Kiri
| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 1.2-3/26/19467-2 |
| Registreeritud | 10.11.2026 |
| Sünkroonitud | 12.11.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Õigusteenuse osutamine |
| Sari | 1.2-3 Seaduste ja määruste eelnõudega seotud kirjavahetus |
| Toimik | 1.2-3/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Eesti Merendusklaster |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Merendusklaster |
| Vastutaja | Edgar Peganov (Users, Merendusteenistus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Failid
Lugupeetud välisminister, justiits- ja digiminister, taristuminister ning Transpordiameti peadirektor
Edastame manuses Eesti Merendusklastri kirja nr EMK-012/2026 seoses konsulaarseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (896 SE).
Seadusega lõpeb võimalus saada välismaal asuvale Eesti laevale välisesindusest ajutine liputunnistus. Küsimus puudutab mitme ministeeriumi ja Transpordiameti vastutusala ning suhtlusest osapooltega on selgunud, et sellele puudub tervikvaade. Seetõttu teeme
kirjas kaks ettepanekut:
1. täiendada hea õigusloome ja normitehnika eeskirja nii, et laia sihtrühmaga eelnõude puhul tuleb selgelt põhjendada, kas ja kuidas kaaluti mõjutatud sihtrühmi ning kuidas nende kaasamine läbi viidi;
2. leppida seotud asutuste vahel kokku ühtne protsess ja tutvustada seda esimesel võimalusel ettevõtjatele ühisel infopäeval, kus osalevad kõik osapooled.
Eesti Merendusklaster on valmis infopäeva ettevalmistamisele kaasa aitama. Täiendavate küsimuste korral palun võtke ühendust.
Lugupidamisega/ Best regards
Jaak Viilipus
Tegevjuht/CEO
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
JAAK VIILIPUS
PNOEE-38509184215
2026-11-10 05:16:26
Välisministeerium
Justiits- ja Digiministeerium
Kliimaministeerium
Transpordiamet
Teadmiseks: Riigikogu väliskomisjon
Meie: EMK-012/2026 Kuupäev: 10.11.2026
Ettepanekud seoses konsulaarseaduse muutmisega (896 SE)
Lugupeetud välisminister, justiits- ja digiminister, taristuminister ning Transpordiameti peadirektor
Eesti Merendusklaster pöördub Teie poole seoses konsulaarseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (896 SE), millega tunnistatakse kehtetuks konsulaarseaduse § 36 ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 10 lõige 2. Küsimus puudutab Välisministeeriumi (konsulaarteenused), Kliimaministeeriumi ja Transpordiameti (laevade lipuõigus ja laevaregistrid) ning Justiits- ja Digiministeeriumi (laeva asjaõigus ja laevakinnistusraamat) vastutusala. Täname asutusi seniste selgituste eest, kuid suhtlusest on selgunud, et küsimusele puudub tervikvaade, mistõttu teeme kaks ettepanekut.
Mis muutub
Seni väljastas Eesti välisesindus välismaal asuvale laevale omaniku taotlusel ajutise liputunnistuse. Omanik esitas samad andmed mis laeva kinnistamisel, sh klassiühingu või volitatud organisatsiooni tunnistuse laeva nõuetele vastavuse kohta. Konsul edastas dokumentide koopiad Transpordiametile ja laevakinnistusraamatut pidavale kohtule ning laev sai kuni kuue kuu jooksul sõita Eesti lipu all Eestisse, kus tehti ülevaatus, kanne laevakinnistusraamatusse ja väljastati alaline liputunnistus. Teenust on varem kasutatud harva, kuid ettevõtjatelt saadud tagasiside kohaselt on vajadus selle järele kasvanud, nagu näitab 2026. aasta juunis Londonis laevale „Jenny X“ väljastatud ajutine liputunnistus.
