| Dokumendiregister | Riigikogu |
| Viit | |
| Registreeritud | 05.11.2026 |
| Sünkroonitud | 10.11.2026 |
| Liik | Protokoll |
| Funktsioon | |
| Sari | |
| Toimik | Komisjoni istung esmaspäeval, 26.10.2026 kell 11.10 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
1
Kiirgus- ja tuumaohutuse õigusraamistiku täiendamine
Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seotud seaduste muutmise eelnõu
26. oktoober 2026
energeetika ja keskkonnaminister Erkki Keldo
2
Miks on seadusemuudatusi vaja?
01.01.2027 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet alustab tööd kiirgus- ja tuumaohutuse pädeva asutusena.
Seadused tuleb viia uue tööjaotuse ja sõltumatuse nõuetega kooskõlla.
Eelnõu on ajakriitiline: seadus peab jõustuma koos pädeva asutuse tööle asumisega.
01 Vastutus
Eristatakse selgelt poliitika, halduskorraldus ja ohutusotsused.
02 Sõltumatus TTJA ohutusotsuseid kaitstakse põhjendamatu mõjutamise eest kooskõlas EL õiguse ja IAEA ohutusstandarditega.
03 Rakendamine
Õigusraamistik peab toetama pädeva asutuse sujuvat töökorraldust.
3
Mida eelnõuga saavutatakse?
Ülesannete jaotuse täpsustamine
KliM-i, MKM-i ja TTJA ülesanded eristatakse selgemalt.
Pädeva asutuse sõltumatuse tugevdamine
Välistatakse ministri teenistuslik järelevalve kiirgus- ja tuumaohutuse ülesannete täitmisel ning täpsustatakse valdkonna juhi volitusi.
Rakendamise tagamine
Tagatakse kiirgusohutuse ülesannete järjepidevus ja määruste etapiviisiline kehtestamine.
Mõju ettevõtetele ja inimestele: uusi sisulisi kohustusi ega täiendavat halduskoormust ei lisandu.
4
Kes mille eest vastutab?
Kliimaministeerium
Kujundab poliitikat
– Ohutuspoliitika
– Energiapoliitika
– Üldised ohutusnõuded & valdkondlikud rakendusaktid
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Tagab halduskorralduse
– TTJA töötingimused
– Eelarve- ja töökorraldus
– Korralduslikud rakendusaktid
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Teeb sõltumatuid otsuseid
– Tegevusload
– Ohutushinnangud
– Riiklik järelevalve
5
Kuidas tagatakse TTJA sõltumatus?
Välised tagatised
Ministri teenistuslik järelevalve ei kohaldu TTJA kiirgus- ja tuumaohutuse ülesannetele.
TTJA muus tegevuses säilib ministri teenistuslik järelevalve.
TTJA-sisesed tagatised
Otsustamine Valdkonna juhi, s.t kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna peadirektori asetäitja, volitused
Eelarve Võimalus planeerida vajalikke ressursse
Personal Osalemine ekspertide värbamises
6
Muud täpsustused seoses ülesannete üleminekuga
Infosüsteemi korraldus
TTJA saab kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonnas keskkonnaotsuste infosüsteemi kaasvastutavaks töötlejaks.
Ohuteabe edastamine
Kiirgusega seotud keskkonnaohust või olulisest keskkonnahäiringust tuleb kohe teavitada ka TTJA-d.
KeA-lt TTJA-le ülesannete sujuva ülemineku ja järjepidevuse tagamiseks täpsustatakse ka teisi seaduseid.
TEnOS-i rakendusaktide tähtajad täpsustuvad
ÜLDREEGEL
Etapiviisiline kehtestamine
Rakendusaktid kehtestatakse tuumakäitise elukaare etappide järgi, hiljemalt enne vastava tegevuse algust.
MIKS?
Tehniline lahendus ja ohutusstandardid võivad aja jooksul edasi areneda.
ERAND
Tähtaeg 01.01.2028
Tuumakäitise asukoha hindamise ning tuumamaterjali arvestuse ja registri nõuded.
MIKS?
Asukoha kavandamine on alanud ning tuumamaterjali arvestust peetakse Eestis juba praegu.
7
8
Tänan tähelepanu eest!
Riigikogu majanduskomisjoni
istungi protokoll nr 213
Tallinn, Toompea Esmaspäev, 26. oktoober 2026
Algus 11.10, lõpp 12.21
Juhataja: Marek Reinaas (esimees)
Protokollija: Maria Haas (konsultant)
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder,
Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi
Komisjoni ametnikud: Eve-Ly Kübard (nõunik-sekretariaadijuhataja), Mari Tänav (nõunik),
Kristiina Reinfeldt (nõunik)
Puudusid: Aleksei Jevgrafov ja Reili Rand
Kutsutud: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluse ja konkurentsivõime
osakonna ettevõtluskeskkonna valdkonnajuht Triinu Sillamaa ja sama osakonna
tööstusohutuse nõunik Maris Raudsepp (2. päevakorrapunkt); Kliimaministeeriumi
energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks, sama osakonna energiavõrkude ekspert Thérèse Liis
Kilk ja välissuhete osakonna nõunik Brett Bartholomew Sooniste (3. päevakorrapunkt);
energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo, Kliimaministeeriumi keskkonnakorralduse ja
kiirguse osakonna juhataja Birgit Parmas ning sama osakonna nõunik Merilin Šaitor (4.
päevakorrapunkt)
Päevakord:
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse
(bürokraatia vähendamine) eelnõu (853 SE) teise lugemise ettevalmistamine
3. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse eelnõu, millega muudetakse määrust (EL) 2019/943 seoses elektriarvete
tulevikukindlaks muutmisega liidus süsteemikulude vähendamise ning elektrifitseerimise ja
digiülemineku edendamise teel - COM(2026) 600
4. Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu (1064 SE) esimese lugemise ettevalmistamine
5. Info ja muud küsimused
1. Nädala töökava kinnitamine
Riigikogu majanduskomisjoni nädala (26.10.2026-01.11.2026) töökava
2
Komisjoni istung esmaspäeval, 26.10.2026 kell 11.10
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse
(bürokraatia vähendamine) eelnõu (853 SE) teise lugemise ettevalmistamine
3. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse eelnõu, millega muudetakse määrust (EL) 2019/943 seoses elektriarvete
tulevikukindlaks muutmisega liidus süsteemikulude vähendamise ning elektrifitseerimise ja
digiülemineku edendamise teel - COM(2026) 600
4. Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu (1064 SE) esimese lugemise ettevalmistamine
5. Info ja muud küsimused
Riigikaitsekomisjoni ja majanduskomisjoni ühine istung teisipäeval, 27.10.2026 kell 14.00
1. Eesti kaitsetööstuse väljavaated Euroopa kaitsevajaduste kasvades
Komisjoni istung teisipäeval, 27.10.2026 kell 15.53
1. Vabariigi Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu (1061 SE) esimese lugemise ettevalmistamine
2. Info ja muud küsimused
Otsustati:
1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene Kokk, Mart
Maastik, Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).
2. Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse
(bürokraatia vähendamine) eelnõu (853 SE) teise lugemise ettevalmistamine
Marek Reinaas sõnas sissejuhatuseks, et eelnõu menetlusest teavitati järgmisi huvirühmasid:
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, Eesti
Väikepruulijate Liit, Eesti Kaupmeeste Liit, Tallinna Linnakantselei, Eesti Põllumajandus-
Kaubanduskoda, Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti
Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit ning Andmekaitse Inspektsioon. Mitmed
huvigrupid esitasid eelnõu kohta arvamusi ja ettepanekuid. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium (MKM) esitas eelnõule 3 täiendavat ettepanekut, mis
käesoleval istungil läbi vaadatakse. Samuti vaadatakse läbi Tallinna Linnakantselei
ettepanekud eelnõu muutmiseks. 22. oktoobril 2026. aastal toimus majanduskomisjoni
töörühma koosolek, kus osalesid MKM-i ametnikud ning kus vaadati läbi Tallinna
Linnakantselei ettepanekud eelnõule ning ministeeriumi täiendavad ettepanekud. Kõneleja
palus esmalt MKM-il teha meeldetuletuseks ülevaate eelnõu sisust.
Triinu Sillamaa ütles, et tegemist on bürokraatia vähendamise eelnõuga, mille osas kogus
MKM koostöös Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga kokku kaheksast seadusest
bürokraatia vähendamise muudatusettepanekud, mille valitsus kiitis 2025. aasta juunis heaks.
Selle raames koostati eelnõu, millega muudetakse alkoholiseadust, elektroonilise side seadust,
lõhkematerjaliseadust, tarbijakaitseseadust, tubakaseadust, turismiseadust, väärismetalltoodete
seadust ja riigilõivuseadust, mis on seotud elektroonilise side seaduse lubade tähtaegade
pikendamisega. Tegemist on erinevate lihtsustustega ettevõtjatele. Tarbijakaitseseaduse
muudatuse eesmärk on tarbijavaidluste komisjoni töö sisebürokraatia vähendamine.
Marek Reinaas palus ülevaadet Tallinna Linnakantselei ettepanekutest.
3
Triinu Sillamaa sõnas, et Tallinna Linnakantselei esitas neli muudatusettepanekut, mis on
esitatud alkoholiseaduse muutmiseks. Esimene ettepanek puudutab muudatust, kus
leevendatakse alkohoolse joogi korral kokteilidel alkoholi koguse panemist menüüsse. Kui
ostetakse õlut, veini, viina ja muid kangeid alkohoolseid jooke, ilma, et nad oleksid segatud,
peab olema kogus alati hinna juures näidatud. Kui on erinevad kokteilid, kus tihtipeale ka
alkoholi kogust tarbija enda soovil muudetakse, siis nende puhul ei pea hinna kõrval olema
kirjas, kui palju selles kokteilis on alkoholi. Samas, tarbijakaitseseaduse alusel on tarbijal alati
õigus küsida ja müüjal alati kohustus selgitada, mis on kokteilis sees, sh ka seda, kui palju
sinna alkoholi lisatakse. Seetõttu MKM Tallinna Linnakantselei ettepanekut ei toeta.
Marek Reinaas palus täpsustada, kas Tallinna Linnakantselei leidis, et tuleks jätkata
praktikat, kus kokteilide puhul peab olema hinna kõrval kirjas, kui palju on selles alkoholi.
