Riigikogu kultuurikomisjoni

istungi protokoll nr 176

Tallinn, Toompea ja videosild Teisipäev, 27. oktoober 2026

Algus 14.00, lõpp 15.55

Juhataja: Liina Kersna (esimees)

Protokollija: Merje Noorlind (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vadim Belobrovtsev, Madis Kallas, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Margit

Sutrop, Kadri Tali

Komisjoni ametnikud: Carina Rikart (nõunik-sekretariaadijuhataja), Helena Pihlakas (nõunik)

Puudus: Helle-Moonika Helme

Kutsutud: Kultuuriministeeriumi kantsler Merilin Piipuu, kultuuriväärtuste osakonna

raamatukogunõunik Ülle Talihärm ning õigus-ja haldusosakonna õigusnõunik Epp Hannus (1.

päevakorrapunkt); Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik Norman Põder (2.

päevakorrapunkt); Haridus- ja Teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna nõunik Kätlin

Kõverik ning õigusnõunik Margit Kiin (3. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Vabariigi Valitsuse algatatud rahvaraamatukogu seaduse eelnõu (877 SE ) teise lugemise

ettevalmistamine

2. Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi

Valitsusele taastada noorte koolispordi toetus“ eelnõu (944 OE) esimese lugemise

ettevalmistamine

3. Isamaa fraktsiooni algatatud keeleseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (964

SE) esimese lugemise ettevalmistamine

4. Info ja muud küsimused

1. Vabariigi Valitsuse algatatud rahvaraamatukogu seaduse eelnõu (877 SE ) teise

lugemise ettevalmistamine

Liina Kersna avas päevakorrapunkti arutelu.

L. Kersna sõnas, et komisjoni liikmetele on saadetud muudatusettepanekute loetelu ning

arutelu eesmärk on jõuda otsusteni nii muudatusettepanekute kui ka eelnõu edasise

menetlemise kohta. Teadusraamatukogude ja Rektorite Nõukogu esindajatega on kokku

lepitud, et koostöös osapooltega sõnastatakse kolm muudatusettepanekut.

Ülle Talihärm selgitas, et pärast eelmist kultuurikomisjoni istungit räägiti osapooltega läbi

raamatukogude andmekogu regulatsiooni puudutavad sätted, et leida ülikoolide ning Justiits-

2

ja Digiministeeriumi seisukohti arvestav sõnastus. Koostöös osapooltega on ette valmistatud

kahe paragrahvi uued sõnastused, mis on esitatud ka kultuurikomisjonile.

Liina Kersna küsis, kas lisaks teadusraamatukogusid puudutavatele muudatustele koostati

muudatusettepanek ka andmekaitse küsimuste lahendamiseks.

Merle Põld vastas, et andmekaitse küsimuste lahendamiseks koostati muudatusettepanek

eelnõuga lisatavate Eesti Rahvusraamatukogu (ERRSi) seaduse §-de 73 ja 7⁴ muutmiseks, mis

puudutavad raamatukogude andmekogu asutamist ja pidamist ning andmekogus töödeldavaid

isikuandmeid ja nende säilitamist.

M. Põld lisas, et andmekogu asutamist ja pidamist käsitlevas ERRSi § 73 sättes täpsustatakse

andmekogu eesmärki ning eristatakse isikuandmete kaasvastutavaid töötlejaid ja andmekogu

vastutavaid töötlejaid avaliku teabe seaduse tähenduses. Isikuandmete kaasvastutavad

töötlejad on Eesti Rahvusraamatukogu, avalik-õiguslik ülikool ja muu andmekoguga liitunud

raamatukogu pidaja. Kokkuleppe kohaselt nimetatakse ülikoolide puhul kaasvastutava

töötlejana ülikool, mitte selle raamatukogu. Andmekogu vastutavad töötlejad on avaliku teabe

seaduse tähenduses Kultuuriministeerium, Eesti Rahvusraamatukogu ning avalik-õiguslikud

ülikoolid.

ERRSi § 73 lõikes 3 täpsustatakse, et andmekogu põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus.

Põhimääruses sätestatakse kaasvastutavate töötlejate, andmekogu vastutavate töötlejate ja

volitatud töötleja ülesanded. Teadusraamatukogude ettepanekul lisatakse põhimääruses

reguleeritavate küsimuste hulka andmekogu arendamise juhtrühma moodustamine ja

töökorraldus. Uute lõigetega 4-6 sätestatakse alamandmekogude pidamine, juhtrühma

moodustamise alused ning avalik-õiguslike ülikoolide osalemine koos Eesti

Rahvusraamatukoguga nende alamandmekogu korraldamise ja arendamise juhtimises.

Seaduses nimetatakse eraldi rahvaraamatukogude ja avalik-õiguslike ülikoolide

raamatukogude alamandmekogud. Muudatused on läbi räägitud teadusraamatukogude

esindajate, Justiits- ja Digiministeeriumi (JDM) ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga

(HTM).

Isikuandmete töötlemist käsitleva ERRSi § 7⁴ kohta selgitas M. Põld, et lõikes 1 sätestatakse

andmekogus töödeldavad isikuandmed ning täpsustatakse andmete säilitamise tähtaegu.

Eelmisel istungil küsimusi tekitanud lõige 6 on ühendatud lõikega 1, et regulatsioon oleks

selgem. Lahendus töötati välja koostöös JDM-iga.

Signe Kivi küsis, kas § 73 lõigetes 4, 5 ja 6 sätestatu peab olema reguleeritud seaduse tasandil

või võiks selle kehtestada ka Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatava andmekogu

põhimäärusega.

Merle Põld sõnul võikskõnealuseid küsimusi põhimõtteliselt reguleerida Vabariigi Valitsuse

kehtestatava andmekogu põhimäärusega, millele juhtis eelmisel istungil tähelepanu ka JDM.

Ülikoolid eelistavad siiski nende sätete kehtestamist seaduse tasandil, sest see annab neile

suurema kindlustunde. Väljapakutud lahenduseni jõuti kompromissi otsides.

Liina Kersna sõnul on ülikoolidrõhutanud vajadust tagada nende autonoomia kaitse seaduse

tasandil.

L. Kersna tegi ettepaneku jätkata muudatusettepanekute hääletamisega.

1. Muuta eelnõu § 9 ja sõnastada järgmiselt:

"§ 9. Raamatukoguhoidja kvalifikatsiooninõuded

3

(1) Raamatukoguhoidjal, kes täidab käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud ülesandeid,

peab ametikoha ülesannete laadist lähtudes olema:

1) üldjuhul erialane kõrgharidus;

2) muu kõrgharidus ja raamatukoguhoidja kutse;

3) raamatukoguhoidja kutse või

4) valmisolek omandada vajalik haridus või kutse nominaalse õppeaja jooksul.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud juhul võib raamatukoguhoidjaga

sõlmida tähtajalise töölepingu, mille kestus on vajaliku hariduse või kutse omandamise

nominaalne õppeaeg. Vajaliku hariduse või kutse omandamisel muutub töösuhe tähtajatuks.“

Selgitus: Lõige 1näeb ette, et raamatukoguhoidjal, kes täidab RaRS § 2 lõikes 2 nimetatud

ülesandeid (rahvaraamatukogu põhiülesanded), peab ülesannete laadist lähtudes olema

nende täitmiseks üldjuhul erialane kõrgharidus. Nõue on vajalik rahvaraamatukogu teenuste

kõrge kvaliteedi tagamiseks. Erialane kõrgharidus tähendab eelnõu § 8 lõikest 5 tulenevalt

raamatukogunduse või infoteaduste alast kõrgharidust. Kui raamatukoguhoidjal ei ole

erialast kõrgharidust, peab tal olema muu kõrgharidus ja raamatukoguhoidja kutse. Kui

raamatukoguhoidjal ei ole kõrgharidust, võib tal olla ka muu kutse omandamiseks vajaliku

taseme haridus ja raamatukoguhoidja kutse või valmisolek omandada vajalik haridus või

kutse nominaalse õppeaja jooksul. Arvestades asjaolu, et rahvaraamatukogude võrk katab

tervet Eestit ja kõikjale ei pruugi olla võimalik piisava hariduse ja kompetentsiga töötajaid

leida, jäetakse raamatukoguhoidja haridus- ja kutsenõuetesse teatav paindlikkus, ent

kasutatakse seejuures siiski lahendust, mis suunab vajalikke teadmisi mõistliku aja jooksul

omandama. Alternatiivse loeteluna toodud kvalifikatsiooninõuded võimaldavad kohaliku

omavalitsuse üksusel seada raamatukoguhoidjate ametikohtadele erinevaid nõudeid lähtudes

ametikoha ülesannetest ja laadist. Samal ajal välditakse ebaproportsionaalsete piirangute

seadmist. Alternatiivsed nõuded arvestavad, et seadus on universaalne ja reguleerib

ühetaoliselt nii suuremate kui ka väikesemate omavalitsuste tegevust.

Lõikes 2 sätestatakse, et rahvaraamatukogu põhiülesannete täitmiseks vajalikku haridust või

kutset alles omandava töötajaga võib sõlmida tähtajalise töölepingu, mille kestus on vajaliku

hariduse või kutse omandamise nominaalne õppeaeg. Lisaks nähakse ette, et vajaliku

hariduse või kutse omandamisel muutub töösuhe tähtajatuks. Oluline on jällegi sätte

paindlikkus, mis võimaldab arvestada nii rahvaraamatukogu kui ka töötaja vajaduste ja

soovidega. Säte võimaldab tööle võtta nii haridust omandava kui ka alles õppima minemist

kavandava inimese, aga samuti muu kõrgharidusega, kuid raamatukoguhoidja kutseta

inimese.

Selline regulatsioon rõhutab erialase kõrghariduse olulisust, kuid võimaldab samal ajal

kohaliku omavalitsuse üksusel täita seadusest tulenevad nõuded paindlikult.

Säte võimaldab töötaja värbamisel arvestada varasemat töökogemust ja töö käigus

omandatud pädevusi ka juhul, kui töötajal puudub nõutav raamatukoguhoidja kutse. Näiteks

võib aastaid raamatukoguhoidjana töötanud, kuid kutsetunnistuseta inimene vahetada

elukohta ning vajada töökohta teises kohalikus omavalitsuses. Sellisel juhul on võimalik

hinnata töötaja varasemat töökogemust ja töö käigus omandatud pädevuste vastavust

konkreetse ametikoha nõuetele, olles selliselt kooskõlas varasemate õpingute ja töökogemuse

arvestamise üldpõhimõtetega. Pikaajaline töökogemus raamatukogus annab spetsiifilised

praktilised oskused (nt lugejateenindus, kogude kujundamine). Arvestades tööjõuturu

demograafilist olukorda, eriti maapiirkondades, võib range ja alternatiivideta nõue viia

olukorrani, kus raamatukogud jäävad kvalifitseeritud personali puudumisel hätta teenuse

katvuse tagamisega. Paindlik regulatsioon võimaldab kohalikel omavalitsustel värvata ja

hoida võimekaid spetsialiste, tagades samal ajal kultuuri- ja infoteenuste stabiilse

kättesaadavuse.

4

Märgime, et vastavalt Euroopa Liidu kutsealase reguleerimise proportsionaalsuse kontrolli

direktiivile (ELT L 173, 09.07.2018, lk 25–34) peavad liikmesriigid enne uute kutsealasid

piiravate õigusnormide kehtestamist või muutmist läbima kohustusliku kutsealase

reguleerimise proportsionaalsuse kontrolli. Selle eesmärk on tagada isikute vaba liikumine ja

teenuste osutamise vabadus, hoides ära põhjendamatud turulepääsu barjäärid, kuid säilitades

riikidele õiguse kaitsta avalikke huve. Raamatukoguhoidjate kvalifikatsiooninõuete osas on

kutsealase proportsionaalsuse kontroll tehtud rahvaraamatukogu seaduse eelnõu

seletuskirjas, arvestades eelnõu sõnastust. Range kõrgharidusnõude kehtestamine ei oleks

meie hinnangul direktiiviga kooskõlas ning paindlikkuse lisamine raamatukoguhoidja kutse

või vajaliku hariduse tulevikus omandamise võimalusena ning värbamisel varasema

töökogemuse arvesse võtmise lubamine on põhjendatud ja otstarbekas.

Kultuurikomisjon

Signe Kivi küsis, kuidas sisustada õiguslikult valmisolekut omandada vajalik haridus või

kutse nominaalse õppeaja jooksul. Kas see tuleb fikseerida suulise või kirjaliku kokkuleppena

ning kuidas toimitakse juhul, kui töötajal seda valmisolekut enam ei ole.

Ülle Talihärm vastas, etvajaliku hariduse või kutse omandamise kokkulepe võib olla suuline

või kirjalik ning selle vormi üle otsustab töötajat värbav kohalik omavalitsus. Samuti otsustab

omavalitsus, kas haridusnõudeid ja õppimisvõimalusi käsitlevad tingimused esitatakse

töökuulutuses. Eesmärk on valida parim kandidaat. Tööandja peab töötajaga kokku leppima ja

fikseerima, millal töötaja õppima asub, arvestades ka võimalust, et ta juba õpib või alustab

õpinguid kokkulepitud ajal, näiteks kahe aasta pärast.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Liina Kersna, Vadim

Belobrovtsev, Madis Kallas, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali)

2. Muuta eelnõu § 18 lõige 7 ja sõnastada järgmiselt:

„(7) Lugeja andmete õigsust võib kontrollida kord aastas rahvaraamatukogu külastusel.”

Selgitus: Eelnõu § 18 lõike 7 kohaselt kontrollitakse lugejate andmete õigsust kord aastas

rahvaraamatukogu külastusel. Mitmed rahvaraamatukogude juhid on oma tagasisides välja

toonud, et andmete kontrollimine on raamatukogule suur halduskoormus, kuna infosüsteem ei

ole täna rahvastikuregistriga liidestatud, vaid andmeid tuleb küsida igalt lugejalt eraldi.

Näiteks Tallinna Keskraamatukogu teenuseid kasutas 2025. aastal ca 73 000 lugejat.

Sõnastus „õigus kontrollida isikuandmeid kord aastas“ annab raamatukogudele paindlikkust

– kel vähem lugejaid, saaksid lugejate andmete õigsust kontrollida kord aastas, kel rohkem

lugejaid, võiksid seda teha näiteks iga kolme aasta tagant. Rahvaraamatukogudele

tagasisidest lähtudes teeme ettepaneku eelnõu § 18 lõiget 7 muuta, asendades kohustuse

lugeja andmete õigsust kord aastas kontrollida õigusega andmeid üks kord aastas kontrollida.

Raamatukogul on jätkuvalt õigus kontrollida lugeja andmete õigsust kord aastas (sh

rahvastikuregistrist), kuid seda tehakse lähtuvalt isikutuvastust vajavate teenuste kasutamisel

tekkivast vajadusest.

Kultuurikomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Liina Kersna, Vadim

Belobrovtsev, Madis Kallas, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali)

5

3. Eelnõus teha järgmised muudatused:

3.1. Muuta eelnõu § 32 lõige 1 ja sõnastada järgmiselt:

„§ 32. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. märtsil.“.

(2) Käesoleva seaduse § 6, § 11 lõike 2 punkt 5, § 29 punktid 2, 3, 8, 16 ja 25 ja § 31

jõustuvad 2028. aasta 1. jaanuaril.”.

Selgitus: Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing ja mitmed

rahvaraamatukogude juhid on väljendanud muret eelnõuga tehtavate muudatuste

rakendamise ajakava pärast. Laekunud tagasisidest tulenevalt teeme ettepaneku lükata

raamatukogude andmekogu ja väljaannete keskset hankimist puudutavate sätete jõustumine

edasi kuni 1. jaanuarini 2028. aastal. See tähendab ühtlasi, et senised

maakonnaraamatukogud jätkavad kahe lisaülesande täitmist kuni 31. detsembrini 2027. a.

Eelnõu jõustumisaja osaline edasilükkamine võimaldab siduda komplekteerimisega seotud

muudatused eelarveaasta algusega ning annab rohkem aega raamatukogude andmekogu

ettevalmistamiseks, sealhulgas andmete migratsiooniks, koolituste läbiviimiseks,

juhendmaterjalide koostamiseks ja muude rakendusküsimuste lahendamiseks. Eelnõu

jõustumisaja osaline edasilükkamine ei too kaasa täiendavaid riigieelarvelisi kulusid.

3.2. Muuta eelnõu § 25 (5. peatükk rakendussätted) ja sõnastada järgmiselt:

„Kuni 2027. aasta 28. veebruarini kehtinud rahvaraamatukogu seaduse § 6 lõike 1 alusel

kehtestatud rahvaraamatukogude põhimäärused kehtivad kuni käesoleva seaduse alusel

kehtestatud põhimääruste jõustumiseni, kuid mitte kauem kui 2027. aasta 31. detsembrini.“.

Selgitus: Muudatus on seotud ettepanekuga lükata eelnõu jõustumine osaliselt edasi. Eelnõu

§ 25 kohaselt tuleb seni kehtiva rahvaraamatukogu seaduse alusel kehtestatud

rahvaraamatukogude põhimäärused viia uue seadusega kooskõlla hiljemalt 2027. a 1. juuliks.

Arvestades eelnõule laekunud huvirühmade tagasisidet teeme ettepaneku eelnõu jõustumine

osaliselt edasi lükata selliselt, et raamatukogude andmekogu ja väljaannete keskset hankimist

puudutavad sätted jõustuvad 1. jaanuaril 2028. aastal. See tähendab ühtlasi, et senised

maakonnaraamatukogud jätkavad kahe lisaülesande täitmist kuni 31. detsembrini 2027. a.

Eeltoodust tulenevalt on otstarbekas anda rahvaraamatukogudele rohkem aega ka oma

põhimääruste uue seaduse nõuetega vastavusse viimiseks.

3.3. Muuta eelnõu §26 (5. peatükk rakendussätted) lõige 1 ja sõnastada järgmiselt:

„(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist maakonnaraamatukoguks nimetatud

rahvaraamatukogu tegutseb maakonnaraamatukoguna kuni 2027. aasta 31. detsembrini.”

Selgitus: Muudatus on seotud ettepanekuga lükata eelnõu jõustumine osaliselt edasi. Eelnõu

§ 26 reguleerib senistes maakonnaraamatukogudes kahe riikliku ülesande täitmist kuni 30.

juunini 2027. aastal. Arvestades eelnõule laekunud huvirühmade tagasisidet teeme ettepaneku

raamatukogude andmekogu ja väljaannete keskset hankimist puudutavate sätete jõustumine

poole aasta võrra edasi lükata (st 1. jaanuarini 2028. aastal). See tähendab ühtlasi, et senised

maakonnaraamatukogud jätkavad kahe lisaülesande täitmist kuni 31. detsembrini 2027. a.

Eeltoodust tulenevalt palume eelnõu § 26 lõiget 1 muuta ja asendada selles tekstiosa „30.

juunini” tekstiosaga „31. detsembrini".

3.4. Muuta eelnõu § 27 (5. peatükk rakendussätted) tekst ja sõnastada järgmiselt:

6

„Rahvaraamatukogu struktuur viiakse käesoleva seaduse § 5 lõikega 1 vastavusse 2028. aasta

1. jaanuariks.“.

Selgitus: Muudatus on seotud ettepanekuga lükata eelnõu jõustumine osaliselt edasi. Eelnõu

§ 27 näeb ette, et rahvaraamatukogude struktuur viiakse uue seadusega kooskõlla 2027. aasta

1. juuliks. Seoses ettepanekuga eelnõu jõustumine osaliselt edasi lükata, on otstarbekas anda

rahvaraamatukogudele ka rohkem aega oma struktuuri uue seaduse nõuetega vastavusse

viimiseks. Seetõttu teeme ettepaneku eelnõu § 27 teksti muuta ja asendada selles tekstiosa

„2027. aasta 1. juuliks” tekstiosaga „2028. aasta 1. jaanuariks”.

3.5. Muuta eelnõu §-i 28 ja sõnastada järgmiselt:

„§ 28. Töölepingud ning haridus- ja kutsenõuded

Käesoleva seaduse § 9 ei kohaldata enne 2027. aasta 1. märtsi ametis olevatele

raamatukoguhoidjatele.“.

