Riigikogu kultuurikomisjoni

istungi protokoll nr 174

Tallinn, Toompea ja videosild Neljapäev, 22. oktoober 2026

Algus 14.00, lõpp 15.30

Juhataja: Liina Kersna (esimees)

Protokollija: Merje Noorlind (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vadim Belobrovtsev, Helle-Moonika Helme, Signe Kivi, Tõnis Lukas,

Margit Sutrop, Kadri Tali

Komisjoni ametnikud: Carina Rikart (nõunik-sekretariaadijuhataja), Helena Pihlakas (nõunik)

Puudus: Madis Kallas

Kutsutud: Kultuuriministeeriumi kantsler Merilin Piipuu, kultuuriväärtuste osakonna

raamatukogunõunik Ülle Talihärm, õigus- ja haldusosakonna juhataja Merle Põld, Haridus- ja

Teadusministeeriumi teadusosakonna programmijuht Kairi Värv ja nõunik Friedrich Kaasik,

Rektorite Nõukogu juhatuse esimees Ülle Jaakma, esindajad Andres Kollist ja Tartu Ülikooli

õigusnõunik Aliis Liin, Justiits- ja Digiministeeriumi andmekaitseõiguse talituse nõunik

Kristel Niidas, Andmekaitse Inspektsiooni jurist Irina Meldjuk, Eesti Rahvusraamatukogu

üleriigiliste teenuste ja digilahenduste valdkonnajuht Kristel Veimann (1. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Vabariigi Valitsuse algatatud rahvaraamatukogu seaduse eelnõu (877 SE) teise lugemise

ettevalmistamine

2. Info ja muud küsimused

1. Vabariigi Valitsuse algatatud rahvaraamatukogu seaduse eelnõu (877 SE) teise

lugemise ettevalmistamine

Liina Kersna avas arutelu ning lisas teadmiseks, et komisjonil on kavas hääletada

muudatusettepanekuid järgmisel teisipäeval (27.10.26). Tänase arutelu keskmes on

andmekogude regulatsioon ning teadusraamatukogude võimalus liituda ühtse raamatukogude

andmekoguga. L. Kersna lisas, et liitumine ei ole teadusraamatukogudele kohustuslik, vaid

loob neile selleks võimaluse. Varasemalt on arutatud, kas teadusraamatukogude küsimusi

tuleks käsitleda teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduses (TAIKS),

kuid praeguse hinnangu kohaselt ei ole see sobiv lahendus.

L. Kersna sõnul on Kultuuriministeerium (KUM) koostöös Haridus- ja

Teadusministeeriumiga (HTM) esitanud seitse muudatusettepanekut, mille eesmärk on

kujundada selgem õigusraamistik avalik-õiguslike ülikoolide ja teadusraamatukogude

2

liitumiseks ühtse andmekoguga ning viia lahendus kooskõlla andmekogude üldise õigusliku

raamistikuga.

Ülle Talihärm tutvustas KUM ning HTM koostöös valminud muudatusettepanekuid (lisa 1).

Ettepanekute eesmärk on muuta andmekogu regulatsioon õigusselgemaks. Ettepanekud

puudutavad andmekogu eesmärgi täpsustamist, avalik-õiguslike ülikoolide rolli selgemat

määratlemist, põhimääruse kooskõlastamist, alamandmekogude pidamise võimalust,

juhtimismudelit ning isikuandmete töötlemist.

Andmekogu eesmärki täiendatakse teaduskirjanduse ja teadusandmebaasidega, et ülikoolidele

oleks selgem, milliseid andmeid andmekogus töödeldakse. Avalik-õiguslikud ülikoolid

nimetatakse kaasvastutavateks töötlejateks ning nad vastutavad oma alamandmekogu

arendamise eest. Kuigi põhimääruse kehtestab KUM, sätestatakse seaduses, et see

kooskõlastatakse HTM-iga. Põhimääruses saab kirjeldada alamandmekogude ülesehitust,

andmekoosseisu, andmete edastajaid ja juhtimist.

Ettepaneku kohaselt võib raamatuandmekogu koosseisus pidada alamandmekogusid,

sealhulgas rahvaraamatukogude ja avalik-õiguslike ülikoolide raamatukogude andmete põhjal

moodustatud alamandmekogusid. Samuti nähakse ette juhtimismudel, mis tagab eri liiki

raamatukogude osalemise arenduste kavandamises ja kooskõlastamises.

Isikuandmete töötlemise säte sõnastatakse täpsemalt, sest andmekoguga võivad liituda ka

raamatukogud, mille tegevust reguleerivates eriseadustes ei ole isikuandmete töötlemist eraldi

käsitletud. Sättes loetletakse andmed, mida võib töödelda raamatukogu põhiülesannete

täitmiseks, ning lisatakse viide haridusasutustele, et koolid ja ülikoolid saaksid töödelda

teenuste osutamiseks vajalikke isikuandmeid.

Kairi Värv kinnitas, et ettepanekud on valminud KUM-i ja HTM-i koostöös. K. Värv lisas, et

kompromiss eeldab mõlema poole vastutulekut, kuid annab ülikoolidele senise eelnõuga

võrreldes suurema õigusselguse ja aitab lahendada tõstatatud kitsaskohti.

Kristel Niidas selgitas, et Justiits- ja Digiministeeriumleidis, et osa kavandatud

regulatsioonist on seaduse tasandi jaoks liiga üksikasjalik ning vastavad küsimused tuleks

lahendada andmekogu põhimääruses. Ta toetas avalik-õiguslike ülikoolide määramist

isikuandmete kaasvastutavateks töötlejateks.

K. Niidase hinnangul peaks kahe ministeeriumi vastutusala hõlmava andmekogu põhimääruse

kehtestama Vabariigi Valitsus. Andmekogu ülesehituse volitusnorm hõlmab juba

alamandmekogusid, mistõttu ei ole vaja neid seaduses eraldi nimetada. Samuti tuleks

põhimääruses sätestada kaasvastutavate ja volitatud töötlejate ülesanded ning vastutus

alamandmekogude eest, sest nende küsimuste seaduses reguleerimine muudaks edasised

korralduslikud muudatused põhjendamatult keerukaks. Juhtrühma moodustamine ja

töökorraldus peaksid samuti jääma põhimääruse tasandile, kuna eelnõu volitusnorm

võimaldab neid küsimusi seal reguleerida.