Triinu Sillamaa vastas jaatavalt. Tallinna Linnakantselei teine ettepanek puudutab seda, et
hetkel on alkoholiseaduses öeldud, et jaemüügil peab olema kassaaparaat. See ei ole olnud
eesmärgipärane. Eelnõu eesmärk on asendada kehtiv kassaaparaadi omamise kohustus
tehnoloogianeutraalse regulatsiooniga, mis võimaldab ettevõtjatel kasutada alkohoolse joogi
müügitehingute fikseerimiseks erinevaid elektroonilisi lahendusi. Tallinna Linnavalitsus
leidis, et väga täpselt peaks olema reguleeritud ka nt see, millised tehnilised lahendused on,
mis andmeid logifail peaks sisaldama jne. MKM leidis, et nii detailselt ei ole mõistlik seda
seaduse tasandil sätestada ja kohustuslik andmekoosseis ei peaks olema seaduses. Oluline on,
et eesmärk oleks tagatud ja et oleks süsteemne, mittemuudetav kirje, millal alkoholi müüakse.
MKM Tallinna Linnakantselei ettepanekut ei toeta.
Mario Kadastik uuris, miks on oluline, mis kell ja kellele restoranis teatud jook müüdi.
Triinu Sillamaa vastas, et see on jaemüügis oluline, kuna Eestis on kellaajalised
jaemüügipiirangud.
Mario Kadastik sõnas, et jaemüügi osas on teema arusaadav, kuid lisaks jaemüügile on välja
toodud ka toitlustusettevõtted.
Triinu Sillamaa ütles, et kohalikel omavalitsustel on õigus kehtestada ka toitlustuses
kellaajalisi müügipiiranguid. Nii Tallinna kui ka Pärnu linn on seda teinud. Seetõttu on oluline
fikseerida, millal alkoholi müük on toimunud.
Rene Kokk palus seoses kokteilide alkoholi sisalduse menüüsse lisamisega täpsustada, kas
seadusesse jääb see nõue siiski sisse.
Triinu Sillamaa sõnas, et muudatusega seoses on kõne all ainult kokteilid. Kui menüüs on nt
džinn toonikuga kokteil, siis menüüs on kindlasti kirjas, kui palju kogu kokteil maksab. Sinna
juurde ei pea lisama, kui palju alkoholi seal kokteilis on. Küll aga on tarbijal alati õigus
küsida ja müüjal kohustus vastata, kui palju alkoholi kokteili lisatakse ning müüja ei tohi
tarbijat petta. Viimane teema käib juba tarbijakaitseseaduse alla. Kui üks tarbija soovib
lahjemat ja teine tarbija kangemat kokteili, siis põhimõtteliselt ütleb seadus hetkel seda, et
4
müüjal peaks olema kõikide erineva kangustega kokteilide maksumus menüüs kirjas.
Rene Kokk ütles, et tema meelest ei ole seda ka hetkel menüüdes kirjas. Seega on keeruline
mõista, mida hetkel muudatusega parandatakse.
Triinu Sillamaa lausus, et järelevalve käigus kontrollitakse, kas kokteilikoguste juures on
alkoholisisaldused kirjas. Eestis on seaduses kohustus, et alkohoolse joogi kogus peab olema
alati hinna juures kirjas. Edaspidi seda kogust lisama ei pea. Menüüsid ei pea samuti ümber
trükkima, kui kokteilides muudetakse retsepti ja sellega kaasnevalt alkoholisisaldust. Küll aga
saab tarbija kokteili kohta küsida, kui palju sellesse alkohoolset jooki lisati.
Tõnis Mölder sõnas, et mõistab, et selline muudatus annab paindlikkust juurde. Samas jääb
siis olukord n-ö tarbija ja müüja vaheliseks kokkuleppeks, et kas tarbija küsib koguse üle ja
kas müüja vastab. Kokteilide sisalduses võib siis olla väga erinev kogus alkoholi ja selle kohta
menüüsse märget ei tule.
Triinu Sillamaa lausus, et müüjad jätkavad selle praktikaga, et kui nt džinn toonikuga
kokteilis on 4 cl-i alkoholi, siis see ikkagi kokteili lisatakse. Samal ajal on menüüs alati eraldi
välja toodud ka alkohoolse joogi koguse hind, nt 4 cl-i hind. Tarbija saab seega vaadata, et kui
kokteili pannakse alkoholi rohkem, maksab ta vastavalt selle alkohoolse joogi kogusele ka
rohkem.
Marek Reinaas sõnas, et ehkki džinn toonikuga kokteili puhul ei oleks koguste lisamine
probleemiks, siis on kokteile, kus on väga palju koostisosi, mis tähendaks, et hetkel kehtiva
seaduse järgi tuleks menüüs kõik alkohoolsed koostisosad eraldi välja kirjutada, isegi, kui
kogus on imeväike. Seega seadusemuudatuse järel saab menüüsse lisada vaid kokteili nime,
kuid kõiki koostisosi ei pea koguseliselt välja kirjutama.
Tõnis Mölder palus täpsustada, ega muudatus ei too kaasa seda, et restorani- ja
kohvikupidajad peavad hakkama menüüsid ümber tegema.
Marek Reinaas vastas, et see ei too seda kaasa.
Kristina Šmigun-Vähi palus täpsustada, et kas seega tarbijate jaoks ei too muudatus midagi
uut kaasa.
Triinu Sillamaa vastas, et tarbijate jaoks ei muutu põhimõtteliselt midagi.
Marek Reinaas lisas, et restoranipidajatele muutub olukord lihtsamaks.
Triinu Sillamaa sõnas, et kolmas Tallinna Linnakantselei ettepanek puudutab tarbijavaidluste
komisjoni tööd. Tallinna linn leiab, et tarbijavaidluste komisjoni menetlusse võetava nõude
alampiiri tõstmine 30 eurolt 50 eurole võib piirata tarbijate võimalusi oma õigusi kohtuväliselt
kaitsta. Alla 50-eurone ost võib olla tarbija jaoks oluline kulu ning sellise vaidluse
lahendamiseks kohtusse pöördumine ebamõistlikult koormav. Seetõttu tehakse ettepanek jätta
piirmäär praegusele tasemele või tõsta seda kavandatust väiksemas ulatuses. Ministeerium
5
leiab, et muudatus on põhjendatud. Muudatuse tulemusel väheneks menetluste arv
hinnanguliselt kuni 14%, mis on suhteliselt väike hulk menetlustest, mis jääb menetlusse
võtmata. Samas on neid siiski võimalik menetlusse võtta, kui selleks tekib vajadus. Tallinna
Linnakantselei neljas ettepanek puudutab kontrolltehinguid. Nad soovivad, et kohalikel
omavalitsustel oleks kontrolltehingu tegemise õigus. Kuna eelnõu eesmärk on lihtsustamine ja
mitte järelevalve ümberkorraldamine või läbivaatamine, kuidas järelevalvemenetlusi tehakse
ja millised õigused on järelevalveasutustel, siis ministeerium ei toeta ettepaneku lisamist
kõnealusesse eelnõusse. Selliseid muudatusi tehes tuleks järelevalve teema alkoholiseaduses
kompleksselt üle vaadata.
Mart Maastik uuris, kas Tallinna Linnavalitsus tegi ka ettepaneku, kes kontrolloste tegema
hakkavad.
Triinu Sillamaa lausus, et seda teemat ei ole täpsustatud.
Tõnis Mölder küsis, kuidas hetkel kontrollostu tegemine toimub.
Triinu Sillamaa ütles, et alkoholiseaduses on kontrollost üks kasutatav meede alaealistele
alkoholi müügi keelu järelevalves. Sel juhul võib järelevalveasutus kasutada kontrollostu
tegemisel alaealisi ja teatud asutustel, nt politseil, on õigus seda teha. Samas nt Justiits- ja
Digiministeeriumil on kontrollostu pädevuse laiendamise osas suhteliselt ranged vaated ehk et
kontrollost peaks olema kõige viimane meede, mida kasutada.
Järgnevalt liiguti muudatusettepanekute tutvustamise ja seisukohtade kujundamise juurde.
1. Muutaeelnõu § 3 punktis 2 lõhkematerjaliseaduse § 371 tekst ja sõnastada see järgmiselt:
„(1) Lõhkematerjali vedamiseks Eestis, välja arvatud tegevuskoha piires, esitatakse Politsei- ja
Piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile hiljemalt kolm tööpäeva enne vedu elektrooniline
veoteatis järgmiste andmetega:
1) vedaja nimi, telefoninumber ja elektronposti aadress;
2) saadetise saaja nimi, telefoninumber ja elektronposti aadress;
3) lõhkematerjali nimetus, ÜRO number ja hinnanguline kogus;
4) veo toimumise viis, marsruut ja vedamise aeg kalendripäeva täpsusega, kui veo toimumise
täpne aeg on teada.
(2) Veoteatise võib esitada mitme veo kohta, mis toimuvad kuni kolmekuulise perioodi jooksul
veoteatise esitamisest arvates.
(3) Olulise või kõrgendatud ohu korral julgeolekule võib Politsei- ja Piirivalveamet või
Kaitsepolitseiamet nõuda marsruudi või veo toimumisaja muutmist või täiendavate turvanõuete
järgimist lõhkematerjali ebaseadusliku kasutamise ja omamise vältimiseks.“;“.
Selgitus: Eelnõu täpsustatakse kooskõlas eelnõu peamise eesmärgiga, milleks on ettevõtjate
halduskoormuse vähendamine. Lõhkematerjaliseadusesse lisatava §371 lõike 1 punkti 3
täiendatakse ning lisatakse lõhkematerjali koguse juurde sõna „hinnanguline“. Täpsustatakse,
et veo teatises võib lõhkematerjali koguse esitada hinnangulise kogusena. Täiendus on vajalik
olukordades, kus täpne kogus ei ole ette teada. Eesti-sisese veo puhul piisab järelevalve
tegemiseks hinnangulise koguse ära näitamisest.
Sarnane halduskoormust vähendav muudatus tehakse § 371 lõike 1 punktis 4. Veo toimumise
6
aeg kalendripäeva täpsusega tuleb märkida juhul, kui täpne aeg on teada. Täiendus muudab
nõude paindlikumaks ning välistab kohustuse esitada täpne aeg juhul, kui seda ei ole võimalik
ette määrata. Muudatuse põhjenduseks on ettevõtjad välja toonud asjaolu, et praktikas ei ole
alati võimalik ennustada kvartali alguses oma kolme kuu vedusid kalendripäeva täpsusega.