3.6. Muuta eelnõu §-s 29 (5. peatükk rakendussätted) esitatud Eesti Rahvusraamatukogu

seaduse punkt 29 järgmises sõnastuses:

„29) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Peadirektor tagab 2027. aasta 1. juuliks Rahvusraamatukogu põhikirja vastavusse

viimise käesoleva seaduse 2027. aasta 1. märtsil jõustunud redaktsiooniga ja 2028. aasta 1.

juuliks 2028. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooniga.“.“

Selgitus: Eelnõu § 29 punktiga 29 muudetakse Eesti Rahvusraamatukogu seaduse (ERRS)

üleminekusätteid. Kuna ERRS-i muudatused on planeeritud jõustuma kahes etapis, 2027.

aasta 1.märtsil näiteks suurem osa riigi haldusülesannete RaRa-le täitmiseks volitamisega

seonduvast ja 2028. aasta 1. jaanuaril raamatukogude andmekogu puudutav, antakse

eelnõuga ka põhikirja muutmiseks õigus kahel korral.

Eelnõuga lisatava sätte kohaselt peab Eesti Rahvusraamatukogu (RaRa) peadirektor tagama

2027. aasta 1. juuliks RaRa põhikirja vastavusse viimise ERRS-i 2027. aasta 1. märtsil

jõustunud redaktsiooniga, va raamatukogude andmekogu ja riigi haldusülesandena

väljaannete hankimine.

Kultuurikomisjon

Ülle Talihärm selgitas, et muudatusettepanekuga muudetakse seaduse üldist jõustumisaega.

Eesti Rahvusraamatukogu põhimäärust puudutavate muudatuste osas on silmas peetud, et

Rahvusraamatukogul on põhikirja muutmiseks piisavalt aega.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Liina Kersna, Vadim

Belobrovtsev, Madis Kallas, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali)

4. Muuta eelnõu §-i 26 ja sõnastada järgmiselt:

“§ 26. Maakonnaraamatukogu ja linna või valla keskraamatukogu

(1) Igas maakonnas peab olema maakonnaraamatukogu. Maakonnaraamatukogu on

rahvaraamatukogu, kes täidab täiendavalt raamatukoguteeninduse maakondliku

koordineerimise ülesandeid.

7

(2) Valdkonna eest vastutav minister nimetab maakonnaraamatukogu kõigi maakonna

kohaliku omavalitsuse üksuste ühisel ettepanekul. Ettepaneku tegemisel

maakonnaraamatukogu nimetamiseks lähtuvad kohaliku omavalitsuse üksused käesoleva

paragrahvi lõikes 5 loetletud ülesannete täitmiseks vajalike tingimuste olemasolust ja

asjaomase valla- või linnavolikogu nõusolekust.

(3) Kui maakonna kohaliku omavalitsuse üksused ei saavuta maakonnaraamatukogu

nimetamise ettepaneku tegemiseks vajalikku üksmeelt, nimetab valdkonna eest vastutav

minister maakonnaraamatukogu kohaliku omavalitsuse üksuste ettepanekuta, kuulates ära

maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste arvamused ning lähtudes käesoleva paragrahvi

lõikes 5 loetletud ülesannete täitmiseks vajalike tingimuste olemasolust ja asjaomase valla-

või linnavolikogu nõusolekust.

(4) Linnas või vallas, kus on mitu rahvaraamatukogu, võib linna- või vallavolikogu

raamatukoguteeninduse koordineerimiseks nimetada ühe rahvaraamatukogudest linna või

valla keskraamatukoguks.

(5) Maakonnaraamatukogu ja keskraamatukogu ülesandeid võib täita sama raamatukogu.

(6) Maakonnaraamatukogu ja keskraamatukogu ülesanded raamatukoguteeninduse

koordineerimisel on:

1) kogude komplekteerimine ja töötlemine;

2) rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike bibliograafia-, täistekst- ja muude andmebaaside

loomine ja pidamine;

3) rahvaraamatukogude tegevuse analüüsimine;

4) erialane nõustamine ja raamatukogutöötajate täienduskoolituse korraldamine;”

Isamaa fraktsioon

Ülle Talihärm selgitas, et ametikohtade piirkondlik paiknemine on Eesti

Rahvusraamatukoguga läbi räägitud, kuna see puudutab raamatukogu personalipoliitikat.

Läbirääkimistel jõuti kokkuleppele, et loodavad 25 ametikohta on regionaalsed. Vastav

selgitus kajastatakse eelnõu teise lugemise seletuskirjas.

Merilin Piipuu tõi esile regionaalpoliitika olulisuse ka rahvaraamatukogu seaduse kontekstis

ning lisas, et muudatus annab Eesti Rahvusraamatukogule võimaluse tugevdada oma

üleriigilist rolli. Pikemas perspektiivis võiks soodustada raamatukogu tegevuse laienemist

maapiirkondadesse.

Tõnis Lukas küsis, milliste põhimõtete alusel jaotatakse loodavad 25 ametikohta piirkondade

vahel ning kas nende piirkondliku paiknemise kohta on juba täpsemat teavet.

Ülle Talihärm vastas, et 25 ametikoha täpset piirkondlikku jaotust ei ole veel võimalik öelda,

sest see sõltub töötajate värbamisest nelja piirkonnaüksusesse. Eesti Rahvusraamatukogu on

nelja piirkonna moodustamise ette valmistanud ning kohalike omavalitsustega peetud

läbirääkimistel on piirkondade piirid omavalitsuste tasandil üldjoontes paika saanud.

Konkreetsete tööruumide asukoha üle alustatakse läbirääkimisi pärast seaduse jõustumist.

Töökohtade paiknemisel arvestatakse töötajate elukoha ja töötamiseelistustega ning vastavalt

korraldatakse ka tööruumid või rendipinnad. Näiteks Elvas töötavale IT-spetsialistile võib

leida tööruumi Elvas või piirkonnaüksuses. Ametikohad ei paikne Tallinnas.

Merilin Piipuu lisas, et piirkondade kujundamine toimus kogu valdkonda kaasates ning

protsessiga alustati ligi kaks aastat tagasi. Kaaluti ka võimalust jätta igasse

8

maakonnaraamatukokku üks või kaks töötajat. Arutelude tulemusena jõudis valdkond nelja

piirkonna lahenduseni, mille kohaselt töötaks igas piirkonnas koos vähemalt kaks inimest. Nii

saavad töötajad oma oskuste ja kogemustega üksteist täiendada ning meeskonnana tegutseda.

Tõnis Lukas küsis, kas regionaalsete töötajate, näiteks Elvas töötava IT-spetsialisti töökohad

võiks üldjuhul rajada seniste maakonnaraamatukogude ruumidesse, kus on olemas kiire

internet ja vajalikud tehnilised võimalused. T. Lukas lisas, et raamatukogusid on kavandatud

arendada laiemat kasutust võimaldavate töökohtadena, mida saaksid kasutada nii riigitöötajad

kui ka teised kaugtöö tegijad.

Ülle Talihärm vastas, et piirkonnaüksuste tööruumide leidmisel eelistatakse

maakonnaraamatukogusid. Eesti Rahvusraamatukokku tööle võetud piirkondade

ettevalmistamise projektijuht peab ruumide kasutamiseks läbirääkimisi

maakonnaraamatukogudega ning vajaduse korral teiste asutustega, kui maakonnaraamatukogu

ei soovi või ei saa piirkonnaüksust oma ruumidesse majutada.

Madis Kallas pidas oluliseks seletuskirjas rõhutatud põhimõtet luua 25 regionaalset töökohta

väljaspool Harju maakonda. Tema hinnangul aitab see tugevdada regionaalset tasakaalu ka

juhul, kui töökohad ei jõua kõige väiksematesse maakondadesse. M. Kallas lisas, et tema

hinnangul asub 75% raamatukogudest väljaspool Harju maakonda ning raamatukoguvõrk

katab Eestit hästi. Seetõttu ei ole piirkondlike töökohtade loomine kunstlik tegevuse

pealinnast väljaviimine, vaid lähtub valdkonna senisest üleriigilisest paiknemisest.

Signe Kivi palus selgitada, kuidas suhestuvad maakonnaraamatukogudesse jäävad kaks

töötajat ja loodavad 25 regionaalset ametikohta ning milliseid ülesandeid, sealhulgas

IT-valdkonnas, regionaalsed töötajad täidavad.

Ülle Talihärm vastas, etkuni 2027. aasta lõpuni jäävad maakonnaraamatukogude

ülesanneteks väljaannete hankimine ja seniste raamatukogude infosüsteemide haldamine.

Seaduse üldisel jõustumisel, 1. märtsil 2027, lähevad Eesti Rahvusraamatukogule üle

koolitusülesanded, statistika ja aruannete analüüs ning selleks täidetakse 12-13 ametikohta.

Ü. Talihärm lisas, et andmekogu käivitumisel 1. jaanuaril 2028 lähevad Eesti

Rahvusraamatukogule üle kõik rahvaraamatukogudega seotud riiklikud haldusülesanded, sh

andmekogu haldamine ja väljaannete hankimine. Sellest ajast maakonnaraamatukogud neid

riiklikke ülesandeid enam ei täida ning Eesti Rahvusraamatukogu arendusüksuses peavad

olema täidetud kõik 25 ametikohta. Ülejäänud ametikohad täidetakse seega teises etapis,

alates 1. jaanuarist 2028.

Tõnis Lukas küsis, kas senised 58 ametikohta likvideeritakse 2027. aasta alguses.

Ülle Talihärm vastas, et28 ametikohta korraldatakse ümber alates 1. märtsist 2027.

Tõnis Lukas täpsustas, et tema arusaama kohaselt rahastab riik senist 58 ametikohta kuni 1.

märtsini 2027 ning seejärel jääb igasse maakonnaraamatukokku aasta lõpuni kaks töötajat. T.

Lukas avaldas heameelt, et arutelu käigus on jõutud lahendustega edasi ning pikenenud on

maakonnaraamatukogude senise staatuse säilimise aeg. T. Lukas lisas, et jääb komisjoni

pakutud lahenduse suhtes erapooletuks, kuid ei loobu Isamaa muudatusettepanekust.

Liina Kersna täpsustas, et komisjon ei ole esitanud eraldi muudatusettepanekut, vaid kokku

on lepitud seletuskirja täiendamises.

9

Madis Kallas sõnas, et toetab Isamaa ettepaneku mõtet, kuid jääb hääletusel erapooletuks. M.

Kallase hinnangul on lahendused vastandlikud ning Isamaa ettepaneku toetamisel ei saaks

seletuskirjas ette näha 25 regionaalset ametikohta.

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 1: Tõnis Lukas; vastu

4: Liina Kersna, Margit Sutrop, Signe Kivi, Kadri Tali; erapooletuid 2: Madis Kallas, Vadim

Belobrovtsev)

5. Muuta rahvaraamatukogu seaduse eelnõu §-s 29 esitatud Eesti Rahvusraamatukogu

seaduse punktis 16 „11. peatükk Raamatukogude andmekogu“ toodud §-d 73 ja 74 järgmiselt:

„§ 73. Raamatukogude andmekogu asutamine ja pidamise eesmärk

(1) Raamatukogude andmekogu on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille pidamise

eesmärk on:

1) raamatukogude kogudesse kuuluvate väljaannete ja esemete üle arvestuse pidamine kogude

haldamiseks ning kogude üldkättesaadavaks tegemise toetamine;

2) raamatukogude infovara säilitamine ja üldkättesaadavaks tegemine;

3) lugejate, külastajate ja laenutuste registreerimine ning nende üle arvestuse pidamine

teenuste osutamiseks;

4) raamatukogude korraldamine ja juhtimine;

5) raamatukogude andmete kogumine ja töötlemine, uuringute ning statistiliste ülevaadete

tegemiseks ja esitamiseks;

6) raamatukogude ülesannete elektrooniline täitmine;

7) teaduskirjanduse ja -informatsiooni ning teabeallikate, sealhulgas teadus- ja muude

andmebaaside kättesaadavaks tegemine ja juurdepääsu tagamine.

(2) Raamatukogude andmekogu isikuandmete kaasvastutavad töötlejad on

Rahvusraamatukogu, avalik-õiguslik ülikool ja andmekoguga liitunud muu raamatukogu

pidaja. Andmekogu haldajad on Kultuuriministeerium, Rahvusraamatukogu ja

avalik-õiguslikud ülikoolid.

(3) Raamatukogude andmekogu põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, milles

sätestatakse:

1) andmekogu ülesehitus ja andmete täpne koosseis;

2) andmekogu kaasvastutavate töötlejate ülesanded;

3) volitatud töötleja ning vastutava ja volitatud töötleja ülesanded;

4) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;

5) andmete esitamise, muutmise ja väljastamise kord;

6) andmete säilitamise täpsed tähtajad ja kord;

7) andmekogu arendamise juhtrühma moodustamine ja selle töökorraldus;

8) muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused.

(4) Raamatukogude andmekogu koosseisus peetakse alamandmekogusid, sealhulgas

rahvaraamatukogude ja avalik-õiguslike ülikoolide raamatukogude, Rahvusraamatukogu ning

muu liitunud raamatukogu andmete põhjal moodustatud alamandmekogusid.

10

(5) Andmekogu arendamise juhtrühma moodustamisel tagatakse erinevate andmekoguga

liitunud raamatukogude, sealhulgas avalik-õiguslike ülikoolide raamatukogude esindatus.

Andmekogu koosseisu kuuluva alamandmekogu arendamise koordineerimiseks ja

korraldamiseks võib moodustada eraldiseisva juhtrühma.

(6) Avalik-õiguslike ülikoolide raamatukogude ja Rahvusraamatukogu andmete põhjal

moodustatud alamandmekogu korraldamist ja arendamist juhivad avalik-õiguslikud ülikoolid

ja Rahvusraamatukogu.

§ 74. Raamatukogude andmekogus töödeldavad isikuandmed ja nende säilitamine

(1) Raamatukogude andmekogus töödeldakse järgmisi isikuandmeid:

1) lugeja ja tema seadusliku esindaja üldandmed;

2) külastaja üldandmed;

3) lugeja eestkoste andmed;

4) lugeja eelistuste andmed vastavalt lugeja nõusolekule;

5) koduteeninduse vajadusega seotud andmed;

6) andmed puude liigi ja kestuse kohta;

7) lugeja haridus-, teadus- või muu asutusega seotuse ja kasutajarühma andmed;

8) raamatukoguteenuste kasutamise, kasutusõiguste ning lugeja kohustuste andmed;

9) väljaannetes sisalduvaid isikuandmed;

10) raamatukogutöötajate ning raamatukogude andmekogu töövahendina kasutavate teiste

asutuste ja isikute töötajate üldandmed.

(2) Raamatukogude andmekogusse kantavate andmete saamiseks ja kontrollimiseks võib teha

päringuid teistesse andmekogudesse.

(3) Raamatukogude andmekogus isikuandmete säilitamise tähtaeg on kuni kolm aastat ajast

kui:

1) lugeja või tema seaduslik esindaja ei ole isikutuvastust nõudvaid teenuseid kasutanud;

2) raamatukogu või lugeja ise või tema seaduslik esindaja ei ole enda andmeid uuendanud;

3) lugejal või külastajal või tema seaduslikul esindajal ei ole raamatukogu ees täitmata

kohustusi või on tema suhtes nõue aegunud.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 10 nimetatud isikuandmeid säilitatakse töösuhte

lõppemiseni.

(5) Säilitustähtaja möödumisel lugeja isikuandmed anonüümitakse ja tema seadusliku esindaja

ja eeskostja isikuandmed kustutatakse. Juhul kui lugejal või külastajal on raamatukogu ees

täitmata kohustusi, säilitatakse andmeid kuni kohustuste täitmiseni või nõude aegumiseni.

Selgitused muudatuste juurde. Muudatused on kooskõlastatud Haridus- ja

Teadusministeeriumi, Justiits- ja Digiministeeriumi ning Rektorite Nõukogu esindajatega.

1.Täiendada § 73 lõiget 1 punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) teaduskirjanduse ja -informatsiooni ning teabeallikate, sealhulgas teadus- ja muude

andmebaaside kättesaadavaks tegemine ja juurdepääsu tagamine.“

Seaduses sätestatakse, et raamatukogude andmekogu pidamise eesmärk on ka

teaduskirjandusele ja -informatsioonile juurdepääsu tagamine. Muudatus on vajalik, et

tagada nii avalik-õigusliku ülikooli kui ka muu raamatukogude andmekoguga liitunud

raamatukogu teadus- ja õppetöö kvaliteet, tagades teadlastele, õppejõududele, üliõpilastele ja

11

teistele raamatukogude kasutajatele vajaliku teadusinformatsiooni ning andmebaaside

süsteemse ja kasutajate vajadustele vastava kättesaadavuse ning juurdepääsu.

2. Sõnastada § 73 lõige 2 järgmiselt:

“(2) Raamatukogude andmekogu isikuandmete kaasvastutavad töötlejad on

Rahvusraamatukogu, avalik-õiguslik ülikool ja andmekoguga liitunud muu raamatukogu

pidaja. Andmekogu haldajad on Kultuuriministeerium, Rahvusraamatukogu ja

avalik-õiguslikud ülikoolid.”

Muudatusega eristatakse raamatukogude andmekogu isikuandmete kaasvastutavad töötlejad

ja andmekogu haldaja ehk vastutav töötleja avaliku teabe seaduse mõttes. Raamatukogude

andmekogu isikuandmete kaasvastatavad töötlejad on kõik andmekoguga liitunud

raamatukogud nende poolt töödeldavate isikuandmete ulatuses. Seaduse tasandil

määratletakse andmekogu isikuandmete kaasvastutava töötlejana Rahvusraamatukogu,

andmekoguga liitunud avalik-õiguslik ülikool ja andmekoguga liitunud muu raamatukogu

pidaja. Muudatusega määratletakse vastutav töötleja juriidilise isiku või raamatukogu pidaja

tasandil. Avalik-õigusliku ülikooli raamatukogu kui ka muu andmekoguga liitunud

raamatukogu ei ole üldjuhul eraldiseisev isik, vaid näiteks ülikooli struktuuriüksus. Kohaliku

omavalitsuse üksuse kui rahvaraamatukogu pidaja pädevuse teostamine määratletakse

kohaliku omavalitsuse üksuse siseselt.

Lisatakse ka andmekogu haldajad, kelleks on Kultuuriministeerium, Eesti

Rahvusraamatukogu ja avalik-õiguslikud ülikoolid. Andmekogu haldaja lisamine on vajalik,

et eristada riigi infosüsteemi kuuluva andmekogu vastutav töötleja avaliku teabe seaduse

tähenduses. Andmekogul on mitu haldajat kuna andmekogu koosneb alamandmekogudest,

mille haldajaid on vajalik eristada. Avalik-õiguslikud ülikoolid vastutavad nende

raamatukogude andmetel põhineva andmekogu osa haldamise eest koos Eesti

Rahvusraamatukoguga kui alamandmekogu on moodustatud ühiselt.

Andmekogu haldaja ehk vastutav töötleja avaliku teabe seaduse mõttes korraldab andmekogu

kasutusele võtmist, teenuste ja andmete haldamist ning vastutab andmekogu haldamise

seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest. Vastutavate töötlejate ja andmekogu haldajate

vastutusvaldkonnad ning ülesanded määratakse kindlaks ERRS § 73 lõike 3 alusel

kehtestatavas raamatukogude andmekogu põhimääruses.

3. Ühendada § 73 lõige 3 ja 4 ning sõnastada § 73 lõige 3 järgmiselt:

„(3) Raamatukogude andmekogu põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, milles

sätestatakse:

1) andmekogu ülesehitus ja andmete täpne koosseis;

2) andmekogu kaasvastutavate töötlejate ülesanded;

3) volitatud töötleja ning vastutava ja volitatud töötleja ülesanded;

4) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;

5) andmete esitamise, muutmise ja väljastamise kord;

6) andmete säilitamise täpsed tähtajad ja kord;

7) andmekogu arendamise juhtrühma moodustamine ja selle töökorraldus;

8) muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused.“

Selgitus: Muudatusega viiakse raamatukogude andmekogu põhimääruse kehtestamine

Vabariigi Valituse tasandile, kuna põhimäärus puudutab erinevate ministeeriumide

valitsemisalasid. Ühtlasi täpsustatakse, et põhimääruses sätestatakse raamatukogude

andmekogu kaasvastutavate töötlejate ja avaliku teabe seaduse mõistes andmekogu

vastutavate töötlejate (ehk andmekogu haldajate) ülesanded. Samuti nähakse ette, et

põhimääruses sätestatakse ka andmekogu arendamise juhtrühma moodustamine ja selle

töökorraldus (lõike 3 punkt 7). Muudatus on vajalik eri tüüpi raamatukogude ja haldusalade

ülese raamatukogude andmekogu arendamise ja haldamise strateegilise juhtimise tagamiseks,

12

sealhulgas osapoolte koostöö korraldamiseks, arendusvajaduste kooskõlastamiseks ning

andmekogu tervikliku ja eesmärgipärase toimimise toetamiseks. Punkti 7 lisamise tõttu

muutub senine punkt 7 punktiks 8.

