Riigikogu keskkonnakomisjoni

istungi protokoll nr 173

Tallinn, Toompea Neljapäev, 29. oktoober 2026

Algus 14.00, lõpp 15.10

Juhataja: Yoko Alender (esimees)

Protokollija: Elle Nora Kalind (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Züleyxa Izmailova, Mait Klaassen, Tiit Maran, Tarmo Tamm

Komisjoni ametnikud: Elle Kaur (nõunik-sekretariaadijuhataja), Vivi Older (nõunik)

Puudusid: Rain Epler, Jüri Jaanson, Lauri Laats, Hanah Lahe ja Andres Metsoja

Kutsutud: Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu juhataja Rein Voog

MTÜ Eesti Mäeseltsi juhatuse esimees Martin Nurme

Eesti Turbaliidu juhatuse liige Allar Peek

Eesti Keskkonnaühenduste Koja esindaja Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert

Maia-Liisa Anton

Eesti Taastuvenergia Koja juhataja Silver Sillak (Teamsis)

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni maatuuleparkide töögrupi juht ja VKG taastuvenergia

valdkonna juht Renee Joost (Teamsis)

Eurowind Energy OÜ projektide arendusjuht Getlyn Nuut

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maa- ja ruumipoliitika osakonna nõunik Eike

Pärnamägi (Teamsis)

Maa- ja Ruumiameti riigimaa strateegia osakonna juhataja Mai Lind (Teamsis)

Kliimaministeeriumi maavarade osakonna ehitusmaavarade valdkonna juht Harry Kuivkaev,

nõunik Reeli Sildnik ning õigusosakonna nõunik Annemari Vene (Teamsis) (1.

päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Vabariigi Valitsuse algatatud maapõueseaduse, maakatastri seaduse ja riigivaraseaduse

muutmise seaduse (taastuvenergiatootmise arendamine kaevandamisloaga alal) eelnõu (698

SE) teise lugemise ettevalmistamine

2. Info ja muud küsimused

1. Vabariigi Valitsuse algatatud maapõueseaduse, maakatastri seaduse ja

riigivaraseaduse muutmise seaduse (taastuvenergiatootmise arendamine

kaevandamisloaga alal) eelnõu (698 SE) teise lugemise ettevalmistamine

Yoko Alender andis ülevaate eelnõu senisest menetlusest. Eelnõu esimene lugemine lõpetati

15. oktoobril 2025 ning seejärel arutas komisjon eelnõu kahel istungil, hääletades 13. oktoobri

2026 istungil eelnõule laekunud muudatusettepanekuid. Käesoleval istungil on kavas arutada

2

3 võimalikku komisjonipoolset muudatusettepanekut, mis on saadetud tutvumiseks ka

huvirühmadele.

Reeli Sildnik tutvustas võimalikku muudatusettepanekut, millega lisatakse

maapõueseadusesse (MaaPS) § 90¹. Lisatava sätte kohaselt võib riigivara valitseja või tema

volitatud asutus anda riigivaraseaduse kohaselt riigile kuuluva kaevandamisloaga hõlmatud

kinnisasja või selle osa enampakkumise korras taastuvenergia ehitise ehitamiseks ja energia

tootmiseks kasutada kuni 50 aastaks. Enampakkumisel osalenud, kuid võitjaks mitte osutunud

isikul, kes kasutas ala kehtiva kaevandamisloa ja maapõueseaduse § 90 lõike 5 alusel antud

maakasutusõiguse alusel, oleks õigus saada ala kasutusse enampakkumisel kujunenud

hinnaga. Kui selliseid isikuid on mitu, eelistatakse isikut, kes kasutas ala suuremas ulatuses.

Taotluse esitamise tähtaja pikkus jäi edasiseks arutamiseks. Sildnik märkis, et eelnõus ei ole

eraldi käsitletud olukorda, kus ala taastuvenergia kasutusse andmisega nõustunud

kaevandamisloa omaja soovib hiljem eelisõigust kasutada. Ta palus huvigruppidel anda teada

võimalikest praktilistest juhtumitest, mille puhul võiks selline vajadus tekkida.

Yoko Alender küsis, kas kaevandamisloa omaja peab maakasutusõiguse muutmiseks

nõusoleku andma. Reeli Sildnik kinnitas, et eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt peab

kaevandamisloa omaja olema maakasutusõiguse muutmisega nõustunud ning see selgitatakse

välja menetluse alguses.

Mait Klaassen küsis, kas enampakkumise võitja loobumise korral läheb õigus üle järgmisele

pakkujale või korraldatakse uus enampakkumine. Reeli Sildnik selgitas, et kõigil on

enampakkumisel osalemiseks ja pakkumise tegemiseks võrdsed õigused ning eelisõigust saab

kasutada selleks ettenähtud tähtaja jooksul ja enampakkumisel kujunenud hinnaga. Harry

Kuivkaev lisas, et enampakkumine toimub teiste riigimaa enampakkumistega sarnase korra

alusel ning võitja loobumise korral minnakse edasi järgmise pakkuja juurde.

Eike Pärnamägi märkis, et kavandatav eelisõigus on sõnastatud sarnaselt riigivaraseaduse §-

s 66 sätestatud eelisõigustega. Menetlus algab kaevandamisloa omaja avaldusest riigivara

valitsejale, mistõttu on loa omaja enampakkumise ettevalmistamisest teadlik. Menetluse

ettevalmistamine ja enampakkumine kestavad kokku vähemalt pool aastat, mis annab loa

omajale aega hinnata, millise hinnani on eelisõiguse kasutamine talle majanduslikult

otstarbekas. Eelisõiguse kasutamiseks peab kaevandamisloa omaja enampakkumisel osalema.

Allar Peek selgitas, et Eesti Turbaliit toetab taastuvenergia projektide arendamiseks õigusliku

raamistiku loomist, kuid on esitanud eelnõu kohta ka küsimusi ja täpsustusettepanekuid. Ta

tegi ettepaneku pikendada eelisõiguse kasutamise tähtaega viielt tööpäevalt 30 päevani, sest

enampakkumisel kujunenud hinna tõttu võib kaevandamisloa omajal olla vaja kaasata lisaraha

ning pidada läbirääkimisi pankade või kontserniga. Arvestades menetluse pikkust ja seda, et

ala antakse kasutusse kuni 50 aastaks, ei pidanud ta viiepäevast tähtaega proportsionaalseks.