Ülle Jaakma tutvustasRektorite Nõukogu muudatusettepanekuid, mis lähtuvad põhimõttest

teha ülikoolide ja teadusraamatukogude staatuse tagamiseks üksnes hädavajalikke muudatusi.

Ü. Jaakma rõhutas, et ülikoolide autonoomia on tagatud põhiseaduse ja ülikoolide seadustega.

Ülikooliraamatukogud on ülikoolide struktuuriüksused ning oluline osa teadus-, arendus- ja

õppetöö taristust, mistõttu peab ülikoolide otsustusõigus säilima ka raamatukogude

andmekogude haldamisel, juhtimisel ja arendamisel.

Esimese ettepaneku kohaselt tuleks seaduses sätestada, et ühtse raamatukogude andmekogu

koosseisus on eraldiseisev ülikooliraamatukogude alamandmekogu, mille moodustamise,

3

juhtimise ja arendamise üle otsustavad ülikoolid.

Teise ettepanekuga täpsustatakse, et andmekogu kaasvastutavad töötlejad on

avalik-õiguslikud ülikoolid, mitte nende raamatukogud, sest raamatukogud ei ole

eraldiseisvad juriidilised isikud.

Kolmanda ettepaneku järgi peaks andmekogu põhimääruse kehtestama Vabariigi Valitsus,

kuna andmekogu hõlmab nii KUM-i kui ka HTM-i vastutusala. Selles küsimuses ühtib

Rektorite Nõukogu seisukoht JDM-i seisukohaga.

Neljas ettepanek puudutab andmekogu arendamise ja haldamise kulude katmist. KUM-i ja

HTM-i kokkuleppe järgi rahastab KUM rahvaraamatukogude ning HTM

teadusraamatukogude andmekogu osa arendamist. Rektorite Nõukogu toetab seda põhimõtet,

kuid ei pea põhjendatuks, et KUM määrab üksi tasude arvutamise alused ja piirmäärad, kui

kulud kaetakse HTM-i eelarvest. Ülikoolide alamandmekogu arendamise ja rahastamise

tingimused tuleks kokku leppida ülikoolide ja HTM-i vahel, ilma et KUM kehtestaks teise

ministeeriumi eelarvelistele vahenditele tingimusi.

Liina Kersna küsis, kas osapooled on suhelnud omavahel pärast eelmist arutelu ja püüdnud

koostada ühiseid muudatusettepanekuid.

Ülle Talihärm vastas, et KUM arutas muudatusettepanekuid HTM-i, JDM-i ning

Andmekaitse Inspektsiooniga (AKI). Rektorite Nõukogu alternatiivsed ettepanekud jõudsid

KUM-i alles päev enne komisjoni istungit.

Tõnis Lukas küsis, kas Eesti Raamatukoguvõrgu konsortsiumi (ELNET Konsortsium)

senine koostöömudel jätkub ning kuidas arvestatakse uues andmekogude süsteemis Eesti

Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu eripära ja staatust.

Andres Kollist vastas, et Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu on võrreldav

ülikoolide raamatukogudega.

Ülle Talihärm selgitas, etkõik raamatukogud saavad andmekoguga liituda otse või ELNET

Konsortsiumi kaudu. Konsortsium võib jätkata ülikooli raamatukogude alamandmekogu

haldamist, arenduste tellimist ja rahastuse taotlemist. Ühises juhtrühmas kooskõlastatakse

süsteemi terviklikud arendused, säilitades samal ajal ülikoolide võimaluse arendada oma

alamandmekogu vastavalt vajadustele.

Margit Sutrop küsis HTM-i seisukohta Rektorite Nõukogu muudatusettepanekute kohta. M.

Sutrop küsis Rektorite Nõukogu esindajatelt, kas teadusraamatukogude küsimuste

reguleerimine TAIKS-is on endiselt kaalumisel ning kas selleks oleks vaja uuesti seadust

muuta.

Friedrich Kaasik selgitas, et HTM toetab ülikoolide määramist andmekogu

kaasvastutavateks töötlejateks ega näe takistust põhimääruse kehtestamisele Vabariigi

Valitsuse määrusega. Rahastamise puhul lähtutakse kevadel sõlmitud kokkuleppest ning

kulude hüvitamise üksikasjade, sealhulgas maksete suunamise alamandmekogu haldajale,

sätestamist seaduses ei peeta otstarbekaks. HTM toetab Rektorite Nõukogu ettepanekuid

osaliselt.

Kairi Värv täpsustas, et HTM-i, KUM-i ja ülikoolide kevadine kokkulepe hõlmab

infosüsteemi kasutamise litsentsikulude, mitte kõigi teadusraamatukogude arendus- ja

halduskulude katmist. Halduskoormuse vähendamiseks kavandatakse HTM-i eelarvest

vahendite eraldamist otse KUM-i eelarvesse kehtestatud tasumäärade ulatuses, mitte raha

eraldamist ülikoolide kaudu. Seetõttu ei toeta HTM Rektorite Nõukogu

rahastamisettepanekut, kuid näeb ülejäänud ettepanekutes kompromissivõimalusi.

4

Aliis Liin sõnas, et Rektorite Nõukogu on valmis neljandast ettepanekust välja jätma sõnad

„vastava alamandmekogu haldajale”, kui need takistavad kokkuleppe saavutamist.

Margit Sutrop küsis HTM-ilt, milliseid lisakulusid võib ühtse andmekoguga liitumisel peale

litsentsitasude tekkida ning kas need võivad olla ootamatud, arvestades varasemate

eelarvekärbete mõju ülikooliraamatukogudele.

Kairi Värv selgitas, et suurimad lisakulud on eeldatavasti ülikoolide vajadustest lähtuvad

arenduskulud. Alamandmekogu arenduste rahastamine tuleb kokku leppida vastava

ministeeriumi ja ülikoolide vahel. Kogu infosüsteemi puudutavate arenduste jaoks on HTM

valmis esitama koos KUM-iga riigieelarvest lisarahastuse taotlusi. HTM katab litsentsikulud

kindlaksmääratud tasumäärade alusel, kuid ei saa selle eelnõuga võtta kohustust katta kõiki

arendus- ja muid lisakulusid. Nende rahastamine tuleb eraldi läbi rääkida, mistõttu ei piisa

Rektorite Nõukogu rahastamisettepanekus üksnes maksete saajat puudutava sõnastuse

väljajätmisest.