4. Sõnastada § 73 lõige 4 uuesti ja lisada lõiked 5 ning 6 järgmises sõnastuses:

„(4) Raamatukogude andmekogu koosseisus peetakse alamandmekogusid, sealhulgas

rahvaraamatukogude ja avalik-õiguslike ülikoolide raamatukogude, Rahvusraamatukogu ning

muu liitunud raamatukogu andmete põhjal moodustatud alamandmekogusid.

(5) Andmekogu arendamise juhtrühma moodustamisel tagatakse erinevate andmekoguga

liitunud raamatukogude, sealhulgas avalik-õiguslike ülikoolide raamatukogude esindatus.

Andmekogu koosseisu kuuluva alamandmekogu arendamise koordineerimiseks ja

korraldamiseks võib moodustada eraldiseisva juhtrühma.

(6) Avalik-õiguslike ülikoolide raamatukogude ja Rahvusraamatukogu andmete põhjal

moodustatud alamandmekogu korraldamist ja arendamist juhivad avalik-õiguslikud ülikoolid

ja Rahvusraamatukogu.“

Selgitus: Eesti Rahvusraamatukogu seadusesse lisatava § 73 lõiked 4, 5 ja 6 täpsustavad sama

paragrahvi uue lõike 3 punktides 1 ja 7 sätestatut. Lõikes 4 nähakse ette, et andmekogu

koosseisus peetakse alamandmekogusid. Eraldi alamandmekogu moodustatakse

rahvaraamatukogude ning Eesti Rahvusraamatukogude ja avalik-õiguslike ülikoolide

andmete põhjal. Samuti võib moodustada alamandmekogu raamatukogude andmekoguga

liitunud muu raamatukogu, näiteks Eesti Kirjandusmuuseumi ja selle Arhiivraamatukogu

andmete põhjal. Erinevate raamatukogude andmekoguga liitunud raamatukogude esindatuse

tagamine andmekogu arendamise juhtrühmas ja vajaduse korral alamandmekogu

arendamiseks eraldi juhtrühma moodustamine sätestab selgemalt osapoolte koostöö ja

arendusvajaduste kooskõlastamise, et tagada andmekogu terviklik ja tõhus arendamine ning

toimimine. Lõigete 4, 5 ja 6 lisamisega täpsustatakse alamandmekogude moodustamise ja

juhtimise korda ning raamatukogude esindatust andmekogu arendamisel. Lõike 6 lisamine on

vajalik, et tagada avalik-õiguslike ülikoolide raamatukogude andmetel põhineva

alamandmekogu haldamisel ning arendamisel ülikoolide sisuline kaasatus ja otsustusõigus

seadusega ettenähtud piires.

5. Sõnastada § 74 lõiked 1, 3, 4 ja 5 järgmiselt:

“(1) Raamatukogude andmekogus töödeldakse järgmisi isikuandmeid:

1) lugeja ja tema seadusliku esindaja üldandmed;

2) külastaja üldandmed;

3) lugeja eestkoste andmed;

4) lugeja eelistuste andmed vastavalt lugeja nõusolekule;

5) koduteeninduse vajadusega seotud andmed;

6) andmed puude liigi ja kestuse kohta;

7) lugeja haridus-, teadus- või muu asutusega seotuse ja kasutajarühma andmed;

8) raamatukoguteenuste kasutamise, kasutusõiguste ning lugeja kohustuste andmed;

9) väljaannetes sisalduvaid isikuandmed;

10) raamatukogutöötajate ning raamatukogude andmekogu töövahendina kasutavate teiste

asutuste ja isikute töötajate üldandmed.

(3) Raamatukogude andmekogus isikuandmete säilitamise tähtaeg on kuni kolm aastat ajast

kui:

1) lugeja või tema seaduslik esindaja ei ole isikutuvastust nõudvaid teenuseid kasutanud;

2) raamatukogu või lugeja ise või tema seaduslik esindaja ei ole enda andmeid uuendanud;

13

3) lugejal või külastajal või tema seaduslikul esindajal ei ole raamatukogu ees täitmata

kohustusi või on tema suhtes nõue aegunud.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 10 nimetatud isikuandmeid säilitatakse töösuhte

lõppemiseni.

(5) Säilitustähtaja möödumisel lugeja isikuandmed anonüümitakse ja tema seadusliku esindaja

ja eeskostja isikuandmed kustutatakse. Juhul kui lugejal või külastajal on raamatukogu ees

täitmata kohustusi, säilitatakse andmeid kuni kohustuste täitmiseni või nõude aegumiseni."

Selgitus:

Muudatusega avatakse § 74 lõikes 1 seni erinevatele seadustele viidetena esitatud

raamatukogude andmekogus töödeldavate isikuandmete loetelu. Loeteluna toodud

isikuandmete loetelu katab erinevate raamatukogude andmekoguga liituvate raamatukogude

lugejate ja külastajate teenindamiseks vajalikud andmed. Näiteks lugeja haridus-, teadus- või

muu asutusega seotuse ja kasutajarühma andmed on vajalikud haridusasutusele lugeja

seostamiseks konkreetse haridusasutuse, klassi või kursusega. Nendele andmetele tuginedes

tagatakse lugejale raamatukogus juurdepääs temale vajalikule teabele. Väljaannetes

sisalduvate isikuandmete töötlemise punkt sõnastati selgemalt ja arusaadavamalt, muutmata

selle senist sisu. Isikuandmete täpne koosseis annab raamatukogudele õigusliku aluse

töödelda andmeid üksnes raamatukogude andmekogus ja andmekogu pidamise eesmärkidel.

Muudatusega täpsustatakse andmekogus töödeldavate isikuandmete liike ja nende töötlemise

eesmärgipärast seost raamatukogude ülesannetega raamatukogude andmekogus. Muudatus

loob selgema õigusliku aluse andmete töötlemiseks raamatukogu põhiülesannete täitmisel

ning aitab tagada § 73 lõikes 1 sätestatud raamatukogude andmekogu pidamise eesmärkide

saavutamise.

Senised lõiked 3, 4 ja 5 sõnastatakse uuesti.

Endine lõige 4 tuuakse lõikeks 3 ja selles täpsustatakse raamatukogude andmekogus

isikuandmete säilitamisega seonduvat. Eelnõu kohaselt on lugeja isikuandmete säilitamine

seotud lugeja poolt isikutuvastust nõudvate teenuste kasutamise või lugeja andmete

uuendamise või lugeja täitmata kohustustega. Muudatusega täpsustakse, et lugeja

isikuandmete säilitamise tähtaeg on seotud ka lugeja seadusliku esindaja tegevusega lugeja

esindamisel. Muudatuse eesmärk on tagada säilitustähtaja arvestamise selgus olukordades,

kus lugeja eest tegutseb tema seaduslik esindaja.

Endine lõige 5 sõnastatakse uuesti lõikena 4 ning muudetakse selles olev viide sama

paragrahvi lõikele 1 (arvestades lõike 1 uut sõnastust).

Endine lõige 3 sõnastatakse uue lõikena 5, jättes välja esimese lause ja selles toodud viite

isikuandmete säilitamise tähtaegadele rahvaraamatukogu seaduses ning raamatukogude

andmekoguga liitunud muu raamatukogu tegevust reguleerivates õigusaktides.

Raamatukogude andmekogu regulatsiooniga seonduvalt nähakse lõikes 5 ette üksnes pärast

andmete säilitamistähtaja möödumist toimuv andmete kustutamine ja anonüümimine.

Endine lõige 6 jäetakse eelnõust välja, kuna § 74 lõikes 1 sätestatakse raamatukogude

andmekogus töödeldavate isikuandmete täpne koosseis, lähtudes andmekogu eesmärkidest ja

ülesannetest. Lõike 1 uuesti sõnastamise järgselt puudub vajadus lõikes 6 esitatud

regulatsiooniks.

Rektorite Nõukogu neljas ettepanek, mis puudutab raamatukogude andmekogu kulude

hüvitamist (§ 7⁵. Raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise tasu), jäetakse

arvestamata ja vastavad sätted jäävad eelnõusse esialgses sõnastuses.

14

Kultuurikomisjon

Ülle Talihärm kinnitas, et muudatused on koostatud koostöös osapooltega ning nende suhtes

on saavutatud kokkulepe.

Carina Rikart palus täpsustada, kuidaslahendati JDM-i märkus automaatse haldusmenetluse

kohta ning miks ei ole selle kohta esitatud ettepanekut.

Merle Põld vastas, etautomaatse haldusmenetluse kohta ei ole ettepanekut esitatud, sest

Riigikogu on haldusmenetluse seadust selles osas juba täiendanud. Muudatuse

ettevalmistamist juhtis JDM-i avaliku õiguse talitus. Pärast eelmist komisjoni istungit

konsulteeriti uuesti nimetatud talitusega ning nende seisukoha kohaselt ei ole Eesti

Rahvusraamatukogu seaduses ega rahvaraamatukogu seaduses vaja korrata haldusmenetluse

seaduse üldsätteid, mis kohalduvad nii rahvaraamatukogudele kui ka Eesti

Rahvusraamatukogule.

Kõnealune säte sisaldub rahvaraamatukogu seaduse eelnõu §-s 22 ning avaliku õiguse talitus

on kinnitanud selle piisavust. Haldusmenetluse seaduse üldsätted kohalduvad ka neid

eriseaduses valikuliselt kordamata.

Margit Sutrop küsis, kas muudatusettepaneku sõnastus sätestab alamandmekogude pidamise

kindla kohustusena või üksnes nende loomise võimalusena, arvestades ülikoolide varasemat

soovi saada kindlus alamandmekogu olemasolu kohta.

Merle Põld vastas, et § 73 lisatava lõike 4 kohaselt peetakse raamatukogude andmekogu

koosseisus alamandmekogusid, sealhulgas rahvaraamatukogude ja avalik-õiguslike ülikoolide

raamatukogude jt seaduses nimetatud raamatukogude andmete põhjal moodustatud

alamandmekogusid. Seega sätestab sõnastus alamandmekogude pidamise, mitte üksnes nende

loomise võimaluse.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Liina Kersna, Vadim

Belobrovtsev, Madis Kallas, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali)

Margit Sutrop küsis, kuidas lepitakse kokku andmekogu kasutamise tasud ning milline on

selles Kultuuriministeeriumi, teenusepakkuja ja alamandmekogude osapoolte roll. M. Sutrop

palus täpsustada, kas tasude kokkuleppimise korra kohta on koostatud ettepanek.

Ülle Talihärm selgitas, et teenusepakkujaga sõlmitakse hanke tulemusena kaks eraldi

tingimustega lepingut. Avalik-õiguslike ülikoolide ja rahvaraamatukogude litsentsitasude

kulupõhiste valemite kujundamiseks annavad sisendi mõlemad osapooled. Tasud kinnitatakse

kultuuriministri määrusega.

Margit Sutrop küsis täpsustuseks, kas tasud kehtestatakse jätkuvalt kultuuriministri

määrusega, mille kujundamisel saab HTM kaasa rääkida, ning kas kaalutud on ka muid

lahendusi.

Merilin Piipuu vastas, et ülikoolid ise lepivad tasu kokku hankepartneriga. Määrus lihtsalt

sätestab need tasud.

Margit Sutrop küsis, kuidas reguleeritakse tasude edaspidist tõusu: kas selle üle peetakse

teenusepakkujaga jooksvalt läbirääkimisi või määratakse tasude muutmise tingimused ja

nende kehtivusaeg kindlaks hankes.

15

Merilin Piipuu vastas, et käimasolevatel läbirääkimistel, kuhu on kaasatud ka ülikoolid, on

jõutud kokkuleppele tasude 3%-lises aastases tõusus.

Margit Sutrop küsis, kas hange on lõppenud edukalt.

Merilin Piipuu vastas, etpikalt kestnud hankeläbirääkimistel on jõutud mõlemale poolele

sobiva kokkuleppeni, kuid lepinguid ei allkirjastata enne õigusliku aluse olemasolu ehk

rahvaraamatukogu seadust ja sellega tehtavate muudatuste vastuvõtmist.

Liina Kersna tegi ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 11. novembril ning teine

lugemine lõpetada. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu

päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 18. novembril.

Otsustati:

1.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 11.11.2026 (konsensus: Vadim

Belobrovtsev, Madis Kallas, Liina Kersna, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri

Tali).

1.2. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (konsensus: Vadim Belobrovtsev, Madis Kallas,

Liina Kersna, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali).

1.3. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia

läbi lõpphääletus 18.11.2026 14:00 (konsensus: Vadim Belobrovtsev, Madis Kallas, Liina

Kersna, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali).

2. Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine

Vabariigi Valitsusele taastada noorte koolispordi toetus“ eelnõu (944 OE) esimese

lugemise ettevalmistamine

Liina Kersna avas päevakorrapunkti arutelu ning andis eelnõu tutvustamiseks sõna eelnõu

esitaja esindajale.

Vadim Belobrovtsev tutvustas otsuse eelnõu, millega tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanek

taastada noorte koolispordi toetus.

Kuni 2024. aastani toetas Kultuuriministeerium Eesti Koolispordi Liitu ja Eestimaa

Spordiliitu Jõud kokku poole miljoni euroga. 2023. aastal otsustas Kultuuriministeerium

rahastamissüsteemi muuta ning jagada senine toetus ümber maakonnaspordiliitudele, mis

tekitas valdkonnas vastuseisu. V. Belobrovtsev rõhutas maakondliku tegevuse ning

üleriigiliste ja rahvusvaheliste võistluste korraldamise erinevust. Eesti Koolispordi Liit

tegeleb laste ja noorte ning Eestimaa Spordiliit Jõud täiskasvanute ja harrastajate võistlustega

üleriigilisel ja rahvusvahelisel tasemel. Katusorganisatsioonidel on oluline koordineeriv roll,

mille kadumine võib põhjustada korralduslikke probleeme. Ka maakonnaspordiliidud on

avaldanud soovi süsteemi taastamiseks. Kuigi Kultuuriministeeriumi kinnitusel eraldatakse

koolispordile nüüd rohkem raha, tekib küsimus, miks on senised katusorganisatsioonid

rahastamisest kõrvale jäetud. V. Belobrovtsev küsis, millistel põhjustel rahastamissüsteemi

muudeti ning kas muudatuse mõju on analüüsitud ja hinnatud. Muudatust ei saa põhjendada

kokkuhoiuga, kui valdkonnale eraldatakse senisest rohkem raha. Eelnõu esitaja palub kaaluda

võimalust senine süsteem ühel või teisel kujul taastada.

Norman Põder rõhutas koolispordi tähtsust laste ja noorte liikumis- ja sportimisharjumuste

kujundamisel ning vajadust selle sisu ajas üle vaadata. Varem osales organiseeritud spordis

ligikaudu 15% lastest ja noortest ning koolisport omas selget rolli ja võistlusväljundit lastele.

Praegu on laste ja noorte osalus aga üle 50%. Seetõttu on paljudel lastel võistlusvõimalused

16

olemas ka väljaspool kooli.

2023. aastal tehtud uuringu kohaselt osales 4/5 koolispordivõistlustel osalenud lastest ja

noortest paralleelselt ka mõnes teises võistlussüsteemis ning samad lapsed osalesid

koolispordis sageli mitmel alal. Koolispordis mitteosalemise peamine põhjus oli see, et

kehalise kasvatuse või liikumisõpetaja ei olnud last osalema kutsunud. Kooli tegevused

peavad olema kättesaadavad kõigile lastele sõltumata sportlikust taustast ja kehalisest

võimekusest.

N. Põder lisas, et Eesti Koolispordi Liidu peamine sisuline roll oli üleriikliku võistluskalendri

haldamine ja finaalturniiride korraldamine koostöös maakonnaspordiliitudega. Suurema osa

korraldustööst tegid juba varem maakonnaspordiliidud, kes suhtlesid koolide ja kohalike

omavalitsustega ning korraldasid tegevusi kooli-, maakonna- ja mõnel juhul piirkondlikul

tasandil. Ka finaalturniire viisid läbi maakonnaspordiliidud Eesti Koolispordi Liidu rahalisel

toel. Liiduga arutati vajadust kaasata ka lapsi, kes väljaspool kooli võistlusspordiga ei tegele,

kuid erinevalt tegevusi laiendanud maakonnaspordiliitudest ei olnud Eesti Koolispordi Liit

valmis ka lisarahastuse toel selleks uusi tegevusi pakkuma.

N. Põder sõnas, et 2023. aastal otsustati jagada alates 2024. aastast Eesti Koolispordi Liidu

senine 300 000 euro suurune toetus maakonnaspordiliitude vahel. Sellest 100 000 eurot oli liit

juba varem maakonnaspordiliitudele edasi suunanud ning täiendavalt läks neile 200 000 eurot.

Rahastamismuudatuse tulemusi tutvustades tõi N. Põder välja, et koolispordivõistluste

osaluskordi oli 2023. aastal 39 000, 2024. aastal 53 000 ja 2025. aastal 57 000. Kasv oli

ligikaudu 50%, mis viitab ka selliste laste ja noorte kaasamisele, kes väljaspool kooli

võistluskogemust ei saa. Terviklik liikumisharrastuse edendamine tähendab erinevate

tegevuste pakkumist eeskätt neile, kes seni spordis ja liikumises vähem osalevad, mitte üksnes

juba aktiivsete laste täiendavat kaasamist.

N. Põder kinnitas, et Kultuuriministeerium ei takista üleriigiliste finaalturniiride korraldamist.

Jätkuvalt toimuvad võistlused 3 × 3 korvpallis, võrkpallis ja lauatennises ning jätkuvad sarjad

„TV 10 olümpiastarti“ ja „Tähelepanu, start!“. Üleriigiliste võistluste korraldamise algatus

peaks tulema eelkõige spordialaliitudelt, kellel on parim ülevaade võistlussüsteemi lünkadest,

mida koolispordiga täita.

2022. aasta lõpus Eesti Olümpiakomitee juurde loodud SA Liikumisharrastuse

Kompetentsikeskus täidab varem katmata katusorganisatsiooni ülesandeid. Jagab häid

praktikaid, laiendab edukaid pilootprojekte, korraldab infokoosolekuid ja sisulisi arutelusid

ning teeb koostööd osapooltega, sealhulgas Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Maakonnaspordiliitude katusorganisatsioon on muu hulgas ka Eesti Olümpiakomitee. Aasta

jooksul on plaanis koolispordi arutelu maakonnaspordiliitude ja spordialaliitude osalusel, et

koondada ideid edasisteks tegevusteks.

N. Põder pidas keskse organisatsiooni riikliku toetuse taastamise asemel otstarbekaks leida

lisarahastust maakonnaspordiliitudele. Tema hinnangul võimaldaks see tugevdada

kohapealseid tegevusi, kaasata rohkem erineva taustaga lapsi ja noori ning kujundada

liikumisharjumust, mis säiliks ka pärast kooli lõpetamist.

Vadim Belobrovtsev pidas oluliseks edendada liikumisharrastust võistlusspordile

vastandamata, sest ka koolidevahelised võistlused motiveerivad lapsi liikuma ja sportimisest

rõõmu tundma. V. Belobrovtsev küsis, kes korraldab praegu koolidevahelisi korvpalli-,

võrkpalli- ja jalgpallivõistlusi, eelkõige üleriigilisel tasandil, ning kas noorte

võistlusvõimalused on laienenud.

Norman Põder vastas, et võistlussporti ja liikumisharrastust ei vastandata, kuid piiratud

17

vahendid suunatakse eeskätt kohaliku tasandi tegevustesse, et kaasata seni vähem aktiivseid

lapsi ja noori. Neli viiendikku koolispordivõistlustel osalenutest osales ka muudes

võistlussüsteemides. Korvpalli-, võrkpalli- ja lauatennisevõistluste algatus tuleb praegu

alaliitudelt ning võistlusi korraldavad kokkulepete alusel maakonnaspordiliidud, kes tegid

seda ka varem Eesti Koolispordi Liidu rahalisel toel.

