Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Keit Kasemets

Riigikantselei

[email protected]

09.11.2026 nr 5-1/76-2

Eesti seisukoht nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis

käsitleb EL-i ja USA vahelise piiri- ja

viisamenetluste alase andmevahetuse

raamlepingut

Austatud riigisekretär

Siseministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile heakskiitmiseks Eesti seisukoha EL-i ja

USA vahelise piiri- ja viisamenetluse alase andmevahetuse raamlepingu kohta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisad:

1. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti seisukoht nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis

käsitleb EL-i ja USA vahelise piiri- ja viisamenetluste alase andmevahetuse raamlepingut“

eelnõu;

2. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti seisukoht nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis

käsitleb EL-i ja USA vahelise piiri- ja viisamenetluste alase andmevahetuse raamlepingut“

eelnõu seletuskiri;

3. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti seisukoht nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis

käsitleb EL-i ja USA vahelise piiri- ja viisamenetluste alase andmevahetuse raamlepingut“

eelnõu seletuskirja Lisa 1 „Kaasamistabel“.

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja

. november 2026. a nr

Päevakorrapunkt nr …

Eesti seisukoht nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu ja Ameerika

Ühendriikide vahelise piiri- ja viisamenetluste alase andmevahetuse raamlepingut

1. Kiita heaks järgmine siseministri esitatud seisukoht Euroopa Liidu Nõukogu otsuse

(COM(2026) 484) eelnõu kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide

vahelisele raamlepingule (mis käsitleb piirimenetluste ning reisiloa- ja viisataotlustega

seotud isikusamasuse kontrollimiseks ning tausta- ja julgeolekukontrolliks vajalikku

teabevahetust) allakirjutamist ja selle ajutist kohaldamist:

1.1. Eesti toetab Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise raamlepingu, mis

käsitleb piirimenetluste ja viisataotlustega seotud isikusamasuse kontrollimiseks ning

tausta- ja julgeolekukontrolliks vajalikku teabevahetust, allakirjutamist ja selle ajutist

kohaldamist.

2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti.

3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning

teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ja Eestist

nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee liikmetele.

Kristen Michal Keit Kasemets

Peaminister Riigisekretär

1

SELETUSKIRI

Eesti seisukoht nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb EL-i ja USA vahelise piiri- ja

viisamenetluste alase andmevahetuse raamlepingut

Kokkuvõte

USA on seadnud viisavabastusprogrammis osalevatele riikidele uue nõude teha tihedamat koostööd

piirijulgeoleku valdkonnas. Selleks tuleb luua mehhanism, mis võimaldab EL-i liikmesriikidel ja

USA-l vahetada teavet isikute kohta, kelle puhul võib piiri- või viisamenetluses esineda julgeoleku-

või avaliku korra risk. Nõude täitmist hakatakse hindama alates 2027. aastast ning sellel on otsene

mõju riikide võimalusele jätkata osalemist USA viisavabastusprogrammis.

EL-i ja USA vahel kokku lepitud raamleping loob selle koostöö jaoks ühised reeglid. Raamlepinguga

nähakse ette piiratud ulatuses automaatne andmevahetus isiku tuvastamiseks ning võimalus

vahetada täiendavat teavet üksnes põhjendatud juhtudel. Samuti sätestatakse andmekaitse

põhimõtted, sealhulgas andmete kasutamise eesmärgid, säilitamise piirangud, isikute õigused ja

sõltumatu järelevalve nõuded. Konkreetne andmevahetus ning tehnilised lahendused lepitakse hiljem

kokku liikmesriikide ja USA vahel sõlmitavates kahepoolsetes rakenduslepingutes.

Eesti toetab raamlepingu allkirjastamist ja ajutist kohaldamist. Eesti hinnangul annab raamleping

vajaliku õigusliku aluse koostööks USA-ga ning tagab, et andmevahetus toimub selgete reeglite ja

piisavate andmekaitsemeetmete alusel. Arvestades, et USA alustab partnerluse nõude täitmise

hindamist juba 2027. aastal, on oluline raamleping kiiresti sõlmida, et Eesti saaks alustada

kahepoolse rakenduslepingu läbirääkimisi ning valmistuda partnerluse tehniliseks rakendamiseks.

See aitab tagada Eesti jätkuva osalemise USA viisavabastusprogrammis.

1. SISSEJUHATUS

Euroopa Komisjon esitas Nõukogu otsuse ettepaneku, mille raames taotleb liikmesriikidelt

mandaati Euroopa Liidu (edaspidi EL) ja Ameerika Ühendriikide (edaspidi USA) vahelise piiri-

ja viisamenetluste alase andmevahetuse raamlepingu (COM(2026)484) allkirjastamiseks ja

ajutiseks kohaldamiseks. Raamlepinguga sätestatakse üldised põhimõtted andmevahetuseks

liikmesriikide ja USA pädevate asutuste vahel piiri- ja viisamenetluses identiteedi

kontrollimiseks, sõelumiseks ja tasutakontrolli tegemiseks eesmärgiga selgitada välja reisijast

või taotlejast lähtuv võimalik oht riigi julgeolekule ja avalikule korrale. Andmevahetust

puudutavad spetsiifilised tingimused vastavalt liikmesriigi õigusruumile ja tehnilistele

võimalustele tuleb sätestada liikmesriikide kahepoolsetes lepingutes USA-ga. Arvestades, et

hoolimata läbirääkimistest EL raamistiku üle ei ole USA teinud järeleandmisi nõudest

rakendada uus partnerlus 2026. aasta lõpuks, on oluline võimalikult kiire raamlepingu

sõlmimine, et liikmesriigid sh Eesti saaksid alustada läbirääkimistega kahepoolsete lepete üle

ja tegevustega andmevahetuse rakendamiseks. Alates 2027. aastast hakkab USA pädev asutus

(USA sisejulgeolekuministeerium) esmase või jätkuva viisanõudest loobumise programmis

osalemise hindamise käigus kaaluma iga riigi vastavust piirijulgeoleku tagamise tõhustatud

partnerluse nõudele.

