| Dokumendiregister | Riigiprokuratuur |
| Viit | RP-6-15/26/10426 |
| Registreeritud | 10.11.2026 |
| Sünkroonitud | 11.11.2026 |
| Liik | Oportuniteedimäärus |
| Funktsioon | RP-6 Prokuratuuri põhitegevus |
| Sari | RP-6-15 Oportuniteedimäärused |
| Toimik | RP-6-15/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Antti Aitsen (Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur, Majandus- ja Korruptsioonikuritegude RP I osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
1
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 02.11.2026, Jõhvi
Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Antti Aitsen
Ametiasutuse nimi: Majandus- ja Korruptsioonikuritegude
Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 24913000119
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 93-1 lg 1 - § 25 lg 2
Kahtlustatava nimi: XXX (ik XXX)
Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr
24913000119, milles oli 21.07.2026 XXX esitatud kahtlustus Karistusseadustik (edaspidi KarS) §
93-1 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o rahvusvahelist sanktsiooni
rakendavas õigusaktis sätestatud keelu rikkumise katses, mis seisnes alljärgnevas käitumises:
XXX 05.05.2026.a kella 22:01 paiku saabus Narva, Peterburi mnt 1 asuvasse Ida tollipunkti Narva
maantee piiripunkti mööda jalakäijate terminali Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni väljuvale
suunale ning üritas tal kaasas olnud kotis toimetada Eesti Vabariigist Euroopa Liidu välisesse riiki,
s.o Venemaa Föderatsiooni. kuullaagriga liugurid 4 tk (kaubakood 8302 42 00).
Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 833/2014 art 3k lg 1 kohaselt on keelatud otse või kaudselt
müüa, tarnida, üle anda või eksportida Venemaa füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele
või asutustele või Venemaal kasutamiseks määruse XXIII lisas loetletud kaupu, mis võivad aidata
suurendada eelkõige Venemaa tööstuslikku suutlikkust. Kuullaagriga liugurid (kaubakood 8302
42 00) kuuluvad määruse nr 833/2014 XXIII lisas toodud sanktsioonialuste kaupade nimekirja
Kuna XXX kaasas olnud kauba eksport oli tolliametniku poolt tõkestatud, siis jäi XXX tegevus
rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud keelu rikkumises katsestaadiumisse.
RSanS § 3 lg 1 kohaselt on rahvusvaheline sanktsioon välispoliitika meede, mille eesmärk on
toetada rahu säilitamist või taastamist, rahvusvahelist julgeolekut, demokraatiat ja õigusriigi
põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse järgimist või muude Ühinenud Rahvaste
Organisatsiooni põhikirja või Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide
saavutamist.
RSanS § 3 lg 2 kohaselt kehtestatakse rahvusvaheline sanktsioon isiku suhtes ÜRO
Julgeolekunõukogu resolutsiooni, Euroopa Liidu Nõukogu otsuse või muu Eestile kohustusi
paneva õigusaktiga.
RSanS § 3 lg 3 alusel võib rahvusvahelise sanktsiooniga piirata rahvusvahelist kaubandust ja
rahvusvahelisi tehinguid ning seada muid keelde või kohustusi.
RSanS § 6 kohaselt on rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine rahvusvahelist sanktsiooni
rakendavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmine või keelu rikkumine.
Rahvusvahelist sanktsiooni rakendav õigusakt on RSanS § 9 lg 1 tähenduses rahvusvaheline
leping, Euroopa Liidu Nõukogu määrus või Eesti Vabariigi seadus, mille alusel kohaldatakse
rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas õigusaktis ettenähtud kohustusi ja keelde. Seega on
Euroopa Liidu Nõukogu määrus nr 833/2014 koos hiljem tehtud muudatustega rahvusvaheline
sanktsioon.
KarS § 93-1 lg 1 kohaselt karistatakse rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas või Vabariigi
Valitsuse sanktsiooni kehtestavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmise või keelu
2
rikkumise eest rahalise karistusega või kuni viie aastase vangistusega.
Prokurör, olles tutvunud kriminaalasjas kogutud tõenditega, on seisukohal, et XXX esitatud
kahtlustus on põhjendatud. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse esitada isikule süüdistus
KarS § 93-1 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.
Samas näeb KrMS § 202 lg 1 ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles
kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud
kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui
kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või
süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse otstarbekuse kaalutlustel lõpetaks.
KrMS § 202 lg 7 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest
karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette
ainult rahalise karistuse, võib nimetatud paragrahvi lg-tes 1 ja 2 sätestatud alustel
kriminaalmenetluse lõpetada prokuratuur.
Eeltoodu tähendab, et seadusandja on jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud
juhtudel ka oportuniteediprintsiipi. See võimaldab isiku suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist
eeldusel, et isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni
kohaldamine ei ole tingimata vajalik. Oportuniteediprintsiip on viidud seadusesse sisse paljuski
eesmärgiga hoida kokku alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik
võrdset tähelepanu pöörata kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks
menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt kasutada menetluslikke ressursse võimalikult
ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigushüvede võimalikult ulatuslik kaitse. Menetlusökonoomia kui
oportuniteediprintsiibi üks aspekt viitab vajadusele viia kohtueelne kriminaalmenetlus läbi
võimalikult lihtsalt. Pigem tuleb igal konkreetsel juhul kaaluda, kas arvestades teo toimepanija süü
suurust ning eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi on võimalik loobuda kriminaalmenetluse
jätkamisest.
