Riigikogu rahanduskomisjoni esimehele

Annely Akkermannile

KOOS Erakond

Registrikood: 80626222

Täiendav pöördumine seoses Riigikogu rahanduskomisjoni vastusega erakondade

ligipääsu kohta pangateenustele

Lugupeetud proua Akkermann

KOOS Erakond on tutvunud Riigikogu rahanduskomisjoni vastusega nr 1-6/26-156/5 meie

pöördumisele, mis käsitles Eestis registreeritud poliitiliste erakondade ligipääsu pangateenustele

ning sellega seotud õigusliku regulatsiooni piisavust.

Täname komisjoni vastuse eest. Peame oluliseks, et komisjon juhtis tähelepanu võlaõigusseaduse

§ 710¹ lõikele 1, mille kohaselt on makseteenuse pakkujal kohustus sõlmida makseteenuse

leping, kui taotleja ja taotletavad tingimused vastavad seaduses ning makseteenuse pakkuja

teenuse tingimustes sätestatud nõuetele. Samuti mõistame, et krediidiasutused peavad täitma

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid ning et nende nõuete täitmata jätmisel ei

ole neil lubatud ärisuhet luua.

Siiski tuleb märkida, et komisjoni vastus ei käsitlenud meie pöördumise peamist küsimust ega

andnud sisulist hinnangut probleemile, millele KOOS Erakond soovis Riigikogu tähelepanu

juhtida.

Meie pöördumise eesmärk ei olnud paluda rahanduskomisjonil lahendada mõne

konkreetse panga ja erakonna vahelist vaidlust, tuvastada konkreetse krediidiasutuse

õigusrikkumist või anda hinnang üksikjuhtumi asjaoludele. Pöördumise eesmärk oli juhtida

tähelepanu süsteemsele probleemile ning paluda hinnata, kas kehtiv õiguslik regulatsioon tagab

Eestis registreeritud poliitilistele erakondadele tegeliku ja piisava ligipääsu tavapärastele

pangandus- ja makseteenustele.

Poliitiline erakond ei ole oma tegevuse eesmärgi ja ühiskondliku rolli poolest võrreldav

tavapärase äriühinguga. Erakonnad on demokraatliku riigikorralduse olulised osalised, nende

tegevus on seadusega reguleeritud ning nende rahastamine ja majandustegevus alluvad

Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni kontrollile. Seetõttu võib olukord, kus erakonna

võimalus kasutada tavapäraseid makseteenuseid sõltub eraõiguslike krediidiasutuste otsustest,

mõjutada mitte üksnes erakonna majandustegevust, vaid ka tema tegelikke võimalusi osaleda

poliitilises elus.

Rahanduskomisjoni vastuses viidati ka eelnõule 613 SE, millega muudeti põhiliselt füüsilistele

isikutele ehk tarbijatele mõeldud maksekonto regulatsiooni. Meie hinnangul ei anna selle eelnõu

käsitlemine vastust küsimusele, kas ja milliseid õiguslikke tagatisi peaks kohaldama Eestis

registreeritud poliitilistele erakondadele kui erilise demokraatliku funktsiooniga juriidilistele

isikutele.

Samuti ei saa komisjoni vastuses esitatud viidet sellele, et lähiajal ei ole Riigikogul teadaolevalt

plaanis makseteenuse lepinguga seonduvat regulatsiooni oluliselt muuta, käsitada sisulise

hinnanguna sellele, kas kehtiv regulatsioon on erakondade jaoks piisav või kas täiendavad

seadusandlikud lahendused oleksid vajalikud.

Eeltoodust tulenevalt palume rahanduskomisjonil täpsustada oma seisukohta järgmistes

küsimustes, mis jäid komisjoni vastuses käsitlemata.

1. Kas kehtiv õiguslik regulatsioon tagab poliitilistele erakondadele piisava ligipääsu

pangateenustele?

Kas rahanduskomisjon leiab, et praegu kehtivad seadused tagavad Eestis registreeritud

poliitilistele erakondadele tegeliku võimaluse kasutada tavapäraseid pangakontosid ja

makseteenuseid, arvestades samal ajal krediidiasutuste õigust hinnata klientidega seotud riske?