Andres Kollist selgitas, et kavandatav õiguslik kompromiss ei rahulda täielikult ülikoole ning

regulatsiooni tuleb edaspidi täiendada. Kuigi kiire edasiliikumise võimaldamiseks ollakse

valmis kokkuleppeks, peab lahendus tagama ülikoolide autonoomia. A. Kollist rõhutas

ülikoolide ajaloolist ja ulatuslikku panust ühise bibliograafilise andmestiku kujundamisse.

Seetõttu peavad ülikoolid olema ühise andmekoguga otseselt seotud ning säilitama

otsustusõiguse ka rahastamisküsimustes. A. Kollist ei pidanud vastuvõetavaks, et

andmekoguga liitumise rahastamistingimused määrab ühepoolselt KUM.

Kairi Värv sõnas, et tasumäärade kehtestamine Vabariigi Valitsuse määruse tasandil oleks

võimalik kompromiss, sel juhul kehtestaks tasumäärad kultuuriministri asemel Vabariigi

Valitsus.

Merle Põld selgitas KUM-i seisukohti Rektorite Nõukogu muudatusettepanekute kohta.

KUM toetab alamandmekogude pidamise võimaluse, mitte kohustuse sätestamist, sest

ülikoolide liitumine ühtse andmekoguga on vabatahtlik ning kohustuslik ülikoolide

alamandmekogu nõue ei oleks sellega kooskõlas. JDM on seejuures soovitanud reguleerida

alamandmekogusid üksnes põhimääruses. KUM ei ole vastu põhimääruse kehtestamisele

Vabariigi Valitsuse määrusega ega avalik-õiguslike ülikoolide nimetamisele

kaasvastutavateks töötlejateks, kuid eelistab säilitada eelnõus kavandatud rahastamiskorra.

Ülle Talihärm lisas, etinfosüsteemi kasutamise litsentsikulud ja nende kujunemine lähtuvad

hankelepingust. Kulumudel peab olema selge kõigile andmekoguga liitujatele, sealhulgas

koolidele ja nt Eesti Panga raamatukogule, et nad teaksid liitumisel teenuse maksumust.

Halduskulud on litsentsikuludest eraldiseisvad ning nende katmine on teiste lepingute

küsimus.

Merle Põld selgitas, et praegu on tegemist eraldi kultuuriministri määrusega, mis tasumäärad

kehtestab. Tegemist on väga tehnilise määrusega.

Merilin Piipuu lisas, et KUM on nõus andmekogu põhimääruse viimisega Vabariigi

Valitsuse tasandile. Ta rõhutas, et ka KUM-i haldusalas olev Eesti Rahvusraamatukogu

tegeleb teadusandmetega ning osapoolte huvid on ühised. Tema sõnul puudub kolmel senisel

andmekogul õiguslik alus ning selle loomine on oluline eelkõige isikuandmete kaitse

seisukohalt. Üksikasjad tuleks reguleerida põhimäärustes, mida saab tehnoloogia ja

andmekogude muutudes paindlikult täiendada.

Aliis Liin rõhutas, et ülikoolid toetavad ühtse raamatukogude andmekogu loomist ega taotle

5

üksnes õigust otsustada liitumise üle. Ülikoolid on valmis ka seadusega kehtestatud

liitumiskohustuseks, sest hanke ettevalmistamine ning tehnilised ja korralduslikud eeltööd on

juba tehtud. Küsimus on eelkõige selles, kuidas tagada ühises andmekogus ülikoolide

põhiseaduslik autonoomia.

A. Liin nõustus JDM-i seisukohaga, et üldjuhul ei peaks alamandmekogusid seaduses

üksikasjalikult reguleerima, kuid pidas ülikoolide puhul põhjendatuks erandit. Ta viitas

põhiseaduse §-s 38 tagatud ülikoolide autonoomiale ning rõhutas, et ülikooliraamatukogud

kuuluvad ülikoolidele ja ülikoolidele saab kohustusi panna seadusega, mitte andmekogu

põhimäärust kehtestava Vabariigi Valitsuse määrusega. Tema hinnangul kaalub autonoomia

kaitse selles küsimuses üles tavapärase õigustehnilise eelistuse jätta üksikasjad

põhimäärusesse.

Seetõttu toetas A. Liin seaduses eraldiseisva ülikooliraamatukogude alamandmekogu

sätestamist koos ülikoolide õigusega otsustada selle korraldamise üle. Selline lahendus

võimaldaks luua ühe ühise raamatukogude andmekogu, mille koosseisus säilib ülikoolide

iseseisvalt korraldatav osa.

Liina Kersna pidas oluliseks täpsustust, et ülikoolid on huvitatud ühtse andmekoguga

liitumisest, kuid soovivad säilitada oma autonoomia.

Andres Kollist pidas eksitavaks käsitlust, et luuakse ühtne andmekogu, millega ülikoolid

võivad soovi korral liituda, sest tema sõnul moodustavad sellesse koondatavatest andmetest

valdava osa ülikoolide andmed. Seetõttu ei saa ülikoolide liitumist käsitleda üksnes loodava

andmekoguga liitumise võimalusena.

Kristel Niidas märkis, et on valmis uuesti kaaluma, milliseid küsimusi tuleks reguleerida

seaduses ja milliseid andmekogu põhimääruses. Ta rõhutas, et isikuandmete töötlemise sätte

sõnastus sõltub sellest, kas andmekoguga liitumine on kohustuslik või vabatahtlik, ning selles

küsimuses on vaja selgust. K. Niidas leidis, et § 74 lg 6 kavandatud säte võimaldab liiga

laiaulatuslikku andmetöötlust, kuigi kõnealune paragrahv peaks reguleerima üksnes

konkreetses raamatukogude andmekogus isikuandmete töötlemist. Kui teiste raamatukogude

tegevust reguleerivates eriseadustes puuduvad vajalikud isikuandmete töötlemise alused, tuleb

need sätestada vastavates eriseadustes.

Merilin Piipuu sõnas, etKUM kujundab rahvaraamatukogu poliitikat ning

rahvaraamatukogu seadusega luuakse võimalus ühtse andmekoguga liitumiseks. Ta väljendas

heameelt laiema lahenduse üle ning märkis, et HTM-il kui valdkonna poliitika kujundajal

tuleb täpsustada, kas ülikoolide liitumine peaks olema kohustuslik või vabatahtlik.

