| Dokumendiregister | Konkurentsiamet |
| Viit | 7-2/26-0262-473-4 |
| Registreeritud | 10.11.2026 |
| Sünkroonitud | 12.11.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 7 Energiavaldkond |
| Sari | 7-2 Soojuse hindade menetluste toimikud |
| Toimik | 7-2/26-0262 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Hanijala tn 3/5/7 Korteriühistu |
| Saabumis/saatmisviis | Hanijala tn 3/5/7 Korteriühistu |
| Vastutaja | Ave Pille (Konkurentsiamet, Õigusteenistus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303
Roman Davletberdin/ Toomas Teider / Karin Teider
Hanijala tn 3/5/7 Korteriühistu
Teie: 23.10.2026
Meie: nr
Kiri edastatud digitaalselt aadressil: [email protected]
Vastuskiri selgitustaotlusele
Lugupeetud Hanijala KÜ juhatus
Täname Teid pöördumise eest. Selgitame Taludevahe 116 võrgupiirkonna soojuse piirhinna
kujundamise aluseid Teie küsimuste kaupa.
Küsimus: Palume selgitada, kuidas amet kontrollis piirhinna aluseks olevate müügimahtude
usaldusväärsust, arvestades ühistu kahtlust, et soojusarvestite taatluskehtivusaeg on lõppenud.
Konkurentsiamet hindas soojuse müügimahu prognoosi ettevõtja esitatud kuupõhiste
müügiandmete ning võrgupiirkonna tarbimises toimunud muutuse alusel. Taludevahe 116
kortermaja hakkas 2024. aastal osaliselt kasutama geotermaalsoojust, mistõttu ei lähtutud
prognoosimisel tavapärasest kolme kalendriaasta keskmisest. Prognoosi aluseks võeti kahe 12-
kuulise perioodi müügimahud: 773 MWh ajavahemikul mai 2024 – aprill 2025 ja 857 MWh
ajavahemikul mai 2025 – aprill 2026. Nende aritmeetiline keskmine on 815 MWh, mida
kasutati soojuse piirhinna arvutamisel. Prognoosi hindamisel arvestati tarbijate arvu ja neile
müüdud soojuse koguseid ning tarbimise muutust pärast geotermaalsoojuse kasutuselevõttu
(Konkurentsiameti 23.09.2026 otsuse nr 7-3/2026-063 punkt 3.1).
Müügimahu prognoosi arvutusliku põhjendatuse hindamist tuleb eristada selle aluseks olevate
mõõteandmete usaldusväärsuse ja soojusarvestite taatluskehtivuse kontrollimisest. Prognoosi
arvutuskäik ei kinnita iseenesest mõõtevahendite nõuetekohasust. Samas ei võimalda
taatluskehtivuse võimaliku lõppemise asjaolu üksi kindlaks teha, kas ja millises ulatuses
erinevad esitatud müügikogused tegelikult müüdud soojuse kogusest. Mõõtevahendite
nõuetekohasuse järelevalvet teostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
Küsimus: Ettevõtja taotles 19.06.2026 piirhinda 143,82 €/MWh, kuid kooskõlastati 153,00
€/MWh. Palume selgitada, millise perioodi gaasihinda arvestuses kasutati ning kas lühiajalise
tipu kajastamine aastapõhises piirhinnas on põhjendatud.
2 (3)
Maagaasi ostuhinna prognoosimisel kasutati ajavahemiku 31.07.-30.08.2026 EEX NGP LVA-
EST päevahindade keskmist 63,812 €/MWh. Seega lähtuti 31-päevase perioodi keskmisest,
mitte selle perioodi kõrgeimast päevahinnast. Ettevõtja maagaasi ostulepingu kohaselt toimub
arveldamine sama börsiindeksi päevahindade alusel, millele lisandub marginaal 6,00 €/MWh.
Koos võrguteenuse hinna, strateegilise gaasivaru varumaksu ja aktsiisiga arvestati soojuse
piirhinna kujundamisel maagaasi ostuhinnaks 1006,80 €/tuh m³ (Konkurentsiameti 23.09.2026
otsuse nr 7-3/2026-063 punkt 4.1.1).
Ettevõtja esitas 19.06.2026 taotluse soojuse piirhinna 143,82 €/MWh kooskõlastamiseks.
Menetluse käigus täpsustati taotluse andmeid ning 23.09.2026 otsus tehti ettevõtja 03.09.2026
esitatud taotluse muudatuse alusel, milles taotleti piirhinna 153,00 €/MWh kooskõlastamist.
Kooskõlastatud piirhind vastas seega ettevõtja lõplikus taotluses märgitud piirhinnale. Esialgse
ja lõpliku taotluse hinnad põhinesid erinevatel maagaasi ostuhinna prognoosidel (otsuse punktid
1.3 ja 4.1.1).
Maagaasi ostuhinna hindamisel kasutab Konkurentsiamet üldjuhul võrdlusalusena ICE TTF
Month+1 indeksi 30 päeva keskmist, kuna enamik maagaasi ostulepinguid on seotud TTF-
indeksiga. Kõnealuses menetluses lähtuti ettevõtja ostulepingus kasutatud EEX NGP LVA-EST
indeksist. Selle asjaomase perioodi andmed olid otsuse tegemise ajal kättesaadavad ning
prognoositud maagaasi ostuhinda hinnati sama indeksi alusel, millest sõltus ettevõtja
lepingujärgne ostukulu (otsuse punkt 4.1.1).