Vedude toimumine sõltub muu hulgas ilmastikuoludest ning tellija vajadustest. Sellest tulenevalt
leevendatakse regulatsiooni selliselt, et veo toimumise aeg tuleb märkida veoteatises
kalendripäeva täpsusega juhul, kui veo täpne toimumise aeg on teada.
Paragrahvi täiendatakse uue lõikega 2 ning senine lõige 2 loetakse lõikeks 3. Lisatav säte
võimaldab esitada ühe veoteatise mitme veo kohta, mis toimuvad kuni kolmekuulise perioodi
jooksul. See vähendab korduvate teadete esitamise vajadust ja lihtsustab menetlust. Teavitus
tuleb esitada enne esimese veo toimumist ning üks teatis võib hõlmata kõiki planeeritud vedusid.
Ettevõtja ei pea esitama veoteatist iga üksiku veo kohta eraldi.
Täiendatakse ka § 37¹ lõike 3 (endine lõige 2) teksti ja antakse Politsei- ja Piirivalveametile
ning Kaitsepolitseiametile õigus nõuda lõhkematerjali vedajalt olukorras, kus esineb oluline
või kõrgendatud oht julgeolekule, lisaks veo marsruudi muutmisele ka veo toimumisaja
muutmist. Sätet täiendatakse sõnadega „või veo toimumisaja“.
Majanduskomisjon (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepanek)
Urve Tiidus sõnas, et muudatusettepanek sisaldab väljendit „hinnanguline kogus“ ja uuris,
mis on „hinnangulise“ kaalupiirid.
Maris Raudsepp vastas, et selles osas ei ole kogust ette antud. Küll aga lisati sõna
„hinnanguline“, kuna kui öelda lihtsalt „kogus“, siis ettevõtjad hakkasid muretsema, kas see
tähendab grammi täpsusega kogust. Julgeolekuasutuste jaoks ei ole kindlasti oluline, et
tegemist on grammitäpsusega kogusega. Pigem tähendab „hinnanguline kogus“, et ettevõtjad
oskaksid kogust ligikaudselt öelda. Mõni gramm ühele või teisele poole ei määra suures pildis
ohuprognoosi.
Marek Reinaas palus täpsustada, kus kõnealuseid lõhkematerjale põhiliselt kasutatakse.
Maris Raudsepp sõnas, et eelkõige on muudatus seotud lõhkematerjali karjäärides
kasutamisega.
Marek Reinaas lisas, et ühtlasi on kõne all ainult tsiviilkasutuses olev lõhkeaine.
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (poolt 6: Mario Kadastik, Mart Maastik, Tõnis
Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi; vastu 0; erapooletuid 1: Rene
Kokk).
2. Täiendada eelnõu § 3 uue punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) paragrahvi 38 lõikes 1 asendatakse sõna „Eestis“ sõnadega „Eestist teise liikmesriiki“.“.
Selgitus: Lõhkematerjaliseaduse § 38 reguleerib lõhkematerjali veoks loa andmist. Lõikesse 1
on ekslikult jäänud loakohustus Eestis lõhkematerjali vedamisel. Säte viiakse eelnõu
eesmärgiga kooskõlla, milleks on riigisisesel veol loakohustuse kaotamine ning selle
asendamine teatamiskohustusega. Lõikes 1 asendatakse sõna „Eestis“ sõnadega „Eestist
7
teise liikmesriiki“, mille tulemusel kohaldub veoluba edaspidi üksnes sisseveole, väljaveole ja
transiidile. Paragrahv 38 lõige 1 on muudetud kujul järgmine: „(1) Lõhkematerjali vedamisel
Eestist teise liikmesriiki ja liikmesriigist Eestisse toomisel ning Eestit läbivaks
liikmesriikidevaheliseks veoks loa andmisel, samuti teise liikmesriigi antud loa
kooskõlastamisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 37, arvestades käesolevas paragrahvis
sätestatud erisusi.“.
Majanduskomisjon (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepanek)
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Mario Kadastik, Rene Kokk,
Mart Maastik, Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).
Otsustati:
2.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 11.11.2026 (konsensus: Mario
Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina
Šmigun-Vähi).
2.2. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (konsensus: Mario Kadastik, Rene Kokk, Mart
Maastik, Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).
2.3. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia
läbi lõpphääletus 17.11.2026 (konsensus: Mario Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis
Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).
3. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse eelnõu, millega muudetakse määrust (EL) 2019/943 seoses
elektriarvete tulevikukindlaks muutmisega liidus süsteemikulude vähendamise ning
elektrifitseerimise ja digiülemineku edendamise teel - COM(2026) 600
Rein Vaks sõnas, et kõnealune määrus tehti käesoleva aasta suvel Euroopa Komisjoni poolt
suurema paketi raames avalikuks. Tegemist on tehnilise määrusega, mis laiendab elektrituru
direktiivis toodud põhimõtteid ja näitab, kuidas neid reaalses elus rakendada. Eesti üldjoontes
toetab algatust ja peab läbivalt oluliseks, et määrust rakendatakse selliselt, et reguleerivad
asutused jääksid iseseisvaks ja et arvestatakse ka liikmesriikide iseärasusi. Eesti toetab
määruses toodud võrgu suuremat kasutust puudutavaid meetmeid, nt salvestuse ja
digilahenduste suuremat kasutamist. Eesti nõustub, et riigieelarvest on mõistlik teatud aegadel
võrgutasudesse rahastust lisada, aga seejuures peab rahastades säilitama ka vajalikud signaalid
võrgu tõhusaks ja tulevikku vaatavaks arendamiseks. Eesti toetab elektrifitseerimist ja on
seisukohal, et see peab maksunduse mõistes olema edendatud, kuid samas ei ole seda mõistlik
teha läbi kõnealuse määruse. Ühtlasi on mõistlik vabatahtlikult rakendada ka vajadusel
liitumistaotluste eelistamist.
Mario Kadastik uuris, kuidas eelkõneleja välja toodu on puutumuses elektriarvete
jätkusuutlikkusega.
Rein Vaks ütles, et Euroopa Liidu direktiivid ja ka kõnealune määrus liigutavad võrgu
arendamist selles suunas, et olemasoleva võrgu võimalusi maksimaalselt ära kasutada. See
tähendab, et igal sammul ei pea taas uuesti investeerima, vaid nt olemasolevat alajaama ja
liini kasutatakse võimalikult targalt ära ja tagatakse, et võrgutasusse ei tuleks lisakuludena
lisainvesteeringuid. See peaks teoorias tähendama, et kui on suurem tarbimine, siis seda
suuremat tarbimist on võimalik praeguse taristuga nii palju kui võimalik rahuldada, ilma, et
8
peaks väga suurtes kogustes uusi vahendeid võrkudesse panema, mis järjekordselt tõstavad
võrgutasu.
Marek Reinaas tundis huvi, kust tuleb väljend „elektriarvete tulevikukindlus“.
Rein Vaks sõnas, et elektriarve koosneb väga mitmest komponendist. Hetkel keskendutakse
ainult võrgutasudele. Paratamatult läheb määruse rakendamisega aega ja sealt tulenevad
signaalid ei rakendu kohe järgmisest päevast, vaid see on pikaajaline protsess. Mõte on, et
kogu võrgu arendus peab ajaga kaasas käima, arvestades ka, millised on tööstuse ja
tarbijaskonna vajadused. Ei ole mõistlik võrku paralleelselt kuhugi rajada, kui suudetakse
olemasoleva võrgu võimalusi maksimaalselt ära kasutada. Selle abil ongi võimalik olukorda
tulevikus kindlamaks muuta.
Urve Tiidus küsis, kas Euroopa Liit on teinud kalkulatsiooni, kui palju on võimalust
olemasolevat võrku ära kasutada.
Rein Vaks ütles, et tegemist on iga liikmesriigi eripära küsimusega. Direktiive ja määruseid
koostades on aru saada, et iga euro, mida võrku ei investeerita, vähendab ka võrgutasu tõusu.
Küll aga ei ole kalkulatsioon teada Euroopa Liidu tasandil ja ka Kliimaministeerium ei ole
konkreetseid arvutusi teinud.
Mart Maastik tundis huvi, kuidas määrus tulevikus Eestis elektriarveid tulevikukindlaks
muudab.
Rein Vaks ütles, et suurem osa määruses sisalduvast on Eesti õigusaktides juba olemas.
Seega Eesti on juba eelnevalt teinud ära otsused, milleni enamik liikmesriike alles jõuab.
Soovitakse üle Euroopa Liidu ühtset lähenemist.
Mart Maastik küsis, kas määrus vähendab teatud valdkonnas Eesti õiguseid või
omaotsustuse võimalust.
Brett Bartholomew Sooniste vastas, et üks selline punkt on seoses määruse artikliga 18c, kus
käsitletakse elektri- ja gaasitariifi maksustamist. Antud määruse kohaselt peaks olema
gaasitariif maksustatud kallimalt kui elektri oma. Eesti seisukoht on, et selliseid sätteid ei tohi
hääletada kvalifitseeritud häälteenamusega, vaid nende poolt peab hääletama ühehäälselt
kooskõlas Euroopa Liidu poliitika reeglistikuga. See on üks punkt, kus Eestil on määruse osas
ka negatiivne seisukoht.
Mart Maastik uuris, et mis saab edasi, kui Eesti seisukohta selles osas ei arvestata.
Brett Bartholomew Sooniste ütles, et eelduslikult seda arvestatakse, kuna ligikaudu 22
liikmesriiki on eelnimetatud sätte eemaldamise poolt.
Otsustati:
3.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti (poolt 5: Mario Kadastik, Tõnis Mölder,
Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi; vastu 2: Rene Kokk, Mart Maastik;
9
erapooletuid 0).
4. Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu (1064 SE) esimese lugemise ettevalmistamine
Erkki Keldo andis 1064 SE-st ülevaate (lisa). 1. jaanuarist 2026. aastast alustab Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) tööd kiirgus- ja tuumaohutuse pädeva asutusena.
Kõnealuse eelnõuga viiakse teised seadused uue korraldusega kooskõlasse. TTJA võtab üle
senised Keskkonnaameti kiirgusvaldkonna ülesanded ja hakkab tulevikus täitma uusi
tuumaohutuse ülesandeid. Selleks tuleb täpsustada vastutusjaotust, tugevdada sõltumatuse
tagatisi ja teha ka erinevad rakenduslikud muudatused. Eelnõul on kolm peamist tulemust.
