KORRALDUS

26.10.2026 nr 723

Malda küla Kirsi kinnistu detailplaneeringu

koostamise algatamine

OÜ Utilitas on esitanud 02.09.2026 Pärnu linnavalitsusele taotluse algatada detailplaneeringu

koostamine Malda küla Kirsi kinnistul (62401:001:2611) eesmärgiga rajada kinnistule

elektrienergiasalvesti süsteem ehk akupark. Akupargi eesmärk on salvestada elektrienergiat ning

anda vajadusel elektrivõrku tagasi. Elektrienergia muundatakse laadimise ajal vahelduvvoolust

alalisvooluks ning salvestatakse akumoodulitesse. Elektrienergia väljastamisel toimub

vastupidine protsess ning energia suunatakse tagasi elektrivõrku. Akupark aitab suurendada

elektrisüsteemi töökindlust ja paindlikkust, võimaldades tasakaalustada elektritootmise ja -

tarbimise erinevusi ning toetada taastuvenergia suuremat integreerimist elektrivõrku. Akupark ise

ei ole elektrienergiat tootev rajatis.

Akupark koosneb erinevatest ehitistest ja/või seadmetest, praegu teadaolevalt muu hulgas

akumoodulitest, inverteritest (PCS), trafodest, keskpingeseadmetest, juhtimis- ja

automaatikasüsteemidest, side- ja valvesüsteemidest, tehnoteedest ja hooldusaladest ning

muudest ehitistest ja/või seadmetest, mis on vajalikud elektrienergia salvestamiseks ja võrku

edastamiseks. Kõik seadmed paiknevad maapinnale rajatavatel platsidel. Akumoodulid

paiknevad maapealsete konteineritena või muu samaväärse lahendusena. Akuparki juhitakse

automaatselt energiasalvestuse juhtimissüsteemi kaudu, mis jälgib akude seisundit, elektrivõrgu

tingimusi ning tagab seadmete ohutu ja töökindla toimimise. Juhtimisseadmetest koosnev

juhtimissüsteem võib paikneda nii konteinerlahendusega moodulites kui ka eraldiseisvas hoones.

Taotluses on toodud ettepanek detailplaneeringuga määrata hoonestusala ja ehitusõigus, k.a

maksimaalsed ehitiste parameetrid. Akupargi täpne lahendus (k.a ehitiste ja/või seadmete

paigutus ja arv), elektrivõimsus ja energiasalvestusmaht määratakse pärast detailplaneeringu

kehtestamist projekteerimise käigus vastavalt võrguettevõtja tehnilistele tingimustele ning

tulevase elektrituru vajadustele.

Kirsi kinnistu on hoonestamata maatulundusmaa, pindala 8,7 hektarit. Kinnistul asub Audru-

Lõpe 330/110 Kv Õhuliin L503/L107b (EHR kood 220875370). Kõrvalasuvale Kapa kinnistule

(15902:002:0089) on Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 13.09.2022 otsusega

nr 3-5.4/520 väljastatud projekteerimistingimused Saare-Liivi meretuulepargi kaablitrassi ja

alajaama ehitamiseks, mis muuhulgas hõlmavad ka alajaama ehitamist Kapa kinnistule. Kinnistu

piirneb lõunaküljest Pärnu-Lihula maanteega ja idaküljest Audru-Lavassaare-Vahenurme teega,

mis mõlemad on riigiomandis. Kinnistu vahetus läheduses asub Audru kool ning 12 korteriga

elamu.

2

Alal kehtiva Audru valla üldplaneeringu (kehtestatud Audru Vallavolikogu 13.05.2010

määrusega nr 19) kohaselt paikneb Kirsi katastriüksus „valgel alal“, mis on metsa- või

põllumajandusmaa juhtfunktsiooniga ala. Audru valla üldplaneeringu seletuskirja ptk-s 3.1 on

selgitatud: „Valge ala on metsa- või põllumajandusmaa juhtfunktsioonidega ala, st valdavalt

maatulundusmaa või veekogude maa aga ka olemasolev elamumaa valdavalt hajaasustusviisil.“

seletuskirja ptk 3.1 kohaselt aga: „Erinevate värvidega tähistatud pindade ja neid täpsustavate

tähistega kajastatakse planeeringu tsoneeringukaardil maa-alade üldiseid maakasutustingimusi.

