04.11.2026

Majandus- ja tööstusministri 30. märtsi 2026. a määruse nr 10 „Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määruse eelnõu on koostatud Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel, mille kohaselt

kehtestab valitsusasutuse põhimääruse valdkonna eest vastutav minister.

Eelnõu eesmärk on viia Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA või amet)

põhimäärus kooskõlla tuumaenergia ja -ohutuse seadusega (TEnOS) ning 1. jaanuaril 2027

jõustuva kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna ülesannete jaotusega, millest tulenevalt hakkab

TTJA täitma lisaks TEnOS-is sätestatud pädeva asutuse ülesannetele ka kiirgusseaduses (KiS)

sätestatud ülesandeid.

TEnOS-i § 13 lõike 1 kohaselt on kiirgus- ja tuumaohutusalase tegevuse pädev asutus TTJA.

TEnOS §-iga 131 muudetakse KiS-i nii, et Keskkonnaameti asemel on pädev asutus TTJA.

Sellega seoses lähevad TTJA-le üle Keskkonnaameti senised kiirgusohutusalased ülesanded

ning lisanduvad TEnOS-ist tulenevad tuumaohutuse, tuumajulgeoleku ja

tuumakontrollimeetmete rakendamisega seotud ülesanded.

Eelnõuga:

 lisatakse TTJA tegevusvaldkondade hulka kiirgus- ja tuumaohutuse, tuumajulgeoleku

ja -kontrollimeetmete valdkond;

 nähakse TTJA koosseisus ette veel üks peadirektori asetäitja ametikoht;

 täpsustatakse peadirektori asetäitjate ressursside ja eelarvega seotud ja täidesaatva

võimu volitusi;

 täiendatakse TTJA üldisi põhiülesandeid tasuliste teenuste osutamise ja

kriisiülesannetega täitmisega;

 sätestatakse uue valdkonna põhiülesanded;

 ajakohastatakse põhimääruse üksikuid sätteid.

Põhimääruse muudatused ei anna TTJA-le iseseisvalt uusi riikliku järelevalve ega muid avaliku

võimu volitusi. TTJA ülesanded ja pädevus tulenevad KiS-ist, TEnOS-ist ning muudest

seadustest. Põhimääruses määratakse kindlaks ameti tegevusvaldkonnad, juhtimiskorraldus ja

struktuuriüksuste põhiülesanded.

Eelnõuga ei muudeta põhimõtet, mille kohaselt juhib TTJA-d peadirektor, kellele alluvad

peadirektori asetäitjad, kes juhivad oma vastutusvaldkonda. Muudatustega ei looda ametisisest

peadirektorist eraldiseisvat juhtimisstruktuuri.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud TTJA õigusbüroo juhataja Martti Kangur

([email protected]) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluse ja

konkurentsivõime osakonna metroloogia ja seadme ohutuse nõunik Maanus Urb

([email protected]). Eelnõule on juriidilise ekspertiisi teinud Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja

Digiministeeriumi õigusloome korralduse toimetaja Merike Koppel

([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud TEnOS-i rakendamisega ning Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (1064 SE)1, millega on kavandatud

täpsustada riigi täidesaatva võimu ülesannete jaotust kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonnas.

TEnOS jõustub 1. jaanuaril 2027. Samast kuupäevast alustab TTJA kiirgus- ja

tuumaohutusalase tegevuse pädeva asutusena TEnOS-ist ja KiS-ist tulenevate ülesannete

täitmist.

Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega osas, milles põhimääruses kajastatakse

pädeva reguleeriva asutuse juhtimiskorraldust, ülesandeid ja sõltumatuse tagamiseks vajalikke

volitusi.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahviga 1 tehakse TTJA põhimäärusesse kaheksa

muudatust. Paragrahvis 2 sätestatakse määruse jõustumiskuupäev.

2.1. TTJA tegevusvaldkondade täiendamine

Paragrahvi 1 punktiga 1 täiendatakse põhimääruse §-s 3 sätestatud TTJA tegevusvaldkondade

loetelu kiirgus- ja tuumaohutuse, tuumajulgeoleku ja -kontrollimeetmete valdkonnaga.

