AA Arhitektid OÜ Telliskivi 60A, 10412 Tallinn

Reg kood: 11484739 www.aaarhitektid.ee [email protected]

Hiiessaare küla Sassi kinnistu

detailplaneering

Planeeringuala: Hiiu maakond, Hiiumaa vald,

Hiiessaare küla, Sassi kinnistu

Planeeringu koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus

Planeeringust huvitatud isik: Kermo Paat

Planeeringu koostamise aeg: Veebruar 2023

Töö number: DP21-01

Tallinn, 2023

___________________________________________________________________________________

1. SELETUSKIRI

Sisukord

1. Detailplaneeringu üldandmed........................................................................................5 2. Planeeringuala ja selle mõjuala.....................................................................................7

2.1. Planeeringuala........................................................................................................7 2.1.1 Asukoht.............................................................................................................7 2.1.2 Maakasutus......................................................................................................8 2.1.3 Hooned, rajatised, tehnovarustus..................................................................10 2.1.4 Keskkond, haljastus, looduskaitse.................................................................10 2.1.5 Kitsendused....................................................................................................11

2.2. Planeeringuala mõjuala........................................................................................12 2.2.1 Asukoht...........................................................................................................12 2.2.2 Juurdepääs, liikluskorraldus...........................................................................13 2.2.3 Maakasutus....................................................................................................13 2.2.4 Hooned ja rajatised........................................................................................14 2.2.5 Tehnovarustus................................................................................................14 2.2.6 Keskkond, haljastus, looduskaitse.................................................................14

3. Ruumilise arengu eesmärgid.......................................................................................15 3.1. Maakonnaplaneering............................................................................................16 3.2. Üldplaneering.......................................................................................................17 3.3. Detailplaneeringud...............................................................................................19 3.4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused.........................19

4. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja põhjendused.....................................21 4.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine...................................................................21 4.2. Krundi hoonestusala määramine.........................................................................21 4.3. Krundi ehitusõiguse määramine...........................................................................22

4.3.1 Krundi kasutamise sihtotstarbed....................................................................23 4.3.2 Hoonete suurim lubatud arv maa-alal............................................................23 4.3.3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind.....................................................24 4.3.4 Hoonete suurim lubatud maksimaalne kõrgus...............................................24

4.4. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsude võimaliku asukoha määramine....................................................................................................24

4.4.1 Elektrivarustus................................................................................................25 4.4.2 Veevarustus...................................................................................................25 4.4.3 Kanalisatsioonivarustus.................................................................................25 4.4.4 Juurdepääsuteed...........................................................................................26

4.5. Ehitise ehituslike tingimuste määramine..............................................................27 4.5.1 Võimalikust tuleohust lähtuvate tingimuste määramine.................................27 4.5.2 Energiakasutus..............................................................................................28 4.5.3 Loodusvarade kasutus...................................................................................28 4.5.4 Radooniohuga arvestamine ja selle vähendamine........................................28

4.6. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine............................29 4.6.1 Materjalivalik..................................................................................................29 4.6.2 Hooned...........................................................................................................29

_____________________________________________________________________________

Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP21-01 2

___________________________________________________________________________________

4.6.3 Piirded, väikevormid.......................................................................................30 4.7. Liikluskorralduse põhimõtete määramine.............................................................30 4.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine...........................................30 4.9. Kuja määramine...................................................................................................31 4.10. Avaliku juurdepääsu tagamine...........................................................................31 4.11. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine.....................................32 4.12. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine.........................................................32 4.13. Tegevused ranna piiranguvööndis.....................................................................34 4.14. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine...............................................34 4.15. Servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine..................................................36 4.16. Tingimuste seadmine ehitistele, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav......................................................................................................37 4.17. Ettepanek üldplaneeringu muutmiseks..............................................................37 4.18. Muud planeeringu ülesannetega seonduvad ülesanded...................................38

2. JOONISED

Joonis 1.1. Detailplaan .............................................................................................................. 39

3. PLANEERINGU JUURDE KUULUVAD LISAD

1. Menetlusdokumendid Lisa 1.1. Hiiumaa Vallavolikogu 18.08.2022 otsus nr 61 ........................................................... 40 Lisa 1.2. Keskkonnaamet 13.06.2022 seisukoht ....................................................................... 55 Lisa 1.3. Transpordiamet 05.07.2022 seisukoht ........................................................................ 58 Lisa 1.4. Transpordiamet 11.07.2023 seisukoht ........................................................................ 60 Lisa 1.5. Pühalepa Osavalla Valitsus 06.09.2022 teade ........................................................... 61 Lisa 1.6. Maaeluministeerium 22.09.2022 seisukoht ................................................................. 62 Lisa 1.7. Päästeamet 30.09.2022 seisukoht .............................................................................. 64 Lisa 1.8. Rahandusministeeriumi 13.12.2022 arvamus ............................................................. 65 Lisa 1.9. Pühalepa Osavalla Valitsus 16.12.2022 vastuväide ................................................... 70

2. Mõjude hindamise dokumendid Lisa 2.1. KSH eelhinnang .......................................................................................................... 72

3. Uuringute dokumendid Lisa 3.1. Hadwest Maamõõdubüroo topo-geodeetiline uuring, töö nr T-22-002 ........................ 78

4. Elluviimise tegevuskava Lisa 4.1. Elluviimise tegevuskava tegevused ning osapoolt kohustused .................................. 85 Lisa 4.2. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise kirjeldus ning seiremeetmed ............................................................................................................................ 87

5. Lepingud Lisa 5.1. Detailplaneeringu koostamise ning finantseerimise haldusleping ............................... 88

_____________________________________________________________________________

Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP21-01 3

___________________________________________________________________________________

6. Ruumilised illustratsioonid Lisa 6.1. Ruumilised illustratsioonid ...........................................................................................93

7. Muud lisad Lisa 7.1. Detailplaneeringu lähteseisukohad ............................................................................. 96 Lisa 7.2. Elektrilevi 26.05.2022 lähteseisukohad nr 410781 ................................................... 100 Lisa 7.3. Hiiumaa Vallavalitsuse 07.06.2022 korraldus nr 348 ................................................ 102 Lisa 7.4. Tugiplaan .................................................................................................................. 106

_____________________________________________________________________________

Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP21-01 4

___________________________________________________________________________________

1. Detailplaneeringu üldandmed Planeerimisseaduse1 (PlanS) § 124 kohaselt koostatakse detailplaneering kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta ning selle eesmärgiks on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. PlanS § 142 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut.

Lisaks linnadele, alevitele ja alevikele on ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks, olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud mahust või olulise avaliku huviga rajatise püstitamiseks detailplaneeringu koostamine vajalik ka üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ning juhtudel.

Detailplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi. Detailplaneeringu olemasolul või selle koostamise kohustuse korral on detailplaneering ehitusprojekti koostamise ja lähiaastate ehitustegevuse alus.

Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneeringu üldandmed:

Planeeringuala: Hiiu maakond, Hiiumaa vald. Hiiessaare küla

Sassi kinnistu (kinnistu registriosa nr 324833, katastritunnus 63901:001:1441)

Detailplaneeringu koostamise alus: Hiiumaa Vallavolikogu 18. august 2022 otsus nr 61 „Sassi detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine”2

Detailplaneeringu koostamise eesmärgid: Sassi kinnistu detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on vähendada Sassi kinnistul ranna ja kalda ehituskeeluvööndi ulatust, jagada Sassi kinnistu kaheks elamumaa krundiks, määrata kruntidele ehitusõigused ja hoonestusalad elamu ja abihoonete rajamiseks, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine ning arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele.

Planeeringu koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus

Planeeringu koostaja: AA Arhitektid OÜ

1 Planeerimisseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022010 2 Hiiumaa Vallavolikogu 18.08.2022 otsus nr 61: http://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx?itm=240469

_____________________________________________________________________________

Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP21-01 5

___________________________________________________________________________________

Arhitekt: Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7, Eesti Arhitektide Liidu kutse nr 156251)

Projektijuht: Arno Kuusk

Planeeringu koostamise aeg: Veebruar 2023

Alusmaterjalid: Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Sassi kü topo- geodeetiline uuring (18.01.2022, OÜ Hadwest maamõõdubüroo, töö nr T-22-022)

Lähtuvalt planeeringuala asukohast, olemasolevast situatsioonist, kehtivatest kitsendustest ja muudest asjaoludest, arvestatakse detailplaneeringu koostamisel valdkondlike seaduste ning nendest tulenevate määruste ja kõrgema liigi planeeringutega:

• Hiiu maakonnaplaneering 2030+3

• Pühalepa valla Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneering4

• Tuleohutuse seadus5

• Ehitusseadustik6

• Rahvatervise seadus7

• Asjaõigusseadus8

• Looduskaitseseadus9

• Jäätmeseadus10

• Veeseadus11

• Lennundusseadus12.

3 Hiiu maakonnaplaneering 2030+: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/hiiumaa/ 4 Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneering:

https://vald.hiiumaa.ee/documents/17721527/24570949/Suursadama-Kärdla+seletuskiri.pdf/ 5 Tuleohutuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/116122022020 6 Ehitusseadustik: https://www.riigiteataja.ee/akt/109082022013 7 Rahvatervise seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/104012021013 8 Asjaõigusseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/123122022005 9 Looduskaitseseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007 10 Jäätmeseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/122122022004 11 Veeseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/107022023006 12 Lennundusseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022004

_____________________________________________________________________________

Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP21-01 6

___________________________________________________________________________________

2. Planeeringuala ja selle mõjuala Planeerimisseaduse § 3 kohase planeeringualana käsitleb detailplaneering Hiiu maakonna Hiiumaa valla Hiiessaare küla Sassi kinnistut (katastritunnus 63901:001:1441, kinnistu registriosa nr 324833).

Planeeringuala mõjualana käsitleb detailplaneering Hiiessaare küla.

2.1. Planeeringuala

2.1.1 Asukoht Planeeringuala paikneb Hiiessaare küla keskosas.

Olulisemate objektide kaugus planeeringualast (umbkaudne, linnulennult):

• Kärdla lennujaam – 400 m;

• Roograhu sadam (jahisadam, restoran, hotell) – 1,2 km;

• Palade küla (lasteaed, kool, raamatukogu) – 3,3 km;

• Kärdla linn (maakonnakeskus, lasteaed, kool, raamatukogu, kauplus, pangaautomaat, päästekomando, politseijaoskond, perearstikeskus, kiirabi, haigla) – 5 km;

• Tempa küla (osavalla halduskeskus) – 8,5 km;

• Heltermaa sadam (Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliin) – 18,6 km;

• Sõru sadam (Triigi-Sõru parvlaevaliin) – 38 km.

_____________________________________________________________________________

Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP21-01 7

Joonis 1: Planeeringuala situatsiooniskeem, M 1:50000 Allikas: Maa-ameti kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee

___________________________________________________________________________________

Kõik planeeritava kinnistuga piirnevad maaüksused on riiklikus maakatastris registreeritud:

Tabel 1: Planeeringualaga piirnevate katastriüksuste andmed Allikas: Maa-ameti avalik infoportaal http://xgis.maaamet.ee

Katastriüksuse lähiaadress

Katastriüksuse tunnus Pindala Sihtotstarve

Kärdla lennuväli 63901:001:0037 54,11 ha Transpordimaa 100%

Golfi 63901:001:0036 14,87 ha Sihtotstarbeta maa 100%

Väike-Nigula 63901:001:1140 10743 m² Elamumaa 100%

Peedu 63901:001:0740 2,66 ha Maatulundusmaa 100%

Silmakivi 63901:001:0841 10,58 ha Maatulundusmaa 100%

2.1.2 Maakasutus Sassi katastriüksus on maatulundusmaa sihtotstarbega. Planeeringuala maa-ala on lauge reljeefiga, kerge langusega põhja suunas. Geodeetilise alusplaani kohaselt on planeeringuala keskmine kõrgus vahemikus ca. +3,00...+3,50 m merepinnast, krundi madalaima ja kõrgeima osa erinevus on ca. 2 m (vahemaa ca 500 m).

Maa-ala läbib põhja-lõunasuunaline kraav, mis suundub planeeringualast põhjasuunas ca 170 m kaugusel olevasse Tareste lahte.

Kõlvikuliselt on pool planeeringualast looduslik rohumaa, ülejäänu on metsamaa, muu maa ja õuemaa. Metsamaal kasvavad valdavalt männid, kuused ja kadakad.

_____________________________________________________________________________

Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP21-01 8

Joonis 2: Planeeringuala asukoha skeem, M 1:5000 Allikas: Maa-ameti kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee

___________________________________________________________________________________

Tabel 2: Planeeritava kinnistu andmed Allikas: Maa-ameti avalik infoportaal http://xgis.maaamet.ee

Maakond Hiiu maakond

Vald Hiiumaa vald

Asustusüksus Hiiessaare küla

Lähiaadress Sassi

Katastriüksuse tunnus 63901:001:1441

Katastriüksuse registreerimise aeg 04.04.1997

Sihtotstarve Maatulundusmaa 100%

Pindala 5,09 ha

Sh looduslik rohumaa 2,52 ha

Sh metsamaa 1,15 ha

Sh õuemaa 0,21 ha

Muu maa 1,21 ha

Registriosa 324833

Omandivorm Eraomand

Hinnatsoon H063900313 100%

Viljakustsoon V063900414 100%

13 Hinnatsoonid: http://www.maaamet.ee/hv/639.pdf 14 Viljakustsoonid: http://www.maaamet.ee/hv/639.pdf

_____________________________________________________________________________

Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP21-01 9

Joonis 3: Katastriüksuse kõlvikukaart

___________________________________________________________________________________

2.1.3 Hooned, rajatised, tehnovarustus Planeeringuala keskossa on püstitatud kolm hoonet: saun-suvila (EHR kood 120008465) ning kaks väiksemat abihoonet. Hoonete alusele ning nende lähiümbruse maa-alale on määratud 0,21 ha suurune õuemaa kõlvik.

Planeeringualast läänes paikneb Kärdla lennujaam, mille kaitsevöönd (lennuraja telgjoonest 500 m mõlemale poole) ulatub ka planeeringualale.

Planeeringualale püstitatud hooneteni on rajatud ca. 450 m kaugusel asuvast Hiiessaare:(Hiiu) alajaamast elektri maakaabel. Planeeringuala keskosas, olemasolevate hoonete juures on 10 m sügavune puurkaev15 ning septikuga imbväljak.

Ligipääs planeeringualale toimub mööda kahesuunalist Hiiessaare teed (tee nr 6390027), juurdepääsuks kasutatav ning planeeringuala lõunaosa läbiv teelõik on määratud avaliku kasutusega erateeks16. Lähim avaliku kasutusega munitsipaaltee on ca 0,8 km kaugusel kagus paiknev Hiiessaare tee, lähim avaliku kasutusega riigitee on planeeringualast ca 1,8 km kaugusel läänes paiknev Lennujaama tee (tee nr 12110).

2.1.4 Keskkond, haljastus, looduskaitse Planeeringualast põhjas paikneval Silmakivi katastriüksusel asub kaitstav looduse üksikobjekt Hiiessaare Silmakivi, mille ümber on määratud 50 m ulatusega kaitsevöönd, mis väga väikese pindalaga ulatub ka planeeringualale. Kaitsevööndi ulatuses kehtib keskkonnaministri 02.04.2003 määrusega nr 27 „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri“17 kehtestatud kaitsekord.

Planeeringuala kesk- ja idaosas on inventeeritud nelja III kaitsekategooria taimeliigi (tumepunane neiuvaip, hall käpp, rohekas käokeel, harilik käoraamat) elupaigad.

Planeeringuala paikneb valdavas ulatuses ranna piirangu- ja ehituskeeluvööndis. Meresaartel on ranna ehituskeeluvööndi laiuseks 200 m. Kuna 2003. aastal kehtestatud piirkonna üldplaneeringuga ei ole mererannale määratud korduva üleujutusega ala piiri, loetakse korduva üleujutusega ala piiriks ning ranna ehituskeeluvööndi laiuse määramise aluses üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest.

Planeeringuala edelaosast ca 1,2 ha suurune maa-ala on määratud püsirohumaana põllumassivide nr 43253999336 ja 43353909222 hulka.

15 Puurkaev nr 15613: https://otsi.eelis.ee/PRK0015613 16 Hiiumaa Vallavalitsuse 07.06.2022 korraldus nr 348: http://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx?itm=236209 17 Keskkonnaministri 02.04.2003 määrus nr 47: https://www.riigiteataja.ee/akt/13132781

_____________________________________________________________________________

Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP21-01 10

___________________________________________________________________________________

2.1.5 Kitsendused

Tabel 3: Planeeringualal kehtivad kitsendused ja piirangud Allikas: Maa-ameti kitsenduste päringu portaal: http://kitsendused.maaamet.ee

Kitsendav objekt Nimi ID Omanik Pindala

Loodusobjekt Hiiessaare silmakivi

KLO4000932 EELIS, Keskkonna- agentuur

Looduskaitse üksikobjekti piiranguvöönd

9614190 7,31 m²

Elektrimaakaabelliin 46889JK MKL97810873 187,32 m²

Elektripaigaldise kaitsevöönd

378,64 m²

Lennuväli Kärdla EEKA

Lennuvälja kaitsevöönd 37722,98 m²

Veekogu meresaarte mereranna ääres

Hiiumaa 2023063923

Ranna piiranguvöönd 7264610 50414,81 m²

Ranna ehituskeeluvöönd 7264612 50414,81 m²

III kategooria kaitsealused Orchis militaris KLO9304287 37304,74 m²

_____________________________________________________________________________

Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP21-01 11

Joonis 4: Väljavõte PRIA põllumassiivide kaardilt

___________________________________________________________________________________

liigid ja kivistised (hall käpp)

III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised

Platanthera chlorantha (rohekas käokeel)

KLO9304219 20830,05 m²

III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised

Epipactis atrorubens (tumepunane neiuvaip)

KLO9304044 20830,05 m²

III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised

Gymnadenia conopsea (harilik käoraamat)

KLO9304686 20830,05 m²

2.2. Planeeringuala mõjuala Mõjuala analüüs annab sisendi planeeringulahenduse koostamiseks ning valikute põhjendusteks. Planeeringuala mõjuala on määratud arvestusega, et sel on planeeringualaga samased looduslikud, geograafilised tingimused ning alale kavandatud tegevused võivad vastastiku mõjutada.

2.2.1 Asukoht Planeeringuala mõjualana käsitleb detailplaneering Hiiessaare küla. Kõige suurem küla lääneosas paiknev objekt on Kärdla lennujaam ning selle 1520 meetri pikkune ja 30 m laiune maandumisrada.

Andmeid Hiiessaare küla 18 kohta:

- Hiiessaare (vanemais allikas ka Hiiesaare) on küla Hiiumaa vallas. Kuni 2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformini kuulus küla Pühalepa valda.

- Külas asus 17. sajandist kuni 18. sajandini Hiiessaare mõis. 18. sajandi lõpus läks küla Vilivalla mõisa alla.

- Hiiessaares asuvad Kärdla lennujaam ja Roograhu sadam.

- Hiiessaare külas asuvad Hiiessaare alumine tuletorn ja Rannakaitsepatarei nr 12. Varem asus külas külakalmistu.

Militaarse Hiiumaa ajalugu 19 :

- „Vene valitsuse nõudel sõlmis Eesti Vabariigi valitsus temaga vastastikuse abistamise lepingu. 10. oktoobril 1939. aastal allakirjutatud lepingu rakendamise protokoll nägi ette N. Liidu sõjavägede paigutamise ka Hiiumaale, ja juba 19. oktoobril algas vägede ülevedu Rohukülast Heltermaale. Üheks ettenähtud asupaigaks oli Hiiessaare küla. Sõjaväe tulekul Hiiessaarde asusid sõduris esialgu elama telkidesse. Need pandi püsti Hindre,

18 Hiiessaare küla Wikipedias (väljavõte): https://et.wikipedia.org/wiki/Hiiessaare 19 Militaarne Hiiumaa (väljavõte): https://www.mil.hiiumaa.ee/vana/hiiessaare/index.html

_____________________________________________________________________________

Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP21-01 12

___________________________________________________________________________________

Aadu, Silla ja Uustalu maadele. Taluperemeestele saadeti vallast korraldus kevadeks taludest välja kolida. et nendele maadele saaks sõjavägi talle vajalikke ehitisi rajada. Külarahval tuli maha jätta hooned ja ülesharitud maa, põldudele külvatud taliviljaorased, rannas asuvad võrgumajad, kalapüügi- ja lautrikohad ning viia paadid teistesse randadesse. Ka ei lubatud edaspidi Hiiesaare lahe varjulist ankrupaika kasutada. Sõjavägi asus hoogsalt kasarmuid ehitama.

