| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 12.2-10/26-222/282-7 |
| Registreeritud | 11.11.2026 |
| Sünkroonitud | 12.11.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS |
| Sari | 12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud |
| Toimik | 12.2-10/26-222 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Introduct Estonia OÜ , Välisministeerium , Red Function OÜ ja Tulepaak OÜ |
| Saabumis/saatmisviis | Introduct Estonia OÜ , Välisministeerium , Red Function OÜ ja Tulepaak OÜ |
| Vastutaja | Mari-Ann Sinimaa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Ühisosakond, Dokumendihaldustalitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
ÄRISALADUSETA
OTSUS
Vaidlustusasja number
221-26/312013
Otsuse kuupäev 11.11.2026
Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets
Vaidlustus Introduct Estonia OÜ vaidlustus Välisministeeriumi
riigihankes „Diplomaatide portaali ja
menetluskeskkonna (VEIS) uue digilahenduse
arendustööde tellimine“ (viitenumber 312013) otsustele
tunnistada edukaks ühispakkujate Red Function OÜ ja
Tulepaak OÜ pakkumus ning kvalifitseerida ja jätta
kõrvaldamata ühispakkujad Red Function OÜ ja
Tulepaak OÜ
Menetlusosalised
Vaidlustuse läbivaatamine
Vaidlustaja Introduct Estonia OÜ, esindaja
vandeadvokaat Keidi Kõiv
Hankija Välisministeerium, esindaja Magnus Lomp
Kolmas isik ühispakkujad Red Function OÜ ja Tulepaak
OÜ
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
RHS1 § 192 lg 3 p 7 ja § 197 lg 1 p 8, RHS § 197 lg 1 p 5 ja RHS § 198 lg 1 alusel
1. Jätta läbi vaatamata Introduct Estonia OÜ vaidlustus osas, milles taotletakse
hindamisotsuse Introduct Estonia OÜ pakkumusele määratud tehnilise,
arhitektuurse ja funktsionaalse lähenemise kriteeriumi ning projektiplaani ja
ajakava kriteeriumi hindepunktide andmise osas kehtetuks tunnistamist.
2. Rahuldada Introduct Estonia OÜ vaidlustus ja tunnistada kehtetuks
Välisministeeriumi 09.10.2026 otsused tunnistada edukaks ühispakkujate Red
Function OÜ ja Tulepaak OÜ pakkumus ning kvalifitseerida ja jätta
kõrvaldamata ühispakkujad Red Function OÜ ja Tulepaak OÜ.
3. Mõista Välisministeeriumilt Introduct Estonia OÜ kasuks välja vaidlustuse
esitamisel tasutud riigilõiv 2560 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas
3400,8 eurot käibemaksuta.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult
teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1).
1 riigihangete seadus
2 (32)
JÕUSTUMINE
Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei
esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole
seotud edasikaevatud osaga (RHS § 200 lg 4).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. 03.07.2026 avaldas Välisministeerium (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris avatud
hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Diplomaatide portaali ja menetluskeskkonna
(VEIS) uue digilahenduse arendustööde tellimine“ (viitenumber 312013) (edaspidi
Riigihange) hanketeate.
Hankija soovib Riigihanke tulemusena sõlmida raamlepingu ilma minikonkursita (hanketeate
p 5.1.15).
2. 19.10.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)
Introduct Estonia OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija 09.10.2026 otsustele
tunnistada edukaks ühispakkujate Red Function OÜ ja Tulepaak OÜ pakkumus ning
kvalifitseerida ning jätta kõrvaldamata ühispakkujad Red Function OÜ ja Tulepaak OÜ
(edaspidi Kolmas isik).
Vaidlustaja on eraldi vaidlustanud ka Hankija koostatud hindamisotsuse Vaidlustaja
pakkumusele määratud tehnilise, arhitektuurse ja funktsionaalse lähenemise kriteeriumi ning
projektiplaani ja ajakava kriteeriumi hindepunktide osas.
3. Vaidlustuskomisjon teatas 26.10.2026 kirjaga nr 12.2-10/221 menetlusosalistele, et vaatab
vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse
avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide
esitamiseks aega kuni 29.10.2026 ja neile vastamiseks kuni 03.11.2026.
Vaidlustuskomisjoni poolt määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad
Vaidlustaja, teiseks tähtpäevaks Hankija.
4. Käesolevas vaidlustusasjas on Vaidlustaja ja Hankija oma menetlusdokumentides
kajastanud andmeid, mida Vaidlustaja käsitleb oma ärisaladusena. RHS ei näe ette, et kogu
vaidlustusmenetluse saaks kinniseks kuulutada, vaidlustuskomisjoni otsus tuleb üles laadida
riigihangete registrisse. Vaidlustaja ärisaladuse kaitseks on vaidlustuskomisjon koostanud
käesolevast otsusest kaks versiooni:
1) otsuse täielik versioon, millest Vaidlustaja ärisaladusi sisaldavaid osi eemaldatud
pole, tehakse teatavaks Vaidlustajale ja Hankijale;
2) otsuse versioon, millest on eemaldatud Vaidlustaja ärisaladust puudutavad osad, mis
on tähistatud märkega [Vaidlustaja ärisaladus], tehakse teatavaks Kolmandale isikule ning
laaditakse üles riigihangete registrisse. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Vaidlustaja, Introduct Estonia OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt.
5.1. Vaidlustaja pakkumus sai hindamisel kokku 84 punkti, jäädes Kolmanda isiku edukaks
3 (32)
tunnistatud pakkumuse 86-punktilisest tulemusest maha 2 punktiga.
Vaidlustaja hinnangul rikkus Hankija hindamisel läbipaistvuse, kontrollitavuse ja võrdse
kohtlemise põhimõtteid: rakendas avaldamata detailsusnõudeid, põhjendas hindeid
üldsõnaliselt ning kohaldas hindamiskriteeriume erinevalt.
5.2. Riigihanke alusdokumentide järgi toimub pakkumuste hindamine järgmiste
hindamiskriteeriumite alusel:
• tööde kogumaksumus ilma käibemaksuta (osakaal 30 punkti);
• tunnihind ilma käibemaksuta (osakaal 10 punkti);
• tehniline, arhitektuurne ja funktsionaalne lähenemine (osakaal 20 punkti);
• arendusmeeskonna kogemus ja kompetentsid (osakaal 20 punkti) ning
• projektiplaan ja ajakava (osakaal 20 punkti).
Vaidlustaja vaidlustab otsuse üksnes tehnilise, arhitektuurse ja funktsionaalse lähenemise
kriteeriumi ning projektiplaani ja ajakava kriteeriumi osas.
5.3. Hindamisotsuse õigusvastasus tehnilise, arhitektuurse ja funktsionaalse lähenemise
hindamiskriteeriumis
Hindamise aluseks on muu hulgas pakkumuses esitatud dokument „Tehniline ja
arhitektuuriline lähenemine“ (edaspidi Tehniline lähenemine).
Hankija koostatud Koondtabelis (edaspidi Koondtabel) toodud põhjendused ei ole õiged.
5.3.1. Hankija nõudis metoodikas avaldamata rakendusdetailsust: ühise taastepunkti valimise
ja puuduva faili käsitlemise, saabunud vastuse menetlusega sidumise ja automatiseerituse ning
keskse logimise ühenduse ja saladuste asendamise järjekorra kirjeldamist. Maksimumhinde
kirjeldus nõudis aga selgeid andmevooge, komponente, liidestusi ja väliseid sõltuvusi ning
põhjendatud toimepidevuse, turvalisuse, hooldatavuse ja laiendatavuse põhimõtteid, mitte iga
tõrkeolukorra või rakendussammu ammendavat kirjeldust. Ka Lisa 3 kehtestas tulemused,
mitte Koondtabelis nõutud kirjeldusdetailsuse. Vaidlustaja väitel ei nõutud teistelt pakkujatelt
sama detailsust.
5.3.2. Taastamise etteheide ei arvesta Tehnilise lähenemise p-e 8.8, 10.8 ja 13.3. MFN-i
terviklikkuse nõue määrab taastamisjärgse tulemuse, mitte selle saavutamise viisi.
[Vaidlustaja ärisaladus]
Hankija ei kehtestanud lubatud andmekao ega taasteaja arvulist nõuet. [Vaidlustaja
ärisaladus]. Vaidlustaja hinnangul nõuab Hankija seega [Vaidlustaja ärisaladus] taset, mis
kuulub käitus- ja hooldusdokumentatsiooni, mitte hinnatavasse arhitektuuripõhimõtete
kirjeldusse.
[Vaidlustaja ärisaladus]. Vaidlustaja peab kasutaja allkirjastamisvahendi, rakenduse ja
konteineri loomise koostöö ning katkestuse mõju üksikasju metoodikas nõudmata
rakendusjuhendi tasemeks.
„Diplomaatide portaali analüüsi“ p-ide 3.6 ja 3.6.1 järgi vajasid Maksu- ja Tolliameti,
Transpordiameti, SMIT/PPA ning Äriregistri X-tee päringute andmekoosseisud ja
4 (32)
integratsioonitingimused täiendavat kokkuleppimist. Automaatse liidestuse puudumisel nähti
ette dokumendi- või e-postipõhine andmevahetus. Ka tehniline kirjeldus nõudis liidestuste
realiseerimise lähenemist ning väliste sõltuvuste ja riskide käsitlust, mitte veel kokku
leppimata liidestuste lõplikku tehnilist spetsifikatsiooni. Vaidlustaja hinnangul ei saanud
selliste üksikasjade puudumine välistada maksimumhinnet.
Dokumendipõhine andmevahetus hõlmab raadioloa (TTJA), relvaloa (PPA),
tollideklaratsioonide (MTA) ning kinnisvara asukoha kooskõlastuse protsesse
(Siseministeerium, Kaitseministeerium ja Tallinna linnavalitsus, p-id 3.5 ja 6.4). Hankija
analüüs näeb nende puhul ette e-posti teel andmevahetuse, mitte automaatse välisliidese.
[Vaidlustaja ärisaladus]. Vaidlustaja hinnangul on sellega avatud vastuse saabumine,
menetlusega sidumine ning käsitsi ja automaatsete toimingute piir.
[Vaidlustaja ärisaladus].
[Vaidlustaja ärisaladus]. Koondtabel ei selgita, miks need punktid ei vasta hindamismetoodika
5 punkti taseme nõudele.
P-ide 11.1 ja 11.10 litsentsipoliitika kehtib kogu töö vältel kõigile komponentidele.
[Vaidlustaja ärisaladus]. Vaidlustaja peab seda põhjendamatult erinevaks detailsusnõudeks.
5.3.3. Kolmanda isiku maksimumhinnet põhjendati ühise sessioonihalduse ja failihoidlaga,
digiallkirjastamise komponentide ning andmevooga, keskse logimise teekonnaga (p-id 9.3–
9.4) ja migratsiooni järjekorra, valideerimise, taaskäivitatavuse ning andmekvaliteedi
seostega (p-id 11.2–11.7). Vaidlustaja peab võrreldavaks oma [Vaidlustaja ärisaladus].
Koondtabel ei ava tema hinnangul konkreetset kvaliteedierinevust, mis õigustab hindeid 5 ja
3, rikkudes RHS § 47 lg 4 p-i 3 ning võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtteid.
5.3.4. Vaidlustaja peab riigihankeid viitenumbritega 305569 ja 312013 sisuliselt võrreldavaks:
tehnilised kirjeldused käsitlevad sama süsteemi, turvaklassi K2T2S2, analüüsidokumenti,
esimese tellimuse ulatust ning valdavalt samu arendus- ja dokumenteerimisnõudeid.
Vaidlustaja hinnangul kattuvad ka vaidlusaluste 20-punktiliste kvaliteedikriteeriumide
hindamisesemed. Varasemas hankes sai Vaidlustaja samal arhitektuuri- ja
planeerimislähenemisel põhineva pakkumuse tehnilise lähenemise eest 20 punkti 20-st, nagu
ka Kolmas isik, koondtulemuste erinevus tulenes meeskonna kogemuse ja kompetentside
hindest. Käesolevas Riigihankes sai Vaidlustaja mõlemas vaidlusaluses kriteeriumis 12 punkti
20-st ehk hinde 3. Vaidlustaja peab erinevust põhjendamatuks ning viitab vaidlustuse lisa 1
konfidentsiaalsele võrdlustabelile.
5.4. Hindamisotsuse õigusvastasus projektiplaani ja ajakava hindamiskriteeriumis
Ka projektiplaani kriteeriumi hindamisel ilmnevad nii standardi avaldamata jätmise kui ka
pakkujate ebavõrdse kohtlemise probleemid.
Koondtabelis toodud põhjendused ei ole õiged.
5.4.1. Vaidlustaja hinnangul ei arvesta etteheited projektiplaani töömahtu ja riskimeetmeid.
[Vaidlustaja ärisaladus].
5 (32)
Hindamismetoodika ega tehnilise kirjelduse p 13.3.1 ei kehtesta analüütiku minimaalset
tunnimahtu, kasutusloo- või ärireeglipõhist arvutusnõuet ega kohustuslikku vormi.
[Vaidlustaja ärisaladus].
[Vaidlustaja ärisaladus].
Tehnilise kirjelduse p-id 4.2, 4.5 ja 4.6 nõuavad VEIS-i andmete ja menetlusloogika üleviimist
uuele arhitektuurile, p 5.4.8 hõlmab migratsiooni ja andmekvaliteedi parandamist ning p
5.5.3.4 esimese tellimuse toimimiseks vajalike andmete migreerimist. Seega kajastab kõrge
andmekvaliteedi riski tuvastamine Vaidlustaja hinnangul töö keerukust, mitte plaani puudust.
[Vaidlustaja ärisaladus].
[Vaidlustaja ärisaladus].
Vaidlustaja hinnangul ei arvesta kattuvate tööde etteheide kirjeldatud töökorraldust ega
garantiikohustust ning nõuab Riigihanke alusdokumentides sätestamata ümberplaneerimise
detailsust.
Lisa 3 nõuded OWASP ASVS tasemele 2, eID-autentimisele, logimisele, andmevahetuse
dokumenteerimisele, terviklusele, automaat- ja integratsioonitestidele, staatilisele
koodianalüüsile ning sõltuvuste turvakontrollile kinnitavad riskijuhtimise ja
kvaliteeditagamise vajadust. Hangiti ka tehniline, arhitektuuri-, paigaldus- ja
liidestusdokumentatsioon ning suurema arenduse tellimisel võis Hankija nõuda sõltumatut
turbetestimist. Vaidlustaja rõhutab, et nende tegevuste ja ajapuhvri kavandamine toetab
Projektiplaani, mitte ei ole selle nõrkus.
Vaidlustaja viitab Riigikohtu otsuse 3-20-1198/58 p-le 21: täpsem tasemekirjeldus vähendab
hindamisruumi ning hinne peab kirjeldusest lähtuma. Vaidlustaja leiab, et Projektiplaan
sisaldab kõiki maksimumtaseme elemente, kuid Koondtabel ei selgita tegelikku kõrvalekallet
sellest tasemest.
