Rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
(rehabilitatsioonisüsteemi muutmine) seletuskirja juurde
Lisa 1

Rakendusakti kavand


SOTSIAALMINISTER
MÄÄRUS




Rehabilitatsiooniteenuse nõuded


Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 221 lõike 2, § 222 lõike 6, § 223 lõike 5 ja § 224 lõike 2 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse:
1) rehabilitatsiooniteenuse liigid, nõuded rehabilitatsioonimeeskonna koosseisule ning teenuse osutamise tingimused ja kord;
2) inimese rehabilitatsiooniteenuse vajaduse tuvastamise ja teenusele suunamise tingimused ja kord;
3) rehabilitatsiooniteenuse dokumenteerimise nõuded ja andmekoosseis;
4) rehabilitatsioonimeeskonna liikmele esitatavad nõuded.

§ 2. Rehabilitatsiooniteenuse vajaduse tuvastamise ja teenusele suunamine

(1) Rehabilitatsiooniteenuse vajaduse tuvastab perearst, muu eriarst või õde inimese poolt esitatud enesehinnangu vormi ja terviseseisundi alusel.

(2) Rehabilitatsiooniteenusele suunatakse inimene, kellel on terviseseisundist tulenev rehabilitatsiooniteenuse vajadus.

(3) Rehabilitatsiooniteenusele suunamine toimub tervise infosüsteemi vahendusel e-konsultatsiooni kaudu.

(4) Rehabilitatsiooniteenuse osutaja hindab e-konsultatsiooniga saatekirjas esitatud andmete alusel rehabilitatsiooniteenuse vajadust, määrab inimesele rehabilitatsiooniteenusele saamise ja broneerib teenusele vastuvõtu või annab põhjendatud arvamuse, miks teenuse osutamine ei ole asjakohane. 

§ 3. Rehabilitatsiooniteenuse osutamise nõuded

Rehabilitatsiooniteenuse osutamise käigus tuleb:
1) koostada inimesega tema rehabilitatsiooniteenuse tegevuskava, mis sisaldab inimese iseseisvat igapäevaeluga toimetulekut ja osalusvõimet parandavat eesmärki, kaasatavate rehabilitatsioonispetsialistide loetelu, teenuste mahtu ja osutamise perioodi;
2) pakkuda rehabiliteerivaid teenuseid seatud eesmärgi saavutamiseks;
3) dokumenteerida rehabilitatsiooniteenuse tulemus ja anda kirjalik hinnang inimese rehabilitatsiooniteenuse eesmärgi saavutamise või saavutamata jäämise põhjuste kohta ning esitada see Tervisekassale lepingus sätestatud tingimustel;
4) dokumenteerida tegevuskava muutmine, kui teenuse osutamise käigus on tegevuskava muudetud.

§ 4. Rehabilitatsioonimeeskonna koosseis ja teenuse liigid

(1) Rehabilitatsiooniteenuse põhimeeskonda peavad kuuluma järgmised spetsialistid:
1) eriarst või õde;
2) kliiniline psühholoog, psühholoog-nõustaja, psühholoog või vaimse tervise õde;
3) füsioterapeut;
4) logopeed või tegevusterapeut;
5) sotsiaaltöötaja.

(2) Lisaks võivad rehabilitatsioonimeeskonda kuuluda järgnevad spetsialistid:
1) eripedagoog;
2) loovterapeut;
3) kogemusnõustaja.

(3) Rehabilitatsiooniteenust osutavad meeskonnad saavad spetsialiseeruda lähtuvalt järgmistest rehabilitatsiooniteenuse liikidest:
1) vaimse tervise alane rehabilitatsioon;
2) nägemispuude alane rehabilitatsioon;
3) kuulmispuude alane rehabilitatsioon;
4) neuroarenguliste eripärade alane rehabilitatsioon;
5) neuroloogiliste seisundite alane rehabilitatsioon;
6) tugi- ja liikumiselundkonna alane rehabilitatsioon;
7) muude funktsioneerimisvõimet oluliselt mõjutavate või selle langust põhjustavate ägedate või krooniliste terviseseisundite alane rehabilitatsioon;

(4) Inimesele rehabilitatsiooniteenuse osutamisel peab osalema vähemalt kaks spetsialisti § 4 lõigetes 1 ja 2, kellest vähemalt üks on tervishoiutöötaja, kaasates spetsialistid, kes vastavad kõige paremini inimese rehabilitatsiooniteenuse eesmärgi täitmisele.