Madis Kallas tunnustas algatust koolispordi toetamiseks, kuid pidas sobivamaks teha

ettepanek koolispordi rahastamise suurendamiseks, mitte toetuse taastamiseks. Lisaraha ei pea

suunama tingimata Eesti Koolispordi Liidule või Eestimaa Spordiliidule Jõud, vaid seda võiks

eraldada maakondadele, spordialaliitudele või otse koolidele. M. Kallas küsis eelnõus esitatud

toetuse taastamise ettepanekule viidates, kas saab kinnitada, et koolispordi rahastamine ei ole

tegelikult vähenenud.

Norman Põder kinnitas, et koolispordi rahastamine ei ole vähenenud. Eesti Koolispordi

Liidu senine toetus jagati maakonnaspordiliitude vahel.

Liina Kersna viitaskultuuriministriga peetud 2027. aasta eelarve arutelule, kus käsitleti

programmile „Sport Kooli“ kahe miljoni euro suuruse lisarahastuse eraldamist.

Kadri Tali arvamuse kohaselt peaks raha jõudma eelkõige laste sportimistegevustesse, mitte

katusorganisatsioonide ülalpidamisse. Oluline on tuua koolidesse tipptreenereid, tutvustada

lastele varakult eri spordialasid ning pakkuda kõigile võimalust osaleda tervislikus

konkurentsis. Tema hinnangul võib katusorganisatsioonide ülalpidamine viia tegevustelt

liigselt raha ja tähelepanu.

Madis Kallas pidas toetuse taastamise ettepanekut vastuoluliseks, kuna koolispordi

rahastamine ei ole vähenenud. Tema hinnangul oleks asjakohasem taotleda toetuse

suurendamist või nimetada eelnõus konkreetselt organisatsioon, mille rahastamist soovitakse

taastada.

Kadri Tali avaldas arvamust, et eelnõu eesmärk ei ole koolispordi olukorra parandamine,

vaid täiskogu töö takistamine, kuna ettepanek puudutab tema hinnangul juba olemasolevat

sporditoetust.

Vadim Belobrovtsev lükkas tagasi väite, et eelnõu eesmärk on täiskogu töö takistamine ning

meenutas, et sama ettepanek esitati juba 2023. aastal. V. Belobrovtsev tunnustas koolispordi

rahastamise suurenemist, kuid rõhutas, et probleem on seniste võistlusi korraldanud

organisatsioonide tegevuse lakkamises, mitte koolispordi kogurahastuses. Seega on

probleem endiselt lahendamata.

Liina Kersna võttis arutelu kokku, märkides, et osapoolte lähenemised erinevad. Tema

hinnangul on rahastamisreform täitnud eesmärki kaasata sama raha eest liikumisse rohkem

lapsi. L. Kersna lisas, et eelnõu sisulise toetamise otsustab täiskogu ning kuna ettepanek ei

eelda seadusemuudatusi, sest sporditoetuse maksmist korraldab kultuuriminister määrusega,

on selle vastuvõtmiseks vaja poolthäälte, mitte Riigikogu koosseisu häälteenamust.

L. Kersna tegi ettepaneku määrata juhtivkomisjoni esindajaks Madis Kallas ning võtta eelnõu

täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 11. novembril 2026.

Otsustati:

2.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 11.11.2026

14:00 (konsensus: Vadim Belobrovtsev, Madis Kallas, Liina Kersna, Signe Kivi, Tõnis

Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali).

18

2.2. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Madis Kallas (konsensus: Vadim Belobrovtsev,

Madis Kallas, Liina Kersna, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali).

3. Isamaa fraktsiooni algatatud keeleseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

(964 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

Liina Kersna avas päevakorrapunkti arutelu ning andis eelnõu tutvustamiseks sõna algataja

esindajale.

Tõnis Lukas tutvustas eelnõu, mille eesmärk on tugevdada eesti keele rolli avalikus ruumis ja

teeninduses. Eelnõu on esitatud, kuna varem esitatud ettepanekud ei ole saanud piisavalt

tähelepanu ega toetust ning probleemid on endiselt lahendamata.

T. Lukas selgitas, et eelnõuga sätestatakse ametliku informatsiooni jagamine eesti keeles.

Riigiasutused ja riigiettevõtted peaksid edastama teavet vaikimisi eesti keeles ning muudes

keeltes teavet võiks pakkuda selle soovimisel, mitte automaatselt mitmes keeles. Avalikus

kohas edastatava audioreklaami puhul tehakse ettepanek, et eestikeelsele reklaamile võib

järgneda võõrkeelne reklaam, kuid selle osakaal ei tohi ületada 20% audioreklaami esitamise

kogumahust. T. Lukas lisas, et ettepanek puudutab eelkõige kaubanduskeskusi, mitte

rahvusvahelisi võistlusi ja üritusi, mille keelekasutust käsitlevad teised sätted.

Platvormitööd puudutavate muudatustega luuakse seaduslik alus keelenõuete kehtestamiseks

Vabariigi Valitsuse määrusega. Ühistranspordiseaduses nähakse ette keeleoskuse tõendamine

juba taksojuhi teenindajakaardi saamisel. T. Lukas viitas regionaalministri esitatud

samalaadsele lahendusele ning rõhutas, et platvormi kaudu taksoteenust osutav inimene on

taksojuht. Tema hinnangul ei piisa üksnes Keeleameti hilisemast järelevalvest, sest ametile ei

ole selleks lisavahendeid eraldatud.

Huvikooli seaduses tehakse ettepanek sätestada eestikeelne õpe. T. Lukas pidas oluliseks, et

huviharidus toetaks eestikeelset üldharidust ning pakuks võimalusi riigikeele õppimiseks ja

kasutamiseks. Selleks on vaja selget tegevuskava.

Kätlin Kõverik tutvustas Vabariigi Valitsuse arvamust eelnõu kohta.

K. Kõverik selgitas, et ametliku teabe eestikeelsuse nõue on juba kehtestatud ning eelnõu

algataja tõstatatud küsimus puudutab pigem teabe automaatset dubleerimist võõrkeeltes. Tema

hinnangul võiksid asutused võõrkeelse teabe edastamise vajaduse üle ise otsustada, arvestades

põhiõigustega. Küsimust arutati ka keeleseaduse väljatöötamiskavatsuse koostamisel. Edasine

lahendus eeldab poliitilist tahet.

K. Kõverik lisas, et näiteks politsei saadab osa teateid automaatselt kolmes keeles, kuid

asutused on juba astunud samme sellise praktika vähendamiseks. Tõlkimise piiramise korral

tuleb täpsustada, millist teavet ja millistel tingimustel võib võõrkeeltes edastada. Läti näitena

viitas ta nõukogule, kes otsustab võõrkeelse avaliku teabe edastamise vajaduse üle.

K. Kõverik selgitas, et keelenõuded kehtivad töövormist sõltumata, kuid

ühistranspordiseaduses on puudusi, mis raskendavad nõuetele mittevastava keeleoskusega

taksojuhtide tegevuse piiramist. Lausaline keeletõendite kontroll võiks kohustada eksamit

tegema ka eesti keelt oskavaid juhte, kellel puudub sobiv haridusdokument. Tema sõnul ei ole

kohalikule omavalitsusele antud õigust hinnata keeleoskust vestluse teel ning seda saab

järelevalve läbiviimisel teha Keeleamet. Samuti sõltub teenindajakaardi tühistamine kohaliku

omavalitsuse koostööst ning keelenõuete rakendamine eeldab teenuse tegeliku osutamise

tuvastamist.

K. Kõverik sõnas, et novembris on kavas kohtumine Regionaalministeeriumiga (REM), et

19

arutada kollektiivse pöördumise "Eesti keele B1 taseme nõue taksojuhtidele" raames

võimalikke ühistranspordiseaduse muudatusi. Ühe lahendusena kaalutakse teenindajakaardi

kehtetuks tunnistamist pärast kahte ettekirjutust. Kõrvaldada tuleb ka õiguslik lünk, mille tõttu

rakendub teenindajakaardi omaniku keelenõue alles sõiduki juhtimisel. Lahendusvariandid

võiks jõuda komisjonini kirjalikult novembri teises pooles.

Huvihariduse puhul selgitas K. Kõverik, et kevadel kaaluti eesti keele oskuse lisamist

kvalifikatsiooninõuetesse, kuid tema teada selle mõttega praegu edasi ei liiguta. Üldise

eestikeelse õppe nõude kehtestamisel tuleb arvestada ka emakeele- ja kultuuriõppe ning

välismaiste juhendajate tegevusega.

Audioreklaami kohta märkis K. Kõverik, et kaubanduskeskused on enda kinnitusel

reklaamimahtu kulude vähendamiseks piiranud. Tema hinnangul tekitab kavandatud 20% piir

järelevalveraskusi, sest nõuab reklaamide salvestamist ja osakaalu mõõtmist. Täpsustamist

vajavad ka eri keeltes reklaamide esitamise järjekord ja lubatud võõrkeelte arv.

Margit Kiin selgitas, et Riigikogu menetluses olev platvormitöö seaduse eelnõu võtab

kasutusele uued mõisted, sh platvormitöö tegija, platvormihaldur ja platvormivahendaja.

Tema sõnul tuleb keeleseaduse mõisted nendega ühtlustada ning täiendada Keeleameti

järelevalveõigusi. Kehtiv regulatsioon ei anna ametile õigust nõuda platvormihaldurilt ja

-vahendajalt järelevalveks vajalikke andmeid, mistõttu tuleks sätestada nende kohustus

andmeid esitada. M. Kiin pidas otstarbekaks oodata ära lõppjärgus oleva platvormitöö seaduse

menetluse tulemus ning seejärel kohandada keeleseadust vastavalt kujunenud õigussuhetele.

Tõnis Lukas pidas vajalikuks ministeeriumide koostööd platvormitööd puudutavate mõistete

ja järelevalvesätete kooskõlastamisel ning leidis, et vajalikke täpsustusi saab teha menetluse

käigus. T. Lukas lisas, et audioreklaami piirangu rakendamist ja 20% osakaalu arvestamist oli

tema sõnul varem Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) kaasabil analüüsitud, mistõttu ei

pidanud ta põhjendatuks käsitleda lahendust teostamatuna.

T. Lukas toetas keeleoskuse kontrollimist taksojuhtidele teenindajakaardi väljastamisel,

viidates ka regionaalministri esitatud ettepanekule. Tema hinnangul saab vältida eesti keelt

oskavate inimeste põhjendamatut koormamist, arvestades eestikeelset haridust tõendavaid

dokumente ning kaaludes nõude kohaldamist uutele teenindajakaardi taotlejatele.

T. Lukas palus tuua näiteid teiste riikide kogemusest platvormitöö reguleerimisel ja riigikeele

oskuse nõuete tagamisel, eelkõige selgitada, milliseid lahendusi on rakendatud näiteks Leedus

ja Sloveenias.

Kätlin Kõverik vastas, et Leedu ja Sloveenia kohta ei ole tal hetkel täpsemat teavet ning

analüüsitud on eelkõige Läti kogemust. Tema sõnul kaasnesid Lätis keelenõuete kontrolli ja

taksodes sularahamaksete keelamisega taksode kättesaadavuse vähenemine ning hinnatõus

Riias. Eestis on otsustatud sama lahendust mitte järgida. K. Kõverik lisas, et tema hiljutise

Helsingi kogemuse põhjal esineb ka seal probleeme riigikeelt mittevaldavate

platvormitaksojuhtidega.

K. Kõverik lisas, et keelenõuded kehtivad takso- ja sõidujagamisteenuse osutamisel juba

praegu, kuid nende täitmise tagamine ei saa jääda üksnes HTM-i ning Keeleameti ülesandeks,

sest Keeleamet ei saa juhte politsei abita peatada. Võimalike lahendustena nimetas ta

teenindajakaardi kasutamise piiramist ettekirjutuste alusel ning kohalikule omavalitsusele

õiguse andmist hinnata taotleja keeleoskust vestluse käigus. Tema sõnul tuleb vastav pädevus

sätestada ühistranspordiseaduses, et vältida keeldumisotsuste vaidlustamist õigusliku aluse

puudumise tõttu.

20

Liina Kersna sõnas, etkomisjonile on laekunud kollektiivne pöördumine taksojuhtide eesti

keele B1-taseme nõude kohta, kuid nõuetele mittevastava keeleoskusega juhtide arv ei ole

teada. L. Kersna pidas vajalikuks korraldada pöördumise arutamiseks ärakuulamine koos

majanduskomisjoniga ning kaaluda ühistranspordiseaduse muudatusi, mis võimaldaksid

piirata korduvate rikkumiste korral kaardi kasutamist ja kontrollida uute teenindajakaardi

taotlejate keeleoskust, koormamata põhjendamatult eesti keelt oskavaid inimesi.

L. Kersna küsis, millist probleemi lahendab ametliku teabe eestikeelsuse sätestamine ning kas

Isamaa fraktsioonil on näiteid riigiasutustest, kes edastavad ametlikku teavet võõrkeeles,

esitamata seda eesti keeles.

Tõnis Lukas vastas, et küsimus on ametliku teabe dubleerimises võõrkeeltes, mitte

eestikeelse teabe puudumises. Tema hinnangul ei ole riigi toimimist vaja mitmes keeles

dubleerida, sest Eestis ei ole mitut riigikeelt. T. Lukas täpsustas, et keeleoskuse tõendamise

nõue ei ole rahvuspõhine. Eestikeelse kooli või kõrgkooli lõpetamist tõendav

haridusdokument peaks võimaldama keeleoskust tõendada eraldi keeleeksamita, sõltumata

inimese rahvusest.

Liina Kersna küsis, kas on näiteid kauplustest, kus eestikeelset audioreklaami ei edastata, või

puudutab probleem sarnaselt ametliku teabega reklaami dubleerimist võõrkeeltes.

Kätlin Kõverik vastas, et mõnes kaupluses või poeketis kõlab eriti külastusrohkel ajal

eestikeelse audioreklaamiga samas mahus venekeelset reklaami. Tema hinnangul sõltub

keelevalik ettevõtjate ärihuvidest.

Liina Kersna küsis, kas Isamaa fraktsiooni eesmärk on piirata venekeelset õpet huvikoolides,

säilitades võimaluse pakkuda õpet teistes võõrkeeltes, sealhulgas välismaalt tulnud

juhendajate osalusel.

Tõnis Lukas vastas, et eestikeelse õppe üldpõhimõte ei välista põhjendatud erandeid, mida

saab täpsustada madalama tasandi regulatsioonides. Ta tõi paralleeli üldharidusega, kus

eestikeelne õpe ei tähenda võõrkeelte õpetamist eesti keeles, ning viitas välisriigi sportlaste ja

õppejõudude puhul juba kasutatavatele lahendustele.

Madis Kallase hinnangul ei käsitle valitsuse arvamus eelnõu kaht põhiteemat: taksojuhtide

keeleoskust ja huvihariduse eestikeelsust. Ta toetas võimalust saada taksojuhilt vajaduse

korral eesti keeles abi ning pidas eestikeelset huviharidust tõhusaks keelekümbluse

võimaluseks. M. Kallas küsis, kas on arutatud keelenõude võimalikku mõju laste osalemisele

vabatahtlikus huvihariduses, eriti 14-15-aastaste seas, kelle osalus tema sõnul juba väheneb.

Tõnis Lukas vastas, et eestikeelse huvihariduse eesmärgi saab ellu viia järk-järgult. Tema

hinnangul mõjutab keeleoskus õpetajate ja juhendajate võimalusi saada osa erialasest

täiendusõppest, sealhulgas õppemeetodeid, õpilaste turvalisust ja eetikat käsitlevatest

koolitustest, ning kõiki koolitusi ei ole otstarbekas korraldada mitmes keeles.

T. Lukas küsis, kuidas on edenenud HTM-i ning huvihariduse esindajate koostöös

kvalifikatsiooninõuete väljatöötamine ja kas nende hulka kuulub ka eesti keele oskuse nõue.

Kätlin Kõverik selgitas, et eesti keele oskuse nõue sisaldus algselt huvihariduse

kvalifikatsiooninõuete väljatöötamiskavatsuses, kuid tema teada on see praeguseks välja

jäetud. Spordis sisalduvad keelenõuded treenerite kutsenõuetes, ent praktikas võivad

treeninguid läbi viia kutsetunnistuseta abitreenerid, kelle puhul nõuded ei ole täidetud. K.

Kõveriku sõnul kehtivad keelenõuded kohaliku omavalitsuse huviharidusasutuse töötajatele,

kuid ei laiene samal viisil kõigile era- ja vabaühenduste kaudu huvihariduse pakkujatele.

Nõuete laiendamine on poliitilise tahte korral võimalik.

21

Margit Sutrop küsis, kas eelnõu käsitleb eestikeelsete ettevõtte- ja teenusenimetuste

asendamist ingliskeelsetega, näiteks hotellide ja juuksurite puhul ning mõte on võidelda eesti

keele eest, mitte vene keele vastu. Lisaks soovis M. Sutrop teada, kuidas on edenenud

huvikooli õpetajate ettevalmistuse ja kvalifikatsiooninõuete arendamine, et toetada

eestikeelsele huviharidusele üleminekut, sealhulgas Ida-Virumaal ja Tallinnas.

Liina Kersna märkis, et komisjonile peagi esitatava huvi- ja noorsootöö seaduse

väljatöötamiskavatsuse arutelul saab teha ettepaneku lisada huvihariduse õpetajate

kvalifikatsiooninõuetesse eesti keele oskuse nõue. Tema hinnangul tuleks sarnaselt

üldharidusega näha ette paindlikud erandid võõrkeelte õpetajatele ning lahendada küsimus

eelkõige kvalifikatsiooninõuete kaudu.

Tõnis Lukas vastas, eteesti keele kasutamine sõltub eestlaste endi tahtest ja hoiakutest.

Võõrkeelseid ettevõttenimetusi eelistatakse sageli mugavusest ja alaväärsustundest, mitte

turistide tegelikust vajadusest. Seega puudutab eelnõu kaudselt eesti keele kaitset laiemalt. T.

Lukas lisas, et Keeleameti tegevus puudutab ka eestlaste keelekasutust, mitte üksnes teiste

rahvuste esindajaid.

T. Lukasavaldas ootust, et taksojuhtide keelenõuete lahendamisega tegeletakse sisuliselt

ühistranspordiseaduse muutmise raames. Ta viitas minister Terrase varem esitatud

seisukohale, et tuleb lahendus leida eelnimetatud seaduse raames.

Kadri Tali pidas oluliseks säilitada võimalus kaasata huviharidusse ajutiselt Eestisse tulevaid

välismaiseid balletiartiste ja muusikuid, kes inspireerivad lapsi ning tõstavad õppe taset. Tema

hinnangul piiraks eelnõus sätestatud eestikeelse õppe nõue nende kaasamise võimalusi.

Liina Kersna võttis arutelu kokku, leides, et taksojuhtide ja platvormitööga seotud

keelenõudeid tuleks käsitleda ühistranspordiseaduse muutmisel. Huvihariduses pidas ta

sobivamaks lisada keeleoskuse nõue õpetajate kvalifikatsiooninõuetesse, säilitades paindlikud

võimalused välismaiste õpetajate kaasamiseks. L. Kersna lisas, et ametlik teave ja

audioreklaam peavad juba praegu olema eesti keeles ning küsimus on nende dubleerimises

võõrkeeltesse. Esimees palus HTM-il koostöös REM-iga leida novembri jooksul lahendused

taksojuhtide ja platvormitöö keelenõuete rakendamiseks.

L. Kersna tegi ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 11. novembril 2026 ning lükata

see esimesel lugemisel tagasi.

Otsustati:

3.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 11.11.2026 (konsensus: Vadim

Belobrovtsev, Madis Kallas, Liina Kersna, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri

Tali).

3.2. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Margit Sutrop (konsensus: Vadim Belobrovtsev,

Madis Kallas, Liina Kersna, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali).

3.3. Teha ettepanek eelnõu tagasi lükata (poolt 5: Vadim Belobrovtsev, Liina Kersna, Signe

Kivi, Margit Sutrop, Kadri Tali; vastu 1: Tõnis Lukas; erapooletuid 1: Madis Kallas).

4. Info ja muud küsimused

Infot ei esitatud ning muid küsimusi ei tõstatatud.