Muudatuse põhjendusena on toodud teenuse vähest kasutamist ja konsulaarametnike laevandusalase pädevuse puudumist. Mõistame seda põhjendust, kuid see vastab küsimusele, kes peaks dokumente hindama, mitte küsimusele, kuidas laev saab edaspidi kehtiva dokumendi laeva asukohas. Pakutud alternatiivid katavad väikelaevu (registreerimine liiklusregistris) ja osaliselt uusehitisi (dokumendid ehitajariigist), kuid mitte välisriigis ostetud merelaeva, mis kantakse laevakinnistusraamatusse. Digitaalset ajutist liputunnistust ei ole. Selline laev võib jääda välissadamasse ootama ning viibida võib ka omandi ülemineku vormistamine ja laevahüpoteegi seadmine.
Kuidas jõuti praegusesse olukorda
Eelnõu sihtrühmana olid nimetatud üldiselt konsulaarkliendid ehk Eesti kodanikud, juriidilised isikud ja välismaalased. Seetõttu ei olnud eelnõu eelnõude infosüsteemis laevandust puudutavana tuvastatav ning merendusorganisatsioonide arvamust ei küsitud. Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muudatus lisati eelnõusse esimese ja teise lugemise vahel ning kooskõlastati Kliimaministeeriumi andmetel e-kirja teel. Merendusorganisatsioonid said muudatusest teada alles vahetult enne seaduse vastuvõtmist 21.10.2026. Juhime tähelepanu, et menetlus ei toiminud hea õigusloome põhimõtete kohaselt. Meie hinnangul oli põhjus sihtrühma liiga üldine määratlemine, mitte ühegi asutuse tegevus eraldi.
Ettepanek 1. Tõhustada kaasamist laia sihtrühmaga eelnõude puhul
Kui eelnõu sihtrühmaks märgitakse kõik Eesti kodanikud või ettevõtjad, ei pruugi eelnõu jõuda nendeni, keda see tegelikult mõjutab. Käesoleval juhul olid suuremad mõjutatud sihtrühmad – laevaomanikud, laevaehitajad, finantseerijad ja kindlustajad – selgelt eristatavad juba muudetavate sätete sisust. Oleme ka laiemalt täheldanud, et kaasamine sõltub sageli ametnike kontaktidest, mis ametniku vahetudes kaovad, ning uued turuosalised jäävad teavitamata.
Teeme Justiits- ja Digiministeeriumile ettepaneku muuta hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) nii, et laia sihtrühma korral peab eelnõu ettevalmistaja selgelt põhjendama, kas ja kuidas kaaluti, milliseid konkreetseid sihtrühmi muudatus puudutab, ning kas ja kuidas nende kaasamine läbi viidi. Tänapäevased lahendused, sh tehisintellekt, võimaldavad sihtrühmi tuvastada süsteemselt. Tunnustame Justiits- ja Digiministeeriumi senist tööd õigusloome arendamisel, sh Euroopa Liidu õigusaktide täiendava analüüsi algatamist, kuid käesoleva eelnõu kontekstis näeme, et täiendamist vajab ka kaasamise osa.
Ettepanek 2. Leppida kokku ühtne protsess ja korraldada ettevõtjatele ühine infopäev
Praegu ei ole selge ei asutustele ega ettevõtjatele, kuidas protsess pärast seaduse jõustumist praktikas toimib. Palume seotud asutustel leppida omavahel kokku ühtne protsess ja tutvustada seda esimesel võimalusel ettevõtjatele ühisel infopäeval. Infopäeval peaksid osalema kõik osapooled, sh Välisministeeriumi konsulaarosakond, Transpordiamet ja Tartu Maakohtu kinnistusosakond. Vastasel juhul jääb mõni osapool teiste lahendustest teadmatusse ja probleemid ilmnevad uuesti praktikas. Palume infopäeval selgitada:
• kuidas ja millisel õiguslikul alusel saab välismaal asuv laev (sh välisriigis ostetud merelaev ja uusehitis) edaspidi ajutise lipudokumendi ja millise vormi kohaselt;
• kui kiiresti dokument laevale jõuab, sh väljaspool tööaega;
• kuidas toimida infosüsteemide katkestuse või muu kriisiolukorra korral ja milline on varulahendus;
• kes vastutab millise etapi eest, kelle poole pöörduda ja milliseid toiminguid teevad edaspidi välisesindused;
• kuidas on tagatud kanne laevakinnistusraamatusse, omandi üleminek ja laevahüpoteegi seadmine.