- Eesti Vabariigi valitsus lubas taludest väljaaetutele uue elukoha ja maad Matsalu lahe põhjakaldal asuvast Haeska mõisast.

- 19-st siin asuvast talust jäid puutumata Antsu, Krossa, Matse, Niidi ja Põllutse talu. Kokku pidi seekord Hiiessaare külas kodukoha maha jätma 52 inimest.”

Hiiessaare Silmakivi 20 :

- Paluküla lähedal rannakadakate vahel asub Hiiesaare hiidrahn ehk Silmakivi. Hiidrahn on oma nimetuse saanud väikese merelahe järgi, mille kaugele maasse ulatuvat soppi kutsutakse "silmaks". Silmakivi pikkus on 13, laius 10,5 ja kõrgus 4,5 meetrit ning ümbermõõt on 33 meetrit. Kui 1254. aastal Hiiumaa jagati Saare-Lääne piiskopi ja ordu vahel, oli Silmakivi üheks piiripunktiks.

Kärdla lennujaam 21 :

- Kärdla lennujaam avati 1963. aastal. Toimusid regulaarlennud Tallinna, Haapsallu, Vormsile, Kuressaarde, Riiga, Pärnusse, Viljandisse ja Tartusse ning tšarterlennud Murmanskisse, Vilniusse ja Kaunasesse. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist 1991. aastal vähenes oluliselt nii sihtkohtade kui ka reisijate arv, näiteks 1995. aastal läbis lennujaama vaid 727 inimest. Kuid lennuliiklus elavnes uuesti ning näiteks 2010. aastal läbis lennujaama 10 551 reisijat.

2.2.2 Juurdepääs, liikluskorraldus Küla läbib Hiiessaare tee, mis saab alguse Kärdla lennujaama juurest ning küla läbides kulgeb edasi Lõbembe küla territooriumil. Mõne aasta eest pinnati tee ning muudeti varasem kruuskattega tee seeläbi tolmuvabaks.

Ajaloolistel kaartidel on näha, et Hiiessaare küla siseselt on liikumissuunad püsinud samased aastakümneid. Suurim muudatus on piirkonna teedevõrgustikus toimunud tõenäoliselt 1960ndatel, mil hakati rajama Kärdla lennujaama – kui varasemalt kulges Hiiessaare küla tee otse üle praeguse lennuraja, siis hilisematel perioodidel on tee asukoht muutunud ja kulgenud ringiga ümber lennuraja.

2.2.3 Maakasutus Küla keskosa moodustab põllumaa. Põhjaosa piirneb Tareste lahega ja see on kaetud metsaga, kus valdavalt männid, kuused ja kadakad. Küla lõunaosas on valdav maakasutus metsamaa, mis killustatud väiksemate põllumaadega talukohtade ümbruses.

20 Hiiessaare Silmakivi: https://www.puhkaeestis.ee/et/hiiessaare-silmakivi 21 Kärdla lennujaam: https://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4rdla_lennujaam

_____________________________________________________________________________

Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP21-01 13

___________________________________________________________________________________

Tüübilt on Hiiessaare küla hajaküla – küla läbivast Hiiessaare teest mõlemal pool paiknevad talukohad, millede vahel on põllu, metsad ja karjamaad. Keskmiselt paiknevad talukohad üksteisest vähemalt 200..300 m kaugusel. Küla idaosas paiknevad endised NL sõjaväe kasarmuhooned.

Küla territooriumil olevad suuremad maaüksused on maatulundusmaa sihtotstarbega, endistele ja praegustele talukohtadele ning hoonestatud kruntidele on määratud ka elamumaa sihtotstarvet. Kruntide suurused varieeruvad väga suures ulatuses ning mingit kindlat reeglit suuruste määramisel välja lugeda ei ole võimalik – elamukruntide ja hoonestatud maaüksuste suurused on vahemikus 0,2..2 ha, metsade ja põllumaadega maaüksuste (nii hoonestatud kui ilma) suurused on ka 15..20 ha või enam.

2.2.4 Hooned ja rajatised Küla territooriumil paikneva hoonestuse moodustavad nii endisaegsed talukohad kui ka uushoonestus. Hoonestuse põhitüüpideks on 1- või 2-korruseline elamu või suvila koos seda teenindavate 1-korruseliste abihoonetega. Valdavalt on abihooned põhihoonest väiksemad ja madalamad ja hoonel korraga vaid üks funktsioon (saun, kuur, garaaž, kelder jne). Hoonete arv hoonestatud kruntidel varieerub: uuematel kruntidel on hooneid kuni kaks-kolm, vanematel talukohtadel võib hoonete arv olla ka viis-kuus või enam.

Kuna kruntide ja katastriüksuste suurused ning hoonete arv on väga erinevad, siis ei ole võimalik välja arvutada ühtsetele alustele tuginevat täisehituse mahtu.

Kärdla lennujaama lähiümbruses kehtivad kõrguslikud ning tegevuslikud piirangud ehitustegevusele. Lennundusseaduse § 32 kohaselt on lennuvälja kaitsevööndis keelatud tegevused, mida tuleb järgida, et oma tegevuse või tegevusetusega ei takistataks lennuvälja sihtotstarbelist kasutamist, halvendataks seisundit ega ohustataks liiklust.

2.2.5 Tehnovarustus Küla territooriumil on kaks elektrialajaama: Lõbeme:(Hiiu) ning Hiiessaare:(Hiiu). Alajaamade vahel ning alajaamadest kuni lõpptarbijateni on nii õhuliine kui ka maakaableid.

Tsentraalne vee- ja kanalisatsioonivõrk ning sadeveekanalisatsioon puudub. Hoonestatud kruntide veevarustus tagatakse lokaalsete puurkaevudega, sademevee ärajuhtimiseks kasutatakse kraave või immutatakse see pinnasesse.

Lähimad nõuetele vastavad veevõtukohad paiknevad Kärdla lennujaama (1,7 km kaugusel) ning Roograhu sadama (1,5 km) territooriumil.

2.2.6 Keskkond, haljastus, looduskaitse Suurel osal küla territooriumist kasvab III kaitsekategooria taimi.

Rannikuga piirnevatel aladel tuleb arvestada ranna ehituskeelu- ja piiranguvööndis paiknemise ning nendest tulenevate tegevuspiirangutega.

Planeeringuala ja selle mõjuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal.

_____________________________________________________________________________

Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP21-01 14

___________________________________________________________________________________

Maa viljakuse hindamisel kasutatakse boniteedi 100 hindepunktilist skaalat. Kogu Eesti kõige kehvemad mullad maakonna tasandil on Hiiumaal (keskmine boniteet 31). Lisaks boniteedile arvestatakse põllumajandusmaa väärtuslikkude hindamisel maaparandussüsteemide ja nende seisunditega.

Planeeringuala ja selle mõjuala mullastiku perspektiivne boniteet (st mulla viljakuse suhteline tase pärast maaparandustööde tegemist, nt kuivendamine, lupjamine, kivikoristus) jääb vahemikku 28...44.

3. Ruumilise arengu eesmärgid Ruumilise planeerimise peamine ülesanne on leida tasakaal ja leppida kokku konkreetse maa- ala arengu põhimõtetes, et seeläbi tagada demokraatia, pikaajaline vaade ning kestlik areng. Ruumilise keskkonna planeerimisel tuleb arvestada ka looduslikke, majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ning muude valdkondade vajadusi ja suundumusi.

Ruumilise arengu tagamiseks tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada iga liigilt kõrgema planeeringuga kehtestatud sätteid.

• Üldistusastmelt on üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ kõige üldisem, mis seab eesmärgiks tagada olemasolevas asustussüsteemis inimestele võimalikult hea elukvaliteet, erinevate piirkondade arengupotentsiaali maksimaalne ärakasutamine ja asustusvõrgu tõrgeteta toimimine.

• Maakonnaplaneering koostatakse eelkõige maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemiseks, kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja kohalike vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks. Maakonnaplaneering on aluseks üldplaneeringute koostamisel.

_____________________________________________________________________________

Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP21-01 15

Joonis 5: Väljavõte mullastiku teemakaardilt

___________________________________________________________________________________

• Üldplaneeringu eesmärk on konkreetse valla või linna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine.

Detailplaneeringu kontekstis on ruumilise arengu eesmärgiks viia ellu üldplaneeringuga määratud tegevusi ja võimalusi ning leida planeeringuala hoonestamata maaüksusele sobilik hoonestusmaht ja -laad, mis maksimaalselt arvestaks planeeringuala mõjuala hoonestuslaadi, maakasutust ning muid piirkonnale omaseid asjaolusid.

3.1. Maakonnaplaneering Hiiu maakonnaplaneering 2030+22 on kehtestatud riigihalduse ministri 20.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/65.

Maakonnaplaneeringu kohaselt kuulub suur osa Hiiessaare küla territooriumist II klassi Hiiessaare-Kukka väärtuslike maastike koosseisu, rannikuäärsed metsad jäävad rohelise võrgustiku koosseisu.

Hiiessaare-Kukka II klassi väärtuslik maastik hõlmab Hiiessaare, Kukka ja Lõmbeme külasid ning rannaäärseid loometsi. Väärtuslike maastike registris toodud kasutustingimuste kohaselt sobib ala suvilaehituseks (sobivad ehituskohad on eelkõige endised taluasemed), järgima peaks kohalikku ehitustraditsiooni. Hooldussoovituste kohaselt on oluline tagada põllumaastiku jätkuv põllumajanduslik kasutus, sh võiks taastada endisi puisniite. Rändrahnude ümbrust tuleks paremini hooldada: harvendada metsa, raiuda võsa ja vajadusel niita.

Hiiumaa maakonnaplaneering 2030+ määratud rohelise võrgustiku arengu põhimõtted ja kasutustingimused:

• Rohelise võrgustikuna määratletud aladel võib arendada majandustegevust, kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste, kaitse-eeskirjade või planeeringutega ning kui see ei ohusta rohelise võrgustiku toimimist;

• Vajadusel täpsustada üldplaneeringuga rohelise võrgustiku alade piire ning võrgustiku toimimist tagavaid tingimusi. Arvestada rohelise võrgustikuga teede ja liinitrasside ehitusel jt arendustegevuste, mis muudavad maa sihtotstarvet, kavandamisel;

• metsamaa raadamisel jälgida, et looduslike alade (mets, märgala, niit) osatähtsus rohelise võrgustikuna piiritletud aladel ei langeks alla 80%;

• niitude säilimiseks jätkata nende traditsioonilist majandamist – niitmist, karjatamist, puu- ja põõsasrinde harvendamist. Vastunäidustatud on niitude ülesharimine, väetamine ja mürkkemikaalidega pritsimine, samuti metsaistutamine ja niiskusrežiimi muutmine.

22 Hiiu maakonnaplaneering 2030+ | Maakonnaplaneering.ee

_____________________________________________________________________________

Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP21-01 16

___________________________________________________________________________________

3.2. Üldplaneering Planeeringualal ja selle mõjualal kehtib detailplaneeringu koostamise perioodil Pühalepa valla osa Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneering23.

Planeeringuala lääneosale on kehtiva üldplaneeringuga määratud kaitsehaljastuse maa, planeeringuala idaosale 50% pere- ja ridaelamumaa ning 50% puhke- ja virgestusmaa juhtotstarve. Üldplaneeringuga on planeeringuala mõjualas osaliselt ranna ehituskeeluvööndi laiust vähendatud 100 meetrini (meresaartel on ranna ehituskeeluvööndi laius üldjuhul 200 m). Üldplaneeringu joonisele kantud ranna ehituskeeluvööndi piir hõlmab ka suurt osa planeeringuala kesk- ja lääneosast, kuid kuna üldplaneeringuga ei ole määratud korduva üleujutusega ala piiri mererannal, loetakse korduva üleujutusega ala piiriks ning ranna ehituskeeluvööndi laiuse määramise aluses üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest24. Seetõttu ulatub detailplaneeringu koostamise perioodil kehtiva Looduskaitseseaduse § 35 kohane tegelik ranna ehituskeeluvöönd ka nendele aladele, mis on planeeringuala raames üldplaneeringuga kavandatud pere- ja ridaelamu- ning puhke- ja virgestusmaaks.

Üldplaneeringuga on kavandatud kaitsehaljastuse maa ning pere- ja ridaelamu- ning puhke- ja virgestusmaa piirile avaliku kasutusega jalakäijate tee, mis peaks kulgema ümber Hiiessaare Silmakivi ning osaliselt mööda rannikuäärse metsa serva. Planeeringuala idaosale ja selle naaberaladele on planeeritud kuni 10 elamu või suvemaja rajamine.

23 Pühalepa valla osa Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringu kehtestamine: Pühalepa Vallavolikogu 16.12.2003 määrus nr 37

24 Vastav nõue kehtestati Looduskaitseseaduse 01.04.2007 kehtima hakanud redaktsiooniga

_____________________________________________________________________________

Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP21-01 17

Joonis 6: Väljavõte Hiiu maakonnaplaneering 2030+ põhikaardist

___________________________________________________________________________________

Üldplaneeringu nõuded, mida on planeeringuala asukohast ning üldplaneeringuga määratud juhtotstarvetest võimalik või mõistlik tegevuste planeerimisel aluseks võtta:

• puhkealade ja teiste ehituseks lubatud alade rannametsades ei tohi raied ületada 20% kasvava metsa mahust;

• ehitustegevus ei saa alata enne detailplaneeringu kehtestamist;

• ehitusõigust omav uus krunt peab Hiiessaare küla väikeelamute ehitusalal olema vähemalt 1,0 ha;

• uute kruntide jaotus ja paigutus peab detailplaneerimisel vältima olemasolevate kinnistute ebakohast tükeldamist ja ühtlasi piirama liiga tihedat hoonestust;

• metsas toimuva ja metsaga seotud inimtegevuse reguleerimiseks jagatakse metsad kolme kategooriasse (sh planeeringuala kesk- ja lääneosa metsad kuuluvad kaitsemetsade kategooriasse, kus on keelatud uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 a.);

• küla keskele on planeeritud ala 10 väikeelamu ehitamiseks. Väikeelamute vahelist lagedat ala võib osaliselt kasutada puhkemaana;

• kuna piirkond on enamasti nõrgalt kaitstud põhjavee ala, ei lubata süvapuhastuseta heitvete immutust pinnasesse;

• rannaga vahetult piirnevad metsatukad, mis pakuvad kaitset meretuulte eest, peavad säiluma vaatamata tekkivale puhkemajandusele ja ehitustegevusele. Rannaäärset kõrgemat haljastust võib osaliselt piirata raietega, mis kaitsemetsade osas ei tohiks ületada 20% metsa tagavarast või lõuna poolsest küljest asendada madalamaga (kadakad) üksikute merevaadete taastamiseks;

_____________________________________________________________________________

Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP21-01 18

Joonis 7: Väljavõte Pühalepa valla osa Suursadama-Kärdla üldplaneeringust

___________________________________________________________________________________

• väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilitamine tuleb tagada koos inimtegevusega. Maastikulise ilu säilitamine (säästlik uuendamine) ja piiratud ning suunatud ehitustegevus annab rannaäärsele maale uue piirkonna elutegevuseks vajaliku väärtuse.

Üldplaneeringuga kavandatud tegevuste elluviimiseks on vajalik ranna ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamine ning kehtiva üldplaneeringu muutmine.

Hiiumaa Vallavolikogu algatas 18.10.2018 otsusega nr 90 Hiiumaa valla uue üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise. Detailplaneeringu koostamise perioodil toimub üldplaneeringu ja aruande eelnõu avalik väljapanek ning avalikud arutelud.

3.3. Detailplaneeringud

Tabel 4: Planeeringuala mõjuala detailplaneeringud Allikas: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/planeeringud/

PlanID Ametlik nimetus Eesmärk ÜP muutev Seisund

27898 Leemendi ja Väike- Laheääre kinnistute DP

Ehitusõiguse ja hoonestusalade määramine

Ei Kehtiv

27467 Männiku kinnistu DP Suursadama-Kärdla piirkonna ÜP muutmine määrates Männiku kinnistule planeeritud lautrikohtade maa sadama maaks, Sadama krundi eraldamine ja ehitusõiguse määramine.

Jah Osaliselt kehtiv

87394 Männiku kinnistu DP osaline kehtetuks tunnistamine Saue ja Männiku kinnistute DP osas

Männiku kinnistu DP osaline kehtetuks tunnistamine Saue ja Männiku kinnistute DP osas

Ei Kehtetu

79151 Saue ja Männiku kinnistute detailplaneering

Männiku kinnistust ca 0,51 ha suuruse krundi eraldamine ja Saue kinnistuga liitmine, ehitusõiguse ja hoonestusala määramine elamu ja abihoonete rajamiseks

Ei Kehtiv

27788 Hiie kinnistu DP Ühe elamukrundi eraldamine, ehitusõiguse ja hoonestusala määramine

Ei Kehtiv

3.4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused Planeeringuala ja selle mõjuala on erineva valdkonna ning tasandi arengudokumentides määratud piirkonnaks, kuhu on teadlikult planeeritud uut inimasustust ja ehitustegevust.

_____________________________________________________________________________

Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP21-01 19

___________________________________________________________________________________

Ühest küljest on uute elamualade rajamine piirkonda põhjendatud seeläbi, et seeläbi taastada enam kui 80 aasta tagune olukord (enne piirkonda paigutatud NL sõjaväe kasarmute rajamist), mil küla territooriumil oli oluliselt rohkem talukohti ja püsielanikke. Teisalt aga tasub uute elamualade planeerimisel ja rajamisel ära kasutada olemasolevaid juurdepääsuteid, tehnovõrke ning looduskaunist asukohta, mis on olulised aspektid nii kaasaegse elukeskkonna loomise kui ka loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtete kohaselt. Samas tuleb ruumilise keskkonnaga seotud arenguid ellu viia teadmises ja läbi selliste valikute, mis säilitavad ja aitavad esile tuua piirkonnale omaseid väärtusi ning arvestavad tundliku looduskeskkonnaga. Uute elamualade rajamine tõhustab piirkonna kompkatsust, kaasaegne arhitektuur ilmestab ruumilist keskkonda ning uute perede kolimine piirkonda tugevdab külakogukonda.

Piirkonnas ei ole välja kujunenud kindlat hoonestuse paigutust, mahtu ega ühe krundi piires paiknevate hoonete minimaalset ega maksimaalset arvu, millest tuleks planeerimislahenduse koostamisel lähtuda.

_____________________________________________________________________________

Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP21-01 20

___________________________________________________________________________________

4. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja põhjendused Detailplaneeringu planeerimislahendus näeb planeeringust huvitatud isiku soovide, detailplaneeringu koostamise algatamise otsuse, lähteseisukohtade, tehniliste tingimuste ning planeeringuala ja selle mõjuala analüüsi põhjal ette planeeritava katastriüksuse jagamise kaheks krundiks ning kruntidele ehitusõiguse määramise. Lisaks määratakse haljastuse ja heakorrastuse, teede ning liikluskorralduse, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutuse, servituutide ja kitsenduste vajadus ning arhitektuursed ja ehituslikud tingimused. Detailplaneering sisaldab ettepanekut ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks ning seeläbi Pühalepa valla osa Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringu muutmiseks.

Uus krunt planeeritakse varasemalt hoonestatud ala lähipiirkonda, kus on keskmise boniteediga põllumaa. Hoonestamata maa-ala kasutuselevõtt krundina ei oma olulist negatiivset rolli piirkonna põllumaa kasutusele, sest tegu on väikese osaga põllumaast ning hoonestuse asukoha valikul on arvestatud nii olemasolevate juurdepääsude kui tehnovõrkudega.

Planeeringualale ei planeerita olulise avaliku huviga rajatisi, millest tulenev mõju ulatuks mitmele kinnisasjale, mille ehitamise osas oleks suur avalik huvi või millest võib tõusetuda kõrgendatud oht või mis oleks suure külastajate hulga ja pika külastusajaga ehitis.

Kui planeeritud tegevuste elluviimisel järgitakse üldplaneeringus, detailplaneeringus ja muudes dokumentides toodud põhimõtteid ja nõudeid ehitus- ning arendustegevusele, siis eeldatavalt ei kujuta tegevused olulisi ega pöördumatuid negatiivseid mõjusid.

4.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine Detailplaneeringuga jaotatakse Sassi kinnistu kaheks krundiks:

• Krunt 1 – pindala 3,67 ha;

• Krunt 2 – pindala 1,41 ha.

