Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks: Rahandusministeerium

Arvamuse avaldamiseks: Riigi Tugiteenuste Keskus

10.11.2026 nr 8-2/26/6024

Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri 6. veebruari 2026. a käskkirja nr 20 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Hariduskeskuste piloodid ja rakendamine“ elluviimiseks“ muutmine eelnõu.

Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister

Lisad: 1. Käskkirja eelnõu 2. Käskkirja eelnõu lisa 1 3. Käskkirja eelnõu lisa 2 4. Seletuskiri

Karin Ruul 735 4099 [email protected]

Lisa 1 KINNITATUD

haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse

„Hariduskeskuste piloodid ja rakendamine“ elluviimiseks“

Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Hariduskeskuste piloodid ja rakendamine“ elluviimiseks

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel.

1. Reguleerimisala

1.1. Käskkirjaga reguleeritakse Haridus- ja noorteprogrammi ning meetmete nimekirja meetme 21.4.8.1 „Õpivõimalused ja hariduse korraldus” sekkumise “Hariduskeskuste piloodid ja rakendamine” elluviimiseks toetuse andmist.

1.2. Rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise rahastamisega Euroopa Regionaalarengu Fondist aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021– 2027 poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem Eesti” erieesmärgi (d)(ii) „Hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonna kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele võrdse juurdepääsu parandamine, arendades juurdepääsetavat taristut, sealhulgas tugevdades vastupidavust seoses kaug- ja e-õppe ja -koolitusega” saavutamisele.

1.3. Sekkumisega panustatakse Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 strateegilise eesmärgi „Õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel” saavutamisele. Rahastatavad projektid arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja sellega panustatakse Riigikogu 12. mai 2021. a otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” heakskiitmine” (edaspidi „Eesti 2035”) aluspõhimõtete hoidmisesse ja sihi „Inimesekeskne riik” saavutamisse. Rahastatavad projektid aitavad edendada tasakaalustatud regionaalarengut, keskkonna-/kliimaeesmärke ja ligipääsetavust ning nende mõju hinnatakse järgmiste „Eesti 2035” näitajatega: „Elamute ja mitteelamute energiatarve“ ja „Ligipääsetavuse näitaja”.

2. Rahastamise eesmärk ja tulemused

2.1. Sekkumise eesmärk on korrastada põhikoolijärgse õppe koolivõrku, käivitades erinevaid hariduskeskuste projekte. Hariduskeskuste loomisega soovitakse tagada regioonis jätkusuutlik ja kvaliteetne põhikoolijärgne tasemeõppe pakkumine.

2.2. Rahastatavate projektide oodatavad tulemused on kehtestatud käesoleva haridus- ja teadusministri käskkirja lisas 2 „Investeeringute kava“ (edaspidi investeeringute kava).

2.3. Projektide rahastamine panustab meetmete nimekirja väljundnäitaja „Toetust saanud pilootprojektide arv” saavutamisse. Näitaja algtase on 0 ja sihttase aastaks 2029 on vähemalt 2.

3. Rakendusasutus ja rakendusüksus

Rahastatava tegevuse rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium ning rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus.

4. Elluviija

Tegevuse elluviija on Haridus- ja Teadusministeeriumi haridustaristu ja -võrgu osakond.

5. Toetatavad tegevused

5.1. Rahastatakse investeeringute kavas olevaid projekte, millega panustatakse käesoleva käskkirja punktis 2 nimetatud eesmärgi oodatavate tulemuste ja väljundnäitaja sihttaseme saavutamisse ja mille raames tehakse ühte või mitut järgnevatest tegevustest, mis aitavad kaasa põhikoolijärgses õppes valikute mitmekesistamiseks. Projekti tegevusteks võivad olla: 5.1.1. õppehoone ja õppetööd toetava hoone ehitamine (sh olemasoleva hoone

asendamine, osaline või täielik rekonstrueerimine või juurdeehitus) koos kõigi kaasnevate tegevustega;

5.1.2. endise hoone või selle osa lammutamine; 5.1.3. sisustuse, seadmete ja õppevahendite ostmine.

5.2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõike 2 punkti j kohaselt tuleb taristu, mille eluiga on vähemalt viis aastat, arendada kliimakindlalt.