Palume infopäeva põhjal koostada ka lühike kirjalik juhend, mida laevaomanikud saavad edastada oma laevadele ja kaptenitele. Oleme valmis infopäeva ettevalmistamisele kaasa aitama ja jagama praktilisi näiteid.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Jaak Viilipus
Tegevjuht
Eesti Merendusklaster
Justiits- ja Digiministeerium
Kliimaministeerium
Transpordiamet
Teadmiseks: Riigikogu väliskomisjon
Meie: EMK-012/2026 Kuupäev: 10.11.2026
Ettepanekud seoses konsulaarseaduse muutmisega (896 SE)
Lugupeetud välisminister, justiits- ja digiminister, taristuminister ning Transpordiameti peadirektor
Eesti Merendusklaster pöördub Teie poole seoses konsulaarseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (896 SE), millega tunnistatakse kehtetuks konsulaarseaduse § 36 ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 10 lõige 2. Küsimus puudutab Välisministeeriumi (konsulaarteenused), Kliimaministeeriumi ja Transpordiameti (laevade lipuõigus ja laevaregistrid) ning Justiits- ja Digiministeeriumi (laeva asjaõigus ja laevakinnistusraamat) vastutusala. Täname asutusi seniste selgituste eest, kuid suhtlusest on selgunud, et küsimusele puudub tervikvaade, mistõttu teeme kaks ettepanekut.
Mis muutub
Seni väljastas Eesti välisesindus välismaal asuvale laevale omaniku taotlusel ajutise liputunnistuse. Omanik esitas samad andmed mis laeva kinnistamisel, sh klassiühingu või volitatud organisatsiooni tunnistuse laeva nõuetele vastavuse kohta. Konsul edastas dokumentide koopiad Transpordiametile ja laevakinnistusraamatut pidavale kohtule ning laev sai kuni kuue kuu jooksul sõita Eesti lipu all Eestisse, kus tehti ülevaatus, kanne laevakinnistusraamatusse ja väljastati alaline liputunnistus. Teenust on varem kasutatud harva, kuid ettevõtjatelt saadud tagasiside kohaselt on vajadus selle järele kasvanud, nagu näitab 2026. aasta juunis Londonis laevale „Jenny X“ väljastatud ajutine liputunnistus.
Muudatuse põhjendusena on toodud teenuse vähest kasutamist ja konsulaarametnike laevandusalase pädevuse puudumist. Mõistame seda põhjendust, kuid see vastab küsimusele, kes peaks dokumente hindama, mitte küsimusele, kuidas laev saab edaspidi kehtiva dokumendi laeva asukohas. Pakutud alternatiivid katavad väikelaevu (registreerimine liiklusregistris) ja osaliselt uusehitisi (dokumendid ehitajariigist), kuid mitte välisriigis ostetud merelaeva, mis kantakse laevakinnistusraamatusse. Digitaalset ajutist liputunnistust ei ole. Selline laev võib jääda välissadamasse ootama ning viibida võib ka omandi ülemineku vormistamine ja laevahüpoteegi seadmine.
Kuidas jõuti praegusesse olukorda
Eelnõu sihtrühmana olid nimetatud üldiselt konsulaarkliendid ehk Eesti kodanikud, juriidilised isikud ja välismaalased. Seetõttu ei olnud eelnõu eelnõude infosüsteemis laevandust puudutavana tuvastatav ning merendusorganisatsioonide arvamust ei küsitud. Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muudatus lisati eelnõusse esimese ja teise lugemise vahel ning kooskõlastati Kliimaministeeriumi andmetel e-kirja teel. Merendusorganisatsioonid said muudatusest teada alles vahetult enne seaduse vastuvõtmist 21.10.2026. Juhime tähelepanu, et menetlus ei toiminud hea õigusloome põhimõtete kohaselt. Meie hinnangul oli põhjus sihtrühma liiga üldine määratlemine, mitte ühegi asutuse tegevus eraldi.