Krunt 1 paikneb planeeringuala kesk- ja lääneosas, piirneb läänest Kärdla lennujaama ja lõunast Hiiessaare küla teega. Pea pool krundi alast on lage põllumaa, teine pool kaetud metsa ja kadastikuga. Krundi alale jäävad olemasolevad planeeringuala hooned ning neid teenindavad tehnovõrgud ja -rajatised.

Krunt 2 paikneb planeeringuala idaosas. Lõunast on krundi piiriks Hiiessaare küla tee, ida- ja põhjaosas piirneb krunt metsatuka ja põllumaadega.

4.2. Krundi hoonestusala määramine Igale planeeringuala krundile on määratud üks hoonestusala, kuhu võib püstitada ehitusõigusega lubatud hooneid ja rajatisi:

• Krunt 1 hoonestusala pindala ca 1078 m²;

• Krunt 2 hoonestusala pindala ca 2678 m².

_____________________________________________________________________________

Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP21-01 21

___________________________________________________________________________________

Hoonestusalade suurused on määratud suuremana kui hoonete ehitisealune pind, et võimaldada planeeringu elluviimisel valida täpsemalt hoonete asukohti ja paigutada need maastiku väärtuse hoidmise eesmärgil hajusalt.

Hoonestusalade asukoha ja suuruse määramisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest:

• hoonestusalad paiknevad krundi piiridest ning juurdepääsuteest minimaalselt 5 m kaugusel;

• hoonestusalad ei ulatu III kaitsekategooria taimeliikide elupaikadele (v.a. olemasoleva elamu õuemaa ulatuses);

• hoonestusalad paiknevad üksteisest piisavalt kaugel, et tagada nõuetekohane tuleohutuskuja;

• hoonestusaladele ei määrata tulenevalt hajaasustuses paiknemisest kohustuslikku ehitusjoont;

• hoonestusalal ja selle ümbruses on piisavalt ruumi, et rajada privaatsust ja kaitset pakkuvat haljastust tuule, müra, tolmu jm eest.

Planeeringuala kruntidele määratud hoonestusalad paiknevad ranna ehituskeeluvööndis, kuhu on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Lähtuvalt asjaolust, et Krunt 1 hoonestusala paikneb olemasoleva elamu õuemaa piires, ei laiene tulenevalt Looduskaitseseaduse § 38 lõike 4 punktist 1 ehituskeeld antud hoonestusalale planeeritud ehitistele. Krunt 2 hoonestusala paikneb ranna ehituskeeluvööndis, kus ehitamise võimaldamiseks on detailplaneeringuga esitatud ettepanek ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks antud asukohas. Ehituskeeluvööndi vähendamisel on arvestatud ranna kaitse eesmärke ning lähtutud taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest (vt täpsemalt detailplaneeringu peatükk 4.14).

Krunt 2 hoonestusala on planeeritud krundi edelanurka juurdepääsutee lähedusse, et krundi kesk- ja põhjaosa saaks võimalikult suures ulatuses kasutada põllumaana.

Hoone peab paiknema täies ulatuses planeeringuga määratud hoonestusala sees. Hoonestusalast väljapoole võib vajadusel ulatuda hoone räästas, varikatus või hoone külge ehitatud terrassi katmata osa.

4.3. Krundi ehitusõiguse määramine Planeerimisseaduse § 126 lõike 4 kohaselt määratakse krundi ehitusõigusega:

1. krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed;

2. hoonete või olulise avaliku huviga rajatise suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal;

3. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind;

4. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus;

5. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus.

_____________________________________________________________________________

Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP21-01 22

___________________________________________________________________________________

4.3.1 Krundi kasutamise sihtotstarbed Krundi kasutamise sihtotstarve määrab, millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada. Krundi kasutamise sihtotstarbe alusel määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe ja ehitise kasutamise otstarbe. Krundile võib määrata mitu kasutamise sihtotstarvet.

Nr Krundi kasutamise sihtotstarve

Sihtots- tarbe osakaal

Tähis Sihtotstarbe selgitus

1

Üksikelamumaa 5% EP Ühele leibkonnale (perele) kavandatud elamu maa

Metsamaa 35% MM Metsaga kaetud maa või metsamajandusliku potentsiaaliga maa

Põllumajandusma a

60% MP Põllumajandussaaduste tootmiseks ja/või loomade karjatamiseks või heina kasvatamiseks kasutatav või vastava potentsiaali olemasolu tõttu selleks kavandatav maa

2

Üksikelamumaa 25% EP Ühele leibkonnale (perele) kavandatud elamu maa

Põllumajandusma a

75% MP Põllumajandussaaduste tootmiseks ja/või loomade karjatamiseks või heina kasvatamiseks kasutatav või vastava potentsiaali olemasolu tõttu selleks kavandatav maa

Kruntide kasutamise sihtotstarbed ja nende osakaalud on määratud lähtuvalt planeeringuala senisest ja perspektiivsest maakasutusest, kõlvikute ning hoonestuse ja sellega piirneva õuemaa pindala osakaalust.

Krundi kasutamise planeeritud sihtotstarbed ei ole vastuolus ega välistaval positsioonil võrreldes lähipiirkonna kruntide kasutamise sihtotstarvetega.

4.3.2 Hoonete suurim lubatud arv maa-alal Planeeringuala hoonete suurim lubatud arv lähtub planeeringuala mõjualas paiknevatest hoonemahtudest, planeeritud kruntide kui hoonestusalade suurusest ning põhimõttest, et hajaasustatud piirkonnas on vajadus erineva funktsiooniga abihoonete järgi.

Krundi nr Hoonete suurim lubatud arv maa-alal Olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv maa-alal

1 3

-

2 3 -

_____________________________________________________________________________

Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP21-01 23

___________________________________________________________________________________

4.3.3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind Planeeritud hoonete suurim lubatud ehitisealune pind lähtub planeeringuala mõjuala hoonestusmahtudest. Krundi täisehituse osakaal on lähtuvalt kruntide suurest pindalast väike ning ei ole eeldatavalt keskkonnale koormav.

Krundi nr Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind

Krundi täisehituse osakaal suurima lubatud ehitisealuse pinna ehitamisel

1 200 m² 0,5%

2 300 m² 2,1%

4.3.4 Hoonete suurim lubatud maksimaalne kõrgus

Hoonete maksimaalset kõrgust arvestatakse hoone asukoha maapinnast.

Krundi nr Hoonete suurim lubatud maksimaalne kõrgus

Krundi suurim lubatud maksimaalne korruselisus

1 8 m 2

2 8 m 2

Detailplaneeringuga määratud hoonete suurim lubatud maksimaalne kõrgus tuleneb madalaima tuleohuklassi (TP3) hoonestusele kehtivatest tuleohutuse nõuetest ning piirkonnas levinud hoonestusmahtudest. Hoonestuse kõrgusele ja korruselisusele määratud maksimaalsed määrad kehtivad kõikidele hoonetele, sh ka kõrgema tuleohuklassiga kui TP3 hoonete projekteerimise korral.

Kui planeeritud hoonete alust ja selle lähiümbruse maapinda täidetakse ja tõstetakse niiskusrežiimi tagamiseks ning sajuvete hoonetest eemale juhtimiseks, tohib maksimaalse absoluutkõrguse erinevus võrreldes planeeringu koostamise aluseks oleval geodeetilisel alusplaanil näidatud maapinna absoluutkõrgusega olla kuni +0,5 m.

Planeeringuala paikneb asukohas, kus kehtivad kõrguslikud ning tegevuslikud piirangud ehitustegevusele tulenevalt Kärdla lennujaama (EEKA) lähiümbruse piirangupindadest ja kaitsevööndist. Tulenevalt kinnistu asukohast ei ole ehitustegevuse käigus lubatud kasutada kõrgtehnikat (kraanad jne) – vajadusel tuleb tõstetööd teostada maapealsete tõstukitega, mille tööasendi kõrgus ei tohi ületada planeeringuga määratud hoonete maksimaalset kõrgust.

4.4. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsude võimaliku asukoha määramine Planeeritud hoonete kasutamiseks ja teenindamiseks minimaalsete vajalike tehnovõrkudena on planeeritud liitumine elektrivõrguga ning rajada lokaalsed vee- ja kanalisatsioonisüsteemid.

_____________________________________________________________________________

Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP21-01 24

___________________________________________________________________________________

4.4.1 Elektrivarustus Krunt 1 on liidetud elektrivõrku. Detailplaneeringu koostamise perioodil on teadaolevalt olemasolev elektrivarustus piisava võimsusega. Tarbimise suurenedes tuleb võrguvaldajalt taotleda vastavad tehnilised tingimused olemasoleva liitumiskilbi peakaitsme suurendamiseks.

Krunt 2 elektrivõrguga liitumiseks rajatakse vastavalt Elektrilevi OÜ 26.05.2022 tehnilistele tingimustele nr 410781 Hiiessaare:(Hiiu) alajaama fiidrist F1 0,4 kV maakaabelliin kuni krundi liitumiskilbini. Hiiessaare tee serva rajatava maakaabelliini pikkus ca 350 m, krundi piirile püstitatav liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Liitumiskilbist kuni hooneteni ning kõik krundisisesed ühendused rajatakse maakaabliga.

4.4.2 Veevarustus Krunt 1 teenindamiseks on eelnevalt rajatud puurkaev. Veeseaduse25 § 154 alusel määratakse olemasoleva puurkaevu ümber 10 m raadiusega hooldusala, kus piiratakse tegevusi põhjavee saastumise vältimiseks. Lähtuvalt asjaolust, et olemasoleva puurkaevu veevõtt on alla 10 m³ ööpäevas, siis veehaardele sanitaarkaitseala ulatust ei määrata.

Krunt 2 teenindamiseks rajatakse krundi hoonestusalale uus veehaarde puurkaev. Planeeritud kaevu veevõtt on alla 10 m³ ööpäevas ning selle ümber määratakse 10 m raadiusega hooldusala. Puurkaevust rajatakse kuni planeeritud hooneteni maa-alune veetrass, millelt tehakse sobivas kohas väljavõte ning lisatakse sulgemist võimaldav maakraan.

Uue puurkaevu täpse asukoha valikul tuleb lähtuda:

• piirkonna põhjavesi on nõrgalt kaitstud;

• arvestatakse maa-ala hüdrogeoloogilisi tingimusi;

• planeeritud puurkaevu hooldusala välispiirist 50 meetri raadiuses ei tohi paikneda kanalisatsiooni imbväljakut ega toimuda heitvee juhtimist kraavi.

4.4.3 Kanalisatsioonivarustus Planeeringualal ühiskanalisatsioonivõrgustikku ei ole ning hajaasustuse ja suurte vahemaade tõttu seda ka ei planeerita.

Krundile 1 on heitvete töötlemiseks eelnevalt rajatud septikust ja imbväljakust koosnev kanalisatsioonisüsteem. Kuna septikus toimub vaid reovee mehaaniline puhastamine, siis selliselt puhastatud heitvee immutamine ei ole nõrgalt kaitstud põhjaveega alal lubatud ning olemasolev süsteem asendatakse. Krundile 2 rajatakse uus lokaalne kanalisatsioonisüsteem.

Planeeritud kruntide kanalisatsioonisüsteemi valik sõltub konkreetse krundi perspektiivsest kasutuskoormusest:

• kui planeeritud hoonestuse kasutus ei ole regulaarne või aastaringne ning veetarbimine on väike, saab tekkiva reovee koguda suletud kogumismahutisse, mille tühjendamiseks tuleb tellida tühjendusteenus. Kogumismahuti tuleb varustada täitumisanduriga ning selle asukohas tuleb tagada aastaringne tühjendusautoga ligipääsuvõimalus;

25 Veeseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/107022023006

_____________________________________________________________________________

Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP21-01 25

___________________________________________________________________________________

• regulaarse kasutuskoormuse korral on võimalik rajada lokaalne biopuhasti, milles toimub mikroorganismidega orgaaniliste ainete lagundamine ning heitvee puhastamine.

Biopuhastis töödeldud vett võib immutada pinnasesse, või juhul kui kraav ei kuiva ka sademetevaesel perioodil ära, võib puhastatud heitvee juhtida kraavi. Peale reovee bioloogilist puhastust peab heitvesi vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”26 § 3 lg 3 nõuetele.

Heitvee hajutatult pinnasesse immutamine imbväljaku kaudu on lubatud järgmistel tingimustel:

• imbväljak paikneb nii olemasolevast kui planeeritud puurkaevust allavoolu;

• immutada on lubatud kuni 10 m³ ööpäevas;

• immutusväljaku immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest;

• imbväljaku minimaalne kaugus hoonest, teest ja krundi piirist vähemalt 10 m ja vähemalt 50 m puurkaevu hooldusala välispiirist.

Biopuhasti asukoha määramisel tuleb lähtuda tingimustest:

• valitud asukoht peab paiknema joogiveekaevu suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu, et mitte ohustada puhasti avarii korral põhjavett;

• asukohta ei ohusta üleujutused;

• on arvestatud maa-ala ehitus- ja hüdrogeoloogilisi tingimusi;

• pealt kinnise omapuhasti kuja on >5 m.

Omapuhasti ega imbväljaku kohale ei ole lubatud istutada taimestikku, mis võivad süsteemi rikkuda.

Ranna ehituskeeluvööndis on üldnõuete kohaselt uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Kuna Looduskaitseseaduse § 38 lõike 4 kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele, siis näeb koostatud detailplaneering ette võimaluse rajada imbväljakud planeeritud hoonestusaladest väljapoole, osaliselt ranna ehituskeeluvööndisse, sest vastasel juhul ei ole võimalik täita tehnovõrkudele määratud kujasid.

4.4.4 Juurdepääsuteed Planeeringuala piirneb lõunast olemasoleva Hiiessaare teega, mis on määratud avaliku kasutusega erateeks.

Krunt 1 juurdepääsuks on Hiiessaare teele rajatud mahasõit ja krundisisene juurdepääsutee hooneteni.

26 Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092021002

_____________________________________________________________________________

Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP21-01 26

___________________________________________________________________________________

Krunt 2 juurdepääsuks rajatakse planeeritava krundi lõunaossa uus mahasõit ning krundisisene juurdepääsutee hooneteni.

Tee igakordne omanik peab tagama, et tee on minimaalselt 3,5 m laiuse kattega osaga ning piisava kandevõimega, et aastaringselt kanda päästetehnikat ning muud rasketehnikat (nt ehitustransport, lumetraktor, jäätmeveok, purgimisveok jne).

4.5. Ehitise ehituslike tingimuste määramine Ehituslikud tingimused määratakse tagamaks, et planeeritud hooned ja ehitised püstitatakse loodusvarade säästva kasutamise põhimõtteid järgides, on konstruktiivselt püsivad, energiasäästlikud ja -tõhusad, ligipääsetavad ning ohutud kasutamiseks nii ehitiste omanikele, valdajatele kui külalistele.

Detailplaneeringuga ei ole ette nähtud elamute ja abihoonete ehituslike tingimuste eristamist kui need ei tulene seaduslikust alusest. Ehitiste projekteerimisel ja püstitamisel tuleb lähtuda Tuleohutuse seadusest27 ning määrusest “Nõuded ehitusprojektile”28. Hoonete ehitusel tuleb järgida radooniohtutu elamu ehitamise üldnõudeid ning takistada metsloomade ja hulkuvate loomade pääsemine hoonetesse.

Planeeringuala paikneb asukohas, kus kehtivad kõrguslikud ning tegevuslikud piirangud ehitustegevusele tulenevalt Kärdla lennujaama (EEKA) lähiümbruse piirangupindadest ja kaitsevööndist. Tulenevalt kinnistu asukohast ei ole ehitustegevuse käigus lubatud kasutada kõrgtehnikat (kraanad jne) – vajadusel tuleb tõstetööd teostada maapealsete tõstukitega.

4.5.1 Võimalikust tuleohust lähtuvate tingimuste määramine Võimalikust tuleohust lähtuvad ehituslikud nõuded:

• planeeritud hoonete tuleohuklass: TP3 (tuldkartev);

• hoone kasutusviis tuleohutuse järgi: I kasutusviis (eluhooned);

• hoone suurim lubatud kõrgus: kuni 8,0 m;

• hoone suurim lubatud korruselisus: kuni 229;

• kuna ühele krundile planeeritakse hooned, mille summaarne ehitisealune pind jääb alla 400 m², võib vajadusel ühe krundi siseste hoonete omavaheline kuja jääda tavapärasest minimaalsest 8 m tuleohutuskujast väiksemaks;

• naaberkinnistutel paiknevate eluhoonete tulelevik teistele ehitistele peab olemas takistatud vähemalt 30 minutit;

27 Tuleohutuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/116122022020 28 Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97: https://www.riigiteataja.ee/akt/126022021007 29 Ehitisele esitatavate tuleohutusnõuete kehtestamise määruse lisa 2:

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1230/2202/1013/Lisa_2.pdf

_____________________________________________________________________________

Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP21-01 27

___________________________________________________________________________________

• kõik eluhooned tuleb varustada vähemalt ühe autonoomse automaatse tulekahjusignalisatsioonianduriga ja kui hoones on tahkekütusel töötav küttesüsteem, tuleb lisaks paigaldada ka vähemalt üks autonoomne vingugaasiandur.

Üldjuhul peab I kasutusviisiga hoonete puhul hoone kaugeimast sissepääsust kuni 400 m kaugusel paiknema veevõtukoht. Kuna detailplaneering näed planeeritud kruntidele ette uute I kasutusviisiga hoonete püstitamine, mis asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit, võib siseministri 18.02.2021 määruse nr 1030 alusel veevõtukohana käsitada ka lähimaid nõuetele vastavaid veevõtukohti Kärdla lennujaama (1,7 km kaugusel) ning Roograhu sadama (1,5 km) territooriumil.

Lähim riiklik päästekomando paikneb 8 km kaugusel Kärdlas. Tuleohutuse tagamiseks võib hoone omanik lisaks veevõtukoha rajamisele ette näha ka muid täiendavaid tehnilisi lahendusi ehitises tulekahju avastamiseks, kustutamiseks ja hoones viibijate teavitamiseks: näiteks automaatne tulekahjusignalisatsioon, automaatne tulekustutussüsteem jne.

4.5.2 Energiakasutus Hoonete projekteerimisel ning ehitamisel tuleb tähelepanu pöörata energiatõhususele ja tarbimise säästlikkusele ning lähtuda konkreetsele hoonetüübile kehtivatest energiatõhususe miinimumnõuetest.

Planeeritud hoonete soojavarustus lahendatakse lokaalsete lahendustega hoone projekteerimise käigus. Soovituslikult kasutada täies ulatuses või osaliselt maakütet, päikesekütet, energiat tootvaid päikesepaneele ning muid keskkonnasõbralikke kütteviise.

4.5.3 Loodusvarade kasutus Planeeringualal ei paikne kohapealseid loodusvarasid, mida saaks planeeritud ehitustegevuse tarvis kasutada. Lähim olemasolev maardla on Partsi kruusakarjäär (linnulennul ca 5 km kaugusel).

Kõik vajalikud ehitusmaterjalid tuleb planeeritud kruntidele transportida kaugemalt ning tarbida säästlikult.

4.5.4 Radooniohuga arvestamine ja selle vähendamine Lääne-Eestis ja saartel jääb radooni tase üldiselt normi piiresse. Hiiumaa kirdeosa, sh Paluküla piirkond on 2004. aastal välja antud kaardi31 järgi määratud alaks, kus võib kohati esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid, kohati võib radoonisisaldus majade siseõhus olla kõrge. 2020. aastal uuendatud kaardi32 andmetel on Hiiumaa valla radooniriski klass on keskmine või madal.

Enamasti pääseb radoon hoonetesse halvasti ehitatud või nõuetekohaselt isoleerimata vundamendi kaudu. Uutes hoonetes ei tohi radoonitase ületada 200 Bq/m³. Radooniohtlikel aladel tuleb esimesel korrusel soovituslikult eelistada raudbetoonpõrandaid, mis rajatakse koos radoonimembraaniga ning kus liitekohad ja läbiviigud on hoolikalt tihendatud.

30 Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10: https://www.riigiteataja.ee/akt/117122022008 31 Eesti radooniriski levilate kaart, 2004: https://envir.ee/media/1445/download 32 Eesti pinnase radooniriski kaart (2020. aasta seisuga):

https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e

_____________________________________________________________________________

Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP21-01 28

___________________________________________________________________________________

Uue hoone projekteerimisel ja ehitamisel tuleb radooniohuga arvestada ning võtta tarvitusele kaitsemeetmed vastavalt radooniohutu elamu juhendmaterjalidele33 ning standardile34.