5.4.2. Vaidlustaja peab ebavõrdseks Kolmanda isiku plaani maksimumhinde põhjendamist
tunnustega, mis esinevad ka tema plaanis: tööetappide, sõltuvuste ja rollide seostamine,
Hankija kaasamine, riskimeetmed, arendusega seotud testimine ning kavandatud migratsioon
ja kasutuselevõtt. Vaidlustaja [Vaidlustaja ärisaladus]. Koondtabel peab selgitama erinevat
hinnet õigustavat sisulist erinevust, kuid Vaidlustaja hinnangul seda ei tee.
Vastuolu ilmneb eriti selgelt selles, kuidas Hankija käsitles riske ja töömahu arvestust. Teise
pakkuja (Askend Estonia OÜ) puhul märgib Koondtabel, et projektiplaanis on küll tuvastatud
ajakava pingelisuse risk ja ressursiarvestuses ei kajastu turvatestimise 145 töötundi
kogusummades, kuid puudused ei mõjuta komisjoni hinnangul oluliselt projekti edukat
elluviimist. Vaidlustaja puhul ei tuvastanud Hankija sellist aritmeetilist või ressursitabeli
vastuolu, vaid heitis ette, et mõne tööpaketi ja riski seos ei ole piisavalt põhjendatud, kuigi
Projektiplaani p-id 4.2, 4.4–4.6, 6.1–6.9, 7.1–7.4 ja 9.2 kirjeldavad vastavad töömahud, rollid,
testid, migratsioonietapid ja riskimeetmed.
5.5. Projektiplaan sisaldab töömahtu rollide ja etappide kaupa (p 4.2), mitte tööliikide või -
pakettide kaupa. Nimetatud arve ja mõistet „tööpakett“ kasutas Vaidlustaja esmakordselt
6 (32)
pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva Hankija hinnaselgitustaotlusele antud vastuses.
Hankija on seega kasutanud pakkumuse hindamisel selgitusest pärinevaid andmeid esitatud
Projektiplaanile madalama hinde põhjendamiseks.
Vaidlustaja viitab RHS § 46 lg-le 3 ja leiab, et selgitus võib avada pakkumuse olemasolevat
sisu, mitte muuta pakkumust või hindamise lähtealust. Ilma hinnaselgituseta poleks Hankija
saanud tugineda nimetatud tööpaketijaotusele. Vaidlustaja hinnangul tuli hinnata algset
Projektiplaani tervikuna, mitte käsitada hilisemat jaotust selle puudusena. Vastupidine
lähenemine rikub RHS §-st 3 ja § 117 lg-st 1 tulenevaid nõudeid.
5.6. Vaidlustaja palub tunnistada hindamisotsus õigusvastaseks: tehnilise lähenemise puhul
rakendati avaldamata detailsusnõuet, projektiplaani puhul jäeti arvestamata ressursijaotus ja
riskimeetmed ning mõlemas kriteeriumis jäi selgitamata eduka pakkumuse sisuline paremus.
See rikub läbipaistvuse, kontrollitavuse ja võrdse kohtlemise nõudeid.
5.7. Otsuste järgnevuse põhimõttest tuleb tunnistada kehtetuks ka eduka pakkumuse esitanud
pakkuja kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsused.
5.8. Vaidlustaja täiendavad seisukohad.
5.8.1. Vaidlustaja põhiline vastuväide on, et Hankija ei ole hinnanud pakkumust avaldatud
hindamiskriteeriumide ja hindamismetoodika kohaselt, vaid on asunud pakkumust hindama
tingimuste järgi, mida hindamiskriteeriumitest ei tulene, ning sealjuures ka madalama hinde
põhjendamisel lähtunud detailsusnõuetest, mida ei olnud Riigihankes sätestatud.
Tehnilise kirjelduse p 13.4 nõudis sisulist põhjendust, mitte ammendavaid rakendus- ja
käitlusjuhiseid. P-id 3.6, 8.1.2, 5.5.3.7 ja 8.3.13 nägid ette lahenduse hilisemat
kooskõlastamist ning täpsustamist. Vaidlustaja hinnangul oleks lõpliku teostusdetailsuse
hindamine selle hilisema muutmise korral vastuolus hindamise eesmärgiga.
Vaidlustaja möönab hindamismetoodika täiendamist, kuid peab varasemat hanget jätkuvalt
võrreldavaks: sama hankeeseme puhul hinnati juba varem tehnoloogiavalikute,
andmevoogude, komponentide, liidestuste ja migratsiooni põhjendatust ning plaani
realistlikkust, ressursijaotust, riskimeetmeid ja kvaliteeditagamist. Lisatud väliste sõltuvuste,
toimepidevuse, turvalisuse, hooldatavuse, laiendatavuse ning esimese tellimuse terviklikkuse
rõhuasetus ei asenda konkreetse etteheite seostamist avaldatud tingimuse ja pakkumuse
sisuga.
5.8.2. Hindamisotsuse õigusvastasus tehnilise, arhitektuurse ja funktsionaalse lähenemise
hindamiskriteeriumis
5.8.2.1. Vaidlustaja ei tugine ainult teemade nimetamisele, vaid nende käsitlemisele
maksimumtasemel. Hankija peab iga etteheite puhul näitama, milline avaldatud
hindamistingimus jäi täitmata ja miks ei kõrvalda puudust pakkumuse terviklik lugemine.
Vaidlustaja hinnangul ei ole seda tehtud ega osutatud MFN-i vastuolule, põhjendamata
arhitektuurivalikule või väljajäetud funktsionaalsusele.
5.8.2.2. Dokumendipõhise andmevahetuse kohta täpsustab Vaidlustaja, et p-id 3.5, 4.5, 6.4 ja
8.1 kirjeldavad sama töövoo etappe ning p 8.8 dokumendi andmemudelit. Hankija ei nimeta
nende kooslugemisel alles jäävat puudust.
7 (32)
[Vaidlustaja ärisaladus].
[Vaidlustaja ärisaladus]. Vaidlustaja hinnangul on nii avatud nõutud loogiline arhitektuur,
mitte üksnes lubatud funktsionaalsuse hilisemat arendamist.
5.8.2.3. Keskse logimise puhul on määratud nii tehniline ühendus kui ka vastutuspiir. Hankija
vastuse järgi ei piisa viitest tellija käitusahelale, sest ebaselgeks jäävat kogumise seos keskse
säilitamise ja otsinguga.
[Vaidlustaja ärisaladus].Vaidlustaja hinnangul on teekond ja vastutuspiir sellega määratud
ning MFN ei nõua kindlat säilitus- või otsingutoodet.
Vaidlustaja peab seda tehnilise kirjelduse p-s 13.4.2 nõutud arhitektuuritasemel piisavaks:
[Vaidlustaja ärisaladus]. Käitusvahendi lõplik seadistus ei muuda kirjeldatud ühendust
olematuks.
5.8.2.4. Taastamise kohta lisab Vaidlustaja, et [Vaidlustaja ärisaladus]. Taastamist
kontrollitakse kord kvartalis eraldi keskkonnas. Koos p-is 5.3.2 kirjeldatuga avab see tema
hinnangul hoidlate sõltuvuse ja taastekontrolli põhimõtte.
5.8.2.5. Digiallkirjastamist tuleb Vaidlustaja hinnangul käsitleda koos dokumendi ja
menetluse seostega. [Vaidlustaja ärisaladus].
Hankija peab seetõttu selgitama, milline allkirjastamise töövoo põhiseos, sealhulgas
katkestuse mõju taotluse olekule, jäi avamata ning miks välistas see avaldatud metoodika järgi
maksimumhinde. Üksnes lisadetailsuse puudumine ei tõenda kogu käsitluse pealiskaudsust.
5.8.2.6. Saladuste halduse puhul on määratud asukoht, neid kasutavad komponendid ja
asendamise mehhanism. [Vaidlustaja ärisaladus].
Hankija keskendub vana väärtuse tühistamise ja uue väärtuse rakendamise järjekorrale välise
süsteemi suhtes. See puudutab konkreetse saladuse ja seda kontrolliva süsteemi
käitusprotseduuri, millest ei järeldu, et pakkumuses puuduks saladuste asendamise
toimimispõhimõte või komponentide vastutusjaotus. Lisaks ei ole Hankija ka nõudnud
hindamiskriteeriumis sellist detailsust, nagu ta käesoleval juhul ette heidab.
5.8.2.7. Vaidlustaja peab [Vaidlustaja ärisaladus]. Litsentsietteheide ei muuda tehnilist
põhjendust olematuks.
[Vaidlustaja ärisaladus]. Vaidlustaja hinnangul tuleb tehnilist põhjendust ja üldisi
valikupiiranguid hinnata koos, maksimumtase ei nõua lõplikku versiooniloendit ega üldreegli
kordamist iga komponendi juures.
5.8.2.8. Kokkuvõttes peab Vaidlustaja tehnilise lähenemise käsitlust maksimumtasemele
vastavaks. Tema hinnangul ei arvesta väidetavad ebaselgused pakkumuse tegelikku sisu ega
tõenda hinde 3 aluseks olevaid puudusi.
5.8.3. Hindamisotsuse õigusvastasus projektiplaani ja ajakava hindamiskriteeriumis
8 (32)
5.8.3.1. Vaidlustaja möönab, et tegevuste, ajakava ja ressursside kooskõla kuulub hindamise
esemesse. Tema hinnangul ei ole Hankija aga näidanud, milline avaldatud tingimuse
täitmiseks vajalik seos jääb pakkumust tervikuna lugedes avamata või milline vastuolu
muudab plaani puudulikuks. Üldine kahtlus töömahu piisavuses ei asenda konkreetset
põhjendust.
Tehnilise kirjelduse p-id 13.3.1 ja 13.3.2 nõuavad teostatavuse hindamiseks etappide,
sõltuvuste, töömahu, rollide, riskide, migratsiooni ja kasutuselevõtu kirjeldust. Vaidlustaja
toob nende täitmise kohta esile järgmised elemendid:
• Tulemuste saavutamise lähenemine: ulatus on seotud konkreetsete etappide ja
funktsionaalsete inkrementidega.
• Detailne projektiplaan: olemas on nädalate ja sprintide tasemel tegevused.
• Vaheetapid ja verstapostid: määratud on kontrollitavad vahetulemused ja
vastuvõtutingimused.
• Ajakava vastavus ootustele: pakkumus lubab 10-kuulist teostust ja sellele järgnevat
hüpertuge.
• Ressursijaotus: olemas on rolli- ja etapipõhine tunnitabel, kokku 5235 tundi.
• Arendusmetoodika: kahenädalased Scrum-sprindid koos planeerimise, demode,
retrospektiivide ja backlog’i prioritiseerimisega on selgesti kirjeldatud.
• Riskianalüüs ja maandamine: riskid on esitatud kujul tõenäosus, mõju, vastutaja ning
konkreetsed meetmed, sealhulgas varajane profileerimine, turvatestimise puhver,
puhkuste kooskõlastamine ja töömahu järgimine.
• Hankija kaasamine: kirjeldatud on regulaarne osalemine, etapiülevaatused ja
muudatuste kinnitamine.
• Sõltuvuste ja eelduste juhtimine: käsitletud on kontaktisikud, andmed, liidestuste
valmisolek, otsustustähtajad ja eskaleerimine.
• Integreeritud testimine ja kvaliteet: testimine toimub läbivalt, kriitilised puudused
kõrvaldatakse enne üleandmist ning sõltumatu turvatestimine ja UAT on planeeritud.
• Migratsioon ja kasutuselevõtt ning kooskõla tehnilise lahendusega: etapid,
prooviränded, tagasipöördumine, koolitus ja järkjärguline avamine on olemas ning
tehniline dokument avab ka nende teostuse.
5.8.3.2. Analüüsitöö mahu põhjendatus tuleneb pakkumuses valitud töökorraldusest. Hankija
seab kahtluse alla, kas kavandatud analüüsimahuga jõutakse kõik kirjeldatud ülesanded täita.
Selle hindamisel tuleb aga lähtuda töö tegelikust lähteolukorrast, mitte lihtsalt esitada kahtlusi.
Tehnilise kirjelduse p-i 3.6 kohane lähteanalüüs kirjeldab juba protsesse ja funktsionaalseid
vajadusi, Vaidlustaja ülesanne on seda kontrollida ja täpsustada, mitte analüüsi algusest teha.
[Vaidlustaja ärisaladus]. Seetõttu tuleb töömahtu hinnata lähteanalüüsi ja selle töökorralduse,
mitte üksnes detailanalüüsi ülesannete loetelu põhjal.
5.8.3.3. Migratsiooni puhul vaidleb Vaidlustaja vastu sisulise kontrollitöö ressursikatte
etteheitele. Vaidlustaja hinnangul tuli need asjaolud selgitada välja hindamisel, mitte tõstatada
neid alles vaidlustusmenetluses.
[Vaidlustaja ärisaladus].
[Vaidlustaja ärisaladus].
9 (32)
[Vaidlustaja ärisaladus].
5.8.3.4. Vaidlustaja hinnangul on kattuvate etappide tööjärjekord, rollid ja kontrollipunktid
määratud. Hankija peab selgitama konkreetse ressursikonflikti või sõltuvusvastuolu, mitte
järeldama meetmete ebapiisavust täiendava töö võimalusest.
[Vaidlustaja ärisaladus].
[Vaidlustaja ärisaladus].
[Vaidlustaja ärisaladus].
[Vaidlustaja ärisaladus].
[Vaidlustaja ärisaladus]. Vaidlustaja hinnangul ei tõenda Hankija vastuses nimetatud võimalik
täpsustamisvajadus nende meetmete ebapiisavust.
5.8.3.5. Hüpertoe ressursikorraldus põhineb samade spetsialistide prioriteetsel valmisolekul
ning kasutuselevõtule eelneval kvaliteedikontrollil. Hankija tõstatatud spetsialistide
kättesaadavuse küsimust tuleb hinnata koos plaanis määratud töökorraldusega. Hüpertoe ajal
jätkavad samad testija ja Java-arendajad, kes tegid tootmisse ülemineku. Samuti järgneb
hüpertugi arendusele ja vastuvõtukontrollidele, mitte ei toimu nende kõrval. Seega ei eelda
plaan, et samad inimesed täidavad hüpertoe ülesandeid samaaegselt varasemate etappide
arendus- ja testimistöödega.
Prognoositud töömahtu põhjendab ka kasutuselevõtu korraldus. Kriitilised ja kõrge
prioriteediga puudused lahendatakse enne tootmisvalmiduse otsust, turbetestimiseks ja
parandusteks jäetakse ajavaru ning süsteem avatakse esmalt piiratud kasutajaringile.
Pöördumiste vastuvõtt, nende edastamine vastutavale spetsialistile ja reageerimine on
korraldatud enne käivitamist.
Hüpertoe korraldus ei tugine seega üksnes rahalisele reservile. Määratud on toe osutajad,
nende prioriteetne kaasamine, pöördumiste lahendamise kord ning meetmed töövajaduse
vähendamiseks. Reserv katab vajaduse korral selle töö prognoosi ületava kulu.
Ressursikorralduse piisavust tuleb hinnata nende meetmete koosmõjus, kuid Hankija on selle
jätnud tervikuna tegemata.