Need on territooriumi valdavate kasutamise sihtotstarvete üldistused, mis määravad ära

edaspidise maakasutuse põhisuunad. Reserveeritud maakasutuse juhtfunktsioon võib koosneda

ka teistest antud piirkonda sobivatest maakasutuse funktsioonidest kuni 45% ulatuses maa-ala

pindalast.“

Üldplaneeringu seletuskirja ptk 3.2 järgi: „Seega üldplaneering reserveerib valla erinevates

osades maa mingiks kindla juhtfunktsiooni järgse maakasutuse eelistamiseks (juhtfunktsiooni

järgi lubatav maakasutus on lahti seletatud üldplaneeringu ptk 3.1). Sealjuures võib omavalitsus

kaaluda detailplaneeringuga reserveeritud alale anda ka kõrvalsihtotstarbeid, kuid need ei tohi

pindalaliselt kokku moodustada üle 45% juhtotstarbe järgi lubatud sihtotstarvet või sihtotstarbeid

ega olla vastuolus siinses üldplaneeringus toodud selgitustega antud juhtfunktsiooni kohase

maakasutuse peamiste eesmärkide kohta (nt taastuvenergia alale elamute ehitamine ei taga

juhtfunktsiooni järgse maakasutuse eesmärgi saavutamist vaid muudab seda keerulisemaks ja ei

ole seetõttu lubatud).“

Seega annab üldplaneering võimaluse maakasutuse juhtotstarvet muuta detailplaneeringuga kuni

45% ulatuses, kuid seda vaid juhul, kui soovitavad maakasutuse funktsioonid sobivad antud

piirkonda.

Kirsi kinnistu pindala on 8,7 hektarit. Taotluses toodud andmete alusel on akupargi rajamiseks

sobiva ala pindala ca 3,9 hektarit (see on 44,8% kogu kinnistu pindalast). Seega esitatud

taotluses sisalduvate andmete kohaselt katab planeeritav akupark alla 45% kinnistu pindalast.

Ülejäänud kinnistu säilib maatulundusmaana.

Kavandatava tegevuse ruumilise sobivuse hindamisel tuleb lisaks pindalalisele suhtele arvestada

akupargi iseloomu, rajatiste mahtu ja kõrgust, tehnoloogilisi ohutusriske, juurdepääsu- ja

päästetingimusi, visuaalset mõju, müra ning võimalikku koosmõju läheduses kavandatava

alajaama ja olemasolevate elektrirajatistega. Planeeringu koostamisel tuleb põhjendada, miks on

akupargi rajamine valitud asukohas otstarbekas ning milliste ruumiliste ja tehniliste meetmetega

tagatakse maatulundusmaa säilimine kinnistu ülejäänud osal.

Akupargi rajamisel on avalik huvi seotud elektrisüsteemi töökindluse ja paindlikkuse

suurendamisega, elektritootmise ja -tarbimise kõikumiste tasakaalustamisega ning taastuvenergia

tõhusama elektrivõrku integreerimisega. Avalik huvi ei välista siiski vajadust kaaluda

kavandatava tegevuse asukohapõhiseid mõjusid ja puudutatud isikute õigusi. Detailplaneeringu

menetluses tuleb leida tasakaal energiajulgeoleku ja varustuskindluse eesmärkide, väärtusliku

põllumajandusmaa kasutamise, lähiümbruse elukeskkonna, liiklusohutuse ning keskkonna- ja

tuleohutuse vahel.

Planeerimisseaduse § 142 lg 1 p 1 kohaselt on kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse

muutmine üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. Antud juhul

ei muudeta määratud maakasutuse juhtotstarvet ulatuslikult, sest piirkonnas jääb valdavaks valge

ala.

Detailplaneeringu koostamise käigus tuleb siiski hinnata, kas kavandatud maakasutuse muutus

koos akupargi rajatiste ruumilise ulatuse, tehnoloogilise iseloomu ja mõjudega muudab

3

üldplaneeringu põhilahendust sisuliselt. Hinnang peab tuginema planeeringuala ja selle mõjuala

terviklikule analüüsile, mitte üksnes kavandatava kasutuse protsentuaalsele osakaalule kinnistu

pindalast.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 2

p 3 ja 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise

vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega

kavandatakse KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 2

kohaseid tegevusi. Planeeritav tegevus ei sisaldu nimetatud loetelus.

KeHJS § 2² kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise

ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Juhul, kui planeeringuga nähakse ette tegevusi, mis võivad

eeldatavalt põhjustada olulisi keskkonnamõjusid, tuleb koostada eelhinnang ja hinnata

keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamise vajadust.

Kuigi kavandatud tegevus ei pruugi olla nimetatud eelhinnangu kohustuslikku andmist

täpsustavas loetelus, tuleb planeeringu koostamisel välja selgitada kavandatava tegevuse tegelik

mõju ja riskid. Kui planeeringulahenduse täpsustumisel ilmneb olulise keskkonnamõju võimalus,

tuleb KSH algatamise vajadust uuesti kaaluda ning vajaduse korral koostada eelhinnang. Mõjude

hindamisel tuleb muu hulgas käsitleda tulekahju ja termilise kontrollimatu reaktsiooni riski,

võimaliku kustutus- ja reostusvee käitlemist, müra, vibratsiooni ja elektromagnetvälju,

sademevee lahendust, pinnase ja põhjavee kaitset, jäätmekäitlust, maastikupilti ning koosmõju

naabruses asuvate ja kavandatavate elektrirajatistega.