4.6. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine Ehitise arhitektuurilised tingimused on eelkõige tingimused ehitise ruumilisele terviklahendusele, kujunduslikud tingimused käsitlevad ehitise terviklahenduse raames näiteks ehitise detaile.

Hoonestusaladel tuleb võimalikult suures ulatuses säilitada eksisteerivat väärtuslikku haljastust ja looduslikku pinnareljeefi. Eelistada looduslikku ehitusviisi, kasutades piirkonnale omaseid materjale ja tehnikaid. Ehitamisel on soovitatav kasutada kergeid ehitusmasinaid.

4.6.1 Materjalivalik Planeeritud hoone ning selle ümber paiknevate rajatiste materjalikasutus ja vorm peavad olema kaasaegsed. Sama krundi erinevatel hoonetel tuleb kasutada samaseid ehitusmaterjale ja kujunduspõhimõtteid:

• hoone projekteerimisel eelistada naturaalseid ja maapiirkonda sobivaid materjale: puit, kivi, betoon, klaas. Korraga tohib ühe hoone puhul kasutada kuni 3 erinevat materjali. Materjalivalikul tuleb vältida imiteerivate materjalide kasutamist: näiteks plastvooder, profiilplekid, krohvi- ja kivipinda meenutavad viimistlusplaadid jne;

• võimalikult suures mahus puidu kasutamine hoone arhitektuuris süvendab hoone eripärasust ja looduslähedust. Õigesti ehitatud ja sademete eest kaitstud puit kestab aastakümneid ja lisab väärikust. Puithoone püstitamisel ei tohi kasutada plastaknaid;

• eelistatud katusekattematerjalid on kivi-, sindel-, laastu-, roo- või õlgkatus. Võimalik on kasutada ka plekki, kuid selle valikul tuleb profiilplekile eelistada külamiljöösse sobivamat ja ajalooliselt laialt kasutatud valtsplekk katust.

4.6.2 Hooned Hoone kaugust teest või täpset asukohta hoonestusalal detailplaneeringuga ei määrata. Iga hoone asukoht tuleb arhitektil sobitada hoonestusalale nii, et ei tekiks häirivat ebakõla ning piirkonna maastiku väärtus ei kahaneks. Hoone projekteerimisel ja asukoha määramisel tuleb lähtuda hoone asukohas valitsevatest looduslikest tingimustest – ala niiskusrežiim, ilmakaared, valitsevad tuuled, kaitset pakkuv kõrghaljastus jne.

Iga hoone asukoht hoonestusalal peab tagama tehniliseks teenindamiseks, päästetöödeks vms vajadusteks sõidukiga juurdepääsuvõimaluse.

• Krundile 1 on lubatud kokku püstitada kuni üks elamu ja kuni kaks abihoonet (sh tuleb hoonete projekteerimisel arvestada olemasolevate hoonetega);

• Krundile 2 on lubatud püstitada kuni üks elamu ja kuni kaks abihoonet;

33 Radooniohutu elamu: https://envir.ee/media/3996/download 34 EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitsemeetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes”:

https://www.evs.ee/et/evs-840-2017

_____________________________________________________________________________

Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP21-01 29

___________________________________________________________________________________

• kruntidele planeeritud abihoonete korruselisus on kuni 1 ning harja kõrgus kuni 5 meetrit. Üldise reeglina peab abihoone olema elamust nii kõrguselt kui ehitusaluselt pinnalt väiksem;

• hooned projekteerida ühe- või kahepoolsete kelp- või viilkatustega. Katusekalde vahemik 30°...45°. Valitud katusekalded peavad kõikidel krundil paiknevatel hoonetel ja sama hoone erinevates osades olema samad – erinevate kallete kombineerimine on häiriv ja lõhub liigselt selget vormi;

• hoonestuse värvilahenduses eelistada sooje toone, välistada erksavärvilised toonid. Värvitud katusekatte valiku puhul valida eelistatult tumedaid toone: näiteks must, tumehall, tumepruun, tumepunane.

4.6.3 Piirded, väikevormid • Hoonestuse ning hoone ümber paiknevate rajatiste materjalikasutus ja vorm peavad

olema kaasaegsed;

• krundi või selle osa võib piirata kuni 1,5 m kõrguse piirdeaia või hekiga. Piirde materjalina eelistada puitu (korendusaed, puitlippaed vms) või kivi. Võrkpiiret võib kasutada vaid kruntide vahel koos hekiga. Hooneid või hoonestusala ümbritsevat piiret ei pea rajama vaid piiramiseks, vaid selle üheks osaks on ka maastikus hoonete esile toomine ja aiakujunduse rõhutamine. Krundi teepoolne osa või sissepääs (värav) peab olema nii materjalivalikul kui ehituslikult kooskõlas hoone arhitektuuriga.

4.7. Liikluskorralduse põhimõtete määramine Juurdepääs planeeringuala kruntidele toimub olemasolevalt kahesuunaliselt avaliku kasutusega erateelt, millelt rajatakse Krunt 2 jaoks mahasõit ja juurdepääsutee kuni krundi hooneteni. Krundisisene juurdepääsutee jääb krundi omanike ja külaliste kasutamiseks ning sellele avalik kasutus ei laiene. Planeeritud mahasõidud peavad olema piisavalt laiad ja vähemalt 5 m pöörderaadiusega, et seal mahuks lisaks sõiduautodele manööverdama ka jäätmeveok, lumetõrjet teostav sõiduk, päästetehnika jne.

Parkimine lahendatakse iga krundi territooriumil. Iga hoonestusala koosseisus nähakse ette minimaalselt kaks sõiduauto mõõtmetes parkimiskohta (ühe koha minimaalne suurus 2,5 m X 5 m).

4.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine Kõrghaljastuse eesmärk on lisaks miljööväärtuse pakkumisele kaitsta alasid tuule, müra, tolmu jm mõjutuste eest. Lageraide teostamine metsamaal ei ole lubatud – kõrghaljastusega aladel tuleb puud võimalusel vähemalt 80% ulatuses säilitada ning vajadusel teostada planeeringualale jääva puistu koosseisu ning kasvutingimusi parandav hooldusraie, et tagada säilivate puude toite- ja valgustingimused.

Kogu planeeringualal tagatakse regulaarne hooldus ja heakord. Planeeringuala krundid haljastatakse ning heakorrastatakse ehitusperioodi lõppedes. Hoonete lähiümbrusesse

_____________________________________________________________________________

Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP21-01 30

___________________________________________________________________________________

istutatakse kasvukohale ja -tingimustele sobivaid madalaid igihaljaid puid, põõsaid ja vajadusel hekk, hoonete lähiümbrusesse rajatakse muru ja sillutatud alad. Uut kõrghaljastust ei tohi rajada hoonele lähemale kui 3 m. Hoonetest kaugemale jäävatel osadel säilitatakse senine maastik, mida hooldatakse vastavalt vajadusele.

Piirkondlik sademeveesüsteem puudub ning selle rajamine ei ole majanduslikult mõistlik. Hoonete katustelt ning kõvakattega aladelt kogutud sadeveed tuleb immutada krundi piires või juhtida maa-alal paiknevatesse kraavidesse. Vältida tuleb sajuvete juhtimist naaberkinnistutele.

Maksimaalses ulatuses tuleb kasutada ära olemasolevat kraavide süsteemi, kraavid tuleb korrastada ja vajadusel süvendada, kraavide kallastelt eemaldada võsa ja puud. Täpsemad vertikaalplaneerimise tingimused määratakse hoone ehitusprojektis.

Kinnistutel tekkivate olmejäätmete äraandmine on kohustuslik, teiste jäätmeliikide äraandmine on võimalik ja täiendava tasu eest. Jäätmekäitluse üldised põhimõtted:

• erinevad jäätmeliigid tuleb krundil kohapeal sorteerida;

• kõik ehitusjäätmed tuleb toimetada Hiiumaa jäätmejaama (Ristivälja küla, Käina osavald);

• ehitustegevuse lõppedes tuleb hoonete ümbrus haljastada ja heakorrastada;

• hoonete eesmärgipärasel kasutamisel tekkivad segaolemejäätmed tuleb sorteerida, koguda kinnisesse jäätmemahutisse ning anda üle korraldatud jäätmeveoga tegelevale jäätmevedajale;

• nii ehitusperioodil kui hoonete kasutamisel tekkivad pakendijäätmed tuleb koguda ning kas viia pakendijäätmete tasuta kogumiskohta või anda üle korraldatud jäätmeveoga tegelevale jäätmevedajale.

4.9. Kuja määramine Kuja ulatus näitab vähimat lubatud ehitiste vahemaad.

Planeeringuga määratud kujad:

• nii olemasolevate kui planeeritud kraavide kallaste kaitseks määratakse kraavide pervest 1 m laiune kuja;

• naaberkruntidel paiknevate hoonete vaheline tuleohutuskuja peab olema minimaalselt 8 m;

• kinnise biopuhasti kuja 5 m;

• kanalisatsiooni imbväljaku kuja lähima puurkaevuni minimaalselt 60 m (10 m puurkaevu hooldusala + 50 m).

4.10. Avaliku juurdepääsu tagamine Planeeringuala paikneb väikeses osas kaitstava looduse üksikobjekti Hiiessaare Silmakivi kaitsevööndis. Vastavalt Looduskaitseseaduse § 15 peab kinnisasja valdaja tagama, et

_____________________________________________________________________________

Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP21-01 31

___________________________________________________________________________________

kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivad teed ja rajad oleks päikesetõusust päikeseloojanguni inimestele avalikuks kasutamiseks.

4.11. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine Eestis kuulub kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine detailplaneeringu ülesannete hulka, sest ruumilise keskkonna sihipärase kujundamise kaudu on võimalik ennetada kuritegevust ja vähendada kuriteohirmu. Kuritegevuse riskide vähendamist käsitleb Eesti standard EVS 809-1:2002 „Turvalise elukeskkonna standard”.

Arvestades planeeringuala asukohta, paiknemist, lähipiirkonda ja muid tingimusi, peetakse oluliseks järgnevate põhimõtete järgimist:

• selgelt on eristatud nii krundi juurdepääs kui hoone sissepääs, välditakse tagumisi ja/või peidetud juurdepääsusid;

• hoone sissepääsu lähiümbrus on varustatud hämaraanduri- või liikumisele reageeriva välisvalgustusega;

• hoonele ei ole võimalik märkamatult juurde hiilida – hooneid, õuemaa või hoonestusala piirav aed, piire või hekk on vaateid tagava tiheduse ja sobiliku kõrgusega, hoonete vahel on hea vaadeldavus;

• hoone on varustatud vähemalt autonoomse tulekahjuanduriga seadmega, tahkekütusega küttekeha kasutamisel ka vingugaasianduriga;

• territooriumi juurdepääsutee ja krundi põhihoone juures on soovituslikult videovalvesüsteem;

• krunt on aastaringselt korrastatud ja haljastatud;

• hoone uksed on alati suletud, välisustel on turvalukud;

• hoone tuleb projekteerida ning püstitada kvaliteetsetest ehitusmaterjalidest.

Üldise turvalisuse üheks komponendiks on kindlasti ka hea läbisaamine ja tihe läbikäimine lähipiirkonna teiste elanikega, et toimiks parimas mõttes n-ö naabrivalve süsteem.

4.12. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke objekte ega tegevusi.

Üldised määrangud müra-, vibratsioon-, saasteriski- ja insolatsioonitingimuste tagamiseks:

• juurdepääsuks kasutatav Hiiessaare tee on väikese liikluskoormusega ega põhjusta olulist müra-, vibratsiooni- ega saasteriski. Mürahäiringute leevendamiseks tuleb säilitada või rajada hoonete ümbrusesse hekk või kõrghaljastatud puhveralasid;

• planeeritud hooned ning kõrghaljastus on hoonestusalale võimalik paigutada selliselt, et need ei tekita teineteisele mingeid varje või on ühel krundil paiknevate hoonete varju

_____________________________________________________________________________

Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP21-01 32

___________________________________________________________________________________

jääv osa minimaalne. Eluruumide insolatsioonitingimused määratakse ehitusprojekti koostamise käigus;

• ehitustehnika ja -seadmete kasutamisel tekkida võiva keskkonnareostuse (nt õli või kütuse imbumine pinnasesse) ennetamiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja õigeaegselt hooldatud seadmeid;

• igapärane müratase võib suurem olla ehitustegevuse perioodil, hoonete ekspluateerimise perioodil eeldatavalt müratase praegusest ei suurene.

Tegevusi planeeritud kruntidel mõjutab muuhulgas planeeringuala paiknemine Kärdla lennujaama kaitsevööndis, mis ulatub lennuraja telgjoonest 500 m mõlemale poole:

• lennutegevusest tulenevad võimaliku häiringuna eelkõige müra ja vibratsioon. Lennujaama lähiümbruses on võimalik ka linnupeletite müra;

• Lennundusseaduse § 35² kohaselt tuleb lennuvälja kaitsevööndisse jäävat metsa ja muud puittaimestikku hooldada vastavalt Transpordiameti poolt kinnitatud hoolduskavale. Samuti tuleb Transpordiametiga kooskõlastada metsaraied või muud oluliselt looduskeskkonda muutvad tööd;

• planeeringualale, sh väärtuslikule põllumaale, ei tohi ilma Transpordiameti nõusolekuta rajada uut viljapõldu, puuvilja- ega marjaistandust või muud põllumajanduslikku tegevust, mis võib kaasa tuua lindude massilise toiterände ning seeläbi ohustada lennuvälja tööd;

• hoone projekteerimisel peab arvestama, et müra-, vibratsiooni-, ultraheli- ja infrahelitase ei tohi esile kutsuda tervisehäireid ning peab vastama puhke- ja olmetingimustele kehtestatud nõuetele. Müratasemed hoone sees sõltuvad sellest, kuivõrd hoone projekteerimisel ja ehitamisel on heliisolatsiooninõuetest kinni peetud. Arendaja peab olema teadlik ümbritsevatest ja hoone sisestest müraallikatest ning arvestama heliisolatsiooni nõuetega;

• Siseministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”35 kohaselt on liiklusest (antud juhul auto- ja lennuliiklus) põhjustatud müra normtase elamu ruumides päeval 40 dB ja magamisruumides öösel 30 dB. Elamu köögis, vannitoas ja majandusruumis on lubatud 5 dB võrra kõrgem müratase kui elu- ja magamisruumides. Ühe või samaaegselt mitme müraallika tekitatud müra ei tohi ületada normtaset.

Detailplaneeringuga ei kavandata ehitustegevust Hiiessaare silmakivi kaitsevööndis ning planeering näeb ette avaliku ligipääsu selleni.

Planeeringualal on inventeeritud nelja III kaitsekategooria taimeliigi (tumepunane neiuvaip, hall käpp, rohekas käokeel, harilik käoraamat) elupaigad. Krunt 1 hoonestusala paikneb olemasoleva elamu õuemaal, mis kattub elupaiga alaga. Krunt 2 hoonestusala ei ulatu kaitsealuste liikide elupaika. Looduskaitseseaduse § 55 lg 8 tuginedes on keelatud III

35 Siseministri 04.03.2002 määrus nr 42: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122020047

_____________________________________________________________________________

Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP21-01 33

___________________________________________________________________________________

kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas.

Keskkonnaamet on varasemalt andnud seisukoha, milles on arvestades piirkonna praegust ja ajaloolist asustusmustrit, olemasolevate teede ja tehnovõrkude paiknemist ning kinnistu kõlvikulist koosseisu, pidanud võimalikuks kaaluda ühe täiendava hoonestusala planeerimist kinnistu idanurka alale, mille juhtotstarve on üldplaneeringus pere- ja ridaelamumaa. Kuna detailplaneeringu koostamise üheks eesmärgiks on ranna ehituskeeluvööndi vähendamine, on detailplaneeringu kehtestamise ja planeeringu elluviimise üheks eelduseks Keskkonnaameti nõusoleku taotlemine.

Kuna planeeritud tegevuste elluviimisega ei kaasne ettevõtlusega seotud majandustegevust, maa-alale ei planeerita lageraiet ning säilitatakse arengudokumentides nõutud looduslike alade osatähtsus, siis võib järeldada, et detailplaneering järgib Hiiu maakonnaplaneeringus toodud rohelise võrgustiku koridori põhimõtteid ja kasutustingimusi.

4.13. Tegevused ranna piiranguvööndis Planeeringuala paikneb suures osas ranna piiranguvööndis, mille ulatus on 200 m arvates 1 m kõrguspiirist. Piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine.

Piiranguvööndis keelatud tegevused on loetletud Looduskaitseseaduse § 37. Arvestades maa- ala senist ja planeeritud maakasutust on kõige enam kohaldatav piiranguvööndis tegutsemise piirang mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmise keeld (välja arvatud kaitstava loodusobjekti valitsemisega seotud töödeks, kutselise või harrastuskalapüügi õigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks, pilliroo varumiseks ja adru kogumiseks).

4.14. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine Detailplaneeringu koostamise üheks eesmärgiks on ranna ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine Krunt 2 hoonestusala ulatuses, sest see jääb täies ulatuses korduva üleujutusega veekogu ranna ehituskeeluvööndisse. Kuna 2003. aastal kehtestatud üldplaneeringuga ei ole mererannale määratud korduva üleujutusega ala piiri, loetakse korduva üleujutusega ala piiriks üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest, mis on 200 m laiuse ranna ehituskeeluvööndi laiuse määramise aluseks.

Ilma ehituskeeluvööndi vähendamise ja seeläbi üldplaneeringu muutmiseta ei ole võimalik ellu viia üldplaneeringuga määratud juhtotstarbega seotud tegevusi. Ehituskeeluvööndi vähendamine on erandi tegemine üldkehtivale normile ning see võib toimuda vaid erandkorras ja Keskkonnaameti nõusolekul.

Ehituskeeluvööndi vähendamisel on arvestatud ranna kaitse eesmärke:

• Rannal asuvate looduskoosluste säilitamine:

Planeeringuala tegevus ei ulatu rannani ega seal paiknevate looduskooslusteni ning ehituskeeluvööndi vähendamine ei ohusta rannal asuvate looduskoosluste säilimist.

_____________________________________________________________________________

Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP21-01 34

___________________________________________________________________________________

• Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine:

Aktiivne tegevus on kavandatud planeeringualale määratud hoonestusalasse ja selle lähipiirkonda, mis jääb rannast minimaalselt 250 m kaugusele. Elamu kasutusest tulenev inimkoormus, sh tallamiskoormus ei kahjusta eeldatavalt planeeringuala ega selle mõjuala looduskeskkonda. Planeeritud tehnorajatised ei ulatu rannani ega ranna veekaitsevööndisse. Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis otseselt ohustaksid piirkonna põhjavett. Ajutiselt võib hoonete ja rajatiste ehitusperioodil tõusta müra seoses ehitusmasinate kasutamisega.

Planeeringulahenduse elluviimine, millega lisandub piirkonda üks hoonestatud kinnistu, ei suurenda oluliselt piirkonna asustust ega inimtegevusest lähtuvat kahjulikku mõju.

• Ranna eripära arvestava asustuse suunamine:

Planeeringuala paikneb hajaasustuses ning planeeringualal ega selle mõjualas ei ole välja kujunenud selget ehitusjoont – hooneid paikneb rannajoonest nii alla 100 m, 200m kui ka 700 m kaugusel. Hiiessaare küla on ajalooliselt olnud rannaküla ning oluliselt tihedama hoonestusmustriga kui on hetkeks säilinud. Mitmed olemasolevad hoonestatud alad paiknevad endistel talukohtadel, kuid samas on ka uusehitisi.

• Rannal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine:

Planeeringuala mõjualasse jääval rannaribal kehtib Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 kohane 10 m laiune kallasrada, mida on igaühel õigus kasutada. Sama seaduse kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus planeeringutega tagama avaliku juurdepääsu kallasrajale. Üldlevinud praktika kohaselt tagatakse avalik juurdepääs kallasrajale mõistlike vahemaade tagant nende maaüksuste kaudu, mis piirnevad lautrikohtadega. Lähtuvalt asjaolust, et kehtiva üldplaneeringuga on määratud lähim lautrikoht ca 400 m planeeringualast põhja pool paiknevale Leemendi kinnistule ning lähima 1,5 km raadiuses paikneb veel mitu lautrikohta ja sadamat, siis ei määrata detailplaneeringuga kallasrajale avalikku juurdepääsu läbi planeeringuala.