Muudatus on vajalik, sest alates 1. jaanuarist 2027 on TTJA kiirgus- ja tuumaohutusalase

tegevuse pädev asutus. Uue tegevusvaldkonna lisamine põhimäärusesse seob õigusaktidest

tulenevad ülesanded TTJA juhtimis- ja struktuurimudeliga ning loob aluse valdkonna

määramiseks peadirektori asetäitja vastutusvaldkonda.

2.2. TTJA üldiste põhiülesannete täiendamine

Paragrahvi 1 punktiga 2 täiendatakse põhimääruse § 4 lõikes 1 sätestatud TTJA üldiste

põhiülesannete loetelu tasuliste teenuste osutamise ja kriisiülesannetega.

Tasuliste teenuste lisamine on seotud eelkõige KiS-is ja TEnOS-is ette nähtud võimalusega

osutada pädeva asutuse tegevusvaldkonnas õigusaktidega sätestatud tasulisi teenuseid. Praegu

osutab KiS-i alusel vastavaid tasulisi teenuseid ja võtab nende eest tasu Keskkonnaamet. Koos

kiirgusohutusalaste ülesannetega lähevad TTJA-le üle ka vastavate tasuliste teenuste osutamine

ja nende eest tasu võtmine. Põhimäärus ei kehtesta tasuliste teenuste loetelu ega tasumäärasid.

Need tulenevad seadusest ja selle alusel antud rakendusaktidest.

Kriisiülesannete lisamine kajastab TTJA ülesandeid kriisideks valmistumisel ja

kriisiolukordade lahendamisel. Kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonnas hõlmab see muu hulgas

kiirgushädaolukordadeks valmisoleku ja nende lahendamisega seotud ülesannete täitmist,

1 Eelnõud – Riigikogu

kiirgusseire toimimise tagamist ning varajase hoiatamise süsteemidega seotud ülesannete

täitmist.

2.3. Euroopa Liidu õigusest tulenevate funktsioonide loetelu väljajätmine

Paragrahvi 1 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks põhimääruse § 4 lõige 2, milles on loetletud

valik TTJA Euroopa Liidu õigusest tulenevaid funktsioone.

Kehtiv loetelu ei ole ammendav ning selles nimetatud funktsioonid ja TTJA vastav pädevus

tulenevad asjaomastest õigusaktidest, mitte põhimäärusest. Kiirgus- ja tuumaohutuse

valdkonna lisandumisel ei hõlmaks loetelu kõiki TTJA regulatiivseid funktsioone ning selle

täiendamine üksnes uue valdkonna funktsioonidega ei muudaks loetelu ammendavaks. Samuti

ei ole otstarbekas asendada senist loetelu üldise sättega, mille kohaselt täidab amet muid

õigusaktides sätestatud ülesandeid ja Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevaid funktsioone.

Selline säte oleks deklaratiivne ega annaks TTJA-le ülesandeid või pädevust, mida tal

asjaomaste õigusaktide alusel veel ei ole. Lisaks on põhimääruse § 4 lõike 1 punktis 2 ühe ameti

põhiülesandena juba nimetatud riikliku reguleeriva asutuse rolli täitmine asjaomase valdkonna

õigusaktidega antud pädevuse piires.

Lõike kehtetuks tunnistamine ei muuda ega lõpeta ühtegi TTJA ülesannet või regulatiivset rolli.

Vastavad ülesanded, funktsioonid ja pädevus tulenevad jätkuvalt asjaomastest õigusaktidest.

Muudatusega välditakse õigusaktides sätestatud pädevuste osalist kordamist põhimääruses ning

eksliku mulje tekkimist, nagu oleks põhimääruses esitatud loetelu ammendav.

2.4. Uue peadirektori asetäitja ametikoha loomine

Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse põhimääruse § 7 lõiget 1 ning nähakse TTJA koosseisus

kolme peadirektori asetäitja asemel ette neli peadirektori asetäitja ametikohta.

Neljas peadirektori asetäitja hakkab juhtima kiirgus- ja tuumaohutuse, tuumajulgeoleku ja -

kontrollimeetmete valdkonda. Peadirektori asetäitja allub põhimääruse § 7 lõike 2 kohaselt

peadirektorile ning vastutab oma valdkonna strateegilise arendamise ja eesmärkide saavutamise

eest.