2

Raamleping sõlmitakse EL-i ja USA vahel ning liikmesriigid lepingut ei allkirjasta.

Liikmesriigid peavad selle lepingu tingimustega arvestama kui sõlmivad USA-ga partnerluse

kahepoolse rakenduslepingu.

Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Siseministeeriumi EL-i ja

välissuhete osakond ning piirivalve- ja rändeosakond ([email protected]). Valdkonna

eest vastutab sisejulgeoleku asekantsler Joosep Kaasik ([email protected]).

2. TAUST

2022. aastal kehtestas USA viisavabastusprogrammis osalevatele ja osalemist taotlevate

riikidele uue nõude sõlmida partnerlus piirijulgeoleku tagamise tõhustamiseks (Enhanced

Border Security Partnership, edaspidi Partnerlus). Tegemist on viisanõudest loobumise

programmis osalemise eeltingimusega, mille eesmärk on tugevdada kahepoolset teabevahetust

ning parandada reisijate taustakontrolli ja julgeolekuriskide hindamist. Partnerluse eesmärk on

rakendada reaalajas teabe, sealhulgas biomeetriliste andmete vahetamine isikute kohta, kes

reisivad või kavatsevad reisida USA-sse.

Kuna USA nõudmine puudutab otseselt EL-i pädevuses olevat ühtse viisapoliitika kujundamist

ja viisavabaduse vastastikkuse põhimõtet ning Schengeni ala piirimenetlusi ja on seotud EL-i

isikuandmete kaitse raamistikuga, siis ei ole liikmesriikidel võimalik sõlmida kahepoolset

partnerlust ilma EL-i ühtse õigusraamistikuta. Täna on EL-i õigusraamistik olemas raskete ja

terrorismi ennetamiseks ning tõkestamiseks (PCSC Umbrella Agreement1), kuid puudub piiri-

ja lühiajalise viibimise menetluste kontekstis. Seetõttu andsid liikmesriigid 16. detsembril 2025.

aastal Nõukogu otsusega2 Euroopa Komisjonile mandaadi alustada läbirääkimisi EL-USA

raamlepingu üle. Raamlepingu läbirääkimised lõppesid 23. juulil 2026. aastal ja 10. septembril

2026. aastal esitas Komisjon eelnõu nõukogu otsuse kohta.3

Partnerluse lepingud tuleb sõlmida hiljemalt 31. detsembriks 2026, mille järel hindab USA

sisejulgeolekuministeerium riikide vastavust sellele nõudele viisanõudest loobumise

programmi raames. Arvestades USA nõuet rakendada partnerlus alates 2026. aasta lõpust, teeb

komisjon ettepaneku kohaldada raamlepingut ajutiselt võimalikult kiiresti kuni ametliku

jõustumiseni.

1 Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vaheline süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest

vastutusele võtmisega seotud isikuandmete kaitse kokkulepe;

https://eurlex.europa.eu/eli/agree_internation/2016/2220/oj/eng. 2 Nõukogu 16. detsembri 2025. aasta otsus (EL) 2025/2640, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa

Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise raamlepingu üle, mis käsitleb piirimenetluste ja viisataotlustega seotud

julgeolekukontrolliks ja isikusamasuse kontrollimiseks vajalikku vastastikust teabevahetust (ELT L,

19.12.2025). 3 Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise raamlepingu (mis käsitleb piirimenetluste ja viisataotlustega

seotud isikusamasuse kontrollimiseks ning tausta- ja julgeolekukontrolliks vajalikku teabevahetust)

allakirjutamise ja selle ajutise kohaldamise kohta, COM(2026) 484.

3

3. NÕUKOGU OTSUSE SISU

Nõukogu otsuse ettepaneku preambulis märgib Euroopa Komisjon, et EL-i ja USA vahel on

peetud läbirääkimisi raamlepingu üle, mis käsitleb piirimenetluste ja viisataotlustega seotud

isikusamasuse kontrollimiseks ning tausta- ja julgeolekukontrolliks vajalikku teabevahetust.

Raamlepinguga luuakse EL-i ja USA vahelise piirijulgeoleku tagamise tõhustatud partnerluse

jaoks ühine teabevahetuse raamistik. Samuti võimaldatakse liikmesriikidel sõlmida USA-ga

kahepoolseid lepinguid raamlepingu kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes, tingimusel et

need on kooskõlas raamlepingu ja liidu õigusega.