Ehituskeeluvööndi vähendamisel on lähtutud:

• Taimestikust:

Planeeringuala on haljastatud ja osaliselt kaetud kõrghaljastusega. Planeeringualal on inventeeritud III kategooria kaitsealuste taimede kasvualad, kuid planeeritud Krunt 2 hoonestusala on määratud maa-alale, kus elupaigatüüpe ei ole. Planeeritud hoonestuse püstitamiseks puudub vajadus metsa raadamiseks või taimestiku osakaalu oluliseks vähendamiseks. Hoonete aluse pinna ettevalmistamisel kaevatakse hoonestusala osaliselt üles ning vajalikus ulatuses tasandatakse, täidetakse ja tihendatakse ning peale tööde lõppu haljastatakse.

• Reljeefist:

Planeeringuala maa-ala keskmine absoluutkõrgus on vahemikus +3,00...+3,50 m merepinnast. Samal kõrgusel paikneb ka ehituskeeluvööndi vähendamisega seotud hoonestusala, mis on krundi kõrgeim piirkond. Planeeringuala ei paikne piirkonnas, mis

_____________________________________________________________________________

Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP21-01 35

___________________________________________________________________________________

oleks määratud üleujutusohuga riskiga piirkonnaks. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt reljeefist ei oma rannale kaitsele negatiivset mõju, sest planeeritava hoonestusala maapind on rannast kaugel, lauge tõusuga ning absoluutkõrguses kõrgemal.

• Kõlvikute ja kinnisasjade piiridest:

Planeeringualal on suurima pindalaga loodusliku rohumaa ja metsamaa kõlvikud. Uue hoonestuse püstitamisel väheneb hoonete aluse ja neid ümbritseva õuemaa ulatuses osaliselt loodusliku rohumaa kõlvik. Kuna planeeringuala ja sellega piirnevate põllumassiivide maa-ala on suur, siis ei ole ühe kõlviku pindala osaline muutmine vastuolus ehituskeeluvööndi vähendamise põhimõtetega.

• Olemasolevast teede- ja tehnovõrkudest:

Planeeritava krundini ulatub olemasolev kahesuunaline pinnatud tee, mida kasutavad kõik piirkonna elanikud ning kinnisasjade omanikud. Planeeringualast ca 400 m kaugusel tee ääres on olemasolev jaotusalajaam, mis varustab piirkonna krunte. Uued tehnovõrgud rajatakse olemasolevate tehnovõrkude lähedusse või asukohtadesse, kus need ei kujuta keskkonnale täiendavat olulist negatiivset mõju.

• Välja kujunenud asustusest:

Planeeringuala paikneb hajaasustusalal. Planeeringualast kilomeetri raadiuses paikneb pea tosin hoonestatud elamuala, lähimad olemasolevad hooned planeeringualale on ca 300 m kaugusel.

Maa-ameti avaliku ajalooliste kaartide rakenduse36 põhjal on näha, et enam kui 80 aastat tagasi oli planeeritud hoonestusalal ja selle lähipiirkonnas kuus talukohta. 1939. aastal Eesti Vabariigi ja Vene valitsuste allakirjutatud lepingu järgi Hiiessaare külla paigutatud sõjaväe tegevuse tõttu tuli suurel osal küla elanikest taludest välja kolida, et nendele maadele saaks sõjavägi talle vajalikke ehitisi rajada.

Ehituskeeluvööndi vähendamine ning planeeringualale uue hoonestuse püstitamine järgib küla ajaloolist mustrit ega ole vastuolus piirkonna välja kujunenud asustusega.

4.15. Servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine Planeeringuala juurdepääsuks kasutatav tee alates Lennujaama teest kuni planeeritava kinnistuni on avalikus kasutuses. Planeeringu koostamise perioodil ei ole teada vajadust servituudi seadmiseks ja olemasoleva või kavandatava tee täiendavaks avalikult kasutatavaks määramiseks.

36 Ajaloolised kaardid: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline

_____________________________________________________________________________

Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP21-01 36

___________________________________________________________________________________

4.16. Tingimuste seadmine ehitistele, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav Planeeringualale on lubatud täiendavalt püstitada hoonestuse kasutamiseks ja teenindamiseks vajalikke rajatisi, mida ei käsitleta detailplaneeringu koostamise kohustusega hoonete või ehitistena – näiteks sõidukite parkimisplats, hoonete või rajatiste vahelised liikumisteed või - rajad, lipumast, erinevad väikevormid vms. Taoliste ehitiste vajaduse või asukoha määramiseks on detailplaneeringu üldistusaste liiga suur.

Kõik rajatised peavad vormilt, mahult ja kujunduslikult sobituma ülejäänud ehitiste ning hoonetega. Lähtuvalt ehitise gabariitidest või kasutusotstarbest võib taoliste ehitiste rajamise puhul kas ehitusloakohustus puududa või on vajalik esitada ehitusteatis. Nimetatud rajatised ei tohi paikneda naaberkinnistu hoonestuse tuleohutuskujas.

4.17. Ettepanek üldplaneeringu muutmiseks Planeeringualal ja selle mõjualal kehtib detailplaneeringu koostamise perioodil Pühalepa valla osa Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneering. Koostatud detailplaneering esitab ettepaneku üldplaneeringu muutmiseks planeeringualale määratud määratud ranna ehituskeeluvööndi muutmiseks.

Üldplaneeringu muutmine on vajalik, kuna 2003. aastal kehtestatud piirkonna üldplaneeringuga ei ole mererannale määratud korduva üleujutusega ala piiri, mistõttu loetakse korduva üleujutusega ala piiriks ning ranna ehituskeeluvööndi laiuse määramise aluses üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest.

Kehtiva üldplaneeringuga määratud ranna ehituskeeluvööndi ulatuse muutmine on põhjendatud, sest see on ainus võimalus kuidas ellu viia üldplaneeringuga planeeritud maakasutust. Ehituskeeluvööndi vähendamine arvestab ranna kaitse eesmärke ning lähtub

_____________________________________________________________________________

Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP21-01 37

Joonis 8: Ettepanek Suursadama-.Kärdla piirkonna üldplaneeringu põhijoonise muutmiseks

___________________________________________________________________________________

taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest.

Planeeritud kruntide rajamisel on tegemist planeeringuala mõjupiirkonnas samase funktsiooniga maakasutuse lisandumisega ning sellest tulenevalt ei ole piirkonna arenguga vastuolus. Planeeritud tegevuste elluviimisel püstitatakse uued hooned olemasoleva tee lähedusse ning kogu planeeringuala valdavas osas säilitatakse senine maakasutus. Püsielanikkonnaga krundid loovad eelduse ümbritseva maastiku aktiivsemaks hooldamiseks ja seeläbi piirkonna ala väärtuse säilitamiseks ja tõstmiseks.

Ühe maa-ala ulatuses üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu kehtestamise korral ei muudeta üldplaneeringut oluliselt ning üldplaneering säilitab oma eesmärgi ja terviklikkuse ning on elluviidav.

Olulisi muudatusi võrreldes kehtiva üldplaneeringuga tehnoloogias, loodusvarade kasutamises, jäätme- ja energiamahukuses ei kavandata.

4.18. Muud planeeringu ülesannetega seonduvad ülesanded Planeeringuala paikneb Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgi Hiiessaare-Kukka II klassi väärtuslik maastiku koosseisus. Detailplaneeringuga kavandatud tegevus järgib maakonnaplaneeringus toodud väärtuslike maastike üldisi kasutustingimusi ja hooldussoovitusi:

• planeeringuala paikneb piirkonnas, kus on varasemalt olnud praegusest suurem hoonestustihedus;

• planeeritud krundid on pindalalt suured;

• kruntidele määratud hoonestusalad ja hoonete soovituslikud asukohad järgivad looduslikku situatsiooni;

• planeeritud hoonete olemus ja muster järgib lähipiirkonna hoonestuslaadi ning hooned on planeeringualal hajutatud;

• planeeringuala hoonestusaladest väljapoole jäävatel maa-aladel jätkatakse ka senist põllumajanduslikku kasutust;

• kruntide elektrivarustuseks vajalikud madalpingekaablid on planeeritud maakaablitena.

Planeeringuala mõjuala rannikuäärsed metsad jäävad Hiiu maakonaplaneeringu 2030+ järgi rohelise võrgustiku koosseisu. Kuna planeeringualale planeeritud tegevuste elluviimisega ei kaasne ettevõtlusega seotud majandustegevust, maa-alale ei planeerita lageraiet ning säilitatakse arengudokumentides nõutud looduslike alade osatähtsus, siis võib järeldada, et detailplaneering järgib maakonnaplaneeringus toodud rohelise võrgustiku põhimõtteid ja kasutustingimusi.

_____________________________________________________________________________

Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP21-01 38

MP

MM

S

N

Hiiessaare Silmakivi

Orchis militaris (hall käpp)

Epipactis atrorubens (tumepunane neiuvaip) Orchis militaris (hall käpp) Gymnadenia conopsea (harilik käoraamat) Platanthera chlorantha (rohekas käokeel)

KRUNT 1

KRUNT 2

EP

p2

MP

p2

EP

lk

LÄHTEANDMED

Katastriüksuse piir Katastriüksuse tunnus Maapinna kõrguspunkt Maapinna kõrgusjoon Tee, tänav, rada

Elektri õhuliin Veetrass Kanalisatsioonitrass Puurkaev Haljastus

Hoone, katusealune

Looduslik objekt

Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering Joonis: Detailplaan Töö nr. DP21-01 Esituskuju mõõtkava: M 1:500

Koostamise aeg: Veebruar 2023

Nõlv, reljeef Kraav, truup

DK300_Hiiessaare_Sassi_Detailplaan.dwgVäljatrüki fail: Väljatrüki formaat: 1260.00 x 594.00 MM

Planeeringuala piir

PLANEERITUD MAAKASUTUS

EP - üksikelamu maaEP MP - põllumajandusmaaMP MM - metsamaaMM

Olemasolev kinnistu

Krundi ehitusõigused

K ru

nd i n

r Sassi

1

Krundi kasutamise sihtotstarve

EP5 MM35 MP60

Krundi pindala

(ha)

3,67

Hoonete suurim

lubatud arv

Hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind (m²)

Hoonete suurim lubatud

maksimaalne kõrgus (m)

3 200 8

Hoonete suurim lubatud

korruselisus

2

Olemasolev kinnistu

Arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused

K ru

nd i n

r

Sassi

1

Hoone katuse tüüp ja kalle

viil- või kelpkatus 30°..45°

Suurim lubatud suletud

netopind (m²)

300

Olulisemad arhitektuurilised ja kujunduslikud nõuded

Kaasaegne arhitektuur, eelistada naturaalseid ja maapiirkonda sobivaid materjale,

välisfassaadis eelistada võimalusel puitu

Olemasolev kinnistu

Krundi kasutamise piirangud ja ehitusnõuded

K ru

nd i n

r

Sassi

1

Parkimiskohtade arv

- ≥2

Kehtivad piirangudNorma-

tiivne Planee-

ritud

Minimaalne tulepüsivus-

klass

Planeeritud piirangud

TP3 - Kärdla lennujaama kaitsevöönd - III kategooria kaitsealuste taimede kasvuala - ranna piirangu- ja ehituskeeluvöönd - elektri maakaabli kaitsevöönd - Hiiessaare Silmakivi kaitsevöönd

2 400

PLANEERINGULAHENDUSE LEPPEMÄRGID

Krundi piir Krundi numberKRUNT 1 Maa-ala avalikku kasutusse määramise vajadus

Sissesõidutee, krundisisene tee

p2

LIIKLUS, PARKIMINE

Juurdepääs krundile Parkimiskohtade arv krundil

Krundi maapealne hoonestusala

HOONED, RAJATISED

Säilitatav olemasolev hoone Likvideeritav objekt

KAITSE- JA PIIRANGUVÖÖNDID III kategooria kaitsealuste taimede kasvuala piir

Looduskaitseobjekti kaitsevööndi ulatus Looduskaitse üksikobjekt (Hiiessaare Silmakivi)

Ranna ehituskeeluvööndi ulatus

Ranna ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamise ettepanek Kärdla lennujaama kaitsevööndi ulatus

Kraavi kalda kaitsevööndi ulatus Tee kaitsevööndi ulatus

Veekogu, kraav

lk

TEHNOVARUSTUS Veetorustik

Kanalisatsioonitorustik

Madalpinge elektrikaabel

Puurkaev

Kohtpuhasti Imbväljak

Maapealne tehnoehitis Tehnovõrgu kaitsevööndi ulatus

Ranna ehituskeeluvööndi ulatus vastavalt kehtivale üldplaneeringule

2 EP25 MP75

1,41 3 300 8 2 viil- või

kelpkatus 30°..45°

Kaasaegne arhitektuur, eelistada naturaalseid ja maapiirkonda sobivaid materjale,

välisfassaadis eelistada võimalusel puitu

2 - ≥2 TP3 - Kärdla lennujaama kaitsevöönd - III kategooria kaitsealuste taimede kasvuala - ranna piirangu- ja ehituskeeluvöönd - elektri maakaabli kaitsevöönd

- puurkaevu hooldusala - kohtpuhasti kuja - avalik juurdepääs Hiiessaare Silmakivile

- puurkaevu hooldusala - kohtpuhasti kuja

Elamu Abihoone

40

41

42

43

44

45

46

47

48

49

50

51

52

53

54

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Liili Eller

Pühalepa Osavalla Valitsus

[email protected]

Teie 01.06.2022 nr 8-4./36-1

Meie 13.06.2022 nr 6-2/22/11044-3

Seisukoht Sassi kinnistu detailplaneeringu

algatamise ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise vajalikkuse kohta

Esitasite Keskkonnaametile arvamuse avaldamiseks Hiiumaa vallas Hiiessaare külas Sassi

kinnistu1 detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

(edaspidi KSH) algatamata jätmise otsuse eelnõu koos seletuskirja ja lähteseisukohtadega.

Kirjale olid lisatud detailplaneeringu eskiislahendus2 ja KSH vajalikkuse eelhinnang.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on vähendada Sassi kinnistul ranna

ehituskeeluvööndi ulatust, jagada Sassi kinnistu kaheks elamumaa krundiks, määrata kruntidele

ehitusõigused ja hoonestusalad elamu ja abihoonete rajamiseks, haljastuse ja heakorrastuse

põhimõtete määramine, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude

ja- rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine,

arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele.

Keskkonnaamet on seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist

keskkonnamõju3 ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik4.

Sassi kinnistu paikneb väikeses ulatuses kaitstava looduse üksikobjekti Hiiessaare silmakivi

kaitsevööndis, mille ulatus on 50 m üksikobjektist5. Nimetatud kaitsevööndis kehtib

keskkonnaministri 02.04.2003 määrusega nr 27 „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-

eeskiri“ kehtestatud kaitsekord. Kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma

kaitstava loodusobjekti valitseja (Keskkonnaameti6) nõusolekutakehtestada detailplaneeringut

ja üldplaneeringut7.

Detailplaneeringuga ei kavandata ehitustegevust Hiiessaare silmakivi kaitsevööndis ning

tagatakse avalik ligipääs selleni.

1 Katastritunnus 63901:001:1441, pindala 5,09 ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa 2 AA Arhitektid OÜ töö nr DP22-01 „Hiiessaare küla Sassi maaüksuse detailplaneering“, edastatud

Keskkonnaametile 03.06.2022, registreeritud Keskkonnaameti dokumendiregistris 03.06.2022 nr 6-2/22/11044-2

all 3 keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 22 mõistes 4 seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas 5 Looduskaitseseadus (edaspidi LKS) § 68 lg 1 6 LKS § 21 lg 1 7 LKS § 14 lg 1 p 5

55

2 (3)

Planeeringualale jäävad Eesti looduse infosüsteemi andmetel nelja III kaitsekategooria

taimeliigi, tumepunase neiuvaiba (Epipactis atrorubens), halli käpa (Orchis militaris), roheka

käokeele (Platanthera chlorantha) ja hariliku käoraamatu (Gymnadenia conopsea) elupaigad.

III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine

on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas8.

Detailplaneeringuga ei kavandata uusi hoonestusalasid kaitsealuste taimeliikide elupaika.

Sassi kinnistu paikneb valdavas ulatuses ranna piirangu- ja ehituskeeluvööndis. Meresaartel on

ranna ehituskeeluvööndi laius9 200 m ning ehituskeeluvööndi laiuse arvestamise lähtejoon on

ruumiandmete seaduse kohaselt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu

veepiir10. Korduva üleujutusega veekogu ranna ehituskeeluvöönd koosneb üleujutatavast alast

ja ehituskeeluvööndi laiusest.11 Korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse

üldplaneeringuga. Sassi kinnistu jääb alale, kus kehtib Pühalepa valla osa Suursadama-Kärdla

piirkonna üldplaneering12. Üldplaneeringuga ei ole määratud korduva üleujutusega ala piiri ega

taotletud Sassi kinnistul ranna ehituskeeluvööndi vähendamist. Seega kehtib alal seadusjärgne

ehituskeeluvööndi ulatus. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndis on üldjuhul uute hoonete ja

rajatiste ehitamine keelatud13.

Sassi kinnistu on hoonestatud. Seal asub saun-suvila14, mis on ehitatud 2000. aastal, seega enne

kui hakkas kehtima looduskaitseseadus ja seal toodud sätted ehituskeeluvööndi piiri

arvestamise kohta. Nimetatud hoone paikneb olemasoleval õuemaal suurusega 0,21 ha.

Planeeringuga moodustatakse Sassi kinnistule kaks krunti. Krundi 1 hoonestusala piiritlemisel

lähtutakse esitatud materjalide ja planeeringu eskiislahenduse kohaselt olemasoleva õueala

paiknemisest ja suurusest. Krundi 2 hoonestusala asukoha määramisel ja piiritlemisel lähtutakse

põhimõttest, et hoonestus paikneks juurdepääsutee ligiduses, mis võimaldab võimalikult

efektiivses mahus kasutada krundi lääneossa jäävat põllumaad. Samuti arvestatakse

hoonestusala asukoha ja suuruse määramisel asjaolu, et ala paikneb ranna ehituskeeluvööndis

ning erandliku tegevusena toimuv keeluvööndi vähendamine paikneks pigem rannajoonest

eemal.

Detailplaneeringu üheks eesmärgiks on ranna ehituskeeluvööndi vähendamine.

Ehituskeeluvööndit on erandkorras võimalik suurendada või vähendada, arvestades ranna või

kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest,

olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest15.

Ehituskeeluvööndi vähendamine on erandi tegemine üldkehtivale normile (ranna

ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud) ning see võib toimuda vaid

erandkorras ja Keskkonnaameti nõusolekul ning peab olema kooskõlas ranna kaitse

eesmärkidega, milleks on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva

kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise

ja juurdepääsu tagamine. Ehituskeeluvööndi vähendamiseks peab kohalik omavalitsus esitama

Keskkonnaametile taotluse ja vastuvõetud üldplaneeringu või kehtestatud üldplaneeringu

muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu16.

8 LKS § 55 lg 8 9 LKS § 38 lg 1 p 1 10 LKS § 35 lg 2 11 LKS § 35 lg 4 12 Kehtestatud Pühalepa Vallavolikogu 16.12.2003 otsusega nr 37 13 LKS § 38 lg 3 14 Ehitisregistri kood 120008465, ehitisealune pind 37 m2, peamine kasutusotstarve suvila 15 LKS § 40 16 LKS § 40 lg 4

56

3 (3)

Keskkonnaamet on varasemalt andnud seisukoha17, milles on arvestades piirkonna praegust ja

ajaloolist asustusmustrit, olemasolevate teede ja tehnovõrkude paiknemist ning Sassi kinnistu

kõlvikulist koosseisu, pidanud võimalikuks kaaluda ühe täiendava hoonestusala planeerimist

kinnistu idanurka (alale, mille juhtotstarve on üldplaneeringus pere- ja ridaelamumaa).

Keskkonnaamet, olles tutvunud esitatud dokumentidega, juhib tähelepanu järgnevale:

1. Detailplaneeringu algatamise taotlusele lisatud eskiislahenduses on öeldud, et Krundil

1 paikneb olemasolev septik koos imbväljakuga, mis on kantud ka eskiislahenduse

joonisele. Juhime tähelepanu, et planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega

piirkonnas. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal võib heitvett hajutatult pinnasesse

immutada kuni 10 m³ ööpäevas pärast reovee bioloogilist puhastamist18. Septikus

toimub reovee mehhaaniline puhastamine ja selliselt puhastatud heitvee immutamine ei

ole nõrgalt kaitstud põhjaveega alal lubatud. Veeseaduse kohaselt ei ole heitvee ja

saasteainete pinnasesse juhtimine lubatud veehaarde (puurkaevu) sanitaarkaitsealal ja

hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist19.

Puurkaevul, mille kaudu võetakse vett alla kümme kuupmeetri ööpäevas, on hooldusala

ulatus kümme meetrit20. Nimetatud nõuetega tuleb planeeringu koostamisel arvestada

ning näha ette olemasoleva kanalisatsioonisüsteemi õigusaktidega kooskõlla viimine.

