Riigikogu sotsiaalkomisjoni

istungi protokoll nr 197

Tallinn, Toompea ja videosild Neljapäev, 29. oktoober 2026

Algus 14.00, lõpp 15.00

Juhataja: Signe Riisalo (esimees)

Protokollijad: Terle Kask (konsultant), Riin Lindpere (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind,

Õnne Pillak

Komisjoni ametnikud: Heidi Barot (nõunik-sekretariaadijuhataja), Kristi Reindla (nõunik),

Helgi Kundla (nõunik)

Puudusid: Kalle Grünthal, Helmen Kütt ja Aleksandr Tšaplõgin

Kutsutud: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna

osakonna nõunik Johann Vootele Mäevere, Uber Estonia OÜ esindaja Taavi Pukk, Bolt

Technology OÜ esindajad Sirli Heinsoo, Oscar Rõõm ja Karl Olaf Loog, Ametiühingute

Keskliidu esindaja Kaia Vask, Eesti Tööandjate Keskliidu esindaja Piia Zimmermann, Wolt

Eesti OÜ esindaja Stinne Vaga ja Eesti Advokatuuri esindaja Anne Värvimann (1.

päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Vabariigi Valitsuse algatatud platvormitöö seaduse eelnõu (1003 SE) teise lugemise

ettevalmistamine

2. Info ja muud küsimused

1. Vabariigi Valitsuse algatatud platvormitöö seaduse eelnõu (1003 SE) teise lugemise

ettevalmistamine

Signe Riisalo selgitas, et platvormitöö seaduse eelnõuga nähakse ette terviklik õigusraamistik

digitaalse tööplatvormi kaudu tehtava töö reguleerimiseks Eestis. Ta märkis, et eelnõu

esimene lugemine toimus 13. oktoobril 2026 ning eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei

esitatud. Ta lisas, et istungil tutvustatakse kaasamise käigus esitatud arvamusi ning vaadatakse

läbi komisjoni muudatusettepanek, mille kohaselt jõustuks seadus vastuvõtmise korral üldises

korras. Sellega seoses palus ta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM)

esindajal selgitada, kas muudatusettepanek on ministeeriumile vastuvõetav.

Johann Vootele Mäevere kinnitas, et ettepanek on MKMile vastuvõetav. Ta selgitas, et on

jõustumistähtaja küsimuses suhelnud ka Euroopa Komisjoniga, kes selles osas vastuväiteid ei

esitanud. Tema sõnul on Eesti direktiivi ülevõtmisega teiste liikmesriikidega võrreldes kiiresti

edasi liikunud ning enamik liikmesriike jääb ülevõtmisega hiljaks.

2

Signe Riisalo andis sõna arvamuse tutvustamiseks Bolt Technology OÜ(Bolt) esindajale.

Oscar Rõõm selgitas, et Bolt toetab eelnõu vastuvõtmist esitatud kujul. Ta põhjendas toetust

eelkõige platvormil töötavate partnerite huvidega, sest eelnõuga sätestatakse neile selged

õigused – konto sulgemise otsuse teeb inimene, otsuseid on võimalik vaidlustada ning vastus

tuleb anda kindlaksmääratud tähtaja jooksul. Samuti seatakse jälgimisele piirangud ja

tagatakse esindusõigus. Ta märkis, et Bolt täidab kõiki nimetatud kohustusi juba praegu, kuid

partnerite jaoks suurema läbipaistvuse tagamine on siiski tervitatav. O. Rõõm lisas, et

enamiku inimeste jaoks on platvormitöö lisasissetuleku allikas ning selle tegemise oluline

põhjus on töö paindlikkus. Ta viitas Arenguseire Keskuse ja MKMi uuringule, mille kohaselt

saab 90% platvormitöö tegijatest sissetulekut ka mujalt ning platvormitöö ei ole nende

peamine sissetulekuallikas. Paindlikkuse olulisust näitavad ka Bolti uuringud, mille kohaselt

nimetab 65% juhtidest seda platvormi vahendusel sõiduteenuse osutamise põhjusena. Sama

suur osa juhtidest vähendaks oma töömahtu, kui tööaeg oleks fikseeritud. Tema hinnangul

kaitseb eelnõu nii platvormitöö tegijate õigusi kui ka valikuvabadust. Ettevõtjale peab jääma

võimalus tegutseda ettevõtjana ning otsustada iseseisvalt oma töömahu ja majandusse

panustamise üle. Partnerite sissetulekut käsitledes tõi O. Rõõm välja, et see on

konkurentsivõimeline: ettevõtte andmetel teenib täistööajaga töötav partnerjuht pärast kõigi

maksude ja sõidukiga seotud kulude mahaarvamist netotulu 1000–1300 eurot. Töökoormuse

kohta märkis ta, et kuigi Eestis on täistööaeg 40 tundi nädalas, täidab Bolti platvormil sellises

mahus tellimusi alla 5% juhtidest ja ainult 1% kulleritest. Seejuures rõhutas ta vajadust

eristada rakenduses aktiivsena veedetud aega tellimuste tegelikule täitmisele kuluvast ajast.

Platvormitöö ulatust käsitledes lisas O. Rõõm, et Eestis tegutseb peale Bolti kümneid teisi

platvorme ning ainuüksi taksoteenust pakub viis erinevat platvormi. Ta viitas Arenguseire

Keskuse küsitlusele, milles moodustasid asukohapõhist sõidu- ja kullerteenust osutavad

vastajad üksnes kolmandiku vastajatest, ning rõhutas, et platvormitöö hõlmab ka veebipõhist

tööd, sealhulgas disaini-, tõlke- ja raamatupidamisteenuseid. Seetõttu peab eelnõu sobima

kõigile platvormidele, mitte lähtuma üksnes ühe ettevõtte eripärast.

Signe Riisalo andis arvamuse tutvustamiseks sõna Wolt Eesti OÜ (Wolt) esindajale.

Stinne Vaga märkis, et Wolt toetab valitsuse põhimõtet lähtuda direktiivi ülevõtmisel selle

miinimumnõuetest. Ta selgitas, et Wolti kogutud andmed töötundide ja paindlikkuse

eelistamise kohta on üldjoontes sarnased Bolti esindaja esitatud andmetega. Seejärel palus ta

komisjonil täiendavalt kaaluda Wolti kirjalikus tagasisides esitatud ettepanekut eelnõu § 12

lõike 6 kohta. Nimetatud säte keelab üksnes automatiseeritud otsusega piirata, peatada või

sulgeda platvormitöö tegija kontot ja peatada või lõpetada temaga sõlmitud lepingut. S. Vaga

märkis, et keeld hõlmab ka konto ajutist peatamist olukorras, kus inimese otsuse ootamine

võib põhjustada olulise ohu inimesele, teenusepakkujale või kolmandale isikule. Seetõttu tegi

Wolt ettepaneku võimaldada sellistes olukordades kitsalt piiritletud ajutisi automatiseeritud

kaitsemeetmeid tingimusel, et inimene vaatab otsuse põhjendamatu viivituseta läbi. See

võimaldaks platvormil viivitamata sekkuda kullerpartneri, teenuse saaja või kolmanda isiku

kaitseks, säilitades samal ajal inimkontrolli ja eelnõus sätestatud andmetöötluspiirangud.

Ettepaneku põhjenduseks märkis ta, et Wolti hinnangul ei näe direktiiv ette eelnõus sätestatud

ulatusega keeldu. Samuti viitas ta eelnõu seletuskirjale, mille kohaselt reguleerib üksnes

automatiseeritud otsuste lubatavust isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM). Sellise otsuse

tegemise aluseks võib muu hulgas olla selle vajalikkus lepingu, sealhulgas võlaõigusliku

lepingu täitmiseks. Kokkuvõttes rõhutas S. Vaga, et Wolt ei taotle automatiseeritud

lõppotsuste tegemise võimalust, vaid ajutiste kaitsemeetmete rakendamist, et vältida teenuse

osalistele kahju tekkimist.

Signe Riisalo andis sõna Eesti Tööandjate Keskliidu (ETKL) esindajale.

Piia Zimmermann märkis, et ka ETKL toetab direktiivi ülevõtmist miinimumnõuete

ulatuses, et vähendada halduskoormust ja säilitada tööturu paindlikkus. Ta nõustus varem

väljendatud seisukohaga, et platvormitööd ei tuleks käsitleda üksnes kullerteenuse

osutamisena. Platvormitöö võimaldab ettevõtlusega tegeleda ka projektipõhist tööd tegevatel

inimestel, näiteks tõlkijatel ja disaineritel. Kokkuvõttes rõhutas ta paindlikkuse väärtust ning

3

kinnitas ETKLi toetust direktiivi ülevõtmisele miinimumnõuete ulatuses.

Signe Riisalo andis järgnevalt sõna Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) esindajale.

Kaia Vask juhtis esmalt tähelepanu riikliku järelevalve ja sanktsioonide ulatusele. Ta märkis,

et riikliku järelevalve ja vastutuse küsimustes on lähtutud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse

(TTOS) vastutusnormide loogikast. Samas on TTOSi kohaldamisala ja regulatsioon

kujundatud eelkõige traditsioonilisi töösuhteid silmas pidades ja see ei arvesta piisavalt

olukordadega, kus töö korraldamine ja juhtimine toimub täielikult digitaalsete süsteemide

kaudu. Teiseks käsitles ta platvormitöö tegijate omavahelisi suhtluskanaleid. Ta märkis, et

direktiivi kohaselt tuleb platvormitöö tegijatele tagada suhtluskanalid, mis võimaldavad neil

omavahel eraviisiliselt ja turvaliselt suhelda. Samuti tuleb tagada turvaline suhtluskanal

esindajaga suhtlemiseks. Eelnõu esialgne versioon sisaldas vastavat regulatsiooni, kuid

viimases versioonis nähakse esindaja kontaktandmete teatavaks tegemine ette üksnes vajaduse

korral. Lisaks märkis ta, et direktiiv kohustab edendama kollektiivläbirääkimisi, mis samuti

eeldab suhtluskanalite olemasolu. K. Vask ei nõustunud platvormitöö tegijate töökoormuse

hindamisega üksnes täidetud tellimuste mahu alusel. Ta märkis, et sõiduteenust osutavad

juhid võivad viibida tellimuste ootel, kuid neil puudub ligipääs tellimustele. Seetõttu ei saa

tellimuste täitmata jätmisest järeldada, et nad ei ole soovinud tööd teha. Ta selgitas, et konto

ajutine peatamine 24–48 tunniks takistab platvormi vahendusel töötamist ja jätab inimese ilma

võimalikust sissetulekust. Konto peatamise või sulgemise otsuse peaks tegema inimene.