Muudatus on vajalik eeskätt TEnOS-i § 15 lõike 1 rakendamiseks, mis näeb ette kiirgus- ja

tuumaohutuse valdkonna eest vastutava peadirektori asetäitja ametikoha loomise pädevas

asutuses. Kuigi nimetatud ametikoht tuleneb juba seadusest, tuleb see kajastada ka TTJA

põhimääruses, milles sätestatakse ameti juhtimiskorraldus ja struktuur. Veel ühe peadirektori

asetäitja ametikoha loomine on põhjendatud, arvestades TTJA-le lisanduvate ülesannete

ulatust, valdkonna erialast keerukust ning vajadust tagada kiirgus- ja tuumaohutuse

regulatiivsete ülesannete järjepidev juhtimine.

2.5. Peadirektori asetäitja ressursi- ja eelarvepädevus

Paragrahvi 1 punktiga 5 täiendatakse põhimääruse § 7 lõiget 4 punktidega 11 ja 12, juhindudes

TEnOS-i § 15 lg-test 3 ja 4.

Punkti 11 kohaselt tagab peadirektori asetäitja oma valdkonna strateegiliste eesmärkide

saavutamiseks vajalike ressursside, sealhulgas personali, eelarveliste vahendite ja tehnoloogia

planeerimise, kaasamise ning tõhusa kasutamise.

Personali planeerimine ja kaasamine hõlmab eelkõige valdkonna personalivajaduse hindamist,

vajalike erialaste teadmiste ja oskuste kindlaksmääramist ning osalemist teenistujate värbamisel

ja valimisel. Säte ei anna peadirektori asetäitjale iseseisvat ametisse nimetamise ja töölepingu

sõlmimise õigust ega muuda peadirektori ja TTJA keskse personaliosakonna pädevust.

Punkti 12 kohaselt vastutab peadirektori asetäitja oma valdkonna eelarve koostamise ja

sihipärase täitmise eest. Peadirektori asetäitja osaleb oma valdkonna eelarvevajaduste

kujundamisel, eelarveettepanekute koostamisel ja valdkonnale eraldatud vahendite kasutamise

korraldamisel. Säte ei anna peadirektori asetäitjale iseseisvat pädevust osaleda riigieelarve

menetluses ega õigust otsustada riigieelarvest TTJA-le eraldatavate vahendite suuruse üle.

Peadirektor vastutab jätkuvalt kogu ameti finantsjuhtimise eest ning ministeeriumi ja ministri

pädevus riigieelarve menetluses ei muutu. Ministeeriumi valitsemisala eelarve liigenduse,

sealhulgas TTJA-le eraldatavad , kinnitab jätkuvalt valdkonna eest vastutav minister. TEnOS-i

§ 13 lõike 3 kohaselt kaetakse pädeva asutuse kiirgus- ja tuumaohutusalase tegevuse kulud

sihtotstarbeliselt riigieelarvest ning nähakse ette Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi eelarves eraldi real.

Muudatusi kohaldatakse kõigile TTJA peadirektori asetäitjatele. Ühetaoline regulatsioon toetab

selget juhtimis- ja vastutusmudelit ning väldib sama juhtimistasandi ametikohtade

põhjendamatut erinevat reguleerimist.

2.6. Haldusaktide ja dokumentide allkirjastamine

Paragrahvi 1 punktiga 6 täiendatakse põhimääruse § 7 lõiget 4 punktiga 51, mille kohaselt

allkirjastab peadirektori asetäitja valdkonna pädevusse kuuluvaid haldusakte ja dokumente talle

antud volituste piires.

Muudatuse eesmärk on kajastada põhimääruses peadirektori asetäitja rolli oma

vastutusvaldkonna regulatiivsete ülesannete juhtimisel ja korraldamisel. Peadirektori asetäitja

ei tee isiklikult kõiki valdkonna riikliku järelevalve toiminguid ega kohalda kõiki

järelevalvemeetmeid, vaid juhib valdkonna ülesannete täitmist ning annab või allkirjastab

haldusakte talle antud pädevuse ja volituste piires.

Säte ei anna peadirektori asetäitjale uusi seadusest sõltumatuid avaliku võimu volitusi.

Konkreetse haldusakti andmise õigus peab tulenema seadusest, põhimäärusest, ametijuhendist

või peadirektori antud volitusest.

Muudatus ei piira peadirektori üldist juhtimispädevust ega tema õigust määrata ameti

töökorraldust.