2. Kas krediidiasutuse sisemine riskihinnang võib olla piisav alus erakonnale

pangateenuste osutamisest keeldumiseks?

Milliseid õiguslikke piire seab kehtiv regulatsioon krediidiasutuse sisemistele riskihinnangutele

olukorras, kus tegemist on seaduslikult registreeritud poliitilise erakonnaga, kelle tegevus,

rahastamisallikad ja aruandlus on seadusega reguleeritud?

Kas komisjoni hinnangul on piisav, kui krediidiasutus viitab üldiselt oma riskipoliitikale või

sisemistele protseduuridele, ilma et erakonnal oleks võimalik saada arusaadavat teavet

keeldumise konkreetsete õiguslike või faktiliste aluste kohta?

3. Kas poliitilise erakonna eriline roll demokraatlikus riigikorralduses peaks kajastuma ka

pangateenuste osutamist reguleerivates õigusaktides?

Kas rahanduskomisjon peab põhjendatuks, et poliitilistele erakondadele kehtiksid teatavad

eritagatised või erireeglid, mis väldiksid olukorda, kus erakonna tavapärane tegevus võib jääda

sõltuvusse üksnes eraõiguslike krediidiasutuste otsustest?

Me ei pea silmas vabastamist rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete täitmisest.

Küsimus on selles, kas nende nõuete rakendamisel tuleks arvestada ka poliitiliste erakondade

erilise õigusliku ja ühiskondliku staatusega ning tagada neile võimalus kasutada vähemalt ühte

toimivat ja seadusega kooskõlas olevat makseteenuse lahendust.

4. Kas rahanduskomisjon peab vajalikuks analüüsida kehtiva regulatsiooni muutmise

vajadust?

Kas komisjon näeb vajadust analüüsida, kas erakondadele tuleks seadusega ette näha täiendavad

tagatised pangakonto või muu toimiva makseteenuse saamiseks, näiteks juhul, kui mitu

krediidiasutust on erakonnale teenuste osutamisest keeldunud?

Kui komisjon sellist vajadust ei näe, palume selgitada, millistele õiguslikele või sisulistele

kaalutlustele see seisukoht tugineb.

5. Kas rahanduskomisjon peab vastuvõetavaks olukorda, kus erakonna tavapärane

poliitiline tegevus võib sõltuda eraõigusliku krediidiasutuse otsusest?

Palume komisjonil vastata otsesõnu järgmisele küsimusele:

Kas rahanduskomisjon leiab, et Eestis seaduslikult registreeritud poliitilise erakonna

võimalus oma tavapärast poliitilist tegevust korraldada võib sõltuda sellest, kas eraõiguslik

krediidiasutus otsustab talle avada arvelduskonto ja võimaldada tavapäraseid

makseteenuseid, või peaks riik tagama sellistele erakondadele tõhusa õigusliku võimaluse

makseteenuseid kasutada?

Rõhutame, et tegemist ei ole üksnes KOOS Erakonna individuaalse probleemiga. Küsimus

puudutab põhimõtet, kas eraõiguslike krediidiasutuste kliendivaliku otsused võivad praktikas

mõjutada seaduslikult tegutsevate poliitiliste erakondade võimalusi täita oma ülesandeid ja

osaleda demokraatlikus poliitilises protsessis.

Meie hinnangul väärib selline küsimus Riigikogu tasandil sisulist arutelu, sest tegemist on

erakondade tegevuse, demokraatliku esindatuse ja finantsteenuste kättesaadavuse

kokkupuutepunktiga.

Palume rahanduskomisjonil esitada eespool nimetatud küsimustes oma põhjendatud seisukoht

ning hinnata, kas kehtiv õiguslik regulatsioon on sellise olukorra vältimiseks piisav või vajab

täiendamist.