Preambulis sätestatakse ühtlasi, et raamlepingu kohaldamise lõpetamisel või peatamisel tuleb

vastavalt lojaalse koostöö põhimõttele lõpetada või peatada ka liikmesriikide ja USA vahelised

asjaomased kahepoolsed lepingud. Lisaks nähakse ette raamlepingu ajutine kohaldamine alates

selle allkirjastamisest kuni jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni. Samuti

käsitletakse Taani ja Iirimaa osalemisega seotud erisusi ning märgitakse, et Euroopa

Andmekaitseinspektoriga on konsulteeritud.

Artikkel 1 annab loa kirjutada EL-i nimel alla EL-i ja USA vahelisele raamlepingule, mis

käsitleb piirimenetluse ja viisataotlustega seotud isikusamasuse kontrollimiseks ning tausta- ja

julgeolekukontrolliks vajalikku teabevahetust, eeldusel, et leping hiljem sõlmitakse.

Artikkel 2 sätestab, et raamlepingu artikli 27 lõige 4 punkti c kohaselt4 suuniste andmisega

seotud liidu meetmed võtab vastu Euroopa Komisjon. Enne selliste meetmete vastuvõtmist

peab komisjon nõukogu aegsasti teavitama ning arvestama liikmesriikide väljendatud

seisukohtadega. Vajaduse korral teavitatakse ka Euroopa Parlamenti.

Artikkel 3 näeb ette raamlepingu ajutise kohaldamise kuni selle jõustumiseni. Lepingu ajutise

kohaldamise alguskuupäev avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4 sätestab, et otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Käesoleva Nõukogu otsuse ettepaneku juurde esitatud lisa 1 sisaldab EL-i ja USA vahelise

raamlepingu teksti, mis reguleerib piirimenetluste ning reisiloa- ja viisataotlustega seotud

isikusamasuse kontrollimiseks ning tausta- ja julgeolekukontrolliks vajalikku teabevahetust.

Raamlepingu I osa moodustavad üldsätted, kus on toodud lepingu eesmärk, olulisemate

mõistete definitsioonid, skoop ja mõju. Lepingu eesmärk on teabevahetus piiri- või lühiajalise

viibimise loa (viisa, reisiluba) menetlustes osalevate isikute kohta, arvestades isikuandmete

kaitse vajadusi. Seejuures on oluline vastastikkuse põhimõte järgimine andmevahetuse

mahtude, andmeliikide ja kvaliteedi osas. Andmevahetuse skoobis on nii liikmesriigi kui USA

kodanikud ja kolmandate riikide kodanikud, kellel on tuvastatud lepingupoolega side

(elamisluba, viisa) ja kelle suhtes on põhjendatud kahtlus, et ta võib kujutada tõsist ohtu

4 Raamlepingu artikkel 27 lõige 4 punkti c kohaselt annab lepingupoolte poolt moodustatud ühiskomitee

suuniseid raamlepingu tõlgendamise ja rakendamise kohta.

4

avalikule korrale või julgeolekule. Juhul kui USA teeb oma kodanike suhtes kategoorilise

erandi keelduda andmete esitamisest, on liikmesriikidel õigus otsustada, et ka kõigi EL-i

kodanike suhtes tehakse erand. Raamleping ei mõjuta muid koostöökanaleid ega teabevahetust,

mida käsitletakse muudes USA ja EL-i ning USA ja liikmesriikide vahelistes lepingutes.

Raamlepingu II osa sätestab teabevahetuse põhimõtted ja tingimused. Automaatne

andmevahetus piiri- või lühiajalise viibimise menetluses toimub vaid piiratud ulatuses.

Kooskõlas vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttega nähakse raamlepinguga ette, et

automaatselt vahetatakse üksnes andmeid, mis on vajalikud isiku tuvastamiseks. Kui piiri- või

viisamenetluses on alust arvata, et isik võib kujutada tõsist ohtu riigi julgeolekule või avalikule

korrale, võib lepingupool saata teisele automaatse sõrmejäljeinfo päringu, millele saadetakse

automaatne vastus tabamuse või selle puudumise kohta. Tabamuse korral lisatakse ilma

viivituseta info isikuga seotud riski taseme kohta arvestades seejuures riigi õigusruumi ja

tehnilist võimekust. Andmevahetuse täpsustamine (sh mis on ohutaseme indikaatorid,

vahetatavad sõnumid ning nende edastusaeg) toimub raamlepingu järgi kahepoolsetes

lepingutes arvestades poolte tehnilise võimekusega ja õigusruumiga. Igasuguse täiendava

informatsiooni vahetamine isiku kohta saab toimuda taotluse korral ja ainult inimese otsusel ja

vahendusel läbi kahepoolses lepingus kokku lepitava kontaktpunkti. Selles osas nähakse ette ka

teabe vahetamisest keeldumise põhjused (teabe edastamine võib takistada pooleliolevat

kriminaaluurimist, olla ohuks riigi suveräänsusele, julgeolekule, avalikule korrale või on

vastuolus seaduste või rahvusvaheliste kohustustega), mida võib kasutada teabevahetuse mis

tahes etapis.

Raamlepingu III osa sätestab isikuandmete kaitse põhimõtted. Isikuandmeid tohib töödelda

ainult raamlepingus sätestatud eesmärgil. Raamleping piiritleb tingimused andmete

edastamiseks partnerriigi ametiasutustele ja kolmandatele riikidele, kuhu tohib andmeid

edastada vaid ametiasutustele ja andmed andnud riigi nõusolekul. Isikuandmete edasine

töötlemine võib toimuda üksnes eesmärkidel, mis ei ole vastuolus algse eesmärgiga.

