Sotsiaalministri
… a käskkiri nr ….
„Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 04.04.2023 käskkirjaga nr 59 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal“ muutmine“
Lisa 1


Tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2026–31.12.2028


Tegevus 2.1. Integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine

Alategevus 2.1.1. SCIROCCO hindamine

2024. aastal loodi koordinatsioonimudeli rakendamiseks koostöövõrgustik. Koostöövõrgustikku kuuluvad: Politsei- ja Piirivalveamet, Ida-Viru maakonna haiglad, esmatasandi tervisekeskused, perearstid, kiirabi, sotsiaal- ja tervisevaldkonna teenuseosutajad. 2024. aasta alguses hinnati SCIROCCO küpsusmudeliga kõiki Ida-Virumaa kohalikke omavalitsusi (edaspidi KOV) koos koostöövõrgustikuga, et tuvastada valmisolek liikuda piirkonnas parema koordineerituse ja teenuste integreerituse suunas. 2026. aastal toimub kordushindamine, et võrrelda kuidas valmisolek ja olukord on vahepeal muutunud.

Kordushindamise eesmärk on välja selgitada teenuste osutamise senise süsteemi ulatuslikuma integreerimisega kaasnevad mitmetasandilised muudatused. Olemasolevad rollid tuleb ümber mõtestada ja vajaduse korral lisada uusi, tööprotsessid ja tööpraktika võivad vajada kohandamist. Välja tuleb töötada lahendused, mis toetavad nii meeskondadevahelist kui ka meeskondadeülest koostööd ja infovahetust.

Tegevus
Tegevuse üldajaraam

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil
SCIROCCO hindamise hanke ettevalmistamine
01.01.2025–31.12.2026

01.09.2026–19.09.2026
SCIROCCO hindamise tegija leidmine ja lepingu sõlmimine
01.01.2025–31.12.2026


22.09.2026–10.10.2026
Ida-Virumaa koostöövõrgustiku (sh KOV) hindamine
01.01.2025–31.12.2026


13.10.2026–28.11.2026

Näitaja
Näitaja nimetus
Sihttase tegevuskava aastal (2024)
Sihttase (2026)
Selgitus
Väljundnäitaja
SCIROCCO hindamine on tehtud
1
2
Tegevuse tulemusena on kitsaskohad kaardistatud ja lahendused välja töötatud. Muutuste analüüsimiseks tehakse kordushindamine aasta pärast vahehindamist

Alategevus 2.1.2. Piirkondliku paindlikkusega rakendatava inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli väljatöötamine

2024. aastal töötati välja koordinatsioonimudel, et vähendada kompleksse abivajadusega inimeste ja nende lähedaste koormust asjaajamisel sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas. Väljatöötatud mudeli eesmärk on pakkuda kompleksse abivajadusega inimestele õigeaegset ja nende vajadustele vastavat abi, toetades seeläbi võimalikult kaua koduses keskkonnas toimetulekut, ning koguda senisest paremini infot sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutamise puuduste (puuduvad teenusekohad, teenuste saamise järjekorrad, regionaalsed erinevused praktikas jne) ja toimiva praktika kohta.

Teenuse kiireks ja kvaliteetseks käivitamiseks kaasati kompetentsikeskusena SA Viljandi Haigla, kes omab vastavat kogemust analoogsete projektide elluviimisel ning on näidanud häid tulemusi oma maakonnas sarnaste teenuste kasutuselevõtu ja paikkondliku võrgustiku käivitamisega. Kompetentsikeskuse ülesanne on aidata Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidul (edaspidi IVOL) oma senist kogemust kasutades välja töötada valdkondadeülese koordinatsiooni standard ja teenuse osutamisega seonduv dokumentatsioon, korraldada esmast koolitust terviseteejuhtidele ning pakkuda neile mentorlust ja tuge kogu projekti kestel. Kompetentsikeskuse tegevuste elluviimiseks sõlmis IVOL SA Viljandi Haiglaga koostöölepingu.

Samuti on kompetentsikeskuse ülesanne aidata Ida-Viru maakonna võrgustikke riskirühmade tuvastamisel, tegevus- ja tulemusmõõdikute kasutuselevõtul ning meeskonnatöö arendamisel tervikuna. Nimetatud ülesande täitmiseks sõlmib Sotsiaalministeerium (SoM) SA Viljandi Haiglaga vastava lepingu.

Tegevus
Tegevuse üldajaraam
Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil
Inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli kohandamine, arvestades Ida-Virumaa spetsiifikat
01.01.2023–31.12.2027
01.01.2026–31.12.2027
Riskigruppi kuuluvate inimeste tuvastamine (SoM)
01.01.2023–31.12.2027
01.01.2026–31.12.2027
Valdkondadeülese koordinatsiooni rakendamiseks vajaliku dokumentatsiooni täiendamine
01.01.2023–31.12.2027
01.01.2026–31.12.2027
Koordinatsioonimudeli rakendamisega seotud koolitused võrgustikupartneritele
01.01.2023–31.12.2028
01.01.2026–31.12.2027

Näitaja
Näitaja nimetus
Sihttase tegevuskava aastatel (2026)
Sihttase (2028)
Selgitus
Väljundnäitaja
Inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel on välja töötatud ja Ida-Viru maakonna jaoks kohandatud
1
1
Inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel on välja töötatud. Seda on testitud 2025 ja kohandatud 2026–2028, arvestades Ida-Virumaa spetsiifikat.

Alategevus 2.1.3. Hoolduse koordinatsioonimudeli rakendamine Ida-Virumaal

Tulenevalt väljatöötatud mudelist jagati maakond kaheks sotsiaal- ja tervishoiusektori koostööpiirkonnaks – Narva piirkond ja Kohtla-Järve piirkond. Mõlemas piirkonnas on moodustati koostöövõrgustikud, kuhu kuuluvad selle piirkonna KOV-id, aktiivravihaigla ja esmatasandi tervisekeskused. Nende töö edasiseks arendamiseks ja juhtimiseks palgati koordineerimispiirkondade võrgustikujuhid, kelle ülesanne on koostöövõrgustikke laiendada, pidada võrgustiku osaliste andmebaasi (kontaktid ja teenuseinfo), aidata võrgustikul kokku leppida tegevus- ja tulemuseesmärgid, korraldada nende regulaarset seiret, teavitada kogukonda valdkondadeülese koordinatsiooni võimalustest (veebileht ja teavituskampaania) ning kaasata kõiki osapooli valdkondadeülese koordineeritud teenuse osutamise arendamisse ja uute, piirkonnale vajalike võrgustikuteenuste väljatöötamisse.

Valdkondadeülene koordineeritud teenus on piirkonnas esimene oluline võrgustikuteenus, mille rakendamiseks teevad aktiivset koostööd piirkonna KOV-id, perearstiabi osutajad ja haiglavõrgu haiglad. Projekti raames sõlmis IVOL lepingu kahe maakonnas tegutseva riikliku haiglavõrgu haiglaga – SA Ida-Viru Keskhaigla ja SA Narva Haigla. Nimetatud haiglad võtsid tööle terviseteejuhid, kes asusid tööle piirkonna esmatasandi tervisekeskustesse ja haiglavõrgu haiglasse ning nad varustati tarvilike töövahenditega (sh tarkvaraga, mis võimaldab tehtavat tööd dokumenteerida ja kõigil osapooltel tarvilikku meeskonnatööd teha). Esmatasandi tervisekeskustes tööle asunud terviseteejuhtide peamine ülesanne on koostöös perearsti ja tema meeskonnaga ning KOV-i sotsiaaltöötajatega tagada kompleksse abivajadusega inimestele (edaspidi sihtrühm) tugi ja toimetulek kodukeskkonnas. Haiglates tööle asunud terviseteejuhtide peamine ülesanne on toetada sihtrühma liikumisel haiglaravilt kodusele ravile eesmärgiga vältida haiglas viibimist sotsiaalsetel põhjustel ja hoida ära välditavaid rehospitaliseerimisi ning anda abivajavad patsiendid sujuvalt üle esmatasandi spetsialistidele.

Sihtrühmaks on eeskätt eakamad inimesed, kellel on mitu organsüsteemi kroonilist haigust (metaboolne triaad) ja sotsiaalsed probleemid, mille tõttu on toimetulek kodus ilma täiendava toeta raskendatud. Riskirühma leidmiseks kasutatakse abistava infona Tervisekassa andmebaasi, mis võimaldab hinnata inimese haiglasse sattumise riski. See annab võimaluse ka koordineeritud teenuse proaktiivseks osutamiseks.

Koordineeritud teenuse osutamise dokumenteerimiseks ja meeskonnatööks kasutavad haiglad oma infosüsteemi, millele projekti käigus tellitakse lisaarendus (kandenimega JUTT – juhitud tervikteenuse töölaud), mis võimaldab kaasata ka sotsiaalvaldkonda, hinnata abivajadust ja koostada terviseteejuhtidel inimesekeskseid personaalseid plaane, mis sisaldavad nii sotsiaal- kui ka tervisevaldkonna eesmärke, soovitusi, juhiseid ja tegevusi. Vajaliku arenduse hankimiseks sõlmib IVOL haiglatega lepingu ning haiglad ise hangivad tarviliku tarkvara koos nõutavate turvalahendustega. Kompetentsikeskus nõustab IT-arenduse tellimist ja väljatöötamist.