Lähtudes eeltoodust, planeerimisseaduse § 128 lg 1 ja § 129 lg 1 ning Pärnu Linnavolikogu

01.02.2018 määruse nr 4 „Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas” § 3

p 2 alusel

1. Algatada Malda küla Kirsi kinnistu detailplaneering. Detailplaneeringu eesmärgiks on

kinnistule ehitusõiguse andmine akupargi ja kaasnevate ehitiste püstitamiseks, arhitektuursete ja

linnaehituslike tingimuste ning haljastus-, liiklus- ja parkimislahenduse määramine, vajadusel

kinnistu ja -väliste kommunikatsioonide ning kaabelliinide kavandamine, servituudialade

määramine. Krundi kasutamise sihtotstarbed ja nende osakaalud täpsustuvad planeeringu

koostamise käigus.

1.1. Planeeringulahendus peab arvestama avaliku ja kaasatavate huvidega, olema kooskõlas hea

ehitustavaga. Detailplaneeringuga kavandatud tegevused ei tohi põhjustada ülenormatiivseid

häiringuid ümbritsevas avalikus ruumis ja naaberkinnistutel. Arvestades planeeringuala

paiknemist linnaruumiliselt olulises asukohas kavandada hoonestuse arhitektuurne lahendus

ümbritsevasse linnaruumi sulanduvana; põhjendatud juhul võib kohalik omavalitsus nõuda

standardlahendusest erineva lahenduse kasutamist.

1.2. Hoonestuse ümbruse ja vaheline väliruum lahendada ühtse tervikuna, arvestada olemasoleva

väärtusliku haljastuse säilitamise ning perspektiivse haljastuse kavandamise vajadustega.

1.3. Arvestada olemasoleva liikluslahendusega. Reeglina tagatakse standardikohane

parkimisvõimalus hoonestusega samal krundil. Piirded kavandada vastavalt ehitise vajadustele,

ohutuse tagamiseks arvestades ümbritsevat keskkonda ja hoonestuslaadi.

1.4. Planeeringu koostamisel määrata akupargi ohutuskujad ning hoonete, rajatiste,

akumoodulite, trafode ja muude seadmete paiknemise põhimõtted. Lahendus kooskõlastada

Päästeametiga ning esitada tuleohutuse kontseptsioon, milles käsitletakse tulekahju ennetamist ja

avastamist, päästemeeskonna juurdepääsu, kustutusvee vajadust, võimaliku saastunud

4

kustutusvee kogumist ja käitlemist, avariilise väljalülitamise võimalust ning sündmusjärgset

tegutsemist.

1.5. Hinnata akupargi, trafode, inverterite, jahutusseadmete ja muu tehnilise taristu tekitatavat

müra nii tavapärases töörežiimis kui ka erandlikes tööolukordades. Vajadusel näha ette

müratõkked, seadmete paigutuslikud leevendusmeetmed või muud meetmed, millega tagatakse

nõuetele vastav müratase lähimate elu- ja ühiskondlike hoonete juures.

1.6. Planeeringulahenduse koostamisel arvestada Audru kooli ja läheduses paikneva korterelamu

kasutajate ohutuse ning elukeskkonnaga. Kavandada piisav puhverala ja kõrghaljastus või muu

sobiv visuaalne varjestus ning vältida tehnorajatiste domineerivat mõju maanteelt, kõrvalteelt ja

lähialade hoonetest avanevates vaadetes.

1.7. Koostada liiklus- ja juurdepääsulahendus, mis käsitleb nii ehitusaegset kui ka kasutusaegset

liiklust, eriveoseid, hooldus- ja päästesõidukite juurdepääsu, ristumisi riigiteedega ning

liiklusohutust. Juurdepääsude asukohad ja tingimused täpsustada koostöös Transpordiametiga.

1.8. Selgitada välja olemasoleva Audru-Lõpe 330/110 kV õhuliini kaitsevööndist ja naabruses

kavandatavast alajaamast tulenevad kitsendused ning hinnata elektrirajatiste koosmõju.

Planeeringus näidata kaitsevööndid, juurdepääsud, kaabelliinide põhimõttelised asukohad ja

servituutide vajadus.