5.3. Toetatakse tegevusi, mis vastavad keskkonnaalastele õigusaktidele ning millega ei tekitata olulist kahju keskkonnaeesmärkidele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses (edaspidi „ei kahjusta oluliselt” põhimõte).

5.4. Ei toetata tegevusi, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021 artiklis 7, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi kohaldamisalast väljajätmist. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 artikli 7 alusel ei toetata investeeringuid fossiilsetel kütustel põhinevatesse lahendustesse.

5.5. Tegevuste elluviimisel antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega riigiabi.

6. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.07.2025 kuni 31.12.2029.

7. Tegevuste eelarve

7.1. Investeeringute kava kogumaksumus on 10 105 714 eurot, millest Euroopa Liidu struktuurifondide toetuse osakaal on 69,87% ehk 7 061 176 eurot ja riikliku kaasfinantseeringu osakaal on 30,13 % ehk 3 044 538 eurot.

7.2. Toetuse eelarve (sh Euroopa Liidu struktuurifondide toetus ja riiklik kaasfinantseering), mille ulatuses elluviija vastutab projekti tegevuste tegemise ja tulemuste saavutamise eest, on toodud investeeringute kavas.

8. Kulude abikõlblikkus

8.1. Tegevuste elluviimisel tekkinud kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. aasta määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-ga 15 ja käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustega.

8.2. Abikõlblikud on järgmised käesoleva käskkirja punktis 2 kohase tulemuse saavutamiseks käesoleva käskkirja punkti 5 kohaste toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt käesoleva käskkirja punktis 7.2 viidatud eelarve mahule: 8.2.1. ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tegemine; 8.2.2. hoone energiaauditi ja ligipääsetavuse auditi teostamine; 8.2.3. arhitektuurikonkursside läbiviimine ja projekteerimine; 8.2.4. ehitusprojektide ekspertiiside ning ligipääsetavuse hinnangute tegemine; 8.2.5. keskkonnamõjude hindamine või kliimakindluse analüüsi koostamise kulud; 8.2.6. muinsuskaitse eritingimuste koostamine koos selleks vajalike uuringutega; 8.2.7. ehitusjuhtimine ja omanikujärelevalve; 8.2.8. autorijärelevalve; 8.2.9. ehitustööd (sh liitumised tehnovõrkudega ja liitumistasud ning hoone

teenindamiseks vajalikud kinnistu heakorratööd, sh haljastus, kliimamõjude leevendamiseks vajalikud tööd ning teede, parklate, rattaparklate, platside ja muude teenindavate ehitiste ehitamine);

8.2.10. koolile vajaliku sisustuse, inventari, õppe- ning töövahendite ost, paigaldus ja ligipääsetavuse tagamise kulud;

8.2.11. endiste õppehoonete või nende osade lammutamine; 8.2.12. valminud ehitiste ligipääsetavuse hinnangute tegemine; 8.2.13. projektile toetuse andmise avalikustamine vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai

2022. a määrusele nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” (edaspidi teavitamise määrus).

8.3. Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud abikõlbmatutele kuludele on käesoleva käskkirja raames abikõlbmatud 8.3.1. ehitus- ja lammutusjäätmete kõrvaldamine, sh prügilasse ladestamine; 8.3.2. projekti raames tarvikute (ära tarvitatavad vallasasjad, mis otstarbekohasel

kasutamisel lakkavad olemast) soetamine.

9. Toetuse maksmise tingimused ja kord

9.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1. 9.2. Toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 24–26 nimetatud ning

käesolevas käskkirjas kirjeldatud maksete tegemist täpsustavatest tingimustest ja korrast. 9.3. Maksetaotlus esitatakse ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonna

(edaspidi e-toetuse keskkond) kaudu vähemalt kord kvartalis, kuid mitte sagedamini kui üks kord kuus.

9.4. Lõppmakse taotlus esitatakse koos toetuse andmise tingimuste lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast toetuse andmise tingimuste ja kohustuste täitmist ning lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt.

10. Elluviija kohustused

10.1. Elluviija vastutab käesoleva käskkirja lisas 2 nimetatud eelarve ulatuses lisas nimetatud projektide tegevuste tegemise eest ning neile kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut.

10.2. Elluviija peab projekti ellu viimise ajal vastama ühendmääruse § 3 lõikes 2 sätestatud nõuetele.

10.3. Vastavalt ühendmääruse § 3 lõikele 3 peab elluviija olema suuteline tõendama projekti omafinantseerimise võimekust tasuda projekti tulemusliku lõpetamiseni abikõlblike kulude eest toetusega katmata määras ja abikõlbmatute kulude eest.