5.8.3.6. Vaidlustaja nõuab ressursiarvestuse ja riskijuhtimise hindamisel sama sisulist
standardit. Askend Estonia OÜ puhul arvestati tegevuste ja rollide olemasolu vaatamata 145
tunni puudumisele kogusummadest; Vaidlustaja puhul tuleb samamoodi arvestada analüüsi,
tehnilise migratsiooni ja UAT-i kogu ressursijaotust. Eduka pakkumuse proovirändeid,
kontrolle, tagasipöördumist, koolitust ja stabiliseerimist tuleb võrrelda Vaidlustaja
Projektiplaani p-ide 3.7–3.9, 6.9 ja 7.2–7.4 sisuliste seostega. Üldine viide puuduste eri liigile
ei vasta konkreetsele vastuväitele tegevuste ja ressursi erineva käsitlemise kohta.
6. Hankija, Välisministeerium, vaidleb vaidlustusele vastu.
6.1. Hankija hinnangul vastavad vaidlustatud kvaliteedikriteeriumide hinded avaldatud
hindamismetoodikale. Hindamise Koondtabelis esitatud põhjendused selgitavad, miks
10 (32)
Vaidlustaja pakkumus vastab mõlemas kriteeriumis 3 punkti, mitte 5 punkti tasemele.
6.2. Tehniline, arhitektuurne ja funktsionaalne lähenemine
6.2.1. Maksimumhinne eeldab põhjendatud tehnoloogiavalikuid, selgeid andmevooge,
komponente, liidestusi ja väliseid sõltuvusi ning läbimõeldud toimepidevuse, turvalisuse,
hooldatavuse ja laiendatavuse põhimõtteid. Tehnoloogiate nimetamisest või tulemuse
lubamisest ei piisa: pakkumus peab selgitama, kuidas valitud lahendus tulemuse saavutab.
Hankija hinnangul näitlikustavad Koondtabeli konkreetsed olukorrad toimimispõhimõtete
ebaselgust, mitte nõuet esitada ammendav rakendus- või käitusjuhend.
6.2.2. Andmebaasi ja failide kooskõlaline taastamine
Hankija arvestas Tehnilise lähenemise p-ides 8.8, 10.8 ja 13.3 kirjeldatud varundamist ja
taastamist, [Vaidlustaja ärisaladus]. Etteheide ei seisne varundamise või taastamisjärgse
kontrolli puudumises.
Etteheide puudutab kooskõlalise lõppseisu saavutamist: [Vaidlustaja ärisaladus] ei selgita
lahknevuse kõrvaldamist, näiteks puuduvale failile osutava andmebaasiviite korral.
Kuni [Vaidlustaja ärisaladus] andmekao sihtnäitaja seostub [Vaidlustaja ärisaladus], mitte
kogu lahendusele Hankija kehtestatud nõudega. Hankija ei vaidlusta taastamise tehnilist
võimalikkust, vaid selle põhimõtte põhjendatust.
6.2.3. Digiallkirjastamise tervikvoog
[Vaidlustaja ärisaladus]. Hankija arvestas neid kirjeldusi. [Vaidlustaja ärisaladus] kasutamise
põhjendus selgitab valitud teegi ülesandeid, kuid sellest ei nähtu veel kasutaja algatatud
allkirjastamise töövoog.
Koondtabeli tähelepanek puudutab [Vaidlustaja ärisaladus]. Need on süsteemi komponentide
ja andmevoogude koostoime küsimused, mis jäid pealiskaudseks ja piiratuks. Kõigi tehniliste
käskude või välise teenuse lõplike parameetrite esitamist Hankija ei nõudnud.
Väliste liideste parameetrite hilisem täpsustumine ei takista portaali vastutuse ja töövoo
põhimõtete kirjeldamist.
6.2.4. Saabuvate dokumentide sidumine menetlusega
[Vaidlustaja ärisaladus]. Hankija arvestas neid kirjeldusi.
[Vaidlustaja ärisaladus]. Neid kirjeldusi koos lugedes ei anna pakkumuse eri osad üheselt
mõistetavat tervikpilti sellest, kuidas saabunud vastus koos manustega süsteemi jõuab, õige
menetlusega seotakse ning millised toimingud teeb süsteem ja millised kasutaja.
Koondtabeli tähelepanek ei puuduta automaatse liidese puudumist nende asutustega, kelle
puhul Riigihanke alusdokumendid näevad ette e-posti teel toimuva andmevahetuse.
Tähelepanek puudutab pakkuja enda kirjeldatud lahenduse osade kooskõla ning käsitsi ja
automaatsete toimingute piiri selgust. [Vaidlustaja ärisaladus] ei kõrvalda vajadust vaadelda
11 (32)
pakkumuse teisi kirjeldusi samas tervikus.
6.2.5. Keskne logimine
Hankija arvestas pakkumuse p-ides 9.8, 10.6 ja 11.7 kirjeldatud logimislahendust. [Vaidlustaja
ärisaladus]. Koondtabeli tähelepanek puudutab rakenduse toodetud logide jõudmist Hankija
keskse säilitamise ja otsingu keskkonda ning selle ühenduse eelduste ja tööjaotuse kirjeldust.
[Vaidlustaja ärisaladus]. Seda käsitati koos teiste puudustega maksimumhinnet takistava
väiksema kirjelduspuudusena, mitte lahenduse teostamatuse tõendina.
6.2.6. Kompromiteeritud saladuse asendamine
[Vaidlustaja ärisaladus] ning Koondtabel seda ka tunnustab. Need kirjeldused ei ava siiski
kompromiteeritud saladuse tühistamise ja asendamise koordineerimist seda kasutavate
komponentide ning väliste teenuste vahel.
Uue väärtuse edastamine rakendusele ei selgita iseenesest vana väärtuse kehtetuks muutmist
seda kontrollivas süsteemis ega toimingute omavahelist sõltuvust. Hankija ei nõudnud
üksikasjalikku käitusjuhendit. Küsimus puudutas turvalisuse ja komponentide koostöö
põhimõtte selgust ning seda arvestati koos teiste kirjelduslike puudustega.
6.2.7. [Vaidlustaja ärisaladus] valik ja pakkuja litsentsilubadus
Vaidlustaja põhjendab [Vaidlustaja ärisaladus] litsentsikäsitluse piisavust pakkumuse p-ides
11.1 ja 11.10 sätestatud üldreegliga, mis kohaldub kõigile komponentidele. Koondtabeli
tähelepanek puudutab seda, kuidas on p-is 11.5 nimetatud [Vaidlustaja ärisaladus] valik selle
üldreegliga seostatud.
P-is 11.5 nimetatud [Vaidlustaja ärisaladus] konkreetset versiooni ja litsentsi avamata ei ole
Hankija hinnangul kontrollitav selle vastavus p-i 11.10 litsentsipoliitikale. Kooskõlalise
valiku võimalikkus ei asenda pakkumuses puuduvat põhjendust.
6.2.8. Tehnilise lahenduse tervikhinnang ja võrdse kohtlemise väide
Vaidlustaja nimetatud teemade käsitlemist pakkumuses on hindamisel arvestatud. Hinnete
erinevus tuleneb nende käsitluste sisust ja põhjendatusest. Näiteks on eduka pakkumuse kohta
Koondtabelis selgitatud, et digiallkirjastamise käsitlus avab komponentide rollid ja
[Vaidlustaja ärisaladus], kuid neist jäid ebaselgeks kasutaja allkirjastamisvahendi, rakenduse
ja konteineri loomise omavahelised seosed. Seega puudutab hinnangute erinevus
hindamismetoodikas nimetatud komponentide ja andmevoogude kirjelduse selgust ning
tehnoloogiavalikute põhjendatust.
Samade tehnoloogiate ja teemade esinemine ei tõenda käsitluste võrdset kvaliteeti. Hankija
kinnitusel kohaldati kõigile sama standardit ning Koondtabel avab nii RHS § 47 lg 4 p-s 3
nõutud eduka pakkumuse eelised kui ka teiste pakkumuste maksimumhinnet takistanud
puudused.
12 (32)
Puudused ei mõjuta Hankija hinnangul oluliselt realiseeritavust, kuid nende kogumõju
takistab maksimumtaseme läbimõelduse ja põhjendatuse tuvastamist. Seetõttu anti üldiselt
hästi kirjeldatud lahendusele hinne 3.
6.2.9. Hindamismetoodika muutused
Varasemas hankes antud maksimumhindest ei saa järeldada, et käesolevas Riigihankes
esitatud pakkumus vastab muudetud hindamismetoodika maksimumhinde kirjeldusele.
6.3. Projektiplaan ja ajakava
6.3.1. Hinnatud tugevused ja maksimumhinde nõuded
Hankija tunnustas projektiplaani struktuuri, tööetappe, vahetulemusi, vastuvõtukriteeriume,
testimise seostamist arendusega, Hankija kaasamist ning riskidele maandamismeetmete
määramist. Hinne 3 ei põhine seisukohal, et need elemendid puuduvad.
Maksimumhinne eeldab tegevuste, töömahu, ressursi, sõltuvuste ja riskimeetmete kooskõla,
mis võimaldab terviklahenduse tähtajaks valmimist. Hankijale jäi ebaselgeks analüüsi,
migratsiooni ja hüpertoe ressursikate ning kontrollide mahu ja lõpptähtaja säilitamine
kattuvate tegevuste korral.
6.3.2. Analüüsitöö maht ja olemasoleva analüüsi tähendus
Projektiplaani p-is 4.2 on analüütikule kavandatud kokku [Vaidlustaja ärisaladus] tundi.
Koondtabelis nimetatud [Vaidlustaja ärisaladus] tundi puudutab pakkuja hinnaselgituses
eristatud analüüsi ja nõuete täpsustamise tööpaketti, mitte analüütiku kogu projektile
kavandatud töömahtu, see oli arusaadav.
Eelanalüüs määrab ulatuse, protsessid ja nõuded, kuid ei asenda arenduseks vajalikku
detailanalüüsi. Selle sisukord ega menetlusvoogude loetelu ei põhjenda iseenesest pakkuja
analüüsitöö mahtu.
[Vaidlustaja ärisaladus]. Need tegevused hõlmavad eri menetlusprotsesside sisulist
läbitöötamist ja üksikasjade kooskõlastamist. Hankija komisjonile jäi pakkumuse põhjenduste
alusel arusaamatuks, kuidas jõutakse kõik need tegevused kavandatud analüüsitöö mahu piires
ellu viia. Tegevuste planeeritus ei selgita veel nende teostamiseks kavandatud töömahu
piisavust.
[Vaidlustaja ärisaladus]. Need selgitavad arenduskorraldust, kuid mitte analüütiku sisulise
detailanalüüsi ja kooskõlastamise mahu kujunemist.
Analüüsimahu põhjendatus mõjutab otseselt järgneva arendustöö kvaliteeti ja ajakava. Kui
vajalikud sisulised küsimused jäävad enne neist sõltuvate arendustööde tegemist lahendamata,
tekib Koondtabelis nimetatud risk, et arendamisel lähtutakse täpsustamata eeldustest ning
menetluste eripärade arvestamiseks tuleb tehtud tööd hiljem muuta.
13 (32)
[Vaidlustaja ärisaladus] aitavad küsimusi avastada ja lahendada, kuid ei ava selle töö
ressursikatet ega lisatöö mõju järgmistele etappidele. Hankija arvestas puudust koos teiste
ressursijaotuse ja riskijuhtimise puudustega.
6.3.3. Migratsiooni ressursikate ja andmekvaliteedi risk
[Vaidlustaja ärisaladus]. Samuti arvestati Hankija osalemist andmete sisuliste küsimuste
lahendamisel.
Pakkuja on hinnanud andmekvaliteedi riski tõenäosuse ja mõju kõrgeks ning määranud
riskiregistris vastutajaks analüütiku. Hankija peab kõrge riski tuvastamist asjakohaseks.
Koondtabeli etteheide puudutab selle riski seost kavandatud ressursiga. Hinnaselgituses
[Vaidlustaja ärisaladus].
Ebaselgeks jäi sisuliste andmevastuolude lahendamise, kooskõlastamise ja korduvate rännete
tulemuste kontrolli ressursikate. Varajane profileerimine annab probleemide lahendamiseks
rohkem aega, kuid ei põhjenda spetsialistitöö mahtu; puuduste hilisem kajastamine ajakavas
ja töömahus ei ava nende mõju esitatud plaanile.
Hankija vastutab lähteandmete sisu puudutavate otsuste eest ja osaleb puhastamises. See ei
kaota pakkuja tööd kõrvalekallete tuvastamisel, lahendusvariantide ettevalmistamisel,
teisenduste rakendamisel ja tulemuste kontrollimisel. Vaidlustaja viide migratsiooni
keerukusele selgitab nende tegevuste olulisust, kuid ei lahenda ressursikatte põhjendatuse
küsimust.
[Vaidlustaja ärisaladus].
6.3.4. Hüpertoe valmisolek ja kattuvad tegevused
[Vaidlustaja ärisaladus]. Need asjaolud toetavad töökorralduse ja teadmiste järjepidevuse
mõistmist.
[Vaidlustaja ärisaladus]. Garantiikohustus kehtib sõltumata projektiplaanis kavandatud
töötundide täitumisest.
Etteheide puudutab tööjõu kättesaadavust prognoosi ületava vajaduse korral, mitte
tasustamist. Garantiikohustus ja reserv määravad kohustuse ning kulude katmise, kuid ei
selgita spetsialistide kaasatuse ulatust nõutud ajal.
Kattuvate tööde küsimus puudutab olukorda, kus vastuvõtu-, integratsiooni-, koormus- ja
turvatestide leidude kõrvaldamise ning migratsiooni valideerimisega samal ajal tekib
detailanalüüsi täpsustumisest või andmekvaliteedist tulenevat parandustööd. Need tegevused
vajavad samu võtmerolle. Tavapärase paralleelse arenduse tööjaotus, jälgimine ja
prioriseerimine ei ava täielikult, kuidas sellises olukorras säilivad vajalike kontrollide maht ja
lõpptähtaeg.
Hankija ei pidanud riskijuhtimist, testimist ega [Vaidlustaja ärisaladus] puhvrit puuduseks,
vaid ebapiisavalt põhjendatuks nende koostoimet ressursi ja tööde ulatusega. Selle selgitamine
14 (32)
ei eelda ümberplaneerimise algoritmi ning MFN-i nõuete loetlemine sellele küsimusele ei
vasta.
6.3.5. Hindetaseme põhjendatus
Hankija hindas analüüsi- ja migratsioonimahu, hüpertoe ressursi ning kattuvate tegevuste
riskijuhtimise põhjenduspuudusi koos plaani tugevustega. Need takistasid maksimumhinnet,
kuid ei olnud 1 punkti taseme olulised puudused, seetõttu vastas plaan hindele 3.
6.3.6. Võrdlus teiste pakkujatega ja eelistamise väide
Hankija tunnustas kõigi plaanide tugevusi, kuid hindas lisaks nende sisulisi seoseid.
Kolmanda isiku puhul seostuvad tööjärjekord, rollide kaasatus, sõltuvused, migratsioon,
kasutuselevõtt ja ajapuhver terviku valmimisega, Vaidlustaja puhul takistasid sama hinnangut
nimetatud põhjenduspuudused.