22

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Kersna

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Merje Noorlind

protokollija

Riigikogu kultuurikomisjoni

istungi protokoll nr 176

Tallinn, Toompea ja videosild Teisipäev, 27. oktoober 2026

Algus 14.00, lõpp 15.55

Juhataja: Liina Kersna (esimees)

Protokollija: Merje Noorlind (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vadim Belobrovtsev, Madis Kallas, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Margit

Sutrop, Kadri Tali

Komisjoni ametnikud: Carina Rikart (nõunik-sekretariaadijuhataja), Helena Pihlakas (nõunik)

Puudus: Helle-Moonika Helme

Kutsutud: Kultuuriministeeriumi kantsler Merilin Piipuu, kultuuriväärtuste osakonna

raamatukogunõunik Ülle Talihärm ning õigus-ja haldusosakonna õigusnõunik Epp Hannus (1.

päevakorrapunkt); Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik Norman Põder (2.

päevakorrapunkt); Haridus- ja Teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna nõunik Kätlin

Kõverik ning õigusnõunik Margit Kiin (3. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Vabariigi Valitsuse algatatud rahvaraamatukogu seaduse eelnõu (877 SE ) teise lugemise

ettevalmistamine

2. Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi

Valitsusele taastada noorte koolispordi toetus“ eelnõu (944 OE) esimese lugemise

ettevalmistamine

3. Isamaa fraktsiooni algatatud keeleseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (964

SE) esimese lugemise ettevalmistamine

4. Info ja muud küsimused

1. Vabariigi Valitsuse algatatud rahvaraamatukogu seaduse eelnõu (877 SE ) teise

lugemise ettevalmistamine

Liina Kersna avas päevakorrapunkti arutelu.

L. Kersna sõnas, et komisjoni liikmetele on saadetud muudatusettepanekute loetelu ning

arutelu eesmärk on jõuda otsusteni nii muudatusettepanekute kui ka eelnõu edasise

menetlemise kohta. Teadusraamatukogude ja Rektorite Nõukogu esindajatega on kokku

lepitud, et koostöös osapooltega sõnastatakse kolm muudatusettepanekut.

Ülle Talihärm selgitas, et pärast eelmist kultuurikomisjoni istungit räägiti osapooltega läbi

raamatukogude andmekogu regulatsiooni puudutavad sätted, et leida ülikoolide ning Justiits-

2

ja Digiministeeriumi seisukohti arvestav sõnastus. Koostöös osapooltega on ette valmistatud

kahe paragrahvi uued sõnastused, mis on esitatud ka kultuurikomisjonile.

Liina Kersna küsis, kas lisaks teadusraamatukogusid puudutavatele muudatustele koostati

muudatusettepanek ka andmekaitse küsimuste lahendamiseks.

Merle Põld vastas, et andmekaitse küsimuste lahendamiseks koostati muudatusettepanek

eelnõuga lisatavate Eesti Rahvusraamatukogu (ERRSi) seaduse §-de 73 ja 7⁴ muutmiseks, mis

puudutavad raamatukogude andmekogu asutamist ja pidamist ning andmekogus töödeldavaid

isikuandmeid ja nende säilitamist.

M. Põld lisas, et andmekogu asutamist ja pidamist käsitlevas ERRSi § 73 sättes täpsustatakse

andmekogu eesmärki ning eristatakse isikuandmete kaasvastutavaid töötlejaid ja andmekogu

vastutavaid töötlejaid avaliku teabe seaduse tähenduses. Isikuandmete kaasvastutavad

töötlejad on Eesti Rahvusraamatukogu, avalik-õiguslik ülikool ja muu andmekoguga liitunud

raamatukogu pidaja. Kokkuleppe kohaselt nimetatakse ülikoolide puhul kaasvastutava

töötlejana ülikool, mitte selle raamatukogu. Andmekogu vastutavad töötlejad on avaliku teabe

seaduse tähenduses Kultuuriministeerium, Eesti Rahvusraamatukogu ning avalik-õiguslikud

ülikoolid.

ERRSi § 73 lõikes 3 täpsustatakse, et andmekogu põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus.

Põhimääruses sätestatakse kaasvastutavate töötlejate, andmekogu vastutavate töötlejate ja

volitatud töötleja ülesanded. Teadusraamatukogude ettepanekul lisatakse põhimääruses

reguleeritavate küsimuste hulka andmekogu arendamise juhtrühma moodustamine ja

töökorraldus. Uute lõigetega 4-6 sätestatakse alamandmekogude pidamine, juhtrühma

moodustamise alused ning avalik-õiguslike ülikoolide osalemine koos Eesti

Rahvusraamatukoguga nende alamandmekogu korraldamise ja arendamise juhtimises.

Seaduses nimetatakse eraldi rahvaraamatukogude ja avalik-õiguslike ülikoolide

raamatukogude alamandmekogud. Muudatused on läbi räägitud teadusraamatukogude

esindajate, Justiits- ja Digiministeeriumi (JDM) ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga

(HTM).

Isikuandmete töötlemist käsitleva ERRSi § 7⁴ kohta selgitas M. Põld, et lõikes 1 sätestatakse

andmekogus töödeldavad isikuandmed ning täpsustatakse andmete säilitamise tähtaegu.

Eelmisel istungil küsimusi tekitanud lõige 6 on ühendatud lõikega 1, et regulatsioon oleks

selgem. Lahendus töötati välja koostöös JDM-iga.

Signe Kivi küsis, kas § 73 lõigetes 4, 5 ja 6 sätestatu peab olema reguleeritud seaduse tasandil

või võiks selle kehtestada ka Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatava andmekogu

põhimäärusega.

Merle Põld sõnul võikskõnealuseid küsimusi põhimõtteliselt reguleerida Vabariigi Valitsuse

kehtestatava andmekogu põhimäärusega, millele juhtis eelmisel istungil tähelepanu ka JDM.

Ülikoolid eelistavad siiski nende sätete kehtestamist seaduse tasandil, sest see annab neile

suurema kindlustunde. Väljapakutud lahenduseni jõuti kompromissi otsides.

Liina Kersna sõnul on ülikoolidrõhutanud vajadust tagada nende autonoomia kaitse seaduse

tasandil.

L. Kersna tegi ettepaneku jätkata muudatusettepanekute hääletamisega.

1. Muuta eelnõu § 9 ja sõnastada järgmiselt:

"§ 9. Raamatukoguhoidja kvalifikatsiooninõuded

3

(1) Raamatukoguhoidjal, kes täidab käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud ülesandeid,

peab ametikoha ülesannete laadist lähtudes olema:

1) üldjuhul erialane kõrgharidus;

2) muu kõrgharidus ja raamatukoguhoidja kutse;

3) raamatukoguhoidja kutse või

4) valmisolek omandada vajalik haridus või kutse nominaalse õppeaja jooksul.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud juhul võib raamatukoguhoidjaga

sõlmida tähtajalise töölepingu, mille kestus on vajaliku hariduse või kutse omandamise

nominaalne õppeaeg. Vajaliku hariduse või kutse omandamisel muutub töösuhe tähtajatuks.“

Selgitus: Lõige 1näeb ette, et raamatukoguhoidjal, kes täidab RaRS § 2 lõikes 2 nimetatud

ülesandeid (rahvaraamatukogu põhiülesanded), peab ülesannete laadist lähtudes olema

nende täitmiseks üldjuhul erialane kõrgharidus. Nõue on vajalik rahvaraamatukogu teenuste

kõrge kvaliteedi tagamiseks. Erialane kõrgharidus tähendab eelnõu § 8 lõikest 5 tulenevalt

raamatukogunduse või infoteaduste alast kõrgharidust. Kui raamatukoguhoidjal ei ole

erialast kõrgharidust, peab tal olema muu kõrgharidus ja raamatukoguhoidja kutse. Kui

raamatukoguhoidjal ei ole kõrgharidust, võib tal olla ka muu kutse omandamiseks vajaliku

taseme haridus ja raamatukoguhoidja kutse või valmisolek omandada vajalik haridus või

kutse nominaalse õppeaja jooksul. Arvestades asjaolu, et rahvaraamatukogude võrk katab

tervet Eestit ja kõikjale ei pruugi olla võimalik piisava hariduse ja kompetentsiga töötajaid

leida, jäetakse raamatukoguhoidja haridus- ja kutsenõuetesse teatav paindlikkus, ent

kasutatakse seejuures siiski lahendust, mis suunab vajalikke teadmisi mõistliku aja jooksul

omandama. Alternatiivse loeteluna toodud kvalifikatsiooninõuded võimaldavad kohaliku

omavalitsuse üksusel seada raamatukoguhoidjate ametikohtadele erinevaid nõudeid lähtudes

ametikoha ülesannetest ja laadist. Samal ajal välditakse ebaproportsionaalsete piirangute

seadmist. Alternatiivsed nõuded arvestavad, et seadus on universaalne ja reguleerib

ühetaoliselt nii suuremate kui ka väikesemate omavalitsuste tegevust.

Lõikes 2 sätestatakse, et rahvaraamatukogu põhiülesannete täitmiseks vajalikku haridust või

kutset alles omandava töötajaga võib sõlmida tähtajalise töölepingu, mille kestus on vajaliku

hariduse või kutse omandamise nominaalne õppeaeg. Lisaks nähakse ette, et vajaliku

hariduse või kutse omandamisel muutub töösuhe tähtajatuks. Oluline on jällegi sätte

paindlikkus, mis võimaldab arvestada nii rahvaraamatukogu kui ka töötaja vajaduste ja

soovidega. Säte võimaldab tööle võtta nii haridust omandava kui ka alles õppima minemist

kavandava inimese, aga samuti muu kõrgharidusega, kuid raamatukoguhoidja kutseta

inimese.

Selline regulatsioon rõhutab erialase kõrghariduse olulisust, kuid võimaldab samal ajal

kohaliku omavalitsuse üksusel täita seadusest tulenevad nõuded paindlikult.

Säte võimaldab töötaja värbamisel arvestada varasemat töökogemust ja töö käigus

omandatud pädevusi ka juhul, kui töötajal puudub nõutav raamatukoguhoidja kutse. Näiteks

võib aastaid raamatukoguhoidjana töötanud, kuid kutsetunnistuseta inimene vahetada

elukohta ning vajada töökohta teises kohalikus omavalitsuses. Sellisel juhul on võimalik

hinnata töötaja varasemat töökogemust ja töö käigus omandatud pädevuste vastavust

konkreetse ametikoha nõuetele, olles selliselt kooskõlas varasemate õpingute ja töökogemuse

arvestamise üldpõhimõtetega. Pikaajaline töökogemus raamatukogus annab spetsiifilised

praktilised oskused (nt lugejateenindus, kogude kujundamine). Arvestades tööjõuturu

demograafilist olukorda, eriti maapiirkondades, võib range ja alternatiivideta nõue viia

olukorrani, kus raamatukogud jäävad kvalifitseeritud personali puudumisel hätta teenuse

katvuse tagamisega. Paindlik regulatsioon võimaldab kohalikel omavalitsustel värvata ja

hoida võimekaid spetsialiste, tagades samal ajal kultuuri- ja infoteenuste stabiilse

kättesaadavuse.

4

Märgime, et vastavalt Euroopa Liidu kutsealase reguleerimise proportsionaalsuse kontrolli

direktiivile (ELT L 173, 09.07.2018, lk 25–34) peavad liikmesriigid enne uute kutsealasid

piiravate õigusnormide kehtestamist või muutmist läbima kohustusliku kutsealase

reguleerimise proportsionaalsuse kontrolli. Selle eesmärk on tagada isikute vaba liikumine ja

teenuste osutamise vabadus, hoides ära põhjendamatud turulepääsu barjäärid, kuid säilitades

riikidele õiguse kaitsta avalikke huve. Raamatukoguhoidjate kvalifikatsiooninõuete osas on

kutsealase proportsionaalsuse kontroll tehtud rahvaraamatukogu seaduse eelnõu

seletuskirjas, arvestades eelnõu sõnastust. Range kõrgharidusnõude kehtestamine ei oleks

meie hinnangul direktiiviga kooskõlas ning paindlikkuse lisamine raamatukoguhoidja kutse

või vajaliku hariduse tulevikus omandamise võimalusena ning värbamisel varasema

töökogemuse arvesse võtmise lubamine on põhjendatud ja otstarbekas.

Kultuurikomisjon

Signe Kivi küsis, kuidas sisustada õiguslikult valmisolekut omandada vajalik haridus või

kutse nominaalse õppeaja jooksul. Kas see tuleb fikseerida suulise või kirjaliku kokkuleppena

ning kuidas toimitakse juhul, kui töötajal seda valmisolekut enam ei ole.

Ülle Talihärm vastas, etvajaliku hariduse või kutse omandamise kokkulepe võib olla suuline

või kirjalik ning selle vormi üle otsustab töötajat värbav kohalik omavalitsus. Samuti otsustab

omavalitsus, kas haridusnõudeid ja õppimisvõimalusi käsitlevad tingimused esitatakse

töökuulutuses. Eesmärk on valida parim kandidaat. Tööandja peab töötajaga kokku leppima ja

fikseerima, millal töötaja õppima asub, arvestades ka võimalust, et ta juba õpib või alustab

õpinguid kokkulepitud ajal, näiteks kahe aasta pärast.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Liina Kersna, Vadim

Belobrovtsev, Madis Kallas, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali)

2. Muuta eelnõu § 18 lõige 7 ja sõnastada järgmiselt:

„(7) Lugeja andmete õigsust võib kontrollida kord aastas rahvaraamatukogu külastusel.”

Selgitus: Eelnõu § 18 lõike 7 kohaselt kontrollitakse lugejate andmete õigsust kord aastas

rahvaraamatukogu külastusel. Mitmed rahvaraamatukogude juhid on oma tagasisides välja

toonud, et andmete kontrollimine on raamatukogule suur halduskoormus, kuna infosüsteem ei

ole täna rahvastikuregistriga liidestatud, vaid andmeid tuleb küsida igalt lugejalt eraldi.

Näiteks Tallinna Keskraamatukogu teenuseid kasutas 2025. aastal ca 73 000 lugejat.

Sõnastus „õigus kontrollida isikuandmeid kord aastas“ annab raamatukogudele paindlikkust

– kel vähem lugejaid, saaksid lugejate andmete õigsust kontrollida kord aastas, kel rohkem

lugejaid, võiksid seda teha näiteks iga kolme aasta tagant. Rahvaraamatukogudele

tagasisidest lähtudes teeme ettepaneku eelnõu § 18 lõiget 7 muuta, asendades kohustuse

lugeja andmete õigsust kord aastas kontrollida õigusega andmeid üks kord aastas kontrollida.

Raamatukogul on jätkuvalt õigus kontrollida lugeja andmete õigsust kord aastas (sh

rahvastikuregistrist), kuid seda tehakse lähtuvalt isikutuvastust vajavate teenuste kasutamisel

tekkivast vajadusest.

Kultuurikomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Liina Kersna, Vadim

Belobrovtsev, Madis Kallas, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali)

5

3. Eelnõus teha järgmised muudatused:

3.1. Muuta eelnõu § 32 lõige 1 ja sõnastada järgmiselt:

„§ 32. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. märtsil.“.

(2) Käesoleva seaduse § 6, § 11 lõike 2 punkt 5, § 29 punktid 2, 3, 8, 16 ja 25 ja § 31

jõustuvad 2028. aasta 1. jaanuaril.”.

Selgitus: Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing ja mitmed

rahvaraamatukogude juhid on väljendanud muret eelnõuga tehtavate muudatuste

rakendamise ajakava pärast. Laekunud tagasisidest tulenevalt teeme ettepaneku lükata

raamatukogude andmekogu ja väljaannete keskset hankimist puudutavate sätete jõustumine

edasi kuni 1. jaanuarini 2028. aastal. See tähendab ühtlasi, et senised

maakonnaraamatukogud jätkavad kahe lisaülesande täitmist kuni 31. detsembrini 2027. a.

Eelnõu jõustumisaja osaline edasilükkamine võimaldab siduda komplekteerimisega seotud

muudatused eelarveaasta algusega ning annab rohkem aega raamatukogude andmekogu

ettevalmistamiseks, sealhulgas andmete migratsiooniks, koolituste läbiviimiseks,

juhendmaterjalide koostamiseks ja muude rakendusküsimuste lahendamiseks. Eelnõu

jõustumisaja osaline edasilükkamine ei too kaasa täiendavaid riigieelarvelisi kulusid.

3.2. Muuta eelnõu § 25 (5. peatükk rakendussätted) ja sõnastada järgmiselt:

„Kuni 2027. aasta 28. veebruarini kehtinud rahvaraamatukogu seaduse § 6 lõike 1 alusel

kehtestatud rahvaraamatukogude põhimäärused kehtivad kuni käesoleva seaduse alusel

kehtestatud põhimääruste jõustumiseni, kuid mitte kauem kui 2027. aasta 31. detsembrini.“.

Selgitus: Muudatus on seotud ettepanekuga lükata eelnõu jõustumine osaliselt edasi. Eelnõu

§ 25 kohaselt tuleb seni kehtiva rahvaraamatukogu seaduse alusel kehtestatud

rahvaraamatukogude põhimäärused viia uue seadusega kooskõlla hiljemalt 2027. a 1. juuliks.

Arvestades eelnõule laekunud huvirühmade tagasisidet teeme ettepaneku eelnõu jõustumine

osaliselt edasi lükata selliselt, et raamatukogude andmekogu ja väljaannete keskset hankimist

puudutavad sätted jõustuvad 1. jaanuaril 2028. aastal. See tähendab ühtlasi, et senised

maakonnaraamatukogud jätkavad kahe lisaülesande täitmist kuni 31. detsembrini 2027. a.

Eeltoodust tulenevalt on otstarbekas anda rahvaraamatukogudele rohkem aega ka oma

põhimääruste uue seaduse nõuetega vastavusse viimiseks.

3.3. Muuta eelnõu §26 (5. peatükk rakendussätted) lõige 1 ja sõnastada järgmiselt:

„(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist maakonnaraamatukoguks nimetatud

rahvaraamatukogu tegutseb maakonnaraamatukoguna kuni 2027. aasta 31. detsembrini.”

Selgitus: Muudatus on seotud ettepanekuga lükata eelnõu jõustumine osaliselt edasi. Eelnõu

§ 26 reguleerib senistes maakonnaraamatukogudes kahe riikliku ülesande täitmist kuni 30.

juunini 2027. aastal. Arvestades eelnõule laekunud huvirühmade tagasisidet teeme ettepaneku

raamatukogude andmekogu ja väljaannete keskset hankimist puudutavate sätete jõustumine

poole aasta võrra edasi lükata (st 1. jaanuarini 2028. aastal). See tähendab ühtlasi, et senised

maakonnaraamatukogud jätkavad kahe lisaülesande täitmist kuni 31. detsembrini 2027. a.

Eeltoodust tulenevalt palume eelnõu § 26 lõiget 1 muuta ja asendada selles tekstiosa „30.

juunini” tekstiosaga „31. detsembrini".

3.4. Muuta eelnõu § 27 (5. peatükk rakendussätted) tekst ja sõnastada järgmiselt:

6

„Rahvaraamatukogu struktuur viiakse käesoleva seaduse § 5 lõikega 1 vastavusse 2028. aasta

1. jaanuariks.“.

Selgitus: Muudatus on seotud ettepanekuga lükata eelnõu jõustumine osaliselt edasi. Eelnõu

§ 27 näeb ette, et rahvaraamatukogude struktuur viiakse uue seadusega kooskõlla 2027. aasta

1. juuliks. Seoses ettepanekuga eelnõu jõustumine osaliselt edasi lükata, on otstarbekas anda

rahvaraamatukogudele ka rohkem aega oma struktuuri uue seaduse nõuetega vastavusse

viimiseks. Seetõttu teeme ettepaneku eelnõu § 27 teksti muuta ja asendada selles tekstiosa

„2027. aasta 1. juuliks” tekstiosaga „2028. aasta 1. jaanuariks”.

3.5. Muuta eelnõu §-i 28 ja sõnastada järgmiselt:

„§ 28. Töölepingud ning haridus- ja kutsenõuded

Käesoleva seaduse § 9 ei kohaldata enne 2027. aasta 1. märtsi ametis olevatele

raamatukoguhoidjatele.“.

3.6. Muuta eelnõu §-s 29 (5. peatükk rakendussätted) esitatud Eesti Rahvusraamatukogu

seaduse punkt 29 järgmises sõnastuses:

„29) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Peadirektor tagab 2027. aasta 1. juuliks Rahvusraamatukogu põhikirja vastavusse

viimise käesoleva seaduse 2027. aasta 1. märtsil jõustunud redaktsiooniga ja 2028. aasta 1.

juuliks 2028. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooniga.“.“

Selgitus: Eelnõu § 29 punktiga 29 muudetakse Eesti Rahvusraamatukogu seaduse (ERRS)

üleminekusätteid. Kuna ERRS-i muudatused on planeeritud jõustuma kahes etapis, 2027.

aasta 1.märtsil näiteks suurem osa riigi haldusülesannete RaRa-le täitmiseks volitamisega

seonduvast ja 2028. aasta 1. jaanuaril raamatukogude andmekogu puudutav, antakse

eelnõuga ka põhikirja muutmiseks õigus kahel korral.

Eelnõuga lisatava sätte kohaselt peab Eesti Rahvusraamatukogu (RaRa) peadirektor tagama

2027. aasta 1. juuliks RaRa põhikirja vastavusse viimise ERRS-i 2027. aasta 1. märtsil

jõustunud redaktsiooniga, va raamatukogude andmekogu ja riigi haldusülesandena

väljaannete hankimine.

Kultuurikomisjon

Ülle Talihärm selgitas, et muudatusettepanekuga muudetakse seaduse üldist jõustumisaega.

Eesti Rahvusraamatukogu põhimäärust puudutavate muudatuste osas on silmas peetud, et

Rahvusraamatukogul on põhikirja muutmiseks piisavalt aega.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Liina Kersna, Vadim

Belobrovtsev, Madis Kallas, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali)

4. Muuta eelnõu §-i 26 ja sõnastada järgmiselt:

“§ 26. Maakonnaraamatukogu ja linna või valla keskraamatukogu

(1) Igas maakonnas peab olema maakonnaraamatukogu. Maakonnaraamatukogu on

rahvaraamatukogu, kes täidab täiendavalt raamatukoguteeninduse maakondliku

koordineerimise ülesandeid.

7

(2) Valdkonna eest vastutav minister nimetab maakonnaraamatukogu kõigi maakonna

kohaliku omavalitsuse üksuste ühisel ettepanekul. Ettepaneku tegemisel

maakonnaraamatukogu nimetamiseks lähtuvad kohaliku omavalitsuse üksused käesoleva

paragrahvi lõikes 5 loetletud ülesannete täitmiseks vajalike tingimuste olemasolust ja

asjaomase valla- või linnavolikogu nõusolekust.

(3) Kui maakonna kohaliku omavalitsuse üksused ei saavuta maakonnaraamatukogu

nimetamise ettepaneku tegemiseks vajalikku üksmeelt, nimetab valdkonna eest vastutav

minister maakonnaraamatukogu kohaliku omavalitsuse üksuste ettepanekuta, kuulates ära

maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste arvamused ning lähtudes käesoleva paragrahvi

lõikes 5 loetletud ülesannete täitmiseks vajalike tingimuste olemasolust ja asjaomase valla-

või linnavolikogu nõusolekust.

(4) Linnas või vallas, kus on mitu rahvaraamatukogu, võib linna- või vallavolikogu

raamatukoguteeninduse koordineerimiseks nimetada ühe rahvaraamatukogudest linna või

valla keskraamatukoguks.

(5) Maakonnaraamatukogu ja keskraamatukogu ülesandeid võib täita sama raamatukogu.

(6) Maakonnaraamatukogu ja keskraamatukogu ülesanded raamatukoguteeninduse

koordineerimisel on:

1) kogude komplekteerimine ja töötlemine;

2) rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike bibliograafia-, täistekst- ja muude andmebaaside

loomine ja pidamine;

3) rahvaraamatukogude tegevuse analüüsimine;

4) erialane nõustamine ja raamatukogutöötajate täienduskoolituse korraldamine;”

Isamaa fraktsioon

Ülle Talihärm selgitas, et ametikohtade piirkondlik paiknemine on Eesti

Rahvusraamatukoguga läbi räägitud, kuna see puudutab raamatukogu personalipoliitikat.

Läbirääkimistel jõuti kokkuleppele, et loodavad 25 ametikohta on regionaalsed. Vastav

selgitus kajastatakse eelnõu teise lugemise seletuskirjas.

Merilin Piipuu tõi esile regionaalpoliitika olulisuse ka rahvaraamatukogu seaduse kontekstis

ning lisas, et muudatus annab Eesti Rahvusraamatukogule võimaluse tugevdada oma

üleriigilist rolli. Pikemas perspektiivis võiks soodustada raamatukogu tegevuse laienemist

maapiirkondadesse.

Tõnis Lukas küsis, milliste põhimõtete alusel jaotatakse loodavad 25 ametikohta piirkondade

vahel ning kas nende piirkondliku paiknemise kohta on juba täpsemat teavet.

Ülle Talihärm vastas, et 25 ametikoha täpset piirkondlikku jaotust ei ole veel võimalik öelda,

sest see sõltub töötajate värbamisest nelja piirkonnaüksusesse. Eesti Rahvusraamatukogu on

nelja piirkonna moodustamise ette valmistanud ning kohalike omavalitsustega peetud

läbirääkimistel on piirkondade piirid omavalitsuste tasandil üldjoontes paika saanud.

Konkreetsete tööruumide asukoha üle alustatakse läbirääkimisi pärast seaduse jõustumist.

Töökohtade paiknemisel arvestatakse töötajate elukoha ja töötamiseelistustega ning vastavalt

korraldatakse ka tööruumid või rendipinnad. Näiteks Elvas töötavale IT-spetsialistile võib

leida tööruumi Elvas või piirkonnaüksuses. Ametikohad ei paikne Tallinnas.

Merilin Piipuu lisas, et piirkondade kujundamine toimus kogu valdkonda kaasates ning

protsessiga alustati ligi kaks aastat tagasi. Kaaluti ka võimalust jätta igasse

8

maakonnaraamatukokku üks või kaks töötajat. Arutelude tulemusena jõudis valdkond nelja

piirkonna lahenduseni, mille kohaselt töötaks igas piirkonnas koos vähemalt kaks inimest. Nii

saavad töötajad oma oskuste ja kogemustega üksteist täiendada ning meeskonnana tegutseda.

Tõnis Lukas küsis, kas regionaalsete töötajate, näiteks Elvas töötava IT-spetsialisti töökohad

võiks üldjuhul rajada seniste maakonnaraamatukogude ruumidesse, kus on olemas kiire

internet ja vajalikud tehnilised võimalused. T. Lukas lisas, et raamatukogusid on kavandatud

arendada laiemat kasutust võimaldavate töökohtadena, mida saaksid kasutada nii riigitöötajad

kui ka teised kaugtöö tegijad.

Ülle Talihärm vastas, et piirkonnaüksuste tööruumide leidmisel eelistatakse

maakonnaraamatukogusid. Eesti Rahvusraamatukokku tööle võetud piirkondade

ettevalmistamise projektijuht peab ruumide kasutamiseks läbirääkimisi

maakonnaraamatukogudega ning vajaduse korral teiste asutustega, kui maakonnaraamatukogu

ei soovi või ei saa piirkonnaüksust oma ruumidesse majutada.

Madis Kallas pidas oluliseks seletuskirjas rõhutatud põhimõtet luua 25 regionaalset töökohta

väljaspool Harju maakonda. Tema hinnangul aitab see tugevdada regionaalset tasakaalu ka

juhul, kui töökohad ei jõua kõige väiksematesse maakondadesse. M. Kallas lisas, et tema

hinnangul asub 75% raamatukogudest väljaspool Harju maakonda ning raamatukoguvõrk

katab Eestit hästi. Seetõttu ei ole piirkondlike töökohtade loomine kunstlik tegevuse

pealinnast väljaviimine, vaid lähtub valdkonna senisest üleriigilisest paiknemisest.

Signe Kivi palus selgitada, kuidas suhestuvad maakonnaraamatukogudesse jäävad kaks

töötajat ja loodavad 25 regionaalset ametikohta ning milliseid ülesandeid, sealhulgas

IT-valdkonnas, regionaalsed töötajad täidavad.

Ülle Talihärm vastas, etkuni 2027. aasta lõpuni jäävad maakonnaraamatukogude

ülesanneteks väljaannete hankimine ja seniste raamatukogude infosüsteemide haldamine.

Seaduse üldisel jõustumisel, 1. märtsil 2027, lähevad Eesti Rahvusraamatukogule üle

koolitusülesanded, statistika ja aruannete analüüs ning selleks täidetakse 12-13 ametikohta.

Ü. Talihärm lisas, et andmekogu käivitumisel 1. jaanuaril 2028 lähevad Eesti

Rahvusraamatukogule üle kõik rahvaraamatukogudega seotud riiklikud haldusülesanded, sh

andmekogu haldamine ja väljaannete hankimine. Sellest ajast maakonnaraamatukogud neid

riiklikke ülesandeid enam ei täida ning Eesti Rahvusraamatukogu arendusüksuses peavad

olema täidetud kõik 25 ametikohta. Ülejäänud ametikohad täidetakse seega teises etapis,

alates 1. jaanuarist 2028.

Tõnis Lukas küsis, kas senised 58 ametikohta likvideeritakse 2027. aasta alguses.

Ülle Talihärm vastas, et28 ametikohta korraldatakse ümber alates 1. märtsist 2027.

Tõnis Lukas täpsustas, et tema arusaama kohaselt rahastab riik senist 58 ametikohta kuni 1.

märtsini 2027 ning seejärel jääb igasse maakonnaraamatukokku aasta lõpuni kaks töötajat. T.

Lukas avaldas heameelt, et arutelu käigus on jõutud lahendustega edasi ning pikenenud on

maakonnaraamatukogude senise staatuse säilimise aeg. T. Lukas lisas, et jääb komisjoni

pakutud lahenduse suhtes erapooletuks, kuid ei loobu Isamaa muudatusettepanekust.

Liina Kersna täpsustas, et komisjon ei ole esitanud eraldi muudatusettepanekut, vaid kokku

on lepitud seletuskirja täiendamises.

9

Madis Kallas sõnas, et toetab Isamaa ettepaneku mõtet, kuid jääb hääletusel erapooletuks. M.

Kallase hinnangul on lahendused vastandlikud ning Isamaa ettepaneku toetamisel ei saaks

seletuskirjas ette näha 25 regionaalset ametikohta.

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 1: Tõnis Lukas; vastu

4: Liina Kersna, Margit Sutrop, Signe Kivi, Kadri Tali; erapooletuid 2: Madis Kallas, Vadim

Belobrovtsev)

5. Muuta rahvaraamatukogu seaduse eelnõu §-s 29 esitatud Eesti Rahvusraamatukogu

seaduse punktis 16 „11. peatükk Raamatukogude andmekogu“ toodud §-d 73 ja 74 järgmiselt:

„§ 73. Raamatukogude andmekogu asutamine ja pidamise eesmärk

(1) Raamatukogude andmekogu on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille pidamise

eesmärk on:

1) raamatukogude kogudesse kuuluvate väljaannete ja esemete üle arvestuse pidamine kogude

haldamiseks ning kogude üldkättesaadavaks tegemise toetamine;

2) raamatukogude infovara säilitamine ja üldkättesaadavaks tegemine;

3) lugejate, külastajate ja laenutuste registreerimine ning nende üle arvestuse pidamine

teenuste osutamiseks;

4) raamatukogude korraldamine ja juhtimine;

5) raamatukogude andmete kogumine ja töötlemine, uuringute ning statistiliste ülevaadete

tegemiseks ja esitamiseks;

6) raamatukogude ülesannete elektrooniline täitmine;

7) teaduskirjanduse ja -informatsiooni ning teabeallikate, sealhulgas teadus- ja muude

andmebaaside kättesaadavaks tegemine ja juurdepääsu tagamine.

(2) Raamatukogude andmekogu isikuandmete kaasvastutavad töötlejad on

Rahvusraamatukogu, avalik-õiguslik ülikool ja andmekoguga liitunud muu raamatukogu

pidaja. Andmekogu haldajad on Kultuuriministeerium, Rahvusraamatukogu ja

avalik-õiguslikud ülikoolid.

(3) Raamatukogude andmekogu põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, milles

sätestatakse:

1) andmekogu ülesehitus ja andmete täpne koosseis;

2) andmekogu kaasvastutavate töötlejate ülesanded;

3) volitatud töötleja ning vastutava ja volitatud töötleja ülesanded;

4) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;

5) andmete esitamise, muutmise ja väljastamise kord;

6) andmete säilitamise täpsed tähtajad ja kord;

7) andmekogu arendamise juhtrühma moodustamine ja selle töökorraldus;

8) muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused.

(4) Raamatukogude andmekogu koosseisus peetakse alamandmekogusid, sealhulgas

rahvaraamatukogude ja avalik-õiguslike ülikoolide raamatukogude, Rahvusraamatukogu ning

muu liitunud raamatukogu andmete põhjal moodustatud alamandmekogusid.

10

(5) Andmekogu arendamise juhtrühma moodustamisel tagatakse erinevate andmekoguga

liitunud raamatukogude, sealhulgas avalik-õiguslike ülikoolide raamatukogude esindatus.

Andmekogu koosseisu kuuluva alamandmekogu arendamise koordineerimiseks ja

korraldamiseks võib moodustada eraldiseisva juhtrühma.

(6) Avalik-õiguslike ülikoolide raamatukogude ja Rahvusraamatukogu andmete põhjal

moodustatud alamandmekogu korraldamist ja arendamist juhivad avalik-õiguslikud ülikoolid

ja Rahvusraamatukogu.

§ 74. Raamatukogude andmekogus töödeldavad isikuandmed ja nende säilitamine

(1) Raamatukogude andmekogus töödeldakse järgmisi isikuandmeid:

1) lugeja ja tema seadusliku esindaja üldandmed;

2) külastaja üldandmed;

3) lugeja eestkoste andmed;

4) lugeja eelistuste andmed vastavalt lugeja nõusolekule;

5) koduteeninduse vajadusega seotud andmed;

6) andmed puude liigi ja kestuse kohta;

7) lugeja haridus-, teadus- või muu asutusega seotuse ja kasutajarühma andmed;

8) raamatukoguteenuste kasutamise, kasutusõiguste ning lugeja kohustuste andmed;

9) väljaannetes sisalduvaid isikuandmed;

10) raamatukogutöötajate ning raamatukogude andmekogu töövahendina kasutavate teiste

asutuste ja isikute töötajate üldandmed.

(2) Raamatukogude andmekogusse kantavate andmete saamiseks ja kontrollimiseks võib teha

päringuid teistesse andmekogudesse.

(3) Raamatukogude andmekogus isikuandmete säilitamise tähtaeg on kuni kolm aastat ajast

kui:

1) lugeja või tema seaduslik esindaja ei ole isikutuvastust nõudvaid teenuseid kasutanud;

2) raamatukogu või lugeja ise või tema seaduslik esindaja ei ole enda andmeid uuendanud;

3) lugejal või külastajal või tema seaduslikul esindajal ei ole raamatukogu ees täitmata

kohustusi või on tema suhtes nõue aegunud.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 10 nimetatud isikuandmeid säilitatakse töösuhte

lõppemiseni.

(5) Säilitustähtaja möödumisel lugeja isikuandmed anonüümitakse ja tema seadusliku esindaja

ja eeskostja isikuandmed kustutatakse. Juhul kui lugejal või külastajal on raamatukogu ees

täitmata kohustusi, säilitatakse andmeid kuni kohustuste täitmiseni või nõude aegumiseni.

Selgitused muudatuste juurde. Muudatused on kooskõlastatud Haridus- ja

Teadusministeeriumi, Justiits- ja Digiministeeriumi ning Rektorite Nõukogu esindajatega.

1.Täiendada § 73 lõiget 1 punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) teaduskirjanduse ja -informatsiooni ning teabeallikate, sealhulgas teadus- ja muude

andmebaaside kättesaadavaks tegemine ja juurdepääsu tagamine.“

Seaduses sätestatakse, et raamatukogude andmekogu pidamise eesmärk on ka

teaduskirjandusele ja -informatsioonile juurdepääsu tagamine. Muudatus on vajalik, et

tagada nii avalik-õigusliku ülikooli kui ka muu raamatukogude andmekoguga liitunud

raamatukogu teadus- ja õppetöö kvaliteet, tagades teadlastele, õppejõududele, üliõpilastele ja

11

teistele raamatukogude kasutajatele vajaliku teadusinformatsiooni ning andmebaaside

süsteemse ja kasutajate vajadustele vastava kättesaadavuse ning juurdepääsu.

2. Sõnastada § 73 lõige 2 järgmiselt:

“(2) Raamatukogude andmekogu isikuandmete kaasvastutavad töötlejad on

Rahvusraamatukogu, avalik-õiguslik ülikool ja andmekoguga liitunud muu raamatukogu

pidaja. Andmekogu haldajad on Kultuuriministeerium, Rahvusraamatukogu ja

avalik-õiguslikud ülikoolid.”

Muudatusega eristatakse raamatukogude andmekogu isikuandmete kaasvastutavad töötlejad

ja andmekogu haldaja ehk vastutav töötleja avaliku teabe seaduse mõttes. Raamatukogude

andmekogu isikuandmete kaasvastatavad töötlejad on kõik andmekoguga liitunud

raamatukogud nende poolt töödeldavate isikuandmete ulatuses. Seaduse tasandil

määratletakse andmekogu isikuandmete kaasvastutava töötlejana Rahvusraamatukogu,

andmekoguga liitunud avalik-õiguslik ülikool ja andmekoguga liitunud muu raamatukogu

pidaja. Muudatusega määratletakse vastutav töötleja juriidilise isiku või raamatukogu pidaja

tasandil. Avalik-õigusliku ülikooli raamatukogu kui ka muu andmekoguga liitunud

raamatukogu ei ole üldjuhul eraldiseisev isik, vaid näiteks ülikooli struktuuriüksus. Kohaliku

omavalitsuse üksuse kui rahvaraamatukogu pidaja pädevuse teostamine määratletakse

kohaliku omavalitsuse üksuse siseselt.

Lisatakse ka andmekogu haldajad, kelleks on Kultuuriministeerium, Eesti

Rahvusraamatukogu ja avalik-õiguslikud ülikoolid. Andmekogu haldaja lisamine on vajalik,

et eristada riigi infosüsteemi kuuluva andmekogu vastutav töötleja avaliku teabe seaduse

tähenduses. Andmekogul on mitu haldajat kuna andmekogu koosneb alamandmekogudest,

mille haldajaid on vajalik eristada. Avalik-õiguslikud ülikoolid vastutavad nende

raamatukogude andmetel põhineva andmekogu osa haldamise eest koos Eesti

Rahvusraamatukoguga kui alamandmekogu on moodustatud ühiselt.

Andmekogu haldaja ehk vastutav töötleja avaliku teabe seaduse mõttes korraldab andmekogu

kasutusele võtmist, teenuste ja andmete haldamist ning vastutab andmekogu haldamise

seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest. Vastutavate töötlejate ja andmekogu haldajate

vastutusvaldkonnad ning ülesanded määratakse kindlaks ERRS § 73 lõike 3 alusel

kehtestatavas raamatukogude andmekogu põhimääruses.

3. Ühendada § 73 lõige 3 ja 4 ning sõnastada § 73 lõige 3 järgmiselt:

„(3) Raamatukogude andmekogu põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, milles

sätestatakse:

1) andmekogu ülesehitus ja andmete täpne koosseis;

2) andmekogu kaasvastutavate töötlejate ülesanded;

3) volitatud töötleja ning vastutava ja volitatud töötleja ülesanded;

4) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;

5) andmete esitamise, muutmise ja väljastamise kord;

6) andmete säilitamise täpsed tähtajad ja kord;

7) andmekogu arendamise juhtrühma moodustamine ja selle töökorraldus;

8) muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused.“

Selgitus: Muudatusega viiakse raamatukogude andmekogu põhimääruse kehtestamine

Vabariigi Valituse tasandile, kuna põhimäärus puudutab erinevate ministeeriumide

valitsemisalasid. Ühtlasi täpsustatakse, et põhimääruses sätestatakse raamatukogude

andmekogu kaasvastutavate töötlejate ja avaliku teabe seaduse mõistes andmekogu

vastutavate töötlejate (ehk andmekogu haldajate) ülesanded. Samuti nähakse ette, et

põhimääruses sätestatakse ka andmekogu arendamise juhtrühma moodustamine ja selle

töökorraldus (lõike 3 punkt 7). Muudatus on vajalik eri tüüpi raamatukogude ja haldusalade

ülese raamatukogude andmekogu arendamise ja haldamise strateegilise juhtimise tagamiseks,

12

sealhulgas osapoolte koostöö korraldamiseks, arendusvajaduste kooskõlastamiseks ning

andmekogu tervikliku ja eesmärgipärase toimimise toetamiseks. Punkti 7 lisamise tõttu

muutub senine punkt 7 punktiks 8.

4. Sõnastada § 73 lõige 4 uuesti ja lisada lõiked 5 ning 6 järgmises sõnastuses:

„(4) Raamatukogude andmekogu koosseisus peetakse alamandmekogusid, sealhulgas

rahvaraamatukogude ja avalik-õiguslike ülikoolide raamatukogude, Rahvusraamatukogu ning

muu liitunud raamatukogu andmete põhjal moodustatud alamandmekogusid.

(5) Andmekogu arendamise juhtrühma moodustamisel tagatakse erinevate andmekoguga

liitunud raamatukogude, sealhulgas avalik-õiguslike ülikoolide raamatukogude esindatus.

Andmekogu koosseisu kuuluva alamandmekogu arendamise koordineerimiseks ja

korraldamiseks võib moodustada eraldiseisva juhtrühma.

(6) Avalik-õiguslike ülikoolide raamatukogude ja Rahvusraamatukogu andmete põhjal

moodustatud alamandmekogu korraldamist ja arendamist juhivad avalik-õiguslikud ülikoolid

ja Rahvusraamatukogu.“

Selgitus: Eesti Rahvusraamatukogu seadusesse lisatava § 73 lõiked 4, 5 ja 6 täpsustavad sama

paragrahvi uue lõike 3 punktides 1 ja 7 sätestatut. Lõikes 4 nähakse ette, et andmekogu

koosseisus peetakse alamandmekogusid. Eraldi alamandmekogu moodustatakse

rahvaraamatukogude ning Eesti Rahvusraamatukogude ja avalik-õiguslike ülikoolide

andmete põhjal. Samuti võib moodustada alamandmekogu raamatukogude andmekoguga

liitunud muu raamatukogu, näiteks Eesti Kirjandusmuuseumi ja selle Arhiivraamatukogu

andmete põhjal. Erinevate raamatukogude andmekoguga liitunud raamatukogude esindatuse

tagamine andmekogu arendamise juhtrühmas ja vajaduse korral alamandmekogu

arendamiseks eraldi juhtrühma moodustamine sätestab selgemalt osapoolte koostöö ja

arendusvajaduste kooskõlastamise, et tagada andmekogu terviklik ja tõhus arendamine ning

toimimine. Lõigete 4, 5 ja 6 lisamisega täpsustatakse alamandmekogude moodustamise ja

juhtimise korda ning raamatukogude esindatust andmekogu arendamisel. Lõike 6 lisamine on

vajalik, et tagada avalik-õiguslike ülikoolide raamatukogude andmetel põhineva

alamandmekogu haldamisel ning arendamisel ülikoolide sisuline kaasatus ja otsustusõigus

seadusega ettenähtud piires.

5. Sõnastada § 74 lõiked 1, 3, 4 ja 5 järgmiselt:

“(1) Raamatukogude andmekogus töödeldakse järgmisi isikuandmeid:

1) lugeja ja tema seadusliku esindaja üldandmed;

2) külastaja üldandmed;

3) lugeja eestkoste andmed;

4) lugeja eelistuste andmed vastavalt lugeja nõusolekule;

5) koduteeninduse vajadusega seotud andmed;

6) andmed puude liigi ja kestuse kohta;

7) lugeja haridus-, teadus- või muu asutusega seotuse ja kasutajarühma andmed;

8) raamatukoguteenuste kasutamise, kasutusõiguste ning lugeja kohustuste andmed;

9) väljaannetes sisalduvaid isikuandmed;

10) raamatukogutöötajate ning raamatukogude andmekogu töövahendina kasutavate teiste

asutuste ja isikute töötajate üldandmed.

(3) Raamatukogude andmekogus isikuandmete säilitamise tähtaeg on kuni kolm aastat ajast

kui:

1) lugeja või tema seaduslik esindaja ei ole isikutuvastust nõudvaid teenuseid kasutanud;

2) raamatukogu või lugeja ise või tema seaduslik esindaja ei ole enda andmeid uuendanud;

13

3) lugejal või külastajal või tema seaduslikul esindajal ei ole raamatukogu ees täitmata

kohustusi või on tema suhtes nõue aegunud.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 10 nimetatud isikuandmeid säilitatakse töösuhte

lõppemiseni.

(5) Säilitustähtaja möödumisel lugeja isikuandmed anonüümitakse ja tema seadusliku esindaja

ja eeskostja isikuandmed kustutatakse. Juhul kui lugejal või külastajal on raamatukogu ees

täitmata kohustusi, säilitatakse andmeid kuni kohustuste täitmiseni või nõude aegumiseni."

Selgitus:

Muudatusega avatakse § 74 lõikes 1 seni erinevatele seadustele viidetena esitatud

raamatukogude andmekogus töödeldavate isikuandmete loetelu. Loeteluna toodud

isikuandmete loetelu katab erinevate raamatukogude andmekoguga liituvate raamatukogude

lugejate ja külastajate teenindamiseks vajalikud andmed. Näiteks lugeja haridus-, teadus- või

muu asutusega seotuse ja kasutajarühma andmed on vajalikud haridusasutusele lugeja

seostamiseks konkreetse haridusasutuse, klassi või kursusega. Nendele andmetele tuginedes

tagatakse lugejale raamatukogus juurdepääs temale vajalikule teabele. Väljaannetes

sisalduvate isikuandmete töötlemise punkt sõnastati selgemalt ja arusaadavamalt, muutmata

selle senist sisu. Isikuandmete täpne koosseis annab raamatukogudele õigusliku aluse

töödelda andmeid üksnes raamatukogude andmekogus ja andmekogu pidamise eesmärkidel.

Muudatusega täpsustatakse andmekogus töödeldavate isikuandmete liike ja nende töötlemise

eesmärgipärast seost raamatukogude ülesannetega raamatukogude andmekogus. Muudatus

loob selgema õigusliku aluse andmete töötlemiseks raamatukogu põhiülesannete täitmisel

ning aitab tagada § 73 lõikes 1 sätestatud raamatukogude andmekogu pidamise eesmärkide

saavutamise.

Senised lõiked 3, 4 ja 5 sõnastatakse uuesti.

Endine lõige 4 tuuakse lõikeks 3 ja selles täpsustatakse raamatukogude andmekogus

isikuandmete säilitamisega seonduvat. Eelnõu kohaselt on lugeja isikuandmete säilitamine

seotud lugeja poolt isikutuvastust nõudvate teenuste kasutamise või lugeja andmete

uuendamise või lugeja täitmata kohustustega. Muudatusega täpsustakse, et lugeja

isikuandmete säilitamise tähtaeg on seotud ka lugeja seadusliku esindaja tegevusega lugeja

esindamisel. Muudatuse eesmärk on tagada säilitustähtaja arvestamise selgus olukordades,

kus lugeja eest tegutseb tema seaduslik esindaja.

Endine lõige 5 sõnastatakse uuesti lõikena 4 ning muudetakse selles olev viide sama

paragrahvi lõikele 1 (arvestades lõike 1 uut sõnastust).

Endine lõige 3 sõnastatakse uue lõikena 5, jättes välja esimese lause ja selles toodud viite

isikuandmete säilitamise tähtaegadele rahvaraamatukogu seaduses ning raamatukogude

andmekoguga liitunud muu raamatukogu tegevust reguleerivates õigusaktides.

Raamatukogude andmekogu regulatsiooniga seonduvalt nähakse lõikes 5 ette üksnes pärast

andmete säilitamistähtaja möödumist toimuv andmete kustutamine ja anonüümimine.

Endine lõige 6 jäetakse eelnõust välja, kuna § 74 lõikes 1 sätestatakse raamatukogude

andmekogus töödeldavate isikuandmete täpne koosseis, lähtudes andmekogu eesmärkidest ja

ülesannetest. Lõike 1 uuesti sõnastamise järgselt puudub vajadus lõikes 6 esitatud

regulatsiooniks.

Rektorite Nõukogu neljas ettepanek, mis puudutab raamatukogude andmekogu kulude

hüvitamist (§ 7⁵. Raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise tasu), jäetakse

arvestamata ja vastavad sätted jäävad eelnõusse esialgses sõnastuses.

14

Kultuurikomisjon

Ülle Talihärm kinnitas, et muudatused on koostatud koostöös osapooltega ning nende suhtes

on saavutatud kokkulepe.

Carina Rikart palus täpsustada, kuidaslahendati JDM-i märkus automaatse haldusmenetluse

kohta ning miks ei ole selle kohta esitatud ettepanekut.

Merle Põld vastas, etautomaatse haldusmenetluse kohta ei ole ettepanekut esitatud, sest

Riigikogu on haldusmenetluse seadust selles osas juba täiendanud. Muudatuse

ettevalmistamist juhtis JDM-i avaliku õiguse talitus. Pärast eelmist komisjoni istungit

konsulteeriti uuesti nimetatud talitusega ning nende seisukoha kohaselt ei ole Eesti

Rahvusraamatukogu seaduses ega rahvaraamatukogu seaduses vaja korrata haldusmenetluse

seaduse üldsätteid, mis kohalduvad nii rahvaraamatukogudele kui ka Eesti

Rahvusraamatukogule.

Kõnealune säte sisaldub rahvaraamatukogu seaduse eelnõu §-s 22 ning avaliku õiguse talitus

on kinnitanud selle piisavust. Haldusmenetluse seaduse üldsätted kohalduvad ka neid

eriseaduses valikuliselt kordamata.

Margit Sutrop küsis, kas muudatusettepaneku sõnastus sätestab alamandmekogude pidamise

kindla kohustusena või üksnes nende loomise võimalusena, arvestades ülikoolide varasemat

soovi saada kindlus alamandmekogu olemasolu kohta.

Merle Põld vastas, et § 73 lisatava lõike 4 kohaselt peetakse raamatukogude andmekogu

koosseisus alamandmekogusid, sealhulgas rahvaraamatukogude ja avalik-õiguslike ülikoolide

raamatukogude jt seaduses nimetatud raamatukogude andmete põhjal moodustatud

alamandmekogusid. Seega sätestab sõnastus alamandmekogude pidamise, mitte üksnes nende

loomise võimaluse.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Liina Kersna, Vadim

Belobrovtsev, Madis Kallas, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali)

Margit Sutrop küsis, kuidas lepitakse kokku andmekogu kasutamise tasud ning milline on

selles Kultuuriministeeriumi, teenusepakkuja ja alamandmekogude osapoolte roll. M. Sutrop

palus täpsustada, kas tasude kokkuleppimise korra kohta on koostatud ettepanek.

Ülle Talihärm selgitas, et teenusepakkujaga sõlmitakse hanke tulemusena kaks eraldi

tingimustega lepingut. Avalik-õiguslike ülikoolide ja rahvaraamatukogude litsentsitasude

kulupõhiste valemite kujundamiseks annavad sisendi mõlemad osapooled. Tasud kinnitatakse

kultuuriministri määrusega.

Margit Sutrop küsis täpsustuseks, kas tasud kehtestatakse jätkuvalt kultuuriministri

määrusega, mille kujundamisel saab HTM kaasa rääkida, ning kas kaalutud on ka muid

lahendusi.

Merilin Piipuu vastas, et ülikoolid ise lepivad tasu kokku hankepartneriga. Määrus lihtsalt

sätestab need tasud.

Margit Sutrop küsis, kuidas reguleeritakse tasude edaspidist tõusu: kas selle üle peetakse

teenusepakkujaga jooksvalt läbirääkimisi või määratakse tasude muutmise tingimused ja

nende kehtivusaeg kindlaks hankes.

15

Merilin Piipuu vastas, et käimasolevatel läbirääkimistel, kuhu on kaasatud ka ülikoolid, on

jõutud kokkuleppele tasude 3%-lises aastases tõusus.

Margit Sutrop küsis, kas hange on lõppenud edukalt.

Merilin Piipuu vastas, etpikalt kestnud hankeläbirääkimistel on jõutud mõlemale poolele

sobiva kokkuleppeni, kuid lepinguid ei allkirjastata enne õigusliku aluse olemasolu ehk

rahvaraamatukogu seadust ja sellega tehtavate muudatuste vastuvõtmist.

Liina Kersna tegi ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 11. novembril ning teine

lugemine lõpetada. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu

päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 18. novembril.

Otsustati:

1.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 11.11.2026 (konsensus: Vadim

Belobrovtsev, Madis Kallas, Liina Kersna, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri

Tali).

1.2. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (konsensus: Vadim Belobrovtsev, Madis Kallas,

Liina Kersna, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali).

1.3. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia

läbi lõpphääletus 18.11.2026 14:00 (konsensus: Vadim Belobrovtsev, Madis Kallas, Liina

Kersna, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali).

2. Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine

Vabariigi Valitsusele taastada noorte koolispordi toetus“ eelnõu (944 OE) esimese

lugemise ettevalmistamine

Liina Kersna avas päevakorrapunkti arutelu ning andis eelnõu tutvustamiseks sõna eelnõu

esitaja esindajale.

Vadim Belobrovtsev tutvustas otsuse eelnõu, millega tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanek

taastada noorte koolispordi toetus.

Kuni 2024. aastani toetas Kultuuriministeerium Eesti Koolispordi Liitu ja Eestimaa

Spordiliitu Jõud kokku poole miljoni euroga. 2023. aastal otsustas Kultuuriministeerium

rahastamissüsteemi muuta ning jagada senine toetus ümber maakonnaspordiliitudele, mis

tekitas valdkonnas vastuseisu. V. Belobrovtsev rõhutas maakondliku tegevuse ning

üleriigiliste ja rahvusvaheliste võistluste korraldamise erinevust. Eesti Koolispordi Liit

tegeleb laste ja noorte ning Eestimaa Spordiliit Jõud täiskasvanute ja harrastajate võistlustega

üleriigilisel ja rahvusvahelisel tasemel. Katusorganisatsioonidel on oluline koordineeriv roll,

mille kadumine võib põhjustada korralduslikke probleeme. Ka maakonnaspordiliidud on

avaldanud soovi süsteemi taastamiseks. Kuigi Kultuuriministeeriumi kinnitusel eraldatakse

koolispordile nüüd rohkem raha, tekib küsimus, miks on senised katusorganisatsioonid

rahastamisest kõrvale jäetud. V. Belobrovtsev küsis, millistel põhjustel rahastamissüsteemi

muudeti ning kas muudatuse mõju on analüüsitud ja hinnatud. Muudatust ei saa põhjendada

kokkuhoiuga, kui valdkonnale eraldatakse senisest rohkem raha. Eelnõu esitaja palub kaaluda

võimalust senine süsteem ühel või teisel kujul taastada.

Norman Põder rõhutas koolispordi tähtsust laste ja noorte liikumis- ja sportimisharjumuste

kujundamisel ning vajadust selle sisu ajas üle vaadata. Varem osales organiseeritud spordis

ligikaudu 15% lastest ja noortest ning koolisport omas selget rolli ja võistlusväljundit lastele.

Praegu on laste ja noorte osalus aga üle 50%. Seetõttu on paljudel lastel võistlusvõimalused

16

olemas ka väljaspool kooli.

2023. aastal tehtud uuringu kohaselt osales 4/5 koolispordivõistlustel osalenud lastest ja

noortest paralleelselt ka mõnes teises võistlussüsteemis ning samad lapsed osalesid

koolispordis sageli mitmel alal. Koolispordis mitteosalemise peamine põhjus oli see, et

kehalise kasvatuse või liikumisõpetaja ei olnud last osalema kutsunud. Kooli tegevused

peavad olema kättesaadavad kõigile lastele sõltumata sportlikust taustast ja kehalisest

võimekusest.

N. Põder lisas, et Eesti Koolispordi Liidu peamine sisuline roll oli üleriikliku võistluskalendri

haldamine ja finaalturniiride korraldamine koostöös maakonnaspordiliitudega. Suurema osa

korraldustööst tegid juba varem maakonnaspordiliidud, kes suhtlesid koolide ja kohalike

omavalitsustega ning korraldasid tegevusi kooli-, maakonna- ja mõnel juhul piirkondlikul

tasandil. Ka finaalturniire viisid läbi maakonnaspordiliidud Eesti Koolispordi Liidu rahalisel

toel. Liiduga arutati vajadust kaasata ka lapsi, kes väljaspool kooli võistlusspordiga ei tegele,

kuid erinevalt tegevusi laiendanud maakonnaspordiliitudest ei olnud Eesti Koolispordi Liit

valmis ka lisarahastuse toel selleks uusi tegevusi pakkuma.

N. Põder sõnas, et 2023. aastal otsustati jagada alates 2024. aastast Eesti Koolispordi Liidu

senine 300 000 euro suurune toetus maakonnaspordiliitude vahel. Sellest 100 000 eurot oli liit

juba varem maakonnaspordiliitudele edasi suunanud ning täiendavalt läks neile 200 000 eurot.

Rahastamismuudatuse tulemusi tutvustades tõi N. Põder välja, et koolispordivõistluste

osaluskordi oli 2023. aastal 39 000, 2024. aastal 53 000 ja 2025. aastal 57 000. Kasv oli

ligikaudu 50%, mis viitab ka selliste laste ja noorte kaasamisele, kes väljaspool kooli

võistluskogemust ei saa. Terviklik liikumisharrastuse edendamine tähendab erinevate

tegevuste pakkumist eeskätt neile, kes seni spordis ja liikumises vähem osalevad, mitte üksnes

juba aktiivsete laste täiendavat kaasamist.

N. Põder kinnitas, et Kultuuriministeerium ei takista üleriigiliste finaalturniiride korraldamist.

Jätkuvalt toimuvad võistlused 3 × 3 korvpallis, võrkpallis ja lauatennises ning jätkuvad sarjad

„TV 10 olümpiastarti“ ja „Tähelepanu, start!“. Üleriigiliste võistluste korraldamise algatus

peaks tulema eelkõige spordialaliitudelt, kellel on parim ülevaade võistlussüsteemi lünkadest,

mida koolispordiga täita.

2022. aasta lõpus Eesti Olümpiakomitee juurde loodud SA Liikumisharrastuse

Kompetentsikeskus täidab varem katmata katusorganisatsiooni ülesandeid. Jagab häid

praktikaid, laiendab edukaid pilootprojekte, korraldab infokoosolekuid ja sisulisi arutelusid

ning teeb koostööd osapooltega, sealhulgas Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Maakonnaspordiliitude katusorganisatsioon on muu hulgas ka Eesti Olümpiakomitee. Aasta

jooksul on plaanis koolispordi arutelu maakonnaspordiliitude ja spordialaliitude osalusel, et

koondada ideid edasisteks tegevusteks.

N. Põder pidas keskse organisatsiooni riikliku toetuse taastamise asemel otstarbekaks leida

lisarahastust maakonnaspordiliitudele. Tema hinnangul võimaldaks see tugevdada

kohapealseid tegevusi, kaasata rohkem erineva taustaga lapsi ja noori ning kujundada

liikumisharjumust, mis säiliks ka pärast kooli lõpetamist.

Vadim Belobrovtsev pidas oluliseks edendada liikumisharrastust võistlusspordile

vastandamata, sest ka koolidevahelised võistlused motiveerivad lapsi liikuma ja sportimisest

rõõmu tundma. V. Belobrovtsev küsis, kes korraldab praegu koolidevahelisi korvpalli-,

võrkpalli- ja jalgpallivõistlusi, eelkõige üleriigilisel tasandil, ning kas noorte

võistlusvõimalused on laienenud.

Norman Põder vastas, et võistlussporti ja liikumisharrastust ei vastandata, kuid piiratud

17

vahendid suunatakse eeskätt kohaliku tasandi tegevustesse, et kaasata seni vähem aktiivseid

lapsi ja noori. Neli viiendikku koolispordivõistlustel osalenutest osales ka muudes

võistlussüsteemides. Korvpalli-, võrkpalli- ja lauatennisevõistluste algatus tuleb praegu

alaliitudelt ning võistlusi korraldavad kokkulepete alusel maakonnaspordiliidud, kes tegid

seda ka varem Eesti Koolispordi Liidu rahalisel toel.

Madis Kallas tunnustas algatust koolispordi toetamiseks, kuid pidas sobivamaks teha

ettepanek koolispordi rahastamise suurendamiseks, mitte toetuse taastamiseks. Lisaraha ei pea

suunama tingimata Eesti Koolispordi Liidule või Eestimaa Spordiliidule Jõud, vaid seda võiks

eraldada maakondadele, spordialaliitudele või otse koolidele. M. Kallas küsis eelnõus esitatud

toetuse taastamise ettepanekule viidates, kas saab kinnitada, et koolispordi rahastamine ei ole

tegelikult vähenenud.

Norman Põder kinnitas, et koolispordi rahastamine ei ole vähenenud. Eesti Koolispordi

Liidu senine toetus jagati maakonnaspordiliitude vahel.

Liina Kersna viitaskultuuriministriga peetud 2027. aasta eelarve arutelule, kus käsitleti

programmile „Sport Kooli“ kahe miljoni euro suuruse lisarahastuse eraldamist.

Kadri Tali arvamuse kohaselt peaks raha jõudma eelkõige laste sportimistegevustesse, mitte

katusorganisatsioonide ülalpidamisse. Oluline on tuua koolidesse tipptreenereid, tutvustada

lastele varakult eri spordialasid ning pakkuda kõigile võimalust osaleda tervislikus

konkurentsis. Tema hinnangul võib katusorganisatsioonide ülalpidamine viia tegevustelt

liigselt raha ja tähelepanu.

Madis Kallas pidas toetuse taastamise ettepanekut vastuoluliseks, kuna koolispordi

rahastamine ei ole vähenenud. Tema hinnangul oleks asjakohasem taotleda toetuse

suurendamist või nimetada eelnõus konkreetselt organisatsioon, mille rahastamist soovitakse

taastada.

Kadri Tali avaldas arvamust, et eelnõu eesmärk ei ole koolispordi olukorra parandamine,

vaid täiskogu töö takistamine, kuna ettepanek puudutab tema hinnangul juba olemasolevat

sporditoetust.

Vadim Belobrovtsev lükkas tagasi väite, et eelnõu eesmärk on täiskogu töö takistamine ning

meenutas, et sama ettepanek esitati juba 2023. aastal. V. Belobrovtsev tunnustas koolispordi

rahastamise suurenemist, kuid rõhutas, et probleem on seniste võistlusi korraldanud

organisatsioonide tegevuse lakkamises, mitte koolispordi kogurahastuses. Seega on

probleem endiselt lahendamata.

Liina Kersna võttis arutelu kokku, märkides, et osapoolte lähenemised erinevad. Tema

hinnangul on rahastamisreform täitnud eesmärki kaasata sama raha eest liikumisse rohkem

lapsi. L. Kersna lisas, et eelnõu sisulise toetamise otsustab täiskogu ning kuna ettepanek ei

eelda seadusemuudatusi, sest sporditoetuse maksmist korraldab kultuuriminister määrusega,

on selle vastuvõtmiseks vaja poolthäälte, mitte Riigikogu koosseisu häälteenamust.

L. Kersna tegi ettepaneku määrata juhtivkomisjoni esindajaks Madis Kallas ning võtta eelnõu

täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 11. novembril 2026.

Otsustati:

2.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 11.11.2026

14:00 (konsensus: Vadim Belobrovtsev, Madis Kallas, Liina Kersna, Signe Kivi, Tõnis

Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali).

18

2.2. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Madis Kallas (konsensus: Vadim Belobrovtsev,

Madis Kallas, Liina Kersna, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali).

3. Isamaa fraktsiooni algatatud keeleseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

(964 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

Liina Kersna avas päevakorrapunkti arutelu ning andis eelnõu tutvustamiseks sõna algataja

esindajale.

Tõnis Lukas tutvustas eelnõu, mille eesmärk on tugevdada eesti keele rolli avalikus ruumis ja

teeninduses. Eelnõu on esitatud, kuna varem esitatud ettepanekud ei ole saanud piisavalt

tähelepanu ega toetust ning probleemid on endiselt lahendamata.

T. Lukas selgitas, et eelnõuga sätestatakse ametliku informatsiooni jagamine eesti keeles.

Riigiasutused ja riigiettevõtted peaksid edastama teavet vaikimisi eesti keeles ning muudes

keeltes teavet võiks pakkuda selle soovimisel, mitte automaatselt mitmes keeles. Avalikus

kohas edastatava audioreklaami puhul tehakse ettepanek, et eestikeelsele reklaamile võib

järgneda võõrkeelne reklaam, kuid selle osakaal ei tohi ületada 20% audioreklaami esitamise

kogumahust. T. Lukas lisas, et ettepanek puudutab eelkõige kaubanduskeskusi, mitte

rahvusvahelisi võistlusi ja üritusi, mille keelekasutust käsitlevad teised sätted.

Platvormitööd puudutavate muudatustega luuakse seaduslik alus keelenõuete kehtestamiseks

Vabariigi Valitsuse määrusega. Ühistranspordiseaduses nähakse ette keeleoskuse tõendamine

juba taksojuhi teenindajakaardi saamisel. T. Lukas viitas regionaalministri esitatud

samalaadsele lahendusele ning rõhutas, et platvormi kaudu taksoteenust osutav inimene on

taksojuht. Tema hinnangul ei piisa üksnes Keeleameti hilisemast järelevalvest, sest ametile ei

ole selleks lisavahendeid eraldatud.

Huvikooli seaduses tehakse ettepanek sätestada eestikeelne õpe. T. Lukas pidas oluliseks, et

huviharidus toetaks eestikeelset üldharidust ning pakuks võimalusi riigikeele õppimiseks ja

kasutamiseks. Selleks on vaja selget tegevuskava.

Kätlin Kõverik tutvustas Vabariigi Valitsuse arvamust eelnõu kohta.

K. Kõverik selgitas, et ametliku teabe eestikeelsuse nõue on juba kehtestatud ning eelnõu

algataja tõstatatud küsimus puudutab pigem teabe automaatset dubleerimist võõrkeeltes. Tema

hinnangul võiksid asutused võõrkeelse teabe edastamise vajaduse üle ise otsustada, arvestades

põhiõigustega. Küsimust arutati ka keeleseaduse väljatöötamiskavatsuse koostamisel. Edasine

lahendus eeldab poliitilist tahet.

K. Kõverik lisas, et näiteks politsei saadab osa teateid automaatselt kolmes keeles, kuid

asutused on juba astunud samme sellise praktika vähendamiseks. Tõlkimise piiramise korral

tuleb täpsustada, millist teavet ja millistel tingimustel võib võõrkeeltes edastada. Läti näitena

viitas ta nõukogule, kes otsustab võõrkeelse avaliku teabe edastamise vajaduse üle.

K. Kõverik selgitas, et keelenõuded kehtivad töövormist sõltumata, kuid

ühistranspordiseaduses on puudusi, mis raskendavad nõuetele mittevastava keeleoskusega

taksojuhtide tegevuse piiramist. Lausaline keeletõendite kontroll võiks kohustada eksamit

tegema ka eesti keelt oskavaid juhte, kellel puudub sobiv haridusdokument. Tema sõnul ei ole

kohalikule omavalitsusele antud õigust hinnata keeleoskust vestluse teel ning seda saab

järelevalve läbiviimisel teha Keeleamet. Samuti sõltub teenindajakaardi tühistamine kohaliku

omavalitsuse koostööst ning keelenõuete rakendamine eeldab teenuse tegeliku osutamise

tuvastamist.

K. Kõverik sõnas, et novembris on kavas kohtumine Regionaalministeeriumiga (REM), et

19

arutada kollektiivse pöördumise "Eesti keele B1 taseme nõue taksojuhtidele" raames

võimalikke ühistranspordiseaduse muudatusi. Ühe lahendusena kaalutakse teenindajakaardi

kehtetuks tunnistamist pärast kahte ettekirjutust. Kõrvaldada tuleb ka õiguslik lünk, mille tõttu

rakendub teenindajakaardi omaniku keelenõue alles sõiduki juhtimisel. Lahendusvariandid

võiks jõuda komisjonini kirjalikult novembri teises pooles.

Huvihariduse puhul selgitas K. Kõverik, et kevadel kaaluti eesti keele oskuse lisamist

kvalifikatsiooninõuetesse, kuid tema teada selle mõttega praegu edasi ei liiguta. Üldise

eestikeelse õppe nõude kehtestamisel tuleb arvestada ka emakeele- ja kultuuriõppe ning

välismaiste juhendajate tegevusega.

Audioreklaami kohta märkis K. Kõverik, et kaubanduskeskused on enda kinnitusel

reklaamimahtu kulude vähendamiseks piiranud. Tema hinnangul tekitab kavandatud 20% piir

järelevalveraskusi, sest nõuab reklaamide salvestamist ja osakaalu mõõtmist. Täpsustamist

vajavad ka eri keeltes reklaamide esitamise järjekord ja lubatud võõrkeelte arv.

Margit Kiin selgitas, et Riigikogu menetluses olev platvormitöö seaduse eelnõu võtab

kasutusele uued mõisted, sh platvormitöö tegija, platvormihaldur ja platvormivahendaja.

Tema sõnul tuleb keeleseaduse mõisted nendega ühtlustada ning täiendada Keeleameti

järelevalveõigusi. Kehtiv regulatsioon ei anna ametile õigust nõuda platvormihaldurilt ja

-vahendajalt järelevalveks vajalikke andmeid, mistõttu tuleks sätestada nende kohustus

andmeid esitada. M. Kiin pidas otstarbekaks oodata ära lõppjärgus oleva platvormitöö seaduse

menetluse tulemus ning seejärel kohandada keeleseadust vastavalt kujunenud õigussuhetele.

Tõnis Lukas pidas vajalikuks ministeeriumide koostööd platvormitööd puudutavate mõistete

ja järelevalvesätete kooskõlastamisel ning leidis, et vajalikke täpsustusi saab teha menetluse

käigus. T. Lukas lisas, et audioreklaami piirangu rakendamist ja 20% osakaalu arvestamist oli

tema sõnul varem Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) kaasabil analüüsitud, mistõttu ei

pidanud ta põhjendatuks käsitleda lahendust teostamatuna.

T. Lukas toetas keeleoskuse kontrollimist taksojuhtidele teenindajakaardi väljastamisel,

viidates ka regionaalministri esitatud ettepanekule. Tema hinnangul saab vältida eesti keelt

oskavate inimeste põhjendamatut koormamist, arvestades eestikeelset haridust tõendavaid

dokumente ning kaaludes nõude kohaldamist uutele teenindajakaardi taotlejatele.

T. Lukas palus tuua näiteid teiste riikide kogemusest platvormitöö reguleerimisel ja riigikeele

oskuse nõuete tagamisel, eelkõige selgitada, milliseid lahendusi on rakendatud näiteks Leedus

ja Sloveenias.

Kätlin Kõverik vastas, et Leedu ja Sloveenia kohta ei ole tal hetkel täpsemat teavet ning

analüüsitud on eelkõige Läti kogemust. Tema sõnul kaasnesid Lätis keelenõuete kontrolli ja

taksodes sularahamaksete keelamisega taksode kättesaadavuse vähenemine ning hinnatõus

Riias. Eestis on otsustatud sama lahendust mitte järgida. K. Kõverik lisas, et tema hiljutise

Helsingi kogemuse põhjal esineb ka seal probleeme riigikeelt mittevaldavate

platvormitaksojuhtidega.

K. Kõverik lisas, et keelenõuded kehtivad takso- ja sõidujagamisteenuse osutamisel juba

praegu, kuid nende täitmise tagamine ei saa jääda üksnes HTM-i ning Keeleameti ülesandeks,

sest Keeleamet ei saa juhte politsei abita peatada. Võimalike lahendustena nimetas ta

teenindajakaardi kasutamise piiramist ettekirjutuste alusel ning kohalikule omavalitsusele

õiguse andmist hinnata taotleja keeleoskust vestluse käigus. Tema sõnul tuleb vastav pädevus

sätestada ühistranspordiseaduses, et vältida keeldumisotsuste vaidlustamist õigusliku aluse

puudumise tõttu.

20

Liina Kersna sõnas, etkomisjonile on laekunud kollektiivne pöördumine taksojuhtide eesti

keele B1-taseme nõude kohta, kuid nõuetele mittevastava keeleoskusega juhtide arv ei ole

teada. L. Kersna pidas vajalikuks korraldada pöördumise arutamiseks ärakuulamine koos

majanduskomisjoniga ning kaaluda ühistranspordiseaduse muudatusi, mis võimaldaksid

piirata korduvate rikkumiste korral kaardi kasutamist ja kontrollida uute teenindajakaardi

taotlejate keeleoskust, koormamata põhjendamatult eesti keelt oskavaid inimesi.

L. Kersna küsis, millist probleemi lahendab ametliku teabe eestikeelsuse sätestamine ning kas

Isamaa fraktsioonil on näiteid riigiasutustest, kes edastavad ametlikku teavet võõrkeeles,

esitamata seda eesti keeles.

Tõnis Lukas vastas, et küsimus on ametliku teabe dubleerimises võõrkeeltes, mitte

eestikeelse teabe puudumises. Tema hinnangul ei ole riigi toimimist vaja mitmes keeles

dubleerida, sest Eestis ei ole mitut riigikeelt. T. Lukas täpsustas, et keeleoskuse tõendamise

nõue ei ole rahvuspõhine. Eestikeelse kooli või kõrgkooli lõpetamist tõendav

haridusdokument peaks võimaldama keeleoskust tõendada eraldi keeleeksamita, sõltumata

inimese rahvusest.

Liina Kersna küsis, kas on näiteid kauplustest, kus eestikeelset audioreklaami ei edastata, või

puudutab probleem sarnaselt ametliku teabega reklaami dubleerimist võõrkeeltes.

Kätlin Kõverik vastas, et mõnes kaupluses või poeketis kõlab eriti külastusrohkel ajal

eestikeelse audioreklaamiga samas mahus venekeelset reklaami. Tema hinnangul sõltub

keelevalik ettevõtjate ärihuvidest.

Liina Kersna küsis, kas Isamaa fraktsiooni eesmärk on piirata venekeelset õpet huvikoolides,

säilitades võimaluse pakkuda õpet teistes võõrkeeltes, sealhulgas välismaalt tulnud

juhendajate osalusel.

Tõnis Lukas vastas, et eestikeelse õppe üldpõhimõte ei välista põhjendatud erandeid, mida

saab täpsustada madalama tasandi regulatsioonides. Ta tõi paralleeli üldharidusega, kus

eestikeelne õpe ei tähenda võõrkeelte õpetamist eesti keeles, ning viitas välisriigi sportlaste ja

õppejõudude puhul juba kasutatavatele lahendustele.

Madis Kallase hinnangul ei käsitle valitsuse arvamus eelnõu kaht põhiteemat: taksojuhtide

keeleoskust ja huvihariduse eestikeelsust. Ta toetas võimalust saada taksojuhilt vajaduse

korral eesti keeles abi ning pidas eestikeelset huviharidust tõhusaks keelekümbluse

võimaluseks. M. Kallas küsis, kas on arutatud keelenõude võimalikku mõju laste osalemisele

vabatahtlikus huvihariduses, eriti 14-15-aastaste seas, kelle osalus tema sõnul juba väheneb.

Tõnis Lukas vastas, et eestikeelse huvihariduse eesmärgi saab ellu viia järk-järgult. Tema

hinnangul mõjutab keeleoskus õpetajate ja juhendajate võimalusi saada osa erialasest

täiendusõppest, sealhulgas õppemeetodeid, õpilaste turvalisust ja eetikat käsitlevatest

koolitustest, ning kõiki koolitusi ei ole otstarbekas korraldada mitmes keeles.

T. Lukas küsis, kuidas on edenenud HTM-i ning huvihariduse esindajate koostöös

kvalifikatsiooninõuete väljatöötamine ja kas nende hulka kuulub ka eesti keele oskuse nõue.

Kätlin Kõverik selgitas, et eesti keele oskuse nõue sisaldus algselt huvihariduse

kvalifikatsiooninõuete väljatöötamiskavatsuses, kuid tema teada on see praeguseks välja

jäetud. Spordis sisalduvad keelenõuded treenerite kutsenõuetes, ent praktikas võivad

treeninguid läbi viia kutsetunnistuseta abitreenerid, kelle puhul nõuded ei ole täidetud. K.

Kõveriku sõnul kehtivad keelenõuded kohaliku omavalitsuse huviharidusasutuse töötajatele,

kuid ei laiene samal viisil kõigile era- ja vabaühenduste kaudu huvihariduse pakkujatele.

Nõuete laiendamine on poliitilise tahte korral võimalik.

21

Margit Sutrop küsis, kas eelnõu käsitleb eestikeelsete ettevõtte- ja teenusenimetuste

asendamist ingliskeelsetega, näiteks hotellide ja juuksurite puhul ning mõte on võidelda eesti

keele eest, mitte vene keele vastu. Lisaks soovis M. Sutrop teada, kuidas on edenenud

huvikooli õpetajate ettevalmistuse ja kvalifikatsiooninõuete arendamine, et toetada

eestikeelsele huviharidusele üleminekut, sealhulgas Ida-Virumaal ja Tallinnas.

Liina Kersna märkis, et komisjonile peagi esitatava huvi- ja noorsootöö seaduse

väljatöötamiskavatsuse arutelul saab teha ettepaneku lisada huvihariduse õpetajate

kvalifikatsiooninõuetesse eesti keele oskuse nõue. Tema hinnangul tuleks sarnaselt

üldharidusega näha ette paindlikud erandid võõrkeelte õpetajatele ning lahendada küsimus

eelkõige kvalifikatsiooninõuete kaudu.

Tõnis Lukas vastas, eteesti keele kasutamine sõltub eestlaste endi tahtest ja hoiakutest.

Võõrkeelseid ettevõttenimetusi eelistatakse sageli mugavusest ja alaväärsustundest, mitte

turistide tegelikust vajadusest. Seega puudutab eelnõu kaudselt eesti keele kaitset laiemalt. T.

Lukas lisas, et Keeleameti tegevus puudutab ka eestlaste keelekasutust, mitte üksnes teiste

rahvuste esindajaid.

T. Lukasavaldas ootust, et taksojuhtide keelenõuete lahendamisega tegeletakse sisuliselt

ühistranspordiseaduse muutmise raames. Ta viitas minister Terrase varem esitatud

seisukohale, et tuleb lahendus leida eelnimetatud seaduse raames.

Kadri Tali pidas oluliseks säilitada võimalus kaasata huviharidusse ajutiselt Eestisse tulevaid

välismaiseid balletiartiste ja muusikuid, kes inspireerivad lapsi ning tõstavad õppe taset. Tema

hinnangul piiraks eelnõus sätestatud eestikeelse õppe nõue nende kaasamise võimalusi.

Liina Kersna võttis arutelu kokku, leides, et taksojuhtide ja platvormitööga seotud

keelenõudeid tuleks käsitleda ühistranspordiseaduse muutmisel. Huvihariduses pidas ta

sobivamaks lisada keeleoskuse nõue õpetajate kvalifikatsiooninõuetesse, säilitades paindlikud

võimalused välismaiste õpetajate kaasamiseks. L. Kersna lisas, et ametlik teave ja

audioreklaam peavad juba praegu olema eesti keeles ning küsimus on nende dubleerimises

võõrkeeltesse. Esimees palus HTM-il koostöös REM-iga leida novembri jooksul lahendused

taksojuhtide ja platvormitöö keelenõuete rakendamiseks.

L. Kersna tegi ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 11. novembril 2026 ning lükata

see esimesel lugemisel tagasi.

Otsustati:

3.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 11.11.2026 (konsensus: Vadim

Belobrovtsev, Madis Kallas, Liina Kersna, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri

Tali).

3.2. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Margit Sutrop (konsensus: Vadim Belobrovtsev,

Madis Kallas, Liina Kersna, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali).

3.3. Teha ettepanek eelnõu tagasi lükata (poolt 5: Vadim Belobrovtsev, Liina Kersna, Signe

Kivi, Margit Sutrop, Kadri Tali; vastu 1: Tõnis Lukas; erapooletuid 1: Madis Kallas).

4. Info ja muud küsimused

Infot ei esitatud ning muid küsimusi ei tõstatatud.

22

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Kersna

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Merje Noorlind

protokollija