(5) Teenuseosutaja võib osutada rohkem kui üht liiki rehabilitatsiooniteenust, kui meeskonna koosseisus on olemas asjaomased spetsialistid.

(6) Teenuseosutaja märgib Tervisekassaga lepingut sõlmides täiendavalt, millisele vanuserühmale (lapsed või täisealised) teenust osutatakse.

§ 5. Nõuded rehabilitatsioonimeeskonna erialasele ettevalmistusele

(1) Meeskonnas töötaval kliinilisel psühholoogil peab olema kutseseaduse alusel antud kliinilise psühholoogi kutse või samaväärne kvalifikatsioon.

(2) Meeskonnas töötaval psühholoog-nõustajal peab olema kutseseaduse alusel antud psühholoogia-nõustaja kutse või sellele vastav kvalifikatsioon.

(3) Meeskonnas töötaval psühholoogil peab olema riiklikult tunnustatud magistrikraad psühholoogia erialal või sellele vastav kvalifikatsioon.

(4) Meeskonnas töötaval füsioterapeudil peab olema kutseseaduse alusel antud füsioterapeudi kutse, riiklikult tunnustatud kõrgharidus füsioteraapias või sellele vastav kvalifikatsioon.

(5) Meeskonnas töötaval logopeedil peab olema kutseseaduse alusel antud logopeedi kutse, magistrikraad logopeedias või sellele vastav kvalifikatsioon.

(6) Meeskonnas töötaval tegevusterapeudil peab olema kutseseaduse alusel antud tegevusterapeudi kutse, riiklikult tunnustatud kõrgharidus tegevusteraapias või sellele vastav kvalifikatsioon.

(7) Meeskonnas töötaval loovterapeudil peab olema kutseseaduse alusel antud loovterapeudi kutse tase 6 või 7, magistrikraad loovteraapias või sellele vastav kvalifikatsioon.

(8) Meeskonnas töötaval eripedagoogil peab olema kutseseaduse alusel antud eripedagoogi kutse, magistrikraad eripedagoogikas või sellele vastav kvalifikatsioon.

(9) Meeskonnas töötaval kogemusnõustajal peab olema sarnase puude, tervisekahjustuse või erivajaduse kogemus ja läbitud kogemusnõustaja täienduskoolitus vähemalt mahus 182 akadeemilist tundi.

(11) Meeskonnas töötaval sotsiaaltöötajal peab olema kutseseaduse alusel välja antud sotsiaaltöötaja kutse, riiklikult tunnustatud kõrgharidus sotsiaaltöös või sellele vastav kvalifikatsioon.

§ 6. Nõuded rehabilitatsiooniteenuse dokumenteerimisele

(1) Rehabilitatsiooniteenuse osutaja dokumenteerib rehabilitatsiooniteenuse osutamise taasesitamist võimaldavas vormis digitaalselt teenuseosutaja infosüsteemis, tagades andmete õiguspärase säilitamise ja töötlemise.