Askend Estonia OÜ ja Vaidlustaja said projektiplaani eest mõlemad 3 punkti. Askend Estonia
OÜ puhul olid turvatestimise tegevused ja rollide tunnid tabelis olemas, kuid 145 tundi ei
kajastunud vastavate ridade kogusummades. Koondtabel käsitas seda maksimumhinnet
takistava ressursiarvestuse vastuoluna ning selgitas, et tegevused ja teostajad ei olnud
planeerimata jäetud. Vaidlustaja puudused puudutasid töömahtude ja riskide sisulist
põhjendatust. Arvutuslikult kooskõlaline tabel ei tõenda iseenesest ressursijaotuse
läbimõeldust.
Sama hindetase võib hõlmata erinevat liiki puudusi. Metoodika ei sätesta, et iga aritmeetiline
viga peab tingimata viima madalama hindeni kui kirjelduslik või sisulise põhjenduse puudus.
Mõlema pakkumuse konkreetsed puudused paigutati avaldatud metoodika järgi 3 punkti
tasemele.
Hankija ei nõustu Vaidlustaja väitega, et hindamist suunati Kolmanda isiku kasuks. Hinnete
erinevuse põhjused on esitatud Koondtabelis ning neid selgitatakse käesolevas vastuses
Vaidlustaja konkreetsete vastuväidete kaupa.
6.3.7. Selgituste eesmärk ja mõju hinnangule
Hankija küsis RHS § 115 alusel hinnaselgitust, kuna kahtles juba algse pakkumuse töömahu
ja ressursijaotuse piisavuses. Vastuse tööpaketijaotus, sealhulgas [Vaidlustaja ärisaladus].
Hankija hinnangul ei loonud see uut etteheidet ega alandanud hinnet, vaid jättis varasema
ressursiküsimuse lahendamata. Sama kehtib migratsiooni [Vaidlustaja ärisaladus] kohta:
töömahu täpsustus ei põhjendanud sisuliste vastuolude lahendamise, kooskõlastamise ja
korduskontrollide ressursikatet.
Hinnaselgitust arvestati algse ressursiplaani ja avaldatud kvaliteedikriteeriumi selgitamiseks.
Põhjendamatult madala maksumuse tõttu pakkumuse tagasi lükkamata jätmine ei tähenda, et
plaani ressursijaotus vastab maksimumtasemele.
15 (32)
6.4. Kokkuvõttes peab Hankija hinnete aluseks komponentide koostoime ja tehniliste valikute
ning ressursijaotuse ja riskijuhtimise põhjenduspuudusi. Tema hinnangul kajastab Koondtabel
kõigi pakkujate puhul sama hindamisstandardi läbipaistvat kohaldamist.
Hankija hinnangul ei anna vaidlustuses esitatud asjaolud alust Vaidlustaja hinnete ega eduka
pakkumuse valiku kehtetuks tunnistamiseks ning palub jätta taotlus rahuldamata.
Kuna Vaidlustaja seob eduka pakkumuse esitanud pakkuja kvalifitseerimise ja kõrvaldamata
jätmise otsuste vaidlustamise hindamisotsuse väidetava õigusvastasusega, palub Hankija jätta
rahuldamata ka need taotlused.
6.5. Hankija täiendavad seisukohad.
6.5.1. Hindamismetoodika muudatused ja nende eesmärk
6.5.1.1. Vaidlustaja möönab oma seisukohas hindamismetoodika täiendamist, kuid leiab, et
muudatused ei puuduta vaidlusaluseid etteheiteid. Hankija selle järeldusega ei nõustu.
Eelkõige on taastamise kohta tehtud tähelepanek seotud uues metoodikas sõnaselgelt
nimetatud toimepidevuse põhimõtete läbimõeldud ja põhjendatud käsitlusega ning
projektiplaani tähelepanekud sõltuvuste ja eelduste juhtimise ning kavandatud tegevuste,
ressursside ja tähtaja kooskõlaga.
6.5.1.2. Riigihangete viitenumbritega 305569 ja 312013 ese jäi samaks, kuid muudeti MFN-i
ja metoodikat. Muudatuste eesmärk oli saada põhjalikumalt põhjendatud toimimispõhimõtted
ja teostatav projektiplaan. See väljendus hindamismetoodika p-ide 3 ja 5 maksimumtasemetes
ning tehnilise kirjelduse p-ides 13.3.2 ja 13.4.2, mis kehtisid kõigile ühetaoliselt.
Hanke viitenumbriga 305569 tehnilise lähenemise maksimumhinde kirjeldus hõlmas
põhjendatud tehnoloogiavalikuid, selgelt kirjeldatud andmevooge ja komponente, põhjalikku
liidestuste käsitlust ning läbimõeldud migratsioonistrateegiat. Riigihanke viitenumbriga
312013 maksimumhinde kirjelduses nimetatakse lisaks sõnaselgelt väliseid sõltuvusi ning
lahenduse toimepidevuse, turvalisuse, hooldatavuse ja laiendatavuse põhimõtete läbimõeldud
ja põhjendatud käsitlust. Täiendati ka esimese tellimusefunktsionaalse terviku ja selle
realiseerimise hindamist.
Projektiplaani puhul olid ressursijaotus ja riskijuhtimine hinnatavad juba varasemas hankes.
Uues metoodikas toodi täiendavalt esile projekti edukat elluviimist mõjutavate sõltuvuste ja
eelduste läbimõeldud juhtimine, migratsiooni- ja kasutuselevõtu tegevuste selge planeerimine
ning projektiplaani kooskõla tehnilise lahenduse ja esimese tellimuse ulatusega, et nõutud
funktsionaalne tervik valmiks ettenähtud tähtajaks.
6.5.2. Hinnatud kirjelduse põhjendatus ja detailsus
Hankija hindas Tehnilise lahenduse põhjendatust ning tegevuste, ressursside ja ajakava
kooskõla avaldatud maksimumhinde kirjelduste järgi. Nõutud teemade käsitlemise kõrval oli
määrav, kas nende sisu ja omavahelised seosed olid nõutud selguse ning läbimõeldusega
avatud.
6.5.2.1. Vaidlustaja käsitletud detailsuse küsimuses eristab Hankija lahenduse
16 (32)
toimimispõhimõtet ja ammendavaid rakendus- või käitusjuhiseid. Näiteks andmebaasi ja
failihoidla kooskõlalise taastamise põhimõte on toimepidevuse põhjendus, mitte
taastamiskäskude loetelu. Konkreetsete parameetrite hilisem kooskõlastamine ei asenda
pakkumuses hinnatava toimimispõhimõtte selgitamist.
6.5.2.2. Eelanalüüsi ja detailanalüüsi erinevus
Hankija kordab: eelanalüüs määrab ulatuse ja vajadused, detailanalüüs täpsustab ärireeglid,
erandid, andmeseosed ja vastuvõtukriteeriumid arendamiseks ning testimiseks vajalikule
tasemele koos Hankijaga.
[Vaidlustaja ärisaladus]. Hankija hinnangul ei anna pakkumuses esitatud töömahu
põhjendused piisavat alust järeldada, et analüütikule kavandatud ressursiga jõutakse kõik need
tegevused nõutud ulatuses ja kvaliteediga ellu viia.
6.5.2.3. Analüüsitöö ressursi põhjendatus
[Vaidlustaja ärisaladus].
[Vaidlustaja ärisaladus]. Sellest ei selgu aga, millisel viisil ja mis ulatuses vähendab
varasemate tulemuste kasutamine järgmiste menetlusvaldkondade detailanalüüsi tööd ning
kuidas on seda kavandatud tundides arvestatud.
[Vaidlustaja ärisaladus] ei ava Hankija hinnangul analüütiku menetluspõhise töö ja
kooskõlastamise mahu kujunemist.
6.5.2.4. Andmebaasi ja failihoidla kooskõlaline taastamine
Koondtabelis on arvestatud Vaidlustaja nimetatud metaandmete ja failide võrdlust ning
lahknevuste aruannet.
[Vaidlustaja ärisaladus].
[Vaidlustaja ärisaladus].
[Vaidlustaja ärisaladus]. Küsimus on hindamismetoodikas sõnaselgelt nimetatud
toimepidevuse põhimõtte läbimõelduses ja põhjendatuses.
6.5.2.5. Kasutaja algatatud digiallkirjastamise tervikvoog
[Vaidlustaja ärisaladus].
[Vaidlustaja ärisaladus] näitlikustab puuduvat komponentidevahelist põhiseost, mitte nõuet
loetleda veakoode. Hankija hinnangul ei ava kirjeldus toimingu lõpetamise ja menetlusseisu
kooskõla.
6.5.2.6. Migratsiooni kontrollitöö ja ressursijaotus
17 (32)
Hankija vaidleb vastu sellele, et ressursikatet hindamisel ei kontrollitud: juba hinnaselgituses
küsiti analüüsi, migratsiooni ja testimise tunnijaotust ning vastust arvestati. See ei
kõrvaldanud siiski kõiki kahtlusi.
Hankija arvestas tööjaotust, automaatkontrolle ning arhitekti rolli kaardistamisel ja
teisendusreeglite määramisel. [Vaidlustaja ärisaladus].
Automaatkontrollid vähendavad tehnilist kordustööd, mitte sisuliste erandite analüüsi ja
kooskõlastamist. [Vaidlustaja ärisaladus].
6.5.3. Projektiplaani teostatavus: ajakava, ressursid ja riskide juhtimine
6.5.3.1. Vaidlustaja kirjeldatud tööjaotus, kontrollipunktid ja ajapuhver on asjakohased ning
Hankija on nende olemasolu arvestanud. Küsimus on selles, millised järgmise etapi tegevused
saavad alata enne eelneva etapi tulemuse kinnitamist ning kuidas mõjutab selle tulemuse
viibimine sõltuvate tegevuste ajastust ja lõpptähtaega.
Näiteks [Vaidlustaja ärisaladus]. Need seosed näitavad, miks üldine viide etappide
kontrollitud üleminekule ei anna veel täielikku selgitust kattumise toimimisest ja võimaliku
viivituse mõjust.
Vaidlustaja rõhutatud eeltingimuste järgimine tähendab, et järgnev sõltuv tegevus peab
eelneva tulemuse viibimisel ootama. Seetõttu on ajakavaseoste puhul oluline, kuidas
[Vaidlustaja ärisaladus]. [Vaidlustaja ärisaladus].
6.5.3.2. [Vaidlustaja ärisaladus].
6.5.4. Vaidlustaja kirjeldatud dokumendi käsitsi lisamine taotluse juurde on kooskõlas
eelanalüüsis ette nähtud töökorraldusega. Hankija ei käsita spetsialisti registreerimistoimingut
ega täieliku automaatse seostamise puudumist iseenesest pakkumuse puudusena.
Hankija on arvestanud pakkumuse p-is 11.7 kirjeldatud [Vaidlustaja ärisaladus]. Koondtabeli
tähelepanek puudutab selle lahenduse Hankija keskkonnaga ühendamise eelduste täpsust,
mitte logide väljastamise põhimõtte puudumist ega kindla kogumistoote nimetamist.
Saladuste halduse puhul puudutab tähelepanek uue konfiguratsiooniväärtuse rakendamise
seost kompromiteeritud vana väärtuse kehtetuks muutmisega seda kontrollivas komponendis
või välises teenuses. Uue väärtusega eksemplaride käivitamine ei ava iseenesest seda seost.
[Vaidlustaja ärisaladus] Hankija ei vaidlustanud. Hankija on arvestanud ka Vaidlustaja
viidatud üldisi litsentsivalikureegleid. Tähelepanek puudutas seda, kuidas pakkumuses juba
nimetatud tehnoloogiavalik nende reeglitega kokku sobitub.
6.5.5. Käesolevad selgitused avavad Koondtabelis juba nimetatud puuduste sisu ega lisa
hindamisele uusi aluseid. Ka Vaidlustaja viidatud Riigikohtu 11.12.2020 otsuse 3-20-1198/58
p 21 käsitleb võimalust otsuse põhjendusi vaidluse käigus kohtumenetluses täpsustada.
Hankija eesmärk on leida arenduspartner, kelle pakkumuses kirjeldatud lahendus ja
töökorraldus vastavad avaldatud hindamiskriteeriumide alusel kõige paremini Riigihanke
18 (32)
eesmärkidele. Eelistus tulenes pakkumuses kirjeldatud lahenduse ja töökorralduse hinnatud
kvaliteedist, mitte soovist sõlmida leping ette kindlaks määratud ettevõtjaga.
Pakkumustes samade teemade käsitlemist arvestati mõlema pakkuja puhul. Erineva hinde
põhjuseks olid erinevused nende teemade sisulises põhjendatuses, mida illustreerivad
järgmised näited:
Kolmanda isiku tehnilise lähenemise p-id 5.9 ja 7.2 avavad komponendipõhiselt dokumendi
valimise, räside arvutamise ja teenusele edastamise, kasutaja allkirjastamise, allkirja
lõplikustamise ning konteineri loomise. P-i 8.6 järgi jääb katkestuse korral taotlus
allkirjastamata, kuid sisu ja menetlusseis säilivad. [Vaidlustaja ärisaladus]. Hankija peab seda
avaldatud komponentide ja andmevoogude selguse erinevuseks.
Eduka pakkuja projektiplaan näeb ette analüütiku täismahus kaasamise kogu
funktsionaalarenduse vältel ning põhjendab seda iga lisanduva funktsionaalsusploki eraldi
analüüsi- ja täpsustamisvajadusega (projektiplaani p 5.2). Vaidlustaja kavandab [Vaidlustaja
ärisaladus]. Vaidlustaja pakkumuses ei ole samaväärselt põhjendatud, kuidas kaetakse
kirjeldatud analüüsivajadus [Vaidlustaja ärisaladus]. Hinnangute erinevus puudutab seega
kavandatud töö ja ressursi kooskõla põhjendatust, mitte üksnes ressursi suurust.
Askend Estonia OÜ ressursiarvestuse puudust arvestati samuti maksimumhinde andmist
takistava asjaoluna. Vaidlustaja puhul tunnustati tegevuste ja rollide kirjeldust, kuid puudused
seisnesid ressursijaotuse ja riskijuhtimise põhjendustes. Mõlema pakkumuse hindamisel
lähtuti seega töökorralduse ja ressursiarvestuse sisulisest kooskõlast.
6.5.6. Hankija jääb seisukohale, et Vaidlustaja täiendused ei kõrvalda Koondtabelis nimetatud
tehniliste toimimispõhimõtete ning tegevuste, ressursside ja ajakava kooskõla
põhjenduspuudusi. Hankija kinnitusel tulenevad hinnete erinevused käsitluste kvaliteedist ja
sama hindamisstandardi kohaldamisest, mitte pakkujate ebavõrdsest kohtlemisest.
7. Kolmas isik, ühispakkujad Red Function OÜ ja Tulepaak OÜ, oma seisukohti
vaidlustusmenetluses ei esitanud.
VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED
8. Vaidlustaja on vaidlustanud Hankija 09.10.2026 otsused tunnistada edukaks Kolmanda
isiku pakkumus ning kvalifitseerida ning jätta kõrvaldamata Kolmas isik.
