Saajad:

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK)

[email protected]

Kaitseministeerium

[email protected]

Saatja:

Päraküla selts MTÜ

[email protected]

Teabenõue 06.11.2026

5.novembril kajasta ERRi uudiste saates Ermistusse planeeritava kaitsetööstuspargi ja kohalike

elanike muredega seonduvat. Soovime siinkohal jagada omapoolseid tähelepanekuid, mida

uudisnupust ise teada saime, millega on kindlas vaja veel arvestada ning millist infot soovime.

AVAPÕLETAMINE

Kui plaanis on kinnine põletussüsteem, tuleb selles osas ka aruannetes ja dokumendes olevat infot

täpsustada – muidu jääb see ainult jutu tasandile. Kahjuks pole me senini kinnise põletussüsteemi

rakendamise kohta tõendeid näinud ja kompromissläbirääkimistel meie e.epanekuga kasutada

kinniseid süsteeme ei nõustutud.

1. Kas ja millist kinnist süsteemi plaanite kasutusele võ.a ja miks peab jääma võimalus avapõletuseks?

Seni kehb meile teadaolev info: aruandes on kirjas, et aastas on lubatud põletada lageda taeva all kuni

50 tonni ohtlikke aineid (2 korda nädalas, 500 kg korraga, kestusega 4 tundi).

2. Palume muuta kõiki planeerimisdokumente ja hilisemaid akte ja dokumente, et rajada saab kinnist

põletussüsteemi.

OHUTUS

Öeldi, et rahvaga on räägitud. Tõepoolest, koosolekud toimusid, aga räägi ainult kaitsetööstuspargi

planeeringust ja sinna juurde kuulus ala selgitus, et tegelikult me veel ei tea, kes oma tööstused

rajavad, kui mitu tootmist üldse tuleb ja millised mõjud täpsemalt on. Oluline on ka välja tuua, et seni

pole mi.e ühtegi riskianalüüsi rahvale tutvustatud. Rahvale esitatud mõjude analüüs sisaldas väga

tõsiseid sisulisi vigu, mida pole seni parandatud! Aruanne oli koostatud kuni 5 e.evõ.e kohta, kuid

tänaseks on selgunud, et neid plaanitakse sinna 7. E.evõtetega sõlmitakse kokkulepe maa-ala

kasutamiseks koguni 70 aastaks. Kohalikele elanikele ei ole tutvustatud, millised e.evõ.ed hakkavad

alal tegutsema, millist toorainet hakatakse kasutama jne.

Sinna kõrvale rajatavast Ees (võimalik, et kogu Balkumi) kõige suuremast moonaladude kompleksist

ei räägitud üldse ning koosmõjusid pole hinnatud ega tutvustatud. Palume infot, mismoodi on kavas

seda ala kaitsta ja veel olulisem – kuidas kaitstakse piirkonna elanikke, sest sellised objekd on

teadupärast rünnaku korral esmased sihtmärgid. Siinkohal rünnatakse kogu ala, mi.e vaid ühte objek.

1. Palun esitage riskianalüüs kogu alale (7 e.evõtet ja sadakond moonahoidlat) toimuva, sh rünnaku

tagajärgede kohta.

2. Palun esitage kõik analüüsid ja dokumendid, mis käsitlevad kahe kompleksi koosmõjusid (sh

inimkeskkonnale, loodusele, suurõnnetuste kontekst jne). Kui selliseid dokumente ei eksisteeri, siis

palun kinnitage seda vastavalt.

AVAKATSETUSED

Aruande järgi on moonakatsetusi e.e nähtud üle 800 korra aastas (kogused 0,5 kg kuni 10 kg TNT).

Ainuüksi 0,5 kg TNT plahvatuse ülenormaivne mõju ulatub üle mitmete elualade. Kui RKIK esindaja

mainib, et suuremate kogustega katsetusi on vaid "mõnel üksikul päeval", on see ohu ja häiringu

pisendamine. Pealegi tehakse mujal maailmas katsetusi juba kinnistes süsteemides.

1. Miks pole kaalutud kinniseid katsetusi ka Ermistus? Kui alale tuleb 5 e.evõ.e asemel 7 e.evõtet,

hakkab plahvatusi toimuma rohkem?

2. Lisaks mürale, annavad plahvatused tunda maapinnas, tekitades vibratsioone ja seeläbi kahjustusi

ümbruskonna ehistes. Palun esitage analüüs selle kohta kuidas täpselt toimub piirkonna elanikele

tekitatud kahju hindamine ja selle kompenseerimine?

TERVISHOID

Kõikjal, kus toimub moona tootmine ja sellega kaasnevad tegevused (avapõletus, avaplahvatused),

halveneb piirkonnas elavate inimeste tervis. Hetkel vaevleb Ees tervishoiusüsteem erinevate

puuduste käes alates sellest, et inimesed ei saa perears, erialaars jutule, kuna ooteajad on nii pikad

kuni selleni, et riigil puudub raha uuringute ja raviprotseduuride läbiviimiseks. Räägitakse küll

kiirabivõimekuse parandamisest piirkonnas, kuid sellest üksi ei piisa antud olukorras.

1. Palun tutvustage kuidas on konkreetselt plaanis kaitsta kohalike elanike tervist ja tagada kohalikele

ligipääs arsabile ning ravile?

PIIRKONNA SAASTE

Juhime veel tähelepanu saaste teemal sellele, et keskkonnaame spetsialist mainib uudisklipis, et

hetkel on Männiku jõe saaste näidud vaid korra ületanud lubatud saastepiiri, kuid tänaseni ei toimu

piirkonnas mingit tootmist, vaid käivad kõigest ehitustööd! Hetkel räägitakse ja kajastatakse antud

teemat kui kohaliku piirkonna teemat. Juhime tähelepanu sellele, et laske/sõjamoonatehaste rajamine

ei ole pelgalt kohalike probleem. Läbi piirkondliku (õhu ja põhjavee kaudu leviva) keskkonnasaaste ja

piirkonnas toodetava toidu, jõuab saaste kogu Ees elanikkonnani ja tegelikult on probleem üleriiklik.

1. Palun edastage täielik info, analüüsid, kirjavahetused, e-kirjavahetused, dokumendid, akd ja muu

Teie valduses olev Männiku jõe seire kohta enne ehitusega alustamist.

2. Millised meetmed on rakendatud, et reostust edaspidi jõkke ei jõuaks?

3. Palun edastage täielik info, analüüsid, kirjavahetused, e-kirjavahetused, dokumendid, akd ja muu

Teie valduses olev Männiku jõe seire kohta ehituse ajal.

LIIKLUS

Seni jäetakse täies käsitlemata kuidas, milliseid teid ja trasse kasutades hakkab toimuma tooraine ning

valmistoodangu transport.

1. Müra, teekoormus ja turvalisus - kes konkreetselt vastutab selle eest, et liikluskoormuse kasvust

tulenevad häiringud oleksid minimeeritud? Kuidas on tagatud liiklusohutus ja elanikkonna ohutus

tooraine ja valmistoodangu transpordil?

KOKKUVÕTTEKS

Kui algne aruanne koosta kuni 5 e.evõ.e kohta, aga tegelikkuses planeeritakse neid 7, tuleks uues

hinnata kogu kompleksi koormust: müra, liiklust, õhusaastet, põhjavee reostus, ohutust jne.

Koostöö ei saa toimida, kui elanike muresid pisendatakse. Tegeletakse ju väga mastaapse suurõnnetuse

ohuga tööstusobjekde koondamisega ühele väikesele maa-alale, mi.e nn kommitehase

planeerimisega. Lisaks on tegemist rohevõrgusku tuumalaga, mille funktsioon on tagada

elukeskkonna säilimine ja leevendada tööstuse negaivseid mõjusid.

Me ei saa tugineda ainult sõnalistele lubadustele – neid peavad kinnitama ametlikud aruanded,

uuringud ja kokkulepped. Oleme endiselt valmis sisuliseks koostööks ning soovime, et riigikaitse saaks

alguse inimestest, kellest hoolitakse.

Külly Selberg

/Allkirjastatud digitaalselt/