(2) Rehabilitatsiooniteenuse osutamisel peab olema dokumenteeritud järgmine teave:
1) teenust saava isiku nimi ja isikukood või sünniaeg;
2) rehabilitatsiooniteenuse osutaja nimi;
3) rehabilitatsiooniteenusele osutamisse vahetult osutavate spetsialistide nimed ja erialad;
4) rehabilitatsiooniteenuse osutamise eesmärk;
5) teenuse saaja terviseseisundist tulenevad tegutsemis- ja osalusvõime piirangud;
6) rehabilitatsiooniteenuse tegevuskava, sealhulgas teenuse saaja enda tegevused;
7) rehabilitatsiooniteenuse raames osutatud teenuste nimetused, kestus, sisu, eesmärk ja tulemused, seos rehabilitatsiooniteenuse üldeesmärgiga;
8) teenuse osutamise minimaalne sagedus ja vajaduse korral teenuste osutamise ajaline järjestus;
9) rehabilitatsiooniteenusega saavutatud tulemused inimese elu ja toimetuleku kontekstis;
10) soovitused edaspidiseks, sealhulgas kodusteks tegevusteks, vajalikud jätkuteenused, teenuse osutamise käigus tuvastatud abivahendite vajadus (märkida abivahendi nimetus, kasutuskeskkond – lasteaed, kool, kodu, töö, vaba aeg, avalik ruum või universaalne ning abivahendi ISO-kood).

(3) Rehabilitatsiooniteenuse osutaja koostab rehabilitatsiooniteenuse kokkuvõtte, mis peab minimaalselt sisaldama rehabilitatsiooniteenust osutanud spetsialistide nimesid ja erialasid koos erialapõhiste kokkuvõtetega ning rehabilitatsiooniperioodi üldkokkuvõtet, sealhulgas ülevaadet tulemustest, inimese toimetuleku seisundist ja soovitustest edaspidiseks.

(4) Andmed dokumenteeritakse rehabilitatsiooniteenuse osutamise päeval või sellele järgneva tööpäeva jooksul.

(5) Rehabilitatsioonimeeskonna liige, kes on tervishoiutöötaja, edastab pärast rehabilitatsiooniteenuse osutamise lõppemist rehabilitatsiooniteenuse kokkuvõtte ambulatoorse epikriisina tervise infosüsteemi.

§ 7. Määruse rakendamine

Määruse § 5 lõigetes 3, 7 ja 8 sätestatud kvalifikatsiooninõuded tuleb täita hiljemalt 1. oktoobril 2031. a.

§ 8. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. oktoobril 2027. a.

Rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
(rehabilitatsioonisüsteemi muutmine) seletuskirja juurde
Lisa 1

Rakendusakti kavand


SOTSIAALMINISTER
MÄÄRUS




Rehabilitatsiooniteenuse nõuded


Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 221 lõike 2, § 222 lõike 6, § 223 lõike 5 ja § 224 lõike 2 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse:
1) rehabilitatsiooniteenuse liigid, nõuded rehabilitatsioonimeeskonna koosseisule ning teenuse osutamise tingimused ja kord;
2) inimese rehabilitatsiooniteenuse vajaduse tuvastamise ja teenusele suunamise tingimused ja kord;
3) rehabilitatsiooniteenuse dokumenteerimise nõuded ja andmekoosseis;
4) rehabilitatsioonimeeskonna liikmele esitatavad nõuded.

§ 2. Rehabilitatsiooniteenuse vajaduse tuvastamise ja teenusele suunamine

(1) Rehabilitatsiooniteenuse vajaduse tuvastab perearst, muu eriarst või õde inimese poolt esitatud enesehinnangu vormi ja terviseseisundi alusel.

(2) Rehabilitatsiooniteenusele suunatakse inimene, kellel on terviseseisundist tulenev rehabilitatsiooniteenuse vajadus.

(3) Rehabilitatsiooniteenusele suunamine toimub tervise infosüsteemi vahendusel e-konsultatsiooni kaudu.

(4) Rehabilitatsiooniteenuse osutaja hindab e-konsultatsiooniga saatekirjas esitatud andmete alusel rehabilitatsiooniteenuse vajadust, määrab inimesele rehabilitatsiooniteenusele saamise ja broneerib teenusele vastuvõtu või annab põhjendatud arvamuse, miks teenuse osutamine ei ole asjakohane. 