Ettepanek 1. Tõhustada kaasamist laia sihtrühmaga eelnõude puhul
Kui eelnõu sihtrühmaks märgitakse kõik Eesti kodanikud või ettevõtjad, ei pruugi eelnõu jõuda nendeni, keda see tegelikult mõjutab. Käesoleval juhul olid suuremad mõjutatud sihtrühmad – laevaomanikud, laevaehitajad, finantseerijad ja kindlustajad – selgelt eristatavad juba muudetavate sätete sisust. Oleme ka laiemalt täheldanud, et kaasamine sõltub sageli ametnike kontaktidest, mis ametniku vahetudes kaovad, ning uued turuosalised jäävad teavitamata.
Teeme Justiits- ja Digiministeeriumile ettepaneku muuta hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) nii, et laia sihtrühma korral peab eelnõu ettevalmistaja selgelt põhjendama, kas ja kuidas kaaluti, milliseid konkreetseid sihtrühmi muudatus puudutab, ning kas ja kuidas nende kaasamine läbi viidi. Tänapäevased lahendused, sh tehisintellekt, võimaldavad sihtrühmi tuvastada süsteemselt. Tunnustame Justiits- ja Digiministeeriumi senist tööd õigusloome arendamisel, sh Euroopa Liidu õigusaktide täiendava analüüsi algatamist, kuid käesoleva eelnõu kontekstis näeme, et täiendamist vajab ka kaasamise osa.
Ettepanek 2. Leppida kokku ühtne protsess ja korraldada ettevõtjatele ühine infopäev
Praegu ei ole selge ei asutustele ega ettevõtjatele, kuidas protsess pärast seaduse jõustumist praktikas toimib. Palume seotud asutustel leppida omavahel kokku ühtne protsess ja tutvustada seda esimesel võimalusel ettevõtjatele ühisel infopäeval. Infopäeval peaksid osalema kõik osapooled, sh Välisministeeriumi konsulaarosakond, Transpordiamet ja Tartu Maakohtu kinnistusosakond. Vastasel juhul jääb mõni osapool teiste lahendustest teadmatusse ja probleemid ilmnevad uuesti praktikas. Palume infopäeval selgitada:
• kuidas ja millisel õiguslikul alusel saab välismaal asuv laev (sh välisriigis ostetud merelaev ja uusehitis) edaspidi ajutise lipudokumendi ja millise vormi kohaselt;
• kui kiiresti dokument laevale jõuab, sh väljaspool tööaega;
• kuidas toimida infosüsteemide katkestuse või muu kriisiolukorra korral ja milline on varulahendus;
• kes vastutab millise etapi eest, kelle poole pöörduda ja milliseid toiminguid teevad edaspidi välisesindused;
• kuidas on tagatud kanne laevakinnistusraamatusse, omandi üleminek ja laevahüpoteegi seadmine.
Palume infopäeva põhjal koostada ka lühike kirjalik juhend, mida laevaomanikud saavad edastada oma laevadele ja kaptenitele. Oleme valmis infopäeva ettevalmistamisele kaasa aitama ja jagama praktilisi näiteid.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Jaak Viilipus
Tegevjuht
Eesti Merendusklaster
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
JAAK VIILIPUS
PNOEE-38509184215
2026-11-10 05:16:26
Välisministeerium
Justiits- ja Digiministeerium
Kliimaministeerium
Transpordiamet
Teadmiseks: Riigikogu väliskomisjon
Meie: EMK-012/2026 Kuupäev: 10.11.2026
Ettepanekud seoses konsulaarseaduse muutmisega (896 SE)
Lugupeetud välisminister, justiits- ja digiminister, taristuminister ning Transpordiameti peadirektor
Eesti Merendusklaster pöördub Teie poole seoses konsulaarseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (896 SE), millega tunnistatakse kehtetuks konsulaarseaduse § 36 ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 10 lõige 2. Küsimus puudutab Välisministeeriumi (konsulaarteenused), Kliimaministeeriumi ja Transpordiameti (laevade lipuõigus ja laevaregistrid) ning Justiits- ja Digiministeeriumi (laeva asjaõigus ja laevakinnistusraamat) vastutusala. Täname asutusi seniste selgituste eest, kuid suhtlusest on selgunud, et küsimusele puudub tervikvaade, mistõttu teeme kaks ettepanekut.