RHS § 185 lg 2 p-i 8 kohaselt võib vaidlustuse esitada järgmiste hankija dokumentide või
otsuste peale:
8) muu käesoleva seaduse alusel tehtud hankija otsus, mis võib rikkuda vaidlustaja õigusi või
kahjustada tema huvisid.
Vaidlustaja on sel õiguslikul alusel vaidlustanud ka Hankija koostatud hindamisotsuse
Vaidlustaja pakkumusele määratud tehnilise, arhitektuurse ja funktsionaalse lähenemise
kriteeriumi ning projektiplaani ja ajakava kriteeriumi Koondtabelis märgitud hindepunktide
osas. Selles osas jääb vaidlustus RHS § 192 lg 3 p-i 7 ja § 197 lg 1 p-i 8 alusel läbi vaatamata,
sest see ei saa rikkuda Vaidlustaja õigusi. Vaidlustaja pakkumusele kahe hindamiskriteeriumi
alusel punktide andmine ei ole RHS § 185 lg 2 p-des 1–7 nimetatud otsus ega ka tehtud
19 (32)
RHS-i alusel (RHS § 185 lg 2 p 8). Pakkumuste hindamisel punktide andmine on
vaidlustatav pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kaudu ja selle otsuse on Vaidlustaja ka
vaidlustanud.
9. Vaidlustuse lahendamisel kohaldab vaidlustuskomisjon RHS-i redaktsioonis, mis kehtis
kuni 31.10.2026.
10. Vaidlustaja on vaidlustanud Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse
põhjendusel, et Vaidlustaja pakkumusele on dokumendis „Hindamiskriteeriumid ja
hinnatavad näitajad“ toodud kahe hindamiskriteeriumi alusel antud valesti punkte.
Hankija ja Vaidlustaja vaidlevad selle üle, kas Hankija põhjendused käsitluste sisu,
põhjendatuse ja omavaheliste seoste osas vastavad 5 või 3 punkti tasemekirjeldusele.
11. Hankijal on kvalitatiivsete hindamiskriteeriumide kohaldamisel avar hindamisruum, kuid
see ei vabasta teda kohustusest lähtuda asjakohastest, täielikest ja tõendatud asjaoludest,
kohaldada Riigihanke alusdokumentides avaldatud hindamiskriteeriume ühetaoliselt ning
põhjendada tulemust viisil, mis võimaldab kontrollida, miks pakkumus vastas 3, mitte 5
punkti tasemele. RHS § 3 p-dest 1 ja 2 ning § 117 lg-st 1 tulenevalt ei või hinnang tugineda
pakkumuse sisuga vastuolus olevale faktile, pakkumuse koostamisel ettenägematule
lisatingimusele ega pakkujate suhtes erinevale mõõdupuule. Riigikohtu 11.12.2020 otsuse 3-
20-1198 p-de 17, 20 ja 21 järgi tuleb ka hinnangulise otsuse puhul kontrollida faktide
täielikkust ja tõendatust, üldpõhimõtete järgimist ning avaldatud kriteeriumidest
kinnipidamist. Mida üldisem on metoodika, seda põhjalikumad peavad olema hinnete
põhjendused.
Hindamisruumi olemasolust tulenevalt ei piisa hindamistulemuse õigusvastasuse
tuvastamiseks sellest, et Vaidlustaja peab enda lahendust paremaks või leiab, et pakkumuse
mõnda osa oleks saanud hinnata teisiti. Samas ei või hindamisruum asendada hinnangu
faktilise aluse kontrollimist. Eristada tuleb puudust pakutud lahenduses, puudust selle
kirjelduses ja hindamispõhjenduse puudust. Kirjelduse ebaselgus võib avaldatud metoodika
järgi õigustada madalamat hinnet ka siis, kui lahenduse tehniline teostamatuks osutumine ei
ole tõendatud. Selleks peab aga olema arusaadav, milline lahenduse toimimiseks oluline seos
jäi pakkumuses avamata ja miks ei kõrvalda ebaselgust pakkumuse teiste osadega koos
lugemine. Üksnes väide, et käsitlus ei olnud piisavalt põhjalik, ei võimalda kontrollida, kas
rakendati avaldatud kvaliteedinõuet või nõuti pakkumuses ettenägematut lisadetailsust.
12. Vaidlustuskomisjon on jätkuvalt seisukohal, et hankijad võivad vaidlustusmenetluses
vaidlustatud otsuse põhjendusi täpsustada, kuid olulised on kaks asjaolu:
1) vaidlustuskomisjon peab olema veendunud, et need on ikka täpsustused ja hankija on neist
otsuse tegemisel lähtunud;
2) need peavad olema esitatud õigeaegselt, selliselt, et teistel menetlusosalistel oleks võimalus
oma seisukohad nende kohta esitada.
Riigikohus on oma 11.12.2020 otsuse 3-20-1198 p-s 21 märkinud järgmist:
„21. Hindamiskriteeriume tuleb kohaldada objektiivselt ja ühetaoliselt kõigi pakkujate suhtes
(Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-19/00: SIAC Construction, p 44). RHS § 117 lg 1 teise lause
järgi peab hankija otsus pakkumuse edukaks tunnistamise kohta olema põhjendatud.
RHS § 47 lg 4 p 3 kohaselt tuleb teistele vastavaks tunnistatud pakkujatele esitada edukat
20 (32)
pakkumust iseloomustavad andmed, mis andsid hankijale eelise tema pakkumusega võrreldes.
Seejuures on piisav, kui pakkumuse edukaks tunnistamise korraldusest või selles viidatud
dokumendist nähtuvad, millistele alustele hankija otsustused tuginevad (kolleegiumi otsus
asjas nr 3-3-1-45-12, p 29). Väga üldsõnalised põhjendused võivad olla vastuolus RHS § 117
lg-ga 1 ja § 47 lg 4 p-ga 3, vaidluse korral saab aga hankija otsuse põhjendusi
kohtumenetluses täpsustada. Mida üldisemad on hindamiskriteeriumid ja -metoodika, seda
avaram on hankija hindamisruum ning seda põhjalikumad peavad läbipaistvuse tagamiseks
olema hinnete põhjendused. Kui RHAD-s kehtestatud hindamismetoodika sisaldab täpseid
hinnete kirjeldusi, võivad need tagada piisava läbipaistvuse ka ilma hinnete hilisema
põhjendamiseta.“
Seega on Riigikohus pidanud võimalikuks, et hankija saab pakkumuse edukaks tunnistamise
otsuse põhjendusi kohtumenetluses täpsustada.
Käesoleval juhul on Hankija asunud täiendavalt põhjendama Vaidlustaja pakkumusele kahe
vaidlusaluse hindamiskriteeriumi alusel punktide andmist alles seisukohtades, mis esitati
vastuseks Vaidlustaja täiendavatele seisukohtadele ja millele pole Vaidlustajal enam võimalust
vastata.
Hankija on analüütiku etapipõhiste tundide võrdlemisel konkreetsete menetlusvaldkondadega
esitanud uue põhjenduse: Hankija kõrvutab analüütikule üksikutes etappides kavandatud
tunnid nende etappide sisulise ulatusega:
[Vaidlustaja ärisaladus].
Vastuses vaidlustusele käsitleti [Vaidlustaja ärisaladus]. Üksikute etappide tunnimahtu ja neis
käsitletavate menetlusvaldkondade ulatust varem selliselt ei kõrvutatud.
Samuti on Hankija etappide ajastuse ja eeltingimuste konkreetsete vastuolude või ebaselguse
puhul toonud välja kaks konkreetset ajakavaseost:
[Vaidlustaja ärisaladus].
Vastuses vaidlustusele käsitleti eeskätt samade võtmerollide koormust olukorras, kus
testileidude kõrvaldamisele ja migratsioonile lisanduvad muud parandustööd. Konkreetseid
nädalapõhiseid seoseid ega etappide alustamise eeltingimuste ja algusaegade vahekorda
varem välja ei toodud.
Esmakordselt on esitatud ka eduka pakkuja pakkumuse digiallkirjastamise töövoo ja
katkestuse käsitlemise üksikasjad ja eduka pakkuja analüütiku täismahus kaasamise võrdlus
Vaidlustaja [Vaidlustaja ärisaladus].
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et vaidlustusmenetluses ei või otsuse põhjendusi
piiranguteta asendada või täiendada. Käesoleval juhul tuleb eristada Koondtabelis juba
esitatud etteheite selgitamist uuest faktilisest võrdlusest, mille abil soovitakse hinnet
tagantjärele põhjendada. Vaidlustuskomisjon arvestab Hankija 03.11.2026 seisukohti ulatuses,
milles need selgitavad varem esitatud etteheidete sisu ja vastavad Vaidlustaja vastuväidetele.
Seevastu eespool kirjeldatud etapipõhiseid ressursivõrdlusi, konkreetseid nädalapõhiseid
ajakavaseoseid ja Kolmanda isiku pakkumuse esmakordselt esitatud üksikasjalikke
võrdlusandmeid ei saa kasutada iseseisva uue alusena vaidlustatud hinde õiguspärasuse
kinnitamiseks, kui ei ole tuvastatav, et Hankija lähtus neist hindamisel, ning Vaidlustajal ei
21 (32)
ole olnud võimalust nende kohta seisukohta esitada. Üksnes asjaolu, et näide puudutab sama
üldist hindamisvaldkonda, ei kõrvalda neid nõudeid.
13. Vaidlustuskomisjon ei asenda Hankija erialast kvaliteedihinnangut enda hinnanguga ega
otsusta, milline tehniline lahendus on otstarbekaim. Kontrollida tuleb, kas Hankija seostas
etteheited avaldatud tasemekirjeldusega, kas etteheidete faktiline alus nähtub pakkumusest
ning kas samalaadseid asjaolusid hinnati kõigi pakkujate puhul sama standardi järgi.
Maksimumhinde kirjelduses kasutatud mõisted „selgelt“, „põhjalikult“, „läbimõeldud“ ja
„põhjendatud“ võimaldavad hinnata käsitluse sisulist kvaliteeti, kuid ei anna alust nõuda
piiramatult täiendavaid üksikasju. Samuti ei tähenda tehniliste parameetrite või
käitusjuhendite hilisem täpsustamine, et pakkumuses võis jätta avamata hinnatava lahenduse
põhimõtted. Piir tuleb määrata iga etteheite juures eraldi, lähtudes sellest, kas puuduv teave
oli vajalik avaldatud hindamisaspekti hindamiseks või puudutas alles valitud põhimõtte
rakendamise üksikasju. Ühe või mitme teema nimetamine pakkumuses ei anna automaatselt
õigust 5 punktile, samavõrd ei piisa 3 punkti põhjendamiseks tõdemusest, et mõnda teemat
oleks saanud kirjeldada veel üksikasjalikumalt.
Lisaks menetlusosaliste seisukohtadele lähtub vaidlustuskomisjon järgmistest dokumentidest:
1) Riigihanke alusdokumendid:
• Lisa 2 „Diplomaatide portaali analüüs“;
• Lisa 3 „MFN_V2_Java“;
• „Diplomaatide portaal. Tehniline kirjeldus“;
2) „Hindamise koondtabel“ (Diploportaal v5 - eduka pakkumuse valimine ja ärisaladus)
(edaspidi Koondtabel);
3) Vaidlustaja pakkumuses esitatud „Tehniline ja arhitektuuriline lähenemine“ (edaspidi
Tehniline lähenemine);
4) Vaidlustaja pakkumuses esitatud „Projektiplaan (312013) Introduct Estonia OÜ“
(edaspidi Projektiplaan).
14. Tehniline, arhitektuurne ja funktsionaalne lähenemine
Hinnatakse pakkuja poolt kirjeldatud tehnilise lahenduse kvaliteeti, arhitektuuri vastavust
hankedokumentides ja MFN-is sätestatud nõuetele, tehnoloogiavalikute põhjendatust,
süsteemi komponentide, andmevoogude, liidestuste ja väliste sõltuvuste käsitlust ning
lahenduse realiseeritavuse, toimepidevuse, turvalisuse, hooldatavuse ja laiendatavuse
tagamise põhimõtteid.
Lisaks hinnatakse pakkuja poolt kavandatud esimese tellimuse funktsionaalset ulatust, selle
terviklikkust, prioriseerimise põhjendatust, realiseerimise lähenemist ning
migratsioonistrateegia läbimõeldust. Hindamisel võetakse arvesse, kas pakutud lahendus
võimaldab realiseerida terviklikult toimiva süsteemi, milles kõik ärikriitilised tööprotsessid
on läbitavad.
Hindamiskomisjoni liikmed hindavad esitatud tehnilist lahendust individuaalselt
kolmepallisüsteemis (5, 3, 1). Kriteeriumile leitakse keskmine hinne. Maksimaalse keskmise
hinde saanud pakkumus saab 20 punkti. Teiste pakkumuste punktid arvutatakse: Punktid =
(Pakkumuse keskmine hinne / Kõrgeim keskmine hinne) × 20. Hindamise kriteeriumid:
5 punkti – Tehniline lahendus on selgelt struktureeritud ja põhjalikult kirjeldatud. Arhitektuur
22 (32)
vastab MFN-is sätestatud nõuetele ning arhitektuuri headele tavadele. Tehnoloogiavalikud on
põhjendatud. Andmevood, süsteemi komponendid, liidestused ja välised sõltuvused on selgelt
kirjeldatud. Lahenduse toimepidevuse, turvalisuse, hooldatavuse ja laiendatavuse põhimõtted
on läbimõeldud ning põhjendatud. Esimese tellimuse funktsionaalne ulatus on loogiliselt
prioriseeritud ning moodustab tervikliku ja kasutatava lahenduse. Kõik ärikriitilised
tööprotsessid on realiseeritud ning võimalikud väljajäetud funktsionaalsused on põhjendatud
ega mõjuta süsteemi terviklikku kasutatavust. Esimese tellimuse realiseerimise plaan on
detailne ja realistlik.
Migratsioonistrateegia on läbimõeldud.
3 punkti – Tehniline lahendus on üldiselt hästi kirjeldatud ning arhitektuur vastab valdavas
osas hankedokumentides sätestatud nõuetele. Tehnoloogiavalikud on üldiselt põhjendatud
ning realiseerimise lähenemine arusaadav. Esimese tellimuse funktsionaalne ulatus võimaldab
realiseerida põhifunktsionaalsuse, kuid pakutud prioriseerimises või väljajäetud
funktsionaalsuste põhjendustes esineb üksikuid puudusi, mis ei mõjuta oluliselt süsteemi
kasutatavust. Esineb üks või mitu väiksemat puudujääki, mis ei mõjuta oluliselt lahenduse
realiseeritavust, toimepidevust, turvalisust, hooldatavust ega vastavust hankedokumentides
sätestatud nõuetele.
1 punkt – Tehniline lahendus on pindmine, puudulik või ebapiisavalt põhjendatud.