2025. ja 2026. aastal on koordinatsioonimudelit testitud ja täiendatud ning terviseteejuhtide ja võrgustikujuhtide võrgustik on Ida-Virumaal käivitunud. 2027. aasta esimeses pooles korraldatakse terviseteejuhtidele täiendkoolitused uue seadusega kehtestatava terviseteejuhi ametiprofiili alusel, mis annab terviseteejuhtidele selguse nende rolli, õiguste ja kohustuste kohta ning ligipääsu vajalikele andmetele. Ühtlasi töötatakse välja tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostööorganisatsiooni toimimiseks vajalik dokumentatsioon (sh koostöökorraldust, juhtimist ja osapoolte rolle reguleerivad dokumendid). 2027. aasta lõpuks moodustatakse maakonnas välja töötatud integratsioonimudeli põhjal koostööorganisatsioon, mis koondab piirkonna sotsiaal- ja tervishoiuteenuse osutajad (sh KOV-id, perearstiabi osutajad ja piirkonna haiglad) ühise koostöö- ja rahastamispartneri alla, kellega rahastaja(d) saavad edaspidi sõlmida integreeritud ja võrgustikuteenuste osutamise lepinguid.

Arvestades, et Ida-Virumaal moodustatakse maakonnas välja töötatud integratsioonimudeli põhjal tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostööorganisatsioon, kohandatakse hoolduskoordinatsiooni teenuse osutamiseks kasutusele võetud infosüsteemi JUTT (juhitud tervikteenuse töölaud) lahendust ka koostööorganisatsiooni toimimise ja osapooltevahelise meeskonnatöö toetamiseks. JUTT on pilvepõhine autentimisega ühilduv platvorm, mis sisaldab digitaalset teavitusvõimalust, heaoluplaani, terviseteejuhi töölauda koos tegevuskavaga ja meeskonnatöö lahendusi.

Tegevus
Tegevuse üldajaraam
Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil
Valdkondadeülese koordineeritud teenuse rakendamine
01.01.2023–31.12.2028
01.01.2026–31.12.2028
Terviseteejuhtide täiendkoolitused uue ametiprofiili alusel
01.01.2023–31.12.2028
01.01.2027–31.12.2028
Tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostööorganisatsiooni toimimiseks vajaliku dokumentatsiooni väljatöötamine (IVOL)
01.01.2023–31.12.2027
01.01.2027–31.12.2027
Tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostööorganisatsiooni moodustamine (IVOL)
01.01.2023–31.12.2027
01.07.2027–31.12.2027
Tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostööorganisatsiooni meeskonna koolitused
01.01.2023–31.12.2028
01.01.2028–31.12.2028

Näitaja
Näitaja nimetus
Sihttase tegevuskava aastatel (2026)
Sihttase (2028)
Selgitus
Väljundnäitaja
Valdkondadeülene koordinatsioonimudel on Ida-Viru maakonnas kasutusele võetud
1
1
Valdkondadeülene koordinatsioonimudel on Ida-Viru maakonnas kasutusele võetud. Baasmudel on tehtud, mudelit kohandatakse jooksvalt kui sihtgruppi on vaja laiendada.
Väljundnäitaja
Tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostööorganisatsioon on maakonnas välja töötatud integratsioonimudeli põhjal moodustatud
0
1
Tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostööorganisatsioon moodustatakse 2028. aastaks, mille järel jätkub selle tegevuse ja meeskonna arendamine.

Tegevus 2.2. Teadmiste, oskuste ja motivatsiooni suurendamine

Alategevus 2.2.1. Motivatsioonisüsteemi loomine piirkonda tööle tulevatele sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna töötajatele

Tegevuse eesmärk on koostöös partneritega välja töötada sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas töötavatele spetsialistidele motivatsioonisüsteem (sh töökoha õppe), mis soodustab spetsialisti valima oma töö- ja elukohaks Ida-Viru maakonna. Tegevuse raames korraldatakse turunduskampaaniaid ja motivatsiooniüritusi nii sotsiaal- kui tervisevaldkonnas. Turunduskampaaniate eesmärk on tutvustada maakonna sotsiaal- ja tervisevaldkonna asutusi ning seeläbi meelitada tööle puuduvaid spetsialiste.

Tegevuse raames viiakse ellu sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna turunduskampaania, mille eesmärk on suurendada potentsiaalsete spetsialistide (sh sotsiaalvaldkonna töötajate, arstide, õdede, üliõpilaste ja residentide) teadlikkust piirkonna töö- ja karjäärivõimalustest. Tervishoiuvaldkonna turunduskampaania eesmärk on parandada Ida-Viru Keskhaigla, Narva Haigla ja Ida-Virumaa esmatasandi tervisekeskuste kui tööandjate nähtavust ja mainet ning soodustada spetsialistide Ida-Virumaale tööle ja elama asumist. Sotsiaalvaldkonna turunduskampaania fookuses on meediamaterjalide loomine ning sündmuste ja reklaami korraldamine Ida-Virumaa KOV-ide sotsiaalvaldkonnas tegutsevatele asutustele. Kampaaniad viiakse ellu loovlahenduste (video-, heli- ja visuaalmaterjalid), erinevate meediakanalite (televisioon, raadio, sotsiaalmeedia, trükimeedia, digimeedia, välimeedia) ja sündmuste kaudu, sealhulgas korraldatakse tutvumisväljasõite Ida-Virumaa tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna asutustesse.

Tegevus
Tegevuse üldajaraam
Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil
Kitsaskohtade kaardistamine. Teavitustegevused ja valdkonna organisatsioonide kaasamine (nt infopäevad, töölauad, arutelud)
01.11.2022–28.06.2028
01.01.2026–28.06.2028
Sotsiaalvaldkonna turunduskampaania põhimõtete koostamine
01.11.2022–31.08.2026
01.03.2026–31.08.2026
Riigihanke korraldamine sotsiaalvaldkonna turunduskampaania loovlahenduse loomiseks ja elluviimiseks (IVOL)
01.11.2022–31.10.2026
01.09.2026–31.10.2026
Sotsiaalvaldkonna turunduskampaania korraldamine
01.11.2022–31.07.2027
01.11.2026–31.07.2027
Motivatsiooniürituste põhimõtete koostamine ja tegevuste kokkuleppimine koos sotsiaal- ja tervisevaldkonna organisatsioonidega
01.11.2022–01.12.2027
01.11.2026–01.12.2027
Motivatsiooniürituste korraldamine
01.11.2022–01.12.2027
01.05.2027–01.12.2027
Riigihanke korraldamine tervishoiuvaldkonna turunduskampaania loovlahenduse loomiseks ja elluviimiseks (IVOL)
01.11.2022–01.07.2026
01.01.2026–01.07.2026
Tervisevaldkonna turunduskampaania loovlahenduse väljatöötamine ja kinnitamine
01.11.2022–31.08.2026
01.07.2026–31.08.2026
Tervisevaldkonna turunduskampaania elluviimine meediakanalites ning sündmuste, sh üliõpilaste ja residentide väljasõitude korraldamine
01.11.2022–01.12.2027
01.09.2026–01.12.2027
Turunduskampaania tulemuste analüüsi ja kokkuvõtte koostamine
01.11.2022–31.05.2028
01.01.2028–31.05.2028

Näitaja
Näitaja nimetus
Sihttase tegevuskava aastal (2026)
Sihttase (2028)
Selgitus
Väljundnäitaja
Maakonnas on toimunud turunduskampaaniad ja motivatsiooniüritused
1
2
2026. aastal toimub esimene ja 2028 teine.

Alategevus 2.2.2. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna uute töötajate üldise kvalifikatsiooni taseme tõstmine ja erioskuste õpetamine spetsialiseerunud spetsialistidele

Tegevuse käigus töötatakse koostöös eri osapooltega välja sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonda tööle tulevatele uutele spetsialistidele koolituspakett (sh tööpõhine õpe), mis soodustab spetsialisti valima oma töökohaks Ida-Viru maakonna. Tegevuse sihtrühmaks on sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna töötajad, asjaomased ametnikud KOV-idest, era- ja mittetulundussektorist. Eritähelepanu pööratakse teenustele, mille osutamiseks on Ida-Viru maakonnas keeruline leida kvalifitseeritud töötajaid või töötajaid on puudu.

Toetatakse piirkonda tööle tulevate uute sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna töötajate teadmiste ja oskuste arendamist, et tagada piirkonnas senisest tõhusamalt võimekus osutada teenuseid riskiolukorras olevatele abivajajatele ja parandada teenuste kvaliteeti. Tegevuse raames pakutakse sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonda tööle tulevatele spetsialistidele koolitusi ja õpetatakse täiendavaid erioskusi ning võimestatakse piirkonna tervise- ja hoolekandeasutusi, et parandada teenuste kvaliteeti ja leida potentsiaalseid uusi töötajaid.

Tegevus
Tegevuse üldajaraam
Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil
Vajalike koolituste kaardistamine
01.11.2022–31.12.2028
01.01.2026–31.12.2028
Koolitusprogrammi kokkupanek
01.11.2022–31.12.2028
01.01.2026–31.12.2028
Koolituste korraldamine
01.11.2022–31.12.2028
01.01.2026–31.12.2028

Näitaja
Näitaja nimetus
Sihttase tegevuskava aastal (2026)
Sihttase (2027)
Sihttase (2028)
Selgitus
Väljundnäitaja
Koolitatud spetsialistide arv
50
60
70
Koolitused toimuvad igal aastal jooksvalt vastavalt vajadusele (kumulatiivselt).

Alategevus 2.2.3. Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste olukorral, võimalustel ja vajadustel põhineva jätkusuutliku ning soolist võrdõiguslikkust ja võrdsete võimaluste (sh ligipääsetavuse) edendamist toetava koolitus-, nõustamis- ja tugisüsteemi loomine ja rakendamine

Ida-Virumaa KOV-ide otsustajate ning poliitikakujundajate ja -rakendajate soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste edendamise alase võimekuse parandamiseks viiakse 2023–2027 ellu pilootprojekt, mille raames luuakse rätseplahendusel põhinev, Ida-Virumaa KOV-ide olukorda, võimalusi ja vajadusi arvestav ning jätkusuutlik koolitus-, nõustamis- ja tugisüsteem (sh töövahendid ja võrgustik), mis toetab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste (sh ligipääsetavuse) süstemaatilist ja eesmärgistatud edendamist Ida-Virumaa KOV-ides ning seeläbi kohaliku tasandi meetmete ja tegevuste paremat sihitamist ja kvaliteeti, samuti ressursside säästlikumat ja tulemuslikumat kasutamist.