Esiteks muutub vastutusjaotus täpsemaks ehk Kliimaministeeriumile jääb poliitika
kujundamise roll, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM)
halduskorralduslik vastutus ja TTJA-le sõltumatud ohutusülesanded. Teiseks tugevneb TTJA
sõltumatuse tagatis, mis on rahvusvaheliselt väga oluline. Selle tõttu välistub tulevikus see, et
minister saaks teha teenistuslikku järelevalvet kiirgus- ja tuumaohutuse ülesannete täitmise
üle. Kolmandaks tagatakse ülesannete sujuvam rakendamine. Eelnõu puudutab peamiselt riigi
enda asutuste ülesandeid ja töökorraldust. See ei lisa ettevõtetele ega inimestele uusi sisulisi
kohustusi ega suurenda nende ja ka kellegi teise halduskoormust. Ette ei ole nähtud ka
täiendavaid riigieelarvelisi kulusid. Rääkides TTJA sõltumatuse tagamisest, siis üldreeglina
on ministril õigus teha asutuste üle teenistuslikku järelevalvet. Kiirgus- ja tuumaohutuse
puhul ei ole selline sekkumisvõimalus enam tulevikus sobiv, sest ohutusotsuste puhul ei tohi
nt lähtuda poliitilistest või majanduslikest eesmärkidest. Seetõttu nähakse ette
seadusemuudatuses, et ministri teenistuslikku järelevalvet ei kohaldata kiirgusseadusest ning
tuumaenergia ja -ohutuse seadusest tulenevate ülesannete täitmisel TTJA-s. Erand hõlmab ka
otsuste ettevalmistamist, ohutushinnangute koostamist ja järelevalve kavandamist. See ei
laiene kogu TTJA tegevusele ega kaota ära üldist MKM-i halduskorralduslikku rolli. Samuti
on oluline ka sõltumatus TTJA sees ehk kuna kiirgus- ja tuumaohutuse valdkond on osa
suuremast ametist, peavad selle valdkonna eest vastutaval peadirektori asetäitjal kui
valdkonnajuhil olema ameti sees selged volitused ohutusülesannete täitmise juhtimiseks.
Seaduses sätestatakse eraldi kiirgus- ja tuumaohutuse eest vastutava peadirektori asetäitja
ülesanded ning nõuded, et TTJA põhimääruses oleks sätestatud tema volitused nende
ülesannete täitmiseks ameti sees. Põhimääruses tuleb veel kajastada valdkonna eest vastutava
asetäitja volitusi ülesannete juhtimisel, eelarve planeerimisel ja personali värbamisel.
Valdkonnajuhil peab olema tegelik võimalus kaasa rääkida, milliseid eksperte vajatakse ja
milliseid vahendeid on nt ohutusjärelevalve tegemiseks vaja. Oluline on, et volitused ei jääks
üksnes ametijuhendisse, mida saab asutusesiseselt muuta, vaid need oleksid selgelt sätestatud
õigusaktis. Ülesannete sujuva ülemineku ja järjepidevuse tagamiseks Keskkonnaametilt
TTJA-le täpsustatakse ka teisi seaduseid. Ühtlasi täpsustuvad tuumaenergia ja -ohutuse
seaduse rakendusaktide tähtajad. Üldreeglina kehtestatakse rakendusaktid tuumakäitise
elukaare etappide järgi, hiljemalt enne vastava tegevuse algust. Erandina on osadele
määrustele ette nähtud konkreetne tähtaeg ehk 1. jaanuar 2028. aastal. Need puudutavad
tuumakäitise asukoha hindamist, tuumamaterjali arvestust ja registrit ning nende puhul on
varasem tähtaeg vajalik, sest tuumakäitise asukohta kavandamise protsess on juba alanud ning
hindamise nõudeid võib lähiajal vaja minna. Tuumamaterjali arvestust peetakse Eestis juba
praegu, mistõttu ei saa selle regulatsiooni täpsustamist siduda tulevase tuumakäitise
10
elukaaretapiga. Seega, kui on soov, et Eesti oleks tulevikus tuumariik, siis tehnilised
tegevused, rahvusvahelistele normidele vastamine jne tuleb ette ära teha.
Mart Maastik uuris, et kui TTJA-le antakse ülesanded, et kiirgus- ja tuumaohutuse otsuseid
tagada ning ministril ei õigust sinna sekkuda, siis kuidas ta saab demokraatlikult vastutada.
Ühtlasi toimub valdkonna korraldamine MKM-is, kuid poliitika kujundamine
Kliimaministeeriumis. Kõneleja uuris, mis on selle põhjus. Viimaseks küsis M. Maastik, kas
eelnõu tagab piisava personali, erialateadmistega inimesed, eelarve ja ka selge vastutuse aastal
2027.
Erkki Keldo vastas, et 2027. aastaks on eelarves olemas 2,5 mln eurot, kui Riigikogu eelarve
vastu võtab. Kui eelarvet ei võeta vastu, hakkab riigieelarve seaduse järgi 1/12 ettemakset
toimuma. Rääkides sellest, miks poliitika kujundamine ja haldustegevus on erinevates
ministeeriumides, siis tegemist on rahvusvahelise nõudega. Soovitakse tagada otsuste
laiapõhjalisus ja hajutavus. Rääkides ministri vastutusest, siis tegemist on poliitilise
vastutusega. Kõneleja tõi näite, et justiits- ja digiministri ülesanne on korraldada poliitika
kujundamise kaudu prokuratuuri tööd, kuid minister ei tohi ühtegi konkreetsesse kaasusesse
sekkuda. Samas, kui prokuratuuri töös on tõrkeid, vastutab selle eest valdkonnaga seotud
minister.
Mart Maastik lausus, et kui TTJA-le antakse otsustusõigus, siis keegi peab saama lisaks
neile protsessi sekkuda, kui nähakse teatavaid probleeme.
Merilin Šaitor ütles, et see tähendab sisuliselt seda, et minister ei saa ohutusotsustesse
sekkuda. Pädev asutus peab sellest sõltumatu olema. Kui on mingisugune probleem, siis
kohus saab alati sekkuda.
Tõnis Mölder küsis, et kas ja milline on kõnealuse eelnõu raames Riigikogu roll, lisaks
eelnõu heaks kiitmise võimalusele.
Erkki Keldo lausus, et Riigikogule jääb alati seadusandlik jõud Vabariigi Valitsuse ja ka
teiste seaduste muutmiseks. Nt kui otsustatakse, et ei soovita tuumaelektrijaama rajamisega
edasi minna või selliseid investeeringuid teha. Hetkel toimub liikumine teatud etapini ja
jõudmine tuumariigiks valmis olemiseni võtab veel aastaid. Eestil ei ole selles osas ka
rahvusvahelisi kohustusi võetud.
Birgit Parmas lisas, et käesoleva aasta suvel vastu võetud tuumaenergia- ja ohutuse seaduse
kontekstis muudatusi ei toimu ning see jääb samal kujul kehtima.
Mario Kadastik lausus seoses valdkondade jagamisega, et tegemist on rahvusvahelise
standardiga ehk kuna hetkel tegeles Keskkonnaamet kiirguseteemadega, siis oli vaja see roll
viia teise ministeeriumi alla. MKM ja TTJA tundusid kõige mõistlikumad variandid. Rääkides
ministri vastutusest, siis selle mõte on, et ei saaks olla olukorda, kus sisse on antud nt
tuumajaama litsenseerimise taotlus, tehakse ohutushinnangut ja keegi survestab poliitiliselt, et
teemaga on kiire, misjärel minister läheb ja hakkab ohutushinnangu faasi kiirendamist peale
11
suruma. Ühtlasi, kõige tulemusena pannakse kokku TTJA poolt ohuhinnang, mis on osa
litsenseerimise paketist, mis tuleb läbi valitsuse Riigikogusse.
Urve Tiidus küsis, et kas kõigi seadusemuudatuste ja ettepanekutega tagatakse, et Eestis
oleks vastava valdkonna eksperte ja spetsialiste.
Erkki Keldo vastas, et spetsialiste tuleb koolitada, kuna neid ei ole Eestis piisavalt ja
tegemist on eelarvelise kuluga.
Rene Kokk lausus, et eelnõu tutvustusest selgus, et ministril kaob ära teenistusliku
järelevalve õigus ja minister ei saa ohutusse sekkuda. Tegemist on veidi erinevate teemadega.
Kõneleja uuris, miks võetakse ministrilt ära teenistusliku järelevalve algatamise õigus.
Ministrile peaks teatud hoob siiski jääma, kui ta nt näeb, et on vaja teha järelevalvet. R. Kokk
uuris, kas see toimib teistes riikides selliselt, nagu Eestis planeeritakse.
Merilin Šaitor sõnas, et nõuded tulevad direktiivist. Direktiiv ütleb, et pädev asutus peab
oma otsuste tegemises olema sõltumatu ehk teda ei tohi mitte keegi mõjutada. See tähendab,
et poliitilised, majanduslikud või mis iganes ühiskondlikud huvid ei tohi ohutusotsuseid
muuta. Teenistusliku järelevalve erisuse mõte on, et minister või ministeerium ei saa
ohutusotsustesse ja -hinnangutesse, mis selle protsessiga kaasnevad, sekkuda, aga üldine
kontroll ministrile jääb. See hõlmab tavapärast haldusala kontrolli.
Rene Kokk ütles, et minister tõi välja, et tal kaob ära järelevalve algatamise õigus. On kaks
erinevat teemat, kas minister saab algatada järelevalve või on ministrina õigus algatada
erinevaid ohutusalaseid tegevusi ja sellesse sekkuda.
Erkki Keldo sõnas, et ministri teenistuslikku järelevalvet ei kohaldata TTJA-le
kiirgusseadusest ning tuumaenergia ja -ohutuse seadusest tulenevate ülesannete täitmisel.
Kõigele muule saab teenistuslikku järelevalvet kohaldada, teema on seotud just ohutusega.
Mart Maastik ütles, et ettevalmistusteks tehakse juba väga suuri kulutusi, kuid ei ole tehtud
otsust, kas Eestist saab tuumariik või mitte. Kõneleja uuris, kas ei oleks mõistlikum esmalt
teha sellekohane otsus ja seejärel hakata vajalikke kulutusi tegema.