Arhitektuur, tehnoloogiavalikud, süsteemi komponendid, liidestused, sõltuvused või
realiseerimise lähenemine ei ole piisavalt kirjeldatud või sisaldavad olulisi puudujääke. Esineb
mitu olulist puudujääki või vähemalt üks kriitiline puudujääk, mille tõttu ei ole piisavalt
tõendatud lahenduse realiseeritavus, toimepidevus, turvalisus, hooldatavus või vastavus
hankedokumentides sätestatud nõuetele, või pakutud esimese tellimuse funktsionaalne ulatus
ei võimalda realiseerida terviklikult toimivat lahendust, jätab katmata lahenduse toimimiseks
vajalikud tööprotsessid või sisaldab põhjendamatuid väljajätmisi.
Vaidlustaja pakkumuse hindamist on Koondtabelis põhjendatud järgmiselt: [Vaidlustaja
ärisaladus].
Vaidlustaja pakkumusele omistati tehnilise lähenemise kriteeriumi eest 12 punkti 20-st, mis
vastab keskmisele hindele 3.
Viie punkti saamiseks pidi tehniline lahendus olema selgelt struktureeritud ja põhjalikult
kirjeldatud, tehnoloogiavalikud põhjendatud ning andmevood, komponendid, liidestused ja
välised sõltuvused selgelt avatud. Toimepidevuse, turvalisuse, hooldatavuse ja laiendatavuse
põhimõtted pidid olema läbimõeldud ja põhjendatud. Kolme punkti tase hõlmas üldiselt hästi
kirjeldatud lahendust, milles esineb üks või mitu väiksemat puudujääki, mis ei mõjuta oluliselt
lahenduse realiseeritavust. Sellest skaalast tuleneb, et 5 punkti ei nõudnud ammendavat
käitlusjuhendit ega kõigi võimalike tõrkeolukordade samm-sammulist lahendust. Samas võis
Hankija hinnata, kas pakkumuses esitatud osad moodustasid arusaadava ja põhjendatud
terviku.
Vaidlustuses on Vaidlustaja toonud välja viis Hankija leitud puudust:
[Vaidlustaja ärisaladus].
14.1. Vaidlustaja keskne vastuväide puudutab hindamisel nõutud detailsuse taset. Tema
hinnangul on Hankija nõudnud arhitektuuripõhimõtete asemel rakendus- või käitusjuhendi
üksikasju. Hankija käsitab samu küsimusi komponentide koostoime ja tehniliste valikute
põhjendatuse kontrollina. 5 punkti tasemekirjeldus sisaldab nii selge kirjeldamise kui ka
23 (32)
läbimõelduse ja põhjendatuse ootust, mistõttu ei piirdu hinnatav kvaliteet komponentide
nimetamisega. Samas ei saa üksnes üldisele põhjendatuse nõudele viitamine selgitada iga
täiendava detaili vajalikkust. Iga etteheite puhul vajab eraldi kontrollimist, milline avaldatud
hindamisaspekt jäi pakkumuse põhjal ebaselgeks ning kas nimetatud üksikjuhtum näitlikustab
seda ebaselgust või väljendab uut, pakkumuse koostamisel ettenähtamatut nõuet.
14.2. Andmebaasi ja failihoidla taastamise osas tunnustab Hankija nii koordineeritud
varundamise ja taastamise käsitlust kui ka taastamisjärgset lahknevuste kontrolli.
Täiendavates seisukohtades Hankija täpsustab, et [Vaidlustaja ärisaladus] võivad anda erineva
ajahetke taastatavad seisundid. See selgitus seostub vahetult Koondtabelis juba nimetatud
ühise taastepunkti ja taastamisjärgse tervikluse küsimusega. Seetõttu ei ole põhjendatud
taandada etteheidet nõudeks esitada taastamiskäskude loetelu. Metaandmete ja failide võrdlus
võimaldab lahknevuse avastada, kuid aruande läbivaatamine ei kirjelda iseenesest selle
kõrvaldamise põhimõtet. Samuti selgitab rakendusandmete ja kontrolljälje paiknemine sama
andmebaasi eri skeemides nende omavahelist kooskõla, mitte automaatselt eraldi failihoidla
vastavust taastatud andmebaasile. Viide hiljem koostatavale hooldusjuhendile ei asenda
pakkumuses hinnatava toimepidevuse põhimõtte põhjendamist.
Poolte seisukohtade järgi ei käsita Hankija [Vaidlustaja ärisaladus] kogu lahendusele ette
kirjutatud nõudena, seda ei saa seetõttu samastada taastamise kooskõlalisust puudutava
etteheitega.
Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga põhimõttelises küsimuses, et koos taastamise lubadus
ja taastamistulemuse kontroll ei pruugi olla samastatavad kooskõlalise lõppseisu saavutamise
põhjendusega. Avaldatud metoodika võimaldas hinnata seda toimepidevuse ja komponentide
koostoime aspektina, ilma et Hankija pidanuks tõendama lahenduse tehnilist teostamatust.
Samas ei järeldu sellest, et iga nimetatud lahknevuse lahendamise üksikasi tuli ammendavalt
kirjeldada juba pakkumuses. Etteheite ulatus tuleb piirata puuduva toimimispõhimõttega,
mitte laiendada seda kõigile hilisema käitusjuhendi detailidele. Hankija täiendav selgitus
annab taastamise etteheitele sisulise põhjenduse, mida tuleb arvestada tehnilise lähenemise
tervikhinnangu kontrollimisel, see ei kõrvalda aga vajadust kontrollida ka ülejäänud
etteheidete põhjendatust ega kinnita iseenesest kogu puuduste kogumile tugineva hinde
õiguspärasust.
14.3. Digiallkirjastamise puhul osutab Vaidlustaja [Vaidlustaja ärisaladus]. Hankija ei eita
nende kirjelduste olemasolu, vaid peab ebaselgeks allkirja saamise tervikvoogu ja katkestuse
mõju menetlusele. Allkirjakonteineri töötlemise kirjeldus ei ole tingimata samastatav allkirja
loomises osalevate komponentide koostöö kirjeldusega. Samuti ei tõenda [Vaidlustaja
ärisaladus], et arhitektuurne lähenemine on ebapiisavalt põhjendatud.
Hankija täiendavates seisukohtades esitatud selgitus täpsustab Koondtabelis juba nimetatud
eristust: [Vaidlustaja ärisaladus].
Vaidlustuskomisjon peab seega [Vaidlustaja ärisaladus]. Vaidlustaja viited [Vaidlustaja
ärisaladus] ei lükka iseenesest ümber etteheidet, et allkirja saamise komponentide vaheline
seos jäi ebapiisavalt avatuks. Selline etteheide kuulub avaldatud andmevoogude ja
komponentide selguse hindamise alla ning seda ei saa tagasi lükata üksnes põhjendusega, et
kõiki rakendusdetaile ei nõutud. Teisalt tuleb selle puuduse tähendust hinnata põhjenduses
tegelikult esitatud ulatuses. Hankija täiendavates seisukohtades toodud Kolmanda isiku
24 (32)
töövoo üksikasjad ei saa asendada õigeaegset ja kontrollitavat põhjendust Vaidlustaja
pakkumusele antud tervikhinde kohta.
14.4. Dokumendipõhise andmevahetuse kohta esitab Vaidlustaja [Vaidlustaja ärisaladus]. Kui
see tööjaotus nähtub juba pakkumuses esitatud Tehnilise lähenemise p-idest 3.5, 4.5, 6.4 ja
8.1, ei piisa selle käsitluse ümberlükkamiseks üldisest väitest, et tervikpilt jäi ebaselgeks.
Hankija vastuväide puudutab nende punktide omavahelist kooskõla, sealhulgas [Vaidlustaja
ärisaladus]. Seetõttu tuleb eristada, kas Vaidlustaja on vaidlustuses algse kirjelduse üksnes
kokku võtnud või lisanud sinna pakkumusest mittenähtuva töökorralduse. Riigihanke
alusdokumentides automaatse välisliidese puudumise ettenägemine toetab käsitsi
andmevahetuse lubatavust, kuid ei lahenda veel küsimust käsitsi ja automaatsete toimingute
piiri selgusest portaalis. Hankija põhjenduse kontrollimiseks tuleb tuua esile konkreetne
vastuolu või puuduv seos, mitte eeldada automaatset liidest seal, kus Riigihanke
alusdokumendid seda ette ei näe.
Täiendavates seisukohtades Hankija möönab sõnaselgelt, et [Vaidlustaja ärisaladus]. Seetõttu
ei käsita vaidlustuskomisjon Hankija vastuväidet nõudena rajada Riigihanke
alusdokumentides ette nägemata automaatne välisliides. Küsimus saab olla üksnes
pakkumuses kirjeldatud käsitsi ja automaatsete toimingute piiri selguses. Vaidlustaja on selle
kohta osutanud Tehnilise lähenemise p-idele 3.5, 4.5, 6.4, 8.1 ja 8.8: [Vaidlustaja ärisaladus].
Hankija täiendav seisukoht ei nimeta, milles seisneb nende kirjelduste konkreetne vastuolu
või milline vajalik põhiseos jääb neis avamata. Üldine viide tervikpildi ebaselgusele ei ole
pärast käsitsi lisamise lubatavuse kinnitamist piisav. See etteheide jääb seetõttu ebapiisavalt
põhjendatuks, kuigi mitte automaatse välisliidese nõudmise, vaid väidetava sisulise
ebaselguse tõendamata jätmise tõttu.
14.5. Keskse logimise osas eristab Vaidlustaja rakenduse ülesannet [Vaidlustaja ärisaladus].
Hankija tunnustab kogumise üldist korraldust, kuid peab ebapiisavaks ühenduse eelduste ja
vastutuspiiri kirjeldust. Nende argumentide kaal sõltub sellest, millised Hankija
käituskeskkonna lähteandmed olid pakkujatele antud ning mida tuli pakkumuses põhjendada.
Kui vastutusjaotus ja logide teekond nähtuvad kirjeldusest ning ülejäänu sõltub Hankija
hilisematest keskkonnavalikutest, toetab see Vaidlustaja vastuväidet. Kui aga kirjeldus jätab
lahtiseks juba rakenduse ja keskse kogumise vahelise põhimõttelise seose, seostub Hankija
etteheide avaldatud komponentide ja väliste sõltuvuste hindamisega. Saladuste haldamisel
tuleb omakorda eristada uue väärtuse rakendamist vana väärtuse kehtetuks muutmisest.
Vaidlustaja viited [Vaidlustaja ärisaladus] käsitlevad esimest küsimust, Hankija etteheide
puudutab lisaks toimingute koordineerimist. X-tee võtmete ja sertifikaatide kuulumine
Hankija infrastruktuuri ei määra iseenesest kogu tööjaotust. Kontrollimist vajab, kas selle
tööjaotuse põhimõte on Vaidlustaja pakkumuses olemas või nõuab Hankija alles
käitusjuhendis põhjendatavaid üksikasju.
Vaidlust ei ole selles, et Tehnilises lähenemises Vaidlustaja[Vaidlustaja ärisaladus]. Kui
Hankija keskse keskkonna tehnilised lähteandmed ei olnud pakkumuse esitamise ajal
määratud, ei saanud pakkujalt nõuda lõplikku ühendusskeemi. Koondtabel ei selgita, milline
põhimõtteline ühendus või vastutus jäi kirjeldamata, vaid osutab üldiselt vastutuspiiri
täpsustamata jätmisele. [Vaidlustaja ärisaladus], kuid otsusest peab nähtuma, miks selle
operatsioonijärjekorra puudumine pakkumuse etapil välistas 5 punkti. Sellist seost
Koondtabelis piisavalt ei ole.
25 (32)
Täiendavates seisukohtades Hankija kinnitab, et arvestas [Vaidlustaja ärisaladus]. Seega ei ole
vaidluse ese [Vaidlustaja ärisaladus]. Täiendavast seisukohast ei selgu siiski, milline veel
kirjeldamata ühenduseeldus takistas selle arhitektuurilise tööjaotuse mõistmist. Keskse
keskkonna lähteandmete võimaliku määramatuse asemel on otsustav just selle puuduva
eelduse konkretiseerimine. Saladuste puhul täpsustab Hankija seevastu asjakohaselt, et uus
konfiguratsiooniväärtus ja vana väärtuse kehtetuks muutmine seda kontrollivas teenuses on
erinevad toimingud. See eristus annab etteheitele sisulise seose turvalisuse ja komponentide
koostööga, kuid ei selgita veel seda, miks pidi iga välise teenuse tühistamis- ja asendamiskord
olema pakkumuses eraldi avatud ega miks ei piisanud Vaidlustaja kirjeldatud välise
konfiguratsiooni, juurutamise ja komponentide vastutusjaotuse põhimõtetest. Üksnes
nimetatud toimingute erinevusest ei saa seetõttu tuletada kogu käsitluse ebapiisavat kvaliteeti.
14.6. [Vaidlustaja ärisaladus] ei vaidle pooled üldise litsentsipoliitika olemasolu üle.
Vaidlustaja peab seda kõigile komponentidele kohalduvaks siduvaks reegliks, Hankija peab
aga kontrollimatuks konkreetse tehnoloogiavaliku vastavust sellele reeglile. Üldine
kasutusõiguste tagamise lubadus ja konkreetse valiku põhjendus ei ole sama sisuga. Samas ei
tõenda versiooni või litsentsi eraldi nimetamata jätmine ilma täiendava selgituseta, et just
[Vaidlustaja ärisaladus] jäi õiguslikult või tehniliselt oluline valik lahtiseks. Hankija
argumendi kontrollimiseks tuleb Vaidlustaja pakkumusest selgitada võimalikud valikud ja
nende seos deklareeritud poliitikaga, tegemata üksnes komponendi nimetuse põhjal järeldust
litsentsitingimuste vastuolu kohta. Vaidlustaja võrdlus teiste tema pakkumuses nimetatud
tehnoloogiatega puudutab põhjendamisnõude järjekindlust sama pakkumuse sees, eri
pakkujate võrdse kohtlemise küsimus eeldab lisaks teiste pakkumuste samalaadsete valikute
käsitluse võrdlemist.
Täiendavates seisukohtades Hankija kinnitab, et ei vaidlusta [Vaidlustaja ärisaladus] ning on
arvestanud üldisi litsentsivalikureegleid. Seega tuleb etteheide piirata nimetatud valiku ja
deklareeritud litsentsipoliitika seose kontrollitavusega, mitte käsitada seda tõendatud
litsentsirikkumisena. Hankija ei pea kirjelduse puuduse tuvastamiseks tingimata tõendama, et
valitakse lubamatu litsents. Küll aga peab ta selgitama, miks pakkumuses kõigile
komponentidele kohaldatud litsentsi- ja versioonivaliku reeglid jätsid just selle
tehnoloogiavaliku põhjenduse ebapiisavaks ning milline hinnatav valik ei võinud jääda hiljem
koostatava arhitektuuridokumendi tasemele. Hankija täiendav seisukoht seda seost senisest
täpsemalt ei ava. Seetõttu ei ole etteheide esitatud põhjenduste alusel piisavalt kontrollitav.