Seoses õiglase üleminekuga eelanalüüsitakse tegevuse raames Ida-Virumaa peamisi soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise probleeme, millega KOV-id peavad eelkõige arvestama enda teenuste arendamisel või pakkumisel. Eelanalüüs selgitab välja ka KOV-i otsustajate, poliitikakujundajate ja -rakendajate teadlikkuse, hoiakud, valmisoleku ja ressursid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamiseks.

Koolitatakse Ida-Virumaa kaheksa KOV-i otsustajaid ning poliitikakujundajaid ja -rakendajaid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste edendamise teemal eesmärgiga suurendada nende teadlikkust: 1) soolistel jm tunnustel põhineva ebavõrdsuse ilmingutest, nende põhjustest ja tagajärgedest; 2) võrdsete võimaluste ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise, sh soolõime vajalikkusest ja kasust ning 3) KOV-ide rollist ja edendamise kohustusest. Samuti aidatakse koolitustega kaasa soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega arvestamise oskuste parandamisele kohaliku elu korraldamises.

Nõustamistegevuste raames aitavad soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste (sh ligipääsetavuse) eksperdid kohaliku tasandi poliitikakujundajatel ja -rakendajatel läbimõeldult, sisuliselt ja süsteemselt edendada soolist võrdõiguslikkust ja võrdseid võimalusi pilootprojekti valitud arengukavade, programmide, meetmete ja õigusaktide eelnõude väljatöötamisel ja rakendamisel.

Tegevus
Tegevuse üldajaraam
Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil
Olukorra kaardistus (sh KOV-i ja valdkonna organisatsioonide kaasamine) ja eelanalüüsi tegemine
01.11.2022–31.12.2027
01.01.2026–31.05.2026
Koolituste korraldamine KOV-ides
01.11.2022–31.12.2027
01.06.2026–01.07.2027
Nõustamistegevused
01.11.2022–31.12.2027
01.01.2026–01.07.2027
Tugisüsteem
01.11.2022–31.12.2027
01.01.2026–01.07.2027

Näitaja
Näitaja nimetus
Sihttase tegevuskava aastal (2026)
Sihttase (2027)
Selgitus
Väljundnäitaja
Koolitatud spetsialistide arv
50
100
Koolitused toimuvad igal aastal vastavalt vajadusele
Väljundinäitaja
Nõustamist saanud KOV projektid
4
8
Nõustamised toimuvad igal aastal vastavalt kokkulepetele

Alategevus 2.2.4. Kogukonnas pakutavate teenuste kvaliteedi parandamine

Tegevusega tagatakse sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas töötavatele spetsialistidele ligipääs uutele võrgustikukoolitustele ja sekkumistele koos vajalike tööjuhiste, hindamisinstrumentide ja metoodikatega, mis aitab omakorda piirkondlikult ühtlustada abivajajale pakutava toe kvaliteeti. Tegevuse abil pakutakse sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas töötavatele spetsialistidele koolitusi, õpetatakse täiendavaid erioskusi, et parandada teenuste kvaliteeti. Tegevuse sihtrühmaks on sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna töötajad.

Tegevus
Tegevuse üldajaraam
Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil
Vajalike koolituste kaardistamine
01.11.2022–31.12.2028
01.01.2026–31.01.2028
Koolitusprogrammi kokkupanek
01.11.2022–31.12.2028
01.01.2026–31.12.2028
Koolituste korraldaja leidmine ja lepingu sõlmimine
01.11.2022–31.12.2028
01.01.2026–31.12.2028
Koolituste korraldamine
01.11.2022–31.12.2028
01.01.2026–31.12.2028

Näitaja
Näitaja nimetus
Sihttase tegevuskava aastal (2026)
Sihttase (2027)
Sihttase (2028)
Selgitus
Väljundnäitaja
Koolitatud spetsialistide arv
1500
2000
2500
Koolitused toimuvad igal aastal vastaval vajadusele. Sihttaset raporteeritakse kumulatiivselt.

Tegevus 2.3. Innovatsiooni- ja tugiteenuste arendamine

Innovatsiooni- ja tugiteenuste arendamiseks korraldatakse avatud taotlusvoor, mille raames saavad toetust kõik Ida-Virumaa KOV-id, kes täidavad toetuse andmise tingimused, ilma omavahel konkureerimata, et arendada ja pakkuda Ida-Virumaal sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid ning parandada poliitikakujundamise kvaliteeti. See tähendab nii uudsete lahenduste väljatöötamist ja testimist kui ka uute tehnoloogiate, platvormide jms rakendamist (nt innovatsiooniprogrammi algatamine ja elluviimine uudsete lahenduste, koostöövormide ja teenuste arendamise projektide ellukutsumiseks, teadus- ja arendustegevuse toetamiseks ja rahastamiseks) sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas.

Eesmärk on luua ja arendada sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas uuenduslikke lahendusi ning suurendada KOV-ide võimekust sotsiaalteenuste arendamisel, et tagada teenuste parem kvaliteet ja kättesaadavus.

KOV-ile antakse sihitatud toetust innovaatiliste lahenduste rakendamiseks täisealiste hoolekandeteenuste pakkumisel, sealhulgas teenuste osutamisega seotud personalikulude või mobiilsete lahenduste pakkumisega seotud kulude katmiseks.

Toetatakse uuenduslike lahenduste väljatöötamist ja kasutuselevõttu, mis:
1) arendavad täisealiste tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid kohalikul tasandil;
2) suurendavad KOV-ide võimekust teenuste arendamisel ja pakkumisel;
3) parandavad teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust;
4) arvestavad täisealiste abivajadust eri eluetappides.

Projekti tegevuste elluviimise periood kuni 24 kuud (kuid mitte pikemalt kui 30.09.2028 a.) ning see algab toetuslepingu sõlmimisest või lepingus nimetatud hilisemast ajast.

Taotleja

KOV-ile antakse sihitatud toetust, mis võimaldab testida ja välja arendada valdkondadeülest koordinatsiooni toetavaid innovatiivseid sekkumisi, mis aitavad vanemaealiste puhul vähendada koduses keskkonnas kukkumise riski (nt heaolumeistri teenus). Ennetavate meetmete rakendamine aitab vähendada põlevkivisektorist vabanenud omastehooldajate hoolduskoormust, tagades neile kindlustunde lähedase turvalisuse suhtes ning võimaldades neil naasta tööturule täiskoormusega.

Sekkumiste all mõeldakse teenuseid kombinatsioonis nõustamise ja abivahenditega (sh infotehnoloogilised abivahendid). Sekkumiste mõju tuleb hinnata eel- ja järelhindamisega. Sekkumiste aruanne peab sisaldama sekkumiste mõju analüüsi.
 
Projekti tegevuste elluviimise periood on kuni 24 kuud (kuid mitte pikkemalt kui 30.09.2028 a.) ning see algab toetuslepingu sõlmimisest või lepingus nimetatud hilisemast ajast, aga hiljemalt kaks kuud pärast lepingu sõlmimist.

Sekkumised, mis aitavad vähendada vanemaealiste koduses keskkonnas kukkumise riski

Taotlejaks saab olla KOV, mis vastab järgmistele tingimustele:
1. KOV-i eelarves on kinnitatud vahendid uuenduslike tegevuste rahastamiseks tegevuse toimumise aastal või volikogu on esitanud sellekohase kinnituskirja.
2. KOV-i eelarvestrateegias on kinnitatud vahendid innovaatiliste sotsiaalteenuste jätkusuutlikuks pakkumiseks.
3. KOV on läbinud avaliku sektori innovatsiooni-, koosloome- või kaasamisprotsesside konsultatsiooni või koolituse ning esitab selle kohta IVOLile tõendi.

Märkus: koosloome põhimõte on keskne uuenduslike teenuste loomisel, kuna see tagab klientide ja teiste oluliste osapoolte otsese osaluse teenuste arendamise protsessis, võimaldades luua paremini vajadustele vastavaid teenuseid.

Toetatavad tegevused 

Koduteenuse arendusega ja heaolumeistri teenusega toetatakse vajalike abivahendite soetamist, et tagada teenuse jätkusuutlik ja kvaliteetne osutamine. Toetus peaks võimaldama minimaalselt järgmiste elementide katmist: abivajaduse hindamiseks ja teenuse osutamiseks vajalike abivahendite (sh infotehnoloogiliste abivahendite) soetamine, abivahendite paigaldamine ja kasutuselevõtu juhendamine ning nende hoolduse ja korrashoiu tagamine. Samuti võib toetus sisaldada abivahendite kasutamiseks vajaliku väljaõppe ja nõustamise korraldamist nii teenuseosutajatele kui abivajajatele.

Abikõlblikud kulud

Abikõlblikud kulud on sekkumise väljatöötamise ja teenuse osutamisega seotud kulud, sealhulgas infotehnoloogilised abivahendid, tööjõukulud, ekspertide kaasamise kulud, ruumidega seotud kulud, seminari- ja koolituskulud, transpordikulud, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud, avaliku kommunikatsiooni kulud, administreerimise kulud.

Maksimaalne toetus taotluse kohta on 50 000 eurot.

Taotlusvoor

Toimub üks jooksev taotlusvoor, mis avatakse ühe kuu jooksul pärast TAT lisa „Tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2026–31.12.2028“ allkirjastamist.

Taotlusvooru eelarve on 350 000 eurot.

Taotluste menetlemine ja lepingute sõlmimine

1. IVOL teavitab taotlemise võimalusest veebilehel vähemalt viis kalendripäeva enne taotlemise algust. IVOL: https://ivol.ee/uhiskondlikku-muutust-toetavate-sotsiaal-ja-tervishoiuteenuste-arendamine-ida-virumaal.