2.7. Terminoloogiline muudatus

Paragrahvi 1 punktiga 7 asendatakse põhimääruse § 9 punktis 6 sõna „tõendamine“ sõnaga

„tunnustamine“. Muudatusega viiakse põhimääruse terminid kooskõlla välisriigi

kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduses ja asjaomastes valdkondlikes õigusaktides

kasutatavate terminitega. Muudatus on tehniline ega muuda TTJA ülesande sisu ega ulatust.

2.8. Kiirgus- ja tuumaohutuse, tuumajulgeoleku ja -kontrollimeetmete valdkonna

põhiülesanded

Paragrahvi 1 punktiga 8 täiendatakse põhimäärust §-ga 111, milles sätestatakse kiirgus- ja

tuumaohutuse, tuumajulgeoleku ja -kontrollimeetmete valdkonna põhiülesanded.

Valdkonna põhiülesanded on eelkõige:

 kiirgus- ja tuumaohutuse, tuumajulgeoleku ning tuumakontrollimeetmete järelevalve;

 kiirgustegevuslubade, kiirgustegevuse registreeringute, eelhinnangute ja

tuumaohutuslubade menetlemine;

 kiirgus- ja tuumaohutuse ning tuumajulgeoleku hindamine;

 tuumkütusetsüklis osalevatele isikutele ja kiirgusekspertidele tunnistuste andmine ning

välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamine;

 radioaktiivsete jäätmete, kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete ainete piiriülese veoga

seotud lubade, kooskõlastuste ja deklaratsioonide menetlemine;

 tuumamaterjali riikliku arvestuse ja kontrolli ning rahvusvaheliste

tuumakontrollimeetmete rakendamine;

 radioaktiivsete ainete suhtes nõuete kohaldamisest väljaarvamise ja vabastamise otsuste

tegemine;

 kiirgusseire ja kiirgushädaolukordadeks valmisoleku ning nende lahendamisega seotud

ülesannete täitmine oma pädevuse piires ning varajase hoiatamise süsteemi toimimise

tagamine;

 rahvusvaheliste kohustuste ja välislepingutest tulenevate ülesannete täitmine ning

riikliku kontaktasutuse ülesannete täitmine;

 tuumakahjustuse eest vastutuse ja hüvitise maksmise tagamise ning radioaktiivsete

jäätmete ja tuumajäätmete käitlemisega seotud otsuste tegemine.

Osa nimetatud ülesannetest on praegu Keskkonnaameti täita ja lähevad koos vastavaid

ülesandeid täitvate teenistujatega 1. jaanuaril 2027 üle TTJA-le. TEnOS-ist tulenevad

tuumaohutuse ja tuumajulgeoleku ülesanded on TTJA jaoks uued või seniste

kiirgusohutusalaste ülesannetega võrreldes oluliselt ulatuslikumad.

Ülesannete loetelu on üldine. Üksikute haldusmenetluste läbiviimise tingimused, pädevus ja

menetluskord tulenevad KiS-ist, TEnOS-ist, muudest seadustest ning nende alusel antud

õigusaktidest.

Valdkonna lisamine TTJA-sse eraldi struktuuriüksusena ei muuda ministeeriumide

poliitikakujundamise pädevust. TTJA täidab reguleeriva asutusena talle seadusega pandud

rakendus-, loastamis-, hindamis- ja järelevalveülesandeid.

2.9. Määruse jõustumine

Paragrahvi 2 kohaselt jõustub määrus 1. jaanuaril 2027.

Jõustumisaeg on seotud TEnOS-i jõustumise ning kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna

ülesannete Keskkonnaametilt TTJA-le üleminekuga. Sama jõustumisaeg tagab, et TTJA

tegevusvaldkond, juhtimiskorraldus ja struktuuriüksuste ülesanded vastavad pädeva asutuse

ülesannetele alates nende täitmise esimesest päevast.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on seotud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktide rakendamisega:

1) nõukogu direktiiv 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev

ühenduse raamistik (ELT L 172, 02.07.2009, lk 18–22), mida on muudetud nõukogu

direktiiviga 2014/87/Euratom (ELT L 219, 25.07.2014, lk 42–52);

2) nõukogu direktiiv 2011/70/Euratom, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud

tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks (ELT L 199,

02.08.2011, lk 48–56);

3) nõukogu direktiiv 2013/59/Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks

ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks

direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ja

2003/122/Euratom (ELT L 13, 17.01.2014, lk 1–73).