14.7. Tehnilise lähenemise koondhinnangu puhul toetab Hankija põhjendust see, et 3 punkti
tasemekirjeldus hõlmab väiksemaid puudujääke, mis ei mõjuta oluliselt lahenduse
realiseeritavust. Seega ei ole lahenduse teostatavuse tunnustamine madalama hindega
iseenesest vastuolus. Vaidlustaja vastuväidete tuum on aga selles, kas nimetatud puudujäägid
on tegelikult olemas ja avaldatud metoodikaga seotud. Puuduste arvu loetlemine ei asenda
nende sisulist kontrolli. Kui mõni etteheide osutub põhjendamatuks, tuleb hinnata
järelejäänud põhjenduste piisavust, arvestades, et Hankija on tuginenud nende koosmõjule.
Samalaadsete peatükkide, tehnoloogiate ja teemade olemasolu Vaidlustaja ning Kolmanda
isiku pakkumustes ei tõenda veel käsitluste võrdset kvaliteeti, kuid ka eduka pakkumuse
üldsõnaline tunnustamine ei vasta konkreetsele väitele sama detailsustaseme erinevast
hindamisest.
Täiendavates seisukohtades Hankija kirjeldatud metoodikamuudatused on vaidluse
lahendamisel asjakohased. Käesolevas Riigihankes nimetatakse sõnaselgelt väliseid sõltuvusi
26 (32)
ning toimepidevuse, turvalisuse, hooldatavuse ja laiendatavuse põhimõtteid, samuti sõltuvuste
ja eelduste juhtimist ning plaani kooskõla esimese tellimuse ulatusega. Seetõttu ei saa
Vaidlustaja tuletada varasemas riigihankes saadud maksimumhindest õigust samale hindele
käesolevas Riigihankes. Hinnata tuleb praegust pakkumust praegu kehtiva metoodika järgi.
Samas ei tõenda metoodika täiendamine iseenesest ühegi konkreetse etteheite põhjendatust.
Hankija soov saada varasemast põhjalikumaid pakkumusi omab tähendust selles ulatuses,
milles see väljendus avaldatud tingimustes. Iga etteheite puhul peab endiselt olema tuvastatav,
milline hinnatav toimimispõhimõte või seos jäi avamata ja miks ei kõrvalda puudust
pakkumuse terviklik käsitlus.
Hankija esitatud täiendavad selgitused kinnitavad, et taastamise ja allkirjastamise etteheited
puudutavad avaldatud metoodika järgi hinnatavaid toimimispõhimõtteid, mitte tingimata
lubamatut rakendusjuhendi detailsust. Neid etteheiteid ei saa seetõttu tervikuna
põhjendamatuks lugeda. Samas jäävad [Vaidlustaja ärisaladus] etteheited eespool selgitatud
põhjustel ebapiisavalt põhjendatuks. Hankija on sõnaselgelt sidunud 3 punkti puuduste
koosmõjuga. Sellises olukorras ei saa vaidlustuskomisjon üksnes mõne etteheite asjakohasuse
põhjal ise otsustada, et Hankija oleks ka ülejäänud etteheiteid arvestamata andnud tingimata
sama hinde. Küsimus ei ole eraldi arvuliste kaalude kehtestamise kohustuses, vaid tegelikult
antud tervikhinde põhjenduse kontrollitavuses. Täiendavates seisukohtades Hankija korratud
üldjäreldus, et kõik puudused puudutavad avaldatud hindamisvaldkondi, ei kõrvalda
konkreetsete etteheidete põhjendamispuudusi.
Puuduste koosmõjule tuginemine ei tähenda, et Hankija pidanuks igale tähelepanekule
määrama eraldi arvulise kaalu, kui avaldatud metoodika seda ette ei näinud. Samuti võib üks
piisavalt põhjendatud puudus välistada maksimumhinde, kui selle laad ja tähendus vastavad
madalama hindetaseme kirjeldusele.
Käesolevas vaidluses on määrav aga see, kas pärast vaidlustatud etteheidete kontrollimist jääb
alles tuvastatud ja põhjendatud alus samale tervikhindele. Kui Hankija on hinnangu sidunud
puuduste kogumiga ning osa neist alustest ei ole piisavalt põhjendatud, ei saa
vaidlustuskomisjon oletada, et Hankija oleks ka ülejäänud asjaolude põhjal andnud tingimata
sama hinde. 15. Projektiplaan ja ajakava
Hinnatakse projektiplaani detailsust, realistlikkust ja teostatavust, tööetappide, vaheetappide
ja verstapostide loogilisust, ressursside jaotuse põhjendatust, arendusmetoodika asjakohasust,
riskide ja sõltuvuste juhtimist ning hankija kaasamise käsitlust. Lisaks hinnatakse testimise,
kvaliteeditagamise, migratsiooni ja kasutuselevõtu tegevuste planeeritust, projekti edukaks
elluviimiseks vajalike eelduste käsitlemist ning projektiplaani vastavust hankedokumentides
kirjeldatud tööde ulatusele ja eesmärkidele.
Hindamiskomisjoni liikmed hindavad esitatud projektiplaani individuaalselt
kolmepallisüsteemis (5, 3, 1). Kriteeriumile leitakse keskmine hinne. Maksimaalse keskmise
hinde saanud pakkumus saab 20 punkti. Teiste pakkumuste punktid arvutatakse: Punktid =
(Pakkumuse keskmine hinne / Kõrgeim keskmine hinne) × 20. Hindamise kriteeriumid:
5 punkti – Pakkuja on läbi mõelnud, kuidas planeeritakse oodatavad tulemused nõutud
ajaraamides saavutada. Projektiplaan on detailne ja realistlik. Tööetapid on selgelt
struktureeritud vaheetappide ja verstapostidega. Ajakava on kooskõlas hankedokumentides
27 (32)
toodud ootustega või parem. Ressursside jaotus on läbimõeldud. Arendusmetoodika
kirjeldus vastab hankija ootustele. Riskide analüüs on põhjalik ja sisaldab
maandamismeetmeid. Hankija kaasamine ning projekti edukat elluviimist mõjutavate
sõltuvuste ja eelduste juhtimine on läbimõeldult kirjeldatud. Testimise ja kvaliteeditagamise
plaan on integreeritud. Migratsiooni- ja kasutuselevõtu tegevused on selgelt planeeritud.
Projektiplaan on kooskõlas pakkumuses kirjeldatud tehnilise lahenduse ja esimese tellimuse
realiseerimise ulatusega ning võimaldab tehnilises kirjelduses nõutud funktsionaalse
terviklahenduse valmimise ettenähtud tähtajaks.
3 punkti – Projektiplaan on üldiselt hästi struktureeritud. Ajakava on realistlik, kuid mõningad
detailid puuduvad. Ressursside jaotus on arusaadav. Riskide käsitlemine ja arendusmetoodika
on olemas. Hankija kaasamine ning peamised sõltuvused ja eeldused on kirjeldatud.
Testimise, kvaliteeditagamise, migratsiooni või kasutuselevõtu tegevused on kirjeldatud
üldisel tasemel. Esineb puudusi, kuid need ei mõjuta oluliselt projekti edukat elluviimist.
1 punkt – Projektiplaan on üldine, puudulik või ebapiisavalt põhjendatud. Ajakava on
ebarealistlik või ebaselge. Ressursside jaotus on ebapiisav. Riskide käsitlemine puudub või on
formaalne. Projekti edukat elluviimist mõjutavad sõltuvused ja eeldused on ebapiisavalt
käsitletud või maandamata. Testimise, kvaliteeditagamise, migratsiooni või kasutuselevõtu
tegevused on ebapiisavalt kirjeldatud. Esineb olulisi puudusi, mille tõttu ei ole projekti edukas
elluviimine esitatud kujul piisavalt tõendatud.
Viie punkti tase eeldas detailset ja realistlikku projektiplaani, läbimõeldud ressursijaotust,
põhjalikku riskianalüüsi, integreeritud testimist ja kvaliteeditagamist ning selgelt kavandatud
migratsiooni ja kasutuselevõttu. Kolme punkti tase hõlmas üldiselt hästi struktureeritud
plaani, milles mõningad detailid puudusid ja tegevusi oli kirjeldatud üldisel tasemel. Hankijal
oli seega õigus hinnata mitte üksnes tegevuste nimetamise olemasolu, vaid ka töömahtude,
rollide ja riskimeetmete omavahelist põhjendatust.
Vaidlustaja pakkumus on saanud 3 punkti ja seda on Koondtabelis põhjendatud järgmiselt:
[Vaidlustaja ärisaladus].
Vaidlustuses on toodud välja neli Hankija leitud puudust:
1) analüüsi tööpaketi tunnimahu põhjendamatus;
2) migratsiooni andmekvaliteedi riski ja töömahu vastuolu;
3) hüpertoe perioodi ressursikorralduse põhjendamatus;
4) võtmerollide töö jaotuse selgusetus tegevuste kattumisel.
15.1. Projektiplaani hindamisel tunnustavad mõlemad pooled tööetappide, vastutavate rollide,
testimise, riskimeetmete ja Hankija kaasamise kirjelduste olemasolu. Vaidlustaja järeldab
nende elementide sisust vastavuse maksimumtasemele, Hankija peab ebapiisavaks eeskätt
tegevuste, töömahtude ja riskide omavaheliste seoste põhjendamist. Avaldatud metoodika
hõlmab sõnaselgelt ressursijaotuse põhjendatust ning plaani realistlikkust ja teostatavust.
Seetõttu ei välista minimaalse tunnimahu või kohustusliku arvutusvormi puudumine
ressursikasutuse sisulist hindamist. Teisalt peab etteheide lähtuma pakkumuses esitatud
konkreetsest töökorraldusest: üldine kahtlus, et keerukas projekt võib nõuda rohkem tööd, ei
selgita veel, milles seisneb esitatud plaani puudus. Samuti ei tulene kõigi nõutud teemade
käsitlemisest automaatselt, et nende käsitluse kvaliteet vastab 5 punkti tasemele.
15.2. Analüüsi töömahu osas tuleb eristada [Vaidlustaja ärisaladus]. Need arvud kirjeldavad
poolte seisukohtade järgi erinevat jaotust ega ole iseenesest vastuolus. Vaidlustaja argument
28 (32)
suunab kontrollima ka teistesse etappidesse ja rollidesse kavandatud analüüsitegevusi,
Hankija väidab, et arvestas kogumahtu, kuid pidas selgitamata tegevuste ulatuse ja töömahu
seost. Seetõttu ei saa piisavust hinnata kummagi arvu eraldi vaatlemisel. Võrrelda tuleb
Projektiplaani p-ides 2.2, 3.2 ja 4.2–4.4 kirjeldatud ülesandeid, rollide panust ja töömahu
põhjendust ning selgitada, milline töö jäi Hankija hinnangul katmata või põhjendamata.
Üksnes töö nimetamine detailanalüüsiks ei tõenda, et kavandatud maht on ebapiisav. Etappide
üleminekutingimused ja Hankija kinnitused toetavad kvaliteedikontrolli, kuid ei vasta eraldi
küsimusele nende tingimuste täitmiseks vajaliku töö ressursikatte kohta.
Täiendavates seisukohtades Hankija esitatud eristus eelanalüüsi ning detailanalüüsi vahel on
põhjendatud: lähteanalüüsi olemasolu ei tähenda, et kõik ärireeglid, erandjuhud, andmeseosed
ja vastuvõtukriteeriumid oleksid arendamiseks ning testimiseks vajalikul tasemel täpsustatud.
Ka Vaidlustaja enda kirjeldatud ülesanded näevad ette täiendava sisulise analüüsi ja
kooskõlastamise. Samuti ei põhjenda arhitekti ning arendajate tootlikkusarvestus või
tehniliste ühiskomponentide taaskasutamine automaatselt analüütiku menetluspõhise töö
mahtu. Hankijal oli seega õigus hinnata mitte ainult [Vaidlustaja ärisaladus] olemasolu, vaid
ka selle mahu kujunemise selgitust. Madalama hinde õigustamiseks ei pea olema tõendatud,
et töö jääb kindlasti tegemata; puudus võib seisneda ressursijaotuse ebapiisavas
põhjendamises. Selleks tuleb aga näidata, milline seos tegevuste ulatuse ja neile määratud
ressursi vahel jääb pakkumuse etapiviisilist korraldust ning eri rollide panust arvestades
avamata. Eelanalüüsi ja detailanalüüsi üldine eristamine seda konkreetset põhjendust ei
asenda.
Täiendavates seisukohtades Hankija esitatud E3, E4 ja E5 tunnimahu ning
menetlusvaldkondade kõrvutamise arvestamisel tuleb järgida otsuse p-is 12 selgitatud
menetluslikke piire. Ka sisuliselt ei näita ühe etapi funktsionaalsuse ulatus iseenesest, et kogu
selle funktsionaalsuse analüüs tuli teha sama etapi tundide arvelt. Vaidlustaja on viidanud
varasemale nõuete täpsustamisele, etapiviisilisele analüüsile ja eelnevate tulemuste
kasutamisele. Hankija peab sellise töökorralduse hindamisel arvestama analüüsi jaotumist eri
etappide vahel, mitte võrdlema etapi analüütikutunde üksnes samas etapis valmivate
funktsioonide loeteluga. Samuti ei ole Hankija täiendavates seisukohtades kasutatud
[Vaidlustaja ärisaladus] teisendamine ligikaudu kolmeks täistöökuuks iseseisev
kvaliteedinäitaja. Kolmanda isiku analüütiku täismahus kaasamine võib selgitada tema plaani
tugevust, kuid sellest ei tulene Vaidlustajale minimaalset ressursinõuet. Määrav on kavandatud
töö ja selleks eraldatud ressursi kooskõla põhjendus, mitte suurem tundide arv iseenesest.
15.3. Migratsiooni puhul ei seisne erimeelsus kõrge andmekvaliteedi riski tuvastamise
asjakohasuses, vaid selle maandamiseks vajaliku töö katmises. Vaidlustaja kirjeldatud
[Vaidlustaja ärisaladus] toetavad tegevuste läbimõeldust. Hankija vastuväide puudutab nende
tegevuste töömahukust ja rollide panust. [Vaidlustaja ärisaladus] ei saa käsitada kogu
migratsiooni ressursina, sest Hankija enda seisukoha järgi osalevad selles ka arhitekt ja
arendajad. [Vaidlustaja ärisaladus] kohta on erinevad: [Vaidlustaja ärisaladus], Hankija
nimetab [Vaidlustaja ärisaladus]. See erinevus tuleb lahendada Projektiplaani p-i 4.6
originaalteksti alusel. Riski omanikuks olemine ei tähenda iseenesest kõigi
maandamistegevuste isiklikku teostamist. Samuti ei vabasta Hankija osalemine andmete
sisuliste otsuste tegemisel pakkujat ettevalmistus-, teisendus- ja kontrollitööst. Hinnata tuli
kogu vastutusjaotust ning seda, kas kõrge riski mõju mahule ja ajakavale on plaanis sisuliselt
põhjendatud, mitte järeldada puudust üksnes riski kõrgest tasemest või kahe rolli tundidest.
29 (32)
Hankija täpsustab täiendavates seisukohtades, et etteheide ei lähtu kogu migratsiooni
kontrollitöö mahutamisest [Vaidlustaja ärisaladus] sisse. Koondtabel tunnustab ka arhitekti
rolli, mistõttu ei saa etteheidet tagasi lükata üksnes eeldusel, et Hankija jättis kõik teised rollid
täielikult tähelepanuta. Samuti on põhjendatud eristada [Vaidlustaja ärisaladus]. Hankija
kinnitab aga, et arvestas ka [Vaidlustaja ärisaladus]. Sel juhul peab põhjendusest nähtuma,
milline selle tööjaotuse seos ressursiga jäi endiselt avamata ning miks ei ole nimetatud rollide
ja tegevuste vahelise tööjaotusega kõrgeks hinnatud riski lahendamiseks vajaliku töö
ressursikate piisavalt põhjendatud. Hankija täiendav seisukoht osutab üldiselt sisulise töö
vajadusele, kuid ei ava seda konkreetset puuduvat seost. Etteheite põhjendatus ei tulene seega
üksnes riski kõrgest tasemest ega nimetatud kahe rolli tundidest, samas kui meeskonna
terviklikku ressursikorraldust puudutav selgitus jääb ebapiisavaks.
15.4. Hüpertoe osas eristab Hankija põhjendatult kolme küsimust: defektide kõrvaldamise
kohustus, võimaliku lisatöö rahastamine ja vajalike spetsialistide kättesaadavus. Vaidlustaja
viited [Vaidlustaja ärisaladus] puudutavad eeskätt kahte esimest, samade meeskonnaliikmete
jätkamine ja prioriteetse valmisoleku lubadus puudutavad ka kolmandat. Seetõttu ei saa
kättesaadavuse käsitlust pidada puuduvaks üksnes kavandatud tundide tõttu, kuid [Vaidlustaja
ärisaladus]. Kontrollimist vajab, mida tähendab Projektiplaani p-is 3.9 lubatud [Vaidlustaja
ärisaladus]. Oluline on, kas prioriteetse valmisoleku selgitus avab algset töökorraldust ja
põhjendab võimaliku lisatöö katmist või jätab spetsialistide kaasatuse ulatuse endiselt
lahtiseks. Garantiikohustuse täitmise eest vastutamine ei ole samastatav selle täitmiseks
kavandatud ressursikorralduse kvaliteediga.
Hankija seob täiendavates seisukohtades hüpertoe etteheite Projektiplaani p-is 4.1 kirjeldatud
osalise hõivatuse ja p-is 4.2 määratud tundidega. See täpsustus kinnitab, et küsimus puudutab
valmisoleku korraldust, mitte üksnes töö eest tasumist. Samade spetsialistide jätkamine,
kasutuselevõtueelne kvaliteedikontroll, garantiikohustus ja reserv ei tõenda igaüks eraldi
piiramatu lisatööjõu olemasolu. Neid tuleb siiski hinnata koos prioriteetse valmisoleku
lubadusega. Prognoositud töötundide ja vajaduspõhise valmisoleku erinevus ei ole iseenesest
vastuolu: valmisolek ei pea tähendama kõigi reserveeritud tundide tegelikku kasutamist.
Hankija peab seetõttu selgitama, milline lubatud reageerimise või kaasamise põhimõte jääb
osalise hõivatuse juures ebaselgeks, mitte üksnes kordama, et prognoosi ületava töö korral
võib tekkida lisavajadus. Täiendav seisukoht seda korralduslikku puudust piisavalt ei
konkretiseeri.
15.5. Kattuvate tegevuste puhul tuleb eristada plaanipärast paralleelset tööd riskide
realiseerumisel tekkivast samaaegsest lisatööst. Vaidlustaja viited [Vaidlustaja ärisaladus]
näitavad ressursikorralduse ning riskimeetmete käsitlust. Hankija küsimus puudutab aga
nende meetmete piisavust olukorras, kus samad võtmerollid peavad tegelema nii testileidude
kõrvaldamise, migratsiooni valideerimise kui ka täpsustunud nõuete või andmekvaliteedi
parandustega. Jälgimine aitab koormusprobleemi tuvastada ja prioriseerimine tegevusi
järjestada, kuid nende mõju kontrollide mahule ja lõpptähtajale sõltub tööde omavahelistest
sõltuvustest ning ajapuhvri kasutatavusest. Hankija argument vajab seetõttu sidumist
konkreetsete kattuvate tegevuste ja rollidega, kõigi võimalike riskide samaaegset
realiseerumist ei saa põhjenduseta eeldada. Vaidlustaja argumenti tuleb omakorda kontrollida
sellest vaatenurgast, kas plaan kirjeldab meetmete koostoimet või üksnes loetleb need.
Hankija esitatud täiendav selgitus eristab põhjendatult rollide koormust tegevuste vahelistest
sõltuvustest: [Vaidlustaja ärisaladus] ei kõrvalda eeltingimuse hilinemisest tekkivat
30 (32)
ajakavanihke võimalust. Samas ei ole kontrollitud kattumine iseenesest vastuolus etapilise
üleandmisega, kui enne eelneva etapi kinnitamist tehakse järgmises etapis sellest tulemusest
sõltumatuid ettevalmistustöid. Konkreetsete E3–E4 ja E4–E5 nädalapõhiste seoste
kasutamisele kohalduvad otsuse p-is 12 märgitud piirid – neid ei saa ilma Vaidlustaja
ärakuulamiseta võtta uue iseseisva vastuolu tuvastamise aluseks. Varem esitatud võtmerollide
koormuse etteheite puhul tuleb aga näidata, milliste sõltuvate tööde lõpetamist või kontrollide
ulatust kavandatud kattumine ja puhver ei selgita. Selleks ei ole nõutav kõigi riskide täpne
tõenäosusarvutus ega ammendav ümberplaneerimine. Küll on vaja sisulist seost konkreetse
plaani, riskide koosmõju ja puhvri kasutatavuse vahel. Üldine võimalus, et mitu parandustööd
võivad langeda samale ajale, ei asenda seda seost.
15.6. Sisuline erimeelsus seonduvalt RHS § 115 alusel selgituste küsimisega Vaidlustajalt
puudutab seda, kas selgitused avasid algses pakkumuses kavandatud ressursside kasutust või
muutsid hindamise lähtealust. Hankija väidab, et [Vaidlustaja ärisaladus] jaotused täpsustasid
olemasolevat ressursiplaani, Vaidlustaja peab neid hiljem esitatud andmeteks, mida ei saanud
kasutada algse projektiplaani puuduste põhjendamiseks.
RHS § 115 alusel küsitud selgitus puudutas põhjendamatult madala maksumuse kontrolli.
Selgitusest pärinevad [Vaidlustaja ärisaladus] jaotused avasid küll algses pakkumuses esitatud
ressursiplaani, kuid neid ei saanud pidada algse projektiplaani iseseisvateks puudusteks viisil,
mis jätab arvestamata projektiplaani ülejäänud rollid ja tegevused. Selgitust võib kasutada
pakkumuse mõistmiseks, kuid see ei tohi muuta hindamise eset ega viia selleni, et Hankija
hindab hilisemat jaotust eraldi kogu pakkumuse asemel. Koondtabeli sõnastus näitab, et
üksikud selgitusest pärinevad arvud said keskse kaalu, samas kui kogu ressursijaotuse mõju
ei ole põhjendustes avatud.
Selgituse küsimise õiguslik alus ei muuda selles esitatud andmeid iseenesest kvaliteedi
hindamisel kasutuskõlbmatuks. Kui hinnaselgitus üksnes avab algses pakkumuses kavandatud
töömahu jaotust, võib see aidata mõista ka projektiplaani. Samuti ei ole selgituses ilmnenud
ebasoodsa asjaolu arvestamine üksnes selle mõju tõttu keelatud. Kontrollida tuleb siiski, et
selgitus ei asendaks algset pakkumust, ei tooks hindamisse uut tingimust ega lahutaks üksikut
tööpaketti selle ülesannetega seotud teistest rollidest ja tegevustest. Maksumuse põhjendatuse
aktsepteerimine ei kohusta andma projektiplaanile maksimumhinnet, kuid ka projektiplaani
madalamat hinnet ei saa põhjendada üksnes sellega, et maksumuse kontrollimisel küsiti
täiendavaid selgitusi.
15.7. Võrdse kohtlemise argumendi puhul tuleb võrrelda mitte üksnes projektiplaanide
struktuuri, vaid samade hindamisaspektide sisulist käsitlust ja etteheidete olulisust. Hankija
tunnustab Vaidlustaja plaani tugevusi, mistõttu ei kinnita samade teemade olemasolu
Kolmanda isiku pakkumuses veel nende eiramist Vaidlustaja puhul. Vaidlustaja konkreetne
väide sama detailsustaseme erinevast hindamisest eeldab siiski vastust võrreldavate
pakkumuseosade põhjal. Askend Estonia OÜ ja Vaidlustaja paigutamine samale 3 punkti
tasemele ei tõenda iseenesest ebavõrdset kohtlemist, sest tasemekirjeldus võib hõlmata
erinevat liiki puudusi. Samuti ei tulene aritmeetilise vastuolu olemasolust automaatselt, et see
on iga sisulise põhjendamispuuduse suhtes olulisem. Üksnes punktide erinevus või sarnane
peatükkide loetelu ei kinnita ka väidet hindamise tahtlikust suunamisest.
Täiendavates seisukohtades Hankija esitatud Kolmanda isiku digiallkirjastamise töövoo ja
analüütiku kaasamise kirjeldused toovad erinevalt üldisest tugevuste loetelust välja sisuliselt
31 (32)
kontrollitavad võrdlusaspektid. Nende lisandumine vaidlustusmenetluse viimases seisukohas
ei kõrvalda siiski otsuse p-is 12 selgitatud piiranguid. Ka sisuliselt tuleb võrrelda töövoo
selgust ning töö ja ressursi kooskõla põhjendust, mitte teha järeldust üksnes ühe pakkuja
suurema ressursipanuse põhjal. Vaidlustaja pakkumuses sarnaste teemade esinemine ei anna
talle automaatselt õigust samale hindele, Kolmanda isiku põhjalikum üksikkirjeldus ei tõenda
omakorda kõigi teiste Vaidlustaja pakkumusele tehtud etteheidete põhjendatust.
RHS § 47 lg 4 p-s 3 nimetatud eduka pakkumuse eeliste selgitamine ei tähenda, et Koondtabel
peaks sisaldama kõigi pakkumuste iga lõigu paarikaupa võrdlust. Küll peab põhjendustest
olema arusaadav, milline hinnatav kvaliteedierinevus andis edukale pakkumusele eelise ning
kas sama nõuet rakendati ka Vaidlustaja pakkumusele. Askend Estonia OÜ 145 tunni
arvestuslik puudus ja Vaidlustaja ressursijaotuse põhjendamise puudused võivad kuuluda
samale 3 punkti tasemele, kuigi on erinevat laadi, üksnes nende erinevus ei tõenda ebavõrdset
kohtlemist. Samuti ei nähtu üksnes hinnete erinevusest, et Hankija soovis eelistada ette
kindlaks määratud ettevõtjat. Käesoleva otsuse järeldus ei tugine sellise kavatsuse
tuvastamisele, vaid Vaidlustaja pakkumuse hindamise üksikute aluste ja nendest kujunenud
tervikhinde ebapiisavale kontrollitavusele.
15.8. Hankija täiendavad seisukohad näitavad, et ressursijaotuse põhjendatuse hindamine ei
eelda tööde kindla ebaõnnestumise tõendamist ning et eelanalüüs, automatiseerimine, rahaline
reserv ja tavapärane paralleeltöö ei vasta igaüks eraldi kõigile projektiplaani teostatavuse
küsimustele. Selles osas on Hankija vastuväited asjakohased. Need ei kõrvalda aga vajadust
hinnata Vaidlustaja kirjeldatud etapiviisilist analüüsi, migratsiooni tööjaotust ja kontrolle,
prioriteetset hüpertoe valmisolekut ning riskimeetmete ja puhvri koosmõju tervikuna.
Õigeaegselt esitatud põhjendustest ei nähtu piisavalt, millised konkreetsed ressursi- ja
ajakavaseosed jäid seda töökorraldust arvestades avamata. Uusi etapipõhiseid ja
nädalapõhiseid võrdlusi ei saa kasutada selle puudujäägi kõrvaldamiseks otsuse p-is 12
selgitatud tingimusi eirates.
16. Kuna Hankija sidus mõlemad hinded kõigi puuduste koosmõjuga, ei saa
vaidlustuskomisjon ise eeldada sama hinde säilimist. Seetõttu ei ole antud 3 punkti mõlemas
vaidlusaluses hindamiskriteeriumis nõutava läbipaistvuse ja kontrollitavusega põhjendatud.
Hankija ei ole järginud RHS § 3 p-des 1 ja 2 ning § 117 lg-s 1 sätestatud nõudeid. Vaidlustus
tuleb rahuldada ja pakkumuse edukaks tunnistamise otsus kehtetuks tunnistada.
17. Kolmanda isiku kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsused.
Kolmanda isiku kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsused on vaidlustatud
põhjendusel, et Kolmanda isiku pakkumus on õigusvastaselt edukaks tunnistatud. Kuna
Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus tunnistatakse kehtetuks ja Hankijal
tuleb pakkumusi uuesti hinnata, tuleb kehtetuks tunnistada ka Kolmanda isiku
kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsused.
18. Vaidlustusmenetluse kulud
Kuna vaidlustusmenetlus lõpeb RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel vaidlustuse täieliku
rahuldamisega, kuulub vaidlustusmenetluse kulude väljamõistmise osas kohaldamisele RHS
§ 198 lg 1.
32 (32)
RHS § 198 lg 1 alusel kuulub Hankijalt Vaidlustaja kasuks väljamõistmisele vaidlustuse
esitamiseks tasutud riigilõiv 2560 eurot.
Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotlused lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks
summas 3400,82 eurot (ilma käibemaksuta) 17,44 tunni õigusabi osutamise eest tunnitasuga
195 eurot käibemaksuta.
Vaidlustuskomisjon peab Vaidlustaja lepingulise esindaja kulusid vajalikuks ja põhjendatuks
ning mõistab need Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja.
(allkirjastatud digitaalselt)
2 17,44 X195=3400,8 (Vaidlustaja on eksinud ja nõudnud 3402,45 euro välja mõistmist)
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Hankija täiendav seisukoht vaidlustusele | 04.11.2026 | 1 | 12.2-10/26-222/282-6 🔒 | Sissetulev kiri | ram | Välisministeerium |
| Vaidlustaja täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekiri | 30.10.2026 | 3 | 12.2-10/26-222/282-5 🔒 | Sissetulev kiri | ram | Introduct Estonia OÜ |
| Kirjaliku menetluse teade | 26.10.2026 | 1 | 12.2-10/26-222/282-4 🔒 | Väljaminev kiri | ram | Introduct Estonia OÜ , Välisministeerium , Red Function OÜ ja Tulepaak OÜ |
| Hankija seisukoht vaidlustusele | 23.10.2026 | 3 | 12.2-10/26-222/282-3 🔒 | Sissetulev kiri | ram | Välisministeerium |
| Vaidlustuse teade | 20.10.2026 | 1 | 12.2-10/26-222/282-2 🔒 | Väljaminev kiri | ram | Introduct Estonia OÜ , Välisministeerium , Red Function OÜ ja Tulepaak OÜ |