Ülle Talihärm selgitas Eesti Panga raamatukogu näitel, et andmekoguga võivad liituda

raamatukogud, mille isikuandmete töötlemist ei reguleeri eraldi õigusakt. Kavandatud sätte

eesmärk on määratleda minimaalne isikuandmete koosseis, mida võib ühises andmekogus

töödelda lugejate teenindamiseks ja andmete haldamiseks. Algset üldist sätet on täiendatud

haridusasutuse isikuandmetega, et luua vajalik alus ka teiste liituvate raamatukogude

isikuandmete töötlemiseks andmekogu eesmärkidel.

Liina Kersna palus osapooltel teha enne teisipäevast arutelu koostööd, et leppida kokku

isikuandmete töötlemise sätte sõnastuses.

Signe Kivi tõstatas küsimuse, kas tuleks astuda samm tagasi ja võtta esmalt vastu

rahvaraamatukogu seadus, jättes teadusraamatukogude ning ühise andmekogu regulatsiooni

täiendamiseks rohkem aega. S. Kivi lisas, et väljendab isiklikku, mitte kultuurikomisjoni

seisukohta.

6

S. Kivi sõnul pikalt menetletud mahukas eelnõu eeldab valdkonnas ulatuslikke muudatusi

ning teadusraamatukogude ja ühise andmekogu teema on lisandunud ootamatult. Kuigi KUM

ja HTM on jõudnud ühisele seisukohale, on JDM esitanud märkusi. Rektorite Nõukogu

hinnangul jääks KUM ja HTM koostöös pakutud lahendus ka Rektorite Nõukogu

ettepanekutega täiendatuna õiguslikult nõrgaks kompromissiks. S. Kivi arvamuse kohaselt ei

saa senises tempos edasi liikuda, kui regulatsioon ei ole piisavalt selge ja õiguslikult

korrektne.

S. Kivi küsis osapoolte arvamust menetluse jätkamise kohta, rõhutades, et vajadus

täiendavateks läbirääkimisteks ei muuda seni tehtud tööd asjatuks.

Aliis Liin möönis, et kavandatud õiguslik lahendus ei ole parim ning ühtse andmekogu

õiguslikku regulatsiooni oleks saanud ette valmistada paremini. Sellest hoolimata pidas A.

Liin vajalikuks eelnõuga edasi liikuda, sest andmekogu tehniliseks ettevalmistamiseks on

tehtud ulatuslik töö ning valmistutakse hankeks ja süsteemi ülesehitamiseks. Seni tehtud

sisulise töö säilitamiseks tuleb praegu luua andmekogule õiguslik alus, kuigi regulatsiooni

terviklikum korrastamine võib olla edaspidi vajalik.

Liina Kersna küsis, millised on ülikoolide jaoks minimaalselt vajalikud muudatused, mis

tuleks rahvaraamatukogu seaduse eelnõus vastu võtta.

Aliis Liin vastas, et ülikoolid on pika arutelu tulemusena jõudnud seisukohale, et kõigi nelja

muudatusettepaneku arvestamise korral oleks lahendus neile vastuvõetav. A. Liin lisas, et 4.

ettepanek on pigem õigustehniline.

Liina Kersna sõnul onosapooltel ühine arusaam ülikoolide määramisest andmekogu

kaasvastutavateks töötlejateks ning põhimääruse kehtestamisest Vabariigi Valitsuse

määrusega. Kokkuleppimist vajab veel ülikooli raamatukogude alamandmekogu puudutav

sõnastus. L. Kersna avaldas lootust, et ülikoolide erandlikku olukorda arvestades on võimalik

leida lahendus ka alamandmekogu seaduses reguleerimiseks. Ta leidis, et Rektorite Nõukogu

neljast ettepanekust esimese kolme puhul võiks järgmiseks teisipäevaks jõuda sobiva

sõnastuseni, mis looks teadusraamatukogude liitumiseks vajaliku õigusraamistiku.

Andres Kollist sõnas, etülikoolid ei soovi takistada rahvaraamatukogu seaduse menetluse

jätkamist ja püüavad leida edasiliikumiseks minimaalselt vajaliku kompromissi. A. Kollisti

hinnangul ei ole kavandatav lahendus siiski rahuldav ega kooskõlas hea seadusloome tavaga.

Andmekogu puudutava regulatsiooni kavandatud jõustumine ülejärgmise aasta alguses jätab

aega lahenduse täiendamiseks.

A. Kollist lisas, et praktiline koostöö Rahvusraamatukoguga sujub ning toimub ühishanke

korraldamine. Hanke tulemusena sõlmitakse kaks eraldi lepingut. ELNET Konsortsiumi

leping hõlmab 33 raamatukogu ning rahvaraamatukogude leping tema sõnul eeldatavasti 126

raamatukogu. Oluline on leida koostöös mõlemale poolele vastuvõetav õiguslik alus.

Kristel Veimann kinnitas, et Rahvusraamatukogu ja ELNET Konsortsiumi koostöö on olnud

hea ning hankelepingute allkirjastamine on kavandatud novembri keskpaika. K. Veimann

rõhutas, et kui lepinguid ei saa allkirjastada, võib projekt kaotada selle elluviimiseks

kavandatud struktuurifondide rahastuse ning raamatukoguteenuste kvaliteedi parandamine

jääda saavutamata.

K. Veimann lisas, et kuigi sõlmitakse kaks lepingut, kujundatakse raamatukogude

litsentsitasud koostöös ELNET Konsortsiumiga. Eesmärk on koostada riigi tasandil

läbipaistev raamatukogude hinnastamise loetelu. Pakkuja esitab kahe litsentsi

kogumaksumuse, arvestades liituvate raamatukogude arvu ja andmete mahtu. Tasude jaotus

7

raamatukogude vahel täpsustatakse pärast pakkumuse esitamist. Tulevase hinnatõusu

ülempiiriks on kokku lepitud 3%, mitte infosüsteemide ülalpidamiseks tavapärane 5%, ning

hinnatõus on seotud Eesti majanduse olukorraga. K. Veimann pidas pakkumust soodsaks ning

avaldas lootust, et osapooled leiavad kompromissi ja projektiga saab edasi liikuda.

Signe Kivi küsis, miks ei ole võimalik allkirjastada hankelepinguid.