Signe Riisalo andis sõna Eesti Advokatuuri esindajale.

Anne Värvimann märkis, et eelnõus on eesmärgina nimetatud töötajate töötingimuste

parandamine, kuid direktiivis on sätestatud kaks eesmärki, millest teine on isikuandmete

kaitse. Seetõttu tuleks eelnõus nimetada mõlemad eesmärgid. Ta lisas, et advokatuur ei nõustu

eelnõu § 4 lõike 2 sõnastusega ning on selle kohta oma arvamuse juba varem esitanud. Ta

selgitas, et direktiivi artikli 2 lõikes c käsitletakse platvormitöö tegijat üksikisikuna. Sellest

lähtudes tuleks advokatuuri hinnangul kasutada eelnõus mõistet „füüsiline isik” või

„üksikisik”, et määratlus oleks täpsem ja direktiiviga kooskõlas. Seaduse jõustumist käsitledes

juhtis A. Värvimann tähelepanu direktiivi artikli 29 punktile 1, mille kohaselt peavad

liikmesriigid vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 2. detsembriks vastu võtma. Lisaks ei

nõustunud ta tõlgendusega, et direktiiv võimaldab isikukonto automaatsüsteemi abil peatada.

Ta viitas direktiivi artikli 10 punktile 5, mille kohaselt saab tema sõnul sellise otsuse teha

üksnes inimene.

Signe Riisalo märkis, et eelnõu kohta on arvamuse esitanud ka Eesti HR Selts (EHRS) ja

Harju Maakohus (HarjuMK), kelle esindajad istungil ei osale. Ta andis MKMi esindajale sõna

ministeeriumi seisukohtade tutvustamiseks.

Johann Vootele Mäevere tänas osalisi põhjaliku tagasiside eest. Ta selgitas, et MKM on

ettepanekuid kaalunud ning peab suure osa küsimuste lahendamist võimalikuks täiendavate

selgituste ja juhenditega, nägemata vajadust eelnõu muuta. EAKLi ettepanekute kohta märkis

ta, et direktiiv on otsustatud üle võtta miinimumnõuete ulatuses. Kuigi kaitse laiendamine

töölepinguväliselt töötavatele isikutele võib teatud juhtudel olla põhjendatud, ei soovita

kehtestada direktiivist ulatuslikumaid kohustusi ega suurendada halduskoormust. Eelnõu

koostamisel on järgitud põhimõtet võtta Euroopa Liidu õigus üle nõutavas ulatuses ning

hoiduda direktiiviga nõutust täiendavate kohustuste lisamisest. Seetõttu ei toetata nende sätete

kohaldamisala laiendamist käesoleva eelnõuga. Ta rõhutas, et kui rakendamisel ilmnevad

selged puudused või negatiivsed mustrid, siis saab ettepanekuid edaspidi uuesti kaaluda.

Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järelevalve kohta selgitas ta, et nõuete täitmist

kontrollitakse ka juhul, kui iga rikkumise eest eraldi trahvi ette nähtud ei ole. Eelnõus

lähtutakse TTOSi loogikast, mille kohaselt nähakse väärteovastutus ette eeskätt elu või tervist

otseselt ohustavate rikkumiste eest. Riskihindamise või teavituskanali puudumise korral saab

Tööinspektsioon teha ettekirjutuse ning vajaduse korral rakendada sunniraha.

Platvormitöö tegijate ja nende esindajate kontaktandmete teatavaks tegemise kohta täpsustas

ta, et sõnastus „vajaduse korral” puudutab üksnes kontaktandmete kättesaadavaks tegemist,

mitte suhtlusvõimaluse tagamise kohustust. Platvormihalduril ei ole õigust otsustada, kas

4

töötegijad peaksid saama üksteise või esindajatega suhelda, vaid selle võimaluse tagamine on

kohustuslik. Kui valitud lahendus ei võimalda tegelikult teiste töötegijate või esindajatega

ühendust võtta, ei ole kohustus täidetud ning platvormihaldur peab lahendust täiendama või

valima muu toimiva viisi.

Wolti ettepanekut kontode ajutise automatiseeritud piiramise kohta käsitledes selgitas ta, et

direktiiv ei näe konto sulgemise või ajutise automatiseeritud piiramise keelust ette ühtegi

erandit. MKM on küsinud selle kohta Euroopa Komisjonilt selgitust kahel korral. Viimati

suheldi komisjoniga üle-eelmisel nädalal ning komisjon kinnitas, et tegemist on

keelunormiga. Küsimust on arutatud ka teiste liikmesriikidega, kes seisavad silmitsi sama

probleemiga. Kuigi teatud juhtudel võiks automatiseeritud piiramine olla põhjendatud, on ka

teised liikmesriigid seisukohal, et selge keelunormi tõttu ei saa erandit kehtestada.

IKÜMile viidates selgitas ta, et platvormitöö direktiiviga kehtestatakse mitmes küsimuses

IKÜMi suhtes erinormid, mis on kohati rangemad. Ta nimetas automatiseeritud piiramise

keeldu üheks direktiivi olulisemaks sätteks ning selgitas, et selle kehtestamise põhjuseks on

muu hulgas automaatsüsteemide arvukad vead. Näiteks võib pahatahtlik teade kulleri

väidetava ohtlikkuse kohta viia konto eksliku sulgemiseni ja jätta inimese viivitamata ilma

sissetuleku teenimise võimalusest. Ta rõhutas, et tegemist on inimese toimetulekut oluliselt

mõjutava meetmega, millega on kaasnenud palju probleeme. Võrdluseks tõi ta töösuhted, kus

ettevõtjad võivad samuti kasutada süsteeme töötajate kahtlase käitumise tuvastamiseks.

Sellise süsteemi tuvastatud asjaolu ei peaks aga viima töötaja automaatse töölt

kõrvaldamiseni, mille põhjendatust tööandja alles hiljem hindab. Seetõttu peab MKM

mõistlikuks kohaldada samu põhimõtteid ka platvormitöös.

Advokatuuri ettepaneku kohta kasutada platvormitöö tegija määratluses mõistet „füüsiline

isik” märkis ta, et MKM ettepanekut ei toeta. Eelnõus kasutatakse mõistet „isik”, et vältida

osaühingu kaudu töötavate inimeste kaitseta jäämist ja võimalikke vaidlusi. Ta möönis, et

osaühingu kaudu teeb tööd inimene, kuid õiguslikult võidakse tema tegevust omistada

osaühingule. Seetõttu võiks määratluse piiramine füüsilise isikuga tekitada vaidlusi selle üle,

kas seadusega ette nähtud kaitse laieneb ka osaühingu kaudu töötavatele inimestele. MKMi

hinnangul tooks muudatus kaasa täiendavaid probleeme ja vähendaks õigusselgust. Ta rõhutas

ka, et eelnõu praeguse sõnastuse on kooskõlastanud Justiits- ja Digiministeerium.

Signe Riisalo palus järgmisena käsitleda HarjuMK ja EHRSi arvamusi.

Johann Vootele Mäevere sõnul palus HarjuMK täpsustada eelnõu §-de 7 ja 8 suhet

töölepingu seaduses (TLS) sätestatud töösuhte tuvastamise alustega: kas kavandatakse uusi

aluseid või kohaldatakse olemasolevaid põhimõtteid platvormitööle. Viimasel juhul soovitas

HarjuMK eelistada dubleeriva regulatsiooni asemel selget viidet TLSile. J. V. Mäevere

selgitas, et uusi töösuhte tunnuseid ei kehtestata. Eelnõus viidatakse TLSile ning

täpsustatakse, et tööandja juhtimine ja kontroll võivad avalduda ka algoritmi kaudu, näiteks

tööülesannete jagamisel või sanktsioonide rakendamisel. Ka eelnõu seletuskirjas on

sõnaselgelt märgitud, et töösuhte tuvastamise põhimõtteid ei muudeta. Seetõttu ei pea MKM

eelnõu muutmist vajalikuks.

HarjuMK palus põhjendada eelnõu §-s 8 eraldi tõendamiskohustuse sätestamise vajadust,

kuna vastaspoole kohustus eeldus ümber lükata tuleneb juba eelduse kehtestamisest. J. V.

Mäevere sõnul aitab eraldi lause muuta sätte arusaadavaks ka õigusalaste eriteadmisteta

lugejale. Direktiivis on sätestatud nii töösuhte eeldus kui ka selle ümberlükkamise koormus.

Nende selge väljatoomine aitab töötegijal mõista, et vaidluse korral ei lasu kogu

tõendamiskoormus temal.

HarjuMK toetas Eesti Advokatuuri ettepanekut sätestada selgelt, et platvormitöö tegija on

füüsiline isik. Alternatiivina soovitas HarjuMK eristada kõigile platvormitöö tegijatele,

sealhulgas juriidilistele isikutele, kohalduvaid nõudeid üksnes füüsilistele isikutele

kohalduvatest sätetest. HarjuMK viitas töölepingu regulatsioonile ja eelnõu §-s 9 sätestatud

isikuandmete töötlemise nõuetele ning märkis, et juriidilisel isikul endal ei ole isikuandmeid.

J. V. Mäevere selgitas, et ettepanekuid ei toetata, sest mõiste „isik” jätab hinnanguliselt

vähem tõlgendusruumi. Alternatiivset lahendust kaaluti, kuid see muudaks eelnõu

5

keerulisemaks ega lahendaks sisulist probleemi.

HarjuMK palus eelnõu § 9 lõike 1 punkti 1 kohta selgitada, milliseid andmeid võib teenuse

kvaliteedi kohta esitatud kaebuse lahendamiseks koguda ja töödelda ning kuidas eristada

lubatud andmetöötlust keelatust. Näitena tõi HarjuMK tarbija tagasiside teenusepakkuja

emotsionaalse seisundi kohta. J. V. Mäevere selgitas, et piirang puudutab emotsionaalse

seisundi kohta käivate andmete töötlemist automatiseeritud süsteemi abil ega takista inimesel

kaebust lahendada. Keelatud on näiteks inimese viha tuvastamine hääletooni või kirjastiili

analüüsimise kaudu automatiseeritud süsteemis.

HarjuMK palus selgitada eelnõu § 17 viimase lause eesmärki ja õiguslikke tagajärgi: kuidas

mõjutavad teabesaaja mittenõustumine teabe ärisaladusena käsitlemisega ning

põhjendamiskohustuse täitmine või täitmata jätmine saladuse hoidmise kohustust ja vastutust.

HarjuMK rõhutas, et ärisaladuse õiguslik kaitse sõltub seaduses sätestatud tunnuste täitmisest

ja selle hoidmise kohustus ei saa sõltuda üksnes teabesaaja nõusolekust. J. V. Mäevere

selgitas, et põhjendamiskohustus on lisatud töötajate usaldusisiku seaduse eeskujul, et

teabesaaja saaks hinnata, kas tegemist on ärisaladusega. Üksnes teabe ärisaladuseks

nimetamisest ei piisa: see peab vastama seaduses sätestatud tingimustele. Platvormitöö tegija

saab oma õiguste kaitseks kasutada ka ärisaladuseks olevat või sellena käsitatavat teavet.

HarjuMK palus põhjendada eelnõu §-s 18 sätestatud digitaalse suhtluskanali jälgimise

piirangu erinevust töösuhtes kohaldatavatest reeglitest, mille järgi võib tööandja teatud

tingimustel jälgida tööalast e-posti ja suhtlust. Samuti palus HarjuMK hinnata, kas

platvormitöö tegijale antakse teiste töötajatega võrreldes ulatuslikum kaitse ja millega on

erinevus põhjendatud. J. V. Mäevere selgitas, et kanal on mõeldud töötegijate omavaheliseks

suhtluseks, sealhulgas platvormi tegevuse arutamiseks ja ühiste huvide kaitseks, mitte

tööülesannete täitmise vahendiks. Paljudel platvormitöö tegijatel puudub ühine kohtumispaik

ja kanal peab seda suhtlusvõimalust asendama. Jälgimise keeld tuleneb otseselt direktiivist

ega puuduta tööülesannete täitmiseks kasutatavat e-posti.

HarjuMK palus täpsustada, kas eelnõu § 19 kohaldub üksnes muu võlaõigusliku lepingu

alusel tegutsevale platvormitöö tegijale või ka töölepingu alusel töötavale isikule ning kas ja

millises ulatuses nähakse ette erisusi töölepingu ülesütlemise üldreeglitest. J. V. Mäevere

selgitas, et kaitse kehtib nii töölepingu alusel töötavatele kui ka muude lepingute alusel

platvormitööd tegevatele isikutele. Töölepingu puhul jäävad kehtima töölepingu ülesütlemise

alused. Töötajate suhtes tuleb platvormitöö seadust kohaldada koostoimes TLSi ja TTOSiga.

HarjuMK palus täpsustada eelnõu § 19 lõikes 5 sätestatud kaitse ulatust: kas keelatud on

lepingu ülesütlemine inimjärelevalve ülesannete täitmise tõttu või nähakse ette laiem

ülesütlemiskaitse. HarjuMK rõhutas, et kaitse ei tohiks välistada lepingu ülesütlemist muul

õiguspärasel alusel, sealhulgas töökohustuste olulise rikkumise tõttu. J. V. Mäevere kinnitas,

et keelatud on isiku karistamine tema ülesannete täitmise tõttu, näiteks automatiseeritud

süsteemi puudusele tähelepanu juhtimise eest. See ei välista lepingu lõpetamist muul

õiguspärasel alusel, näiteks töökohustuste rikkumise korral. Tema hinnangul väljendab seda

eristust piisavalt selgelt ka sätte sõnastus.

Seejärel käsitles J. V. Mäevere EHRSi ettepanekuid. EHRS soovis praktilisi näiteid ja

hindamiskriteeriume platvormitöö puhul töösuhte tegeliku olemuse hindamiseks. Hindamine

peaks lähtuma asjaolude kogumist, mitte üksikust lepingutingimusest või töötegija

formaalsest staatusest. J. V. Mäevere selgitas, et juhised ja näited on kavas avaldada

tööeluportaalis. Need on selgitava iseloomuga ega ole õiguslikult siduvad. Lõpliku otsuse teeb

töövaidluskomisjon või kohus, hinnates kõiki asjaolusid kogumis.

EHRS soovis, et automatiseeritud otsuste ülevaatamine oleks sisuline: inimesel peab olema

tegelik võimalus hinnata otsuse põhjendatust ja seda vajaduse korral muuta. Samuti rõhutati

vajadust ennetada algoritmide kaudu tekkivat ebavõrdset kohtlemist, mitte piirduda

tagajärgedega tegelemisega. J. V. Mäevere sõnul on need nõuded eelnõus juba olemas.

Süsteemide mõju tuleb hinnata ning diskrimineerimisriski tuvastamisel rakendada meetmeid

või süsteemi muuta.

Samuti sooviti praktilisi juhendeid ja näidisprotsesse, et uute nõuete täitmine ei tooks

6

väiksematele platvormidele kaasa ebamõistlikult suurt halduskoormust. J. V. Mäevere

kinnitas, et need on kavas koostada. Ka eelnõus on väiksematele platvormidele ette nähtud

teatud leevendavad meetmed.

EHRS juhtis tähelepanu, et algoritmilisest juhtimisest tulenevad tervise- ja ohutusriskid

puudutavad ka FIEna või osaühingu kaudu töötavaid inimesi, kuigi eelnõu § 14 kohaldub

üksnes töölepingu alusel töötavatele isikutele. Sama töö ja automaatsüsteemi puhul võivad

ajasurve ning kiirusboonustega seotud riskid olla lepingu vormist olenemata samad. J. V.

Mäevere selgitas, et direktiiv ei nõua nende sätete kohaldamisala laiendamist ja see oleks riigi

täiendav valik. Praegu ei peeta lisaregulatsiooni vajalikuks, kuid probleemide ilmnemisel ei

välistata hilisemaid muudatusi. Tema teada on ka teistes liikmesriikides tööohutust

puudutavad nõuded enamasti seotud töösuhtega ja üldjuhul ei kavandata direktiivi ülevõtmisel

nende laiemat kohaldamist.

EHRS soovitas riskide maandamisel eelistada surve allika kõrvaldamist töötegija valikute

piiramisele. Esmalt tuleks muuta automaatsüsteemi tööloogikat: loobuda kiirusboonustest ja

ülesandest keeldumise eest karistamisest ning vältida tellimuste kuhjamist lühikesse aega.

Kohustuslikud puhkepausid ja tempopiirangud peaksid jääma teisejärgulisteks meetmeteks. J.

V. Mäevere selgitas, et eelnõu juba võimaldab ja nõuab vajaduse korral süsteemi

toimimisloogika muutmist. Kui süsteemi hindamisel selgub näiteks kiirusboonusest tulenev

oht, tuleb süsteemi toimimisloogika üle vaadata.

EHRS tegi ettepaneku laiendada eelnõu § 14 lõike 1 punktis 3 sätestatud põhjendamatu surve

ning tervise või ohutuse ohustamise keeldu ja punktis 4 sätestatud teavituskanali nõuet kõigile

platvormitöö tegijatele, mitte üksnes töölepingu alusel töötavatele isikutele. MKM

ettepanekut ei toetanud. MKM viitas eelnevale selgitusele, et direktiiv sellist laiendamist ei

nõua ning seda ei ole praegu ette nähtud.

EHRS soovis sätestada selgelt, et ohutuse tõttu ülesandest keeldumise või selle täitmise

katkestamise korral ei tohi automaatsüsteem teha inimese suhtes ebasoodsat otsust. Keeld

peaks hõlmama ka kliendihinnangutel põhinevaid süsteeme, mis võivad survestada töötegijat

taluma ohtlikke olukordi, sealhulgas ahistamist. J. V. Mäevere märkis, et töötajal on juba

kehtiva seaduse kohaselt õigus tervist ohustavast tööst keelduda. Eelnõu kohaselt saab

automatiseeritud otsuse kohta küsida inimeselt selgitust. Kui selgub, et otsus oli ebaõiglane

või rikkus töötegija õigusi, tuleb otsust parandada või kahju hüvitada.

Teavituskanalile sooviti kehtestada miinimumnõuded: vastamise tähtaeg, konfidentsiaalse

teavitamise võimalus ning kohustus arvestada saadud teavet riskianalüüsis ja

automaatsüsteemi uuendamisel. J. V. Mäevere selgitas, et täiendavat regulatsiooni ja

bürokraatiat ei peeta praegu vajalikuks.

EHRS soovis kohustada platvormihaldurit andma kõigile platvormitöö tegijatele arusaadavaid

tervise- ja ohutusjuhiseid peamiste tööga seotud riskide kohta, sealhulgas mitmel platvormil

töötamise korral. Valikute tegemine jääks töötegijale. J. V. Mäevere selgitas, et Eestis on

vastavad nõuded seotud töösuhtega ja direktiivi ülevõtmisel ei ole kavas seda põhimõtet

muuta. Ta tõstatas küsimuse, miks peaks töölepinguta platvormitöö tegijatele kehtima selline

nõue, kui seda ei kohaldata näiteks töölepinguta ehitajatele, kelle töö võib olla ohtlikum.

Signe Riisalo andis komisjoni liikmetele sõna küsimuste esitamiseks.

Tanel Kiik märkis, et toetab EAKLi seisukohta laiendada sotsiaalse kaitse ja tervisekaitse

põhimõtete kohaldamist. Tema hinnangul tuleks tervikuna üle vaadata Eesti maksusüsteem,

sealhulgas eri töötegemise viiside ja õiguslike vormide maksustamine ning nendega

kaasnevad sotsiaalsed garantiid. T. Kiik viitas Wolti ettepanekule võimaldada teatud

olukordades, eeskätt võimaliku eluohtliku või muu samaväärse raskusega ohu korral, teenuse

osutamine automaatselt ajutiselt peatada tingimusel, et inimene vaatab otsuse esimesel

võimalusel läbi. Ta küsis Bolti ja MKMi esindajatelt, kas nad peavad sellise põhimõtte

rakendamist sisuliselt põhjendatuks ja mõistlikuks, arvestades, et ministeerium oli viidanud

selle õiguslikule küsitavusele. Wolti esindajalt küsis ta, kuidas selliseid olukordi praegu

lahendatakse ja kas inimese valmisolek reageerida on tagatud 24/7.

Oscar Rõõm märkis, et Bolt toetab esitatud ettepanekut, mille kohaselt peab inimene otsuse

7

kindlaksmääratud tähtaja jooksul läbi vaatama. Ta rõhutas, et läbivaatamise tähtaeg peab

olema proportsionaalne ja arvestama ettevõtte tegevuse mahtu. Ta selgitas, et otsuste

viivitamatut läbivaatamist ei ole võimalik 24/7 tagada, kuid läbivaatamine saab toimuda

kindlaksmääratud tähtaja, näiteks 24 tunni jooksul. Ta lisas, et Bolti kehtiva korra kohaselt

vaatab inimene läbi kõik platvormi kasutamise ajutise või lõpliku peatamise otsused. Üldjuhul

toimub läbivaatamine 24 tunni jooksul või kiiremini.

Sirli Heinsoo lisas, et samasuguse 24-tunni erandi on ette näinud ka Leedu.

Stinne Vaga märkis, et saab küsimust täpsustada ja esitada selle kohta hiljem kirjaliku

vastuse. Ta juhtis tähelepanu eelnõu sätete koosmõjus tekkinud küsimusele. Tema sõnul

keelatakse §-s 12 konto peatamine üksnes automatiseeritud otsuse alusel, kuid §-s 11 ja sellele

järgnevates sätetes nõutakse platvormilt selgitusi üksnes automaatsüsteemi abil tehtud otsuste

kohta. Ta palus selgitada nende sätete omavahelist seost, kuna tema hinnangul keelab üks säte

tegevuse, mille võimalikkust teised sätted eeldavad.

Johann Vootele Mäevere selgitas, et küsimust on arutatud teiste liikmesriikide ja Euroopa

Komisjoniga ning üldiselt on leitud, et ohtlike olukordade lahendamiseks tuleb pöörduda

politsei poole, kes peab neile reageerima. Ta märkis, et selliseid juhtumeid esineb harva.

Eelnõu sätete omavahelise seose kohta selgitas ta, et eristada tuleb täielikult automatiseeritud

otsuseid ja automaatsüsteemi osalusel tehtud otsuseid. Ka automaatsüsteemi osalusel tehtud

otsuste kohta saab selgitusi küsida ning nende kahe otsustusviisi eristamine aitab tekkinud

küsimust selgitada.

Tanel Kiik küsis, kuidas selliseid juhtumeid praegu lahendatakse ning kas 24/7 on tagatud

töötaja valmisolek saabunud kaebus viivitamata läbi vaadata.

Oscar Rõõm selgitas, et Bolti platvormil võidakse konto ajutiselt peatada, kui

automaatsüsteem tuvastab ohtliku mustri või annab ohuteate. Juhtum vaadatakse läbi hiljemalt

24 tunni jooksul. Ta täpsustas, et tavaliselt on reageerimisaeg alla 12 tunni ning keskmiselt 4–

6 tundi. Kui konto peatamine osutub ekslikuks, taastatakse juurdepääs kontole. Kui peatamine

on põhjendatud, antakse partnerile selgitusi ja tagasisidet.

Tanel Kiik märkis, et eluohtlikus olukorras tundub 12- või 24-tunnine reageerimisaeg väga

pikk. Ta küsis, kas sellisel juhul edastatakse teave politseile.

Oscar Rõõm kinnitas, et Bolt teeb politseiga koostööd.

Signe Riisalo lausus, et kui kuller või sõiduteenuse osutaja kujutab endast füüsilist ohtu,

teavitab ohus olev inimene politseid. Ta märkis, et platvormi automaatsüsteem ei pruugi

algoritmilistes mustrites häiret või kõrvalekallet tuvastada, kuid kui süsteem kõrvalekalde

tuvastab, peatatakse konto ajutiselt ning inimene vaatab otsuse läbi hiljemalt 24 tunni jooksul.

Vajaduse korral tehakse koostööd politseiga. Tema hinnangul on probleemne olukord, kus

inimene politseid ei teavita ja automaatsüsteem ohtu ei tuvasta. Ta viitas MKMi esindaja

selgitusele, mille kohaselt on teiste liikmesriikidega peetud aruteludes leitud, et selliste

olukordade lahendamine kuulub politsei pädevusse.

Johann Vootele Mäevere kinnitas, et praegu lähtutakse sellisest arusaamast. Ta lisas, et

liikmesriigid on pidanud erandi kehtestamist mõistlikuks ka olukordades, mis ei ole seotud

politsei sekkumist nõudva ohuga, näiteks juhul, kui töötegija keeldub enda isikut tuvastamast.

Tema hinnangul oleks sellisel juhul mõistlik konto ajutiselt peatada, kuid kehtiva tõlgenduse

kohaselt on see ka sellises olukorras keelatud. Ta tõdes, et tegemist on range keeluga, millest

ei ole praegu võimalik erandeid teha.

Signe Riisalo märkis, et ründe või ebakohase käitumise korral, millel võivad olla süüteo või

kuriteo tunnused, tuleb lähtuda üldreeglist, mille kohaselt peab inimene juhtunust teavitama.

Platvorm ei saa seda vastutust enda kanda võtta. Ta lisas, et kui esitatakse ettepanekuid selle

kohta, kuidas platvorm saaks sellistes olukordades tegutseda, on võimalik seadust hiljem

täiendada.

Tanel Kiik viitas eelnõu §-le 12, mida kohaldatakse üksnes töölepingu alusel töötavatele

platvormitöötajatele. Ta palus täpsustada, kas ja millist tuge pakuvad platvormiettevõtted

töötegijatele, kes ei ole nendega töölepingulises suhtes ning kogevad tööülesannete täitmisel

vägivalda, ahistamist või muid sarnaseid olukordi.

8

Oscar Rõõm selgitas, et toe pakkumine sõltub konkreetsest juhtumist. Vägivalla või mõne

muu sarnase olukorra korral soovitatakse partneritel enamasti pöörduda politsei poole, kuna

selliste juhtumite lahendamine kuulub politsei pädevusse. Ta märkis, et erandlikel ja tõsistel

juhtudel on partneritele makstud hüvitist. Vaimse tervise tuge ei ole partneritele otseselt

pakutud.

Stinne Vaga lisas, et Woltis on võimalik töötada ka töövõtulepingu alusel ning seda

võimalust kasutab 40% kullerpartneritest. Ta märkis, et kullerpartneritel on olemas kanalid,

mille kaudu nad saavad erinevate muredega platvormi poole pöörduda. Pöördumisi

lahendatakse juhtumipõhiselt ja kullerpartnereid abistatakse lahenduste leidmisel. Ta lisas, et

Wolt pakub oma kullerpartneritele ka vabatahtlikku õnnetusjuhtumi kindlustust.

Oscar Rõõm lisas, et Bolti tugikeskuse klienditugi on avatud tööpäeviti kella 9–17. Sinna

saavad probleemide korral pöörduda eelkõige ettevõtte partnerid, sealhulgas kullerid ja juhid,

kellele pakutakse kohapeal vahetut abi ja tuge. Muude probleemide korral suunatakse

partnerid ka vastavas riigis tegutsevate ametlike kriisiliinide poole.

Signe Riisalo tänas külalisi ja komisjoni liikmeid põhjaliku arutelu eest.

Seejärel asuti hääletama muudatusettepanekut ja tehti menetluslikud otsused.

1. Muuta eelnõu ning jätta eelnõust välja § 28.

Väljajäetav tekst:

„§ 28. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 2. detsembril.“

Selgitus: Muudatusettepanek seaduse jõustumise kohta. Seadus jõustub üldises korras.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Tanel Kiik, Mihkel Lees, Irja

Lutsar, Eero Merilind, Signe Riisalo).

Otsustati:

1.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 11.11.2026 (konsensus: Tanel Kiik,

Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Signe Riisalo).

1.2. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (konsensus: Tanel Kiik, Mihkel Lees, Irja Lutsar,

Eero Merilind, Signe Riisalo).

1.3. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia

läbi lõpphääletus 18.11.2026 (konsensus: Tanel Kiik, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind,

Signe Riisalo).

2. Info ja muud küsimused

Signe Riisalo tegi ettepaneku korraldada 9. novembril kell 11.10 20. Augusti saalis

sotsiaalkomisjoni avalik istung.

Otsustati:

2.1 Korraldada sotsiaalkomisjoni avalik istung 9.11.2026 (konsensus: Tanel Kiik, Mihkel

Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Signe Riisalo, Õnne Pillak)

9

(allkirjastatud digitaalselt)

Signe Riisalo

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Terle Kask

protokollija

(allkirjastatud digitaalselt)

Riin Lindpere

protokollija

Riigikogu sotsiaalkomisjoni

istungi protokoll nr 197

Tallinn, Toompea ja videosild Neljapäev, 29. oktoober 2026

Algus 14.00, lõpp 15.00

Juhataja: Signe Riisalo (esimees)

Protokollijad: Terle Kask (konsultant), Riin Lindpere (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind,

Õnne Pillak

Komisjoni ametnikud: Heidi Barot (nõunik-sekretariaadijuhataja), Kristi Reindla (nõunik),

Helgi Kundla (nõunik)

Puudusid: Kalle Grünthal, Helmen Kütt ja Aleksandr Tšaplõgin

Kutsutud: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna

osakonna nõunik Johann Vootele Mäevere, Uber Estonia OÜ esindaja Taavi Pukk, Bolt

Technology OÜ esindajad Sirli Heinsoo, Oscar Rõõm ja Karl Olaf Loog, Ametiühingute

Keskliidu esindaja Kaia Vask, Eesti Tööandjate Keskliidu esindaja Piia Zimmermann, Wolt

Eesti OÜ esindaja Stinne Vaga ja Eesti Advokatuuri esindaja Anne Värvimann (1.

päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Vabariigi Valitsuse algatatud platvormitöö seaduse eelnõu (1003 SE) teise lugemise

ettevalmistamine

2. Info ja muud küsimused

1. Vabariigi Valitsuse algatatud platvormitöö seaduse eelnõu (1003 SE) teise lugemise

ettevalmistamine

Signe Riisalo selgitas, et platvormitöö seaduse eelnõuga nähakse ette terviklik õigusraamistik

digitaalse tööplatvormi kaudu tehtava töö reguleerimiseks Eestis. Ta märkis, et eelnõu

esimene lugemine toimus 13. oktoobril 2026 ning eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei

esitatud. Ta lisas, et istungil tutvustatakse kaasamise käigus esitatud arvamusi ning vaadatakse

läbi komisjoni muudatusettepanek, mille kohaselt jõustuks seadus vastuvõtmise korral üldises

korras. Sellega seoses palus ta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM)

esindajal selgitada, kas muudatusettepanek on ministeeriumile vastuvõetav.

Johann Vootele Mäevere kinnitas, et ettepanek on MKMile vastuvõetav. Ta selgitas, et on

jõustumistähtaja küsimuses suhelnud ka Euroopa Komisjoniga, kes selles osas vastuväiteid ei

esitanud. Tema sõnul on Eesti direktiivi ülevõtmisega teiste liikmesriikidega võrreldes kiiresti

edasi liikunud ning enamik liikmesriike jääb ülevõtmisega hiljaks.

2

Signe Riisalo andis sõna arvamuse tutvustamiseks Bolt Technology OÜ(Bolt) esindajale.

Oscar Rõõm selgitas, et Bolt toetab eelnõu vastuvõtmist esitatud kujul. Ta põhjendas toetust

eelkõige platvormil töötavate partnerite huvidega, sest eelnõuga sätestatakse neile selged

õigused – konto sulgemise otsuse teeb inimene, otsuseid on võimalik vaidlustada ning vastus

tuleb anda kindlaksmääratud tähtaja jooksul. Samuti seatakse jälgimisele piirangud ja

tagatakse esindusõigus. Ta märkis, et Bolt täidab kõiki nimetatud kohustusi juba praegu, kuid

partnerite jaoks suurema läbipaistvuse tagamine on siiski tervitatav. O. Rõõm lisas, et

enamiku inimeste jaoks on platvormitöö lisasissetuleku allikas ning selle tegemise oluline

põhjus on töö paindlikkus. Ta viitas Arenguseire Keskuse ja MKMi uuringule, mille kohaselt

saab 90% platvormitöö tegijatest sissetulekut ka mujalt ning platvormitöö ei ole nende

peamine sissetulekuallikas. Paindlikkuse olulisust näitavad ka Bolti uuringud, mille kohaselt

nimetab 65% juhtidest seda platvormi vahendusel sõiduteenuse osutamise põhjusena. Sama

suur osa juhtidest vähendaks oma töömahtu, kui tööaeg oleks fikseeritud. Tema hinnangul

kaitseb eelnõu nii platvormitöö tegijate õigusi kui ka valikuvabadust. Ettevõtjale peab jääma

võimalus tegutseda ettevõtjana ning otsustada iseseisvalt oma töömahu ja majandusse

panustamise üle. Partnerite sissetulekut käsitledes tõi O. Rõõm välja, et see on

konkurentsivõimeline: ettevõtte andmetel teenib täistööajaga töötav partnerjuht pärast kõigi

maksude ja sõidukiga seotud kulude mahaarvamist netotulu 1000–1300 eurot. Töökoormuse

kohta märkis ta, et kuigi Eestis on täistööaeg 40 tundi nädalas, täidab Bolti platvormil sellises

mahus tellimusi alla 5% juhtidest ja ainult 1% kulleritest. Seejuures rõhutas ta vajadust

eristada rakenduses aktiivsena veedetud aega tellimuste tegelikule täitmisele kuluvast ajast.

Platvormitöö ulatust käsitledes lisas O. Rõõm, et Eestis tegutseb peale Bolti kümneid teisi

platvorme ning ainuüksi taksoteenust pakub viis erinevat platvormi. Ta viitas Arenguseire

Keskuse küsitlusele, milles moodustasid asukohapõhist sõidu- ja kullerteenust osutavad

vastajad üksnes kolmandiku vastajatest, ning rõhutas, et platvormitöö hõlmab ka veebipõhist

tööd, sealhulgas disaini-, tõlke- ja raamatupidamisteenuseid. Seetõttu peab eelnõu sobima

kõigile platvormidele, mitte lähtuma üksnes ühe ettevõtte eripärast.

Signe Riisalo andis arvamuse tutvustamiseks sõna Wolt Eesti OÜ (Wolt) esindajale.

Stinne Vaga märkis, et Wolt toetab valitsuse põhimõtet lähtuda direktiivi ülevõtmisel selle

miinimumnõuetest. Ta selgitas, et Wolti kogutud andmed töötundide ja paindlikkuse

eelistamise kohta on üldjoontes sarnased Bolti esindaja esitatud andmetega. Seejärel palus ta

komisjonil täiendavalt kaaluda Wolti kirjalikus tagasisides esitatud ettepanekut eelnõu § 12

lõike 6 kohta. Nimetatud säte keelab üksnes automatiseeritud otsusega piirata, peatada või

sulgeda platvormitöö tegija kontot ja peatada või lõpetada temaga sõlmitud lepingut. S. Vaga

märkis, et keeld hõlmab ka konto ajutist peatamist olukorras, kus inimese otsuse ootamine

võib põhjustada olulise ohu inimesele, teenusepakkujale või kolmandale isikule. Seetõttu tegi

Wolt ettepaneku võimaldada sellistes olukordades kitsalt piiritletud ajutisi automatiseeritud

kaitsemeetmeid tingimusel, et inimene vaatab otsuse põhjendamatu viivituseta läbi. See

võimaldaks platvormil viivitamata sekkuda kullerpartneri, teenuse saaja või kolmanda isiku

kaitseks, säilitades samal ajal inimkontrolli ja eelnõus sätestatud andmetöötluspiirangud.

Ettepaneku põhjenduseks märkis ta, et Wolti hinnangul ei näe direktiiv ette eelnõus sätestatud

ulatusega keeldu. Samuti viitas ta eelnõu seletuskirjale, mille kohaselt reguleerib üksnes

automatiseeritud otsuste lubatavust isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM). Sellise otsuse

tegemise aluseks võib muu hulgas olla selle vajalikkus lepingu, sealhulgas võlaõigusliku

lepingu täitmiseks. Kokkuvõttes rõhutas S. Vaga, et Wolt ei taotle automatiseeritud

lõppotsuste tegemise võimalust, vaid ajutiste kaitsemeetmete rakendamist, et vältida teenuse

osalistele kahju tekkimist.

Signe Riisalo andis sõna Eesti Tööandjate Keskliidu (ETKL) esindajale.

Piia Zimmermann märkis, et ka ETKL toetab direktiivi ülevõtmist miinimumnõuete

ulatuses, et vähendada halduskoormust ja säilitada tööturu paindlikkus. Ta nõustus varem

väljendatud seisukohaga, et platvormitööd ei tuleks käsitleda üksnes kullerteenuse

osutamisena. Platvormitöö võimaldab ettevõtlusega tegeleda ka projektipõhist tööd tegevatel

inimestel, näiteks tõlkijatel ja disaineritel. Kokkuvõttes rõhutas ta paindlikkuse väärtust ning

3

kinnitas ETKLi toetust direktiivi ülevõtmisele miinimumnõuete ulatuses.

Signe Riisalo andis järgnevalt sõna Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) esindajale.

Kaia Vask juhtis esmalt tähelepanu riikliku järelevalve ja sanktsioonide ulatusele. Ta märkis,

et riikliku järelevalve ja vastutuse küsimustes on lähtutud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse

(TTOS) vastutusnormide loogikast. Samas on TTOSi kohaldamisala ja regulatsioon

kujundatud eelkõige traditsioonilisi töösuhteid silmas pidades ja see ei arvesta piisavalt

olukordadega, kus töö korraldamine ja juhtimine toimub täielikult digitaalsete süsteemide

kaudu. Teiseks käsitles ta platvormitöö tegijate omavahelisi suhtluskanaleid. Ta märkis, et

direktiivi kohaselt tuleb platvormitöö tegijatele tagada suhtluskanalid, mis võimaldavad neil

omavahel eraviisiliselt ja turvaliselt suhelda. Samuti tuleb tagada turvaline suhtluskanal

esindajaga suhtlemiseks. Eelnõu esialgne versioon sisaldas vastavat regulatsiooni, kuid

viimases versioonis nähakse esindaja kontaktandmete teatavaks tegemine ette üksnes vajaduse

korral. Lisaks märkis ta, et direktiiv kohustab edendama kollektiivläbirääkimisi, mis samuti

eeldab suhtluskanalite olemasolu. K. Vask ei nõustunud platvormitöö tegijate töökoormuse

hindamisega üksnes täidetud tellimuste mahu alusel. Ta märkis, et sõiduteenust osutavad

juhid võivad viibida tellimuste ootel, kuid neil puudub ligipääs tellimustele. Seetõttu ei saa

tellimuste täitmata jätmisest järeldada, et nad ei ole soovinud tööd teha. Ta selgitas, et konto

ajutine peatamine 24–48 tunniks takistab platvormi vahendusel töötamist ja jätab inimese ilma

võimalikust sissetulekust. Konto peatamise või sulgemise otsuse peaks tegema inimene.

Signe Riisalo andis sõna Eesti Advokatuuri esindajale.

Anne Värvimann märkis, et eelnõus on eesmärgina nimetatud töötajate töötingimuste

parandamine, kuid direktiivis on sätestatud kaks eesmärki, millest teine on isikuandmete

kaitse. Seetõttu tuleks eelnõus nimetada mõlemad eesmärgid. Ta lisas, et advokatuur ei nõustu

eelnõu § 4 lõike 2 sõnastusega ning on selle kohta oma arvamuse juba varem esitanud. Ta

selgitas, et direktiivi artikli 2 lõikes c käsitletakse platvormitöö tegijat üksikisikuna. Sellest

lähtudes tuleks advokatuuri hinnangul kasutada eelnõus mõistet „füüsiline isik” või

„üksikisik”, et määratlus oleks täpsem ja direktiiviga kooskõlas. Seaduse jõustumist käsitledes

juhtis A. Värvimann tähelepanu direktiivi artikli 29 punktile 1, mille kohaselt peavad

liikmesriigid vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 2. detsembriks vastu võtma. Lisaks ei

nõustunud ta tõlgendusega, et direktiiv võimaldab isikukonto automaatsüsteemi abil peatada.

Ta viitas direktiivi artikli 10 punktile 5, mille kohaselt saab tema sõnul sellise otsuse teha

üksnes inimene.

Signe Riisalo märkis, et eelnõu kohta on arvamuse esitanud ka Eesti HR Selts (EHRS) ja

Harju Maakohus (HarjuMK), kelle esindajad istungil ei osale. Ta andis MKMi esindajale sõna

ministeeriumi seisukohtade tutvustamiseks.

Johann Vootele Mäevere tänas osalisi põhjaliku tagasiside eest. Ta selgitas, et MKM on

ettepanekuid kaalunud ning peab suure osa küsimuste lahendamist võimalikuks täiendavate

selgituste ja juhenditega, nägemata vajadust eelnõu muuta. EAKLi ettepanekute kohta märkis

ta, et direktiiv on otsustatud üle võtta miinimumnõuete ulatuses. Kuigi kaitse laiendamine

töölepinguväliselt töötavatele isikutele võib teatud juhtudel olla põhjendatud, ei soovita

kehtestada direktiivist ulatuslikumaid kohustusi ega suurendada halduskoormust. Eelnõu

koostamisel on järgitud põhimõtet võtta Euroopa Liidu õigus üle nõutavas ulatuses ning

hoiduda direktiiviga nõutust täiendavate kohustuste lisamisest. Seetõttu ei toetata nende sätete

kohaldamisala laiendamist käesoleva eelnõuga. Ta rõhutas, et kui rakendamisel ilmnevad

selged puudused või negatiivsed mustrid, siis saab ettepanekuid edaspidi uuesti kaaluda.

Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järelevalve kohta selgitas ta, et nõuete täitmist

kontrollitakse ka juhul, kui iga rikkumise eest eraldi trahvi ette nähtud ei ole. Eelnõus

lähtutakse TTOSi loogikast, mille kohaselt nähakse väärteovastutus ette eeskätt elu või tervist

otseselt ohustavate rikkumiste eest. Riskihindamise või teavituskanali puudumise korral saab

Tööinspektsioon teha ettekirjutuse ning vajaduse korral rakendada sunniraha.

Platvormitöö tegijate ja nende esindajate kontaktandmete teatavaks tegemise kohta täpsustas

ta, et sõnastus „vajaduse korral” puudutab üksnes kontaktandmete kättesaadavaks tegemist,

mitte suhtlusvõimaluse tagamise kohustust. Platvormihalduril ei ole õigust otsustada, kas

4

töötegijad peaksid saama üksteise või esindajatega suhelda, vaid selle võimaluse tagamine on

kohustuslik. Kui valitud lahendus ei võimalda tegelikult teiste töötegijate või esindajatega

ühendust võtta, ei ole kohustus täidetud ning platvormihaldur peab lahendust täiendama või

valima muu toimiva viisi.

Wolti ettepanekut kontode ajutise automatiseeritud piiramise kohta käsitledes selgitas ta, et

direktiiv ei näe konto sulgemise või ajutise automatiseeritud piiramise keelust ette ühtegi

erandit. MKM on küsinud selle kohta Euroopa Komisjonilt selgitust kahel korral. Viimati

suheldi komisjoniga üle-eelmisel nädalal ning komisjon kinnitas, et tegemist on

keelunormiga. Küsimust on arutatud ka teiste liikmesriikidega, kes seisavad silmitsi sama

probleemiga. Kuigi teatud juhtudel võiks automatiseeritud piiramine olla põhjendatud, on ka

teised liikmesriigid seisukohal, et selge keelunormi tõttu ei saa erandit kehtestada.

IKÜMile viidates selgitas ta, et platvormitöö direktiiviga kehtestatakse mitmes küsimuses

IKÜMi suhtes erinormid, mis on kohati rangemad. Ta nimetas automatiseeritud piiramise

keeldu üheks direktiivi olulisemaks sätteks ning selgitas, et selle kehtestamise põhjuseks on

muu hulgas automaatsüsteemide arvukad vead. Näiteks võib pahatahtlik teade kulleri

väidetava ohtlikkuse kohta viia konto eksliku sulgemiseni ja jätta inimese viivitamata ilma

sissetuleku teenimise võimalusest. Ta rõhutas, et tegemist on inimese toimetulekut oluliselt

mõjutava meetmega, millega on kaasnenud palju probleeme. Võrdluseks tõi ta töösuhted, kus

ettevõtjad võivad samuti kasutada süsteeme töötajate kahtlase käitumise tuvastamiseks.

Sellise süsteemi tuvastatud asjaolu ei peaks aga viima töötaja automaatse töölt

kõrvaldamiseni, mille põhjendatust tööandja alles hiljem hindab. Seetõttu peab MKM

mõistlikuks kohaldada samu põhimõtteid ka platvormitöös.

Advokatuuri ettepaneku kohta kasutada platvormitöö tegija määratluses mõistet „füüsiline

isik” märkis ta, et MKM ettepanekut ei toeta. Eelnõus kasutatakse mõistet „isik”, et vältida

osaühingu kaudu töötavate inimeste kaitseta jäämist ja võimalikke vaidlusi. Ta möönis, et

osaühingu kaudu teeb tööd inimene, kuid õiguslikult võidakse tema tegevust omistada

osaühingule. Seetõttu võiks määratluse piiramine füüsilise isikuga tekitada vaidlusi selle üle,

kas seadusega ette nähtud kaitse laieneb ka osaühingu kaudu töötavatele inimestele. MKMi

hinnangul tooks muudatus kaasa täiendavaid probleeme ja vähendaks õigusselgust. Ta rõhutas

ka, et eelnõu praeguse sõnastuse on kooskõlastanud Justiits- ja Digiministeerium.

Signe Riisalo palus järgmisena käsitleda HarjuMK ja EHRSi arvamusi.

Johann Vootele Mäevere sõnul palus HarjuMK täpsustada eelnõu §-de 7 ja 8 suhet

töölepingu seaduses (TLS) sätestatud töösuhte tuvastamise alustega: kas kavandatakse uusi

aluseid või kohaldatakse olemasolevaid põhimõtteid platvormitööle. Viimasel juhul soovitas

HarjuMK eelistada dubleeriva regulatsiooni asemel selget viidet TLSile. J. V. Mäevere

selgitas, et uusi töösuhte tunnuseid ei kehtestata. Eelnõus viidatakse TLSile ning

täpsustatakse, et tööandja juhtimine ja kontroll võivad avalduda ka algoritmi kaudu, näiteks

tööülesannete jagamisel või sanktsioonide rakendamisel. Ka eelnõu seletuskirjas on

sõnaselgelt märgitud, et töösuhte tuvastamise põhimõtteid ei muudeta. Seetõttu ei pea MKM

eelnõu muutmist vajalikuks.

HarjuMK palus põhjendada eelnõu §-s 8 eraldi tõendamiskohustuse sätestamise vajadust,

kuna vastaspoole kohustus eeldus ümber lükata tuleneb juba eelduse kehtestamisest. J. V.

Mäevere sõnul aitab eraldi lause muuta sätte arusaadavaks ka õigusalaste eriteadmisteta

lugejale. Direktiivis on sätestatud nii töösuhte eeldus kui ka selle ümberlükkamise koormus.

Nende selge väljatoomine aitab töötegijal mõista, et vaidluse korral ei lasu kogu

tõendamiskoormus temal.

HarjuMK toetas Eesti Advokatuuri ettepanekut sätestada selgelt, et platvormitöö tegija on

füüsiline isik. Alternatiivina soovitas HarjuMK eristada kõigile platvormitöö tegijatele,

sealhulgas juriidilistele isikutele, kohalduvaid nõudeid üksnes füüsilistele isikutele

kohalduvatest sätetest. HarjuMK viitas töölepingu regulatsioonile ja eelnõu §-s 9 sätestatud

isikuandmete töötlemise nõuetele ning märkis, et juriidilisel isikul endal ei ole isikuandmeid.

J. V. Mäevere selgitas, et ettepanekuid ei toetata, sest mõiste „isik” jätab hinnanguliselt

vähem tõlgendusruumi. Alternatiivset lahendust kaaluti, kuid see muudaks eelnõu

5

keerulisemaks ega lahendaks sisulist probleemi.

HarjuMK palus eelnõu § 9 lõike 1 punkti 1 kohta selgitada, milliseid andmeid võib teenuse

kvaliteedi kohta esitatud kaebuse lahendamiseks koguda ja töödelda ning kuidas eristada

lubatud andmetöötlust keelatust. Näitena tõi HarjuMK tarbija tagasiside teenusepakkuja

emotsionaalse seisundi kohta. J. V. Mäevere selgitas, et piirang puudutab emotsionaalse

seisundi kohta käivate andmete töötlemist automatiseeritud süsteemi abil ega takista inimesel

kaebust lahendada. Keelatud on näiteks inimese viha tuvastamine hääletooni või kirjastiili

analüüsimise kaudu automatiseeritud süsteemis.

HarjuMK palus selgitada eelnõu § 17 viimase lause eesmärki ja õiguslikke tagajärgi: kuidas

mõjutavad teabesaaja mittenõustumine teabe ärisaladusena käsitlemisega ning

põhjendamiskohustuse täitmine või täitmata jätmine saladuse hoidmise kohustust ja vastutust.

HarjuMK rõhutas, et ärisaladuse õiguslik kaitse sõltub seaduses sätestatud tunnuste täitmisest

ja selle hoidmise kohustus ei saa sõltuda üksnes teabesaaja nõusolekust. J. V. Mäevere

selgitas, et põhjendamiskohustus on lisatud töötajate usaldusisiku seaduse eeskujul, et

teabesaaja saaks hinnata, kas tegemist on ärisaladusega. Üksnes teabe ärisaladuseks

nimetamisest ei piisa: see peab vastama seaduses sätestatud tingimustele. Platvormitöö tegija

saab oma õiguste kaitseks kasutada ka ärisaladuseks olevat või sellena käsitatavat teavet.

HarjuMK palus põhjendada eelnõu §-s 18 sätestatud digitaalse suhtluskanali jälgimise

piirangu erinevust töösuhtes kohaldatavatest reeglitest, mille järgi võib tööandja teatud

tingimustel jälgida tööalast e-posti ja suhtlust. Samuti palus HarjuMK hinnata, kas

platvormitöö tegijale antakse teiste töötajatega võrreldes ulatuslikum kaitse ja millega on

erinevus põhjendatud. J. V. Mäevere selgitas, et kanal on mõeldud töötegijate omavaheliseks

suhtluseks, sealhulgas platvormi tegevuse arutamiseks ja ühiste huvide kaitseks, mitte

tööülesannete täitmise vahendiks. Paljudel platvormitöö tegijatel puudub ühine kohtumispaik

ja kanal peab seda suhtlusvõimalust asendama. Jälgimise keeld tuleneb otseselt direktiivist

ega puuduta tööülesannete täitmiseks kasutatavat e-posti.

HarjuMK palus täpsustada, kas eelnõu § 19 kohaldub üksnes muu võlaõigusliku lepingu

alusel tegutsevale platvormitöö tegijale või ka töölepingu alusel töötavale isikule ning kas ja

millises ulatuses nähakse ette erisusi töölepingu ülesütlemise üldreeglitest. J. V. Mäevere

selgitas, et kaitse kehtib nii töölepingu alusel töötavatele kui ka muude lepingute alusel

platvormitööd tegevatele isikutele. Töölepingu puhul jäävad kehtima töölepingu ülesütlemise

alused. Töötajate suhtes tuleb platvormitöö seadust kohaldada koostoimes TLSi ja TTOSiga.

HarjuMK palus täpsustada eelnõu § 19 lõikes 5 sätestatud kaitse ulatust: kas keelatud on

lepingu ülesütlemine inimjärelevalve ülesannete täitmise tõttu või nähakse ette laiem

ülesütlemiskaitse. HarjuMK rõhutas, et kaitse ei tohiks välistada lepingu ülesütlemist muul

õiguspärasel alusel, sealhulgas töökohustuste olulise rikkumise tõttu. J. V. Mäevere kinnitas,

et keelatud on isiku karistamine tema ülesannete täitmise tõttu, näiteks automatiseeritud

süsteemi puudusele tähelepanu juhtimise eest. See ei välista lepingu lõpetamist muul

õiguspärasel alusel, näiteks töökohustuste rikkumise korral. Tema hinnangul väljendab seda

eristust piisavalt selgelt ka sätte sõnastus.

Seejärel käsitles J. V. Mäevere EHRSi ettepanekuid. EHRS soovis praktilisi näiteid ja

hindamiskriteeriume platvormitöö puhul töösuhte tegeliku olemuse hindamiseks. Hindamine

peaks lähtuma asjaolude kogumist, mitte üksikust lepingutingimusest või töötegija

formaalsest staatusest. J. V. Mäevere selgitas, et juhised ja näited on kavas avaldada

tööeluportaalis. Need on selgitava iseloomuga ega ole õiguslikult siduvad. Lõpliku otsuse teeb

töövaidluskomisjon või kohus, hinnates kõiki asjaolusid kogumis.

EHRS soovis, et automatiseeritud otsuste ülevaatamine oleks sisuline: inimesel peab olema

tegelik võimalus hinnata otsuse põhjendatust ja seda vajaduse korral muuta. Samuti rõhutati

vajadust ennetada algoritmide kaudu tekkivat ebavõrdset kohtlemist, mitte piirduda

tagajärgedega tegelemisega. J. V. Mäevere sõnul on need nõuded eelnõus juba olemas.

Süsteemide mõju tuleb hinnata ning diskrimineerimisriski tuvastamisel rakendada meetmeid

või süsteemi muuta.

Samuti sooviti praktilisi juhendeid ja näidisprotsesse, et uute nõuete täitmine ei tooks

6

väiksematele platvormidele kaasa ebamõistlikult suurt halduskoormust. J. V. Mäevere

kinnitas, et need on kavas koostada. Ka eelnõus on väiksematele platvormidele ette nähtud

teatud leevendavad meetmed.

EHRS juhtis tähelepanu, et algoritmilisest juhtimisest tulenevad tervise- ja ohutusriskid

puudutavad ka FIEna või osaühingu kaudu töötavaid inimesi, kuigi eelnõu § 14 kohaldub

üksnes töölepingu alusel töötavatele isikutele. Sama töö ja automaatsüsteemi puhul võivad

ajasurve ning kiirusboonustega seotud riskid olla lepingu vormist olenemata samad. J. V.

Mäevere selgitas, et direktiiv ei nõua nende sätete kohaldamisala laiendamist ja see oleks riigi

täiendav valik. Praegu ei peeta lisaregulatsiooni vajalikuks, kuid probleemide ilmnemisel ei

välistata hilisemaid muudatusi. Tema teada on ka teistes liikmesriikides tööohutust

puudutavad nõuded enamasti seotud töösuhtega ja üldjuhul ei kavandata direktiivi ülevõtmisel

nende laiemat kohaldamist.

EHRS soovitas riskide maandamisel eelistada surve allika kõrvaldamist töötegija valikute

piiramisele. Esmalt tuleks muuta automaatsüsteemi tööloogikat: loobuda kiirusboonustest ja

ülesandest keeldumise eest karistamisest ning vältida tellimuste kuhjamist lühikesse aega.

Kohustuslikud puhkepausid ja tempopiirangud peaksid jääma teisejärgulisteks meetmeteks. J.

V. Mäevere selgitas, et eelnõu juba võimaldab ja nõuab vajaduse korral süsteemi

toimimisloogika muutmist. Kui süsteemi hindamisel selgub näiteks kiirusboonusest tulenev

oht, tuleb süsteemi toimimisloogika üle vaadata.

EHRS tegi ettepaneku laiendada eelnõu § 14 lõike 1 punktis 3 sätestatud põhjendamatu surve

ning tervise või ohutuse ohustamise keeldu ja punktis 4 sätestatud teavituskanali nõuet kõigile

platvormitöö tegijatele, mitte üksnes töölepingu alusel töötavatele isikutele. MKM

ettepanekut ei toetanud. MKM viitas eelnevale selgitusele, et direktiiv sellist laiendamist ei

nõua ning seda ei ole praegu ette nähtud.

EHRS soovis sätestada selgelt, et ohutuse tõttu ülesandest keeldumise või selle täitmise

katkestamise korral ei tohi automaatsüsteem teha inimese suhtes ebasoodsat otsust. Keeld

peaks hõlmama ka kliendihinnangutel põhinevaid süsteeme, mis võivad survestada töötegijat

taluma ohtlikke olukordi, sealhulgas ahistamist. J. V. Mäevere märkis, et töötajal on juba

kehtiva seaduse kohaselt õigus tervist ohustavast tööst keelduda. Eelnõu kohaselt saab

automatiseeritud otsuse kohta küsida inimeselt selgitust. Kui selgub, et otsus oli ebaõiglane

või rikkus töötegija õigusi, tuleb otsust parandada või kahju hüvitada.

Teavituskanalile sooviti kehtestada miinimumnõuded: vastamise tähtaeg, konfidentsiaalse

teavitamise võimalus ning kohustus arvestada saadud teavet riskianalüüsis ja

automaatsüsteemi uuendamisel. J. V. Mäevere selgitas, et täiendavat regulatsiooni ja

bürokraatiat ei peeta praegu vajalikuks.

EHRS soovis kohustada platvormihaldurit andma kõigile platvormitöö tegijatele arusaadavaid

tervise- ja ohutusjuhiseid peamiste tööga seotud riskide kohta, sealhulgas mitmel platvormil

töötamise korral. Valikute tegemine jääks töötegijale. J. V. Mäevere selgitas, et Eestis on

vastavad nõuded seotud töösuhtega ja direktiivi ülevõtmisel ei ole kavas seda põhimõtet

muuta. Ta tõstatas küsimuse, miks peaks töölepinguta platvormitöö tegijatele kehtima selline

nõue, kui seda ei kohaldata näiteks töölepinguta ehitajatele, kelle töö võib olla ohtlikum.

Signe Riisalo andis komisjoni liikmetele sõna küsimuste esitamiseks.

Tanel Kiik märkis, et toetab EAKLi seisukohta laiendada sotsiaalse kaitse ja tervisekaitse

põhimõtete kohaldamist. Tema hinnangul tuleks tervikuna üle vaadata Eesti maksusüsteem,

sealhulgas eri töötegemise viiside ja õiguslike vormide maksustamine ning nendega

kaasnevad sotsiaalsed garantiid. T. Kiik viitas Wolti ettepanekule võimaldada teatud

olukordades, eeskätt võimaliku eluohtliku või muu samaväärse raskusega ohu korral, teenuse

osutamine automaatselt ajutiselt peatada tingimusel, et inimene vaatab otsuse esimesel

võimalusel läbi. Ta küsis Bolti ja MKMi esindajatelt, kas nad peavad sellise põhimõtte

rakendamist sisuliselt põhjendatuks ja mõistlikuks, arvestades, et ministeerium oli viidanud

selle õiguslikule küsitavusele. Wolti esindajalt küsis ta, kuidas selliseid olukordi praegu

lahendatakse ja kas inimese valmisolek reageerida on tagatud 24/7.

Oscar Rõõm märkis, et Bolt toetab esitatud ettepanekut, mille kohaselt peab inimene otsuse

7

kindlaksmääratud tähtaja jooksul läbi vaatama. Ta rõhutas, et läbivaatamise tähtaeg peab

olema proportsionaalne ja arvestama ettevõtte tegevuse mahtu. Ta selgitas, et otsuste

viivitamatut läbivaatamist ei ole võimalik 24/7 tagada, kuid läbivaatamine saab toimuda

kindlaksmääratud tähtaja, näiteks 24 tunni jooksul. Ta lisas, et Bolti kehtiva korra kohaselt

vaatab inimene läbi kõik platvormi kasutamise ajutise või lõpliku peatamise otsused. Üldjuhul

toimub läbivaatamine 24 tunni jooksul või kiiremini.

Sirli Heinsoo lisas, et samasuguse 24-tunni erandi on ette näinud ka Leedu.

Stinne Vaga märkis, et saab küsimust täpsustada ja esitada selle kohta hiljem kirjaliku

vastuse. Ta juhtis tähelepanu eelnõu sätete koosmõjus tekkinud küsimusele. Tema sõnul

keelatakse §-s 12 konto peatamine üksnes automatiseeritud otsuse alusel, kuid §-s 11 ja sellele

järgnevates sätetes nõutakse platvormilt selgitusi üksnes automaatsüsteemi abil tehtud otsuste

kohta. Ta palus selgitada nende sätete omavahelist seost, kuna tema hinnangul keelab üks säte

tegevuse, mille võimalikkust teised sätted eeldavad.

Johann Vootele Mäevere selgitas, et küsimust on arutatud teiste liikmesriikide ja Euroopa

Komisjoniga ning üldiselt on leitud, et ohtlike olukordade lahendamiseks tuleb pöörduda

politsei poole, kes peab neile reageerima. Ta märkis, et selliseid juhtumeid esineb harva.

Eelnõu sätete omavahelise seose kohta selgitas ta, et eristada tuleb täielikult automatiseeritud

otsuseid ja automaatsüsteemi osalusel tehtud otsuseid. Ka automaatsüsteemi osalusel tehtud

otsuste kohta saab selgitusi küsida ning nende kahe otsustusviisi eristamine aitab tekkinud

küsimust selgitada.

Tanel Kiik küsis, kuidas selliseid juhtumeid praegu lahendatakse ning kas 24/7 on tagatud

töötaja valmisolek saabunud kaebus viivitamata läbi vaadata.

Oscar Rõõm selgitas, et Bolti platvormil võidakse konto ajutiselt peatada, kui

automaatsüsteem tuvastab ohtliku mustri või annab ohuteate. Juhtum vaadatakse läbi hiljemalt

24 tunni jooksul. Ta täpsustas, et tavaliselt on reageerimisaeg alla 12 tunni ning keskmiselt 4–

6 tundi. Kui konto peatamine osutub ekslikuks, taastatakse juurdepääs kontole. Kui peatamine

on põhjendatud, antakse partnerile selgitusi ja tagasisidet.

Tanel Kiik märkis, et eluohtlikus olukorras tundub 12- või 24-tunnine reageerimisaeg väga

pikk. Ta küsis, kas sellisel juhul edastatakse teave politseile.

Oscar Rõõm kinnitas, et Bolt teeb politseiga koostööd.

Signe Riisalo lausus, et kui kuller või sõiduteenuse osutaja kujutab endast füüsilist ohtu,

teavitab ohus olev inimene politseid. Ta märkis, et platvormi automaatsüsteem ei pruugi

algoritmilistes mustrites häiret või kõrvalekallet tuvastada, kuid kui süsteem kõrvalekalde

tuvastab, peatatakse konto ajutiselt ning inimene vaatab otsuse läbi hiljemalt 24 tunni jooksul.

Vajaduse korral tehakse koostööd politseiga. Tema hinnangul on probleemne olukord, kus

inimene politseid ei teavita ja automaatsüsteem ohtu ei tuvasta. Ta viitas MKMi esindaja

selgitusele, mille kohaselt on teiste liikmesriikidega peetud aruteludes leitud, et selliste

olukordade lahendamine kuulub politsei pädevusse.

Johann Vootele Mäevere kinnitas, et praegu lähtutakse sellisest arusaamast. Ta lisas, et

liikmesriigid on pidanud erandi kehtestamist mõistlikuks ka olukordades, mis ei ole seotud

politsei sekkumist nõudva ohuga, näiteks juhul, kui töötegija keeldub enda isikut tuvastamast.

Tema hinnangul oleks sellisel juhul mõistlik konto ajutiselt peatada, kuid kehtiva tõlgenduse

kohaselt on see ka sellises olukorras keelatud. Ta tõdes, et tegemist on range keeluga, millest

ei ole praegu võimalik erandeid teha.

Signe Riisalo märkis, et ründe või ebakohase käitumise korral, millel võivad olla süüteo või

kuriteo tunnused, tuleb lähtuda üldreeglist, mille kohaselt peab inimene juhtunust teavitama.

Platvorm ei saa seda vastutust enda kanda võtta. Ta lisas, et kui esitatakse ettepanekuid selle

kohta, kuidas platvorm saaks sellistes olukordades tegutseda, on võimalik seadust hiljem

täiendada.

Tanel Kiik viitas eelnõu §-le 12, mida kohaldatakse üksnes töölepingu alusel töötavatele

platvormitöötajatele. Ta palus täpsustada, kas ja millist tuge pakuvad platvormiettevõtted

töötegijatele, kes ei ole nendega töölepingulises suhtes ning kogevad tööülesannete täitmisel

vägivalda, ahistamist või muid sarnaseid olukordi.

8

Oscar Rõõm selgitas, et toe pakkumine sõltub konkreetsest juhtumist. Vägivalla või mõne

muu sarnase olukorra korral soovitatakse partneritel enamasti pöörduda politsei poole, kuna

selliste juhtumite lahendamine kuulub politsei pädevusse. Ta märkis, et erandlikel ja tõsistel

juhtudel on partneritele makstud hüvitist. Vaimse tervise tuge ei ole partneritele otseselt

pakutud.

Stinne Vaga lisas, et Woltis on võimalik töötada ka töövõtulepingu alusel ning seda

võimalust kasutab 40% kullerpartneritest. Ta märkis, et kullerpartneritel on olemas kanalid,

mille kaudu nad saavad erinevate muredega platvormi poole pöörduda. Pöördumisi

lahendatakse juhtumipõhiselt ja kullerpartnereid abistatakse lahenduste leidmisel. Ta lisas, et

Wolt pakub oma kullerpartneritele ka vabatahtlikku õnnetusjuhtumi kindlustust.

Oscar Rõõm lisas, et Bolti tugikeskuse klienditugi on avatud tööpäeviti kella 9–17. Sinna

saavad probleemide korral pöörduda eelkõige ettevõtte partnerid, sealhulgas kullerid ja juhid,

kellele pakutakse kohapeal vahetut abi ja tuge. Muude probleemide korral suunatakse

partnerid ka vastavas riigis tegutsevate ametlike kriisiliinide poole.

Signe Riisalo tänas külalisi ja komisjoni liikmeid põhjaliku arutelu eest.

Seejärel asuti hääletama muudatusettepanekut ja tehti menetluslikud otsused.

1. Muuta eelnõu ning jätta eelnõust välja § 28.

Väljajäetav tekst:

„§ 28. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 2. detsembril.“

Selgitus: Muudatusettepanek seaduse jõustumise kohta. Seadus jõustub üldises korras.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Tanel Kiik, Mihkel Lees, Irja

Lutsar, Eero Merilind, Signe Riisalo).

Otsustati:

1.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 11.11.2026 (konsensus: Tanel Kiik,

Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Signe Riisalo).

1.2. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (konsensus: Tanel Kiik, Mihkel Lees, Irja Lutsar,

Eero Merilind, Signe Riisalo).

1.3. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia

läbi lõpphääletus 18.11.2026 (konsensus: Tanel Kiik, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind,

Signe Riisalo).

2. Info ja muud küsimused

Signe Riisalo tegi ettepaneku korraldada 9. novembril kell 11.10 20. Augusti saalis

sotsiaalkomisjoni avalik istung.

Otsustati:

2.1 Korraldada sotsiaalkomisjoni avalik istung 9.11.2026 (konsensus: Tanel Kiik, Mihkel

Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Signe Riisalo, Õnne Pillak)

9

(allkirjastatud digitaalselt)

Signe Riisalo

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Terle Kask

protokollija

(allkirjastatud digitaalselt)

Riin Lindpere

protokollija