ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Helin Leichter Riigikogu [email protected]

Teie 23.10.2026 Meie 10.11.2026 nr 2.3-4/26/4357-2

Arvamuse avaldamine eelnõule (IKS § 6) Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks isikuandmete

kaitse seaduse (IKS) muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

(1006 SE).

AKI esitas eelnõu kohta 12.01.2026 arvamuse nr 2.3-4/25/4100-2. Eelnõu on menetluse käigus

oluliselt täpsustatud ning mitme AKI varasema tähelepanekuga on arvestatud. Muu hulgas on

täpsustatud avaliku sektori uuringu seost asutusele õigusaktiga pandud ülesandega ja

andmetöötlussüsteemile esitatavaid nõudeid ning täiendatud eelnõu rakendamisega AKI

töökoormusele kaasneva mõju käsitlust.

Mõistame, et eelnõu on menetluse käigus erinevate osapoolte koostöös oluliselt täienenud ja

muutunud, mille tulemusel on seletuskirjas kohati säilinud varasematele redaktsioonidele

vastavaid selgitusi, mis ei ole enam täielikult kooskõlas eelnõu kehtiva sõnastusega.

Näiteks ei ole IKS § 6¹ lõigete 1 ja 7 selgitustes eelnõus sätestatud tingimused ja erandid täielikult

ajakohastatud. Samuti esineb erinevusi andmesubjekti õiguste piiramise käsitluses. Kavandatud

IKS § 6 lõige 12 võimaldab piirata üksnes IKÜM artiklites 16 ja 18 sätestatud õigusi, mistõttu ei

ole sellega kooskõlas § 6 lõike 5 selgitus, mille kohaselt saab lõigete 12 ja 13 alusel piirata ka

IKÜM artiklist 13 tulenevat teabe andmise kohustust. Samuti ei näe kavandatud RStS § 31 lõige

7 ette IKÜM artiklites 13 ja 14 sätestatud teavitamiskohustuse ega artiklis 17 sätestatud

kustutamisõiguse piiramist, kuigi seletuskirjast võib järeldada vastupidist. Palume üle vaadata ka

õigusi piirama õigustatud isikute käsitlus RStS § 31 lõike 7 selgituses, kuna eelnõu kohaselt võib

õigusi piirata riikliku statistika tegija, seletuskirjas on aga nimetatud vastutavat või volitatud

töötlejat.

Lisaks palume parandada IKS § 6 lõigete 12 ja 13 selgituses viide IKÜM artikli 21 lõike 1 punktile

e. Kirjeldatud piirangueesmärki käsitleb IKÜM artikli 23 lõike 1 punkt e. Eelnõu ja seletuskirja

vahel esineb ka üksikuid muid viite- ja lõikenumbrite erinevusi, näiteks RStS § 34 muudatuse

selgituses.

Täpsustamist vajab ka IKS § 6 kohaldamine tehisaru arendamisel. Seletuskirjas on märgitud, et

tehisaru andmetöötlusele kohaldub IKS § 6 juhul, kui tehisaru arendamisel soovitakse kasutada

isikuandmeid, ning tehisaru arendamist käsitatakse osana laiemast teadus- ja arendustegevusest nii

arendus-, treening-, valideerimis- kui ka testimisfaasis. Selline käsitlus võib jätta eksliku mulje, et

tehisaru arendamisel isikuandmete kasutamine toob iseenesest kaasa IKS § 6 kohaldumise.

2 (3)

Kavandatava IKS § 6 lõike 1 kohaselt peab tegevus aga esmalt vastama IKÜM-i kohastele

teadusuuringu tunnustele. Palume seletuskirjas selgemalt avada, millistel tingimustel

kvalifitseerub tehisaru arendamine või treenimine teadusuuringuks ning kuidas eristub see

tavapärasest tehnoloogia-, toote- või teenusearendusest.

Samuti palume täpsustada IKS § 6 rolli isikuandmete töötlemise õigusliku aluse konstruktsioonis.

Eelnõu menetluses on eristatud uuringu tegija isikuandmete töötlemise alust ning andmete

väljastaja alust andmete uuringuks üleandmisel AKI on ka varasemas arvamuses tõstatanud

andmeandja õigusliku aluse küsimuse. Leiame, et seletuskirjas tuleks täiendavalt selgitada, kuidas

suhestub IKS § 6 uuringu tegija IKÜM artikli 6 lõikes 1 sätestatud töötlemise õigusliku alusega

ning millisel õiguslikul alusel toimub isikuandmete väljastamine uuringu tegijale. Eriliiki

isikuandmete puhul palume samuti selgitada, millisele IKÜM artikli 9 lõikes 2 sätestatud erandile

töötlemine tugineb.