Merilin Piipuu vastas, et andmekogudel puudub seaduslik alus ning hankelepingute

allkirjastamiseks on vaja seadus vastu võtta. Ta märkis, et õigusliku aluse loomine, hanke

korraldamine ja andmekogu põhimääruse ettevalmistamine toimuvad paralleelselt, sest

põhimääruse koostamiseks tuleb teada hangitava andmekogu ülesehitust. M. Piipuu väljendas

muret, et seaduse vastuvõtmise edasilükkumine võib seada ohtu viie aasta jooksul tehtud

ettevalmistustöö.

Kristel Niidas rõhutas, et seaduses ei tohiks regulatsiooni liigselt üksikasjalikuks muuta, sest

edaspidiseid muudatusi saab paindlikumalt teha andmekogu põhimääruses. Ta kinnitas, et ei

soovi projekti takistada, kuid juhtis tähelepanu liiga detailse seadusregulatsiooniga

kaasnevatele raskustele. K. Niidas leidis, et § 74 lõige 6 tuleb muuta, kuna andmekogus

töödeldavate isikuandmete loetelu ja säilitamine on juba reguleeritud sama paragrahvi lõikes

1.

Andres Kollist leidis, et seaduse vastuvõtmine on vajalik eelkõige hanke tulemusena loodava

infosüsteemi rahastamise tagamiseks, mitte hankega edasiliikumise õigusliku takistuse

kõrvaldamiseks. Ülikoolide poolt ei ole hankega jätkamiseks takistusi ning ka

rahvaraamatukogude poolt ei ole nõuet, et seadus peab olema vastu võetud enne hanke

korraldamist. A. Kollisti hinnangul loob eelnõuga kavandatav reform KUM-ile rahalise katte

seaduse rakendamiseks.

Margit Sutrop pidas vajalikuks tagada seaduses ülikoolide autonoomia ja õigus oma

alamandmekogule. Uue raamatukogude infosüsteemi ühishanke rahastamiskokkuleppes tuleks

määratleda kulude jaotus ning kaasata ülikoolid hinna ja rahastamistingimuste arutamisse,

vältides KUM-i ühepoolseid otsuseid. M. Sutrop juhtis tähelepanu ka hinnatõusu ja

rahastamisvaidluste riskile ning välismaise pakkuja valiku võimalikule mõjule Eesti

ettevõtetele ja töökohtadele.

M. Sutrop küsis, milline oleks olnud minimaalse kompromissi asemel parim lahendus ning

kas tulnuks koostada kõiki raamatukoguliike hõlmav seadus. Ta meenutas oma soovi kaasata

kooliraamatukogud, rõhutas teadusraamatukogude ja Eesti Kirjandusmuuseumi kogude

kultuuripärandilist väärtust ning küsis, kas menetluse kiirendamise tingis Euroopa rahastuse

kasutamise võimalus.

Merilin Piipuu selgitas, et ühist raamatukogude seadust kavandati juba kümme aastat tagasi,

kuid HTM-il ja ülikoolidel puudus selleks valmisolek, mistõttu piirduti

rahvaraamatukogudega. M. Piipuu rõhutas vajadust ajakohastada senist seadust ja luua

kolmele andmekogule seni puuduv õiguslik alus.

M. Piipuu möönis, et eelnõu ei lahenda kõiki probleeme ning edaspidi tuleb üle vaadata ka

TAIKS. HTM-i ja KUM-i vastutusalade tõttu on regulatsioon keerukas, kuid pakutud

kompromiss võimaldab luua koostöömudelit ja vajadusel õigusraamistikku hiljem täiendada.

Andres Kollist nõustus, et õigusraamistiku puudused tuleb kõrvaldada, sõltumata sellest,

millises seaduses lahendus sätestatakse. Rektorite Nõukogu on pakkunud TAIKS-i

täiendamist, kuid HTM seda ei toeta.

8

A. Kollist lisas, et hankes on pakkuja välja valitud ja läbirääkimised on lõppemas. Euroopa

rahastusega kaetakse raamatukogude üleviimine uude süsteemi. Edaspidi tasub ELNET

Konsortsium oma raamatukogude eest HTM-i toel ning Eesti Rahvusraamatukogu

rahvaraamatukogude eest. Makstavad summad on läbi räägitud ja osapooltele teada.

Margit Sutropi sõnul ei lahendaks TAIKS-i täiendamine kõigi raamatukoguliikide

regulatsiooni küsimust. M. Sutrop küsis, kas terviklikum lahendus oleks

rahvaraamatukogusid, teadusraamatukogusid ja kooliraamatukogusid hõlmav ühine

raamatukogude seadus ning kas pärast andmekogude loomist võiks sellest lähtuda

õigusraamistiku edasisel korrastamisel, arvestades kahe ministeeriumi vastutusalasid.

Merilin Piipuu sõnas, etkõiki raamatukoguliike hõlmava ühise seaduse koostamine võiks

olla järgmise kümne aasta eesmärk, kuid selle ettevalmistamine võtaks hinnanguliselt üle viie

aasta. Ta rõhutas vajadust liikuda etapiviisiliselt, sest isikuandmete töötlemisele tuleb luua

õiguslik alus ning laiem käsitlus oleks ettevalmistusaega veelgi pikendanud.

Friedrich Kaasik kinnitas, etHTM toetab ühtse raamatukogude andmekogu loomist Eestis.

Liina Kersna palus osapooltel järgmiste päevade jooksul täpsustada Rektorite Nõukogu

esimese kolme ettepaneku sõnastust, et komisjon saaks neid teisipäeval, 27. oktoobril

hääletada. L. Kersna palus KUM-il ning JDM-il ühiselt üle vaadata isikuandmete töötlemise

sätted, alamandmekogu puudutav osa, et avalik-õiguslikud ülikoolid oleksid kaasvastutavad

töötlejad ning andmekogu põhimääruse kehtestamine Vabariigi Valituse tasandil ja teha

vajalikud täpsustavad nendes osades.

L. Kersna viis arutelu seaduse jõustumise küsimusele.

Merilin Piipuu tegi reformi ulatust arvestades ettepaneku lükata seaduse üldine jõustumine

kuu võrra edasi, 2027. aasta 1. veebruarile.

Liina Kersna küsis, kas kavandatud ajapikendus on piisav. Ta juhtis tähelepanu

rakendusmääruste kooskõlastamiseks vajalikule ajale ning märkis, et kui seadus võetakse

Riigikogus vastu kõige varem 18. novembril ja avaldatakse Riigi Teatajas detsembris, jääb

ettevalmistusaeg seaduse jõustumiseks lühikeseks.