KrMS § 202 lg-st 1 tulenevalt on oportuniteediprintsiibi kohaldamise esimeseks eelduseks asjaolu,
et kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu. KarS § 4 lg 3 kohaselt on teise astme
kuritegu süütegu, mille eest on nimetatud seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus
kuni viis aastat või rahaline karistus. Käesolevas kriminaalasjas on XXX etteheidetav tegu
kvalifitseeritav KarS § 93-1 lg 1 - § 25 lg 2 järgi, mille eest on karistusena ette nähtud rahaline
karistus või kuni viieaastane vangistus. Seega on tegu teise astme kuriteoga, mille toimepanemise
eest ei ole nähtud ette vangistuse alammäära. Järelikult võib antud juhul kriminaalasjas menetluse
lõpetada prokuratuur.
Kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel on vajalik tuvastada avaliku menetlushuvi
puudumine. Praktikast lähtuvalt hinnatakse nimetatud kriteeriumi täidetust läbi eri- ja
üldpreventiivsete kaalutluste.
Tegu, milles XXX kahtlustatakse, on seadusandja poolt kehtestatud sanktsioonimäärast lähtuvalt
käsitletav teise astme kuriteona. Samuti tuleb ka arvestada, et tegu jäi katse staadiumisse. XXX on
kriminaalkorras karistamata ning samas ei ole tema suhtes menetluses teisi kriminaalasju.
Nimetatud asjaolud viitavad, et kuritegude toimepanemine ei ole kujunenud tema elustiiliks ega
sagedaseks käitumismustriks. Karistuse eesmärk on mõjutada inimest tulevikus seaduskuulekalt
käituma. Avalik huvi käesoleva kahtlustatava menetlemise osas puudub ka kaalutlusel, et tema
suhtes ei ole oodatav avalikkuse eriline usaldus. Samuti ei esine eripreventiivseid kaalutlusi, mis
tingiksid vajaduse isiku karistamise järele. Puudub alus arvata, et XXX jätkab kuritegude
toimepanemist.
Lisaks annavad prokuröri hinnangul kriminaalmenetlusele allutamise fakt, sellest tingitud vajadus
osaleda kahtlustatavana menetlustoimingutel avalikkusele piisavalt mõjusa signaali, et sellistele
rikkumistele järgneb riigi reaktsioon isikute põhivabadusi enim piiravate vahendite ehk
kriminaalmenetluse näol. Seega on XXX puhul üld- ja eripreventsiooni eesmärkide saavutamine
3
tagatud piisaval määral.
Samuti tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise eeldusena KrMS § 202 lg-st 1 tulenevalt tuvastada,
et isiku süü ei ole suur. KrMS § 202 lg 1 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku
mõttes, s.o vaadatakse üksnes konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist ning
erinevaid preventsioone. Seega, süü suuruse hindamisel võetakse aluseks KarS-is toodud
põhimõtted, eelkõige §-s 57 sätestatu. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse
või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning
seadusandja sätestatud karistusraame. Arvestades seadusandja seisukohta, et isikut on võimalik
KarS § 93-1 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistada rahalise karistusega
viitab sellele, et seadusandja hinnangul ei ole sellise teo toimepanija rikkunud kaalukat kaitset
vajavaid ühiskondlikke norme ning tema süü sellist tegu toime pannes võrrelduna kuritegudega,
mille eest on ette nähtud raskemad karistused, on väike. Kohtueelse menetluse käigus kogutud
tõendeid ning isiku käitumist hinnates on alust asuda seisukohale, et KarS § 56 lg-s 1 sätestatud
üld- ja eripreventiivseid eesmärke on võimalik saavutada käesoleval juhul isikut
kriminaalvastutusele võtmata.
XXX on nõus võtma endale seoses kriminaalmenetluse lõpetamisega kohustuse tasuda 500 eurot
riigituludesse.
KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamine saab toimuda ainult kahtlustatava nõusolekul,
mis tähendab ühtlasi, et isik loobub talle inkrimineeritud kuritegudes kohtulahendi taotlemisest,
seega ka enda võimalikust õigeksmõistmisest. Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama
oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks.
XXX on selgitatud, et kriminaalasja toimik jääb Majandus- ja Korruptsioonikuritegude
Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuste täitmiseni. Kui XXX ei täida tähtajaks talle pandud
kohustusi, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse.
Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, ringkonnaprokurör
m ä ä r a s :
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24913000119 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: XXX kohustub
2.1. tasuma riigituludesse 500 eurot tähtajaks 02.04.2027;
2.2. järgima kõiki Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 833/2014 ning selle muudatuste alusel
kehtestatud piiranguid, keelde ja kohustusi ning hoiduma nende rikkumisest kuni
02.04.2027.
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: tõkendit ei kohaldatud.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: XXX juurest tollikontrollis
leitud ja ära võetud esemed (kuullaagriga liugurid, 4 tk) tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel
XXX p-s 2.1 märgitud kohustuse täitmise järgselt.
5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi
Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: andmeid ei kogutud.
6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamata saata: kahtlustatavale XXX.
(allkirjastatud digitaalselt)
Antti Aitsen
XXX kinnitusel on ta kriminaalmenetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus ning on
määruse ja rekvisiidid kätte saanud.
4
XXX
kahtlustatav