1.9. Koostada sademevee ja pinnasekaitse lahendus. Planeeringus näha ette meetmed, mis

väldivad ohtlike ainete sattumist pinnasesse, põhja- ja pinnavette ning tagavad võimaliku avarii-

või kustutusvee kontrollitud kogumise ja käitlemise. Vajadusel määrata seirekohustus.

1.10. Hinnata kavandatava tegevuse mõju põllumajandusmaa kasutamisele ja mullastikule.

Eelistada lahendust, mis vähendab väärtusliku mullakihi hävimist ja pinnase ulatuslikku katmist,

säilitab kinnistu ülejäänud osa põllumajandusliku kasutatavuse ning võimaldab akupargi

kasutuse lõppemisel ala korrastada.

1.11. Planeeringu seletuskirjas käsitleda akupargi elukaart, sealhulgas seadmete eeldatavat

kasutusiga, hooldust, akumoodulite asendamist, jäätmete ja kasutusest kõrvaldatud seadmete

käitlemist, võimalikke avariiolukordi ning ala likvideerimise ja taastamise põhimõtteid. Määrata

planeeringu elluviimise tingimused selliselt, et kasutuse lõppemisel eemaldatakse rajatised ja ala

korrastatakse.

1.12. Planeeringu koostamisel võrrelda mõistlikke asukoha- ja paigutusalternatiive ning

põhjendada valitud lahendust. Alternatiivide võrdluses arvestada muu hulgas elektrivõrguga

liitumise võimalusi, maakasutust, mõju lähedal asuvatele hoonetele, tule- ja keskkonnaohutust,

liikluskorraldust, maastikupilti ning planeeringu elluviidavust.

2. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse lahutamatu lisa.

3. Ruumi- ja arhitektuuriosakonnal sõlmida enne detailplaneeringu koostamise alustamist

planeerijaga asjakohane leping, sh planeeringu koostamise täpsustatud ajakava.

4. Planeerimisseaduse § 131 kohaselt võib planeeringu koostamise korraldaja detailplaneeringust

huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu, millega huvitatud isik võtab kohustuse

detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega

funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks

või osaliseks kandmiseks.

4.1. Huvitatud isikul tuleb mõista, et juhul, kui detailplaneeringu alal kavandatakse

detailplaneeringu kohaseid rajatisi, siis saab kohalik omavalitsus kehtestada detailplaneeringu

üksnes juhul, kui huvitatud isik sõlmib käesolevas punktis nimetatud haldusülesande täitmiseks

halduslepingu, mille raames lepitakse kokku ka: 1) detailplaneeringu kohaste rajatiste

väljaehitamise kohustuse täitmise tähtaeg, mis ei tohi langeda detailplaneeringualal asuvate

ehitiste kasutusloa andmise järgsele ajale; 2) meetmed rajatiste väljaehitamise kohustuse täitmise

tagamiseks, milleks on vähemalt rajatiste väljaehitamise kuludele vastava tagatisraha

deponeerimine linna arvelduskontol, kuludele vastavas suuruses panga- või

5

finantseerimisasutuse garantii andmine või kinnisasjadele hüpoteekide seadmine; 3) poolte

kohustused väljaehitatud rajatiste hooldamise, avaliku kasutamise tagamise ja linnale

üleandmiskohustuse täitmiseks, sh vajadusel kinnisasjade üleandmiseks võlaõiguslike

kokkulepete sõlmimise tingimused. Huvitatud isikul tuleb haldusülesande täitmisaegne tagatis

anda hiljemalt detailplaneeringu kehtestamise hetkeks kui kokku ei lepita teisiti.

5. Detailplaneeringu koostamisel arvestada detailplaneeringu koosseisu ja vormistamise

nõuetega, mis on kättesaadavad Pärnu linna veebilehel. Detailplaneeringu seletuskirja mahus

esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord.

6. Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid

küsimusi detailplaneering käsitleb, sh Päästeameti, Keskkonnaameti, Transpordiameti, Maa- ja

ruumiametiga. Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering

puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud.

7. Pärnu Linnavalitsus võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus

ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus või planeeringu koostamise

eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

8. Pärnu Linnavalitsuse ruumi- ja arhitektuuriosakonnal korraldada teate avaldamine Ametlikes

Teadaannetes ja Pärnu linna veebilehel 14 päeva jooksul ning ajalehes Pärnu Postimees 30 päeva

jooksul detailplaneeringu algatamisest arvates.

9. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide

Pärnu Linnavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras.

10. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Täht

abilinnapea

linnapea ülesannetes

(allkirjastatud digitaalselt)

Taavi Käärid

linnasekretär

Malda küla Kirsi kinnistu detailplaneering

PLANEERINGUALA ASUKOHASKEEM

Planeeringuala, Planeeringu ID 130955

Väljavõte Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusest

KORRALDUS

26.10.2026 nr 723

Malda küla Kirsi kinnistu detailplaneeringu

koostamise algatamine

OÜ Utilitas on esitanud 02.09.2026 Pärnu linnavalitsusele taotluse algatada detailplaneeringu

koostamine Malda küla Kirsi kinnistul (62401:001:2611) eesmärgiga rajada kinnistule

elektrienergiasalvesti süsteem ehk akupark. Akupargi eesmärk on salvestada elektrienergiat ning

anda vajadusel elektrivõrku tagasi. Elektrienergia muundatakse laadimise ajal vahelduvvoolust

alalisvooluks ning salvestatakse akumoodulitesse. Elektrienergia väljastamisel toimub

vastupidine protsess ning energia suunatakse tagasi elektrivõrku. Akupark aitab suurendada

elektrisüsteemi töökindlust ja paindlikkust, võimaldades tasakaalustada elektritootmise ja -

tarbimise erinevusi ning toetada taastuvenergia suuremat integreerimist elektrivõrku. Akupark ise

ei ole elektrienergiat tootev rajatis.

Akupark koosneb erinevatest ehitistest ja/või seadmetest, praegu teadaolevalt muu hulgas

akumoodulitest, inverteritest (PCS), trafodest, keskpingeseadmetest, juhtimis- ja

automaatikasüsteemidest, side- ja valvesüsteemidest, tehnoteedest ja hooldusaladest ning

muudest ehitistest ja/või seadmetest, mis on vajalikud elektrienergia salvestamiseks ja võrku

edastamiseks. Kõik seadmed paiknevad maapinnale rajatavatel platsidel. Akumoodulid

paiknevad maapealsete konteineritena või muu samaväärse lahendusena. Akuparki juhitakse

automaatselt energiasalvestuse juhtimissüsteemi kaudu, mis jälgib akude seisundit, elektrivõrgu

tingimusi ning tagab seadmete ohutu ja töökindla toimimise. Juhtimisseadmetest koosnev

juhtimissüsteem võib paikneda nii konteinerlahendusega moodulites kui ka eraldiseisvas hoones.

Taotluses on toodud ettepanek detailplaneeringuga määrata hoonestusala ja ehitusõigus, k.a

maksimaalsed ehitiste parameetrid. Akupargi täpne lahendus (k.a ehitiste ja/või seadmete

paigutus ja arv), elektrivõimsus ja energiasalvestusmaht määratakse pärast detailplaneeringu

kehtestamist projekteerimise käigus vastavalt võrguettevõtja tehnilistele tingimustele ning

tulevase elektrituru vajadustele.

Kirsi kinnistu on hoonestamata maatulundusmaa, pindala 8,7 hektarit. Kinnistul asub Audru-

Lõpe 330/110 Kv Õhuliin L503/L107b (EHR kood 220875370). Kõrvalasuvale Kapa kinnistule

(15902:002:0089) on Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 13.09.2022 otsusega

nr 3-5.4/520 väljastatud projekteerimistingimused Saare-Liivi meretuulepargi kaablitrassi ja

alajaama ehitamiseks, mis muuhulgas hõlmavad ka alajaama ehitamist Kapa kinnistule. Kinnistu

piirneb lõunaküljest Pärnu-Lihula maanteega ja idaküljest Audru-Lavassaare-Vahenurme teega,

mis mõlemad on riigiomandis. Kinnistu vahetus läheduses asub Audru kool ning 12 korteriga

elamu.

2

Alal kehtiva Audru valla üldplaneeringu (kehtestatud Audru Vallavolikogu 13.05.2010

määrusega nr 19) kohaselt paikneb Kirsi katastriüksus „valgel alal“, mis on metsa- või

põllumajandusmaa juhtfunktsiooniga ala. Audru valla üldplaneeringu seletuskirja ptk-s 3.1 on

selgitatud: „Valge ala on metsa- või põllumajandusmaa juhtfunktsioonidega ala, st valdavalt

maatulundusmaa või veekogude maa aga ka olemasolev elamumaa valdavalt hajaasustusviisil.“

seletuskirja ptk 3.1 kohaselt aga: „Erinevate värvidega tähistatud pindade ja neid täpsustavate

tähistega kajastatakse planeeringu tsoneeringukaardil maa-alade üldiseid maakasutustingimusi.

