Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee

Registrikood 70000272

Elmar Vaher

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

[email protected]

Teie 26.10.2026 nr 1-7/26/3974-2

Meie 10.11.2026 nr 12.2-1/4020-6

Järelevalvemenetluse alustamata

jätmine

Lugupeetud Elmar Vaher

19.10.2026 kirjas nr 12.2-1/4020-3 palusime järelevalvemenetluse alustamise otsustamiseks

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel (edaspidi: hankija) selgitada kaitse- ja julgeolekuvaldkonna

riigihanke „Betoonist punkrid“, viitenumbriga 302612, (edaspidi: riigihange) läbiviimisega seotud

asjaolusid.

26.10.2026 kirjaga nr 1-7/26/3974-2 vastasite Rahandusministeeriumi päringus tõstatatud küsimustele,

selgitades, et hankija korraldab riigihanget ühiselt koos Läti kaitseministeeriumiga kaitse- ja

julgeolekuvaldkonna riigihankena RHS § 169 lg 1 p 2 alusel. Riigihanke alustamisel lähtus

hankija riigihangete seaduse (RHS) § 77 lg-st 3, ning kehtestas juurdepääsupiiranguga teabe kaitseks

riigihanke alusdokumentides konfidentsiaalsustingimused. Riigihange oli kvalifitseerimise etapis

vaidlustatud ning hankija ei olnud riigihanke tehnilist dokumentatsiooni enne pakkumuse esitamise

ettepanekut ühelegi taotlejale väljastanud. Kinnitasite, et olete kontrollinud Teile laekunud teavet

sellest, et üks Eesti ettevõtja oli väidetavalt edastanud Soome ettevõtjale juurdepääsupiiranguga

tehnilise joonise ja küsinud selle alusel hinnapakkumust. Asjaolude kontrollimisel selgus, et

Soome ettevõtjaga suhelnud Eesti ettevõtjad ei osale taotlejatena käimasolevas riigihankes ning

lekkinud teave puudutab ühte terashülsi joonist ja puudub teave selle kohta, et kolmandatele isikutele

oleks edastatud kogu punkrite projekt või käesoleva riigihanke täielik tehniline

dokumentatsioon. Samas möönsite, et käesoleva riigihanke tehnilise dokumentatsiooni koosseisu

kuuluv punkrite projekt ei olnud koostatud esmakordselt eksklusiivselt selle riigihanke jaoks.

Avatud hankemenetluse „Raudbetoon-, betoontoodete ning betooni ostmine“ (viitenumber 246071)

tulemusel sõlmitud raamlepingute alusel korraldas hankija 2025. aastal kaks minikonkurssi: (i)

„Raudbetoonist elemendid“ (viitenumber 300226; (ii) „Raudbetoonist elementide soetus“

(viitenumber 301160). Mõlema minikonkursi käigus tehti ettevõtjatele kättesaadavaks sama

punkrite projekt, mis kuulub ka käesoleva riigihanke tehnilise dokumentatsiooni koosseisu.

Hankija kontrollis võimalikke seoseid ettevõtjatega, kellele oli varasemate minikonkursside

käigus võimaldatud juurdepääs punkrite projektile. Ettevõtjad kinnitasid, et nad ei ole dokumente

kolmandatele isikutele avaldanud ja neile teadaolevalt ei ole ettevõtetes esinenud andmelekkeid.

Kogutud teabe põhjal ei ole hankijal õnnestunud üheselt tuvastada, millise ettevõtja kaudu

jõudis kõnealune joonis algselt kolmandate isikuteni.

2

Hankija arvates ei too kirjeldatud asjaolud kaasa vajadust tunnistada pooleliolev hankemenetlus

riigihankes (viitenumbriga 302612) kehtetuks. Asjaolu, et teatud ettevõtjad on varasemate

minikonkursside kaudu sama punkrite projektiga õiguspäraselt tutvunud, ei tähenda automaatselt

võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist käesolevas hankemenetluses. Varasem juurdepääs

toimus eraldi riigihanke menetluste raames ning oli seotud konfidentsiaalsuskohustusega.