Merilin Piipuu kinnitas valmisolekut nõustuda seaduse üldise jõustumisega 1. märtsil, et

anda osapooltele rohkem ettevalmistusaega. Ta selgitas, et seaduse muudatustele on ette

nähtud erinevad jõustumistähtajad ning kõik sätted ei jõustu samal ajal.

Carina Rikart küsis, kuidas kavandatud muudatused mõjutavad kohalikke omavalitsusi ja

rahvaraamatukogusid ning kas ülikoolidele erisuste kehtestamisel tuleks seaduses täpsustada

ka omavalitsuste rahvaraamatukogude juhtimiskorraldust.

Ülle Talihärm vastas, et Eesti Linnade ja Valdade Liiduga on kavandatud lahendus läbi

räägitud. Liidu esindaja hakkab kuuluma Eesti Rahvusraamatukogu nõukogusse, kus saab

käsitleda regionaalpoliitika ja juhtimisega seotud küsimusi. Samuti on võimalik neid küsimusi

arutada juhtrühma tasandil.

Merle Põld lisas, et kavandatud säte näeb ette kõigi andmekoguga liitunud eri liiki

raamatukogude, sealhulgas avalik-õiguslike ülikoolide esindatuse arvestamise arenduste

kavandamisel. See hõlmab ka rahvaraamatukogusid.

Margit Sutrop küsis, miks tõstatus lugejate isikuandmete töötlemise küsimus alles menetluse

lõppjärgus, kuigi varasemad arutelud olid keskendunud teavikutele ja andmekogu

ülesehitusele. M. Sutrop palus selgitada, milles seisnevad KUM ning JDM erimeelsused

9

isikuandmete töötlemise regulatsiooni üle, kuidas kavatsetakse need lahendada ning mida

saab komisjon küsimuse lahendamiseks teha.

Kristel Niidas selgitas, et raamatukogude andmekogus isikuandmete töötlemise ulatus on

juba sätestatud § 74 lõikes 1. K. Niidase hinnangul läheb kavandatud lõike 6 regulatsioon ühe

konkreetse andmekogu piiridest väljapoole ning selle sisu vajab selgitamist. Kõnealuse

sättega ei saa reguleerida isikuandmete töötlemist teistes andmekogudes. K. Niidas lisas, et

küsimust on arutatud ka AKI-ga.

Margit Sutrop küsis, milliseid lugejate ning haridus-, teadus- ja muude asutustega seotud

kasutajarühmade isikuandmeid kavatsetakse andmekogus töödelda ning milline on KUM-i

hinnangul nende töötlemise vajadus.

Ülle Talihärm vastas, et rahvaraamatukogude ja Eesti Rahvusraamatukogu õigus töödelda

isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks on sätestatud kehtivates seadustes ning säilib ka

edaspidi. Kuna ühise andmekoguga saavad liituda ka asutused, mille isikuandmete töötlemist

ei ole eraldi reguleeritud, nähakse kavandatud sättes neile ette minimaalne töödeldavate

isikuandmete koosseis. Ü. Talihärm selgitas Eesti Panga raamatukogu näitel, et neid andmeid

võib töödelda üksnes ühises raamatukogude andmekogus selle eesmärkide täitmiseks, mitte

teistes andmekogudes.

Ü. Talihärm täpsustas, et töödeldakse raamatukogu lugeja või kasutaja ning vajaduse korral

tema seadusliku eestkostja andmeid. Kasutaja mõiste võib hõlmata ka litsentsitud

andmebaaside kasutajaid. Isikuandmeid töödeldakse teavikute laenutamise ja

raamatukoguteenuste osutamise eesmärgil.

Margit Sutrop märkis, et raamatukoguteenuste kasutamisel võivad tekkida õiguslikud

suhted, näiteks võlgnevused ja vajadus nõuda nende tasumist, mistõttu ei puuduta

isikuandmete töötlemine üksnes teavikute lugemist või tellimist. M. Sutrop küsis, millist

lahendust JDM soovitab ning kas isikuandmete töötlemise regulatsiooni koondamisest ühte

sättesse piisaks.

Kristel Niidas selgitas, et kõnealune eelnõu käsitleb üht konkreetset raamatukogude

andmekogu ning §-s 74 lõikes 1 on määratletud selles töödeldavad andmed. Kavandatud lõige

6 ei saa reguleerida raamatukogude enda tegevusega seotud andmetöötlust väljaspool seda

andmekogu. K. Niidas pidas vajalikuks osapooltel omavahel täpsustada andmekogus

osalevate asutuste ringi ja ülesandeid, sealhulgas Eesti Panga rolli ning seda, kas Eesti Pank

on kaasvastutav töötleja.

Liina Kersna palus KUM-il ning JDM-il järgmiste päevade jooksul isikuandmete töötlemise

küsimused omavahel läbi arutada ja leida sobivad sõnastused. L. Kersna rõhutas, et

komisjonile tuleb kompromissettepanekud esitada hiljemalt esmaspäeva (26.10) lõunaks ning

eelnõus saab arvestada üksnes selleks ajaks laekunud muudatustega. Eesmärk on jõuda

sõnastusteni, mida komisjon saab teisipäeval, 27. oktoobril hääletada.

Kristel Niidas juhtis tähelepanu eelnõu §-s 22 sätestatud automaatsele haldusmenetlusele,

kuna JDM on esitanud selle kohta märkusi.

Merilin Piipuu märkis, et eelnõu on läbinud Vabariigi Valitsuse kooskõlastusringid ning

JDM on automaatset haldusmenetlust puudutavat muudatust toetanud. M. Piipuu lisas, et

KUM ning JDM täpsustavad seda küsimuse omavahel. Vajaduse korral on veel võimalik

eelnõus muudatusi teha.

10

Liina Kersna palus KUM-i esindajal tutvustada rahvaraamatukogude töötajaid puudutavat

kompromissettepanekut.

Merilin Piipuu sõnul on KUM-i ettepanek tuua eelnõu seletuskirjas selgemalt esile, et Eesti

Rahvusraamatukogul on piirkondades 25 töökohta. Eesti Rahvusraamatukogu peab juba täna

oluliseks töötajate värbamist väljastpoolt Tallinna ning on oma piirkondlikku haaret

laiendanud. M. Piipuu sõnul loob reform võimaluse tugevdada Eesti Rahvusraamatukogu

üleriigilist rolli ning piirkondliku haarde suurendamine on ka selle edasise arengu eesmärk,

mida kajastatakse seletuskirjas.