2. Taotlemine on avatud kuni vahendite ammendumiseni.

3. KOV esitab toetuse saamiseks IVOLile digitaalselt allkirjastatud taotluse e-posti aadressil [email protected] märksõnaga „Eakate kodukeskkonnas kukkumise ennetamine”. Taotluse kättesaamise kohta saadetakse kinnitus taotluses märgitud e-posti aadressil. Koos taotlusega esitatakse tegevuste eelarve, eelarve seletuskiri ja tõendid tingimuste täitmise kohta.

4. Taotluse menetlemise aeg on 30 tööpäeva taotluse IVOLile esitamisest arvates.

5. IVOL kontrollib, kas toetuse andmise tingimused on täidetud.

6. Toetus määratakse, kui toetuse andmise tingimused on täidetud.

7. Kui toetuse andmise tingimused on täidetud ja taotlus vastab tingimustele, kinnitab IVOLi juhatus nimekirja määratud toetuste kohta koos saajate nimekirjaga.

8. IVOL sõlmib toetuse määramisel KOV-iga toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping). Täpsemad abikõlblikkuse ning toetuse kasutamise ja väljamaksmise tingimused sätestatakse lepingus.

9. IVOL edastab lepingu KOV-ile allkirjastamiseks. Kui KOV ei allkirjasta lepingut kümne tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates, loetakse, et KOV on toetusest loobunud.




EELNÕU
21.10.2026






MINISTRI KÄSKKIRI





Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri
04.04.2023 käskkirjaga nr 59 kinnitatud
toetuse andmise tingimuste
„Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste
arendamine Ida-Virumaal“ muutmine


Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ning kooskõlas sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 04.04.2023 käskkirjaga nr 59 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal“ punktiga 9.7 teen toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused:

1. Sõnastan avalehel abikõlblikkuse perioodi järgmiselt:

„01.11.2022–31.12.2028“.

2. Sõnastan punkti 2 kolmanda lõigu järgmiselt:

„Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.11.2022–31.12.2028.“.

3. Asendan sõna „tervisejuht“ sõnaga „terviseteejuht“ vastavas käändes ja sõnad „Hoolduskoordinatsiooni mudeli“ sõnadega „Valdkondadeülese koordinatsioonimudeli“.

4. Täiendan punkti 2.1.2 tekstiosaga viimase lõigu ees järgmiselt:

„Valdkondadeülese koordineeritud teenuse osutamise dokumenteerimiseks ja meeskonnatööks kasutavad haiglad oma infosüsteemi, millele projekti käigus tehakse lisaarendus, mis võimaldab kaasata ka sotsiaalvaldkonda, hinnata abivajadust ja koostada terviseteejuhtidel inimesekeskseid personaalseid plaane, mis sisaldavad nii sotsiaal- kui ka tervisevaldkonna eesmärke, soovitusi, juhiseid ja tegevusi.

Valdkondadeülese koordineeritud teenuse käivitamise ja piirkondlike koostöövõrgustike (Narva ja Kohtla-Järve piirkond) toimimise kaudu luuakse Ida-Virumaal eeldused tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostööorganisatsiooni moodustamiseks maakonnas välja töötatud integratsioonimudeli põhjal.

IVOL-i ülesanne on koordineerida ja toetada maakonna KOV-ide, perearstiabi osutajate ja piirkonna haiglate (SA Ida-Viru Keskhaigla ja SA Narva Haigla) koostööd, et olemasolevad piirkondlikud koostöövõrgustikud areneksid integratsioonimudelis kirjeldatud põhimõtete kohaselt edasi ühtseks ja formaliseeritud koostöövormiks. Selleks aitab IVOL kokku leppida osapoolte rollid ja vastutusvaldkonnad, toetab võrgustiku tegevuskava ja juhtimismudeli väljatöötamist mudelis kirjeldatud põhimõtete alusel ning vahendab koostööd terviseteejuhtide, võrgustikujuhtide ja kompetentsikeskusena kaasatud SA Viljandi Haigla vahel.

Tegevuste tulemusena on Ida-Virumaal loodud eeldused, et kujundada tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostööorganisatsioon, mis saab tulevikus toimida rahastaja(te) jaoks ühtse lepingupartnerina integreeritud ja võrgustikuteenuste korraldamisel ja osutamisel.“.

5. Täiendan punkti 2.1.3 tekstiosaga järgmiselt:

„Maakonnas välja töötatud integratsioonimudeli rakendamise tulemusena on loodud maakondliku koostööorganisatsiooni toimimiseks vajalik sotsiaal- ja tervishoiuteenuse osutajate ühine koostöö- ja rahastamispartner, kellega rahastaja(d) saavad edaspidi sõlmida integreeritud ja võrgustikuteenuste osutamise lepinguid.“.

6. Täiendan punkti 2.2.1 tekstiosaga järgmiselt:

„IVOL toetab motivatsioonisüsteemi väljatöötamist ja rakendamist ka moodustatava tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostööorganisatsiooni kaudu, tagades et koolitus-, nõustamis- ja tugisüsteem jõuaks kõigi koostööorganisatsiooni koosseisu kuuluvate teenuseosutajate töötajateni ning aitaks seeläbi ühtlustada spetsialistide teadmisi ja oskusi kogu maakonnas.“.

7. Täiendan punkti 2.2.2 loendit järgmise alapunktiga:

„• korraldatakse sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna turunduskampaania, mille eesmärk on suurendada piirkonna elanike teadlikkust valdkonnas pakutavatest teenustest ja väljaspool Ida-Virumaad elavate potentsiaalsete spetsialistide (sh sotsiaalvaldkonna töötajate, arstide, õdede, üliõpilaste ja residentide) teadlikkust piirkonna töö- ja karjäärivõimalustest ning soodustada spetsialistide Ida-Virumaale tööle ja elama asumist, sealhulgas tagatakse turundustegevustes erivajadusega inimestele ligipääs edastatavale teabele ja suhtlusvahenditele ning selle tagamist kontrollib elluviija.“.

8. Asendan punktis 3 arvu „250“ arvuga „1500“ ja arvu „700“ arvuga „2500“.

9. Asendan punkti 4 tegevuste eelarve tabeli järgmise tabeliga:



Summa
Osakaal
1
ÕÜFi toetus
4 995 476,69
70%
2
Riiklik kaasfinantseering
2 140 918,58
30%
3
Omafinantseering
0
0%
4
TAT eelarve kokku
7 136 395,27
100%

10. Jätan punktist 5.3 välja tekstiosa „(TAT lisad 2 ja 3)“.

11. Tunnistan punkti 5.3.1 kehtetuks.

12. Jätan punktist 7.2.7 välja tekstiosa „punktis 7.3.6“.

13. Jätan punktist 9.10 välja tekstiosa „punkti 9.8 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist esitab RA“.

14. Asendan lisa 1 „Tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2025–31.12.2026“ ja lisa 2 „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ käesoleva käskkirja lisadega (lisatud).

15. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2026.



(allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Joller
sotsiaalminister

KINNITATUD
sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri
04.04.2023 käskkirjaga nr 59
„Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste
arendamine Ida-Virumaal“
MUUDETUD
sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri
04.04.2023 käskkirjaga nr 59
MUUDETUD
sotsiaalkaitseministri ja terviseministri
21.12.2023 käskkirjaga nr 178
MUUDETUD
sotsiaalministri
06.03.2026 käskkirjaga nr 27
MUUDETUD
sotsiaalministri
….2026 käskkirjaga nr …





Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine
Ida-Virumaal








Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood
01.11.2022–31.12.2028

Elluviija
Sotsiaalministeerium (tervishoiuteenuste osakond)

Partner
Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit

Rakendusasutus (RA)
Sotsiaalministeerium (välisvahendite osakond)

Rakendusüksus (RÜ)
Riigi Tugiteenuste Keskus


SISUKORD


1. Reguleerimisala ja seosed Eesti pikaajalise arengustrateegiaga „Eesti 2035“ ja valdkondlike arengukavadega 3
2. Toetatavad tegevused, eesmärk, elluviimise aeg, elluviija ja tulemused 4
2.1. Integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine 4
2.2. Teadmiste, oskuste ja motivatsiooni suurendamine 6
2.3. Innovatsiooni- ja tugiteenuste arendamine 8
2.4. Riigiabi 8
3. Näitajad 8
4. Tegevuste eelarve 9
5. Kulude abikõlblikkus 9
6. Toetuse maksmise tingimused ja kord 10
7. Elluviija ja partneri kohustused 10
8. Aruandlus 11
9. TAT muutmine 12
10. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 13
11. Vaiete lahendamine 13



1. Reguleerimisala ja seosed Eesti pikaajalise arengustrateegiaga „Eesti 2035“ ja valdkondlike arengukavadega

Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja meetme 21.6.1.12 „Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine“ (edaspidi meede) samanimelise rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.

1.1. Seosed ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega

1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava poliitikaeesmärgiga nr 6 „Õiglane üleminek“, prioriteediga 10 ja ELi erieesmärgiga „Õiglane üleminek“, millega nähakse ette sihtotstarbeline rahastamine õiglase ülemineku mehhanismi alusel ühtekuuluvuspoliitika raames, et tegeleda majanduslike ja sotsiaalsete kuludega, mis tulenevad üleminekust kliimaneutraalsele ringmajandusele.

TAT-ga reguleeritakse Eesti riigi 2023.–2026. aasta eelarvestrateegia sotsiaalhoolekande programmi meetme „Iseseisvat toimetulekut toetavate kvaliteetsete hoolekandeteenuste, toetuste ja abi tagamine“ tegevuse „Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine ja kohaliku omavalitsuse võimestamine“ elluviimist.

Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid. TAT panustab Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“1 aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihi „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“ alasihi „Hooliv ühiskond on tähelepanelik ja abivalmis“ saavutamisse. Kõik tegevused on suunatud Ida-Virumaal sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamisele (suurendades koostööd valdkondade vahel, koolitades spetsialiste, motiveerides spetsialiste piirkonda tööle asuma, arendades innovaatilisi lahendusi teenuste kättesaadavuse parandamiseks). Tegevuste elluviimisse kaasatakse kõik piirkonna sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna inimesed, sealhulgas kolmas sektor.

Eesti pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ näeb ette, et rahvastikumuutused nõuavad nii kestlikku rahvastikupoliitikat, toetavat keskkonda pakkuvat laste-, noorte-, haridus-, pere- ja tervisepoliitikat, suurt tööhõivet soodustavate meetmete arendamist, eakate tööelu kestuse pikendamist ja väärika vananemise toetamist, sisserännanute sihipärast kohanemist ja lõimumist Eesti keele- ja kultuuriruumi, Eestis elavate inimeste ja rahvuskaaslaste osalemist ühiskondlikes ja kultuurilistes tegevustes kui ka sobivate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste tagamist. Rahvastiku vähenemisest ja vananemisest tingitud muutused mõjutavad enim Ida-Virumaad, Kagu-Eestit ja Kesk-Eestit ning keskustest kaugemal asuvaid piirkondi. Linnastumise ja rahvastikumuutustega aitab toime tulla teadmistepõhine tasakaalustatud lähenemisviis, mis arvestab piirkondlike eripärade ja vajadustega, vähendab piirkondade sotsiaalmajanduslikku ebavõrdsust ning toetab maaelu. Ida-Virumaal elab suhtelises vaesuses ligi 30,7% elanikkonnast ja tööpuuduse tase on Eesti kõrgeim 8,7%, kliimaneutraalsusele üleminek puudutab eelkõige Ida-Virumaad sealse põlevkivitööstuse tõttu. Selleks et loobuda elektri tootmisel põlevkivist ja põlevkiviõli kui fossiilse kütuse tootmisest, toetatakse üleminekuperioodil põlevkivist tootmise vähenemisega kaasnevate sotsiaalmajanduslike mõjude leevendamist ning töötatakse Ida-Virumaa jaoks välja ja viiakse ellu teenuste ja investeeringute pakett, mis aitab piirkonna elanikel, ettevõtetel ja kohalikel omavalitsustel (edaspidi KOV) muudatustest kasu saada ning tagada õiglane üleminek uuele majandusele.

Toetatavate tegevuste panust regionaalselt tasakaalustatud arengusse hinnatakse „Eesti 2035“ näitajaga „Püsiva suhtelise vaesuse määr“, panust ligipääsetavuse tagamisse näitajaga „Ligipääsetavuse näitaja“, panust soolise võrdõiguslikkuse tagamisse näitajaga „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“ ja panust võrdsete võimaluste tagamisse näitajaga „Hoolivuse ja koostöömeelsuse indeks“.

Soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse edendamise indikaatoritesse panustatakse Ida-Virumaa KOV-idele temaatilise koolitus-, nõustamis- ja tugisüsteemi loomisega.

1.1.2. Heaolu arengukava 2023–2030 kliimaeesmärkide täitmiseks ja tasakaalustatud regionaalse arengu saavutamiseks tuleb Ida-Virumaal suurendada kaasaegseid tehnoloogiaid, energiaallikaid ja süsteeme tundvate töötajate osakaalu mobiilsust toetava nõustamise, täiend- ja ümberõppe ning muude meetmete kaudu.

2. Toetatavad tegevused, eesmärk, elluviimise aeg, elluviija ja tulemused

Toetatavate tegevuste valikul on lähtutud rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumidest ja -metoodikast vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.

Tegevuste elluviimist juhib ja aruandlust korraldab elluviija ning tegevusi viib partnerina ellu Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit (edaspidi IVOL).

Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.11.2022–31.12.2028.

Aasta tegevuste täpsem kirjeldus (kumulatiivsena) ja väljundnäitajad on TAT lisas 1.

2.1. Integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine

Sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi vaatest on oluline võtta Ida-Virumaa eritähelepanu alla ja tagada nende valdkondade arendamine, et tekiks ühtne hästi kättesaadav teenuste võrgustik, areneks koostöö nii mõlema süsteemi sees kui ka sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi vahel, mis toetaks maakonna sotsiaalmajanduslikku arengut ja inimväärse elukeskkonna teket, ning panustada seeläbi õiglase ülemineku protsessi Ida-Virumaal.

2.1.1. Tegevuse eesmärk

Tegevuse eesmärk on parandada sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavust, et kompleksvajadusega inimene saaks vajalikud teenused (sotsiaal-, tervishoiu- ja muud teenused) kätte ühe sisenemispunkti ja inimesekeskse terviklähenemise põhimõttel nii, et teenuste osutamise vahel ei teki katkestust, mis inimese olukorda võiks kahjustada.

2.1.2. Tegevused

Tegevuste elluviimisel suurendatakse riigipoolset tuge Ida-Virumaa KOV-idele sotsiaalhoolekandeliste ülesannete täitmisel, suurendades seeläbi nende võimekust reageerida valdkondlikele kitsaskohtadele sotsiaalteenuste korraldamisel ning toetades KOV-i juhtimise ja institutsionaalse võimekuse kasvu. Parandatakse sotsiaal- ja tervisevaldkonna koostööd tervikuna ning riskirühmadele osutatavad teenused integreeritakse.

Kõiki Ida-Virumaa KOV-e hinnatakse küpsusmudeliga (SCIROCCO), et tuvastada, kui valmis ollakse piirkonnas liikuma parema koordineerituse ja teenuste integreerituse suunas. Peale hindamist töötatakse välja koordinatsioonimudel. Koordinatsioonimudeli eesmärk on vähendada kompleksse abivajadusega inimeste ja nende lähedaste koormust asjaajamisel sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas, pakkuda kompleksse abivajadusega inimestele õigeaegset ja nende vajadustele vastavat abi, toetades seeläbi võimalikult kaua koduses keskkonnas toimetulekut, ja koguda senisest paremini infot sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutamise puuduste (puuduvad teenusekohad, teenuste saamise järjekorrad, regionaalsed erinevused praktikas jne) ja toimiva praktika kohta.

Väljatöötatud koordinatsioonimudeli testimise raames tegeletakse valdkondadeülese abi korraldamisega inimestele, kes vajavad kompleksset abi nii sotsiaal- kui tervishoiusüsteemist. Koordinatsioonimudel hõlmab üksikjuhtumi tervikhindamise korraldamist, valdkondadeülese juhtumiplaani koostamist, vajaliku abi korraldamist ja juhtumi regulaarset seiret. Projekti käigus testitakse ja täiendatakse koordinatsioonimudelit (sh täpsustatakse, milline peaks olema rahastamismudel ja selle komponendid, ja millist tuge vajab piirkond riigilt, nt abistavad juhendmaterjalid, praktilised tööriistad, koolitused ja täiendav analüüs) ning tuuakse positiivseid näiteid toimivatest koordinatsioonimudelitest. Olemasolevad rollid mõtestatakse ümber ja vajaduse korral lisatakse uusi või kohandatakse muutmist vajavaid tööprotsesse.

See tähendab, et riskirühma kuuluv inimene suunatakse enne talle üksikteenuste osutamise alustamist abivajaduse tervikhindamisele – teda nõustatakse ja talle koostatakse vajaduse korral personaalne sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid ja soovitusi sisaldav plaan. Plaan on abivajaja keskne ja selles on koos abivajajaga sõnastatud tema tervise- ja heaolueesmärgid, mille täitmisse plaaniga panustatakse. Plaani oluline osa on inimese teadlikkuse ja eneseabi võime suurendamine.

Abivajajat ei jäeta koostatud plaaniga üksi, vaid teda toetab selle elluviimisel terviseteejuht – spetsialist, kes koondab plaani täitmiseks inimese ümber omakorda asjaomased spetsialistid ja aitab abivajajal hakata saama talle vajalikke teenuseid, kaasates vajaduse korral piirkonna võrgustikku. Terviseteejuhid hakkavad paiknema piirkonnas eeskätt esmatasandil, kus neil on lihtne teha koostööd oma kõige olulisemate koostööpartneritega: perearstid ja -õed ning KOV-i sotsiaaltöötajad.

Terviseteejuhte toetavad teenuseosutajate võrgustikud luuakse lähtuvalt maakonna peamistest tõmbekeskustest (Narva linn ja Kohtla-Järve linn).

Valdkondadeülese koordinatsioonimudeli rakendamise eest maakonnas vastutab IVOL, tehes seda maakonnas paiknevate haiglate, s.o SA Ida-Viru Keskhaigla ja SA Narva Haigla kaudu (mõlemad haiglad on KOV-ide sihtasutused). IVOL sõlmib haiglate kui lõppsaajatega lepingu toetuse kasutamiseks. Haiglate ülesanne on võtta tööle oma piirkonna terviseteejuhid ning tagada neile töövahendid ja kokkulepitud töökohad piirkonna eri asukohtades.

Esmatasandi tervisekeskustes tööle hakkavate terviseteejuhtide peamine ülesanne on koostöös perearsti ja tema meeskonnaga ning KOV-i sotsiaaltöötajatega tagada kompleksse abivajadusega inimestele (edaspidi sihtrühm) tugi ja toimetulek kodukeskkonnas. Haiglates tööle hakkavate terviseteejuhtide peamine ülesanne on toetada sihtrühma liikumisel haiglaravilt kodusele ravile eesmärgiga vältida haiglas viibimist sotsiaalsetel põhjustel ja hoida ära välditavaid hospitaliseerimisi ning anda abivajavad patsiendid sujuvalt üle esmatasandi spetsialistidele.

Valdkondadeülese koordineeritud teenuse osutamise dokumenteerimiseks ja meeskonnatööks kasutavad haiglad oma infosüsteemi, millele projekti käigus tehakse lisaarendus, mis võimaldab kaasata ka sotsiaalvaldkonda, hinnata abivajadust ja koostada terviseteejuhtidel inimesekeskseid personaalseid plaane, mis sisaldavad nii sotsiaal- kui ka tervisevaldkonna eesmärke, soovitusi, juhiseid ja tegevusi.