Mis muutub
Seni väljastas Eesti välisesindus välismaal asuvale laevale omaniku taotlusel ajutise liputunnistuse. Omanik esitas samad andmed mis laeva kinnistamisel, sh klassiühingu või volitatud organisatsiooni tunnistuse laeva nõuetele vastavuse kohta. Konsul edastas dokumentide koopiad Transpordiametile ja laevakinnistusraamatut pidavale kohtule ning laev sai kuni kuue kuu jooksul sõita Eesti lipu all Eestisse, kus tehti ülevaatus, kanne laevakinnistusraamatusse ja väljastati alaline liputunnistus. Teenust on varem kasutatud harva, kuid ettevõtjatelt saadud tagasiside kohaselt on vajadus selle järele kasvanud, nagu näitab 2026. aasta juunis Londonis laevale „Jenny X“ väljastatud ajutine liputunnistus.
Muudatuse põhjendusena on toodud teenuse vähest kasutamist ja konsulaarametnike laevandusalase pädevuse puudumist. Mõistame seda põhjendust, kuid see vastab küsimusele, kes peaks dokumente hindama, mitte küsimusele, kuidas laev saab edaspidi kehtiva dokumendi laeva asukohas. Pakutud alternatiivid katavad väikelaevu (registreerimine liiklusregistris) ja osaliselt uusehitisi (dokumendid ehitajariigist), kuid mitte välisriigis ostetud merelaeva, mis kantakse laevakinnistusraamatusse. Digitaalset ajutist liputunnistust ei ole. Selline laev võib jääda välissadamasse ootama ning viibida võib ka omandi ülemineku vormistamine ja laevahüpoteegi seadmine.
Kuidas jõuti praegusesse olukorda
Eelnõu sihtrühmana olid nimetatud üldiselt konsulaarkliendid ehk Eesti kodanikud, juriidilised isikud ja välismaalased. Seetõttu ei olnud eelnõu eelnõude infosüsteemis laevandust puudutavana tuvastatav ning merendusorganisatsioonide arvamust ei küsitud. Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muudatus lisati eelnõusse esimese ja teise lugemise vahel ning kooskõlastati Kliimaministeeriumi andmetel e-kirja teel. Merendusorganisatsioonid said muudatusest teada alles vahetult enne seaduse vastuvõtmist 21.10.2026. Juhime tähelepanu, et menetlus ei toiminud hea õigusloome põhimõtete kohaselt. Meie hinnangul oli põhjus sihtrühma liiga üldine määratlemine, mitte ühegi asutuse tegevus eraldi.
Ettepanek 1. Tõhustada kaasamist laia sihtrühmaga eelnõude puhul
Kui eelnõu sihtrühmaks märgitakse kõik Eesti kodanikud või ettevõtjad, ei pruugi eelnõu jõuda nendeni, keda see tegelikult mõjutab. Käesoleval juhul olid suuremad mõjutatud sihtrühmad – laevaomanikud, laevaehitajad, finantseerijad ja kindlustajad – selgelt eristatavad juba muudetavate sätete sisust. Oleme ka laiemalt täheldanud, et kaasamine sõltub sageli ametnike kontaktidest, mis ametniku vahetudes kaovad, ning uued turuosalised jäävad teavitamata.
Teeme Justiits- ja Digiministeeriumile ettepaneku muuta hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) nii, et laia sihtrühma korral peab eelnõu ettevalmistaja selgelt põhjendama, kas ja kuidas kaaluti, milliseid konkreetseid sihtrühmi muudatus puudutab, ning kas ja kuidas nende kaasamine läbi viidi. Tänapäevased lahendused, sh tehisintellekt, võimaldavad sihtrühmi tuvastada süsteemselt. Tunnustame Justiits- ja Digiministeeriumi senist tööd õigusloome arendamisel, sh Euroopa Liidu õigusaktide täiendava analüüsi algatamist, kuid käesoleva eelnõu kontekstis näeme, et täiendamist vajab ka kaasamise osa.