Erkki Keldo lausus, et hetkel tegutsetakse Riigikogu poolt vastu võetud tuumaenergia ja -
ohutuse seaduse raamides. Tuumaenergia on spetsiifiline rahvusvahelistele nõuetele vastav
valdkond ja kui Eesti soovib üldse kunagi tuumariigiks saada, siis ettevalmistav töö võtab
aastaid aega. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus koostöös Kliimaministeeriumi ja MKM-
iga on arutanud, kuidas selliseid suuremahulisi investeeringuid üldse teha. Kõne all on
miljarditesse eurodesse ulatuv potentsiaalne investeering, millist ei ole Eestis kunagi tehtud.
See nõuab ettevalmistamist, eeltööd, investeerimisraamistikku jne.
Mario Kadastik ütles, et tuumaenergia ja -ohutuse seadus võttis vastu printsipiaalse otsuse,
et Eestisse saab rajada tuumaenergiat kasutavaid rajatisi ning pani paika raamistiku, millistel
alustel ja millise protsessi kaudu saab selline otsus jõuda konkreetse jaamani. Seadus ei
võtnud vastu otsust ühegi konkreetse jaama osas. Protsessi oluliseks osaks on regulaator, ilma
12
milleta ei saa samuti otsuseid teha. Regulaator tuleb ühe esimese teemana luua ja paika panna.
Peale seda tekib alles esimest korda võimalus kellelgi alustada loamenetluse protsessi ja selles
protsessis on etapid, kus tehakse järgnevad otsused.
Otsustati:
4.1. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Mario Kadastik (konsensus: Mario Kadastik, Rene
Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).
4.2. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 25.11.2026 (konsensus: Mario
Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina
Šmigun-Vähi).
4.3. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Mario Kadastik, Rene Kokk,
Mart Maastik, Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).
5. Info ja muud küsimused
Infot ei esitatud ja muid küsimusi ei arutatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Reinaas
juhataja
(allkirjastatud digitaalselt)
Maria Haas
protokollija
Riigikogu majanduskomisjoni
istungi protokoll nr 213
Tallinn, Toompea Esmaspäev, 26. oktoober 2026
Algus 11.10, lõpp 12.21
Juhataja: Marek Reinaas (esimees)
Protokollija: Maria Haas (konsultant)
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder,
Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi
Komisjoni ametnikud: Eve-Ly Kübard (nõunik-sekretariaadijuhataja), Mari Tänav (nõunik),
Kristiina Reinfeldt (nõunik)
Puudusid: Aleksei Jevgrafov ja Reili Rand
Kutsutud: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluse ja konkurentsivõime
osakonna ettevõtluskeskkonna valdkonnajuht Triinu Sillamaa ja sama osakonna
tööstusohutuse nõunik Maris Raudsepp (2. päevakorrapunkt); Kliimaministeeriumi
energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks, sama osakonna energiavõrkude ekspert Thérèse Liis
Kilk ja välissuhete osakonna nõunik Brett Bartholomew Sooniste (3. päevakorrapunkt);
energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo, Kliimaministeeriumi keskkonnakorralduse ja
kiirguse osakonna juhataja Birgit Parmas ning sama osakonna nõunik Merilin Šaitor (4.
päevakorrapunkt)
Päevakord:
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse
(bürokraatia vähendamine) eelnõu (853 SE) teise lugemise ettevalmistamine
3. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse eelnõu, millega muudetakse määrust (EL) 2019/943 seoses elektriarvete
tulevikukindlaks muutmisega liidus süsteemikulude vähendamise ning elektrifitseerimise ja
digiülemineku edendamise teel - COM(2026) 600
4. Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu (1064 SE) esimese lugemise ettevalmistamine
5. Info ja muud küsimused
1. Nädala töökava kinnitamine
Riigikogu majanduskomisjoni nädala (26.10.2026-01.11.2026) töökava
2
Komisjoni istung esmaspäeval, 26.10.2026 kell 11.10
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse
(bürokraatia vähendamine) eelnõu (853 SE) teise lugemise ettevalmistamine
3. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse eelnõu, millega muudetakse määrust (EL) 2019/943 seoses elektriarvete
tulevikukindlaks muutmisega liidus süsteemikulude vähendamise ning elektrifitseerimise ja
digiülemineku edendamise teel - COM(2026) 600
4. Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu (1064 SE) esimese lugemise ettevalmistamine
5. Info ja muud küsimused
Riigikaitsekomisjoni ja majanduskomisjoni ühine istung teisipäeval, 27.10.2026 kell 14.00
1. Eesti kaitsetööstuse väljavaated Euroopa kaitsevajaduste kasvades
Komisjoni istung teisipäeval, 27.10.2026 kell 15.53
1. Vabariigi Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu (1061 SE) esimese lugemise ettevalmistamine
2. Info ja muud küsimused
Otsustati:
1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene Kokk, Mart
Maastik, Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).
2. Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse
(bürokraatia vähendamine) eelnõu (853 SE) teise lugemise ettevalmistamine
Marek Reinaas sõnas sissejuhatuseks, et eelnõu menetlusest teavitati järgmisi huvirühmasid:
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, Eesti
Väikepruulijate Liit, Eesti Kaupmeeste Liit, Tallinna Linnakantselei, Eesti Põllumajandus-
Kaubanduskoda, Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti
Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit ning Andmekaitse Inspektsioon. Mitmed
huvigrupid esitasid eelnõu kohta arvamusi ja ettepanekuid. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium (MKM) esitas eelnõule 3 täiendavat ettepanekut, mis
käesoleval istungil läbi vaadatakse. Samuti vaadatakse läbi Tallinna Linnakantselei
ettepanekud eelnõu muutmiseks. 22. oktoobril 2026. aastal toimus majanduskomisjoni
töörühma koosolek, kus osalesid MKM-i ametnikud ning kus vaadati läbi Tallinna
Linnakantselei ettepanekud eelnõule ning ministeeriumi täiendavad ettepanekud. Kõneleja
palus esmalt MKM-il teha meeldetuletuseks ülevaate eelnõu sisust.
Triinu Sillamaa ütles, et tegemist on bürokraatia vähendamise eelnõuga, mille osas kogus
MKM koostöös Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga kokku kaheksast seadusest
bürokraatia vähendamise muudatusettepanekud, mille valitsus kiitis 2025. aasta juunis heaks.
Selle raames koostati eelnõu, millega muudetakse alkoholiseadust, elektroonilise side seadust,
lõhkematerjaliseadust, tarbijakaitseseadust, tubakaseadust, turismiseadust, väärismetalltoodete
seadust ja riigilõivuseadust, mis on seotud elektroonilise side seaduse lubade tähtaegade
pikendamisega. Tegemist on erinevate lihtsustustega ettevõtjatele. Tarbijakaitseseaduse
muudatuse eesmärk on tarbijavaidluste komisjoni töö sisebürokraatia vähendamine.
Marek Reinaas palus ülevaadet Tallinna Linnakantselei ettepanekutest.
3
Triinu Sillamaa sõnas, et Tallinna Linnakantselei esitas neli muudatusettepanekut, mis on
esitatud alkoholiseaduse muutmiseks. Esimene ettepanek puudutab muudatust, kus
leevendatakse alkohoolse joogi korral kokteilidel alkoholi koguse panemist menüüsse. Kui
ostetakse õlut, veini, viina ja muid kangeid alkohoolseid jooke, ilma, et nad oleksid segatud,
peab olema kogus alati hinna juures näidatud. Kui on erinevad kokteilid, kus tihtipeale ka
alkoholi kogust tarbija enda soovil muudetakse, siis nende puhul ei pea hinna kõrval olema
kirjas, kui palju selles kokteilis on alkoholi. Samas, tarbijakaitseseaduse alusel on tarbijal alati
õigus küsida ja müüjal alati kohustus selgitada, mis on kokteilis sees, sh ka seda, kui palju
sinna alkoholi lisatakse. Seetõttu MKM Tallinna Linnakantselei ettepanekut ei toeta.
Marek Reinaas palus täpsustada, kas Tallinna Linnakantselei leidis, et tuleks jätkata
praktikat, kus kokteilide puhul peab olema hinna kõrval kirjas, kui palju on selles alkoholi.
Triinu Sillamaa vastas jaatavalt. Tallinna Linnakantselei teine ettepanek puudutab seda, et
hetkel on alkoholiseaduses öeldud, et jaemüügil peab olema kassaaparaat. See ei ole olnud
eesmärgipärane. Eelnõu eesmärk on asendada kehtiv kassaaparaadi omamise kohustus
tehnoloogianeutraalse regulatsiooniga, mis võimaldab ettevõtjatel kasutada alkohoolse joogi
müügitehingute fikseerimiseks erinevaid elektroonilisi lahendusi. Tallinna Linnavalitsus
leidis, et väga täpselt peaks olema reguleeritud ka nt see, millised tehnilised lahendused on,
mis andmeid logifail peaks sisaldama jne. MKM leidis, et nii detailselt ei ole mõistlik seda
seaduse tasandil sätestada ja kohustuslik andmekoosseis ei peaks olema seaduses. Oluline on,
et eesmärk oleks tagatud ja et oleks süsteemne, mittemuudetav kirje, millal alkoholi müüakse.
MKM Tallinna Linnakantselei ettepanekut ei toeta.
Mario Kadastik uuris, miks on oluline, mis kell ja kellele restoranis teatud jook müüdi.
Triinu Sillamaa vastas, et see on jaemüügis oluline, kuna Eestis on kellaajalised
jaemüügipiirangud.
Mario Kadastik sõnas, et jaemüügi osas on teema arusaadav, kuid lisaks jaemüügile on välja
toodud ka toitlustusettevõtted.
Triinu Sillamaa ütles, et kohalikel omavalitsustel on õigus kehtestada ka toitlustuses
kellaajalisi müügipiiranguid. Nii Tallinna kui ka Pärnu linn on seda teinud. Seetõttu on oluline
fikseerida, millal alkoholi müük on toimunud.
Rene Kokk palus seoses kokteilide alkoholi sisalduse menüüsse lisamisega täpsustada, kas
seadusesse jääb see nõue siiski sisse.