10.4. Elluviijale kohalduvad ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustused. Lisaks on elluviija kohustatud: 10.4.1. esitama rakendusüksusele projekti kõikide tegevuste tegemist hõlmava ajakava

hiljemalt kolme kuu jooksul käesoleva käskkirja allkirjastamisest. Ajakava peab olema realistlik ja kooskõlas abikõlblikkuse perioodiga;

10.4.2. ellu viima tegevusi vastavalt investeeringute kavas kinnitatud eelarvele ning kasutama toetust säästlikult;

10.4.3. esitama aruandeid vastavalt punktis 11 sätestatule; 10.4.4. esitama rakendusüksusele hiljemalt koos esimese maksetaotlusega kinnituse, et

projektiga hangitud vallasvara ja ehitustööde tulemuse kasutamine käesolevas käskkirjas toodud eesmärkidel on tagatud vähemalt viis aastat pärast toetuse saajale lõppmakse tegemist ning tagama kestuse nõude täitmise viie aasta jooksul pärast lõppmakse tegemist;

10.4.5. esitama rakendusüksusele hiljemalt koos esimese maksetaotlusega kinnituse, et projektiga ehitatavas hoones kogutakse jäätmeid liigiti;

10.4.6. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15 jaanuariks; esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul käesoleva käskkirja kinnitamisest. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem, kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas;

10.4.7. täitma teavitamisnõudeid vastavalt teavitamise määruses sätestatule; 10.4.8. esitama rakendusüksusele hiljemalt koos esimese maksetaotlusega kinnituse, et

projektis arvestatakse määruse 28 "Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele" nõuetega ning ligipääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtetega, sealhulgas liikumis-, kuulmis-, nägemis- ja intellektipuudega inimeste erivajaduste ning ajutise iseloomuga erivajadustega ning projekt on elukaareülese mõjuga, arvestades kõigi vanuserühmadega;

10.4.9. esitama rakendusüksusele lihtsustatud kliimakindluse tagamise hinnangu hiljemalt koos esimese projekteerimis- või ehituskulusid käsitleva maksetaotlusega ning tagama ehitatava taristu kliimakindluse, kui see nõue kohaldub;

10.4.10. esitama rakendusüksusele kinnituse hiljemalt koos esimese väljamaksetaotlusega, et tegevuste tegemisel järgitakse "ei kahjusta oluliselt" põhimõtet ning tagama, et toetatavad tegevused on kooskõlas "ei kahjusta oluliselt" põhimõttega;

10.4.11. esitama rakendusüksusele hiljemalt koos esimese maksetaotlusega kinnituse et projektis arvestatakse kvaliteetse ruumi ja „uue Euroopa Bauhausi“ põhimõtetega.

11. Aruandlus

11.1. Elluviija esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta e-toetuse keskkonna kaudu vahearuande vähemalt üks kord aastas aasta lõpu seisuga hiljemalt järgneva aasta 20. jaanuariks. Lõpparuanne esitatakse 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

11.2. Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave: 11.2.1. andmed projekti kohta (projekti number, toetuse saaja nimi ja muud nõutud

andmed); 11.2.2. projekti aruandlusperiood (kumulatiivne); 11.2.3. andmed projekti edenemise kohta (teostatud tööd ja tegevused, tulemuste ja

eesmärkide saavutamine, mh seatud näitajate täitmine, lõpparuande puhul ka punktis 1.3 nimetatud „Eesti 2035” aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ning kliimakindluse tagamiseks ellu viidud tegevused ja tegevuste tulemused);

11.2.4. toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele. 11.3. Rakendusüksus kinnitab aruanded 10 tööpäeva jooksul nende rakendusüksusele

e- toetuste keskkonnas esitamisest arvates. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist.

12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28−30 ja ühendmääruse §-dele 34−38.

13. Vaiete lahendamine

13.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3.

13.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale võib esitada vaide rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2.

13.3. Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaiet lahendavale asutusele esitamisest.