Isikuandmeid tohib säilitada vaid nii kaua kui see on vajalik ja asjakohane, kustutamise tähtajad

lepitakse kokku kahepoolsetes lepingutes ja andmete säilitamise vajadust hinnatakse

regulaarselt. Sätestatakse läbipaistvuse põhimõte, indiviidi õigus oma andmetele juurdepääsuks

ning nende parandamiseks. Lepingupooled peavad tagama, et kehtestatud oleksid tõhusad

haldus- ja õiguskaitsevahendid üksikisikutele õiguskaitse tagamiseks, samuti sõltumatud

järelevalvemehhanismid.

Raamlepingu IV osa sätestab kohustuse luua lepingupolte esindajatest koosnev

ühiskomitee eesmärgiga teha järelevalvet raamlepingu täitmise üle, lahendada poolte vahelisi

vaidlusi ja pakkuda juhiseid lepingu tõlgendamiseks ja rakendamiseks.

Raamlepingu V osa lõppsätted reguleerivad lepingu peatamise ja lõpetamise tingimusi,

samuti kehtivust ja jõustumist. Raamleping on tähtajatu. Lepingupool saab selle peatada või

lõpetada saates kirjaliku noodi diplomaatiliste kanalite kaudu. Raamlepingu peatumisel või

lõpetamisel peavad peatuma või lõppema ka selle alusel sõlmitud kahepoolsed lepingud. Kui

liikmesriigi staatus viisanõudest loobumise programmis muutub, on tal õigus raamlepinguga

5

ette nähtud teabevahetus peatada. Raamlepingu ajutise kohaldamise alustamisega on kiire,

arvestades USA seatud tingimust, et partnerluse nõuet tuleb rakendada 2026. aasta lõpus. Neid

asjaolusid arvesse võttes on komisjon teinud ettepaneku hakata raamlepingut ajutiselt

kohaldama niipea kui võimalik ja teha seda seni, kuni raamlepingu jõustumiseks vajalikud

lepinguosaliste sisemenetlused on lõpule viidud.

4. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUS

4.1. Õiguslik alus

Vastavalt EL toimimislepingu (ELTL)5 artikli 16 lõikele 2 kehtestavad Euroopa Parlament ja

nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt eeskirjad füüsiliste isikute kaitse kohta seoses

isikuandmete töötlemisega liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning liikmesriikides

liidu õiguse reguleerimisalasse kuuluva tegevuse puhul. Vastavalt ELTL artikkel 77 lõike 2

punktidele a ja b võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt

vastu meetmed, mis käsitlevad ühtset poliitikat viisade ja muude lühiajaliste elamislubade ja

välispiire ületavate isikute suhtes teostatavat kontrolli suhtes. Arvestades, et raamleping

sätestab andmevahetuse tingimused ja isikuandmete kaitse põhimõtted piiri- ja lühiajalise

viibimise menetluse kontekstis on Eesti hinnangul materiaalõiguslik alus raamlepingu

sõlmimiseks kohane.

Lepingule allakirjutamise lubamist käsitleva kavandatava otsuse menetlusõiguslik alus on

ELTL artikli 218 lõige 5.

4.2. Proportsionaalsus ja subsidiaarsus

Tulenevalt EL-i lepingu (ELL)6 artiklist 5 lõikest 3 võtab EL nendes valdkondades, mis ei kuulu

liidu ainupädevusse, kasutusele meetmeid ainult niisuguses ulatuses, mil liikmesriigid ei suuda

ise riigi, piirkonna või kohaliku tasandi puhul saavutada meetmega kavandatud eesmärke.

Isikuandmete töötlemist EL-is reguleerib liidu isikuandmete kaitse üldmäärus 2016/679

(edaspidi GDPR), välja arvatud juhul kui isikuandmete töötlemine toimub õiguskaitseasutuste

poolt. Viimasel juhul reguleerib isikuandmete töötlemist määrus 2016/680, mis käsitleb

füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude

tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste

täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist. GDPR artikli 46 lõike 2

punkt a reguleerib isikuandmete edastamist kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele

organisatsioonidele. See punkt sätestab, et asjakohase andmekaitse tagamiseks võib andmeid

edastada avaliku sektori asutuste või organite vahelise õiguslikult siduva ja täidetava

dokumendi (instrumendi) alusel. Kui õiguskaitseasutuste vahel toimuva andmevahetuse raames

on isikuandmete kaitse põhimõtted kokku lepitud EL-USA raamlepingus, siis piirikontrolli- ja

viisamenetluse kontekstis isikuandmete töötlemiseks ja edastamiseks sellist lepingut ei ole.

Tagamaks vajalikud meetmed isikuandmete kaitseks ei piisa ainult liikmesriikide tasandist,

5 Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon. 6 Euroopa Liidu lepingu konsolideeritud versioon.

6

vaid vajalik on raamlepinguga sätestada üldised ja GDPR-iga kooskõlas olevad põhimõtted,

millele liikmesriigid saavad tugineda kahepoolsete lepingute sõlmimisel.

Raamlepingus sätestatu on taotletavate õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks sobiv ja aitab

kaasa õiguspärase eesmärgi saavutamisele. Raamleping aitab tagada EL ühtse viisapoliitika

vastastikkuse põhimõtet ja loob isikuandmete kaitse raamistiku piiri- ja viisamenetluse

kontekstis. Raamleping on nende eesmärkide saavutamiseks möödapääsmatult vajalik ja on

vastavuses subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega.