2. Detailplaneeringu eskiislahenduses on ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekuna

näidatud üksnes ehituskeeluvööndi vähendamine Krundile 2 kavandatava hoonestusala

ulatuses. Looduskaitseseaduse kohaselt ei laiene ehituskeeld hajaasustuses olemasoleva

elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse21. Kuna

Krundil 1 oleva õuemaa piir, mis on kantud Eesti põhikaardile, ei kattu kavandatava

hoonestusala piiriga, siis tuleb taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist ka

olemasolevast õuemaast välja jääva hoonestusala ulatuses.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Hänni

juhtivspetsialist

looduskasutuse osakond

Meeli Kesküla 5345 4246

[email protected]

17 Keskkonnaameti 01.10.2019 kiri nr 7-9/19/15114-2 18 Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-,

karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse

piirväärtused“ § 8 lg 1 p 4 19 Veeseadus § 127 lg 1 20 Veeseadus § 154 lg 3 21 LKS § 38 lg 4 p 1

57

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Liili Eller

Pühalepa Osavalla Valitsus

[email protected]

92348, Tempa küla, Hiiumaa vald

Hiiu maakond

Teie 01.06.2022 nr 8-4./36-2

Meie 05.07.2022 nr 7.2-3/22/12354-2

Transpordiameti seisukohad Hiiumaa

Hiiessaare küla Sassi kinnistu

detailplaneeringu algatamise osas

Austatud pr Eller

Transpordiamet on tutvunud teie esitatud materjalidega, mis puudutavad detailplaneeringu

algatamist Hiiumaa vallas Hiiessaare külas Sassi maaüksusel (katastritunnus 63901:001:1441) ja

selle lähiümbruses ning esitame järgnevad seisukohad:

1. Planeeringuala paikneb Kärdla lennujaama lähiümbruses, kus kehtivad kõrguslikud ning

tegevuslikud piirangud ehitustegevusele tulenevalt Kärdla lennujaama (EEKA)

lähiümbruse piirangupindadest ja kaitsevööndist.

2. Detailplaneeringust lähtuvalt on kahele krundile planeeritavate hoonete maksimaalne

kõrgus 8 meetrit maapinnast ning kuni 2 korrust. Planeeringuala kattub Kärdla lennujaama

lennuprotseduuride alaga kõigi 6 protseduuri osas, mistõttu vastavalt lennundusseaduse

(edaspidi LennS) § 35 lg 2 palume taotlejal tellida aeronavigatsioonilise takistuse

ekspertiis, mis kontrollib planeeritavate hoonete mõju protseduuridele ning

maksimaalset võimalikku ehitustehnika kõrgust. Ekspertiisi tellimiseks kontakteeruge

Lennuliiklusteeninduse AS-iga (charts[at]eans.ee).

3. Transpordiamet ei kanna ekspertiisi tegemise kulusid, tasumine on sätestatud LennS § 35

lg 9.

4. Kirjalik ekspertiis esitada Transpordiametile edasiseks hindamiseks.

5. Palume tutvuda ning planeeringualal lähtuda LennS § 352 “Lennuvälja kaitsevööndis

keelatud tegevused“ esitatud informatsioonist.

6. Palume arvestada lennutegevusest tuleneva võimaliku müra ja vibratsiooniga. Tutvuda

sotsiaalministri määrusega „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“.

Lugupidamisega

58

2 (2)

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Rauk

ohutuse ja järelevalve teenistuse direktor

lennunduse ohutuse ja järelevalve osakond

Kadi Kartau

55941304, [email protected]

59

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Liili Eller

Pühalepa Osavalla Valitsus

[email protected]

92348, Tempa küla, Hiiumaa vald

Hiiu maakond

Teie 01.06.2022 nr 8-4./36-2

Meie 11.07.2022 nr 7.2-3/22/12354-3

Transpordiameti seisukohad Hiiumaa

Hiiessaare küla Sassi kinnistu

detailplaneeringu algatamise osas

Austatud pr Eller

Transpordiamet on tutvunud teie esitatud materjalidega, mis puudutavad detailplaneeringu

algatamist Hiiumaa vallas Hiiessaare külas Sassi maaüksusel (katastritunnus

63901:001:1441) ja selle lähiümbruses ning esitame järgnevad seisukohad:

1. Planeeringuala paikneb Kärdla lennujaama lähiümbruses, kus kehtivad kõrguslikud ning

tegevuslikud piirangud ehitustegevusele tulenevalt Kärdla lennujaama (EEKA) lähiümbruse

piirangupindadest ja kaitsevööndist.

2. Detailplaneeringust lähtuvalt on kahele krundile planeeritavate hoonete maksimaalne kõrgus 8

meetrit maapinnast ning kuni 2 korrust. Planeeringuala kattub Kärdla lennujaama

lennuprotseduuride alaga 6 kõigi protseduuride osas, kuid planeeritav hoonestus ei mõjuta

kõrguste vahede tõttu lennujaama protseduure.

3. Tulenevalt kinnistu asukohast Kärdla lennujaama lähiümbruses, ei ole ehitustegevuse käigus

lubatud kasutada kõrgtehnikat (kraanad jm).

4. Palume tutvuda ning planeeringualal lähtuda LennS § 352 “Lennuvälja kaitsevööndis keelatud

tegevused“ esitatud informatsioonist.

5. Palume arvestada lennutegevusest tuleneva võimaliku müra ja vibratsiooniga. Tutvuda

sotsiaalministri määrusega „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega

hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karl Tiitson

juhataja

ehituse ja veonduse järelevalve osakonna veonduse järelevalve üksus

Ohutuse ja järelevalve teenistuse direktori ülesannetes

Kadi Kartau

55941304, [email protected]

60

_____________________________________________________________________________ Vallamaja tel: 463 6840 Tempa küla 463 6841

Hiiumaa vald e-post: [email protected]

92348 HIIUMAA http://vald.hiiumaa.ee/ Reg nr 77000542

HIIUMAA VALD

PÜHALEPA OSAVALLA VALITSUS

Ametid, puudutatud isikud 06.09.2022 nr 8-4./36-9

ja asutused

Teade detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta (Sassi, Hiiessaare k)

Hiiumaa Vallavolikogu 18.08.2022 otsusega nr 61 otsustati algatada Hiiessaare külas Sassi

(katastritunnus 63901:001:1441, üldpind 5,09 ha, sihtotstarve maatulundusmaa) katastriüksuse

detailplaneering, mille eesmärgiks on muuta Pühalepa valla Suursadama-Kärdla piirkonna

üldplaneeringut taotledes ranna ehituskeeluvööndi vähendamist, jagada Sassi kinnistu kaheks

elamukrundiks ja määrata kruntide ehitusõigus. Planeeringuala suurus on ca 5,09 ha. Algatamisel

teadaoleva info põhjal täiendavate uuringute läbiviimise vajadus puudub.

Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Pühalepa Osavalla Valitsus (aadress Tempa küla,

Hiiumaa vald, 92348) ja kehtestaja Hiiumaa Vallavolikogu (aadress Keskväljak 5a, Kärdla,

Hiiumaa vald, 92413).

Otsusega saab tutvuda tööajal Pühalepa Osavalla Valitsuses aadressiga Vallamaja Tempa küla

Hiiumaa vald ja Hiiumaa valla veebilehel aadressil

http://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx?itm=240469

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liili Eller

osavallavanem

Mai Julge 463 6845

[email protected]

61

Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Liili Eller

Hiiumaa Vallavalitsus

Pühalepa Osavalla Valitsus

Teie: 13.09.2022 nr 8-4./36-11 Meie: 22.09.2022 nr 4.1-5/1626-2

Hiiumaal Hiiessaare külas asuva Sassi kinnistu detailplaneeringu avalik väljapanek

Austatud proua Eller

Hiiumaa valla Pühalepa Osavalla Valitsus teavitas meid Hiiessaare külas asuva Sassi kinnistu

detailplaneeringu eskiislahenduse avalikust väljapanekust.

Detailplaneeringu eesmärgiks on muuta Pühalepa valla Suursadama-Kärdla piirkonna

üldplaneeringut, taotledes ranna ehituskeeluvööndi vähendamist ning jagades Sassi kinnistu

kaheks elamumaa krundiks.

5,09 hektari suurune Sassi kinnistu (katastritunnus 63901:001:1441) on maatulundusmaa

sihtotstarbega ja see on hoonestatud. Maakatastri andmetel on Sassi maaüksuse kõlvikulises

koosseisus 2,52 hektarit looduslikku rohumaad, 1,15 hektarit metsamaad, 0,21 hektarit

õuemaad ja 1,21 hektarit muud maad.

Maaüksusel paiknevast maast on 1,71 hektarit kantud Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse (PRIA register)

ning nende maade kohta on taotletud ja makstud ühtset pindalatoetust ning kliimat ja keskkonda

säästvate põllumajandustavade toetust. Detailplaneeringu eskiislahendusest nähtub, et PRIA

registrisse kantud maid ei kavandata ehitistega hõlmata.

Sassi maaüksusel olev looduslik rohumaa on väärtuslik põllumajandusmaa, millest üks osa

paikneb 10,6 hektari suurusel massiivil, mille mullastiku kaalutud keskmine boniteet on 38

hindepunkti ning teine osa paikneb 3,3 hektari suurusel massiivil, mille mullastiku kaalutud

keskmine boniteet on 32 hindepunkti. Detailplaneeringu eskiislahendusest nähtub, et krundi 1

ehitised on kavandatud õuemaa kõlvikule ning krundi 2 ehitised valdavalt muu maa kõlvikule,

hõlmates üksnes väikese osa väärtusliku põllumajandusmaa massiivi äärsest alast.

Tulenevalt eeltoodust märgime, et detailplaneeringuga kavandatud ehitiste paiknemine on

hoolikalt läbi kaalutud ning ehitamise tulemusena hõlmatakse väärtusliku mullastikuga

looduslikku rohumaad minimaalselt. Maaeluministeerium on selliselt kavandatud

detailplaneeringuga nõus.

62

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

Helve Hunt

625 6511 [email protected]

Priit Pärn

625 6241 [email protected]

63

Lääne päästekeskus / A.H.Tammsaare pst 61 / 80042 Pärnu / 628 2000 / [email protected] / www.paasteamet.ee /

Registrikood 70000585

Liili Eller Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Teie 13.09.2022 nr 8-4./36-11 Meie 30.09.2022 nr 7.2-3.4/6113-2

Teade detailplaneeringu eskiislahenduse

avaliku väljapaneku kohta

Austatud Liili Eller

Päästeameti Lääne päästekeskus esitab ettepanekud Hiiumaa Vallavolikogu 18.08.2022 otsusega nr 61 otsustati algatada Hiiessaare külas Sassi (katastritunnus 63901:001:1441, üldpind 5,09 ha, sihtotstarve maatulundusmaa) katastriüksuse detailplaneeringu

Planeeringus tuleb järgida päästetehnika mõõtmete ja juurdepääsuvajadus tega

juurdepääsuteede kandevõime, pöörderaadiused ja laiused arvestades tuletõrjetehnika võimalusi (vastavalt 20t, 12m ja 3,5m ).

Registreeritud Päästeameti infosüsteemis numbriga 2832-2022-2

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Galina Kiivit Ohutusjärelevalve büroo

peainspektor Lääne päästekeskus

Galina Kiivit +372 4725105 [email protected]

64

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Hiiumaa Vald Pühalepa Osavalla Valitsus

Hiiessaare küla Sassi kinnistu

detailplaneering

Hiiumaa valla Pühalepa Osavalla Valitsus esitas 09.11.2022 Rahandusministeeriumile

planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lõike 4 alusel täiendavate kooskõlastuste

määramiseks Pühalepa valla osa Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringut (edaspidi

üldplaneering) muutva Sassi kinnistu detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering).

Detailplaneering on algatatud Hiiumaa Vallavolikogu 18.08.2021 otsusega nr 61. Nimetatud

otsusega jättis Hiiumaa Vallavolikogu algatamata keskkonnamõju strateegilise hindamise

(edaspidi KSH), kuna eelhinnangu kohaselt detailplaneeringu elluviimisel eeldatavalt oluline

negatiivne keskkonnamõju puudub. Keskkonnaamet on 13.06.2022 kirjas 6-2/22/11044-3

seisukohal, et plaanitava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju.

Transpordiamet on 11.07.2022 kirjas nr 7.2-322/12354-3 esitanud Kärdla Lennujaama

lähiümbruse piirangu- ja kaitsevöönditest tulenevad seisukohad.

Planeeringuala moodustab Hiiessaare külas maatulundusmaa sihtotstarbega Sassi kinnistu

(63901:001:1441) pindalaga 5,09 ha, kõlvikuliselt koosseisult looduslik rohumaa, metsamaa,

muu maa ja õuemaa. Alal on saun-suvila (ehitisregistris), kaks abihoonet (ei ole ehitisregistris)

ja tehnovõrgud. Juurdepääs planeeringualale on Lennujaama riigiteelt (12110) ja avaliku

kasutusega Hiiessaare vallateelt.

Detailplaneeringuga jagatakse planeeringuala kaheks krundiks. Krundile 1 määratakse

ehitusõigus ja hoonestusala ühele elamule ja kolmele abihoonele ehitusaluse pinnaga kokku

200 m2, sh olemasolev elamu ja abihooned ning rajatav abihoone. Krundile 2 määratakse

ehitusõigus ja hoonestusala elamule ja kahele abihoonele ehitisealuse pinnaga kokku 300 m2.

Elamute suurim lubatud kõrgus maapinnast on 8 m, abihoonetel 6 m. Määratakse ka

tehnovõrkude paiknemine, liikluskorraldus, olulisemad arhitektuurinõuded, servituutide ja

kitsenduste vajadus, haljastuse ja heakorra põhimõtted. Krundi 2 elektrivarustus tagatakse

ühendusega Hiiessaare alajaamast.

Planeeringuala on suures ulatuses väärtuslik põllumajandusmaa keskmise boniteediga 32 ja

381, seal on inventeeritud kolme III kaitsekategooria taimeliigi elupaigad. Planeeringuala

paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas, kus on lõheliste ja karstunud kivimite

põhjaveekihid, reostusohtlikkuse tase kõrge ja kasutada tuleb täiendavaid abinõusid põhjavee

reostuse vältimiseks. Planeeringuala paikneb Kärdla lennujaama kõrval.

Üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala osaliselt detailplaneeringu kohustusega pere-

ja ridaelamumaal, osaliselt puhke- ja virgestusmaal. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek

1 Väärtusliku põllumajandusmaa keskmise boniteedi lävend Hiiumaal on 28 hindepunkti

Teie 09.11.2022 nr 8-4./36-14

Meie 13.12.2022 nr 15-3/8927-2

65

2

vähendada ranna ehituskeeluvööndi ulatust hoonestusala ulatuses krundil 2, mistõttu on

tegemist üldplaneeringu põhilahendust muutva detailplaneeringuga.2

Lähtudes esitatud planeeringumaterjalidest, märgime järgmist:

1. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 6

kohaselt tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida

seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt. KeHJS § 23 kohaselt on asjaomased asutused

need asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi või kavandatava tegevuse

rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel

võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu. Juhime

tähelepanu, et üldplaneeringut muutva detailplaneeringu menetlemisel on

Rahandusministeerium asjakohane asutus, kellele tuleb KSH eelhinnang esitada

seisukoha saamiseks põhjusel, et tulenevalt PlanS § 142 lg-st 2 ja § 90 lg 3 p-st 1

kuulub Rahandusministeeriumi pädevusse mh üldplaneeringut muutva

detailplaneeringu heakskiitmine ja selle raames keskkonnamõju strateegilise

hindamise menetluse õiguspärasuse kontrollimine. Sassi kinnistu detailplaneeringu

algatamisel ei ole Rahandusministeeriumi seisukohta küsitud, palume seda edaspidi

üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute algatamisel teha.

2. Hiiu maakonnaplaneering 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) on kehtestatud

2018, Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneering 2003, Hiiumaa valla üldplaneering

on koostamisel. PlanS § 55 lõike 2 kohaselt on maakonnaplaneering üldplaneeringu

koostamise alus, seega palume detailplaneeringu koostamisel järgida

maakonnaplaneeringus toodud soovitusi ja põhimõtteid.

2.1.Planeeringuala paikneb maakondliku tähtsusega Hiiessaare-Kukka II klassi

väärtuslikul maastikul. Maakonnaplaneeringu kohaselt sobib ala suvilaehituseks,

sobivad ehituskohad on eelkõige endised taluasemed ja külade kultuurmaad.

Võimalusel tuleb kasutuses hoida põllu- ja rohumaid.

2.2.Planeeringuala paikneb rohelise võrgustiku koridoris. Rohelise võrgustikuna

määratletud aladel võib maakonnaplaneeringu kohaselt arendada

majandustegevust, kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste, kaitse-eeskirjade või

planeeringutega ning kui see ei ohusta rohelise võrgustiku toimimist.

3. PlanS § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering planeerimise tulemusena valminud

seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.

Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus) § 2 lõike 2 kohaselt peab

planeering olema selge ja üheselt mõistetav ning planeeringu seletuskiri ja joonised

peavad olema omavahel kooskõlas. Määruses reguleerimata küsimustes lähtutakse

PlanS-ist ja teistest riigi ning kohaliku omavalitsuse õigusaktidest.

3.1.Asjakohane ei ole detailplaneeringu seletuskirja lk 2 märgitu: Käesolev eskiis

esitab olulisemad põhimõttelised lahendused, et anda aimu kavandatud

tegevustest planeeringu koostamise korraldajale, erinevatele osapooltele ning

avalikkusele. Detailsemad määrangud esitatakse detailplaneeringu koostamise

2 01.04.2007 jõustunud looduskaitseseaduse (LKS) § 35 lõike 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega

veekogude ranna ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja LKS § 38 lõikes 1 määratud ehituskeeluvööndist,

mis meresaartel on 200 m. LKS § 35 lõige 31 sätestab, et korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse

üldplaneeringuga. Üldplaneeringuga ei ole korduva üleujutusega ala piiri määratud, seega loetakse selleks 1 m

kõrgune samakõrgusjoon.

66

3

järgmises etapis peale eskiisi heaks kiitmist. Juhime tähelepanu, et eskiisi

heakskiitmine ei ole PlanS-i kohane menetlusetapp, seega ei ole arusaadav, millal

detailsemad määrangud detailplaneeringule lisatakse. Rõhutame, et nõuded

planeeringu sisule ja selle kvaliteedile ei muutu selle menetlemise vältel, seega

kõik detailsemad määrangud tuleb lisada kohe nende teada saamisel. Eelnõuks

(eskiisiks) ei nimetata planeeringut enne selle vastuvõtmist mitte seetõttu, et

lahendus ei ole täielik vaid seetõttu, et see ei pruugi olla lõplik ning muudatused

või täpsustused on võimalikud. Märgime ka, et käesoleva detailplaneeringu

algatamise otsuses ja lähteseisukohtades on rohkem teavet, kaalutlusi ja

põhjendusi kui seda on detailplaneeringus. Edaspidi palume detailplaneeringu

koostamisel juhinduda PlanS-st, määrusest, detailplaneeringute nõustikus toodud

soovitustest (https://planeerimine.ee/dp-noustik/)ja detailplaneeringu algatamise

otsusest.

3.2.Seletuskirja kohaselt määratakse krundile 1 ehitusõigus elamule ja kolmele

abihoonele sh ühele rajatavale abihoonele. Krundile 2 määratakse ehitusõigus ja

hoonestusala rajatavatele elamule ja abihoonetele. Joonisel ei ole eristatud,

millised hooned on olemas ja millised tuleb rajada, samuti ei ole elamud ja

abihooned eristatavad. Palume joonist sellekohase teabega täiendada ning

seletuskiri ja joonis kooskõlla viia.

3.3.Krundi kasutamise sihtotstarve on osaks krundi ehitusõigusest ja sellega

määratakse, millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada

(PlanS § 126 lg 5). Selle alusel määratakse hilisemalt katastriüksuse sihtotstarve ja

ehitise kasutamise otstarve. Seletuskirjas on määratud kruntide kasutamise

sihtotstarbed ja nende osakaal, joonisel seda tehtud ei ole. Palume joonis ja

seletuskiri kooskõlla viia.