EELNÕU 09.11.2026

MINISTRI KÄSKKIRI

[Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber]

Haridus- ja teadusministri 6. veebruari 2026. a käskkirja nr 20 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Hariduskeskuste piloodid ja rakendamine“ elluviimiseks“ muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel:

1. Teen haridus- ja teadusministri 6. veebruari 2026. a käskkirjas nr 20 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Hariduskeskuste piloodid ja rakendamine“ elluviimiseks“ järgmised muudatused:

1) muudan käskkirja lisa 1 ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud);

2) muudan käskkirja lisa 2 ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud).

2. Käskkirja rakendatakse 1. jaanuarist 2026. aastast.

Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister

1(5)

Seletuskiri haridus- ja teadusministri 6. veebruari 2026. a käskkirja nr 20

„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Hariduskeskuste piloodid ja rakendamine“ elluviimiseks“ muutmise eelnõu juurde

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Eelnõu koostamise aluseks on „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus” (ÜSS2021_2027) § 10 lg 2 ja lg 4.

Käskkirja muudatus on tingitud vajadusest lisada lisa 2 „Investeeringute kava“ uus objekt ning täpsustada lisa 1 sõnastusi. Õigusselguse tagamiseks kehtestatakse ministri käskkiri ja selle lisad uue terviktekstina.

Eelnõu koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) riigikoolide osakonna nõunik Karin Ruul ([email protected]), Haridustaristu ja -võrgu osakonna juhataja Indrek Riisaar ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja kooskõla ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava ja Euroopa Regionaalfondi reeglistikuga on kontrollinud strateegia- ja finantsosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup ([email protected]), välisvahendite nõunik Ragne Hoff ([email protected]) ja nõunik Meelis Aunap ([email protected]).

Eelnõu juriidilise analüüsi tegi HTMi õigusosakonna õigusnõunik Kadi Mölder ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu lisa 1 punktis 4 korrigeeritakse tegevuse elluviijat. Seoses Haridus- ja Teadusministeeriumi struktuuri muutmisega on tegevuse elluviijaks Haridus- ja Teadusministeeriumi haridustaristu ja -võrgu osakond.

Eelnõu lisa 1 punktis 5.1.1 täiendatakse, et tegevuseks võib olla ka õppetööd toetava hoone ehitus või renoveerimine. Hariduskeskuste loomisel on tulnud välja, et hariduskeskused vajavad enam õpilaskodu kohti, sest õpilaste korjeala laieneb ja õppijad vajavad majutust.

Eelnõu lisasse 2 lisatakse uus ehitusobjekt Saaremaa hariduskeskus. Saaremaa Gümnaasiumi ja Kuressaare Ametikooli baasil piloteeritakse koostööl toimivat hariduskeskuse mudelit. Koostööl toimivas hariduskeskuses toimub koolides ühistel alustel õppijate vastuvõtt, õppijatele valikkursuste ja valikmoodulite pakkumine, õppijad on ühtsetel alustel toetatud, jagatud õpetajad, õppijal on võimalik liikuda ühest koolist ja haridusliigist teise, toimub taristu ristkasutus jne. Täna on mõlemad riigikoolid eraldiseisva asutusena tegevuse jätkamiseks piisava õppijate arvuga, tegevusvormi muutmise vajadust hinnatakse viie aasta jooksul. Koostöömudeli rakendamisega kaasneb õppehoone ja õppetööd toetava hoone rekonstrueerimine (5.1.1), sisustuse ja õppevahendite hankimine (5.1.3).

Lisanduva projekti valikul rakendati rakenduskava seirekomisjonis heaks kiidetud valikukriteeriume ja -metoodikat:

a) Projektide kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele.

2(5)

Lisanduv projekt (Saaremaa hariduskeskus) on kooskõlas rakenduskava erieesmärgiga, milleks on hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonna kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele võrdse juurdepääsu parandamine, arendades juurdepääsetavat taristut, sealhulgas tugevdades vastupidavust seoses kaug- ja e-õppe ja -koolitusega. Samuti on projekt kooskõlas haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 suundade ja tegevuskavaga. Arengukava strateegilise eesmärgi 1 “Õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel” kohaselt on mh võetud eesmärgiks, et loodud on kvaliteetset haridust pakkuv, kaasav ja kestlik õppeasutuste võrk ja taristu.