5. MÕJUDE HINNANG

Raamlepingu allkirjastamine võimaldab Eestil alustada USA-ga läbirääkimisi kahepoolse

andmevahetuslepingu sõlmimiseks ja rakendamiseks. Raamlepingu mõjud saabuvad seega läbi

selle alusel sõlmitud kahepoolse lepingu.

5.1. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhtlusele

EL-USA raamleping sätestab põhimõtted ja alused andmevahetuseks USA pädeva asutusega,

mis võimaldab liikmesriigil sh Eestil kahepoolsetes lepingutes kokku lepitud andmevahetuse

kaudu ligipääsu USA Sisejulgeolekuministeeriumi andmebaasile ja seeläbi tuvastada välispiiril

ja viisamenetluses identiteedipettuseid ning ära hoida selliste isikute saabumist liikmesriiki, kes

võivad kujutada ohtu avalikule korrale või julgeolekule. 2008. aastal sõlmis Eesti USA-ga

kokkuleppe raskete kuritegudega võitlemise ja nende ennetamisel tehtava koostöö

tõhustamiseks.7 Koostöö viisa- ja piirimenetluses võimaldab veelgi tõhusamalt ära hoida

ebasoovitavate isikute Eestisse saabumist. Seega on raamlepingul ja selle alusel sõlmitavatel

kahepoolsetel lepingutel positiivne mõju julgeolekualase koostöö tugevdamisel USA-ga ning

rändega seotud ohtude ärahoidmisele.

Raamlepingu sõlmimine mõjutab läbi selle alusel sõlmitavate kahepoolsete lepingute

välissuhtlust. Kuna USA on seadnud viisavabadusprogrammis jätkuva osalemise tingimuseks

andmevahetuse rakendamise piiri- ja viisamenetluses, siis on EL-USA raamlepingu sõlmimine

oluline eeldus, et Eesti saaks asuda sõlmima selleks kahepoolset lepingut ning asuda seda

rakendama. Eesti osaleb USA viisavabadusprogrammis alates 2008. aastast. Eesti osalemine

viisavabadusprogrammis on olnud oluline tähis Eesti ja USA välispoliitilistes suhetes, mis

näitas Eesti lõimimist läänelikku julgeoleku- ja majandusruumi ning kinnitas riikidevahelist

sügavat usaldust. Eesti jätkuv osalemine viisavabadusprogrammis on üks tegureid, mis

kujundab Eesti rahvusvahelist mainet ning rahvusvahelisi suhteid.

5.2. Sotsiaalsed mõjud

Raamlepingu alusel sõlmitud kahepoolse lepingu rakendamine mõjutab Eesti kodanike

võimalust jätkuvalt viisavabalt reisida USA-sse. Täna saavad Eesti kodanikud reisida USA-sse

lühiajaliselt kuni 90ks päevaks ilma viisata kui neil on biomeetriline reisidokument ja nad on

eelnevalt saanud elektroonilise reisiloa (ESTA). Eesti Panga reisistatistika andmetel oli 2025.

7 Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vaheline raskete kuritegudega võitlemise ja nende

ennetamisel tehtava koostöö tõhustamise leping; https://www.riigiteataja.ee/et/akt/13064751.

7

aastal Eesti residentide (nii kodanikud kui ka elanikud) USA külastuste koguarv 22 563.8 Eesti

viisavabaduse programmist väljaarvamisel muutuks viisade taotlemise vajaduse tõttu reisimine

USA-sse Eesti kodanikele keerulisemaks ja kulukamaks.

Tagamaks ühetaolisuse ja vastastikkuse põhimõtte rakendamist isikuandmete töötlemisel ja

isikuandmete kaitseks vajalikud meetmed kooskõlas liidu isikuandmete kaitse üldmäärusega,

sätestab raamleping isikuandmete kaitse põhimõtted, piirab andmete töötlemis eesmärgi ja

edastamise tingimused partnerriigi ametiasutustele ja kolmandatele riikidele. Raamlepingus

sätestatud isikuandmete kaitse põhimõtted on järgimiseks nii liikmesriikidele kui ka USA-le

kahepoolsete rakenduslepingute sõlmimisel. Oluline on põhimõte, et automatiseeritud

andmevahetus võib toimuda vaid piiratud ulatuses turvalise andmevahetuskanali kaudu kui on

põhjendatud kahtlus, et teise lepingupoolega seost omav isik võib kujutada ohtu avalikule

korrale või julgeolekule. Täiendava informatsiooni edastamine saab toimuda vaid pädeva

asutuse töötaja otsusel. Raamleping ei ole iseenesest isikuandmete edastamise õiguslik alus.

Tegelik andmevahetus toimub liikmesriigi ja USA vastutava asutuse vahel sõlmitava

kahepoolse lepingu alusel. Seepärast on oluline kahepoolse lepingu ettevalmistamisel jälgida,

et kavandatav andmevahetus oleks eesmärgipärane ja proportsionaalne arvestades hõlmatavaid

andmekogusid, edastatavaid andmeid ja kohaldatavaid kaitsemeetmeid.