Valdkondadeülese koordineeritud teenuse käivitamise ja piirkondlike koostöövõrgustike (Narva ja Kohtla-Järve piirkond) toimimise kaudu luuakse Ida-Virumaal eeldused tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostööorganisatsiooni moodustamiseks maakonnas välja töötatud integratsioonimudeli põhjal.

IVOL-i ülesanne on koordineerida ja toetada maakonna KOV-ide, perearstiabi osutajate ja piirkonna haiglate (SA Ida-Viru Keskhaigla ja SA Narva Haigla) koostööd, et olemasolevad piirkondlikud koostöövõrgustikud areneksid integratsioonimudelis kirjeldatud põhimõtete kohaselt edasi ühtseks ja formaliseeritud koostöövormiks. Selleks aitab IVOL kokku leppida osapoolte rollid ja vastutusvaldkonnad, toetab võrgustiku tegevuskava ja juhtimismudeli väljatöötamist mudelis kirjeldatud põhimõtete alusel ning vahendab koostööd terviseteejuhtide, võrgustikujuhtide ja kompetentsikeskusena kaasatud SA Viljandi Haigla vahel.

Tegevuste tulemusena on Ida-Virumaal loodud eeldused, et kujundada tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostööorganisatsioon, mis saab tulevikus toimida rahastaja(te) jaoks ühtse lepingupartnerina integreeritud ja võrgustikuteenuste korraldamisel ja osutamisel.

Terviseteejuhtide koolitamiseks ning teenuseosutamise ja dokumenteerimise tulemuslikkuse hindamiseks kaasatakse kompetentsikeskusena SA Viljandi Haigla (riigi poolt asutatud haigla, mis on näidanud olulisi edusamme ja häid tulemusi koordineeritud teenuseosutamise ja võrgustikutöö testimisel Viljandi maakonnas).

2.1.3. Tegevuse tulemus

Tegevuse tulemusena on Ida-Virumaal käivitatud terviklik tervise- ja sotsiaalvaldkonna integreeritud teenuseosutamise süsteem, mida saab edaspidi laiendada uute võrgustikuteenuste lisamisega. Kompleksse abivajadusega inimestele on kättesaadav koordineeritud personaalse plaani põhine sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutamine. Abivajaja liikumine sotsiaalabi osutajate, esmatasandi tervishoiuteenuse osutajate ja haiglate vahel on sujuv. Võrgustiku osapooltel on ülevaade kõigist piirkonna teenuseosutajatest ja nad tegutsevad senisest enam ühiste eesmärkide nimel.

Maakonnas välja töötatud integratsioonimudeli rakendamise tulemusena on loodud maakondliku koostööorganisatsiooni toimimiseks vajalik sotsiaal- ja tervishoiuteenuse osutajate ühine koostöö- ja rahastamispartner, kellega rahastaja(d) saavad edaspidi sõlmida integreeritud ja võrgustikuteenuste osutamise lepinguid.

2.1.4. Tegevuse sihtrühm

KOV-id, sotsiaalhoolekande- ja tervishoiutöötajad ja asutused, SA Viljandi Haigla, SA Narva Haigla ja SA Ida-Viru Keskhaigla; Ida-Viru maakonna esmatasandi tervisekeskused; kompleksse abivajadusega isikud ja nende lähedased

2.2. Teadmiste, oskuste ja motivatsiooni suurendamine

Kliimaneutraalsusele üleminekul võib eeldada, et lisaks muudele piirkonna eripäradele Ida-Virumaal avaldub täiendav negatiivne mõju sotsiaalvaldkonnale. Piirkonna eripäradeks on juba varem olnud tööhõiveprobleemid, suurem sotsiaalmajanduslike raskustega perede osakaal rahvastikus ja eestikeelse inforuumi vähesest tarbimisest tulenev teenuste mahajäämus teistest piirkondadest. Seetõttu võib eeldada, et kui erinevused võrreldes muude piirkondadega suurenevad, vajab Ida-Virumaa täiendavat tuge selleks, et toetada kogu Ida-Virumaa sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi.

2.2.1. Tegevuse eesmärk

Tegevuse eesmärk on koostöös eri osapooltega välja töötada sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas töötavatele spetsialistidele motivatsioonisüsteem, mis soodustab nii tulevastel kui olemasolevatel spetsialistidel valida oma töö- ja elukohaks Ida-Virumaa, samuti tagada uute lisanduvate töötajate teadmiste ja oskuste täiendamine kohapeal (töökohaõpe). Koolituspakettidega tagatakse töötajatele ligipääs võrgustikukoolitustele ja sekkumistele koos vajalike tööjuhiste, hindamisinstrumentide ja metoodikatega, mis aitab omakorda piirkondlikult ühtlustada abivajajale pakutava toe kvaliteeti.

IVOL toetab motivatsioonisüsteemi väljatöötamist ja rakendamist ka moodustatava tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostööorganisatsiooni kaudu, tagades et koolitus-, nõustamis- ja tugisüsteem jõuaks kõigi koostööorganisatsiooni koosseisu kuuluvate teenuseosutajate töötajateni ning aitaks seeläbi ühtlustada spetsialistide teadmisi ja oskusi kogu maakonnas.

2.2.2. Tegevused

Kaardistatakse kitsaskohad ja selgitatakse välja, mis on takistuseks, et spetsialistid ei tule või ei jää tööle Ida-Virumaale. Tegevus hõlmab teavitustegevusi ja partnerorganisatsioonide kaasamist (nt infopäevad, töölauad, arutelud).

Koostöös eri osapooltega kaardistatakse olemasolevad võimalused ja lepitakse kokku motivatsioonisüsteemi tegevustes, mille raames:
• pakutakse töötavatele spetsialistidele koolitusi ja õpetatakse täiendavaid erioskusi ning leitakse lahendused, et parandada piirkonnas osutatavate teenuste kvaliteeti ning leida potentsiaalseid uusi töötajaid ja hoida seniseid (nt personaalsed ja grupisupervisioonid);
• luuakse ja rakendatakse Ida-Virumaa KOV-ide olukorral põhinev koolitus-, nõustamis- ja tugisüsteem, mis toetab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste (sh ligipääsetavuse) edendamist;
• toimub integreerimiskoolitus (Eesti õigussüsteemi/tervishoiusüsteemi tutvustav koolitus jmt);
• korraldatakse sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna turunduskampaania, mille eesmärk on suurendada piirkonna elanike teadlikkust valdkonnas pakutavatest teenustest ja väljaspool Ida-Virumaad elavate potentsiaalsete spetsialistide (sh sotsiaalvaldkonna töötajate, arstide, õdede, üliõpilaste ja residentide) teadlikkust piirkonna töö- ja karjäärivõimalustest ning soodustada spetsialistide Ida-Virumaale tööle ja elama asumist, sealhulgas tagatakse turundustegevustes erivajadusega inimestele ligipääs edastatavale teabele ja suhtlusvahenditele ning selle tagamist kontrollib elluviija.

2.2.3. Tegevuse tulemus

Tegevuse tulemusena on maakonnas loodud motiveeriv töökeskkond, mis toetab sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialistide piirkonda tööle asumist ja sinna püsima jäämist. Motivatsioonisüsteemi rakendamise tulemusena on sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas töötavad spetsialistid valinud oma töö- ja elukohaks Ida-Viru maakonna.

2.2.4. Tegevuse sihtrühm

Sotsiaalhoolekande- ja tervishoiutöötajad

2.3. Innovatsiooni- ja tugiteenuste arendamine

Toetatakse täisealistele suunatud lõimitud uuenduslike sotsiaal- ja terviseteenuste lahenduste testimist ja arendamist kohalikul tasandil, arvestades täisealiste abivajadust eri eluetappides. Täisealiste toetavad teenused peavad olema suunatud isiku heaolu ja iseseisva toimetuleku toetamisele (toimetulekut toetavad teenuselahendused, sh digilahendused teenuste kättesaadavuse parandamiseks nii sotsiaal- kui tervisevaldkonnas, terviseedendus, tugigrupid, koduteenused, teraapiad või muud teenused, mis toetavad täisealiste toimetulekut).

2.3.1. Tegevuse eesmärk

Innovatsioonivooru eesmärk on selgitada välja, milliseid piirkonna eripäradega arvestavaid teenuselahendusi oleks sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas otstarbekas edaspidi süsteemi juurutada, et pakkuda terviklikumat ja efektiivsemat tuge täiskasvanud kompleksse abivajadusega inimestele eri eluetappides.

Eesmärk on suurendada KOV-ide võimekust sotsiaalteenuste arendamisel, et tagada teenuste parem kvaliteet ja kättesaadavus.

2.3.2. Tegevused

Toetatakse uuenduslike lahenduste väljatöötamist ja rakendamist täiskasvanute teenuste arendamisel, mis:
• ühendavad innovaatiliselt sotsiaal- ja tervishoiuteenused;
• testivad uusi tehnoloogilisi lahendusi teenuste pakkumisel;
• arendavad välja uudseid sekkumismudeleid;
• loovad täiendavaid digilahendusi teenuste kättesaadavuse parandamiseks.

Toetatavad tegevused on suunatud isiku heaolu ja iseseisva toimetuleku toetamisele:
• uudsete teenusemudelite testimisega;
• spetsialistidele digitaalsete töövahendite arendamisega;
• innovaatiliste sekkumisprogrammide väljatöötamisega;
• nutikate lahenduste juurutamisega teenuste koordineerimisel;
• tehnoloogiliste abivahendite integreerimisega teenustesse.

Projektide fookuses peab olema uuenduslike ja jätkusuutlike lahenduste loomine, mis toetavad täisealiste iseseisvat toimetulekut ning parandavad teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust.