Direktiivi 2009/71/Euratom artikli 5 lõige 2 nõuab, et pädev reguleeriv asutus oleks

regulatiivsete otsuste tegemisel kaitstud põhjendamatu mõjutamise eest ning et tal oleksid oma

ülesannete täitmiseks vajalikud õiguslikud volitused ning inim- ja rahalised ressursid.

Direktiivi 2013/59/Euratom artikli 76 lõige 1 näeb ette pädeva asutuse funktsionaalse eraldatuse

põhjendamatust mõjutamisest ning vajalike õiguslike volituste, inimressursi ja rahaliste

vahendite olemasolu.

Eelnõu toetab nende nõuete rakendamist, kavandades sätestada TTJA põhimääruses ameti uue

tegevusvaldkonnana kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna, selle põhiülesanded ning peadirektori

asetäitja ressursside ja eelarvega seotud ning täidesaatva võimu volitused.

Eelnõuga ei kavandata kehtestada peadirektori asetäitjale peadirektorist eraldiseisvat

juhtimispädevust. Pädeva asutuse sõltumatus tagatakse TTJA kui tervikliku valitsusasutuse

tasandil koos TEnOS-is ja Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud sõltumatuse tagatistega.

4. Määruse mõju

4.1. Sotsiaalne mõju

Määrus ei mõjuta otseselt inimeste sotsiaalset olukorda ega demograafilisi protsesse. Kaudne

positiivne mõju seisneb inimeste elu ja tervise kaitse tugevdamises kiirguse ja tuumaenergia

kasutamisega seotud ohtude eest. Selge vastutus, piisavad ressursid ning järjepidevalt

korraldatud loa-, hindamis- ja järelevalvemenetlused toetavad kõrgetasemelise kiirgus- ja

tuumaohutuse saavutamist.

4.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Määrusel on positiivne mõju riigi julgeolekule. TTJA ülesannete hulka lisanduvad

tuumajulgeoleku, tuumamaterjali arvestuse ja kontrolli, rahvusvaheliste

tuumakontrollimeetmete, kiirgushädaolukordade lahendamise ning varajase hoiatamise

süsteemiga seotud ülesanded.

Rahvusvaheliste kohustuste täitmise ja kontaktpunkti ülesannete koondamine uude

struktuuriüksusesse parandab ülesannete täitmise järjepidevust ja vastutuse selgust. TTJA

hakkab vahetama teavet muu hulgas Euroopa Aatomienergiaühenduse, Rahvusvahelise

Aatomienergiaagentuuri ning tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise lepingu rahvusvahelise

andmekeskusega.

4.3. Mõju majandusele ja halduskoormusele

Määrus ei kehtesta ettevõtjatele ega teistele isikutele uusi materiaalseid nõudeid ega muuda loa-

või järelevalvemenetluste tingimusi. Need tulenevad seadustest ja nende alusel antud

õigusaktidest.

Seetõttu ei kaasne põhimääruse muudatustega ettevõtjate halduskoormuse kasvu. Kaudne

positiivne mõju võib avalduda ülesannete selgemas jaotuses, menetluste järjepidevuses ning

pädeva asutuse võimekuse kasvus.

4.4. Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Määrusel on kaudne positiivne mõju elu- ja looduskeskkonnale. Kiirgus- ja tuumaohutuse

järelevalve, ohutushindamine, kiirgusseire ning radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud

tuumkütuse käitlemise kontroll aitavad ennetada ioniseerivast kiirgusest tulenevaid ohte ja

vähendada võimalike intsidentide tagajärgi.

4.5. Mõju regionaalarengule

Määrusel puudub oluline mõju regionaalarengule. TTJA ülesandeid täidetakse üle riigi ning

eelnõuga ei kavandata muuta teenuste piirkondlikku kättesaadavust.

4.6. Mõju riigiasutuste korraldusele

Määrusel on otsene mõju TTJA ja Keskkonnaameti töö- ning juhtimiskorraldusele.

TTJA tegevusvaldkondade hulka lisatakse uus tegevusvaldkond ja luuakse veel üks

peadirektori asetäitja ametikoht. Keskkonnaametilt lähevad TTJA-le üle kiirgusohutuse

valdkonna ülesanded ning nende täitmiseks vajalikud teenistuskohad, ressursid, andmed ja

tööprotsessid.