5.3. Mõju riigiasutuste korraldusele, infotehnoloogilisele arendustele ja avaliku sektori

kuludele

Raamlepingu allkirjastamise järgselt saab selle alusel alustada USA-ga kahepoolset suhtlust

viisavabaduse jätkumise tingimuseks seatud partnerluse rakendamise üle. Peamised partnerluse

kahepoolse rakendamisega seotud asutused on:

- Siseministeerium, kes vastutab raamlepingu alusel kahepoolse lepingu sõlmimise eest;

- Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA), kes vastutab viisamenetluste ja piirihalduse

eest;

- Välisministeerium, kes vastutab välislepingute menetlemise eest;

- Justiits- ja Digiministeerium, kes vastutab isikuandmete kaitse ja kriminaalõiguse

poliitika eest;

- Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (edaspidi EKEI), kes vastutab ekspertiisivaldkondade

andmekogude pidamise eest;

- Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK), kes vastutab IT-arenduste eest Justiits- ja

Digiministeeriumi haldusalas

- Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT), kes vastutab IT-

arenduste eest siseministeeriumi haldusalas.

Partnerluse rakendamiseks tuleb Eestil USA-ga sõlmida kahepoolne andmevahetusleping ja

arendada riiklikke andmebaase. Kahepoolse lepingu ettevalmistamisel on vajalik Justiits- ja

Digiministeeriumi ning Välisministeeriumi osalus ja panus. Arendada tuleb lahendus

turvaliseks isikuandmeid sisaldavate andmevahetussõnumite vahetamiseks. Tõenäoliselt tuleb

arendada nii PPA kui ka EKEI ja Justiits- ja Digiministeeriumi andmebaase. Täpsemat mõju

8 Eesti residentide välisreisid, Eesti Pank, https://statistika.eestipank.ee/et/p/1410/r/2832/2621.

8

riigiasutuste korraldusele, infotehnoloogilistele arendustele ja avaliku sektori kuludele on

võimalik hinnata pärast partnerluse rakendamiseks vajaliku kahepoolse andmevahetuse

tingimustes (andmete ulatus ja maht, logimine, infoturbemeetmed, intsidentidest teavitamine,

statistika kogumine jm) kokkuleppimist.

6. EESTI SEISUKOHT JA PÕHJENDUS

Eesti toetab Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise raamlepingu, mis käsitleb

piirimenetluste ja viisataotlustega seotud isikusamasuse kontrollimiseks ning tausta- ja

julgeolekukontrolliks vajalikku teabevahetust, allakirjutamist ja selle ajutist

kohaldamist.

Põhjendus: Eesti jaoks on oluline, et EL-USA raamleping on kahepoolsete lepingute sõlmimisel

liikmesriigile õiguslikuks raamiks ja toeks, sest lepingu tingimused on siduvad nii liikmesriigi

kui ka USA vastutavale asutusele. Raamleping tagab piisavad ühised kaitsemeetmed ja

fikseerib olulised põhimõtted nagu andmevahetuse vastastikkuse printsiip, automaatse

andmevahetuse minimaalsuse põhimõte, täiendavate andmete edastamine üksnes pädeva

asutuse töötaja hinnangul ja otsusel ning isikuandmete töötlemise piirangud partnerluse

rakendamisel.

Arvestades, et hoolimata läbirääkimistest EL raamistiku üle, ei ole USA teinud järeleandmisi

nõudest rakendada uus partnerlus 2026. aasta lõpuks ja asub selle rakendamist hindama

viisavabaduse programmi raames 2027. aastast, on oluline võimalikult kiire raamlepingu

sõlmimine ja kohaldumine, et Eesti saaks alustada läbirääkimistega kahepoolsete lepete üle ja

tegevustega partnerluse rakendamiseks. Tegelik partnerluse rakendamine ja andmevahetus

toimub liikmesriigi ja USA vastutava asutuse vahel sõlmitava kahepoolse lepingu alusel. USA

hindab viisavabastusprogrammis osalevaid riike iga kahe aasta tagant. Eesti viimane

hindamistsükkel algas 2025. aasta sügisel ja lõppes positiivse tulemusega 2026. aasta märtsis.

Uus hindamistsükkel algab seega eelduslikult 2027. aasta sügisel, milleks peab olema mitte

ainult sõlmitud kahepoolne leping, vaid ka tehtud arendused partnerluse rakendamiseks.

7. KOOSKÕLASTAMINE

Eesti seisukohtade väljatöötamisse kaasati Välisministeerium ja Justiits- ja Digiministeerium..

Arvamuse andis Justiits- ja Digiministeerium ning sellega arvestamine kajastub seletuskirja

lisas 1 – Kaasamistabel.

Seletuskirja lisa 1 - Kaasamistabel

Eesti seisukoht nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb EL-i ja USA vahelise piiri- ja viisamenetluste alase andmevahetuse

raamlepingut

Seletuskirja lisa 1 – Kaasamistabel

Nr Asutus Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine

1. Justiits- ja Digiministeerium,

kriminaalpoliitika osakond

Kuna lepingu tekst on juba valmis, siis on praeguses faasis

võimalik avaldada arvamust, kas olla raamlepingu poolt või

vastu. KPO hinnangul raamleping ei tekita Eesti jaoks hetkel

otseseid sisulisi probleeme, kuna konkreetne andmevahetus

hakkab sõltuma hilisematest kahepoolsetest lepingutest.

Saame aru, et tegemist on olulise lepinguga ning

vastuargumente seega ei esita.

Arvestatud seletuskirja koostamisel

ja seisukoha kujundamisel.

2. Justiits- ja Digiministeerium,

õiguspoliitika osakond,

andmekaitseõiguse talitus

JDM peab oluliseks säilitada andmevahetuse kaheastmeline

ülesehitus ning eristada automatiseeritud päringut täiendava

teabe edastamisest.

1. Automaatpäring. Automatiseeritud päringu tegemine

peab olema seotud konkreetse isiku võimaliku julgeoleku- või

avaliku korra riskiga. Päringus kasutatavad andmed ning

positiivse vaste korral automaatselt edastatav teave peavad

piirduma eesmärgi saavutamiseks vajalikuga.

2. Täiendav andmevahetus. Positiivne vaste ei tohiks

iseenesest kaasa tuua täiendava teabe edastamist. Sellele peab

eelnema inimhinnang, kas andmed viitavad raamlepingu

tähenduses tõsisele ja tegelikule ohule avalikule julgeolekule

või avalikule korrale. Täiendavalt edastatavate andmete

kategooriad ja kasutatavad andmekogud tuleb täpsustada

kahepoolses lepingus.

Arvestatud seletuskirja koostamisel

ja seisukoha kujundamisel.

1. Andmete edasise kasutamise selge piiritlemine

JDM peab keskseks küsimuseks artiklis 12 ette nähtud

andmete edasise töötlemise ulatust. Üksnes tingimus, et

edasine töötlemine ei tohi olla algse eesmärgiga vastuolus,

Kuna USA ja EL vahelised

läbirääkimised lepingu üle on

lõppenud, siis raamlepingu

kontekstis pole võimalik arvestada.

Seletuskirja lisa 1 - Kaasamistabel

koos ühilduvate eesmärkide mitteammendava loeteluga ei

pruugi tagada piisavat ettenähtavust. JDM peab vajalikuks

täpsustada, millistel eesmärkidel ja tingimustel võib saadud

andmeid edasi kasutada ning kuidas tagatakse iga sellise

kasutuse vajalikkus ja proportsionaalsus. Andmete teisese

kasutamise lubatavus ja piirid peavad olema isikule piisavalt

selged ja ettenähtavad.

Andmete töötlemise ulatust saab

käsitleda kahepoolse lepingu

ettevalmistamisel.

2. Eriliiki isikuandmete edastamise rangemad tingimused

JDM peab vajalikuks tugevdada artikli 9 lõikes 4 sätestatud

eriliiki isikuandmete edastamise tingimusi. Pelgalt nõue, et

andmed oleksid raamlepingu eesmärgi saavutamiseks „eriti

asjakohased“ („particularly relevant“), ei taga piisavalt ranget

edastamislävendit. JDM eelistab tingimust, et selliste andmete

edastamine peab olema rangelt vajalik („strictly necessary“).

Eriliiki isikuandmete edastamine peaks olema üldjuhul

keelatud ning erandina lubatav üksnes rangelt vajalikel

juhtudel ja piisavate kaitsemeetmetega. Artiklis 20 esitatud

võimalike kaitsemeetmete loetelu ei asenda kohustuslikke

miinimumnõudeid. JDM peab vajalikuks täpsustada, millised

kaitsemeetmed peavad olema alati tagatud ning millised

lisameetmed valitakse konkreetse juhtumi riskide alusel.

Kaitsemeetmete kohaldamine ei tohiks jääda üksnes

võimaluseks, mille kasutamine sõltub täielikult vastuvõtva

poole kaalutlusest.

Kuna USA ja EL vahelised

läbirääkimised lepingu teksti üle on

lõppenud, siis raamlepingu

kontekstis pole võimalik arvestada.

Eriliiki isikuandmete täpsemaid

kaitsemeetmeid saab käsitleda

kahepoolse lepingu

ettevalmistamisel.

3. USA-sisese edastamise piirid ja kontrollitavus

JDM peab vajalikuks täpsustada artiklis 13 ette nähtud

võimalust edastada andmeid teistele USA õiguskaitse-,

regulatiiv- või haldusasutustele. Raamlepingu III osa

kaitsemeetmete järgimise kõrval peab olema piisavalt selge,

Kuna USA ja EL vahelised

läbirääkimised lepingu teksti üle on

lõppenud, siis raamlepingu

kontekstis pole võimalik arvestada.

USA ja Eestisisest andmete

Seletuskirja lisa 1 - Kaasamistabel

millised asutused võivad andmeid saada ning millistel

eesmärkidel ja tingimustel neid kasutada.

Andmekaitsetagatised peavad hõlmama kogu andmete

hilisemat kasutamist USA avalikus sektoris, mitte üksnes

esmast edastamist Eesti asutuselt USA asutusele.

JDM peab vajalikuks selgitada, mil määral võimaldab

raamleping Eesti–USA kahepoolses lepingus piiritleda

andmete edasiste saajate ringi, kehtestada andmete edasisele

kasutamisele piiranguid ja kontrollida nende piirangute

tegelikku järgimist.

JDM toetab artikli 12 lõikes 4 ette nähtud võimalust seada

konkreetsel juhul täiendavaid tingimusi ja saada teavet

andmete hilisema kasutamise kohta. Samas vajab selgitamist,

kuidas suhestub üldiste, juhtumi asjaoludega sidumata

andmekaitsetingimuste keeld võimalusega leppida

kahepoolses lepingus kokku piisavates püsivates

kaitsemeetmetes.

edastamist saab käsitleda kahepoolse

lepingu ettevalmistamisel.