Triinu Sillamaa sõnas, et muudatusega seoses on kõne all ainult kokteilid. Kui menüüs on nt
džinn toonikuga kokteil, siis menüüs on kindlasti kirjas, kui palju kogu kokteil maksab. Sinna
juurde ei pea lisama, kui palju alkoholi seal kokteilis on. Küll aga on tarbijal alati õigus
küsida ja müüjal kohustus vastata, kui palju alkoholi kokteili lisatakse ning müüja ei tohi
tarbijat petta. Viimane teema käib juba tarbijakaitseseaduse alla. Kui üks tarbija soovib
lahjemat ja teine tarbija kangemat kokteili, siis põhimõtteliselt ütleb seadus hetkel seda, et
4
müüjal peaks olema kõikide erineva kangustega kokteilide maksumus menüüs kirjas.
Rene Kokk ütles, et tema meelest ei ole seda ka hetkel menüüdes kirjas. Seega on keeruline
mõista, mida hetkel muudatusega parandatakse.
Triinu Sillamaa lausus, et järelevalve käigus kontrollitakse, kas kokteilikoguste juures on
alkoholisisaldused kirjas. Eestis on seaduses kohustus, et alkohoolse joogi kogus peab olema
alati hinna juures kirjas. Edaspidi seda kogust lisama ei pea. Menüüsid ei pea samuti ümber
trükkima, kui kokteilides muudetakse retsepti ja sellega kaasnevalt alkoholisisaldust. Küll aga
saab tarbija kokteili kohta küsida, kui palju sellesse alkohoolset jooki lisati.
Tõnis Mölder sõnas, et mõistab, et selline muudatus annab paindlikkust juurde. Samas jääb
siis olukord n-ö tarbija ja müüja vaheliseks kokkuleppeks, et kas tarbija küsib koguse üle ja
kas müüja vastab. Kokteilide sisalduses võib siis olla väga erinev kogus alkoholi ja selle kohta
menüüsse märget ei tule.
Triinu Sillamaa lausus, et müüjad jätkavad selle praktikaga, et kui nt džinn toonikuga
kokteilis on 4 cl-i alkoholi, siis see ikkagi kokteili lisatakse. Samal ajal on menüüs alati eraldi
välja toodud ka alkohoolse joogi koguse hind, nt 4 cl-i hind. Tarbija saab seega vaadata, et kui
kokteili pannakse alkoholi rohkem, maksab ta vastavalt selle alkohoolse joogi kogusele ka
rohkem.
Marek Reinaas sõnas, et ehkki džinn toonikuga kokteili puhul ei oleks koguste lisamine
probleemiks, siis on kokteile, kus on väga palju koostisosi, mis tähendaks, et hetkel kehtiva
seaduse järgi tuleks menüüs kõik alkohoolsed koostisosad eraldi välja kirjutada, isegi, kui
kogus on imeväike. Seega seadusemuudatuse järel saab menüüsse lisada vaid kokteili nime,
kuid kõiki koostisosi ei pea koguseliselt välja kirjutama.
Tõnis Mölder palus täpsustada, ega muudatus ei too kaasa seda, et restorani- ja
kohvikupidajad peavad hakkama menüüsid ümber tegema.
Marek Reinaas vastas, et see ei too seda kaasa.
Kristina Šmigun-Vähi palus täpsustada, et kas seega tarbijate jaoks ei too muudatus midagi
uut kaasa.
Triinu Sillamaa vastas, et tarbijate jaoks ei muutu põhimõtteliselt midagi.
Marek Reinaas lisas, et restoranipidajatele muutub olukord lihtsamaks.
Triinu Sillamaa sõnas, et kolmas Tallinna Linnakantselei ettepanek puudutab tarbijavaidluste
komisjoni tööd. Tallinna linn leiab, et tarbijavaidluste komisjoni menetlusse võetava nõude
alampiiri tõstmine 30 eurolt 50 eurole võib piirata tarbijate võimalusi oma õigusi kohtuväliselt
kaitsta. Alla 50-eurone ost võib olla tarbija jaoks oluline kulu ning sellise vaidluse
lahendamiseks kohtusse pöördumine ebamõistlikult koormav. Seetõttu tehakse ettepanek jätta
piirmäär praegusele tasemele või tõsta seda kavandatust väiksemas ulatuses. Ministeerium
5
leiab, et muudatus on põhjendatud. Muudatuse tulemusel väheneks menetluste arv
hinnanguliselt kuni 14%, mis on suhteliselt väike hulk menetlustest, mis jääb menetlusse
võtmata. Samas on neid siiski võimalik menetlusse võtta, kui selleks tekib vajadus. Tallinna
Linnakantselei neljas ettepanek puudutab kontrolltehinguid. Nad soovivad, et kohalikel
omavalitsustel oleks kontrolltehingu tegemise õigus. Kuna eelnõu eesmärk on lihtsustamine ja
mitte järelevalve ümberkorraldamine või läbivaatamine, kuidas järelevalvemenetlusi tehakse
ja millised õigused on järelevalveasutustel, siis ministeerium ei toeta ettepaneku lisamist
kõnealusesse eelnõusse. Selliseid muudatusi tehes tuleks järelevalve teema alkoholiseaduses
kompleksselt üle vaadata.
Mart Maastik uuris, kas Tallinna Linnavalitsus tegi ka ettepaneku, kes kontrolloste tegema
hakkavad.
Triinu Sillamaa lausus, et seda teemat ei ole täpsustatud.
Tõnis Mölder küsis, kuidas hetkel kontrollostu tegemine toimub.
Triinu Sillamaa ütles, et alkoholiseaduses on kontrollost üks kasutatav meede alaealistele
alkoholi müügi keelu järelevalves. Sel juhul võib järelevalveasutus kasutada kontrollostu
tegemisel alaealisi ja teatud asutustel, nt politseil, on õigus seda teha. Samas nt Justiits- ja
Digiministeeriumil on kontrollostu pädevuse laiendamise osas suhteliselt ranged vaated ehk et
kontrollost peaks olema kõige viimane meede, mida kasutada.
Järgnevalt liiguti muudatusettepanekute tutvustamise ja seisukohtade kujundamise juurde.
1. Muutaeelnõu § 3 punktis 2 lõhkematerjaliseaduse § 371 tekst ja sõnastada see järgmiselt:
„(1) Lõhkematerjali vedamiseks Eestis, välja arvatud tegevuskoha piires, esitatakse Politsei- ja
Piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile hiljemalt kolm tööpäeva enne vedu elektrooniline
veoteatis järgmiste andmetega:
1) vedaja nimi, telefoninumber ja elektronposti aadress;
2) saadetise saaja nimi, telefoninumber ja elektronposti aadress;
3) lõhkematerjali nimetus, ÜRO number ja hinnanguline kogus;
4) veo toimumise viis, marsruut ja vedamise aeg kalendripäeva täpsusega, kui veo toimumise
täpne aeg on teada.
(2) Veoteatise võib esitada mitme veo kohta, mis toimuvad kuni kolmekuulise perioodi jooksul
veoteatise esitamisest arvates.
(3) Olulise või kõrgendatud ohu korral julgeolekule võib Politsei- ja Piirivalveamet või
Kaitsepolitseiamet nõuda marsruudi või veo toimumisaja muutmist või täiendavate turvanõuete
järgimist lõhkematerjali ebaseadusliku kasutamise ja omamise vältimiseks.“;“.
Selgitus: Eelnõu täpsustatakse kooskõlas eelnõu peamise eesmärgiga, milleks on ettevõtjate
halduskoormuse vähendamine. Lõhkematerjaliseadusesse lisatava §371 lõike 1 punkti 3
täiendatakse ning lisatakse lõhkematerjali koguse juurde sõna „hinnanguline“. Täpsustatakse,
et veo teatises võib lõhkematerjali koguse esitada hinnangulise kogusena. Täiendus on vajalik
olukordades, kus täpne kogus ei ole ette teada. Eesti-sisese veo puhul piisab järelevalve
tegemiseks hinnangulise koguse ära näitamisest.
Sarnane halduskoormust vähendav muudatus tehakse § 371 lõike 1 punktis 4. Veo toimumise
6
aeg kalendripäeva täpsusega tuleb märkida juhul, kui täpne aeg on teada. Täiendus muudab
nõude paindlikumaks ning välistab kohustuse esitada täpne aeg juhul, kui seda ei ole võimalik
ette määrata. Muudatuse põhjenduseks on ettevõtjad välja toonud asjaolu, et praktikas ei ole
alati võimalik ennustada kvartali alguses oma kolme kuu vedusid kalendripäeva täpsusega.
Vedude toimumine sõltub muu hulgas ilmastikuoludest ning tellija vajadustest. Sellest tulenevalt
leevendatakse regulatsiooni selliselt, et veo toimumise aeg tuleb märkida veoteatises
kalendripäeva täpsusega juhul, kui veo täpne toimumise aeg on teada.
Paragrahvi täiendatakse uue lõikega 2 ning senine lõige 2 loetakse lõikeks 3. Lisatav säte
võimaldab esitada ühe veoteatise mitme veo kohta, mis toimuvad kuni kolmekuulise perioodi
jooksul. See vähendab korduvate teadete esitamise vajadust ja lihtsustab menetlust. Teavitus
tuleb esitada enne esimese veo toimumist ning üks teatis võib hõlmata kõiki planeeritud vedusid.
Ettevõtja ei pea esitama veoteatist iga üksiku veo kohta eraldi.
Täiendatakse ka § 37¹ lõike 3 (endine lõige 2) teksti ja antakse Politsei- ja Piirivalveametile
ning Kaitsepolitseiametile õigus nõuda lõhkematerjali vedajalt olukorras, kus esineb oluline
või kõrgendatud oht julgeolekule, lisaks veo marsruudi muutmisele ka veo toimumisaja
muutmist. Sätet täiendatakse sõnadega „või veo toimumisaja“.
Majanduskomisjon (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepanek)
Urve Tiidus sõnas, et muudatusettepanek sisaldab väljendit „hinnanguline kogus“ ja uuris,
mis on „hinnangulise“ kaalupiirid.
Maris Raudsepp vastas, et selles osas ei ole kogust ette antud. Küll aga lisati sõna
„hinnanguline“, kuna kui öelda lihtsalt „kogus“, siis ettevõtjad hakkasid muretsema, kas see
tähendab grammi täpsusega kogust. Julgeolekuasutuste jaoks ei ole kindlasti oluline, et
tegemist on grammitäpsusega kogusega. Pigem tähendab „hinnanguline kogus“, et ettevõtjad
oskaksid kogust ligikaudselt öelda. Mõni gramm ühele või teisele poole ei määra suures pildis
ohuprognoosi.