Tõnis Lukas väljendas kahtlust, kas seletuskirjas 25 töökoha kavandamine piirkondadesse

tagab nende tegeliku paiknemise väljaspool Tallinna, kui töötajaid värvatakse üle-eestilise

konkursiga ja neil lubatakse töötada vabalt valitud asukohas. Tema hinnangul võivad

töökohad sellisel juhul koonduda siiski Eesti Rahvusraamatukogu juurde Tallinnasse.

T. Lukas rõhutas, et põhiküsimus on reformi regionaalpoliitiline mõju. Tsentraliseerimine on

vähendanud oluliselt kõrgharidust ja erialast pädevust nõudvaid töökohti väljaspool pealinna.

T. Lukas viitas Isamaa fraktsiooni muudatusettepanekule, säilitada maakonnaraamatukogude

staatus ning tagada töökohtade säilimine ka piirkondades.

Liina Kersna tänas arutelu eest ningpalus järgmiseks komisjoni istungiks täpsustada

Rektorite Nõukogu esimese kolme ettepaneku sõnastust ning lahendada ministeeriumide

koostöös isikuandmete töötlemise küsimused. L. Kersna lisas, et seaduse üldine jõustumine

kavandatakse 1. märtsile, muud jõustumistähtajad jäävad samaks ning seletuskirja

täiendatakse märkusega, et 25 töökohta on planeeritud piirkondadesse.

2. Info ja muud küsimused

Infot ei esitatud ning muid küsimusi ei tõstatatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Kersna

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Merje Noorlind

protokollija

Riigikogu kultuurikomisjoni

istungi protokoll nr 174

Tallinn, Toompea ja videosild Neljapäev, 22. oktoober 2026

Algus 14.00, lõpp 15.30

Juhataja: Liina Kersna (esimees)

Protokollija: Merje Noorlind (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vadim Belobrovtsev, Helle-Moonika Helme, Signe Kivi, Tõnis Lukas,

Margit Sutrop, Kadri Tali

Komisjoni ametnikud: Carina Rikart (nõunik-sekretariaadijuhataja), Helena Pihlakas (nõunik)

Puudus: Madis Kallas

Kutsutud: Kultuuriministeeriumi kantsler Merilin Piipuu, kultuuriväärtuste osakonna

raamatukogunõunik Ülle Talihärm, õigus- ja haldusosakonna juhataja Merle Põld, Haridus- ja

Teadusministeeriumi teadusosakonna programmijuht Kairi Värv ja nõunik Friedrich Kaasik,

Rektorite Nõukogu juhatuse esimees Ülle Jaakma, esindajad Andres Kollist ja Tartu Ülikooli

õigusnõunik Aliis Liin, Justiits- ja Digiministeeriumi andmekaitseõiguse talituse nõunik

Kristel Niidas, Andmekaitse Inspektsiooni jurist Irina Meldjuk, Eesti Rahvusraamatukogu

üleriigiliste teenuste ja digilahenduste valdkonnajuht Kristel Veimann (1. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Vabariigi Valitsuse algatatud rahvaraamatukogu seaduse eelnõu (877 SE) teise lugemise

ettevalmistamine

2. Info ja muud küsimused

1. Vabariigi Valitsuse algatatud rahvaraamatukogu seaduse eelnõu (877 SE) teise

lugemise ettevalmistamine

Liina Kersna avas arutelu ning lisas teadmiseks, et komisjonil on kavas hääletada

muudatusettepanekuid järgmisel teisipäeval (27.10.26). Tänase arutelu keskmes on

andmekogude regulatsioon ning teadusraamatukogude võimalus liituda ühtse raamatukogude

andmekoguga. L. Kersna lisas, et liitumine ei ole teadusraamatukogudele kohustuslik, vaid

loob neile selleks võimaluse. Varasemalt on arutatud, kas teadusraamatukogude küsimusi

tuleks käsitleda teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduses (TAIKS),

kuid praeguse hinnangu kohaselt ei ole see sobiv lahendus.

L. Kersna sõnul on Kultuuriministeerium (KUM) koostöös Haridus- ja

Teadusministeeriumiga (HTM) esitanud seitse muudatusettepanekut, mille eesmärk on

kujundada selgem õigusraamistik avalik-õiguslike ülikoolide ja teadusraamatukogude

2

liitumiseks ühtse andmekoguga ning viia lahendus kooskõlla andmekogude üldise õigusliku

raamistikuga.

Ülle Talihärm tutvustas KUM ning HTM koostöös valminud muudatusettepanekuid (lisa 1).

Ettepanekute eesmärk on muuta andmekogu regulatsioon õigusselgemaks. Ettepanekud

puudutavad andmekogu eesmärgi täpsustamist, avalik-õiguslike ülikoolide rolli selgemat

määratlemist, põhimääruse kooskõlastamist, alamandmekogude pidamise võimalust,

juhtimismudelit ning isikuandmete töötlemist.

Andmekogu eesmärki täiendatakse teaduskirjanduse ja teadusandmebaasidega, et ülikoolidele

oleks selgem, milliseid andmeid andmekogus töödeldakse. Avalik-õiguslikud ülikoolid

nimetatakse kaasvastutavateks töötlejateks ning nad vastutavad oma alamandmekogu

arendamise eest. Kuigi põhimääruse kehtestab KUM, sätestatakse seaduses, et see

kooskõlastatakse HTM-iga. Põhimääruses saab kirjeldada alamandmekogude ülesehitust,

andmekoosseisu, andmete edastajaid ja juhtimist.

Ettepaneku kohaselt võib raamatuandmekogu koosseisus pidada alamandmekogusid,

sealhulgas rahvaraamatukogude ja avalik-õiguslike ülikoolide raamatukogude andmete põhjal

moodustatud alamandmekogusid. Samuti nähakse ette juhtimismudel, mis tagab eri liiki

raamatukogude osalemise arenduste kavandamises ja kooskõlastamises.

Isikuandmete töötlemise säte sõnastatakse täpsemalt, sest andmekoguga võivad liituda ka

raamatukogud, mille tegevust reguleerivates eriseadustes ei ole isikuandmete töötlemist eraldi

käsitletud. Sättes loetletakse andmed, mida võib töödelda raamatukogu põhiülesannete

täitmiseks, ning lisatakse viide haridusasutustele, et koolid ja ülikoolid saaksid töödelda

teenuste osutamiseks vajalikke isikuandmeid.