Need on territooriumi valdavate kasutamise sihtotstarvete üldistused, mis määravad ära

edaspidise maakasutuse põhisuunad. Reserveeritud maakasutuse juhtfunktsioon võib koosneda

ka teistest antud piirkonda sobivatest maakasutuse funktsioonidest kuni 45% ulatuses maa-ala

pindalast.“

Üldplaneeringu seletuskirja ptk 3.2 järgi: „Seega üldplaneering reserveerib valla erinevates

osades maa mingiks kindla juhtfunktsiooni järgse maakasutuse eelistamiseks (juhtfunktsiooni

järgi lubatav maakasutus on lahti seletatud üldplaneeringu ptk 3.1). Sealjuures võib omavalitsus

kaaluda detailplaneeringuga reserveeritud alale anda ka kõrvalsihtotstarbeid, kuid need ei tohi

pindalaliselt kokku moodustada üle 45% juhtotstarbe järgi lubatud sihtotstarvet või sihtotstarbeid

ega olla vastuolus siinses üldplaneeringus toodud selgitustega antud juhtfunktsiooni kohase

maakasutuse peamiste eesmärkide kohta (nt taastuvenergia alale elamute ehitamine ei taga

juhtfunktsiooni järgse maakasutuse eesmärgi saavutamist vaid muudab seda keerulisemaks ja ei

ole seetõttu lubatud).“

Seega annab üldplaneering võimaluse maakasutuse juhtotstarvet muuta detailplaneeringuga kuni

45% ulatuses, kuid seda vaid juhul, kui soovitavad maakasutuse funktsioonid sobivad antud

piirkonda.

Kirsi kinnistu pindala on 8,7 hektarit. Taotluses toodud andmete alusel on akupargi rajamiseks

sobiva ala pindala ca 3,9 hektarit (see on 44,8% kogu kinnistu pindalast). Seega esitatud

taotluses sisalduvate andmete kohaselt katab planeeritav akupark alla 45% kinnistu pindalast.

Ülejäänud kinnistu säilib maatulundusmaana.

Kavandatava tegevuse ruumilise sobivuse hindamisel tuleb lisaks pindalalisele suhtele arvestada

akupargi iseloomu, rajatiste mahtu ja kõrgust, tehnoloogilisi ohutusriske, juurdepääsu- ja

päästetingimusi, visuaalset mõju, müra ning võimalikku koosmõju läheduses kavandatava

alajaama ja olemasolevate elektrirajatistega. Planeeringu koostamisel tuleb põhjendada, miks on

akupargi rajamine valitud asukohas otstarbekas ning milliste ruumiliste ja tehniliste meetmetega

tagatakse maatulundusmaa säilimine kinnistu ülejäänud osal.

Akupargi rajamisel on avalik huvi seotud elektrisüsteemi töökindluse ja paindlikkuse

suurendamisega, elektritootmise ja -tarbimise kõikumiste tasakaalustamisega ning taastuvenergia

tõhusama elektrivõrku integreerimisega. Avalik huvi ei välista siiski vajadust kaaluda

kavandatava tegevuse asukohapõhiseid mõjusid ja puudutatud isikute õigusi. Detailplaneeringu

menetluses tuleb leida tasakaal energiajulgeoleku ja varustuskindluse eesmärkide, väärtusliku

põllumajandusmaa kasutamise, lähiümbruse elukeskkonna, liiklusohutuse ning keskkonna- ja

tuleohutuse vahel.

Planeerimisseaduse § 142 lg 1 p 1 kohaselt on kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse

muutmine üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. Antud juhul

ei muudeta määratud maakasutuse juhtotstarvet ulatuslikult, sest piirkonnas jääb valdavaks valge

ala.

Detailplaneeringu koostamise käigus tuleb siiski hinnata, kas kavandatud maakasutuse muutus

koos akupargi rajatiste ruumilise ulatuse, tehnoloogilise iseloomu ja mõjudega muudab

3

üldplaneeringu põhilahendust sisuliselt. Hinnang peab tuginema planeeringuala ja selle mõjuala

terviklikule analüüsile, mitte üksnes kavandatava kasutuse protsentuaalsele osakaalule kinnistu

pindalast.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 2

p 3 ja 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise

vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega

kavandatakse KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 2

kohaseid tegevusi. Planeeritav tegevus ei sisaldu nimetatud loetelus.

KeHJS § 2² kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise

ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Juhul, kui planeeringuga nähakse ette tegevusi, mis võivad

eeldatavalt põhjustada olulisi keskkonnamõjusid, tuleb koostada eelhinnang ja hinnata

keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamise vajadust.

Kuigi kavandatud tegevus ei pruugi olla nimetatud eelhinnangu kohustuslikku andmist

täpsustavas loetelus, tuleb planeeringu koostamisel välja selgitada kavandatava tegevuse tegelik

mõju ja riskid. Kui planeeringulahenduse täpsustumisel ilmneb olulise keskkonnamõju võimalus,

tuleb KSH algatamise vajadust uuesti kaaluda ning vajaduse korral koostada eelhinnang. Mõjude

hindamisel tuleb muu hulgas käsitleda tulekahju ja termilise kontrollimatu reaktsiooni riski,

võimaliku kustutus- ja reostusvee käitlemist, müra, vibratsiooni ja elektromagnetvälju,

sademevee lahendust, pinnase ja põhjavee kaitset, jäätmekäitlust, maastikupilti ning koosmõju

naabruses asuvate ja kavandatavate elektrirajatistega.