Loodava Saaremaa hariduskeskuse eesmärk on säilitada piirkonnas valikuterohke ja kvaliteetse põhikoolijärgse õppe pakkumine. Hariduskeskus luuakse eesmärgiga pakkuda piirkonna põhikooli järgsetele õppijatele võrdväärseid ja mitmekülgseid tasemeõppe õpivalikuid, tagada haridustaristu optimaalne kasutus ja arendus, tagada õpetajatele mõistlik töökoormus ja järelkasv ning tagada kvaliteetne ja innovatiivne põhikooli järgne õpe.

b) Projektide põhjendatus

Investeeringute kava ning selles toodud ja toodavate projektide aluseks olev eesmärgipüstitus on toodud Haridus- ja teadusministri 6. veebruari 2026. a käskkirja nr 20 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Hariduskeskuste piloodid ja rakendamine“ seletuskirja sissejuhatuses. Koolihoonete oluline rekonstrueerimine ja sisustamine võimaldab pakkuda juurdepääsetavat, kvaliteetset ja kaasavat haridust vähenevate sündidega piirkondades.

Investeeringute kavas ettenähtud tegevused või plaanitavad tegevused võimaldavad saavutada projektide eesmärke. Planeeritud väljundeid ja tulemusi ei ole võimalik saavutada muul moel.

Investeeringute kava projektide tegevused on saavutatavad ning elluviija on neid asunud ette valmistama. Tegevused on kavandatud tulenevalt omavahelistest seostest ja ajalisest järgnevusest.

HTM ehitab ja sisustab Saaremaal õpilaskodu, mida on vaja hariduskeskuse töö tagamiseks, et maakonna õppijatel oleks võimalik osaleda õppetöös. Õpilaskodu kasutavad mõlema riigikooli õpilased.

c) Projektide kuluefektiivsus

Põhikoolijärgse koolivõrgu ümberkorraldamine tuleneb muutustest rahvaarvus ja paiknemises, uute energiasäästlike ning ligipääsetavete hoonete ehitamine ja sisustamine ning endiste õppehoonete või nende osade lammutamine on ainuke viis planeeritud tulemuste saavutamiseks.

Tegevusteks planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik. Eelarve kujunemist on selgitatud Haridus- ja teadusministri 6. veebruari 2026. a käskkirja nr 20 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Hariduskeskuste piloodid ja rakendamine“ seletuskirjas toetuse andmise tingimuste p. 7 selgitustes. Toetuse andmise tingimustes on piiritletud, millised kulud on abikõlblikud, rõhutades, et kulud peavad olema vajalikud.

Arvestades, et tegemist on olemasoleva koolivõrgu ümberkorraldamise ja amortiseerunud hoonete nüüdisajastamisega, siis täiendavaid püsikulusid elluviijal ei teki. Projektide elluviimine on suunatud püsikulude vähendamisele.

3(5)

Saaremaal korraldab elluviija ehitamiseks ja sisustamiseks riigihanked.

d) Elluviija suutlikkus projekti ellu viia

Kuna riik võtab üle põhikoolijärgset õppepakkumist, siis kõigi projektide elluviija on Haridus- ja Teadusministeerium. Elluviijal on olemas varasemate välisvahenditest rahastatud projektide elluviimise kogemus ning on olemas vajalike pädevuste ja oskustega meeskonnad projektide elluviimiseks. Samuti on olemas kogemused ja pädevus ehitatavate õppehoonete edasiseks kasutamiseks ning haldamiseks.

e) Projektide kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega

Projektid on kooskõlas riigi pikaajalise arengustrateegiaga„Eesti 2035“. Arengustrateegia „Oskuste ja tööturu“ peatükis on viidatud vajadusele jätkata koolivõrgu optimeerimist. „Ruumi ja liikuvuse“ peatükis on rõhutatud vajadust planeerida ja uuendada ruumi terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajadustega, rahvastikumuutustega, tervise ja keskkonnahoiuga arvestavalt.

Koolivõrgu korrastamine ning nüüdisaegsete õppetingimuste loomine on otseselt seotud regionaalse arenguga. Meetme rakendumisel paigutuvad tänapäevaseid õppetingimusi pakkuvad koolid piirkonniti vajaduspõhisemalt, edendades piirkonna kestlikku ja ühtlasemat arengut.

Tegevused panustavad kaasava hariduse põhimõtete rakendumisele tasemehariduses. Tegevused aitavad kaasa erivajadusega lastele võrdsete võimaluste loomisesse haridusele juurdepääsul, samuti suurendatakse uute hoonete ehitamise kaudu ligipääsetavust erinevate, sh intellekti-, liikumis-, nägemis-, või kuulmispuudega õpilastele või nende pereliikmetele.