Eike Pärnamägi täpsustas, et viie tööpäeva jooksul tuleb üksnes teatada soovist kasutada

eelisõigust. Enampakkumise tulemused kinnitatakse 20 päeva jooksul ning leping sõlmitakse

kahe kuu jooksul. Suuremaid makseid ei tule teha kohe ning esimene suurem hoonestusõiguse

tasu tuleb maksta alles pärast planeeringu kehtestamist. Samas peab iga pakkuja olema

finantsnõuetega seotud juba pakkumise tegemisel. Yoko Alender märkis, et küsimus ei ole

3

maksmiseks jäetavas ajas, vaid tähtajas, mille jooksul peab kaevandamisloa omaja otsustama,

kas kasutada eelisõigust enampakkumisel kujunenud hinnaga. Eike Pärnamägi leidis, et

võimaliku kompromissina võiks kaaluda kümnepäevast tähtaega. Yoko Alender märkis, et

komisjon kaalub tähtaja pikendamist.

Yoko Alender märkis, et arutusele võetakse komisjoni võimalik muudatusettepanek, mille

eesmärk on Tiit Marani ettepanekust lähtudes ala korrastamise tingimusi täpsemalt sõnastada.

Reeli Sildnik selgitas, et Kliimaministeerium valmistas vastavad sätted ette koostöös Tiit

Maraniga. Võimaliku muudatusettepaneku kohaselt peab hoonestusõiguse saaja enne

hoonestusõiguse lepingu sõlmimist planeeringu koostamisel ja projekteerimistingimuste

taotlemisel koostama ala korrastamise kava. Kavas kirjeldatakse taastuvenergia arendusala

korrastamise meetmeid. Kava koostatakse nii ehitisega koormatava kui ka mittekoormatava

ala kohta, arvestades nende erinevaid korrastamisvõimalusi.

Yoko Alender tegi ettepaneku käsitleda võimaliku muudatusettepanekuna ka MaaPS § 80

täiendusi lõigetega 61 -63. Reeli Sildnik tutvustas turbaalade korrastamist puudutavaid

ettepanekuid, mille kohaselt eelistatakse turba kaevandamisel kaevandatud maa

korrastamisviise, mis soodustavad süsiniku sidumist ja elurikkuse taastamist.

Korrastamisviiside täpsema loetelu ja kirjelduse kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega. Määruse kavand koostati koostöös Tartu Ülikooli eksperdi Ain Kulliga.

Tiit Maran küsis, millal tuleb ala korrastada. Reeli Sildnik selgitas, et kaevandaja teeb

esimesed korrastamistööd kaevandamiselt taastuvenergia kasutusele üleminekul. Pärast maa

üleandmist jätkub taastuvenergia arendusala korrastamine etapiviisiliselt ning ehitisega

koormatav ja mittekoormatav ala korrastatakse eri ajal.

Tarmo Tamm küsis, miks on kaevandatud maa olemasoleva korrastamisprojekti kõrval vaja

eraldi korrastamise kava. Reeli Sildnik selgitas, et määrusega kavandatakse kaevandatud

alade korrastamiseks tüüpnõuded. Harry Kuivkaev täpsustas, et kaevandatud maa

korrastamise projekt käsitleb kaevandamise käigus rikutud ala korrastamist, kuid ei arvesta

taastuvenergia arendamise ja ehitamisega kaasnevaid tingimusi. Seetõttu on vaja eraldi

korrastamise kava.

Allar Peek leidis, et kavandatavad nõuded dubleerivad kehtivat korda. Tema hinnangul ei ole

põhjendatud eelistatud korrastamisviiside määratlemise volitusnorm ega eksperdi kaasamise

eraldi sätestamine, sest korrastamisprojekti koostab ekspert ja selle vaatab üle sõltumatu

ekspert. Harry Kuivkaev selgitas, et kaevandatud maa korrastamise projekt ei käsitle

taastuvenergia arendamise ja ehitamisega kaasnevaid tingimusi. Eksperdi kaasamise

sätestamine annaks Keskkonnaametile selleks selge õigusliku aluse. Eelistatud

korrastamisviisid ei oleks kohustuslikud, vaid suunaksid võimaluse korral valima väiksema

keskkonnahäiringu ja -mõjuga lahendusi ning hõlbustaksid nõuete järgimise kontrollimist.

Allar Peek küsis, kas kavandatav kord tähendab kolmanda eksperdi kaasamist ja kuidas

muudatus menetlust kiirendaks. Reeli Sildnik täpsustas, et uut lisaeksperti ei pea tingimata

kaasama ning kasutada võib sama eksperti. Nõuete sätestamine õigusaktis võimaldaks

koostada eri valdkondade teadmisi arvestava korrastamiskava või -projekti ning

Keskkonnaametil oma menetlustoimingud, tähtajad ja juhendid üle vaadata. Sildniku

4

hinnangul aitaks nõuetekohaselt koostatud kava või projekt menetlust kiirendada.

Tarmo Tamm rõhutas, et ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks tuleks võimaluse korral

hakkama saada väheste ekspertidega. Yoko Alender märkis, et tema arusaama kohaselt ei

nõua muudatus uute ekspertide kaasamist, vaid muudab eksperdi kaasamise õigusliku aluse ja

menetluse selgemaks.

Maia-Liisa Anton ütles, et Eesti Keskkonnaühenduste Koda toetab taastuvenergia tootmist

kaevandamisaladel ja arutatavate korrastamisnõuete sätestamist määruses. Koja peamine mure

on kavandatav loobumine korrastamisprojekti nõudest alla 150 hektari suurustel turbaaladel.

Antoni sõnul on tegemist põhimõttelise muudatusega, kuid eelnõus ei ole analüüsitud

potentsiaalsete alade arvu, menetluste venimise põhjuseid ega võrreldud

korrastamistingimustel ja korrastamisprojektil põhinevaid menetlusi. Samuti ei ole piisavalt

põhjendatud muudatuse vajalikkust ega turbaaladele valitud 150 hektari piirmäära. Anton

märkis, et korrastamine on kulukas ning puudulik kavandamine võib põhjustada vajaduse töid

hiljem ümber teha. Tema hinnangul käsitleb eelnõu analüüs peamiselt pealmaakaevandusi,

samal ajal kui turbaalade käsitlus on pinnapealne. Muudatust ei ole keskkonnaühendustega

piisavalt arutatud ega nende varem esitatud muredele vastatud. Anton tõi esile, et

pealmaakaevanduste puhul on kavandatud piir 15 hektarit ja keskkonnamõju hindamise

kohustuse künnis 25 hektarit, turba puhul aga vastavad mõlemad piirid 150 hektarile. Sama

proportsiooni kasutamisel oleks turbaalade piir tema arvutuse kohaselt 90 hektarit.