Lugupidamisega

Igor Hopp

Juhatuse liige ja seaduslik esindaja

KOOS Erakond

Registrikood 80626222

Riigikogu rahanduskomisjoni esimehele

Annely Akkermannile

KOOS Erakond

Registrikood: 80626222

Täiendav pöördumine seoses Riigikogu rahanduskomisjoni vastusega erakondade

ligipääsu kohta pangateenustele

Lugupeetud proua Akkermann

KOOS Erakond on tutvunud Riigikogu rahanduskomisjoni vastusega nr 1-6/26-156/5 meie

pöördumisele, mis käsitles Eestis registreeritud poliitiliste erakondade ligipääsu pangateenustele

ning sellega seotud õigusliku regulatsiooni piisavust.

Täname komisjoni vastuse eest. Peame oluliseks, et komisjon juhtis tähelepanu võlaõigusseaduse

§ 710¹ lõikele 1, mille kohaselt on makseteenuse pakkujal kohustus sõlmida makseteenuse

leping, kui taotleja ja taotletavad tingimused vastavad seaduses ning makseteenuse pakkuja

teenuse tingimustes sätestatud nõuetele. Samuti mõistame, et krediidiasutused peavad täitma

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid ning et nende nõuete täitmata jätmisel ei

ole neil lubatud ärisuhet luua.

Siiski tuleb märkida, et komisjoni vastus ei käsitlenud meie pöördumise peamist küsimust ega

andnud sisulist hinnangut probleemile, millele KOOS Erakond soovis Riigikogu tähelepanu

juhtida.

Meie pöördumise eesmärk ei olnud paluda rahanduskomisjonil lahendada mõne

konkreetse panga ja erakonna vahelist vaidlust, tuvastada konkreetse krediidiasutuse

õigusrikkumist või anda hinnang üksikjuhtumi asjaoludele. Pöördumise eesmärk oli juhtida

tähelepanu süsteemsele probleemile ning paluda hinnata, kas kehtiv õiguslik regulatsioon tagab

Eestis registreeritud poliitilistele erakondadele tegeliku ja piisava ligipääsu tavapärastele

pangandus- ja makseteenustele.

Poliitiline erakond ei ole oma tegevuse eesmärgi ja ühiskondliku rolli poolest võrreldav

tavapärase äriühinguga. Erakonnad on demokraatliku riigikorralduse olulised osalised, nende

tegevus on seadusega reguleeritud ning nende rahastamine ja majandustegevus alluvad

Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni kontrollile. Seetõttu võib olukord, kus erakonna

võimalus kasutada tavapäraseid makseteenuseid sõltub eraõiguslike krediidiasutuste otsustest,

mõjutada mitte üksnes erakonna majandustegevust, vaid ka tema tegelikke võimalusi osaleda

poliitilises elus.

Rahanduskomisjoni vastuses viidati ka eelnõule 613 SE, millega muudeti põhiliselt füüsilistele

isikutele ehk tarbijatele mõeldud maksekonto regulatsiooni. Meie hinnangul ei anna selle eelnõu

käsitlemine vastust küsimusele, kas ja milliseid õiguslikke tagatisi peaks kohaldama Eestis

registreeritud poliitilistele erakondadele kui erilise demokraatliku funktsiooniga juriidilistele

isikutele.

Samuti ei saa komisjoni vastuses esitatud viidet sellele, et lähiajal ei ole Riigikogul teadaolevalt

plaanis makseteenuse lepinguga seonduvat regulatsiooni oluliselt muuta, käsitada sisulise

hinnanguna sellele, kas kehtiv regulatsioon on erakondade jaoks piisav või kas täiendavad

seadusandlikud lahendused oleksid vajalikud.

Eeltoodust tulenevalt palume rahanduskomisjonil täpsustada oma seisukohta järgmistes

küsimustes, mis jäid komisjoni vastuses käsitlemata.

1. Kas kehtiv õiguslik regulatsioon tagab poliitilistele erakondadele piisava ligipääsu

pangateenustele?

Kas rahanduskomisjon leiab, et praegu kehtivad seadused tagavad Eestis registreeritud

poliitilistele erakondadele tegeliku võimaluse kasutada tavapäraseid pangakontosid ja

makseteenuseid, arvestades samal ajal krediidiasutuste õigust hinnata klientidega seotud riske?