2.3.3. Tegevuse tulemus

Tegevuse tulemusena on sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas välja töötatud uudsed lahendused ja rakendatud uued tehnoloogiad.

2.3.4. Tegevuse sihtrühm

Ida-Virumaa KOV-id, sotsiaal- ja tervishoiutöötajad

2.4. Riigiabi

TAT raames antav toetus ei ole riigiabi.

3. Näitajad


Näitaja nimetus (mõõtühik)
Alg-tase
Vahe-sihttase (2026)
Sihttase
(2028)
Selgitav teave

Meetmete nimekirja väljund-näitaja
Osaluskordade arv, (osaluskordade arv)
0
1500
2500
Erinevaid koolitusi läbinud inimeste arv. Näitaja sihttaseme saavutamisse panustavad kõik TAT tegevused. Loendatakse koolitusel osalemise kordade arvu. Üks inimene võib perioodi jooksul osaleda ümber- ja täiendõppe toetamisel korduvalt, mistõttu sihttaseme määratlemisel ei loeta unikaalseid isikuid (loendatakse täidetud koolitus- või tegevuskohti). Andmekorje osalejate kohta toimub lisaks osaluskordade lugemisele.
Meetmete nimekirja tulemus-näitaja
Inimeste osakaal, kelle kvalifikatsiooni tase on tõusnud või saanud vastava tunnistuse koolituse läbimise eest (%)
0
Ei
kohaldu
90
Koolituse edukalt läbinute osakaal. Näitaja sihttaseme saavutamisse panustavad kõik TAT tegevused. Loendatakse unikaalseid isikuid, kelle kvalifikatsiooni tase on tõusnud (saanud vastava tunnistuse koolituse läbimise eest).

4. Tegevuste eelarve



Summa
Osakaal
1
ÕÜFi toetus
4 995 476,69
70%
2
Riiklik kaasfinantseering
2 140 918,58
30%
3
Omafinantseering
0
0%
4
TAT eelarve kokku
7136395,27
100%

Tegevuste eelarve aastate kaupa on TAT lisas 2.

5. Kulude abikõlblikkus

5.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 15–17 ja 21.

5.2. TAT kaudsed kulud on abikõlblikud ainult ühtse määra alusel, mis on 15% TAT otsestest personalikuludest. Otsesteks personalikuludeks loetakse ühendmääruse § 21 lõikes 3 nimetatud kulud.

5.3. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud (TAT lisad 2 ja 3), muu hulgas:
5.3.1 riigihangete tegemise kulud;
5.3.2 TAT elluviimise projektijuhtide, valdkonna spetsialistide ja TAT partneri õppereiside ja väliskoolituste (sh konverentside) lähetuskulu välisriikidesse (Euroopa Liidu liikmesriigid, Ühendkuningriik ja Euroopa Majanduspiirkonna riigid), sh majutus-, transpordi-, kindlustuse, toitlustuse, päevaraha, lennupiletite, osalemistasu ja muud kulud (nt viisakulud) ning Eestis või välisriigis kohapeal tekkiv transpordi- või muu kulu (nt turismimaks), asutusesisese lähetuste korra ja riigisisestes õigusaktides kehtestatud piirmäärade kohaselt;
5.3.3 tegevuste elluviimise toetamiseks mõeldud meeskonnakoolituste, inspiratsioonipäevade, konverentside ja sarnaste ürituste kulud;
5.3.4 tegevuste, k.a infotehnoloogiliste lahenduste levitamiseks ja tutvustamiseks; korraldatavate meedia- ja kommunikatsioonialaste tegevuste ja ürituste kulud;
5.3.5 tegevuste elluviimisega kaasnevad personali- ja transpordikulud;
5.3.6 infotehnoloogilise lahenduse väljatöötamise käigus tekkiv otseselt arendusega seotud hoolduskulu;
5.3.7 teavitustegevustega seotud kulud.

6. Toetuse maksmise tingimused ja kord

6.1. Toetuse maksmine toimub ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 kohaselt tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 5.2 kohaselt ühtse määra alusel.

6.2. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama RÜ-le:
6.2.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest kuludest;
6.2.2 viite riigihangete tegemise korrale asutuses;
6.2.3 edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia.

6.3. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitab elluviija RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu üks kord kuus.

6.4. Toetus makstakse elluviijale välja RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu esitatud makse alusel. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates.

6.5. RÜ ja korraldusasutuse õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33.

6.6. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos TAT lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning RÜ kontrollitud lõpparuande kinnitamist.

7. Elluviija ja partneri kohustused

7.1. Elluviija ja partner peavad täitma ühendmääruse §-des 10 ja 11 ning TAT-s kehtestatud kohustusi ja täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusele nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“.

7.2. Elluviija on kohustatud:
7.2.1 esitama RA-le TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja eelarve kulukohtade kaupa kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks;
7.2.2 esitama punktis 7.3.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul RÜ-le;
7.2.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa;
7.2.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele;
7.2.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta;
7.2.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale lisa 2 kinnitamist; esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest;
7.2.7 esitama korrigeeritud prognoosi järelejäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 6 nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.3.6 esitatud prognoosist;
7.2.8 esitama RÜ-le eelnõustamiseks partneri riigihankega seotud alusdokumentide eelnõu kümme tööpäeva enne riigihankega alustamist ja hankelepingu muudatuste eelnõu viis tööpäeva enne hankelepingu sõlmimist.

7.3 Partner on kohustatud:
7.3.1 esitama elluviijale ettepaneku TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse (lisa 1) ja eelarve kulukohtade kaupa (lisa 2) jooksva aasta 15. oktoobriks;
7.3.2 esitama elluviijale lisade 1 ja 2 muudatuste ettepanekud;
7.3.3 esitama elluviijale TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt väljatöötatud vormil;
7.3.4 kooskõlastama elluviijaga TAT eelarvest rahastatavate riigihangete sisuliste tegevuste vastavuse TAT ja keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitele enne riigihanke tegemist;
7.3.5 esitama elluviijale info riigihankega seotud dokumentide kohta, et elluviija saaks selle omakorda esitada RÜ-le eelnõustamiseks:
7.3.5.1 teavitama 13 tööpäeva enne riigihanke alustamist riigihanke alusdokumentide koostamisest riigihangete registris ning võimaldama RÜ-le juurdepääsuõigused vaatlejana;
7.3.5.2 teavitama riigihanke alusdokumentide muudatustest kaheksa tööpäeva jooksul nende esitamisest riigihangete registrile;
7.3.5.3 edastama riigihankelepingu muudatused kaheksa tööpäeva enne muudatuskokkuleppe sõlmimist;
7.3.6 esitama elluviijale TAT tegevuste, osalejate andmete, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande koos lisadega üldjuhul iga aasta 10. jaanuariks ja 10. juuliks vastavalt 31. detsembri ja 30. juuni seisuga;
7.3.7 maksma elluviijale tagasi toetuse summas, mis on märgitud RÜ tehtud finantskorrektsiooni otsuses partneri kulude kohta, elluviija antud tähtaja jooksul.

8. Aruandlus

8.1. Elluviija esitab RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu, lähtudes selles etteantud andmeväljadest, TAT tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande, üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 20. juuliks vastavalt 31. detsembri ja 30. juuni seisuga, vajaduse korral RÜ nõudmisel tihedamini. Kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.

8.2. Elluviija esitab RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu, lähtudes selles etteantud andmeväljadest, TAT tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande 30 päeva jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast.

8.3. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist.

8.4. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne.

8.5. RÜ kontrollib kümne tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas see on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.

8.6. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande.

8.7. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.

8.8. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande.

8.9. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks.

8.10. Aruandes kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule.

8.11. Lõpparuandes tuleb lisaks vahearuandes nõutavale infole esitada teave tegevuste panusest punktis 1.1 nimetud Eesti 2035 näitajatesse, millega mõõdetakse horisontaalsete põhimõtete edenemist.

9. TAT muutmine

9.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise taotlus).

9.2. RA vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta peale punktis 9.4 nimetatud RÜ edastatud ettepanekut ja punktis 9.8 nimetatud kooskõlastamist.

9.3. Puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.

9.4. RA edastab TAT muutmise taotluse peale läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt.

9.5. RÜ võib elluviijale või RA-le teha ettepanekuid eelarve muutmiseks, kui aruandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks.

9.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RÜ nõusolek.

9.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või partneril ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses.

9.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48.

9.9. TAT muutmiseks punkti 9.1 tähenduses ei loeta:
9.9.1 punktis 7.2.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja eelarve kulukohtade kaupa (edaspidi tegevuste kirjeldus ja eelarve) esitamist ja muutmist;
9.9.2 lisas 2 näidatud toetuse muutumist aastati, tingimusel et TAT kogutoetuse summa ei muutu.

9.10. RA vaatab punkti 9.9 kohase muudatustaotluse läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemise korral esitab punkti 9.8 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist esitab RA tegevuste kirjelduse ja eelarve ministrile kinnitamiseks.

9.11. Punkti 9.9 kohases muudatustaotluses puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Eelarve ja tegevuste kirjelduse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.

9.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse(te) aasta(te) eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ei muutu, kui kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15%.

9.13. Peale punktis 9.12 nimetatud muudatuste kooskõlastamist esitab elluviija viie tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu.

10. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37.

11. Vaiete lahendamine

RÜ otsuse või toimingu vaide või vaidlustuse menetleja on RÜ. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-des 31 ja 32 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sealhulgas valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduse §-s 101 sätestatud korras.