Yoko Alender märkis, et komisjon vajab nende küsimuste kohta selgitusi, ning palus teise

lugemise seletuskirjas paremini välja tuua, mille põhjal 15 ja 150 hektari piirid valiti.

Harry Kuivkaev selgitas, et taastuvenergia tootmiseks kasutatavate alade arvu ei ole

võimalik täpselt prognoosida, kuid saab esitada andmed seni huvi väljendanud ettevõtete

kohta. Korrastamist puudutavate muudatuste põhjendamiseks on olemas materjal, millega

saab seletuskirja täiendada. Piirmäärade valikul lähtuti keskkonnamõju hindamise 25 ja 150

hektari künnistest, varasematest keskkonnamõju hindamistest ning eri kaevandamisalade

korrastamise eripärast. Ehitusmaavarade puhul peeti sobivaks 15 hektari ja turba puhul 150

hektari piiri. Muudatus puudutaks ligikaudu 75% ehitusmaavarade kaevandamislubadest ja

50% turba kaevandamise lubadest. Kuivkaev lisas, et piirmäärasid saab veel arutada. Maia-

Liisa Anton rõhutas, et eelnõus ei ole selgitatud korrastamisprojekti nõudest loobumise

sisulist vajalikkust, muudatusest saadavat säästu ega kahe menetluse erinevust. Kui muudatus

ei mõjuta korrastamise kvaliteeti, jääb tema hinnangul ebaselgeks, miks seda vaja on. Reeli

Sildnik selgitas, et turbaalade korrastamiseks töötatakse välja määrusega kehtestatavad

üldnõuded. Kui korrastamisprojekti koostamise nõue ära langeb, korrastatakse alad nende

üldnõuete alusel.

Yoko Alender märkis, et väiksematel aladel toimuks korrastamine lihtsama korra järgi, kuid

korrastamistööde nõuded sätestatakse määruses. Tema hinnangul muudaks see menetluse

kiiremaks ja lihtsamaks.

Tiit Maran küsis, kas 150 hektari piirmäära sisuline põhjendus on seletuskirjas esitatud, ning

leidis, et vajaduse korral tuleb see sinna lisada. Harry Kuivkaev selgitas, et muudatuse

eesmärk on vähendada haldus- ja töökoormust juhtudel, kus korrastamisprojekti koostamine

5

võib maksta rohkem kui korrastamistööd. Korrastamiskohustus ja korrastamistingimuste

taotlemise kohustus säilivad, kuid eraldi korrastamisprojekti ei pea alati koostama.

Korrastamine toimub määruses sätestatud üldnõuete ja konkreetsele alale antud

korrastamistingimuste alusel ning Keskkonnaamet kontrollib tööde nõuetekohasust.

Keskkonnaamet võib ka piirmäärast väiksema ala puhul nõuda korrastamisprojekti

koostamist, kui see on näiteks looduskaitse- või põhjaveeaspekti tõttu vajalik.

Yoko Alender palus teise lugemise seletuskirjas täpsemalt kirjeldada varasemate

keskkonnamõju hindamiste analüüsi ning põhjendada selle põhjal 15 ja 150 hektari

piirmäärade valikut.

Maia-Liisa Anton seadis kahtluse alla turba kaevandamise keskkonnamõju hindamise 150

hektari künnise kasutamise korrastamisprojekti nõude piirmäärana. Tema hinnangul on künnis

liiga kõrge ega arvesta kliimakaalutlusi. Antoni sõnul puudub analüüs turbaalade senise

korrastamise, tänapäevaste korrastamisviiside, sealhulgas märjutamise ja soo taastamise

kogemuste, ning vanade kaevandamislubade korrastamissuundade kohta. Samuti ei ole

põhjendatud, miks peetakse kuni 150 hektari suuruste turbaalade korrastamist standardseks ja

lihtsaks, kuigi korrastamise maksumus võib ületada 200 000 eurot. Harry Kuivkaev selgitas,

et keskkonnamõju hindamise künnist ei saa selle eelnõuga muuta, ning nõustus täiendama

seletuskirja turbaalade korrastamise ja piirmäära põhjendustega. Ettevõtja peab alati taotlema

Keskkonnaametilt korrastamistingimused, mille määramisel kaasatakse maaomanik, kohalik

omavalitsus ning vajaduse korral eksperdid ja teised osalised. Kui ala ei ole võimalik

korrastada üksnes korrastamistingimuste alusel, võib Keskkonnaamet nõuda

korrastamisprojekti koostamist. Lihtsamate turbaalade korrastamine üksnes tingimuste alusel

võimaldaks menetlust kiirendada, sest korrastamisprojekti koostamine võib võtta üks kuni

kaks aastat. Yoko Alender lisas, et eelistatud korrastamisviiside seaduses sätestamine annab

turbaalade korrastamiseks täiendavad alused ning kogemusi nende rakendamiseks võib aja

jooksul lisanduda.

Reeli Sildnik selgitas, et eelnõusse lisatav säte suunab turbaalasid korrastama viisil, mis

toetab süsiniku sidumist ja elurikkuse taastamist. Tema sõnul võiks see luua tulevikus

võimaluse käsitada korrastatud turbaalasid kasvuhoonegaaside inventuuris süsiniku

sidujatena. Määruse kavandis on kirjeldatud turbaalade märgalaks, metsamaaks või

põllumaaks korrastamise viisid ja nõuded. Sildnik möönis, et määruse kavand valmis kiiresti

ning Eesti Turbaliitu ja keskkonnaühendusi ei jõutud selle koostamisse piisavalt kaasata.

Yoko Alender märkis, et määruse kavand on eelnõule lisatud ja sellega on võimalik tutvuda.

Maia-Liisa Anton kordas ja täpsustas küsimust, miks on ehitusmaavarade puhul piir seatud

keskkonnamõju hindamise 25 hektari künnisest madalamale ehk 15 hektarile, kuid turbaalade

puhul on piir jäetud 150 hektarile. Ta rõhutas, et seletuskirjast ei selgu, milliste andmete ja

mõjude analüüsimisel turbaalade piirmäärani jõuti. Harry Kuivkaev selgitas, et 15 hektari

piiri valikul arvestati eelkõige paekivikarjääride eripära ning inimeste ja loomade ohutuse

nõudeid. Ta kinnitas, et piirmäärade põhjendusi täpsustatakse seletuskirjas.