Marek Reinaas palus täpsustada, kus kõnealuseid lõhkematerjale põhiliselt kasutatakse.
Maris Raudsepp sõnas, et eelkõige on muudatus seotud lõhkematerjali karjäärides
kasutamisega.
Marek Reinaas lisas, et ühtlasi on kõne all ainult tsiviilkasutuses olev lõhkeaine.
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (poolt 6: Mario Kadastik, Mart Maastik, Tõnis
Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi; vastu 0; erapooletuid 1: Rene
Kokk).
2. Täiendada eelnõu § 3 uue punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) paragrahvi 38 lõikes 1 asendatakse sõna „Eestis“ sõnadega „Eestist teise liikmesriiki“.“.
Selgitus: Lõhkematerjaliseaduse § 38 reguleerib lõhkematerjali veoks loa andmist. Lõikesse 1
on ekslikult jäänud loakohustus Eestis lõhkematerjali vedamisel. Säte viiakse eelnõu
eesmärgiga kooskõlla, milleks on riigisisesel veol loakohustuse kaotamine ning selle
asendamine teatamiskohustusega. Lõikes 1 asendatakse sõna „Eestis“ sõnadega „Eestist
7
teise liikmesriiki“, mille tulemusel kohaldub veoluba edaspidi üksnes sisseveole, väljaveole ja
transiidile. Paragrahv 38 lõige 1 on muudetud kujul järgmine: „(1) Lõhkematerjali vedamisel
Eestist teise liikmesriiki ja liikmesriigist Eestisse toomisel ning Eestit läbivaks
liikmesriikidevaheliseks veoks loa andmisel, samuti teise liikmesriigi antud loa
kooskõlastamisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 37, arvestades käesolevas paragrahvis
sätestatud erisusi.“.
Majanduskomisjon (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepanek)
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Mario Kadastik, Rene Kokk,
Mart Maastik, Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).
Otsustati:
2.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 11.11.2026 (konsensus: Mario
Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina
Šmigun-Vähi).
2.2. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (konsensus: Mario Kadastik, Rene Kokk, Mart
Maastik, Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).
2.3. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia
läbi lõpphääletus 17.11.2026 (konsensus: Mario Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis
Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).
3. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse eelnõu, millega muudetakse määrust (EL) 2019/943 seoses
elektriarvete tulevikukindlaks muutmisega liidus süsteemikulude vähendamise ning
elektrifitseerimise ja digiülemineku edendamise teel - COM(2026) 600
Rein Vaks sõnas, et kõnealune määrus tehti käesoleva aasta suvel Euroopa Komisjoni poolt
suurema paketi raames avalikuks. Tegemist on tehnilise määrusega, mis laiendab elektrituru
direktiivis toodud põhimõtteid ja näitab, kuidas neid reaalses elus rakendada. Eesti üldjoontes
toetab algatust ja peab läbivalt oluliseks, et määrust rakendatakse selliselt, et reguleerivad
asutused jääksid iseseisvaks ja et arvestatakse ka liikmesriikide iseärasusi. Eesti toetab
määruses toodud võrgu suuremat kasutust puudutavaid meetmeid, nt salvestuse ja
digilahenduste suuremat kasutamist. Eesti nõustub, et riigieelarvest on mõistlik teatud aegadel
võrgutasudesse rahastust lisada, aga seejuures peab rahastades säilitama ka vajalikud signaalid
võrgu tõhusaks ja tulevikku vaatavaks arendamiseks. Eesti toetab elektrifitseerimist ja on
seisukohal, et see peab maksunduse mõistes olema edendatud, kuid samas ei ole seda mõistlik
teha läbi kõnealuse määruse. Ühtlasi on mõistlik vabatahtlikult rakendada ka vajadusel
liitumistaotluste eelistamist.
Mario Kadastik uuris, kuidas eelkõneleja välja toodu on puutumuses elektriarvete
jätkusuutlikkusega.
Rein Vaks ütles, et Euroopa Liidu direktiivid ja ka kõnealune määrus liigutavad võrgu
arendamist selles suunas, et olemasoleva võrgu võimalusi maksimaalselt ära kasutada. See
tähendab, et igal sammul ei pea taas uuesti investeerima, vaid nt olemasolevat alajaama ja
liini kasutatakse võimalikult targalt ära ja tagatakse, et võrgutasusse ei tuleks lisakuludena
lisainvesteeringuid. See peaks teoorias tähendama, et kui on suurem tarbimine, siis seda
suuremat tarbimist on võimalik praeguse taristuga nii palju kui võimalik rahuldada, ilma, et
8
peaks väga suurtes kogustes uusi vahendeid võrkudesse panema, mis järjekordselt tõstavad
võrgutasu.
Marek Reinaas tundis huvi, kust tuleb väljend „elektriarvete tulevikukindlus“.
Rein Vaks sõnas, et elektriarve koosneb väga mitmest komponendist. Hetkel keskendutakse
ainult võrgutasudele. Paratamatult läheb määruse rakendamisega aega ja sealt tulenevad
signaalid ei rakendu kohe järgmisest päevast, vaid see on pikaajaline protsess. Mõte on, et
kogu võrgu arendus peab ajaga kaasas käima, arvestades ka, millised on tööstuse ja
tarbijaskonna vajadused. Ei ole mõistlik võrku paralleelselt kuhugi rajada, kui suudetakse
olemasoleva võrgu võimalusi maksimaalselt ära kasutada. Selle abil ongi võimalik olukorda
tulevikus kindlamaks muuta.
Urve Tiidus küsis, kas Euroopa Liit on teinud kalkulatsiooni, kui palju on võimalust
olemasolevat võrku ära kasutada.
Rein Vaks ütles, et tegemist on iga liikmesriigi eripära küsimusega. Direktiive ja määruseid
koostades on aru saada, et iga euro, mida võrku ei investeerita, vähendab ka võrgutasu tõusu.
Küll aga ei ole kalkulatsioon teada Euroopa Liidu tasandil ja ka Kliimaministeerium ei ole
konkreetseid arvutusi teinud.
Mart Maastik tundis huvi, kuidas määrus tulevikus Eestis elektriarveid tulevikukindlaks
muudab.
Rein Vaks ütles, et suurem osa määruses sisalduvast on Eesti õigusaktides juba olemas.
Seega Eesti on juba eelnevalt teinud ära otsused, milleni enamik liikmesriike alles jõuab.
Soovitakse üle Euroopa Liidu ühtset lähenemist.
Mart Maastik küsis, kas määrus vähendab teatud valdkonnas Eesti õiguseid või
omaotsustuse võimalust.
Brett Bartholomew Sooniste vastas, et üks selline punkt on seoses määruse artikliga 18c, kus
käsitletakse elektri- ja gaasitariifi maksustamist. Antud määruse kohaselt peaks olema
gaasitariif maksustatud kallimalt kui elektri oma. Eesti seisukoht on, et selliseid sätteid ei tohi
hääletada kvalifitseeritud häälteenamusega, vaid nende poolt peab hääletama ühehäälselt
kooskõlas Euroopa Liidu poliitika reeglistikuga. See on üks punkt, kus Eestil on määruse osas
ka negatiivne seisukoht.
Mart Maastik uuris, et mis saab edasi, kui Eesti seisukohta selles osas ei arvestata.
Brett Bartholomew Sooniste ütles, et eelduslikult seda arvestatakse, kuna ligikaudu 22
liikmesriiki on eelnimetatud sätte eemaldamise poolt.
Otsustati:
3.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti (poolt 5: Mario Kadastik, Tõnis Mölder,
Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi; vastu 2: Rene Kokk, Mart Maastik;
9
erapooletuid 0).
4. Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu (1064 SE) esimese lugemise ettevalmistamine
Erkki Keldo andis 1064 SE-st ülevaate (lisa). 1. jaanuarist 2026. aastast alustab Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) tööd kiirgus- ja tuumaohutuse pädeva asutusena.
Kõnealuse eelnõuga viiakse teised seadused uue korraldusega kooskõlasse. TTJA võtab üle
senised Keskkonnaameti kiirgusvaldkonna ülesanded ja hakkab tulevikus täitma uusi
tuumaohutuse ülesandeid. Selleks tuleb täpsustada vastutusjaotust, tugevdada sõltumatuse
tagatisi ja teha ka erinevad rakenduslikud muudatused. Eelnõul on kolm peamist tulemust.
Esiteks muutub vastutusjaotus täpsemaks ehk Kliimaministeeriumile jääb poliitika
kujundamise roll, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM)
halduskorralduslik vastutus ja TTJA-le sõltumatud ohutusülesanded. Teiseks tugevneb TTJA
sõltumatuse tagatis, mis on rahvusvaheliselt väga oluline. Selle tõttu välistub tulevikus see, et
minister saaks teha teenistuslikku järelevalvet kiirgus- ja tuumaohutuse ülesannete täitmise
üle. Kolmandaks tagatakse ülesannete sujuvam rakendamine. Eelnõu puudutab peamiselt riigi
enda asutuste ülesandeid ja töökorraldust. See ei lisa ettevõtetele ega inimestele uusi sisulisi
kohustusi ega suurenda nende ja ka kellegi teise halduskoormust. Ette ei ole nähtud ka
täiendavaid riigieelarvelisi kulusid. Rääkides TTJA sõltumatuse tagamisest, siis üldreeglina
on ministril õigus teha asutuste üle teenistuslikku järelevalvet. Kiirgus- ja tuumaohutuse
puhul ei ole selline sekkumisvõimalus enam tulevikus sobiv, sest ohutusotsuste puhul ei tohi
nt lähtuda poliitilistest või majanduslikest eesmärkidest. Seetõttu nähakse ette
seadusemuudatuses, et ministri teenistuslikku järelevalvet ei kohaldata kiirgusseadusest ning
tuumaenergia ja -ohutuse seadusest tulenevate ülesannete täitmisel TTJA-s. Erand hõlmab ka
otsuste ettevalmistamist, ohutushinnangute koostamist ja järelevalve kavandamist. See ei
laiene kogu TTJA tegevusele ega kaota ära üldist MKM-i halduskorralduslikku rolli. Samuti
on oluline ka sõltumatus TTJA sees ehk kuna kiirgus- ja tuumaohutuse valdkond on osa
suuremast ametist, peavad selle valdkonna eest vastutaval peadirektori asetäitjal kui
valdkonnajuhil olema ameti sees selged volitused ohutusülesannete täitmise juhtimiseks.