Lähtudes eeltoodust, planeerimisseaduse § 128 lg 1 ja § 129 lg 1 ning Pärnu Linnavolikogu

01.02.2018 määruse nr 4 „Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas” § 3

p 2 alusel

1. Algatada Malda küla Kirsi kinnistu detailplaneering. Detailplaneeringu eesmärgiks on

kinnistule ehitusõiguse andmine akupargi ja kaasnevate ehitiste püstitamiseks, arhitektuursete ja

linnaehituslike tingimuste ning haljastus-, liiklus- ja parkimislahenduse määramine, vajadusel

kinnistu ja -väliste kommunikatsioonide ning kaabelliinide kavandamine, servituudialade

määramine. Krundi kasutamise sihtotstarbed ja nende osakaalud täpsustuvad planeeringu

koostamise käigus.

1.1. Planeeringulahendus peab arvestama avaliku ja kaasatavate huvidega, olema kooskõlas hea

ehitustavaga. Detailplaneeringuga kavandatud tegevused ei tohi põhjustada ülenormatiivseid

häiringuid ümbritsevas avalikus ruumis ja naaberkinnistutel. Arvestades planeeringuala

paiknemist linnaruumiliselt olulises asukohas kavandada hoonestuse arhitektuurne lahendus

ümbritsevasse linnaruumi sulanduvana; põhjendatud juhul võib kohalik omavalitsus nõuda

standardlahendusest erineva lahenduse kasutamist.

1.2. Hoonestuse ümbruse ja vaheline väliruum lahendada ühtse tervikuna, arvestada olemasoleva

väärtusliku haljastuse säilitamise ning perspektiivse haljastuse kavandamise vajadustega.

1.3. Arvestada olemasoleva liikluslahendusega. Reeglina tagatakse standardikohane

parkimisvõimalus hoonestusega samal krundil. Piirded kavandada vastavalt ehitise vajadustele,

ohutuse tagamiseks arvestades ümbritsevat keskkonda ja hoonestuslaadi.

1.4. Planeeringu koostamisel määrata akupargi ohutuskujad ning hoonete, rajatiste,

akumoodulite, trafode ja muude seadmete paiknemise põhimõtted. Lahendus kooskõlastada

Päästeametiga ning esitada tuleohutuse kontseptsioon, milles käsitletakse tulekahju ennetamist ja

avastamist, päästemeeskonna juurdepääsu, kustutusvee vajadust, võimaliku saastunud

4

kustutusvee kogumist ja käitlemist, avariilise väljalülitamise võimalust ning sündmusjärgset

tegutsemist.

1.5. Hinnata akupargi, trafode, inverterite, jahutusseadmete ja muu tehnilise taristu tekitatavat

müra nii tavapärases töörežiimis kui ka erandlikes tööolukordades. Vajadusel näha ette

müratõkked, seadmete paigutuslikud leevendusmeetmed või muud meetmed, millega tagatakse

nõuetele vastav müratase lähimate elu- ja ühiskondlike hoonete juures.

1.6. Planeeringulahenduse koostamisel arvestada Audru kooli ja läheduses paikneva korterelamu

kasutajate ohutuse ning elukeskkonnaga. Kavandada piisav puhverala ja kõrghaljastus või muu

sobiv visuaalne varjestus ning vältida tehnorajatiste domineerivat mõju maanteelt, kõrvalteelt ja

lähialade hoonetest avanevates vaadetes.

1.7. Koostada liiklus- ja juurdepääsulahendus, mis käsitleb nii ehitusaegset kui ka kasutusaegset

liiklust, eriveoseid, hooldus- ja päästesõidukite juurdepääsu, ristumisi riigiteedega ning

liiklusohutust. Juurdepääsude asukohad ja tingimused täpsustada koostöös Transpordiametiga.

1.8. Selgitada välja olemasoleva Audru-Lõpe 330/110 kV õhuliini kaitsevööndist ja naabruses

kavandatavast alajaamast tulenevad kitsendused ning hinnata elektrirajatiste koosmõju.

Planeeringus näidata kaitsevööndid, juurdepääsud, kaabelliinide põhimõttelised asukohad ja

servituutide vajadus.