Züleyxa Izmailova palus esitada komisjonile turbaalade piirmäära aluseks olnud analüüs.

Yoko Alender pidas vajalikuks lisada analüüs teise lugemise seletuskirja juurde, et komisjoni

liikmed saaksid sellega enne eelnõu täiskogu menetlusse saatmist tutvuda.

6

Allar Peek juhtis tähelepanu vajadusele lihtsustada korrastatud maade tagastamist, et selleks

ei peaks iga kord läbima mitmeaastast kaevandamisloa muutmise menetlust. Harry Kuivkaev

selgitas, et kaevandamisluba on keskkonnaloa osa ning mõjude vähenemise või

kaevandamisala vähendamise korral on võimalik luba kiiresti muuta. Avalik menetlus on

tema sõnul vajalik sageli seetõttu, et ettevõtja soovib samal ajal muuta ka loa muid tingimusi.

Tarmo Tamm küsis, miks käsitletakse taastuvenergia tootmist puudutavas eelnõus ka

kaevandatud alade korrastamist ning kas korrastamiskohustus oli olemas juba varem. Yoko

Alender selgitas, et korrastamise protsessi kiirendamine ja eesmärgipärasemaks muutmine on

olnud eelnõu osa algusest peale, kuigi see ei kajastu eelnõu pealkirjas. Reeli Sildnik lisas, et

eelnõu hõlmab taastuvenergia ehitamise ja tootmise kõrval ka korrastamistingimuste

leevendamist.

Rein Voog rõhutas, et toetab taastuvenergia arendamist kaevandatud aladel, kuid tema

hinnangul on eelnõu teksti, võimalike muudatusettepanekute ja seletuskirja vahel vastuolusid

ning kaevandamisluba ja maarendilepingut ei ole piisavalt selgelt eristatud. Ta palus

tutvustada kavandatava menetluse protsessi. Voog toetas kaevandamisloa omajale eelisõiguse

andmist, kuid juhtis tähelepanu olukorrale, kus loa omaja ei soovi ise taastuvenergiat

arendada. Kui taastuvenergia projekt ei jõua ehitusloani, jääb ala korrastamise kohustus

kaevandamisloa omajale, kuigi tal puudub arendaja tegevuse üle kontroll. Voogi hinnangul

võib selline risk muuta kavandatud lahenduse kasutamise keeruliseks, eelkõige väiksema

finantsvõimekusega ettevõtjatele. Yoko Alender märkis, et korrastamiskohustus lasuks

kaevandamisloa omajal ka enampakkumise korraldamata jätmise korral, ning palus

täpsustada, milles seisneb lisanduv risk. Rein Voog tegi ettepaneku arvata ala pärast

kaevandamisloa omaja nõusoleku andmist kaevandamisloast välja. Tema sõnul peab loa

omaja enne ala üleandmist tagama selle sobiva seisukorra. Voog täpsustas, et ettepaneku

eesmärk ei ole korrastamiskohustusest vabaneda, vaid vältida vastutust taastuvenergia

arendaja edasise tegevuse eest.

Tarmo Tamm küsis, kellele jääb korrastamiskohustus juhul, kui taastuvenergia projekt ei

õnnestu, ning kas see võib langeda riigile. Rein Voog vastas, et enne kaevandatud ala

üleandmist peab kaevandamisloa omaja tagama ala sobiva seisukorra.

Harry Kuivkaev selgitas, et kaevandamisloa omaja nõustumine ala taastuvenergia

tootmiseks kasutusse andmisega on vabatahtlik ning sellega kaasnevad eelnõus kirjeldatud

riskid. Riik loob selleks võimaluse, kuid ettevõtjate kohustusi ei saa riigile üle võtta. Tarmo

Tamm rõhutas, et taastuvenergia arendamiseks sobivate alade loomine on ka riigi huvides

ning menetlus tuleb muuta osalistele võimalikult lihtsaks, säilitades samal ajal nende

kohustused. Yoko Alender märkis, et selles ei ole erinevat arusaama, sest taastuvenergia

arendamine on seaduses määratletud ülekaaluka avaliku huvina.

Maia-Liisa Anton rõhutas, et taastuvenergia arendamine ei tohiks lükata kogu ala

korrastamist 50 aasta võrra edasi ning ala tuleks võimalikult suures ulatuses korrastada ka

taastuvenergia tootmise ajal. Ta küsis, miks peaks taastuvenergia arendaja võtma rendile ja

korrastama ka ehitisega koormamata ala, mille vastu tal ei pruugi olla otsest huvi. Reeli

Sildnik selgitas, et korrastamiskohustus sõltub rendile võetava ala ulatusest. Kui rendile

7

võetav ala hõlmab ka ehitisega koormamata ala, jääb selle korrastamise kohustus

taastuvenergia tootjale. Ta lisas, et eelnõu §1 punkti 16 sätted käsitlevad kahju tekkimist ja

vastutuse jaotumist sõltuvalt süüst ning neid võib vajaduse korral tulevikus täiendada.

Getlyn Nuut väljendas toetust taastuvenergia arendamise kiirendamisele, kuid juhtis

tähelepanu kavandatava eelisõiguse võimalikule vastuolule võrdse kohtlemise põhimõtte ja

riigivaraseadusega. Ta palus sisuliselt analüüsida varem esitatud ettepanekuid ja põhjendada

nende arvestamist või arvestamata jätmist.

Yoko Alender selgitas, et võrdse kohtlemise küsimust on põhjalikult arutatud ning komisjon

on praegu seisukohal, et kaevandamisloa omajale eelise andmist võivad põhjendada tema

varasemad kulutused, eelnõu eesmärgi saavutamise vajadus ja taastuvenergia arendamise

ülekaalukas avalik huvi. Ta märkis, et eelnõu menetlemist jätkatakse, teise lugemise

seletuskirja täiendatakse ning komisjoni poolt esitatavaid muudatusettepanekuid täpsustatakse

istungil esitatud seisukohtade põhjal.

2. Info ja muud küsimused

Infot ja muid küsimusi ei arutatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Elle Nora Kalind

protokollija

Riigikogu keskkonnakomisjoni

istungi protokoll nr 173

Tallinn, Toompea Neljapäev, 29. oktoober 2026

Algus 14.00, lõpp 15.10

Juhataja: Yoko Alender (esimees)

Protokollija: Elle Nora Kalind (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Züleyxa Izmailova, Mait Klaassen, Tiit Maran, Tarmo Tamm

Komisjoni ametnikud: Elle Kaur (nõunik-sekretariaadijuhataja), Vivi Older (nõunik)

Puudusid: Rain Epler, Jüri Jaanson, Lauri Laats, Hanah Lahe ja Andres Metsoja

Kutsutud: Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu juhataja Rein Voog

MTÜ Eesti Mäeseltsi juhatuse esimees Martin Nurme

Eesti Turbaliidu juhatuse liige Allar Peek

Eesti Keskkonnaühenduste Koja esindaja Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert

Maia-Liisa Anton

Eesti Taastuvenergia Koja juhataja Silver Sillak (Teamsis)

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni maatuuleparkide töögrupi juht ja VKG taastuvenergia

valdkonna juht Renee Joost (Teamsis)

Eurowind Energy OÜ projektide arendusjuht Getlyn Nuut

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maa- ja ruumipoliitika osakonna nõunik Eike

Pärnamägi (Teamsis)

Maa- ja Ruumiameti riigimaa strateegia osakonna juhataja Mai Lind (Teamsis)

Kliimaministeeriumi maavarade osakonna ehitusmaavarade valdkonna juht Harry Kuivkaev,

nõunik Reeli Sildnik ning õigusosakonna nõunik Annemari Vene (Teamsis) (1.

päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Vabariigi Valitsuse algatatud maapõueseaduse, maakatastri seaduse ja riigivaraseaduse

muutmise seaduse (taastuvenergiatootmise arendamine kaevandamisloaga alal) eelnõu (698

SE) teise lugemise ettevalmistamine

2. Info ja muud küsimused

1. Vabariigi Valitsuse algatatud maapõueseaduse, maakatastri seaduse ja

riigivaraseaduse muutmise seaduse (taastuvenergiatootmise arendamine

kaevandamisloaga alal) eelnõu (698 SE) teise lugemise ettevalmistamine

Yoko Alender andis ülevaate eelnõu senisest menetlusest. Eelnõu esimene lugemine lõpetati

15. oktoobril 2025 ning seejärel arutas komisjon eelnõu kahel istungil, hääletades 13. oktoobri

2026 istungil eelnõule laekunud muudatusettepanekuid. Käesoleval istungil on kavas arutada

2

3 võimalikku komisjonipoolset muudatusettepanekut, mis on saadetud tutvumiseks ka

huvirühmadele.

Reeli Sildnik tutvustas võimalikku muudatusettepanekut, millega lisatakse

maapõueseadusesse (MaaPS) § 90¹. Lisatava sätte kohaselt võib riigivara valitseja või tema

volitatud asutus anda riigivaraseaduse kohaselt riigile kuuluva kaevandamisloaga hõlmatud

kinnisasja või selle osa enampakkumise korras taastuvenergia ehitise ehitamiseks ja energia

tootmiseks kasutada kuni 50 aastaks. Enampakkumisel osalenud, kuid võitjaks mitte osutunud

isikul, kes kasutas ala kehtiva kaevandamisloa ja maapõueseaduse § 90 lõike 5 alusel antud

maakasutusõiguse alusel, oleks õigus saada ala kasutusse enampakkumisel kujunenud

hinnaga. Kui selliseid isikuid on mitu, eelistatakse isikut, kes kasutas ala suuremas ulatuses.

Taotluse esitamise tähtaja pikkus jäi edasiseks arutamiseks. Sildnik märkis, et eelnõus ei ole

eraldi käsitletud olukorda, kus ala taastuvenergia kasutusse andmisega nõustunud

kaevandamisloa omaja soovib hiljem eelisõigust kasutada. Ta palus huvigruppidel anda teada

võimalikest praktilistest juhtumitest, mille puhul võiks selline vajadus tekkida.

Yoko Alender küsis, kas kaevandamisloa omaja peab maakasutusõiguse muutmiseks

nõusoleku andma. Reeli Sildnik kinnitas, et eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt peab

kaevandamisloa omaja olema maakasutusõiguse muutmisega nõustunud ning see selgitatakse

välja menetluse alguses.

Mait Klaassen küsis, kas enampakkumise võitja loobumise korral läheb õigus üle järgmisele

pakkujale või korraldatakse uus enampakkumine. Reeli Sildnik selgitas, et kõigil on

enampakkumisel osalemiseks ja pakkumise tegemiseks võrdsed õigused ning eelisõigust saab

kasutada selleks ettenähtud tähtaja jooksul ja enampakkumisel kujunenud hinnaga. Harry

Kuivkaev lisas, et enampakkumine toimub teiste riigimaa enampakkumistega sarnase korra

alusel ning võitja loobumise korral minnakse edasi järgmise pakkuja juurde.

Eike Pärnamägi märkis, et kavandatav eelisõigus on sõnastatud sarnaselt riigivaraseaduse §-

s 66 sätestatud eelisõigustega. Menetlus algab kaevandamisloa omaja avaldusest riigivara

valitsejale, mistõttu on loa omaja enampakkumise ettevalmistamisest teadlik. Menetluse

ettevalmistamine ja enampakkumine kestavad kokku vähemalt pool aastat, mis annab loa

omajale aega hinnata, millise hinnani on eelisõiguse kasutamine talle majanduslikult

otstarbekas. Eelisõiguse kasutamiseks peab kaevandamisloa omaja enampakkumisel osalema.

Allar Peek selgitas, et Eesti Turbaliit toetab taastuvenergia projektide arendamiseks õigusliku

raamistiku loomist, kuid on esitanud eelnõu kohta ka küsimusi ja täpsustusettepanekuid. Ta

tegi ettepaneku pikendada eelisõiguse kasutamise tähtaega viielt tööpäevalt 30 päevani, sest

enampakkumisel kujunenud hinna tõttu võib kaevandamisloa omajal olla vaja kaasata lisaraha

ning pidada läbirääkimisi pankade või kontserniga. Arvestades menetluse pikkust ja seda, et

ala antakse kasutusse kuni 50 aastaks, ei pidanud ta viiepäevast tähtaega proportsionaalseks.

Eike Pärnamägi täpsustas, et viie tööpäeva jooksul tuleb üksnes teatada soovist kasutada

eelisõigust. Enampakkumise tulemused kinnitatakse 20 päeva jooksul ning leping sõlmitakse

kahe kuu jooksul. Suuremaid makseid ei tule teha kohe ning esimene suurem hoonestusõiguse

tasu tuleb maksta alles pärast planeeringu kehtestamist. Samas peab iga pakkuja olema

finantsnõuetega seotud juba pakkumise tegemisel. Yoko Alender märkis, et küsimus ei ole

3

maksmiseks jäetavas ajas, vaid tähtajas, mille jooksul peab kaevandamisloa omaja otsustama,

kas kasutada eelisõigust enampakkumisel kujunenud hinnaga. Eike Pärnamägi leidis, et

võimaliku kompromissina võiks kaaluda kümnepäevast tähtaega. Yoko Alender märkis, et

komisjon kaalub tähtaja pikendamist.

Yoko Alender märkis, et arutusele võetakse komisjoni võimalik muudatusettepanek, mille

eesmärk on Tiit Marani ettepanekust lähtudes ala korrastamise tingimusi täpsemalt sõnastada.

Reeli Sildnik selgitas, et Kliimaministeerium valmistas vastavad sätted ette koostöös Tiit

Maraniga. Võimaliku muudatusettepaneku kohaselt peab hoonestusõiguse saaja enne

hoonestusõiguse lepingu sõlmimist planeeringu koostamisel ja projekteerimistingimuste

taotlemisel koostama ala korrastamise kava. Kavas kirjeldatakse taastuvenergia arendusala

korrastamise meetmeid. Kava koostatakse nii ehitisega koormatava kui ka mittekoormatava

ala kohta, arvestades nende erinevaid korrastamisvõimalusi.

Yoko Alender tegi ettepaneku käsitleda võimaliku muudatusettepanekuna ka MaaPS § 80

täiendusi lõigetega 61 -63. Reeli Sildnik tutvustas turbaalade korrastamist puudutavaid

ettepanekuid, mille kohaselt eelistatakse turba kaevandamisel kaevandatud maa

korrastamisviise, mis soodustavad süsiniku sidumist ja elurikkuse taastamist.

Korrastamisviiside täpsema loetelu ja kirjelduse kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega. Määruse kavand koostati koostöös Tartu Ülikooli eksperdi Ain Kulliga.

Tiit Maran küsis, millal tuleb ala korrastada. Reeli Sildnik selgitas, et kaevandaja teeb

esimesed korrastamistööd kaevandamiselt taastuvenergia kasutusele üleminekul. Pärast maa

üleandmist jätkub taastuvenergia arendusala korrastamine etapiviisiliselt ning ehitisega

koormatav ja mittekoormatav ala korrastatakse eri ajal.

Tarmo Tamm küsis, miks on kaevandatud maa olemasoleva korrastamisprojekti kõrval vaja

eraldi korrastamise kava. Reeli Sildnik selgitas, et määrusega kavandatakse kaevandatud

alade korrastamiseks tüüpnõuded. Harry Kuivkaev täpsustas, et kaevandatud maa

korrastamise projekt käsitleb kaevandamise käigus rikutud ala korrastamist, kuid ei arvesta

taastuvenergia arendamise ja ehitamisega kaasnevaid tingimusi. Seetõttu on vaja eraldi

korrastamise kava.

Allar Peek leidis, et kavandatavad nõuded dubleerivad kehtivat korda. Tema hinnangul ei ole

põhjendatud eelistatud korrastamisviiside määratlemise volitusnorm ega eksperdi kaasamise

eraldi sätestamine, sest korrastamisprojekti koostab ekspert ja selle vaatab üle sõltumatu

ekspert. Harry Kuivkaev selgitas, et kaevandatud maa korrastamise projekt ei käsitle

taastuvenergia arendamise ja ehitamisega kaasnevaid tingimusi. Eksperdi kaasamise

sätestamine annaks Keskkonnaametile selleks selge õigusliku aluse. Eelistatud

korrastamisviisid ei oleks kohustuslikud, vaid suunaksid võimaluse korral valima väiksema

keskkonnahäiringu ja -mõjuga lahendusi ning hõlbustaksid nõuete järgimise kontrollimist.

Allar Peek küsis, kas kavandatav kord tähendab kolmanda eksperdi kaasamist ja kuidas

muudatus menetlust kiirendaks. Reeli Sildnik täpsustas, et uut lisaeksperti ei pea tingimata

kaasama ning kasutada võib sama eksperti. Nõuete sätestamine õigusaktis võimaldaks

koostada eri valdkondade teadmisi arvestava korrastamiskava või -projekti ning

Keskkonnaametil oma menetlustoimingud, tähtajad ja juhendid üle vaadata. Sildniku

4

hinnangul aitaks nõuetekohaselt koostatud kava või projekt menetlust kiirendada.

Tarmo Tamm rõhutas, et ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks tuleks võimaluse korral

hakkama saada väheste ekspertidega. Yoko Alender märkis, et tema arusaama kohaselt ei

nõua muudatus uute ekspertide kaasamist, vaid muudab eksperdi kaasamise õigusliku aluse ja

menetluse selgemaks.

Maia-Liisa Anton ütles, et Eesti Keskkonnaühenduste Koda toetab taastuvenergia tootmist

kaevandamisaladel ja arutatavate korrastamisnõuete sätestamist määruses. Koja peamine mure

on kavandatav loobumine korrastamisprojekti nõudest alla 150 hektari suurustel turbaaladel.

Antoni sõnul on tegemist põhimõttelise muudatusega, kuid eelnõus ei ole analüüsitud

potentsiaalsete alade arvu, menetluste venimise põhjuseid ega võrreldud

korrastamistingimustel ja korrastamisprojektil põhinevaid menetlusi. Samuti ei ole piisavalt

põhjendatud muudatuse vajalikkust ega turbaaladele valitud 150 hektari piirmäära. Anton

märkis, et korrastamine on kulukas ning puudulik kavandamine võib põhjustada vajaduse töid

hiljem ümber teha. Tema hinnangul käsitleb eelnõu analüüs peamiselt pealmaakaevandusi,

samal ajal kui turbaalade käsitlus on pinnapealne. Muudatust ei ole keskkonnaühendustega

piisavalt arutatud ega nende varem esitatud muredele vastatud. Anton tõi esile, et

pealmaakaevanduste puhul on kavandatud piir 15 hektarit ja keskkonnamõju hindamise

kohustuse künnis 25 hektarit, turba puhul aga vastavad mõlemad piirid 150 hektarile. Sama

proportsiooni kasutamisel oleks turbaalade piir tema arvutuse kohaselt 90 hektarit.

Yoko Alender märkis, et komisjon vajab nende küsimuste kohta selgitusi, ning palus teise

lugemise seletuskirjas paremini välja tuua, mille põhjal 15 ja 150 hektari piirid valiti.

Harry Kuivkaev selgitas, et taastuvenergia tootmiseks kasutatavate alade arvu ei ole

võimalik täpselt prognoosida, kuid saab esitada andmed seni huvi väljendanud ettevõtete

kohta. Korrastamist puudutavate muudatuste põhjendamiseks on olemas materjal, millega

saab seletuskirja täiendada. Piirmäärade valikul lähtuti keskkonnamõju hindamise 25 ja 150

hektari künnistest, varasematest keskkonnamõju hindamistest ning eri kaevandamisalade

korrastamise eripärast. Ehitusmaavarade puhul peeti sobivaks 15 hektari ja turba puhul 150

hektari piiri. Muudatus puudutaks ligikaudu 75% ehitusmaavarade kaevandamislubadest ja

50% turba kaevandamise lubadest. Kuivkaev lisas, et piirmäärasid saab veel arutada. Maia-

Liisa Anton rõhutas, et eelnõus ei ole selgitatud korrastamisprojekti nõudest loobumise

sisulist vajalikkust, muudatusest saadavat säästu ega kahe menetluse erinevust. Kui muudatus

ei mõjuta korrastamise kvaliteeti, jääb tema hinnangul ebaselgeks, miks seda vaja on. Reeli

Sildnik selgitas, et turbaalade korrastamiseks töötatakse välja määrusega kehtestatavad

üldnõuded. Kui korrastamisprojekti koostamise nõue ära langeb, korrastatakse alad nende

üldnõuete alusel.

Yoko Alender märkis, et väiksematel aladel toimuks korrastamine lihtsama korra järgi, kuid

korrastamistööde nõuded sätestatakse määruses. Tema hinnangul muudaks see menetluse

kiiremaks ja lihtsamaks.

Tiit Maran küsis, kas 150 hektari piirmäära sisuline põhjendus on seletuskirjas esitatud, ning

leidis, et vajaduse korral tuleb see sinna lisada. Harry Kuivkaev selgitas, et muudatuse

eesmärk on vähendada haldus- ja töökoormust juhtudel, kus korrastamisprojekti koostamine

5

võib maksta rohkem kui korrastamistööd. Korrastamiskohustus ja korrastamistingimuste

taotlemise kohustus säilivad, kuid eraldi korrastamisprojekti ei pea alati koostama.

Korrastamine toimub määruses sätestatud üldnõuete ja konkreetsele alale antud

korrastamistingimuste alusel ning Keskkonnaamet kontrollib tööde nõuetekohasust.

Keskkonnaamet võib ka piirmäärast väiksema ala puhul nõuda korrastamisprojekti

koostamist, kui see on näiteks looduskaitse- või põhjaveeaspekti tõttu vajalik.

Yoko Alender palus teise lugemise seletuskirjas täpsemalt kirjeldada varasemate

keskkonnamõju hindamiste analüüsi ning põhjendada selle põhjal 15 ja 150 hektari

piirmäärade valikut.

Maia-Liisa Anton seadis kahtluse alla turba kaevandamise keskkonnamõju hindamise 150

hektari künnise kasutamise korrastamisprojekti nõude piirmäärana. Tema hinnangul on künnis

liiga kõrge ega arvesta kliimakaalutlusi. Antoni sõnul puudub analüüs turbaalade senise

korrastamise, tänapäevaste korrastamisviiside, sealhulgas märjutamise ja soo taastamise

kogemuste, ning vanade kaevandamislubade korrastamissuundade kohta. Samuti ei ole

põhjendatud, miks peetakse kuni 150 hektari suuruste turbaalade korrastamist standardseks ja

lihtsaks, kuigi korrastamise maksumus võib ületada 200 000 eurot. Harry Kuivkaev selgitas,

et keskkonnamõju hindamise künnist ei saa selle eelnõuga muuta, ning nõustus täiendama

seletuskirja turbaalade korrastamise ja piirmäära põhjendustega. Ettevõtja peab alati taotlema

Keskkonnaametilt korrastamistingimused, mille määramisel kaasatakse maaomanik, kohalik

omavalitsus ning vajaduse korral eksperdid ja teised osalised. Kui ala ei ole võimalik

korrastada üksnes korrastamistingimuste alusel, võib Keskkonnaamet nõuda

korrastamisprojekti koostamist. Lihtsamate turbaalade korrastamine üksnes tingimuste alusel

võimaldaks menetlust kiirendada, sest korrastamisprojekti koostamine võib võtta üks kuni

kaks aastat. Yoko Alender lisas, et eelistatud korrastamisviiside seaduses sätestamine annab

turbaalade korrastamiseks täiendavad alused ning kogemusi nende rakendamiseks võib aja

jooksul lisanduda.

Reeli Sildnik selgitas, et eelnõusse lisatav säte suunab turbaalasid korrastama viisil, mis

toetab süsiniku sidumist ja elurikkuse taastamist. Tema sõnul võiks see luua tulevikus

võimaluse käsitada korrastatud turbaalasid kasvuhoonegaaside inventuuris süsiniku

sidujatena. Määruse kavandis on kirjeldatud turbaalade märgalaks, metsamaaks või

põllumaaks korrastamise viisid ja nõuded. Sildnik möönis, et määruse kavand valmis kiiresti

ning Eesti Turbaliitu ja keskkonnaühendusi ei jõutud selle koostamisse piisavalt kaasata.

Yoko Alender märkis, et määruse kavand on eelnõule lisatud ja sellega on võimalik tutvuda.

Maia-Liisa Anton kordas ja täpsustas küsimust, miks on ehitusmaavarade puhul piir seatud

keskkonnamõju hindamise 25 hektari künnisest madalamale ehk 15 hektarile, kuid turbaalade

puhul on piir jäetud 150 hektarile. Ta rõhutas, et seletuskirjast ei selgu, milliste andmete ja

mõjude analüüsimisel turbaalade piirmäärani jõuti. Harry Kuivkaev selgitas, et 15 hektari

piiri valikul arvestati eelkõige paekivikarjääride eripära ning inimeste ja loomade ohutuse

nõudeid. Ta kinnitas, et piirmäärade põhjendusi täpsustatakse seletuskirjas.

Züleyxa Izmailova palus esitada komisjonile turbaalade piirmäära aluseks olnud analüüs.

Yoko Alender pidas vajalikuks lisada analüüs teise lugemise seletuskirja juurde, et komisjoni

liikmed saaksid sellega enne eelnõu täiskogu menetlusse saatmist tutvuda.

6

Allar Peek juhtis tähelepanu vajadusele lihtsustada korrastatud maade tagastamist, et selleks

ei peaks iga kord läbima mitmeaastast kaevandamisloa muutmise menetlust. Harry Kuivkaev

selgitas, et kaevandamisluba on keskkonnaloa osa ning mõjude vähenemise või

kaevandamisala vähendamise korral on võimalik luba kiiresti muuta. Avalik menetlus on

tema sõnul vajalik sageli seetõttu, et ettevõtja soovib samal ajal muuta ka loa muid tingimusi.

Tarmo Tamm küsis, miks käsitletakse taastuvenergia tootmist puudutavas eelnõus ka

kaevandatud alade korrastamist ning kas korrastamiskohustus oli olemas juba varem. Yoko

Alender selgitas, et korrastamise protsessi kiirendamine ja eesmärgipärasemaks muutmine on

olnud eelnõu osa algusest peale, kuigi see ei kajastu eelnõu pealkirjas. Reeli Sildnik lisas, et

eelnõu hõlmab taastuvenergia ehitamise ja tootmise kõrval ka korrastamistingimuste

leevendamist.

Rein Voog rõhutas, et toetab taastuvenergia arendamist kaevandatud aladel, kuid tema

hinnangul on eelnõu teksti, võimalike muudatusettepanekute ja seletuskirja vahel vastuolusid

ning kaevandamisluba ja maarendilepingut ei ole piisavalt selgelt eristatud. Ta palus

tutvustada kavandatava menetluse protsessi. Voog toetas kaevandamisloa omajale eelisõiguse

andmist, kuid juhtis tähelepanu olukorrale, kus loa omaja ei soovi ise taastuvenergiat

arendada. Kui taastuvenergia projekt ei jõua ehitusloani, jääb ala korrastamise kohustus

kaevandamisloa omajale, kuigi tal puudub arendaja tegevuse üle kontroll. Voogi hinnangul

võib selline risk muuta kavandatud lahenduse kasutamise keeruliseks, eelkõige väiksema

finantsvõimekusega ettevõtjatele. Yoko Alender märkis, et korrastamiskohustus lasuks

kaevandamisloa omajal ka enampakkumise korraldamata jätmise korral, ning palus

täpsustada, milles seisneb lisanduv risk. Rein Voog tegi ettepaneku arvata ala pärast

kaevandamisloa omaja nõusoleku andmist kaevandamisloast välja. Tema sõnul peab loa

omaja enne ala üleandmist tagama selle sobiva seisukorra. Voog täpsustas, et ettepaneku

eesmärk ei ole korrastamiskohustusest vabaneda, vaid vältida vastutust taastuvenergia

arendaja edasise tegevuse eest.

Tarmo Tamm küsis, kellele jääb korrastamiskohustus juhul, kui taastuvenergia projekt ei

õnnestu, ning kas see võib langeda riigile. Rein Voog vastas, et enne kaevandatud ala

üleandmist peab kaevandamisloa omaja tagama ala sobiva seisukorra.

Harry Kuivkaev selgitas, et kaevandamisloa omaja nõustumine ala taastuvenergia

tootmiseks kasutusse andmisega on vabatahtlik ning sellega kaasnevad eelnõus kirjeldatud

riskid. Riik loob selleks võimaluse, kuid ettevõtjate kohustusi ei saa riigile üle võtta. Tarmo

Tamm rõhutas, et taastuvenergia arendamiseks sobivate alade loomine on ka riigi huvides

ning menetlus tuleb muuta osalistele võimalikult lihtsaks, säilitades samal ajal nende

kohustused. Yoko Alender märkis, et selles ei ole erinevat arusaama, sest taastuvenergia

arendamine on seaduses määratletud ülekaaluka avaliku huvina.

Maia-Liisa Anton rõhutas, et taastuvenergia arendamine ei tohiks lükata kogu ala

korrastamist 50 aasta võrra edasi ning ala tuleks võimalikult suures ulatuses korrastada ka

taastuvenergia tootmise ajal. Ta küsis, miks peaks taastuvenergia arendaja võtma rendile ja

korrastama ka ehitisega koormamata ala, mille vastu tal ei pruugi olla otsest huvi. Reeli

Sildnik selgitas, et korrastamiskohustus sõltub rendile võetava ala ulatusest. Kui rendile

7

võetav ala hõlmab ka ehitisega koormamata ala, jääb selle korrastamise kohustus

taastuvenergia tootjale. Ta lisas, et eelnõu §1 punkti 16 sätted käsitlevad kahju tekkimist ja

vastutuse jaotumist sõltuvalt süüst ning neid võib vajaduse korral tulevikus täiendada.

Getlyn Nuut väljendas toetust taastuvenergia arendamise kiirendamisele, kuid juhtis

tähelepanu kavandatava eelisõiguse võimalikule vastuolule võrdse kohtlemise põhimõtte ja

riigivaraseadusega. Ta palus sisuliselt analüüsida varem esitatud ettepanekuid ja põhjendada

nende arvestamist või arvestamata jätmist.

Yoko Alender selgitas, et võrdse kohtlemise küsimust on põhjalikult arutatud ning komisjon

on praegu seisukohal, et kaevandamisloa omajale eelise andmist võivad põhjendada tema

varasemad kulutused, eelnõu eesmärgi saavutamise vajadus ja taastuvenergia arendamise

ülekaalukas avalik huvi. Ta märkis, et eelnõu menetlemist jätkatakse, teise lugemise

seletuskirja täiendatakse ning komisjoni poolt esitatavaid muudatusettepanekuid täpsustatakse

istungil esitatud seisukohtade põhjal.

2. Info ja muud küsimused

Infot ja muid küsimusi ei arutatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Elle Nora Kalind

protokollija