§ 3. Rehabilitatsiooniteenuse osutamise nõuded

Rehabilitatsiooniteenuse osutamise käigus tuleb:
1) koostada inimesega tema rehabilitatsiooniteenuse tegevuskava, mis sisaldab inimese iseseisvat igapäevaeluga toimetulekut ja osalusvõimet parandavat eesmärki, kaasatavate rehabilitatsioonispetsialistide loetelu, teenuste mahtu ja osutamise perioodi;
2) pakkuda rehabiliteerivaid teenuseid seatud eesmärgi saavutamiseks;
3) dokumenteerida rehabilitatsiooniteenuse tulemus ja anda kirjalik hinnang inimese rehabilitatsiooniteenuse eesmärgi saavutamise või saavutamata jäämise põhjuste kohta ning esitada see Tervisekassale lepingus sätestatud tingimustel;
4) dokumenteerida tegevuskava muutmine, kui teenuse osutamise käigus on tegevuskava muudetud.

§ 4. Rehabilitatsioonimeeskonna koosseis ja teenuse liigid

(1) Rehabilitatsiooniteenuse põhimeeskonda peavad kuuluma järgmised spetsialistid:
1) eriarst või õde;
2) kliiniline psühholoog, psühholoog-nõustaja, psühholoog või vaimse tervise õde;
3) füsioterapeut;
4) logopeed või tegevusterapeut;
5) sotsiaaltöötaja.

(2) Lisaks võivad rehabilitatsioonimeeskonda kuuluda järgnevad spetsialistid:
1) eripedagoog;
2) loovterapeut;
3) kogemusnõustaja.

(3) Rehabilitatsiooniteenust osutavad meeskonnad saavad spetsialiseeruda lähtuvalt järgmistest rehabilitatsiooniteenuse liikidest:
1) vaimse tervise alane rehabilitatsioon;
2) nägemispuude alane rehabilitatsioon;
3) kuulmispuude alane rehabilitatsioon;
4) neuroarenguliste eripärade alane rehabilitatsioon;
5) neuroloogiliste seisundite alane rehabilitatsioon;
6) tugi- ja liikumiselundkonna alane rehabilitatsioon;
7) muude funktsioneerimisvõimet oluliselt mõjutavate või selle langust põhjustavate ägedate või krooniliste terviseseisundite alane rehabilitatsioon;

(4) Inimesele rehabilitatsiooniteenuse osutamisel peab osalema vähemalt kaks spetsialisti § 4 lõigetes 1 ja 2, kellest vähemalt üks on tervishoiutöötaja, kaasates spetsialistid, kes vastavad kõige paremini inimese rehabilitatsiooniteenuse eesmärgi täitmisele.

(5) Teenuseosutaja võib osutada rohkem kui üht liiki rehabilitatsiooniteenust, kui meeskonna koosseisus on olemas asjaomased spetsialistid.

(6) Teenuseosutaja märgib Tervisekassaga lepingut sõlmides täiendavalt, millisele vanuserühmale (lapsed või täisealised) teenust osutatakse.

§ 5. Nõuded rehabilitatsioonimeeskonna erialasele ettevalmistusele

(1) Meeskonnas töötaval kliinilisel psühholoogil peab olema kutseseaduse alusel antud kliinilise psühholoogi kutse või samaväärne kvalifikatsioon.

(2) Meeskonnas töötaval psühholoog-nõustajal peab olema kutseseaduse alusel antud psühholoogia-nõustaja kutse või sellele vastav kvalifikatsioon.

(3) Meeskonnas töötaval psühholoogil peab olema riiklikult tunnustatud magistrikraad psühholoogia erialal või sellele vastav kvalifikatsioon.

(4) Meeskonnas töötaval füsioterapeudil peab olema kutseseaduse alusel antud füsioterapeudi kutse, riiklikult tunnustatud kõrgharidus füsioteraapias või sellele vastav kvalifikatsioon.

(5) Meeskonnas töötaval logopeedil peab olema kutseseaduse alusel antud logopeedi kutse, magistrikraad logopeedias või sellele vastav kvalifikatsioon.