Lisad

Lisa 1. Tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2026–31.12.2028
Lisa 2. TAT eelarve kulukohtade kaupa



Sotsiaalministri käskkirja „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri
04.04.2023 käskkirjaga nr 59 kinnitatud toetuse andmise tingimuste
„Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste
arendamine Ida-Virumaal“ muutmine“ eelnõu
seletuskiri

I. Sissejuhatus

Toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) muutmisega täpsustatakse Ida-Virumaa tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostööorganisatsiooni moodustamiseks vajalikke tegevusi ning lisatakse töötajate teadmiste ja oskuste ühtlustamisega ning teadlikkuse suurendamisega seotud tegevused. Ühtlasi pikendatakse aasta võrra abikõlblikkuse perioodi, ajakohastatakse tegevuskava ja näitajaid ning korrigeeritakse eelarvet.

Täiendavad tegevused viiakse ellu olemasolevate ressursside (sh personal ja eelarve) mahus vastavalt lisatud tegevuste detailsele kirjeldusele. TAT muudatused ei suurenda halduskoormust.

Käskkirja ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osakonna nõunik (Ida-Viru ÕÜF) Regina Sergejeva (tel 626 9219, [email protected]) ja välisvahendite osakonna nõunik Tiia Taevere (tel 5919 2604, [email protected]). Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). Käskkirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 5919 9274, [email protected]).

Märkused

TAT muudatused ei näe ette uut liiki isikuandmete kogumist.

II. TAT muudatuste sisu

Punktidega 1 ja 2 pikendatakse abikõlblikkuse perioodi aasta võrra. Integratsioonimudeli ajakava järgi hakatakse valdkonnaülest teenusekoordinatsiooni Tervisekassa kaudu rahastama 2027. aastast järk-järgult. Selle raames loodava terviseteejuhi ameti seadustamine ja õigusaktide muudatused on alles ettevalmistamisel. Abikõlblikkuse perioodi pikendamine aitab vältida olukorda, kus Ida-Virumaa pilootprojekt lõpeb enne, kui püsiv riiklik rahastus ja õiguslik alus on olemas. Perioodi pikendamata jääks sihtrühm ja töötajad teenuseta.

Punktiga 3 asendatakse sõna „tervisejuht“ sõnaga „terviseteejuht“, et viia TAT terminoloogia kooskõlla rahvatervishoiu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi koostöö; 999 SE), millega kehtestatakse valdkondadeülese koordineeritud teenuse osutajana terviseteejuhi roll ja tema ülesanded, heaoluplaani koostamine ning juurdepääs tervise infosüsteemi andmetele. TAT raames Ida-Virumaal katsetatav roll on sisuliselt sama, mida eelnõu reguleerib, ning projekti tulemused (sh ametijuhendid, koolitusprogramm ja infosüsteemi lahendus) on kavas üle kanda üleriigilisse süsteemi. Ühtne mõistekasutus tagab õigusselguse, võimaldab pilootprojektist seadusjärgsele teenusele üle minna katkestuseta ning väldib vastuolu tulevase õigusliku regulatsiooniga. Sõnad „Hoolduskoordinatsiooni mudel“ asendatakse sõnadega „Valdkondadeülene koordinatsioonimudel“. Mõiste „hoolduskoordinatsioon“ seostub eeskätt pikaajalise hoolduse korraldamisega ega kajasta TAT raames Ida-Virumaal katsetatava mudeli sisu, mis hõlmab nii sotsiaal- kui ka tervishoiuvaldkonda (tervikhindamine, valdkondadeülene heaoluplaan, tugimeeskonna töö, haiglast koju liikumise toetamine ja välditavate hospitaliseerimiste ennetamine).

Punktiga 4 täiendatakse integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamise tegevusi, lisades maakonnas välja töötatud integratsioonimudeli põhjal Ida-Virumaal tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostööorganisatsiooni moodustamise. Lisatud tegevuse tulemusel on koostööorganisatsioon maakonnas moodustatud ning selle koosseisu kuuluvate teenuseosutajate töötajate teadmised ja oskused on üle maakonna ühtlustatud.

Punktiga 5 lisatakse integratsioonimudeli rakendamise tulem.

Punktidega 6 ja 7 täiendatakse teadmiste, oskuste ja motivatsiooni suurendamise tegevusi eesmärgiga tagada maakonnas moodustatud koostööorganisatsiooni koosseisu kuuluvate teenuseosutajate töötajate teadmiste ja oskuste ühtlane tase. Tegevusena lisatakse sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna turunduskampaania korraldamine, et suurendada elanikkonna teadlikkust pakutavatest teenustest, piirkonnast väljaspool elavate spetsialistide teadlikkust töö- ja karjäärivõimalustest piirkonnas ning parandada piirkonna teenuseosutajate nähtavust ja mainet, soodustades spetsialistide Ida-Virumaale tööle ja elama asumist.

Punktiga 8 korrigeeritakse näitajate tabelis vahe- ja sihttaseme näitajaid seoses tegevuste muutmisega kaasnevate koolitusi läbinud inimeste arvu suurenemisega. Abikõlblikkuse perioodi pikendamisega aasta võrra lükkub edasi ka meetmete nimekirja tulemusnäitaja sihttaseme raporteerimise aasta.

Punktiga 9 asendatakse tegevuste eelarve tabel seoses hankega (283555) seotud rikkumisega (juhtumi nr RTK/2021-2027/26/909), mille põhjal osutus abikõlbmatuks summaks kokku 6461,73 eurot. Vabanenud eelarve tõstetakse ÕÜFi meetme 21.6.1.9 „Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine ja tervisekahjude vähendamine“ TAT käskkirjalisse projekti.

Punktidega 10–13 korrigeeritakse ebatäpsed viited.

Punktiga 14 asendatakse lisad 1 ja 2 uute lisadega. Lisa „Tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2025–31.12.2026“ asendatakse seoses eelmistes punktides käsitletud muudatustest tulenevate täpsustustega tegevuskavas. 2027. aasta esimeses pooles töötatakse välja tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostööorganisatsiooni toimimiseks vajalik dokumentatsioon (sh koostöökorraldust, juhtimist ja osapoolte rolle reguleerivad dokumendid). 2027. aasta lõpuks moodustatakse maakonnas välja töötatud integratsioonimudeli põhjal koostööorganisatsioon, mis koondab piirkonna sotsiaal- ja tervishoiuteenuse osutajad (sh KOV-id, perearstiabi osutajad ja piirkonna haiglad) ühise koostöö- ja rahastamispartneri alla, kellega rahastaja(d) saavad edaspidi sõlmida integreeritud ja võrgustikuteenuste osutamise lepinguid.

Punktiga 15 nähakse ette, et käskkirjaga kinnitatavaid eelarve ja tegevuskavaga seotud muudatusi rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2026. aasta algusest. Muudatuste tagasiulatuv jõustamine on vajalik, kuna 2026. aasta tegevusi hakati ellu viima ja nendega seotud kulud tekkisid juba enne kõnealuse käskkirja muutmise menetluse lõpuleviimist. Kui muudatusi rakendataks alles käskkirja allkirjastamise kuupäevast, tekiks ajavahemik, mille jooksul 2026. aastal juba tehtud või tehtavad tegevused ja kulud ei oleks kinnitatud tegevuskava ja eelarvega kooskõlas, mis seaks ohtu nende kulude abikõlblikkuse ja tegevuste nõuetekohase kajastamise aruandluses. Tagasiulatuv rakendamine tagab, et 2026. aasta alguses juba käivitunud tegevused ja tehtud kulutused vastavad muudetud tingimustele. Kuna muudatused on elluviijale ja partnerile soodsad ega mõjuta ebasoodsalt kolmandate isikute õigusi ega huve, on tagasiulatuv jõustumine haldusmenetluse põhimõtetega kooskõlas.

III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusele

Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.

Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond.

IV. TAT muudatuste mõju

Abikõlblikkuse perioodi pikendamine aasta võrra aitab enne terviseteejuhi ameti seadustamise ja õigusaktide muudatuste kehtima hakkamist vältida olukorda, kus Ida-Virumaa pilootprojekt lõpeb enne, kui püsiv riiklik rahastus ja õiguslik alus on olemas. Perioodi pikendamata jääks sihtrühm ja töötajad Ida-Virumaal teenuseta. 

Lisaks jätkub tegevuse 1.2.4 raames Ida-Viru Keskhaigla infosüsteemi (JUTT – juhitud tervikteenuse töölaud) arendus, mille abil dokumenteeritakse hoolduskoordinatsiooni teenuse osutamist ja toetatakse terviseteejuhtide meeskonnatööd nii sotsiaal- kui ka tervisevaldkonnas. Arenduse jätkamine 2026. aastal tagab lahenduse töökindluse TAT abikõlblikkuse perioodi lõpuni ning toetab hoolduse koordinatsioonimudeli jätkusuutlikku rakendamist Ida-Virumaal.

Muudatusega jätkatakse innovatsiooni- ja tugiteenuste arendamist, mille raames korraldatakse Ida-Virumaa KOV-idele suunatud avatud taotlusvoor, mille raames saavad toetust kõik Ida-Virumaa KOV-id, kes täidavad toetuse andmise tingimused, ilma omavahel konkureerimata, uuenduslike, täiskasvanutele suunatud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste lahenduste väljatöötamiseks ning testimiseks. Tegevus suurendab KOV-ide võimekust teenuseid arendada ja pakkuda ning aitab kaasa teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse paranemisele piirkonnas.

Muudatused panustavad seega otseselt TAT üldeesmärgi – Ida-Virumaa sotsiaal- ja tervishoiuteenuste jätkusuutliku arengu – saavutamisse. Muudatustega kinnitatakse uus eelarve jaotus aastate kaupa, mis võimaldab eelarve sihipärast optimaalset kasutust ja projekti edukat rakendamist muutunud olukorras.

V. TAT muudatuste jõustumine

Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2026.

VI. TAT muudatuste kooskõlastamine

Eelnõu edastatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele, Euroopa Komisjonile, ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjonile ja Õiglase ülemineku juhtkomisjonile. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidule, Ida-Viru Keskhaiglale, Narva Haiglale ja Viljandi Haiglale.