Keskkonnaameti teenistujad viiakse TTJA-sse üle avaliku teenistuse seaduse § 98 lõike 1 punkti

1 ja lõike 3 kohaselt. Teenistuskohtade täpne koosseis ja jaotus määratakse eraldi

haldusaktidega.

Muudatuse rakendamiseks tuleb ajakohastada TTJA struktuuriüksuste põhimäärusi,

ametijuhendeid, töökorralduslikke dokumente, infosüsteemide kasutamise korraldust ja

volitusi.

Ülemineku peamised riskid on seotud ülesannete ja vastutuse täpse üleandmise, teenistujate

üleviimise, andmete ja infosüsteemide kasutamise ning uue valdkonna juhtimise võimekuse

õigeaegse tagamisega. Riske maandatakse asutustevahelise koostöö ja rakendusplaani,

teenistujate kaasamise ning ülesannete etapiviisilise ettevalmistamisega 2026. aasta jooksul.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud

Määruse rakendamiseks:

 lisatakse TTJA tegevusvaldkondade hulka kiirgus- ja tuumaohutuse, tuumajulgeoleku

ja -kontrollimeetmete valdkond;

 luuakse uus peadirektori asetäitja ametikoht;

 antakse Keskkonnaametilt TTJA-le üle asjaomased ülesanded ja teenistujad;

 kinnitatakse uue üksuse struktuur, teenistuskohtade koosseis ja ametijuhendid;

 korraldatakse ümber ülesannete täitmiseks vajalike andmete, registrite ja

infosüsteemide kasutamine;

 ajakohastatakse TTJA sisemised töökorralduslikud dokumendid ja volitused.

Kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna kulud kaetakse TEnOS-i § 13 lõikes 3 sätestatud korras

sihtotstarbeliselt riigieelarvest ning need nähakse ette Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi eelarves eraldi real. Kiirgustegevuse kulud kaetakse KeA

eelarvest ületoodavatest rahasummadest ja tuumaohutuse kulud kaetakse lisavahendite

eraldamise teel vastavalt Vabariigi Valitsuses kinnitatule. Põhimääruse muutmine ei tekita

TEnOS-i ja sellega seotud õigusaktide rakendamisest eraldi lisakulu. Uue struktuuriüksuse

ülesehitamise, personali, infotehnoloogia, väljaõppe ja tehniliste vahenditega seotud kulud

kavandatakse TEnOS-i rakendamise ning riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve menetluse

raames. Määruse rakendamisega ei prognoosita saada otsest lisatulu. KiS-i ning TEnOS-i § 13

lõike 4 punkti 2 alusel osutatavatest tasulistest teenustest laekuva tuluga on kavandatud katta

nende teenuste osutamisega seotud kulud. Tasuliste teenuste kirjeldused ja teenustasud

kehtestatakse seaduse alusel antud rakendusaktidega. Tasuliste teenuste osutamise alused,

teenuste loetelu ja tasumäärad sätestatakse seaduses ja selle alusel antud rakendusaktides.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027.

Jõustumistähtpäev on seotud TEnOS-i jõustumise ja kiirgusohutuse valdkonna ülesannete

Keskkonnaametilt TTJA-le üleminekuga. Tähtaeg võimaldab 2026. aasta jooksul teha vajalikud

organisatsioonilised ning personali, eelarve ja infotehnoloogiaga seotud ettevalmistused.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määruse eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks

Kliimaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ametile.

MÄÄRUS

EELNÕU

04.11.2026

Majandus- ja tööstusministri 30. märtsi 2026. a

määruse nr 10 „Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti põhimääruse muutmine

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.

§ 1. Majandus- ja tööstusministri 30. märtsi 2026. a määruses nr 10 „Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) kiirgus- ja tuumaohutus, tuumajulgeolek ja -kontrollimeetmed.“;

2) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktidega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„11) tasuliste teenuste osutamine õigusaktides sätestatud juhtudel ja korras;

12) kriisiülesannete täitmine.“;

3) paragrahvi 4 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 7 lõikes 1 asendatakse sõna „kolm“ sõnaga „neli“;

5) paragrahvi 7 lõiget 4 täiendatakse punktidega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„11) tagab valdkonna strateegiliste eesmärkide saavutamiseks vajalike ressursside, sealhulgas

personali, eelarveliste vahendite ja tehnoloogia planeerimise, kaasamise ja tõhusa kasutamise;