3.4. Määruse kohaselt esitatakse planeeringu seletuskirjas planeeringuala kirjeldus ja

üldandmed (asukoht ja suurus). Seletuskirja kohaselt moodustab planeeringuala

Sassi kinnistu ja selle lähiümbrus vajalikus ulatuses, seejuures on planeeringuala

pindala võrdne kinnistu pindalaga. Kuna planeeringuala ei ole üheselt mõistetavalt

määratletud ega kirjeldatud, palume detailplaneeringut määrusekohaselt täiendada.

3.5.Seletuskirja kohaselt võib lähtuvalt varasemal perioodil Kärdla lennuvälja

lähiümbruses teostatud müra normtaseme mõõdistamistest ja planeeringuala

suure osakaaluga looduslikust foonist … eeldada, et lennuvälja tegevusest tekkiv

müra ja vibratsioon planeeritud hoonestusaladel on normtasemel. Palume

eelpoolnimetatud uuringud detailplaneeringule lisada või neile nõuetekohaselt

viidata.

3.6.Detailplaneeringu seletuskirjas on märgitud: Planeeringuala piirneb lõunast

avalikus kasutuses oleva erateega. Samuti on toodud, et: Planeeringuga tehakse

ettepanek määrata olemasolevale teele avaliku kasutuse funktsioon. Märgime, et

planeeringuala külgneb Hiiessaare kohaliku teega, mis kuulub Hiiumaa vallale.

Palume detailplaneeringut parandada.

4. PlanS § 135 lõike 4 kohaselt kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest ruumilise

ettekujutuse saamiseks esitatakse avalikul väljapanekul detailplaneeringu lisana

vähemalt üks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. Palume illustratsioon

planeeringumaterjalidele lisada. Soovitame selle lisada enne detailplaneeringu

kooskõlastamiseks ja arvamuste andmiseks esitamist.

5. Palume parandada detailplaneeringus õigekirjavead.

67

4

6. Detailplaneering on kohaliku omavalitsuse nägemus sellest, kuidas planeeritavat ala

tulevikus kasutatakse, arvestades seejuures kohaliku omavalitsuse arengueesmärke, sh

keskkonnaeesmärke ja avalikku huvi ning huvitatud isiku ja piirkonna elanike

arvamusi. PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige

üldplaneeringu elluviimine.

PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral

sisaldada üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Sellele, et detailplaneeringuga

üldplaneeringu muutmine peaks olema pigem erand kui reegel, on tähelepanu juhtinud

ka Riigikohus asjas nr 3-3-1-12-0769 tehtud otsuses, kus Riigikohus leidnud, et

kuivõrd detailplaneeringu koostamisel vaadeldakse vaid väikest osa üldplaneeringuga

hõlmatud alast, ei ole selle menetlemisel võimalik samaväärselt arvesse võtta kogu

linna või valla territooriumil valitsevat olukorda. Seetõttu peaks detailplaneeringuga

üldplaneeringu muutmine jääma erandlikuks võimaluseks, mis tagab paindlikuma

võimaluse kohanduda muutuvate olude ja vajadustega.

Arvestades PlanS § 142 lõikest 1 tulenevat nõuet ning senist kohtupraktikat, peab

üldplaneeringu muutmise vajadus olema igakülgselt kaalutud ja põhjendatud.

Tulenevalt PlanS § 142 lõikest 7 peab juhul, kui detailplaneering sisaldab kehtestatud

üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut, kuuluma selle koosseisu

üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek.

Palume detailplaneeringus üldplaneeringu muutmise vajadust igakülgselt põhjendada

ja asjakohaste kaalutlustega täiendada. Palume lisada ka üldplaneeringu nimetus,

mille muutmist detailplaneeringuga kavandatakse.

PlanS § 3 lõike 4 kohaselt kuuluvad planeeringu koosseisu lisad, mis sisaldavad teavet

planeeringu algatamise taotluse ning planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute

ja koostöö kohta, planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende

järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet. Kui sõlmitakse

PlanS § 4 lõike 21 või § 130 või § 131 kohased lepingud, on need planeeringu juurde kuuluvad

lisad. PlanS § 127 lõike 5 kohaselt on detailplaneering koos olulisemate lisade, eelkõige

uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega kättesaadav kohaliku

omavalitsuse veebilehel selle koostamise vältel. Juhime tähelepanu, et ka detailplaneeringu

ametitele ja/või isikutele kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks esitamisel tuleb koos

seletuskirja ja joonistega esitada planeeringu juurde kuuluvad lisad.

Kohalik omavalitsus on kinnitanud, et Sassi kinnistu detailplaneeringu koostamisel tehakse

koostööd ja detailplaneering kooskõlastatakse Keskkonnaameti, Päästeameti ja

Transpordiametiga. Detailplaneeringu koostamisse on kaasatud Maaeluministeerium, Kärdla

Lennuväli ning Golfi, Väike-Nigula, Murjami, Peedu ja Silmakivi kinnistute omanikud.

Võttes aluseks PlanS § 142 lõike 4 ja arvestades Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses

nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute

kooskõlastamise alused“ sätestatut ning lähtudes riigihalduse ministri 11.11.2021

käskkirja nr 153 antud volitusest, ei pea Rahandusministeerium vajalikuks määrata

täiendavalt asutusi ja isikuid, kellega Sassi kinnistu detailplaneeringu koostamisel tuleb

teha koostööd ja planeering ka kooskõlastada.

Palume lisaks piirnevate kinnistute omanikele kaasata detailplaneeringu koostamisse ka

nende kinnistute omanikud, mida läbib juurdepääsutee.

68

5

Palume kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud

kõik isikud, kelle õigusi võib planeeritava tegevuse elluviimine puudutada, ja isikud, kes on

avaldanud soovi olla kaasatud planeerigu koostamisel.

Palume eeltoodud märkustega detailplaneeringu koostamisel arvestada. Juhime ka

tähelepanu, et kohaliku omavalitsuse vastutus ja ülesanne on, et detailplaneering vastaks

kehtivatele õigusaktidele, sh PlanS-s sätestatud nõuetele.

Parandatud ja täiendatud eelnõu palume esitada Rahandusministeeriumile PlanS § 85 lõike 1

kohaselt arvamuse avaldamiseks enne selle PlanS § 86 kohast vastuvõtmist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaia Sarnet

regionaalvaldkonna asekantsler

Lisaadressaadid:

Hiiumaa Vallavalitsus

Urve Pill 715 5809

[email protected]

69

___________________________________________________________________________ Vallamaja tel: 463 6840 Tempa küla 463 6841

Hiiumaa vald e-post: [email protected]

92348 HIIUMAA http://vald.hiiumaa.ee/ Reg nr 77000542

HIIUMAA VALD

PÜHALEPA OSAVALLA VALITSUS

Riina Solman Teie: 13.12.2022 nr 15-3/8927-2

Riigihalduse minister

[email protected] Meie: 16.12.2022 nr 8-4./36-16

Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering

Hiiumaa valla Pühalepa Osavalla Valitsus esitas 09.11.2022 Rahandusministeeriumile

planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lõike 4 alusel täiendavate kooskõlastuste

määramiseks Pühalepa valla osa Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringut (edaspidi

üldplaneering) muutva Sassi kinnistu detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering).

Rahandusministeerium on oma vastuskirjas märkinud detailplaneeringu kohta punktis 3.6

järgmist: „Detailplaneeringu seletuskirjas on märgitud: Planeeringuala piirneb lõunast

avalikus kasutuses oleva erateega. Samuti on toodud, et: Planeeringuga tehakse ettepanek

määrata olemasolevale teele avaliku kasutuse funktsioon. Märgime, et planeeringuala külgneb

Hiiessaare kohaliku teega, mis kuulub Hiiumaa vallale. Palume detailplaneeringut

parandada.“.

Juhime tähelepanu asjaolule, et Sassi kinnistu piirneb lõunast eraomandis olevate kinnistutega

(Golfi, Väike-Nigula) ja Hiiessaare tee kulgeb selles piirkonnas Golfi, Sassi ja Väike-Nigula

kinnistutel. Golfi kinnistu osas on Hiiessaare tee avalikus kasutuses (Hiiumaa Vallavolikogu

16.12.2021 otsus nr 19) ja Sassi kinnistu omanikuga on Hiiumaa vald sõlminud 07.11.2022

eratee isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu. Väike-Nigula kinnistu osas on Hiiessaare tee

lõik jätkuvalt mitteavalik. Seega ei kuulu Sassi kinnistust lõunas asuv Hiiessaare tee lõik

Hiiumaa vallale, vaid on osaliselt avalikus kasutuses olev eratee ning detailplaneeringus

märgitu vastab tegelikkusele. Pühalepa Osavalla Valitsus ei pea põhjendatuks

Rahandusministeeriumi nõuet selles osas detailplaneeringut muuta.

Samas kirjas on Rahandusministeerium palunud lisaks piirnevate kinnistute omanikele

kaasata detailplaneeringu koostamisse ka nende kinnistute omanikud, mida läbib

juurdepääsutee. Hiiessaare tee (tee number 6390027) on suures osas avalikus kasutuses olev

tee, mis läbib lisaks Hiiumaa valla omandis olevatele Hiiessaare tee kinnistutele veel Kärdla

lennuväli, Golfi, Sassi, Väike-Nigula, Hiie, Silla, Pihla ja Pendi kinnistuid. Riigimaanteelt

Lennujaama tee (tee number 12110) Hiiessaare teele saab mööda Roograhu teed (tee number

6390367), mis on samuti suures osas avaliku kasutusega eratee ja kulgeb mööda Kärdla

lennuväli ja Matso kinnistuid.

70

Kirjast jääb arusaamatuks, milliste kinnistute omanikke on mõeldud lisaks juba kaasatud

kinnistute omanikele ja mis põhjusel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liili Eller

osavallavanem

Mai Julge 463 6845

[email protected]

71

72

73

74

75

76

77

Tegevuslitsentsid: EG10500844-0001

Töö nr T-22-002

Hiiu maakond Hiiumaa vald Hiiessaare küla

Sassi kü

topo-geodeetiline uuring

Tegevjuht /R.Pors/

Kuressaare 2022 a

Tallinna 58 Tel 45 56 470 a/a 10220014731012 93818 Kuressaare Estonia GSM 52 11 027 Ühispank Reg.nr. 10500844 E-mail [email protected] www.hadwest.ee

78

SISUKORD:

1.Seletuskiri 3-4 2.Asendiskeem 5 3.Geodeetiline alusplaan M 1:500 6 4.Elektrilevi võrgu asukohaandmete väljastamise akt 7

79

SELETUSKIRI

1.Üldandmed Objekti asukoht: Hiiu maakond Hiiumaa vald Hiiessaare küla Objekti nimetus: Sassi topo-geodeetiline uuring Tööde täitmise aeg:

Välitööd: jaanuar 2022 a Kameraaltööd: jaanuar ja veebruar 2022 a

Tellija: Kermo Paat Tööde teostaja: Kristjan Kaljulaid

2.Geodeetiliste lähtepunkdide andme

Lähtepunktide andmed saadud Maa-ameti Geodeesiafondist. 2.1. Koordinaadid riiklikus L-EST97 ristkoordinaatide süsteemis 2.2. Kõrgused EH2000 süsteemis

3.Objekti geodeetilise sidumise andmed

Maa-ala mõõdistati GPS meetodil. Kõrguslikult seotud VRS süsteemis. Koordinaat süsteem L.Est97. Kõrguslik süsteem EH 2000. Kõrgused kontrollitud Riikliku geodeetilise võrgu tihendusvõrgu punktilt nr 4511(Hiiessaare), H=3.577

4.Kasutatud varasemad tööd

 Elektrilevi digitaalne andmebaas.

5.Mõõtmistööd

Teostati mõõdistamine vastavalt lähteülesandele pindalaga ~ 6,32 ha. Plaan koostati arvutil graafikaprogrammiga AutoCAD LT 2005 (serial nr 342-83763935).

6.Kasutatud instrumendi

Maa-ala mõõdistamiseks kasutati Topcon HR kahesagedusliku reaalaja GPS aparatuuri. Elektrikaabli asukoha otsimiseks kasutati “Radiodetection Ltd”trassiotsimis seadmeid C.A.T. + ja Genny+

80

7. Tehnovõrgud

Väliuurimisandmete põhjal on koostatud tehnovõrkude plaan. Mõõdistusalas mõõdistatud klendi maakaablid, mis on tuvastatud kaabliotsimisseadmega. Puurkaev ja vee trassid(mis on ette näidatud omaniku poolt). Kanalisatsiooni mahutid ja trassid(mis on ette näidatud omaniku poolt). Elektrilevi madalpinge maakaabel on tellitud Elektrilevist.

8. Piiri andmed

Maaüksuse piiriandmed kantud plaanile Maa-ametist saadud andmete alusel seisuga 06.01.2022.a.

9. Üleantavate materjalide loetelu

Tellija esindaja: -tehniline aruanne 1eks. -digitaalinfo dwg formaadis

Kohalik omavalitsus: -tehniline aruanne 1eks digitaalselt.

Täitja: /K.Kaljulaid/

81

82

83

84

____________________________________________________________________________________

4.1. Elluviimise tegevuskava tegevused ning osapoolte kohustused Planeerimisseaduse § 3 kohaselt kuuluvad planeeringu juurde lisad, mis sisaldavad teavet planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajadusel nende järjekorra kohta. Planeeringu elluviimine on tegevus, mille eesmärgiks on planeeringus sätestatu realiseerimine ning planeeringulistest nõuetest kinnipidamise tagamine. Tegevuste järjekorda või sisu võib muuta kui see on mõistlik ja võimalik, ei ole detailplaneeringu põhilahendusega vastuolus ning on kõikide seotud osapooltega kooskõlastatud.

Planeeritud tegevuste elluviimisel ega valminud objektide kasutamisel ei tohi põhjustada kahjusid kolmandatele osapooltele. Kahju tekkel peab kahju hüvitama kinnistu omanik, kes kahju põhjustas või kelle tellimusel kahju põhjustatud tegevus toimus.

4.1.1 Maakorraldustoimingud Planeeritava kinnistu jagamiseks ning katastriüksuse moodustamiseks peab planeeringust huvitatid isik, kinnisasja omanik või seaduses sätestatud isik tellima vastavat tegevusluba omavalt maamõõtjalt katastrimõõdistamise. Maamõõtja vastutab tema teostatud mõõdistamise andmete õigsuse ja katastrimõõdistamise seaduslikkuse eest.

Osapoolte kohustused:

Planeeritud kinnistu jagamisel eraldiseisvateks katastriüksusteks puudub avalik huvi ning nendega seotud tööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik või kinnisasja omanik.

Omandisuhted:

Maakorraldustoimingute teostamise järgselt on võimalik notariaalse toiminguna jagada kinnistu ning soovi korral teostada võõrandamistoimingud.

4.1.2 Projekteerimine Projekteerimistööde aluseks on käesolev detailplaneering. Vajadusel võib detailplaneeringu täpsustamiseks kohalik omavalitsus välja anda täiendavaid projekteerimistingimusi tagades, et planeeringu terviklahendus projekteerimistingimuste tulemusel ei muutu. Projekteerimistingimustega ei tohi muuta olemuslikku detailplaneeringu planeerimislahendust - täpsustamine eeldab, et üldiselt on kehtestatud planeeringu elluviimine võimalik ja osapooled seda endiselt soovivad.

Olulisemad projekteerimistööd:

• mahasõit, juurdepääsutee, parkimiskohad;

• hooned;

• tehnovõrgud ja -rajatised.

Kõik projekteerimistööd võib lahendada hoone ehitusprojekti ning selle eriosade koosseisus, või eraldiseisva projektiga.

__________________________________________________________________________

Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP21-01 Lisa 4.1. / 1

85

_____________________________________________________________________

Osapoolte kohustused:

Planeeritud projekteerimistööde teostamiseks puudub avalik huvi ning nendega seotud tööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik, kinnisasja omanik või muu seaduses sätestatud isik. Tellija peab järgima, et töö teostaja täidaks tegevusalal tegutsemise kvalifikatsiooninõudeid ning vajadusel täidaks nende tõendamise kohustust.

Tehnovõrgu ja -rajatise projekteerimisel tuleb järgida võrguvaldaja poolt või kasutatavate elementide tootja poolt seatud tingimusi.

Omandisuhted:

Projekteerimistööde tulemuse autoriõigusi ja muid omandisuhteid reguleerib tellija ja teostaja vaheline leping.

4.1.3 Ehitamine Enne ehitustööde algust tuleb ehitamisest teavitada pädevat asutust (üldjuhul kohalik omavalitsus). Lennundusseaduse § 35² (3) 10) kohaselt tuleb lennuvälja kaitsevööndis toimuv ehitustegevus kooskõlastada Transpordiametiga.

Lähtuvalt projekteeritud ehitise gabariitidest või kasutusotstarbest võib teatud ehitiste rajamise puhul kas ehitusloakohustus puududa või on vajalik esitada ehitusteatis.

Olulisemad ehitustööd:

• planeeritud Krunt 2 mahasõit Hiiessaare teelt ning krundisisene juurdepääsutee, sõidukite parkimiskohad ja manööverdamisalad krundi omaniku/elaniku ning külaliste jaoks;

• planeeritud kruntidele püstitatakse hooned;

• rajatakse krundisisesed tehnovõrgud ning krunte teenindavad tsentraalvõrgud.

Osapoolt kohustused:

Planeeritud ehitustööde teostamiseks puudub avalik huvi ning nendega seotud tööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik, kinnisasja omanik või muu seaduses sätestatud isik. Tellija peab järgima, et töö teostaja täidaks tegevusalal tegutsemise kvalifikatsiooninõudeid ning vajadusel täidaks nende tõendamise kohustust.

Tehnovõrgu ja -rajatise rajamisel tuleb järgida võrguvaldaja poolt või kasutatavate elementide tootja poolt seatud tingimusi.

Omandisuhted:

Ehitustööde tulemuse valminud hoone ja krundisiseste rajatiste omanikuks jääb peale ehitustööde lõppu üldjuhul kinnisasja omanik (v.a. näiteks olukord kui mitme kinnistu omanikud rajavad ühiselt tehnovõrke ja -rajatisi). Võrku ühendatud tehnovõrkude ja -rajatiste omanikuks kuni krundi liitumispunktini jääb üldjuhul tehnovõrgu kaudu teenust pakkuv ettevõte.

_____________________________________________________________________________

Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP21-01 Lisa 4.1. / 2

86

____________________________________________________________________________________

4.2. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise kirjeldus ning seiremeetmed Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ning seire aitavad kaasa planeeringulahenduse elluviimisele parimal võimalikul viisil. Planeeringuga määratud tegevused võivad avaldada mõningast mõju pinnasele, loodusressursside kasutamisele, elurikkusele, välisõhu kvaliteedile, jäätmemajandusele, energiakasutusele ning teistele loodus- ja elukeskkonna aspektidele, kuid need on lokaalsed, minimaalse mõjuga, paljud lühiajalised ning ei oma seetõttu arvestatavat mõju.

Planeeringu elluviimisega kaasneda võivad lokaalsed mõjud ning asjakohastel juhtudel nende seiremeetmed:

• planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Igakordne kinnistu omanik peab kasutama põhjavett säästlikult ning tagama ja tarvitusele võtma meetmed põhjavee kaitsmiseks. Meetmete tõhususe hindamiseks tuleks regulaarselt (kord aastas) tellida planeeritud puurkaevu vee keemilise seisundi analüüs;

• planeeritud biopuhasti tõhususe kontrolliks tuleb igakordsel kinnistu omanikul regulaarselt (kord aastas) tellida puhastist väljuvate heitvete keemilise seisundi analüüs;

• planeeringualal ei paikne loodusvarasid, mida saaks ehitustegevuses kasutada, kogu vajaminev materjal tuleb kohapeale transportida mujalt. Ehitustegevuses kasutatavate materjalide ning vee kogustesse tuleks suhtuda säästvalt, nende mahte ei ole võimalik detailplaneeringu koostamise raames hinnata;

• kui planeeritud tegevuste käigus järgitakse nii kohaliku omavalitsuse territooriumil kui riiklikult kehtestatud norme, siis eeldatavalt ei ületa jäätmete käitlemisel tekkinud mõju piirkonna keskkonnataluvust;

• ehitusperioodil toimuvad kaevetööd muudavad osaliselt olemasolevat pinnast, kuid eeldatavalt ei viida kaevetööde käigus pinnasesse ohtlikke aineid ning sel tegevusel negatiivset ega pikaajalist mõju ei ole;

• täiendav müra ja vibratsioon võivad kaasneda eelkõige uute hoonete ehitamisega ning sellega kaasnevad mõjud on ajutised;

• ehitusprotsessis tuleb ksutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb regulaarselt hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust (nt lekked).