Otsuses hinnati prognoositud maagaasi ostuhinda põhjendatuks, arvestades kasutatud indeksi
väärtuse vastavust nimetatud perioodi päevahindade keskmisele, ostulepingu tingimusi ning
maagaasi hinna muutlikkust (otsuse punkt 4.1.1). Aastase müügimahu kasutamine piirhinna
arvutamisel ei tähenda maagaasi ostuhinna ega soojuse müügihinna fikseerimist terveks
aastaks. Otsusega kooskõlastati ka hinnavalem, mis võimaldab ostuhindade muutumisel
arvutada uue soojuse piirhinna, muutmata valemi püsivaid tegureid. Hinnavalemis on eraldi
muutuvate teguritena arvestatud maagaasi ja elektrienergia ostuhinnad ning järelevalvetasu
(otsuse punkt 7 ja resolutiivosa punkt 1).
Kooskõlastatud soojuse piirhind on kõrgeim lubatud soojuse müügihind ning ettevõtja võib
müüa soojust sellest madalama hinnaga. Otsuse resolutiivosa kohaselt on ettevõtja kohustatud
hinnavalemit nõuetekohaselt rakendama ning vähendama tarbijale müüdava soojuse hinda
kütuse ja elektrienergia ostuhindade alanemisel. Nende ostuhindade tõusu korral võib ettevõtja
esitada Konkurentsiametile taotluse hinnavalemi alusel arvutatud kõrgema soojuse piirhinna
kooskõlastamiseks. Kõrgema piirhinna rakendamine eeldab selle eelnevat kooskõlastamist
Konkurentsiametiga ning kohaldatavate avalikustamisnõuete järgimist (otsuse punkt 7 ja
resolutiivosa alajaotus „Piirhinna avalikustamine ja rakendamine“).
Küsimus: Palume selgitada, kuidas amet hindas uues hinnas sisalduvate hooldus- ja
tegevuskulude vastavust tegelikult tehtud töödele ja kulutustele, arvestades Päästeameti
menetlust ning tähtajaks tegemata gaasipaigaldise auditit.
Kaugkütteseaduse § 8 lõike 3 kohaselt tuleb soojuse piirhind kujundada selliselt, et oleks
tagatud vajalike tegevuskulude katmine ning kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine.
Tegevuskulud hõlmavad soojusvarustuse osutamiseks vajalikke jooksvaid kulusid, sealhulgas
remondi- ja hoolduskulusid ning tööjõukulusid. Konkurentsiamet hindas nende põhjendatust,
3 (3)
võrreldes prognoositud kulusid ettevõtja varasemate perioodide kuludega, teiste
võrgupiirkondade tegevuskulude erikuluga ning tarbijahinnaindeksi muutusega. Hinnas
arvestati tegevuskulusid kokku 12 000 eurot ehk 14,72 €/MWh (Konkurentsiameti 23.09.2026
otsuse nr 7-3/2026-063 punkt 4.2).
Ettevõtja esitatud andmetel olid aastate 2023-2025 tegevuskulud 20 310-23 550 eurot, mistõttu
regulatsiooniperioodiks prognoositud kulud olid varasemast väiksemad. Samas oli
prognoositud erikulu 14,72 €/MWh ligikaudu 1,9 korda nii suur kui võrdluseks kasutatud
gaaskütusest soojust tootvate ja jaotavate võrgupiirkondade keskmine erikulu. Seetõttu ei
piirdunud amet üksnes võrdluspiirkondade andmetega, vaid hindas ka seost varasema
hinnaotsusega: eelnevas otsuses põhjendatuks peetud tegevuskulude 10 500 euro
korrigeerimisel tarbijahinnaindeksi muutusega kujunes võrdlussummaks 11 750 eurot. Esitatud
asjaolusid kogumis arvestades hindas amet põhjendatuks tegevuskulud summas 12 000 eurot.
Tarbijahinnaindeksit kasutati kulude hindamise võrdlusalusena, mitte tegevuskulude absoluutse
ülempiirina (otsuse punkt 4.2).
Hinnakujunduse läbipaistvuse tagamiseks on Konkurentsiameti veebilehel avaldatud nende
võrgupiirkondade soojuse piirhindade komponendid, mille avaldamiseks on soojusettevõtjad
andnud nõusoleku. Ülevaates on eraldi esitatud muutuvkulud, tegevuskulud, kapitalikulu,
tulukus ja järelevalvetasu ühikutes €/MWh. See võimaldab võrrelda eri võrgupiirkondade
hinnastruktuuri ning eristada jooksvaid tegevuskulusid investeeringutega seotud kapitalikulust
(„Soojuse piirhinna hinnakomponentidest“, seisuga 01.11.2026).
Jooksvatest tegevuskuludest eraldi hinnati 2007. aastal soetatud 0,56 MW gaasikatla
asendamist 0,48 MW gaasikatlaga, mis võeti arvele 01.01.2026. Investeeringu hinnamõju
arvestati kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse kaudu, mitte jooksva hoolduskuluna. Kasutusest
kõrvaldatud 0,56 MW katel eemaldati rendivara arvestusest (otsuse punktid 5.3-5.5).
Tegevuskulude põhjendatud taseme hindamine ei ole samastatav konkreetsete hooldustööde
tegemise või gaasipaigaldise auditi läbiviimise kontrollimisega. Soojuse piirhinna
kooskõlastamine ei kinnita iseenesest tuleohutusnõuete täitmist ega gaasipaigaldise
nõuetekohasust. Nendes küsimustes teostavad järelevalvet oma pädevuse piires Päästeamet
ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Ohutusjärelevalves tuvastatud asjaolusid tuleb
hinnamenetluses arvestada niivõrd, kuivõrd need on olulised hinnas arvestatud kulude
põhjendatuse hindamisel. Konkurentsiameti hinnakujunduse põhimõtete kohaselt ei ole
trahvide ega viiviste arvestamine soojuse piirhinnas lubatud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ave Pille
6672466
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|