4. Kolmandatele riikidele edastamise nõusolekunõude

säilitamine

JDM toetab nõuet, mille kohaselt võib saadud andmeid

edastada kolmanda riigi avalikule asutusele või

rahvusvahelisele organisatsioonile üksnes andmed algselt

edastanud asutuse eelneval nõusolekul. Nõusoleku andmisel

tuleb muu hulgas arvestada kolmandas riigis tagatud

andmekaitsetasemega. JDM peab seda oluliseks

kaitsemehhanismiks, mis tuleb raamlepingus säilitada.

Arvestatud seisukohtade seletuskirja

koostamisel ja seisukoha

kujundamisel.

5. Säilitamistähtaegade kohaldumine edasisele kasutamisele

JDM võib pidada sobivaks artikli 19 lähenemist, mille kohaselt

nähakse konkreetsed säilitamistähtajad ette kahepoolsetes

Arvestatud seisukohtade seletuskirja

koostamisel ja seisukoha

kujundamisel.

Seletuskirja lisa 1 - Kaasamistabel

lepingutes ja neid vaadatakse vähemalt kord aastas üle, ilma et

raamleping ise kehtestaks ühtsed tähtajad. Samas peab olema

selge, kas ja kuidas kohalduvad Eesti–USA kahepoolses

lepingus kokku lepitud säilitamistähtajad ka andmete teisesele

kasutamisele ja teistele asutustele edastamisele. JDM peab

oluliseks, et edasine kasutamine ei võimaldaks kokkulepitud

säilitamispiirangutest mööda minna.

6. Andmesubjekti õiguste ja õiguskaitse praktiline tõhusus

JDM peab oluliseks, et raamlepinguga tagatud õigused oleksid

ELi isikutele USA-s ka sisuliselt tõhusad ja praktiliselt

kasutatavad. See puudutab õigust küsida juurdepääsu oma

andmetele, nõuda parandamist, kustutamist/blokeerimist jm

ning kasutada halduslikke ja kohtulikke õiguskaitsevahendeid.

JDM palub täpsustada, kuidas on nende õiguste tegelik

kasutamine tagatud olukorras, kus menetlused lähtuvad

õiguskaitset pakkuva riigi õigusest ning juurdepääsu võib

piirata muu hulgas julgeoleku, uurimise, õiguskaitseteabe või

teiste isikute õiguste kaitseks. Õiguste sätestamise kõrval peab

olema selge, millised võimalused on isikul piiranguid

vaidlustada ja oma õiguste rikkumise korral tõhusat kaitset

saada.

Kuna USA ja EL vahelised

läbirääkimised lepingu teksti üle on

lõppenud, siis raamlepingu

kontekstis pole võimalik arvestada.

Õiguskaitset saab täpsemalt käsitleda

kahepoolse lepingu

ettevalmistamisel.

7. Sõltumatu ja tõhusa järelevalve tagamine

JDM peab oluliseks, et artiklis 26 ette nähtud järelevalve oleks

mõlemal poolel tegelikult sõltumatu ja tõhus.

Institutsionaalselt ühesugune mudel ei ole iseenesest vajalik,

kuid USA eri järelevalveinstitutsioonide ülesannete jaotus

peab tagama andmetöötluse tervikliku kontrolli. JDM palub

selgitada, kuidas on inspectors general’i, chief privacy

officers’i, accountability offices’i ning privacy/civil liberties

bodies’i vahel jaotatud pädevus, kuidas on tagatud nende

sõltumatus ning kuidas välditakse järelevalvelünki

Kuna USA ja EL vahelised

läbirääkimised lepingu teksti üle on

lõppenud, siis raamlepingu

kontekstis pole võimalik arvestada.

Järelevalve spetsiifikat saab käsitleda

kahepoolse lepingu

ettevalmistamisel.

Seletuskirja lisa 1 - Kaasamistabel

8. Automatiseeritud riskihindamise ja otsustamise

kaitsemeetmed

JDM peab oluliseks selgelt piiritleda kriteeriumid, mille alusel

otsustatakse konkreetse isiku kohta automaatpäringu

tegemine. Trendianalüüsil, õiguskaitsejuhtumitel või

kriminaalteabel põhinevate riskihinnangute ja stsenaariumide

kasutamisel tuleb tagada päringute vajalikkus ja

proportsionaalsus ning artiklis 7 sätestatud põhjendamatu

diskrimineerimise keelu järgimine. Üldiste riskiprofiilide

kasutamisega peavad kaasnema piisavad

kontrollimehhanismid. Samuti peab JDM vajalikuks

täpsustada artiklis 21 lubatud erandeid üksnes

automatiseeritud töötlemisel põhinevate olulise negatiivse

mõjuga otsuste piirangust. Kui sellised otsused on poole

õiguse alusel lubatud, peab isiku võimalus taotleda inimese

sekkumist olema sisuline ja praktiliselt kasutatav.

Kuna USA ja EL vahelised

läbirääkimised lepingu teksti üle on

lõppenud, siis raamlepingu

kontekstis pole võimalik arvestada.

Automaatpäringu tegemise

kriteeriumeid saab käsitleda

kahepoolse lepingu

ettevalmistamisel.