1.9. Koostada sademevee ja pinnasekaitse lahendus. Planeeringus näha ette meetmed, mis

väldivad ohtlike ainete sattumist pinnasesse, põhja- ja pinnavette ning tagavad võimaliku avarii-

või kustutusvee kontrollitud kogumise ja käitlemise. Vajadusel määrata seirekohustus.

1.10. Hinnata kavandatava tegevuse mõju põllumajandusmaa kasutamisele ja mullastikule.

Eelistada lahendust, mis vähendab väärtusliku mullakihi hävimist ja pinnase ulatuslikku katmist,

säilitab kinnistu ülejäänud osa põllumajandusliku kasutatavuse ning võimaldab akupargi

kasutuse lõppemisel ala korrastada.

1.11. Planeeringu seletuskirjas käsitleda akupargi elukaart, sealhulgas seadmete eeldatavat

kasutusiga, hooldust, akumoodulite asendamist, jäätmete ja kasutusest kõrvaldatud seadmete

käitlemist, võimalikke avariiolukordi ning ala likvideerimise ja taastamise põhimõtteid. Määrata

planeeringu elluviimise tingimused selliselt, et kasutuse lõppemisel eemaldatakse rajatised ja ala

korrastatakse.

1.12. Planeeringu koostamisel võrrelda mõistlikke asukoha- ja paigutusalternatiive ning

põhjendada valitud lahendust. Alternatiivide võrdluses arvestada muu hulgas elektrivõrguga

liitumise võimalusi, maakasutust, mõju lähedal asuvatele hoonetele, tule- ja keskkonnaohutust,

liikluskorraldust, maastikupilti ning planeeringu elluviidavust.

2. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse lahutamatu lisa.

3. Ruumi- ja arhitektuuriosakonnal sõlmida enne detailplaneeringu koostamise alustamist

planeerijaga asjakohane leping, sh planeeringu koostamise täpsustatud ajakava.

4. Planeerimisseaduse § 131 kohaselt võib planeeringu koostamise korraldaja detailplaneeringust

huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu, millega huvitatud isik võtab kohustuse

detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega

funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks

või osaliseks kandmiseks.

4.1. Huvitatud isikul tuleb mõista, et juhul, kui detailplaneeringu alal kavandatakse

detailplaneeringu kohaseid rajatisi, siis saab kohalik omavalitsus kehtestada detailplaneeringu

üksnes juhul, kui huvitatud isik sõlmib käesolevas punktis nimetatud haldusülesande täitmiseks

halduslepingu, mille raames lepitakse kokku ka: 1) detailplaneeringu kohaste rajatiste

väljaehitamise kohustuse täitmise tähtaeg, mis ei tohi langeda detailplaneeringualal asuvate

ehitiste kasutusloa andmise järgsele ajale; 2) meetmed rajatiste väljaehitamise kohustuse täitmise

tagamiseks, milleks on vähemalt rajatiste väljaehitamise kuludele vastava tagatisraha

deponeerimine linna arvelduskontol, kuludele vastavas suuruses panga- või

5

finantseerimisasutuse garantii andmine või kinnisasjadele hüpoteekide seadmine; 3) poolte

kohustused väljaehitatud rajatiste hooldamise, avaliku kasutamise tagamise ja linnale

üleandmiskohustuse täitmiseks, sh vajadusel kinnisasjade üleandmiseks võlaõiguslike

kokkulepete sõlmimise tingimused. Huvitatud isikul tuleb haldusülesande täitmisaegne tagatis

anda hiljemalt detailplaneeringu kehtestamise hetkeks kui kokku ei lepita teisiti.

5. Detailplaneeringu koostamisel arvestada detailplaneeringu koosseisu ja vormistamise

nõuetega, mis on kättesaadavad Pärnu linna veebilehel. Detailplaneeringu seletuskirja mahus

esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord.

6. Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid

küsimusi detailplaneering käsitleb, sh Päästeameti, Keskkonnaameti, Transpordiameti, Maa- ja

ruumiametiga. Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering

puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud.

7. Pärnu Linnavalitsus võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus

ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus või planeeringu koostamise

eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

8. Pärnu Linnavalitsuse ruumi- ja arhitektuuriosakonnal korraldada teate avaldamine Ametlikes

Teadaannetes ja Pärnu linna veebilehel 14 päeva jooksul ning ajalehes Pärnu Postimees 30 päeva

jooksul detailplaneeringu algatamisest arvates.

9. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide

Pärnu Linnavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras.

10. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Täht

abilinnapea

linnapea ülesannetes

(allkirjastatud digitaalselt)

Taavi Käärid

linnasekretär

Malda küla Kirsi kinnistu detailplaneering

PLANEERINGUALA ASUKOHASKEEM

Planeeringuala, Planeeringu ID 130955

Väljavõte Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusest