| Dokumendiregister | Andmekaitse Inspektsioon |
| Viit | 2.3-5/26/4484-2 |
| Registreeritud | 10.11.2026 |
| Sünkroonitud | 11.11.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 2.3 Õigusalane korraldamine |
| Sari | 2.3-5 Arvamused andmekogude põhimääruste eelnõude kohta |
| Toimik | 2.3-5/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Justiits- ja Digiministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Justiits- ja Digiministeerium |
| Vastutaja | Terje Enula (Andmekaitse Inspektsioon, Menetlusvaldkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Lp Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja Digiministeerium
Teie 30.10.2026 nr 8-1/7904-1
Meie 10.11.2026 nr 2.3-5/26/4484-2
Arvamus eelnõule
Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse
määruse „Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu
põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu. Meil on eelnõu osas järgmised tähelepanekud.
1. Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse andmekogu põhimäärust §-ga 3¹. Lisatud paragrahvi
lõikes 2 on kirjeldatud sõjavangide andmestiku kaasvastutavate töötlejate ülesandeid, kuid
kavandatud sõnastuse puhul jääb siiski ebaselgeks Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe
vastutusvaldkond. Arvestades, et Kaitsevägi kuulub Kaitseministeeriumi valitsemisalasse
ning mõlemad on nimetatud kaasvastutavaks töötlejaks, vajab täpsustamist, millises
ulatuses korraldab Kaitseministeerium andmetöötlust ja andmete väljastamist ning milliste
töötlemistoimingute eest vastutab Kaitsevägi iseseisvalt. Samuti peab regulatsioonist
üheselt nähtuma, milline kaasvastutav töötleja vastutab andmesubjekti taotluse
lahendamise eest juhul, kui taotlus puudutab mitme kaasvastutava töötleja korraldatavat
andmetöötlust. Palume kaasvastutavate töötlejate ülesannete jaotus selles osas uuesti üle
vaadata ning vajadusel täpsustada.
2. Eelnõu kohaselt on Kaitsevägi sõjavangide andmestiku kaasvastutav töötleja. Samal ajal
nähakse ette, et Kaitseväe suhtes kohaldatakse põhimääruse § 4 lõikes 4 ning §-des 17–19
volitatud töötleja kohta sätestatut. Seletuskirjas märgitakse, et nende nõuete kohaldamine
ei muuda Kaitseväe staatust kaasvastutava töötlejana.
Leiame, et kavandatud regulatsioon ei võimalda siiski üheselt määrata Kaitseväe rolli
kõnealuste töötlemistoimingute tegemisel. Kaasvastutav töötleja määrab koos teiste
vastutavate töötlejatega kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid ja olulised vahendid.
Volitatud töötleja seevastu töötleb isikuandmeid vastutava töötleja nimel ja tema juhiste
alusel. Sama isikuandmete töötlemise eesmärgi ja töötlemistoimingute suhtes ei saa asutus
tegutseda korraga nii kaasvastutava kui ka volitatud töötlejana.
Juhul kui eelnõu eesmärk on kohaldada Kaitseväele andmete sisestamise, ajakohastamise,
parandamise ja turvalisuse tagamise kohustusi, tuleb need sätestada otse Kaitseväe kui
kaasvastutava töötleja ülesannetena. Volitatud töötleja kohta käivate sätete üldine
kohaldamine muudab Kaitseväe rolli ebaselgeks ega võimalda üheselt mõista, kas ja
milliste toimingute puhul peaks Kaitsevägi tegutsema teise töötleja nimel ning juhiste
alusel.
3. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse põhimääruse § 4 lõikega 1¹. Muudatuse kohaselt on
sõjavangide andmestiku volitatud töötlejad vanglad ja vangistusseaduse § 52 tähenduses
tervishoiuteenuse osutaja. Leiame, et tervishoiuteenuse osutaja roll vajab täpsustamist,
kuna tervishoiuteenuse osutamise eesmärgil toimuva andmetöötluse puhul võib
2 (2)
tervishoiuteenuse osutaja tegutseda iseseisva vastutava töötlejana, samas kui andmete
sõjavangide andmestikku kandmisel võib ta tegutseda teise töötleja nimel.
Palume seletuskirjas eristada tervishoiuteenuse osutamise eesmärgil toimuvat
andmetöötlust sõjavangide andmestiku pidamisega seotud töötlemistoimingutest ning
selgitada, milliste konkreetsete toimingute puhul töötleb tervishoiuteenuse osutaja
isikuandmeid teise töötleja nimel ja dokumenteeritud juhiste alusel. Vajadusel tuleb
põhimääruse sõnastust täpsustada nii, et volitatud töötleja määratlus ei hõlmaks
tervishoiuteenuse osutaja iseseisva vastutuse alusel toimuvat andmetöötlust.
4. Seletuskirja kohaselt kantakse sõjavangide andmestikku üksnes kinnipidamise
korraldamiseks vajalik terviseteave. Samas näeb aga lisa 3 ette ka selliste terviseandmete
töötlemist, mille puhul ei ole selge, kuivõrd on nende andmete töötlemine vajalik
kinnipidamise korraldamiseks. Näiteks võib kinnipidamise korraldamiseks olla vajalik
teave isiku tegevuspiirangute, abivajaduse või kinnipidamistingimuste terviseseisundist
tuleneva korraldamise vajaduse kohta, kuid sellest ei tulene siiski automaatselt vajadust
töödelda töövõimetuse ametlikku protsenti või puude raskusastet.
Eraldi vajab põhjendamist surma põhjuse kandmine andmestikku. Seletuskirjas seostatakse
selle töötlemist kinnipidamise lõppemise dokumenteerimise ning teiste sõjavangide ja
teenistujate tervise kaitseks vajalike meetmete hindamisega. Leiame, et seletuskirjas tuleks
täpsustada, millise seadusest tuleneva ülesande täitmiseks on vajalik töödelda surma
põhjust ning miks ei piisa kinnipidamise lõppemise dokumenteerimiseks surma fakti ja aja
töötlemisest.
Samuti võimaldatakse eelnõuga tervishoiuteenuse osutajale juurdepääs sõjavangi
tuvastamiseks vajalikele isikuandmetele ja keha eritunnuste andmetele, sh andmetele
amputatsioonide, armide ja vigastuste kohta. Seletuskirjas on märgitud, et need andmed
võivad olla vajalikud terviseseisundi hindamiseks ja ravi kavandamiseks. Samas
arvestades eritunnuste andmete võimalikku ulatust, ei võimalda üldine viide
tervishoiuteenuse osutamisele siiski hinnata, kas juurdepääs kõigile andmestikus
sisalduvatele eritunnuste andmetele on ikka vajalik. Ka antud juhul peaks seletuskiri
täpsustama, milliste ülesannete täitmiseks ja millises ulatuses vajab tervishoiuteenuse
osutaja juurdepääsu eritunnuste andmetele ning kuidas tagatakse, et juurdepääs piirdub
konkreetse tervishoiuteenuse osutamiseks vajalike andmetega.
Palume seletuskirjas täpsemalt põhjendada eelnimetatud andmete töötlemise eesmärki ja
vajalikkust ning tervishoiuteenuse osutajale antava juurdepääsu ulatust. Ühtlasi palume
hinnata, kas kinnipidamise korraldamise eesmärk on saavutatav vähem üksikasjalike
andmete töötlemisega. Juhul kui kinnipidamise korraldamiseks piisab teabest isiku
terviseseisundist tingitud piirangu, abivajaduse või vajaliku kohanduse kohta, tuleb
andmete minimaalsuse põhimõttest lähtudes piirdudagi nende andmete töötlemisega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Pille Lehis
peadirektor
Terje Enula
627 4144
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|