Seaduses sätestatakse eraldi kiirgus- ja tuumaohutuse eest vastutava peadirektori asetäitja
ülesanded ning nõuded, et TTJA põhimääruses oleks sätestatud tema volitused nende
ülesannete täitmiseks ameti sees. Põhimääruses tuleb veel kajastada valdkonna eest vastutava
asetäitja volitusi ülesannete juhtimisel, eelarve planeerimisel ja personali värbamisel.
Valdkonnajuhil peab olema tegelik võimalus kaasa rääkida, milliseid eksperte vajatakse ja
milliseid vahendeid on nt ohutusjärelevalve tegemiseks vaja. Oluline on, et volitused ei jääks
üksnes ametijuhendisse, mida saab asutusesiseselt muuta, vaid need oleksid selgelt sätestatud
õigusaktis. Ülesannete sujuva ülemineku ja järjepidevuse tagamiseks Keskkonnaametilt
TTJA-le täpsustatakse ka teisi seaduseid. Ühtlasi täpsustuvad tuumaenergia ja -ohutuse
seaduse rakendusaktide tähtajad. Üldreeglina kehtestatakse rakendusaktid tuumakäitise
elukaare etappide järgi, hiljemalt enne vastava tegevuse algust. Erandina on osadele
määrustele ette nähtud konkreetne tähtaeg ehk 1. jaanuar 2028. aastal. Need puudutavad
tuumakäitise asukoha hindamist, tuumamaterjali arvestust ja registrit ning nende puhul on
varasem tähtaeg vajalik, sest tuumakäitise asukohta kavandamise protsess on juba alanud ning
hindamise nõudeid võib lähiajal vaja minna. Tuumamaterjali arvestust peetakse Eestis juba
praegu, mistõttu ei saa selle regulatsiooni täpsustamist siduda tulevase tuumakäitise
10
elukaaretapiga. Seega, kui on soov, et Eesti oleks tulevikus tuumariik, siis tehnilised
tegevused, rahvusvahelistele normidele vastamine jne tuleb ette ära teha.
Mart Maastik uuris, et kui TTJA-le antakse ülesanded, et kiirgus- ja tuumaohutuse otsuseid
tagada ning ministril ei õigust sinna sekkuda, siis kuidas ta saab demokraatlikult vastutada.
Ühtlasi toimub valdkonna korraldamine MKM-is, kuid poliitika kujundamine
Kliimaministeeriumis. Kõneleja uuris, mis on selle põhjus. Viimaseks küsis M. Maastik, kas
eelnõu tagab piisava personali, erialateadmistega inimesed, eelarve ja ka selge vastutuse aastal
2027.
Erkki Keldo vastas, et 2027. aastaks on eelarves olemas 2,5 mln eurot, kui Riigikogu eelarve
vastu võtab. Kui eelarvet ei võeta vastu, hakkab riigieelarve seaduse järgi 1/12 ettemakset
toimuma. Rääkides sellest, miks poliitika kujundamine ja haldustegevus on erinevates
ministeeriumides, siis tegemist on rahvusvahelise nõudega. Soovitakse tagada otsuste
laiapõhjalisus ja hajutavus. Rääkides ministri vastutusest, siis tegemist on poliitilise
vastutusega. Kõneleja tõi näite, et justiits- ja digiministri ülesanne on korraldada poliitika
kujundamise kaudu prokuratuuri tööd, kuid minister ei tohi ühtegi konkreetsesse kaasusesse
sekkuda. Samas, kui prokuratuuri töös on tõrkeid, vastutab selle eest valdkonnaga seotud
minister.
Mart Maastik lausus, et kui TTJA-le antakse otsustusõigus, siis keegi peab saama lisaks
neile protsessi sekkuda, kui nähakse teatavaid probleeme.
Merilin Šaitor ütles, et see tähendab sisuliselt seda, et minister ei saa ohutusotsustesse
sekkuda. Pädev asutus peab sellest sõltumatu olema. Kui on mingisugune probleem, siis
kohus saab alati sekkuda.
Tõnis Mölder küsis, et kas ja milline on kõnealuse eelnõu raames Riigikogu roll, lisaks
eelnõu heaks kiitmise võimalusele.
Erkki Keldo lausus, et Riigikogule jääb alati seadusandlik jõud Vabariigi Valitsuse ja ka
teiste seaduste muutmiseks. Nt kui otsustatakse, et ei soovita tuumaelektrijaama rajamisega
edasi minna või selliseid investeeringuid teha. Hetkel toimub liikumine teatud etapini ja
jõudmine tuumariigiks valmis olemiseni võtab veel aastaid. Eestil ei ole selles osas ka
rahvusvahelisi kohustusi võetud.
Birgit Parmas lisas, et käesoleva aasta suvel vastu võetud tuumaenergia- ja ohutuse seaduse
kontekstis muudatusi ei toimu ning see jääb samal kujul kehtima.
Mario Kadastik lausus seoses valdkondade jagamisega, et tegemist on rahvusvahelise
standardiga ehk kuna hetkel tegeles Keskkonnaamet kiirguseteemadega, siis oli vaja see roll
viia teise ministeeriumi alla. MKM ja TTJA tundusid kõige mõistlikumad variandid. Rääkides
ministri vastutusest, siis selle mõte on, et ei saaks olla olukorda, kus sisse on antud nt
tuumajaama litsenseerimise taotlus, tehakse ohutushinnangut ja keegi survestab poliitiliselt, et
teemaga on kiire, misjärel minister läheb ja hakkab ohutushinnangu faasi kiirendamist peale
11
suruma. Ühtlasi, kõige tulemusena pannakse kokku TTJA poolt ohuhinnang, mis on osa
litsenseerimise paketist, mis tuleb läbi valitsuse Riigikogusse.
Urve Tiidus küsis, et kas kõigi seadusemuudatuste ja ettepanekutega tagatakse, et Eestis
oleks vastava valdkonna eksperte ja spetsialiste.
Erkki Keldo vastas, et spetsialiste tuleb koolitada, kuna neid ei ole Eestis piisavalt ja
tegemist on eelarvelise kuluga.
Rene Kokk lausus, et eelnõu tutvustusest selgus, et ministril kaob ära teenistusliku
järelevalve õigus ja minister ei saa ohutusse sekkuda. Tegemist on veidi erinevate teemadega.
Kõneleja uuris, miks võetakse ministrilt ära teenistusliku järelevalve algatamise õigus.
Ministrile peaks teatud hoob siiski jääma, kui ta nt näeb, et on vaja teha järelevalvet. R. Kokk
uuris, kas see toimib teistes riikides selliselt, nagu Eestis planeeritakse.
Merilin Šaitor sõnas, et nõuded tulevad direktiivist. Direktiiv ütleb, et pädev asutus peab
oma otsuste tegemises olema sõltumatu ehk teda ei tohi mitte keegi mõjutada. See tähendab,
et poliitilised, majanduslikud või mis iganes ühiskondlikud huvid ei tohi ohutusotsuseid
muuta. Teenistusliku järelevalve erisuse mõte on, et minister või ministeerium ei saa
ohutusotsustesse ja -hinnangutesse, mis selle protsessiga kaasnevad, sekkuda, aga üldine
kontroll ministrile jääb. See hõlmab tavapärast haldusala kontrolli.
Rene Kokk ütles, et minister tõi välja, et tal kaob ära järelevalve algatamise õigus. On kaks
erinevat teemat, kas minister saab algatada järelevalve või on ministrina õigus algatada
erinevaid ohutusalaseid tegevusi ja sellesse sekkuda.
Erkki Keldo sõnas, et ministri teenistuslikku järelevalvet ei kohaldata TTJA-le
kiirgusseadusest ning tuumaenergia ja -ohutuse seadusest tulenevate ülesannete täitmisel.
Kõigele muule saab teenistuslikku järelevalvet kohaldada, teema on seotud just ohutusega.
Mart Maastik ütles, et ettevalmistusteks tehakse juba väga suuri kulutusi, kuid ei ole tehtud
otsust, kas Eestist saab tuumariik või mitte. Kõneleja uuris, kas ei oleks mõistlikum esmalt
teha sellekohane otsus ja seejärel hakata vajalikke kulutusi tegema.
Erkki Keldo lausus, et hetkel tegutsetakse Riigikogu poolt vastu võetud tuumaenergia ja -
ohutuse seaduse raamides. Tuumaenergia on spetsiifiline rahvusvahelistele nõuetele vastav
valdkond ja kui Eesti soovib üldse kunagi tuumariigiks saada, siis ettevalmistav töö võtab
aastaid aega. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus koostöös Kliimaministeeriumi ja MKM-
iga on arutanud, kuidas selliseid suuremahulisi investeeringuid üldse teha. Kõne all on
miljarditesse eurodesse ulatuv potentsiaalne investeering, millist ei ole Eestis kunagi tehtud.
See nõuab ettevalmistamist, eeltööd, investeerimisraamistikku jne.
Mario Kadastik ütles, et tuumaenergia ja -ohutuse seadus võttis vastu printsipiaalse otsuse,
et Eestisse saab rajada tuumaenergiat kasutavaid rajatisi ning pani paika raamistiku, millistel
alustel ja millise protsessi kaudu saab selline otsus jõuda konkreetse jaamani. Seadus ei
võtnud vastu otsust ühegi konkreetse jaama osas. Protsessi oluliseks osaks on regulaator, ilma
12
milleta ei saa samuti otsuseid teha. Regulaator tuleb ühe esimese teemana luua ja paika panna.
Peale seda tekib alles esimest korda võimalus kellelgi alustada loamenetluse protsessi ja selles
protsessis on etapid, kus tehakse järgnevad otsused.
Otsustati:
4.1. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Mario Kadastik (konsensus: Mario Kadastik, Rene
Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).
4.2. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 25.11.2026 (konsensus: Mario
Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina
Šmigun-Vähi).
4.3. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Mario Kadastik, Rene Kokk,
Mart Maastik, Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).
5. Info ja muud küsimused
Infot ei esitatud ja muid küsimusi ei arutatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Reinaas
juhataja
(allkirjastatud digitaalselt)
Maria Haas
protokollija