Hr Erkki Keldo
Energeetika- ja keskkonnaminister
9. november 2026.a.
KIRJALIK KÜSIMUS
Suurte andmekeskuste, vesinikutootmise ja teiste energiamahukate objektide rajamise mõju Eesti energiajulgeolekule ja elektrienergia hinnale elanikkonnale

Lugupeetud minister!

Eestis kavandatakse lähiaastatel ulatuslikke investeeringuid suurte andmekeskuste, vesinikutootmisettevõtete ja teiste energiamahukate objektide rajamiseks. Nendega kaasnevad ka uute elektrijaamade, elektrivõrkude, reservvõimsuste ja rahvusvahelise vesinikutaristu arendamise plaanid. Tegemist on arengutega, mis võivad oluliselt suurendada Eesti elektritarbimist ning muuta riigi energiabilanssi ja energiajulgeolekut.
Avaldatud andmetel on andmekeskuste elektrivõrguga liitumise taotluste summaarne võimsus jõudnud ligikaudu 2900 megavatini. Kui see vastab tõele, ületab potentsiaalne lisanduv tarbimisvõimsus märkimisväärselt Eesti senist ajaloolist elektritarbimise maksimumi. Samal ajal sõltub Eesti juba praegu olulisel määral elektriimpordist, elektri börsihind on olnud kõrge ning juhitavate tootmisvõimsuste ja elektrivõrgu arendamine nõuab suuri investeeringuid.
Sellises olukorras tekib põhjendatud küsimus, kas Eesti energiasüsteem suudab tagada kavandatavatele ettevõtetele vajaliku elektrivarustuse ilma, et see kahjustaks olemasolevate tarbijate varustuskindlust või suurendaks elanike ja ettevõtete elektriarveid.
Eriti oluline on selgitada, millistest allikatest kavatsetakse katta uute suurte tarbijate elektrivajadus ning kes rahastab selleks vajalike elektrijaamade, reservvõimsuste, alajaamade ja ülekandeliinide rajamise. Ei saa pidada vastuvõetavaks olukorda, kus erasektori investorid saavad oma projektidest majanduslikku kasu, kuid nende äritegevuseks vajaliku energiataristu kulud ja riskid jäävad suures osas riigi, maksumaksjate ja teiste elektritarbijate kanda.
Lisaks elektrivarustusele vajavad need projektid märkimisväärselt loodusressursse ja maad ning võivad mõjutada Eesti keskkonda. Seetõttu peab riigil olema terviklik ülevaade projektide majanduslikust kasust, maksutulust, tööhõivest, keskkonnamõjust ja avaliku sektori võimalikest pikaajalistest kohustustest. Eraldi tähelepanu vajab vesinikutööstuse arendamine ja rahvusvaheline Nordic-Baltic Hydrogen Corridori projekt, mille puhul tuleb hinnata nii tegelikku majanduslikku kasu Eestile kui ka taristu rajamise ja ülalpidamisega kaasnevaid kulusid.
Tänapäevaste tehnoloogiate arendamine ja investeeringute kaasamine on Eesti majandusele kahtlemata olulised, kuid need peavad lähtuma riigi pikaajalistest huvidest, energiajulgeolekust ja majanduslikust tasuvusest. Enne suuremahuliste projektide elluviimist peab olema selge, millised on nende tegelikud kulud ja tulud ning kuidas välditakse põhjendamatut koormuse kandmist Eesti elanikele ja olemasolevatele ettevõtetele.
Eeltoodust tulenevalt palun vastata järgmistele küsimustele:
1. Kas andmekeskuste elektrivõrguga liitumise taotluste summaarne võimsus on ligikaudu 2900 MW? Kui paljudel projektidel on juba liitumislepingud ning milline on andmekeskuste, vesinikutootmise ja teiste energiamahukate objektide prognoositav elektritarbimine aastatel 2030, 2035 ja 2040?
2. Millistest allikatest kaetakse uute suurte tarbijate elektrivajadus ning kuidas tagatakse ööpäevaringne varustuskindlus talveperioodil? Kui palju on selleks vaja uusi juhitavaid tootmis- ja reservvõimsusi ning kas olemasolevate ja kavandatavate rahvusvaheliste ühenduste, sealhulgas EstLink 1, 2 ja 3 ning Läti ühenduste võimsusest piisab ka piirkondliku elektripuudujäägi korral?
3. Kas Kliimaministeerium ja Elering on hinnanud suurte energiamahukate objektide mõju elektri börsihinnale ja tarbijate elektriarvetele? Palun esitada prognoos aasta keskmise ja talvise elektrihinna kohta aastatel 2030 ja 2035 nii kavandatavate projektide elluviimisel kui ka nende elluviimiseta.
4. Kui suuri investeeringuid vajavad uute objektide ühendamiseks elektrivõrkude laiendamine, alajaamade, ülekandeliinide ja reservvõimsuste rajamine ning kui palju võivad need kulud suurendada tarbijate võrgutasusid? Millise osa rahastavad investorid ise ning millise osa riik või teised elektritarbijad?
5. Kas kavandatavad gaasielektrijaamad ja võimalik tuumaelektrijaam on vajalikud eelkõige uute energiamahukate ettevõtete elektrivajaduse katmiseks? Milline on nende rajamise ja ülalpidamise eeldatav maksumus ning kui suured on aastani 2040 kavandatavad riiklikud investeeringud ja toetused uute tarbijate elektrivarustuse tagamiseks?
6. Kui suur on Eesti kavandatava vesinikutööstuse elektrivajadus, tootmismaht ja ekspordipotentsiaal ning millist majanduslikku kasu see Eestile annab? Milline on Eesti osalemise maksumus projektis Nordic-Baltic Hydrogen Corridor ning kes kannab selle taristu rajamise, käitamise ja ülalpidamise kulud ning võimalikud finantsriskid?
7. Kui palju vett ja maad vajavad kavandatavad andmekeskused, vesinikutootmisettevõtted ja nendega seotud energiataristu? Kas on hinnatud nende projektide kumulatiivset mõju põhjaveele, joogiveevarudele, metsamaale ja kohalikele ökosüsteemidele?
8. Kui palju alalisi töökohti ja iga-aastast maksu- ning muud majanduslikku tulu loovad kavandatavad projektid riigile ja kohalikele omavalitsustele? Kas nende tulude võrdlemiseks on koostatud analüüs, mis arvestab ka vajalike riiklike investeeringute, toetuste ja energiataristu ülalpidamise kuludega?
9. Kas Eestis on koostatud kõigi kavandatavate energiamahukate projektide kumulatiivse mõju hinnang energiajulgeolekule, elektrihindadele, võrgutasudele ja riigieelarvele? Millised kohustused kehtestatakse investoritele oma energiavarustuse ja vajalike reservvõimsuste tagamiseks ning milliste meetmetega kaitstakse kodutarbijaid võimaliku elektrihinna ja võrgutasude tõusu eest?
Palun esitada vastused konkreetsete arvandmete, prognooside, projektide elluviimise tähtaegade ja rahastamisallikatega. Kui vastavad analüüsid ja arvutused on juba koostatud, palun lisada need vastusele või viidata dokumentidele, millega on võimalik tutvuda.
Eriti palun esitada võrdlev prognoos elektrienergia ja võrguteenuste hindade kujunemise kohta Eesti kodutarbijatele aastatel 2030 ja 2035 kahes stsenaariumis: kavandatavate suurte energiamahukate projektide elluviimisel ning nende projektide elluviimiseta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Tšaplõgin
Riigikogu liige