Mõju hoonete energiatõhususele ja keskkonnamuutustega kohanemisele ja nende leevendamisel on otsene, sest uued või oluliselt rekonstrueeritud õppehooned peavad vastama energiatõhususe nõuetele. Õppehoonetes võetakse kasutusele jäätmete liigiti kogumise süsteemid.

Uute õppehoonete ehitamisel ja õppevahendite soetamisel on horisontaalsetest põhimõtetest oluline rõhutada ligipääsetavust, see on alapunkti 10.4.8. kohaselt ka eraldi välja toodud elluviija kohustusena. Projekt peab vastama määruse 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ nõuetele. Uute hoonete arhitektuurilise lahenduse saamiseks korraldatakse arhitektuurikonkurss, lähteülesanne peab sisaldama universaalse disaini põhimõtetega arvestamise nõuet. Sama nõue peab sisalduma ka projekteerimise riigihankes. Tegevuste tegemisel tuleb lähtuda universaalse disaini määratlusest, niikaua kui see on sihtgruppi arvestades asjakohane. Universaalset disaini määratletakse enamasti kui toodete ja keskkondade kujundamist nii, et need oleksid võimalikult suures ulatuses kasutatavad kõigile inimestele, ilma et oleks vaja kohandamist või spetsiaalset disaini. Universaalset disaini iseloomustab 7 põhimõtet, mis on välja töötatud 1989. aastal asutatud Põhja-Carolina Universaalse Disaini Keskuse poolt:

1. Võrdsus: disainist saavad kasu erinevate võimetega inimesed (näiteks automaatselt avanevad uksed, kohandatud istekohad jne).

2. Paindlikkus: disain hõlmab laia valikut individuaalseid eelistusi ja võimeid (näiteks arvestab nii parema- kui vasakukäeliste inimeste vajadustega).

4(5)

3. Lihtsus ja intuitiivsus: kasutamine on kergesti arusaadav, sõltumata kasutaja varasemast kogemusest, teadmistest, keeleoskusest, hetkelisest tähelepanuvõimest jne (näiteks lihtsad kasutusjuhendid toodete juures).

4. Tajutavus: edastab kasutajale vajalikku teavet sõltumata ümbritsevatest tingimustest või kasutaja sensoorsetest võimetest (näiteks tajumine mitme erineva meele abil, kontrastsus, ühilduvus erinevate seadmetega jne).

5. Veataluvus: hoiab ohtude ja kahjulike tagajärgede eest (näiteks ohtlike komponentide isoleerimine, hoiatused, tõrkekindluse tagamine, vigade korrigeerimise võimalus jne).

6. Vähene füüsiline pingutus: tõhus ja mugav kasutamine (näiteks mugava kehaasendi tagamine, vähene vajadus jõudu kasutada, mugavad ukselingid jne).

7. Sobivad mõõdud: kasutaja kasvust, kehaasendist või liikuvusest sõltumatu kasutusmugavus (näiteks piisav ruum ratastoolile, piisav vaateväli, lülitite käepärane paigutus jne).

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele ja on kooskõlas riigisiseste õigusaktidega.

4. Käskkirja mõjud

Käesolev sekkumine koostoimes haridusvaldkonna arengukavas määratletud koolivõrgu ning haridustasemeti vastutuse korrastamisega ning kaasava hariduse meetmega toetab Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas 2021–2027 nimetatud erieesmärki parandada hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonna kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele võrdset juurdepääsu.

Käesolevaid vahendeid kasutades viiakse vähemasti kolme piirkonna haridusasutuste taristud vastavusse sihtgrupi vajadustega ning universaalse disaini1 põhimõtetega.

Regionaalne areng Koolivõrgu korrastamine ning hariduskeskuse loomine on otseselt seotud regionaalse arenguga. Meetme rakendumisel paigutuvad tänapäevased koolid piirkonniti vajaduspõhisemalt, edendades piirkonna kestlikku ja ühtlasemat arengut. Hariduskeskusi luuakse üle Eesti piirkondades, kus väheneb põhikooli lõpetajate arv ning on piirkonna vajadustele liigne haridustaristu.

Infoühiskonna edendamine Kavandatud tegevused on põhiosas neutraalsed aga pigem positiivse iseloomuga infoühiskonna edendamisele. Uutes õppehoonetes arvestatakse tänapäevaste IKT lahendustega, elluviija saab toetust kasutada IKT riigihangeteks.

Võrdsete võimaluste tagamine Tegevused panustavad kaasava hariduse põhimõtete rakendumisele tasemehariduses. Kaasava hariduse all on peetud silmas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse definitsiooni. Tegevused aitavad kaasa erivajadusega lastele võrdsete võimaluste loomisesse hariduses, samuti suurendatakse uute hoonete ehitamise või olemasolevate hoonete rekonstrueerimise ja sisustamise kaudu ligipääsetavust erinevate, sh intellekti-, liikumis-, nägemis-, või kuulmispuudega õpilastele või nende pereliikmetele. Toetavates tegevustes järgitakse universaalse disaini põhimõtteid.

1 https://kompetentsikeskus.sm.ee/et/vordsed-voimalused/ligipaasetavus/mis-see/pohimoisted/universaalne- disain-ja-kaasav-disain

5(5)

Tegevuste tulemusena on elukohajärgsetes koolides loodud tingimused kõikidele, sh haridusliku erivajadusega õpilastele, vajalike meetmete rakendamiseks, on loodud sobilik keskkond. Projekti elluviimisel tuleb läbi mõelda soolise võrdsuse (eeskätt riietus- ja tualettruumid) tagamine.

Keskkond ja kliima Mõju hoonete energiatõhususele, keskkonnamuutuste leevendamisele (kasvuhoonegaaside heide), vee- ja mereressursside kasutamisele. Mõju on otsene, kuna tegevuste elluviimisel väheneb oluliselt üldhariduskoolide kasutuses olev pind ning uued õppehooned peavad ehitusseadustiku § 65 lg 1 kohaselt vastama energiatõhususe nõuetele.

Mõju keskkonnamuutustega kohanemisele. Mõju on positiivne. Uute õppehoonete projekteerimisel tuleb keskkonnamuutustega kohanemist arvesse võtta tervisekaitsenõuete ja standardite vastavuse tagamiseks, sh ruumides liigse päikesevalguse varjestamine, aktiivsed või passiivsed jahutussüsteemid jne.

Üleminek ringmajandusele, saastuse vältimine ja tõrje. Eelnõus on nõue esitada kinnitus, et uutes õppehoonetes võetakse kasutusele jäätmete liigiti kogumise süsteemid, seda eeldab ka „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte järgmine. Kohaliku omavalitsuse kehtestatud jäätmehoolduseeskirjades sätestatud tingimustel kogutakse ja suunatakse ehitusest ja lammutusest tekkinud materjalid korduskasutusse ning jäätmed, sh liigiti kogutud, ringlussevõtuks, välja arvatud ohtlikud jäätmed, mis tuleb käidelda. Uute õppehoonete sisustuse riigihangetele kohalduvad keskkonnahoidlikkuse nõuded tulenevalt keskkonnaministri 01. jaanuari 2022.a määrusest nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused“.

Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse. Mõju on vähesel määral positiivne, kuna uusi alasid ei võeta kasutusele, summaarselt koolihoonete alune pind väheneb, toetatakse välialade lahendamist (sh kõrghaljastust, mh kliimamuutustega kohanemiseks). Projektides võib ette näha liigirikkuse suurendamist koolide välialadel.

5. Käskkirja rakendamiseks vajalikud kulutused ja korralduse rakendamise eeldatavad tulud

Käskkirja rakendamiseks vajalikud vahendid on ette nähtud kooskõlas Vabariigi Valitsuse otsusega kinnitatud Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavale 2021-2027 riigieelarve- strateegias. Tegevuse kogueelarvest on 7 061 176 eurot Euroopa Liidu toetust, millele lisandub 3 044 538 eurot riiklikku kaasfinantseerimist. Arvestades, et investeeringute kavas olevate projektidega asendatakse olemasolevaid hooneid ning nende maht väheneb, siis elluviijal täiendavaid püsikulusid ei kaasne.

6. Käskkirja kehtivus

Käskkiri hakkab kehtima üldises korras. Käskkirja rakendatakse 1. jaanuarist 2026. a, sest eelarve muudatused rakenduvad uue aasta alguses.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.