Ettepanek 2. Leppida kokku ühtne protsess ja korraldada ettevõtjatele ühine infopäev
Praegu ei ole selge ei asutustele ega ettevõtjatele, kuidas protsess pärast seaduse jõustumist praktikas toimib. Palume seotud asutustel leppida omavahel kokku ühtne protsess ja tutvustada seda esimesel võimalusel ettevõtjatele ühisel infopäeval. Infopäeval peaksid osalema kõik osapooled, sh Välisministeeriumi konsulaarosakond, Transpordiamet ja Tartu Maakohtu kinnistusosakond. Vastasel juhul jääb mõni osapool teiste lahendustest teadmatusse ja probleemid ilmnevad uuesti praktikas. Palume infopäeval selgitada:
• kuidas ja millisel õiguslikul alusel saab välismaal asuv laev (sh välisriigis ostetud merelaev ja uusehitis) edaspidi ajutise lipudokumendi ja millise vormi kohaselt;
• kui kiiresti dokument laevale jõuab, sh väljaspool tööaega;
• kuidas toimida infosüsteemide katkestuse või muu kriisiolukorra korral ja milline on varulahendus;
• kes vastutab millise etapi eest, kelle poole pöörduda ja milliseid toiminguid teevad edaspidi välisesindused;
• kuidas on tagatud kanne laevakinnistusraamatusse, omandi üleminek ja laevahüpoteegi seadmine.
Palume infopäeva põhjal koostada ka lühike kirjalik juhend, mida laevaomanikud saavad edastada oma laevadele ja kaptenitele. Oleme valmis infopäeva ettevalmistamisele kaasa aitama ja jagama praktilisi näiteid.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Jaak Viilipus
Tegevjuht
Eesti Merendusklaster
Justiits- ja Digiministeerium
Kliimaministeerium
Transpordiamet
Teadmiseks: Riigikogu väliskomisjon
Meie: EMK-012/2026 Kuupäev: 10.11.2026
Ettepanekud seoses konsulaarseaduse muutmisega (896 SE)
Lugupeetud välisminister, justiits- ja digiminister, taristuminister ning Transpordiameti peadirektor
Eesti Merendusklaster pöördub Teie poole seoses konsulaarseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (896 SE), millega tunnistatakse kehtetuks konsulaarseaduse § 36 ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 10 lõige 2. Küsimus puudutab Välisministeeriumi (konsulaarteenused), Kliimaministeeriumi ja Transpordiameti (laevade lipuõigus ja laevaregistrid) ning Justiits- ja Digiministeeriumi (laeva asjaõigus ja laevakinnistusraamat) vastutusala. Täname asutusi seniste selgituste eest, kuid suhtlusest on selgunud, et küsimusele puudub tervikvaade, mistõttu teeme kaks ettepanekut.
Mis muutub
Seni väljastas Eesti välisesindus välismaal asuvale laevale omaniku taotlusel ajutise liputunnistuse. Omanik esitas samad andmed mis laeva kinnistamisel, sh klassiühingu või volitatud organisatsiooni tunnistuse laeva nõuetele vastavuse kohta. Konsul edastas dokumentide koopiad Transpordiametile ja laevakinnistusraamatut pidavale kohtule ning laev sai kuni kuue kuu jooksul sõita Eesti lipu all Eestisse, kus tehti ülevaatus, kanne laevakinnistusraamatusse ja väljastati alaline liputunnistus. Teenust on varem kasutatud harva, kuid ettevõtjatelt saadud tagasiside kohaselt on vajadus selle järele kasvanud, nagu näitab 2026. aasta juunis Londonis laevale „Jenny X“ väljastatud ajutine liputunnistus.
Muudatuse põhjendusena on toodud teenuse vähest kasutamist ja konsulaarametnike laevandusalase pädevuse puudumist. Mõistame seda põhjendust, kuid see vastab küsimusele, kes peaks dokumente hindama, mitte küsimusele, kuidas laev saab edaspidi kehtiva dokumendi laeva asukohas. Pakutud alternatiivid katavad väikelaevu (registreerimine liiklusregistris) ja osaliselt uusehitisi (dokumendid ehitajariigist), kuid mitte välisriigis ostetud merelaeva, mis kantakse laevakinnistusraamatusse. Digitaalset ajutist liputunnistust ei ole. Selline laev võib jääda välissadamasse ootama ning viibida võib ka omandi ülemineku vormistamine ja laevahüpoteegi seadmine.