Hankija kinnitas, et arvestab siiski võimalusega, et varasem juurdepääs punkrite projektile

võib anda mõnele ettevõtjale pakkumuse ettevalmistamisel ajalise eelise. Sellise võimaliku eelise

maandamiseks tagab hankija hankemenetluse järgmises etapis kõigile kvalifitseeritud ja

kõrvaldamata jäetud taotlejatele juurdepääsu samale tehnilisele dokumentatsioonile ning määrab

pakkumuste esitamiseks piisavalt pika tähtaja. See võimaldab ka ettevõtjatel, kes ei ole varem

punkrite projektiga tutvunud, analüüsida tehnilisi nõudeid, teha vajalikud ettevalmistused ning

koostada konkurentsivõimelise pakkumuse. Hankija peab võimalikuks jätkata hankemenetlust,

tagades järgmises etapis kõigile kvalifitseeritud taotlejatele võrdsed tingimused pakkumuste

koostamiseks.

Rahandusministeerium, olles tutvunud järelevalveteates sisalduvate etteheidete kontrollimisel

hankija vastusega, vastusele lisatud materjalidega ning riigihangete registris avaldatuga, leiab, et

järelevalveteates esitatud etteheited ei ole põhjendatud rikkumiskahtluse tekkimiseks küllaldased

ning seega alus järelevalvemenetluse läbiviimiseks käesoleval hetkel puudub.

RHS § 77 lg 3 sätestab, et riigihanke alusdokumentides, välja arvatud hanketeates, esitatava teabe

konfidentsiaalsena hoidmiseks võib hankija kehtestada nõuded või nõuda meetmete rakendamist,

põhjendades teabe konfidentsiaalsena hoidmise vajadust, ning piirata nõudeid mittetäitvate või

meetmeid mitterakendavate ettevõtjate ligipääsu sellisele konfidentsiaalsele teabele. Sel juhul ei

pea hankija konfidentsiaalset teavet sisaldavat riigihanke alusdokumentide osa, nt

juurdepääsupiiranguga teavet sisaldavat tehnilist kirjeldust, hankemenetluse algamisest arvates

kättesaadavaks tegema. Konfidentsiaalset teavet sisaldavale tehnilisele kirjeldusele

põhjendatult juurdepääsu piiramist võimaldab ka rahvusvahelisest piirmäärast alates kaitse- ja

julgeolekuvaldkonna riigihankeid reguleeriv Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv

2009/81/EÜ, mille art 34 võimaldab hankijal esitada tehnilise kirjelduse enne pakkumuse

esitamise ettepaneku tegemist ainult kvalifitseeritud taotlejatele. Rahandusministeeriumile

teadaolevad asjaolud ei kinnita järelevalveteates esitatud väiteid selle kohta, et hankija oleks kohelnud

taotlejaid põhjendamatult erinevalt ning avaldanud mõnele taotlejale riigihanke tehnilise kirjelduse

riigihanke tingimustes kehtestatust varasemal ajal. Hankija sellekohased selgitused on

Rahandusministeeriumi arvates usutavalt põhistatud.

Rahandusministeeriumile riigihangete registrist nähtuvalt ei ole ükski ettevõtja, kellel on lõplikult

teadmata asjaoludel tekkinud õigustamatu juurdepääs ühele praeguse riigihanke juurde kuuluvale ja

varasemate sarnase esemega minikonkursside tehnilise kirjelduse koosseisu kuulunud

joonisele, esitanud taotlust pooleliolevas riigihankes osalemiseks. Kui nimetatud ettevõtjad ei

ole praeguses riigihankes taotlejateks, siis ei saanud neile tekkida ka põhjendamatuid ja õigusvastaseid

eeliseid teiste taotlejate ees. Teisalt on Rahandusministeeriumile teada, et mitu praeguses riigihankes

kvalifitseeritud taotlejat osalesid hankija vastuskirjas viidatud minikonkurssides, mille käigus neile

avaldati punkrite projekt, mis kuulub ka käesoleva riigihanke tehnilise dokumentatsiooni

koosseisu. Seejuures ei näe Rahandusministeerium viimati nimetatud asjaoludes tingimata RHS-i

rikkumist. Kui ajaliselt varasemas riigihanke menetluses, eriti riigihangete registris

väljakuulutamisega alanud ja konkurentsile avatud riigihanke menetluses, oli kasutusel sama

tehniline projekt ning see avaldati tolles menetluses osalenud ettevõtjatele õiguspäraselt, siis võib küll

tegemist olla (hanke)kogemusliku teadmisega, kuid see ei tähenda õigusvastast ja lubatatut eelist, mis

tooks kaasa sellistele ettevõtjatele järgnevates riigihangetes osalemise keelu.

Riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) praktika kohaselt ei ole ettevõtja nn kogemuslik eelis

keelatud. Nõnda ei saa ettevõtja kõrvaldamist kaasatoovaks riigihanke ettevalmistamisel

osalemiseks pidada seda, kui isik on varem teinud hankija heaks tööd ning asjaomane töö võetakse

uue riigihanke aluseks (nt rekonstrueerimise põhiprojekt on võetud ehitustöö tellimise aluseks).

3

Tavapärase turukäitumise ega üldise äriloogikaga ei oleks kooskõlas, kui iga ettevõtja, kes on avatud

konkurentsis võitnud endale võimaluse osutada hankijale teenust, on hiljem, kui hankija kuulutab

välja varasema riigihankega seotud uue riigihanke, juba a priori hankemenetlusest kõrvaldamise ohus

ning seda pelgalt seetõttu, et ta on hankijale varem teenust osutanud. Ettevõtja, kelle tegevusprofiil

seda võimaldab, võib soovida mõistetavalt osaleda ka n-ö jätkuhangetel. Ei esine ühtegi

kaalukat ja mõistlikku põhjust, miks peaks riigihankeõigus sellist käitumist takistama või

vähemasti sellise käitumise õiguspärasuse eelduslikult kahtluse alla seadma (vt VAKO 05.11.2020,

nr 207-20/223606, p-d 25-30). Niisiis tuleb varasemat koostöökogemust hankijaga pidada

loomulikuks ning igati aktsepteeritavaks konkurentsieeliseks.

Seda on VAKO hiljem kinnitanud teiseski asjas, märkides, et asjaolu, et pakkuja on hankijale juba

aastaid hangitava teenusega analoogset teenust osutanud ja oskab seetõttu paremini hinnata teenuste

mahtu ja olemust, sh on tal juba olemas teenuse osutamiseks vajalik tehnika ja töövahendid, on

objektiivne ja paratamatu eelis (vt VAKO 22.01.2024, nr 205-23/269560, p 8.3.4) (vt ka M. Parind.

RHS § 95 komm 63 – M. A. Simovart, M. Parind, E. Fels (koost). Riigihangete seadus.

Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2025). Ettevõtja hankemenetlusest kõrvaldamine ei saa

tugineda spekulatsioonidele. Juhul, kui hankija on määranud piisavalt pika tähtaja pakkumuste

esitamiseks, ei tähenda pakkuja varasem juurdepääs teatud informatsioonile igal juhul eelist

teiste pakkujate ees (VAKO 27.03.2018, nr 32-18/193000, p 9.2.2; 21.02.2024, nr 13-24/261744,

p 10.3: „Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kui pakkujatele on antud piisav aeg riigihanke

alusdokumentidega tutvumiseks (nende vaidlustamiseks), pakkumuste esitamiseks, ei tähenda ühe

pakkuja võimalik varasem teadmine mingitest riigihanke alusdokumentide tingimustest eelist teise

pakkuja ees“).

Kokkuvõtvalt nendime, et järelevalveteatest ja Rahandusministeeriumile selle analüüsimisel

teatavaks saanud muust teabest ei nähtu asjaolusid, mis võiksid anda piisava aluse põhjendatud

rikkumise kahtluse tekkimiseks.

Täname hankijat järelevalvemenetluse alustamise otsustamiseks vajalike asjaolude täpsustamise

eest ning teavitame Teid sellest, et Rahandusministeerium ei alusta laekunud järelevalveteate

ajendil järelevalvemenetlust Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse riigihanke „Betoonist punkrid“,

viitenumbriga 302612, õiguspärasuse kontrollimiseks.

Palume hankijal arvestada sellega, et järelevalvemenetluse alustamata jätmise otsustus lähtub selle

tegemise hetkel Rahandusministeeriumile teadaolevatest asjaoludest ning järelevalvemenetluse

alustamata jätmine ei välista vajaduse ilmnemisel järelevalvemenetluse läbiviimist tulevikus,

sh juhtumipõhiselt või valimipõhise kontrollina ja sh nende asjaolude kohta, mille kohta oleme

hankijalt selgitusi küsinud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Estella Põllu

riigihangete valdkonna juht

riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond

Mihhail Antonov 5885 1448

[email protected]