Palume seletuskiri eelnõu kehtiva redaktsiooniga kooskõlla viia, et vältida ebaselgust sätete

eesmärgi ja kohaldamisala tõlgendamisel.

Kavandatava RStS § 31 lõike 9 kohaselt säilitatakse riikliku statistika tegemiseks kogutud

isikuandmeid seni, kuni see on vajalik muu hulgas statistika kvaliteedinõuete täitmiseks või

metoodilise järjepidevuse tagamiseks, ning täpne säilitustähtaeg määratakse asjakohases

õigusaktis. Seletuskirjas põhjendatakse lahendust sellega, et säilitamise vajadus sõltub konkreetse

statistikatöö olemusest ja metoodikast.

Mõistame, et eri statistikatööde puhul võib põhjendatud säilitustähtaeg olla erinev. Samas ei nähtu

eelnõust isikuandmete säilitamise maksimaalset ajalist raamistikku. Juhime tähelepanu, et Justiits-

ja Digiministeeriumi eelnõude koostamise juhise kohaselt tuleb isikuandmete maksimaalne

säilitustähtaeg sätestada seaduse tasandil ning selle pikkust seletuskirjas põhjendada. Palume säte

sellest lähtudes üle vaadata ning täpsustada ka, millist õigusakti peetakse lõikes 9 silmas

„asjakohase õigusaktina“.

Juhime Riigikogu tähelepanu, et eelnõu vastuvõtmine toob kaasa täiendavad ülesanded ja

koormuse kasvu AKI-le. Oleme esitanud kõikide meile teadaolevatest lisanduvate ülesannete

täitmise tagamiseks lisaeelarve taotlused riigieelarve 2027-2030 strateegia raames, aga paraku ei

ole ühtegi meie taotlust rahuldatud. Juba täna on tänu kaebuste, vaiete ja kohtumenetluste arvu

olulisele tõusule vaja teha valikuid, milliseid kaebusi me lahendame ja milliseid mitte. Samas on

meile juba lisandunud täiendavaid ülesandeid ilma selleks ressurssi eraldamata. Näiteks rakendus

2025. a Euroopa Liidu riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi (EES), mille üle AKI peab

järelevalvet teostama regulaarsete auditite näol ja lahendama andmesubjektidega kaebusi ning

nende kohta regulaarselt statistikat koguma ja avaldama; Riigikogu menetluses on platvormitöö

seadus, millega lisanduvad AKI menetluskoormust tõstvad järelevalve ülesanded. Lähiaastatel on

oodata veel mitmeid Euroopa Liidu õiguse rakendamisest tulenevaid koormust tõstvaid ja täiesti

uusi ülesandeid sh selliseid, milline kompetents hetkel AKI-s puudub - nt andmemäärus,

andmehaldusmäärus, tehisintellekti määrus, terviseandmeruumi määrus jt. Peagi on rakendumas

kaEuroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS), millest tuleneb AKI kohustus süsteemi

regulaarselt auditeerida ja andmesubjektide kaebusi menetleda. Lisaks eeltoodule on kasvanud

üldised ja ühiskonna ootused AKI-le, et me oleks aktiivsed nõustavad partnerid oma pädevuse

piires nii seadusloojale kui ka erinevatele sektoritele uute tehnoloogiate rakendamisel kui ka

vajadusel kaitseksime jõulisemalt andmesubjektide huve läbi järelevalvemenetluse sh avaliku

sektori kui andmetöötleja ja teabevaldaja osas. Tänaste ressurssidega ei ole meil võimalik täita ei

uusi ülesandeid ega ka vastata viidatud ootustele.

Kõnesoleva eelnõu seletuskirja punktis 6.1 on põhjalikult käsitletud ka eelnõuga AKI-le

3 (3)

lisanduvaid ülesandeid ja nendega kaasnevat ressursivajadust1. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Lehispeadirektor Irina Meldjuk

[email protected]

627 4108

1 Koormuse suurenemise tõttu on AKI lisakulu aastas 122 800 eurot (kahe inimese tööjõukulu aastas 112 800 eurot ja majanduskulu, sh töökoha kulud, koolitused, tervise edendamine jmt 10 000 eurot).