12) vastutab valdkonna eelarve planeerimise, koostamise ja sihipärase kasutamise eest,

esindades ja põhjendades oma valdkonna eelarvevajadusi;“;

6) paragrahvi 7 lõiget 4 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:

„51) allkirjastab valdkonna haldusakte ja dokumente oma volituste piires;“;

7) paragrahvi 9 punktis 6 asendatakse sõna „tõendamine“ sõnaga „tunnustamine“;

8) määruse 4. peatükki täiendatakse §-ga 111 järgmises sõnastuses:

㤠111. Kiirgus- ja tuumaohutuse, tuumajulgeoleku ja -kontrollimeetmete valdkond

Põhiülesanded kiirgus- ja tuumaohutuse, tuumajulgeoleku ja -kontrollimeetmete valdkonnas

on:

1) riikliku järelevalve teostamine kiirgus- ja tuumaohutuse, tuumajulgeoleku ning

2

tuumakontrollimeetmete nõuete täitmise üle;

2) kiirgustegevuslubade ja kiirgustegevuse registreeringute menetlemine;

3) tuumakäitise asukoha valiku menetluses osalemine, eelhinnangute ja tuumaohutuslubade

menetlemine ning nendega seotud kooskõlastuste andmine ja teistelt pädevatelt asutustelt

kooskõlastuste taotlemine;

4) kiirgus- ja tuumaohutuse ning tuumajulgeoleku hindamine, sealhulgas ohutushinnangute

andmine ja ekspertiiside tegemine oma pädevuse piires;

5) isikutele tuumkütusetsükli tegevustes osalemiseks vajalike tunnistuste ja kiirguseksperdi

tunnistuste andmine;

6) välisriigis omandatud kiirguseksperdi kutsekvalifikatsiooni hindamine ja tunnustamine;

7) radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse sisse-, välja- ja läbiveoga seotud lubade

menetlemine ning läbiveo kooskõlastamine;

8) radioaktiivsete ainete liikmesriikidevahelise veo deklaratsioonide kooskõlastamine ning

vedude kohta esitatava teabe vastuvõtmine ja kontrollimine;

9) tuumamaterjali riikliku arvestuse ja kontrolli korraldamine ning Euroopa

Aatomienergiaühenduse ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri tuumakontrollimeetmete

rakendamine;

10) radioaktiivsete ainete kiirgusseaduse nõuete kohaldamisest väljaarvamise ja vabastamise

otsuste tegemine;

11) kiirgusseire korraldamine, kiirgushädaolukordadeks valmisoleku ja nende lahendamisega

seotud ülesannete täitmine oma pädevuse piires ning riigisisese ja piiriülese kiirgusohu eest

varajase hoiatamise süsteemide toimimise tagamine;

12) välistöötaja doosikaartide väljastamine;

13) Euroopa Majanduspiirkonna riigis väljastatud kiirgustegevuslubade või muude

kiirgustegevust lubavate dokumentide tunnustamine;

14) rahvusvaheliste kohustuste ja välislepingutest tulenevate ülesannete täitmine, sealhulgas

rahvusvahelises regulatiivses koostöös osalemine ja riikliku kontaktpunktina teabe vahetamine

Euroopa Aatomienergiaühenduse, Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri ja

Tuumarelvakatsetuste Üldise Keelustamise Lepingu Organisatsiooni rahvusvahelise

andmekeskusega;

15) tuumakahjustuse eest vastutuse ja hüvitamise tagamisega seotud seadusjärgsete ülesannete

täitmine;

16) radioaktiivsete jäätmete, sealhulgas tuumajäätmete käitlemisega seotud otsuste tegemine ja

kinnituste andmine.“.

§ 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Vahtras

majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti kuningas

kantsler

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Kliimaministeerium

09.11.2026 nr 2-2/3937-1

Majandus- ja tööstusministri 30. märtsi

2026. a määruse nr 10 „Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“

muutmise määruse eelnõu

Esitan kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks majandus- ja tööstusministri 30. märtsi

2026. a määruse nr 10 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ muutmise

määruse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Vahtras

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) seletuskiri.

Lisaadressaat: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Maanus Urb +372 5663 2448

[email protected]