Detailplaneeringuga planeeritud tegevused ei näe ette majanduslikke, kultuurilisi ega sotsiaalseid mõjusid sellises mahus, mida oleks võimalik asjakohaselt hinnata.

_____________________________________________________________________________

Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP21-01 Lisa 4.2. / 1

87

Sassi detailplaneeringu koostamise ning finantseerimise leping nr 8-4.1/20

Kärdla (digitaalallkirja andmise kuupäev)

Hiiumaa Vallavalitsus (registrikood 77000424, aadress Keskväljak 5a, 92413 Kärdla linn, Hiiumaa vald, Hiiu maakond)(edaspidi tellija), keda esindab vallavanem Hergo Tasuja,

Kermo Paat (isikukood 39211111917, e-post [email protected] ), (edaspidi huvitatud isik),

ja AA Arhitektid OÜ (registrikood 11484739, aadress Telliskivi 60A, 10412 Tallinn), (edaspidi töövõtja), keda esindab juhatuse liige Margus Veskimeister,

edaspidi nimetatud eraldi ka poolning koos ja ühiselt pooled,

sõlmisid, tuginedes Hiiumaa Vallavolikogu 18.08.2022 otsusele nr 61 „Sassi detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“, detailplaneeringu koostamise ning finantseerimislepingu(edaspidileping) alljärgnevatel tingimustel.

1. Lepingu eesmärk ja ese

1.1. Lepingu eesmärgiks on määrata kindlaks Hiiessaare külas asuva Sassi kinnistu detailplaneeringu (algatatud Hiiumaa Vallavolikogu 18.08.2022 otsusega nr 61) (edaspidi detailplaneering) koostamisel ning detailplaneeringu koostamise rahastamisel tellija, huvitatud isiku ja töövõtja vaheline õigussuhe.

1.2. Lepinguga tellib tellija töövõtjalt detailplaneeringu koostamise (edaspidi ka töö), töövõtja kohustub töö tegema ja huvitatud isik kohustub maksma töövõtjale selle eest tasu.

1.3. Töö maht ja tööle kehtestatud nõuded on sätestatud lepingu dokumentides ja töö tegemist reguleerivates õigusaktides. Tööde hulka kuulub ka selliste ülesannete täitmine ja nende tööde tegemine või teenuste osutamine, mis ei ole lepingu dokumentides otseselt nimetatud, kuid mille tegemine on vajalik lepingus ettenähtud tulemuse saavutamiseks.

1.4. Detailplaneeringu alana mõistetakse Hiiessaare külas asuvat Sassi maaüksust, katastritunnus 63901:001:1441, pindala 5,09 ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100%.

2. Lepingu dokumendid

2.1. Termini „leping“ all mõistetakse lepingu tähenduses kõiki lepingu dokumente. Lepingu dokumendid koosnevad lepingust ja lepingu lisadest. Lepingu juurde kuuluvad lepingu sõlmimise ajal järgmised lisad:

2.1.1 Lisa 1 – Hiiumaa Vallavolikogu 18.08.2022 otsus nr 61 „Sassi detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ koos selle lisade ja seletuskirjaga.

3. Detailplaneeringu koostamise rahastamine ja töö eest tasumine

3.1. Detailplaneeringu koostamise rahastamist finantseerib täies ulatuses huvitatud isik. Huvitatud isik kohustub tasuma kulud, mis on seotud detailplaneeringu koostamise ja

88

menetlemisega vastavalt huvitatud isiku ja detailplaneeringu koostaja vahelisele kokkuleppele.

3.2. Tasu sisaldab kõiki töövõtja tehtud kulutusi töö tegemisel lepingu raames ja autoritasu. 3.3. Makse(d) tasutakse huvitatud isiku poolt detailplaneeringu koostaja arvelduskontole

detailplaneeringu koostaja arve alusel.

4. Tellija kohustused ja õigused

4.1. Tellija on kohustatud:

4.1.1. andma töövõtjale üle tellija valduses olevad töö tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid;

4.1.2. edastama töövõtjale mistahes informatsiooni, mis tellija parima äranägemise kohaselt võib aidata kaasa tööde kiiremale ja optimaalsemale tegemisele;

4.1.3. teavitama töövõtjat viivitamatult asjaoludest, mis võivad takistada tööde nõuetekohast tegemist;

4.1.4. tegema koostööd kaasatavate asutuste ja organisatsioonidega, sh lähteandmete kogumine, informatsiooni vahetamine;

4.1.5. tegema planeerimisseaduses sätestatud menetlustoimingud; 4.1.6. arvestama töövõtja ja huvitatud isiku seaduslikke, mõistlikke ning põhjendatud

ettepanekuid detailplaneeringu menetlemisel; 4.1.7. võtma vastu lepingu tingimustele ja õigusaktidele vastava töö.

4.2. Tellijal on õigus:

4.2.1. anda töövõtjale suuniseid ja teha põhjendatud ettepanekuid töö koostamiseks; 4.2.2. mittenõustumisel töövõtja tehtud tööga nõuda ekspertiisi teostamist. Ekspertiisi kulud

kannab tellija. Kui tellitud ekspertiisi kohaselt oli töövõtja töö vastuolus kehtivate õigusaktide või hea tava ja praktikaga, on tellijal õigus ekspertiisi maksumus töövõtjalt sisse nõuda. Ekspertiisi teostamise ajaks võib tellija peatada töö koostamise;

4.2.3. nõuda töövõtjalt lepingujärgse töö vajalikul tasemel vormistamist ja tellijale üleandmist.

5. Töövõtja kohustused ja õigused

5.1. Töövõtja on kohustatud:

5.1.1. juhinduma töö tegemisel lepingust, kehtivatest projekteerimis- ja ehitusnormidest, heast projekteerimis- ja ehitustavast ning detailplaneeringu koostamist reguleerivatest sätetest;

5.1.2. kasutama töö tegemisel vajaliku ja piisava kvalifikatsiooniga tööjõudu, kelle haridus, oskused ja kogemused vastavad planeerimisseaduses esitatud nõuetele. Tellijal on õigus nõuda alltöövõtjate või kaasatud spetsialistide väljavahetamist töövõtja kulul, kui nimetatud isikud teevad töid mittekohaselt;

5.1.3. hankima töö tegemiseks vajalikud avalikult kättesaadavad materjalid; 5.1.4. teatama tellijale ja huvitatud isikule koheselt kõigist asjaoludest, mis võivad ohustada

töö tegemist lepingu kohaselt; 5.1.5. viima sisse tellija või tema poolt volitatud isiku poolt nõutavad muudatused ja

parandused;

89

5.1.6. valmistama ette avalike väljapanekute ja avalike arutelude korraldamise materjalid, sh kirjad, kutsed, teated jms ning tutvustama tööd avalikel aruteludel ning andma oma pädevuse piires selgitusi;

5.1.7. esitama tellijale ja huvitatud isikule kirjalikult oma seisukohad avalikel aruteludel ja avalikel väljapanekutel esitatud vastuväidetele ja ettepanekutele ning nõustama vajadusel planeeringuvaidluste korral;

5.1.8. tagama, et dokumentatsioon võimaldab detailplaneeringut vastu võtta ja kehtestada. Juhul, kui detailplaneeringusse tehakse parandusettepanekuid või avastatakse puudusi, mis takistavad detailplaneeringut kehtestada, kohustub töövõtja sellised puudused kõrvaldama lühima võimaliku ajaga ning selliseid töid ei loeta lisatöödeks;

5.1.9. esitama enne detailplaneeringu kehtestamise kohta otsustuse tegemist tellijale detailplaneeringu koos kõikide lisadega vähemalt 1 (ühes) eksemplaris eesti keeles paberkandjal ja 1 (ühes) eksemplaris identse informatsioonina digitaalsel kujul (pdf ja dwg formaadis ja vastavalt Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50).

5.2. Töövõtjal on õigus: 5.2.1. saada tellijalt töö tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid; 5.2.2. saada huvitatult isikult töö eest tasu vastavalt lepingus sätestatud tingimustele; 5.2.3. nõuda huvitatult isikult lepinguga määratud maksetähtaegade rikkumise korral viivist

0,05% tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud kalendripäeva eest, kuid kokku mitte rohkem kui 20% viivitatud summast;

5.2.4. kasutada töö koostamiseks teisi isikuid/alltöövõtjaid, jäädes ise vastutavaks lepingu täitmise eest;

5.2.5. arvestades töövõtja erialaseid teadmisi ja kogemusi, teha tellijale põhjendatud ettepanekuid töö lahenduste osas.

6. Huvitatud isiku õigused ja kohustused

6.1. Huvitatud isik on kohustatud:

6.1.1. maksma töövõtjale tasu töö tegemise eest. Huvitatud isik kohustub kandma ka kõik muud detailplaneeringu koostamisega ja menetlemisega seotud vajalikud kulud, kaasa arvatud vajalike analüüside ja ekspertiiside tegemise kulud ning kohustub need nõudmisel hüvitama tellijale või töövõtjale;

6.1.2. tasuma töövõtjale töö eest vastavalt lepingu punktis 3.3. sätestatule; 6.1.3. maksma töövõtjale tema nõudel viivist tähtaegselt tasumata summadelt 0,05% iga

viivitatud kalendripäeva eest, kuid kokku mitte rohkem kui 20% viivitatud summast; 6.1.4. sõlmima enne detailplaneeringu kehtestamist tellijaga planeerimisseaduse § 131 lõike

2 kohase halduslepingu sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks kandmiseks.

6.1.5. Juhul, kui detailplaneeringut ei kehtestata, ei hüvitata huvitatud isikule lepingu alusel tasutud summasid ning huvitatud isik on kohustatud tasuma kõik lepingu alusel veel tasumata summad.

6.2. Huvitatud isikul on õigus:

6.2.1. teha tellijale ettepanekuid seoses detailplaneeringu koostamisega.

7. Autoriõigused

90

7.1. Autoriõigused kõigile töö raames loodud teostele lähevad tellijale üle jooksvalt, st kohe pärast iga autoriõiguse mõistes teose mõistele vastava töö osa valmimist, ilma et oleks vajalik vastava töö osa tellijale üleandmine või esitamine. Autoriõigused lähevad üle seadusega lubatud maksimaalses ulatuses. Tasu autoriõiguste eest on hõlmatud töö eest lepingujärgselt makstava tasuga. Samaaegselt autoriõiguste üleminekuga tellijale saab töövõtja automaatselt lihtlitsentsi vastavate teoste kasutamiseks ulatuses, mis on vajalik lepingu edasiseks täitmiseks, sh õiguse vastavate teoste muutmiseks ja reprodutseerimiseks. Töövõtja võib vastavat litsentsi all-litsentsida ainult tema poolt lepingu täitmisel kasutatavatele isikutele ja ainult ulatuses, mis on vajalik lepingu täitmiseks. Autoriõiguste üleminek jääb kehtima ka juhul, kui leping lõppeb mis tahes põhjusel ennetähtaegselt ja/või ilma töö lõpliku üleandmiseta.

7.2. Koos varaliste õiguste eelsätestatud üleminekuga annab töövõtja tellijale jooksvalt ka seadusega lubatud maksimaalse ulatusega tähtajatu ainulitsentsi töö raames loodavatele teostele laienevate isiklike õiguste kasutamiseks territoriaalsete ja ajaliste piiranguteta koos all-litsentside andmise õigusega ning loobub tellija suhtes igasugusest õigusest nõuda vastavate teoste kasutamise lõpetamist. Eelsätestatud litsentsi ja õigusest loobumise tasu on hõlmatud töö eest lepingujärgselt makstava tasuga. Töövõtjal ei ole õigust käesolevas punktis autori isiklike õiguste kasutamiseks tähtajatult sõlmitud litsentsilepingut korraliselt üles öelda.

7.3. Töövõtja kohustub tagama, et töö, töö teostamine ega töö kasutamine ei riku kolmandate isikute õigusi, sh autoriõigusi.

7.4. Juhul, kui töö, töö teostamine või töö kasutamine rikub kolmandate isikute õigusi, vastutab rikkumise eest töövõtja. Töövõtja kohustub hüvitama kolmandatele isikutele tekitatud kahju ning rahuldama tellija eest kolmandate isikute poolt tellija vastu esitatud kahju hüvitamise nõuded.

7.5. Kogu töö käigus loodud ja tekkinud teave ja lahendused, mis ei vasta autoriõiguslikule teose mõistele, on samuti tellija omand alates vastava teabe või lahenduse loomisest või tekkimisest. Tasu teabe ja lahenduste eest on hõlmatud töö eest makstava tasuga.

8. Lepingu eseme üleandmine-vastuvõtmine, riisiko ja omandiõiguse üleminek

8.1. Töövõtja kooskõlastab valminud töö tellijaga ja huvitatud isikuga ning annab töö tellijale üle ja tellija võtab töö vastu üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel. Tellija esindaja kontrollib enne vastuvõtmist, et töö vastab lepingu tingimustele. Kui töö on kooskõlas lepingu tingimustega, allkirjastavad töö või selle osa üleandmise-vastuvõtmise akti tellija ja töövõtja esindajad, kes on nimetatud lepingu punktides 11.1. ja 11.2. Juhul kui tellija esindaja keeldub valminud tööd vastu võtmast, kohustub töövõtja andma tellijale mõistliku lisaaja töö vastuvõtmiseks. Kui tellija esindaja ei võta ka lisaaja jooksul tööd vastu, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks.

8.2. Juhul kui töö üleandmisel-vastuvõtmisel avastatakse puudused (ebakvaliteetsus jms mittevastavus lepingutingimustele), fikseerib tellija esindaja puudused aktis, näidates selles ühtlasi mõistliku aja, et puudused kõrvaldada. Töövõtja tehtud tööd ei võeta vastu ega anta üle enne, kui töövõtja on töös esinenud puudused nõuete järgi ja ettenähtud tähtajaks kõrvaldanud.

8.3. Töös esinevad puudused kõrvaldab töövõtja oma kulu ja vahenditega.

9. Lepingu tähtaeg, muutmine ja lõpetamine

9.1. Leping jõustub allakirjutamise momendist ja lõpeb poolte vaheliste lepinguliste kohustuste täieliku täitmise korral, poolte kokkuleppel, lepingus ja õigusaktides ettenähtud alustel.

91

9.2. Muudatused ja täiendused käesolevale lepingule kehtivad üksnes siis, kui need on vormistatud kirjalikult ja alla kirjutatud poolte esindajate poolt.

9.3. Tellija võib lepingu üles öelda juhul, kui esineb mõni planeerimisseaduse § 129 lg-s 1 sätestatud asjaolu ja tellija otsustab detailplaneeringu koostamise lõpetada.

9.4. Tellija ja töövõtja võivad lepingust taganeda võlaõigusseaduses ette nähtud alustel ja korras.

9.5. Huvitatud isik võib lepingust taganeda ainult koos tellijaga ühiselt.

10. Kontaktisikud

10.1. Tellija kontaktisik lepinguga seonduvates küsimustes on Mai Julge; [email protected]; 463 6845

10.2. Töövõtja kontaktisik lepinguga seonduvates küsimustes on Margus Vanameister; [email protected]; 5621 4955

10.3. Huvitatud isiku kontaktisik lepinguga seonduvates küsimustes on Kermo Paat; [email protected]; 5902 8510

11. Lõppsätted

11.1. Lepingus reguleerimata küsimused lahendatakse vaidluse korral läbirääkimiste teel ja kui kokkulepet ei õnnestu saavutada, siis lahendatakse vaidlus kohtus.

11.2. Käesolev leping on allkirjastatud digitaalselt.

Poolte allkirjad:

Tellija Huvitatud isik Töövõtja Hiiumaa Vallavalitsus Kermo Paat AA Arhitektid OÜ Keskväljak 5a Sassi Telliskivi 60A Kärdla Hiiessaare küla Tallinn registrikood 77000424 Hiiumaa vald registrikood 11484739

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja Kermo Paat Margus Vanameister

92

____________________________________________________________________________________

6.1. Ruumilised illustratsioonid Planeerimisseaduse § 135 lõike 4 kohaselt esitatakse kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest ruumilise ettekujutuse saamiseks avalikul väljapanekul detailplaneeringu lisana vähemalt üks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon.

__________________________________________________________________________

Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP21-01 Lisa 6.1. / 1

93

_____________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________

Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP21-01 Lisa 4.1. / 2

94

_____________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________

Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP21-01 Lisa 4.1. / 3

95

96

97

98

99

TEHNILISED TINGIMUSED 410781

TAOTLUSE ESITAJA Nimi / ärinimi

Kuusk, Arno

Isiku- või registrikood

38208210236

Kontaktaadress Tänav / maja / korter

Kärdla, Metsa tn, 35a

Sihtnumber

92413

Maakond

Hiiu maakond

Telefon

526 7075

e-post

[email protected]

Kontaktisik Nimi

Telefon e-post

VÕRGUÜHENDUSE ASUKOHT Võrguühenduse kasutamise asukoht / aadress

Sassi Hiiesaare küla Hiiumaa vald Hiiu maakond

Tarbimiskoht Katastriüksuse number

63901:001:1441

Minimaalne 1-faasiline lühisvool Maksimaalne 3-faasiline lühisvool

Piirkonna alajaam Toitefiider Jaotusalajaam Jaotusfiider

TOOTEVALIK Tehnilised tingimused detailplaneeringuks

SOOVITUD VÕRGUÜHENDUSE JA MÕÕTESÜSTEEMI ANDMED Faaside arv

3

Amprite arv

25 A

ELEKTRILEVI TEGEVUSED Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu.

1/2

100

TEHNILISED TINGIMUSED 410781

KLIENDI TEGEVUSED 1. Olemasoleva alajaama Hiiesaare:(Hiiu) maakaabli fiidri F1 baasil näha ette uuele objektidele toide 0,4 kV maakaabelliinina. Objekti elektrivarustuseks planeerida kinnistu piirile 0,4 kV liitumiskilp ja jaotuskilp. Liitumiskilp planeerida tarbija krundi piirile, teealasse. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatavad. Sassi kinnistu olemasolev liitumispunkt asub liitumiskilbis 57855LK. 2. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga. 3. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana, alajaamadele eraldi katastriüksusi mitte moodustada. 4. Kõikide planeeritavate tänavate äärde näha ette perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor. 5. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. 6. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike täiendavate andmete saamiseks pöörduda Enefit Connecti piirkonna elektrivõrgu inseneri poole (Kardo Link, tel. 5884 4354, [email protected]). 7. Detailplaneering kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga. Projektide kooskõlastamist on võimalik teostada läbi iseteeninduse portaali ja infot on võimalik saada Elektrilevi kodulehel: https://www.elektrilevi.ee/et/ teenused/projektide-kooskolastamine 8. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneerimise projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. 9. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.

TEHNILISTE TINGIMUSTE KOOSTAJA Nimi: Kardo Link

Elektrilevi OÜ volitatud esindaja

5884 4354 | [email protected]

Koostatud: 26.05.2022

Kehtib kuni: 26.05.2024

2/2

101

102

103

104

105

S

N

LEPPEMÄRGID

Katastriüksuse piir Katastriüksuse tunnus Maapinna kõrguspunkt Maapinna kõrgusjoon Tee, tänav, rada

Elektri õhuliin Veetrass Kanalisatsioonitrass Puurkaev Haljastus

Hoone, katusealune

Looduslik objekt

Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering Joonis: Tugiplaan Töö nr. DP21-01 Esituskuju mõõtkava: M 1:500

Koostamise aeg: Veebruar 2023

Nõlv, reljeef Kraav, truup

ML106_Hiiessaare_Sassi_Tugiplaan.dwgVäljatrüki fail: Väljatrüki formaat: 1260.00 x 594.00 MM

Planeeringuala piir

106

_____________________________________________________________________________ Vallamaja tel: 463 6840 Tempa küla 463 6841

Hiiumaa vald e-post: [email protected]

92348 HIIUMAA http://vald.hiiumaa.ee/ Reg nr 77000542

HIIUMAA VALD

PÜHALEPA OSAVALLA VALITSUS

Transpordiamet 24.03.2023 nr 8-4./36-19

[email protected]

Detailplaneeringu kooskõlastamine

(Sassi, Hiiessaare k)

Tulenevalt planeerimisseaduse § 85 lg 1 palub Pühalepa Osavalla Valitsus kooskõlastada

Hiiessaare külas asuva Sassi kinnistu detailplaneeringu, kuna planeeringuala asub planeeringuala

asub osaliselt Kärdla lennuvälja kaitsevööndis ja kogu ulatuses Kärdla lennuvälja lähiümbruse

alal.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liili Eller

osavallavanem

Lisa: Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering (AA Arhitektid OÜ töö nr DP21-01)

Mai Julge 463 6845

[email protected]