Kuidas jõuti praegusesse olukorda
Eelnõu sihtrühmana olid nimetatud üldiselt konsulaarkliendid ehk Eesti kodanikud, juriidilised isikud ja välismaalased. Seetõttu ei olnud eelnõu eelnõude infosüsteemis laevandust puudutavana tuvastatav ning merendusorganisatsioonide arvamust ei küsitud. Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muudatus lisati eelnõusse esimese ja teise lugemise vahel ning kooskõlastati Kliimaministeeriumi andmetel e-kirja teel. Merendusorganisatsioonid said muudatusest teada alles vahetult enne seaduse vastuvõtmist 21.10.2026. Juhime tähelepanu, et menetlus ei toiminud hea õigusloome põhimõtete kohaselt. Meie hinnangul oli põhjus sihtrühma liiga üldine määratlemine, mitte ühegi asutuse tegevus eraldi.
Ettepanek 1. Tõhustada kaasamist laia sihtrühmaga eelnõude puhul
Kui eelnõu sihtrühmaks märgitakse kõik Eesti kodanikud või ettevõtjad, ei pruugi eelnõu jõuda nendeni, keda see tegelikult mõjutab. Käesoleval juhul olid suuremad mõjutatud sihtrühmad – laevaomanikud, laevaehitajad, finantseerijad ja kindlustajad – selgelt eristatavad juba muudetavate sätete sisust. Oleme ka laiemalt täheldanud, et kaasamine sõltub sageli ametnike kontaktidest, mis ametniku vahetudes kaovad, ning uued turuosalised jäävad teavitamata.
Teeme Justiits- ja Digiministeeriumile ettepaneku muuta hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) nii, et laia sihtrühma korral peab eelnõu ettevalmistaja selgelt põhjendama, kas ja kuidas kaaluti, milliseid konkreetseid sihtrühmi muudatus puudutab, ning kas ja kuidas nende kaasamine läbi viidi. Tänapäevased lahendused, sh tehisintellekt, võimaldavad sihtrühmi tuvastada süsteemselt. Tunnustame Justiits- ja Digiministeeriumi senist tööd õigusloome arendamisel, sh Euroopa Liidu õigusaktide täiendava analüüsi algatamist, kuid käesoleva eelnõu kontekstis näeme, et täiendamist vajab ka kaasamise osa.
Ettepanek 2. Leppida kokku ühtne protsess ja korraldada ettevõtjatele ühine infopäev
Praegu ei ole selge ei asutustele ega ettevõtjatele, kuidas protsess pärast seaduse jõustumist praktikas toimib. Palume seotud asutustel leppida omavahel kokku ühtne protsess ja tutvustada seda esimesel võimalusel ettevõtjatele ühisel infopäeval. Infopäeval peaksid osalema kõik osapooled, sh Välisministeeriumi konsulaarosakond, Transpordiamet ja Tartu Maakohtu kinnistusosakond. Vastasel juhul jääb mõni osapool teiste lahendustest teadmatusse ja probleemid ilmnevad uuesti praktikas. Palume infopäeval selgitada:
• kuidas ja millisel õiguslikul alusel saab välismaal asuv laev (sh välisriigis ostetud merelaev ja uusehitis) edaspidi ajutise lipudokumendi ja millise vormi kohaselt;
• kui kiiresti dokument laevale jõuab, sh väljaspool tööaega;
• kuidas toimida infosüsteemide katkestuse või muu kriisiolukorra korral ja milline on varulahendus;
• kes vastutab millise etapi eest, kelle poole pöörduda ja milliseid toiminguid teevad edaspidi välisesindused;
• kuidas on tagatud kanne laevakinnistusraamatusse, omandi üleminek ja laevahüpoteegi seadmine.
Palume infopäeva põhjal koostada ka lühike kirjalik juhend, mida laevaomanikud saavad edastada oma laevadele ja kaptenitele. Oleme valmis infopäeva ettevalmistamisele kaasa aitama ja jagama praktilisi näiteid.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Jaak Viilipus
Tegevjuht
Eesti Merendusklaster
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|