(6) Meeskonnas töötaval tegevusterapeudil peab olema kutseseaduse alusel antud tegevusterapeudi kutse, riiklikult tunnustatud kõrgharidus tegevusteraapias või sellele vastav kvalifikatsioon.

(7) Meeskonnas töötaval loovterapeudil peab olema kutseseaduse alusel antud loovterapeudi kutse tase 6 või 7, magistrikraad loovteraapias või sellele vastav kvalifikatsioon.

(8) Meeskonnas töötaval eripedagoogil peab olema kutseseaduse alusel antud eripedagoogi kutse, magistrikraad eripedagoogikas või sellele vastav kvalifikatsioon.

(9) Meeskonnas töötaval kogemusnõustajal peab olema sarnase puude, tervisekahjustuse või erivajaduse kogemus ja läbitud kogemusnõustaja täienduskoolitus vähemalt mahus 182 akadeemilist tundi.

(11) Meeskonnas töötaval sotsiaaltöötajal peab olema kutseseaduse alusel välja antud sotsiaaltöötaja kutse, riiklikult tunnustatud kõrgharidus sotsiaaltöös või sellele vastav kvalifikatsioon.

§ 6. Nõuded rehabilitatsiooniteenuse dokumenteerimisele

(1) Rehabilitatsiooniteenuse osutaja dokumenteerib rehabilitatsiooniteenuse osutamise taasesitamist võimaldavas vormis digitaalselt teenuseosutaja infosüsteemis, tagades andmete õiguspärase säilitamise ja töötlemise.

(2) Rehabilitatsiooniteenuse osutamisel peab olema dokumenteeritud järgmine teave:
1) teenust saava isiku nimi ja isikukood või sünniaeg;
2) rehabilitatsiooniteenuse osutaja nimi;
3) rehabilitatsiooniteenusele osutamisse vahetult osutavate spetsialistide nimed ja erialad;
4) rehabilitatsiooniteenuse osutamise eesmärk;
5) teenuse saaja terviseseisundist tulenevad tegutsemis- ja osalusvõime piirangud;
6) rehabilitatsiooniteenuse tegevuskava, sealhulgas teenuse saaja enda tegevused;
7) rehabilitatsiooniteenuse raames osutatud teenuste nimetused, kestus, sisu, eesmärk ja tulemused, seos rehabilitatsiooniteenuse üldeesmärgiga;
8) teenuse osutamise minimaalne sagedus ja vajaduse korral teenuste osutamise ajaline järjestus;
9) rehabilitatsiooniteenusega saavutatud tulemused inimese elu ja toimetuleku kontekstis;
10) soovitused edaspidiseks, sealhulgas kodusteks tegevusteks, vajalikud jätkuteenused, teenuse osutamise käigus tuvastatud abivahendite vajadus (märkida abivahendi nimetus, kasutuskeskkond – lasteaed, kool, kodu, töö, vaba aeg, avalik ruum või universaalne ning abivahendi ISO-kood).

(3) Rehabilitatsiooniteenuse osutaja koostab rehabilitatsiooniteenuse kokkuvõtte, mis peab minimaalselt sisaldama rehabilitatsiooniteenust osutanud spetsialistide nimesid ja erialasid koos erialapõhiste kokkuvõtetega ning rehabilitatsiooniperioodi üldkokkuvõtet, sealhulgas ülevaadet tulemustest, inimese toimetuleku seisundist ja soovitustest edaspidiseks.

(4) Andmed dokumenteeritakse rehabilitatsiooniteenuse osutamise päeval või sellele järgneva tööpäeva jooksul.

(5) Rehabilitatsioonimeeskonna liige, kes on tervishoiutöötaja, edastab pärast rehabilitatsiooniteenuse osutamise lõppemist rehabilitatsiooniteenuse kokkuvõtte ambulatoorse epikriisina tervise infosüsteemi.

§ 7. Määruse rakendamine

Määruse § 5 lõigetes 3, 7 ja 8 sätestatud kvalifikatsiooninõuded tuleb täita hiljemalt 1. oktoobril 2031. a.

§ 8. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. oktoobril 2027. a.