2. Kas krediidiasutuse sisemine riskihinnang võib olla piisav alus erakonnale

pangateenuste osutamisest keeldumiseks?

Milliseid õiguslikke piire seab kehtiv regulatsioon krediidiasutuse sisemistele riskihinnangutele

olukorras, kus tegemist on seaduslikult registreeritud poliitilise erakonnaga, kelle tegevus,

rahastamisallikad ja aruandlus on seadusega reguleeritud?

Kas komisjoni hinnangul on piisav, kui krediidiasutus viitab üldiselt oma riskipoliitikale või

sisemistele protseduuridele, ilma et erakonnal oleks võimalik saada arusaadavat teavet

keeldumise konkreetsete õiguslike või faktiliste aluste kohta?

3. Kas poliitilise erakonna eriline roll demokraatlikus riigikorralduses peaks kajastuma ka

pangateenuste osutamist reguleerivates õigusaktides?

Kas rahanduskomisjon peab põhjendatuks, et poliitilistele erakondadele kehtiksid teatavad

eritagatised või erireeglid, mis väldiksid olukorda, kus erakonna tavapärane tegevus võib jääda

sõltuvusse üksnes eraõiguslike krediidiasutuste otsustest?

Me ei pea silmas vabastamist rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete täitmisest.

Küsimus on selles, kas nende nõuete rakendamisel tuleks arvestada ka poliitiliste erakondade

erilise õigusliku ja ühiskondliku staatusega ning tagada neile võimalus kasutada vähemalt ühte

toimivat ja seadusega kooskõlas olevat makseteenuse lahendust.

4. Kas rahanduskomisjon peab vajalikuks analüüsida kehtiva regulatsiooni muutmise

vajadust?

Kas komisjon näeb vajadust analüüsida, kas erakondadele tuleks seadusega ette näha täiendavad

tagatised pangakonto või muu toimiva makseteenuse saamiseks, näiteks juhul, kui mitu

krediidiasutust on erakonnale teenuste osutamisest keeldunud?

Kui komisjon sellist vajadust ei näe, palume selgitada, millistele õiguslikele või sisulistele

kaalutlustele see seisukoht tugineb.

5. Kas rahanduskomisjon peab vastuvõetavaks olukorda, kus erakonna tavapärane

poliitiline tegevus võib sõltuda eraõigusliku krediidiasutuse otsusest?

Palume komisjonil vastata otsesõnu järgmisele küsimusele:

Kas rahanduskomisjon leiab, et Eestis seaduslikult registreeritud poliitilise erakonna

võimalus oma tavapärast poliitilist tegevust korraldada võib sõltuda sellest, kas eraõiguslik

krediidiasutus otsustab talle avada arvelduskonto ja võimaldada tavapäraseid

makseteenuseid, või peaks riik tagama sellistele erakondadele tõhusa õigusliku võimaluse

makseteenuseid kasutada?

Rõhutame, et tegemist ei ole üksnes KOOS Erakonna individuaalse probleemiga. Küsimus

puudutab põhimõtet, kas eraõiguslike krediidiasutuste kliendivaliku otsused võivad praktikas

mõjutada seaduslikult tegutsevate poliitiliste erakondade võimalusi täita oma ülesandeid ja

osaleda demokraatlikus poliitilises protsessis.

Meie hinnangul väärib selline küsimus Riigikogu tasandil sisulist arutelu, sest tegemist on

erakondade tegevuse, demokraatliku esindatuse ja finantsteenuste kättesaadavuse

kokkupuutepunktiga.

Palume rahanduskomisjonil esitada eespool nimetatud küsimustes oma põhjendatud seisukoht

ning hinnata, kas kehtiv õiguslik regulatsioon on sellise olukorra vältimiseks piisav või vajab

täiendamist.

Lugupidamisega

Igor Hopp

Juhatuse liige ja seaduslik esindaja

KOOS Erakond

Registrikood 80626222