Kairi Värv kinnitas, et ettepanekud on valminud KUM-i ja HTM-i koostöös. K. Värv lisas, et

kompromiss eeldab mõlema poole vastutulekut, kuid annab ülikoolidele senise eelnõuga

võrreldes suurema õigusselguse ja aitab lahendada tõstatatud kitsaskohti.

Kristel Niidas selgitas, et Justiits- ja Digiministeeriumleidis, et osa kavandatud

regulatsioonist on seaduse tasandi jaoks liiga üksikasjalik ning vastavad küsimused tuleks

lahendada andmekogu põhimääruses. Ta toetas avalik-õiguslike ülikoolide määramist

isikuandmete kaasvastutavateks töötlejateks.

K. Niidase hinnangul peaks kahe ministeeriumi vastutusala hõlmava andmekogu põhimääruse

kehtestama Vabariigi Valitsus. Andmekogu ülesehituse volitusnorm hõlmab juba

alamandmekogusid, mistõttu ei ole vaja neid seaduses eraldi nimetada. Samuti tuleks

põhimääruses sätestada kaasvastutavate ja volitatud töötlejate ülesanded ning vastutus

alamandmekogude eest, sest nende küsimuste seaduses reguleerimine muudaks edasised

korralduslikud muudatused põhjendamatult keerukaks. Juhtrühma moodustamine ja

töökorraldus peaksid samuti jääma põhimääruse tasandile, kuna eelnõu volitusnorm

võimaldab neid küsimusi seal reguleerida.

Ülle Jaakma tutvustasRektorite Nõukogu muudatusettepanekuid, mis lähtuvad põhimõttest

teha ülikoolide ja teadusraamatukogude staatuse tagamiseks üksnes hädavajalikke muudatusi.

Ü. Jaakma rõhutas, et ülikoolide autonoomia on tagatud põhiseaduse ja ülikoolide seadustega.

Ülikooliraamatukogud on ülikoolide struktuuriüksused ning oluline osa teadus-, arendus- ja

õppetöö taristust, mistõttu peab ülikoolide otsustusõigus säilima ka raamatukogude

andmekogude haldamisel, juhtimisel ja arendamisel.

Esimese ettepaneku kohaselt tuleks seaduses sätestada, et ühtse raamatukogude andmekogu

koosseisus on eraldiseisev ülikooliraamatukogude alamandmekogu, mille moodustamise,

3

juhtimise ja arendamise üle otsustavad ülikoolid.

Teise ettepanekuga täpsustatakse, et andmekogu kaasvastutavad töötlejad on

avalik-õiguslikud ülikoolid, mitte nende raamatukogud, sest raamatukogud ei ole

eraldiseisvad juriidilised isikud.

Kolmanda ettepaneku järgi peaks andmekogu põhimääruse kehtestama Vabariigi Valitsus,

kuna andmekogu hõlmab nii KUM-i kui ka HTM-i vastutusala. Selles küsimuses ühtib

Rektorite Nõukogu seisukoht JDM-i seisukohaga.

Neljas ettepanek puudutab andmekogu arendamise ja haldamise kulude katmist. KUM-i ja

HTM-i kokkuleppe järgi rahastab KUM rahvaraamatukogude ning HTM

teadusraamatukogude andmekogu osa arendamist. Rektorite Nõukogu toetab seda põhimõtet,

kuid ei pea põhjendatuks, et KUM määrab üksi tasude arvutamise alused ja piirmäärad, kui

kulud kaetakse HTM-i eelarvest. Ülikoolide alamandmekogu arendamise ja rahastamise

tingimused tuleks kokku leppida ülikoolide ja HTM-i vahel, ilma et KUM kehtestaks teise

ministeeriumi eelarvelistele vahenditele tingimusi.

Liina Kersna küsis, kas osapooled on suhelnud omavahel pärast eelmist arutelu ja püüdnud

koostada ühiseid muudatusettepanekuid.

Ülle Talihärm vastas, et KUM arutas muudatusettepanekuid HTM-i, JDM-i ning

Andmekaitse Inspektsiooniga (AKI). Rektorite Nõukogu alternatiivsed ettepanekud jõudsid

KUM-i alles päev enne komisjoni istungit.

Tõnis Lukas küsis, kas Eesti Raamatukoguvõrgu konsortsiumi (ELNET Konsortsium)

senine koostöömudel jätkub ning kuidas arvestatakse uues andmekogude süsteemis Eesti

Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu eripära ja staatust.

Andres Kollist vastas, et Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu on võrreldav

ülikoolide raamatukogudega.

Ülle Talihärm selgitas, etkõik raamatukogud saavad andmekoguga liituda otse või ELNET

Konsortsiumi kaudu. Konsortsium võib jätkata ülikooli raamatukogude alamandmekogu

haldamist, arenduste tellimist ja rahastuse taotlemist. Ühises juhtrühmas kooskõlastatakse

süsteemi terviklikud arendused, säilitades samal ajal ülikoolide võimaluse arendada oma

alamandmekogu vastavalt vajadustele.

Margit Sutrop küsis HTM-i seisukohta Rektorite Nõukogu muudatusettepanekute kohta. M.

Sutrop küsis Rektorite Nõukogu esindajatelt, kas teadusraamatukogude küsimuste

reguleerimine TAIKS-is on endiselt kaalumisel ning kas selleks oleks vaja uuesti seadust

muuta.

Friedrich Kaasik selgitas, et HTM toetab ülikoolide määramist andmekogu

kaasvastutavateks töötlejateks ega näe takistust põhimääruse kehtestamisele Vabariigi

Valitsuse määrusega. Rahastamise puhul lähtutakse kevadel sõlmitud kokkuleppest ning

kulude hüvitamise üksikasjade, sealhulgas maksete suunamise alamandmekogu haldajale,

sätestamist seaduses ei peeta otstarbekaks. HTM toetab Rektorite Nõukogu ettepanekuid

osaliselt.

Kairi Värv täpsustas, et HTM-i, KUM-i ja ülikoolide kevadine kokkulepe hõlmab

infosüsteemi kasutamise litsentsikulude, mitte kõigi teadusraamatukogude arendus- ja

halduskulude katmist. Halduskoormuse vähendamiseks kavandatakse HTM-i eelarvest

vahendite eraldamist otse KUM-i eelarvesse kehtestatud tasumäärade ulatuses, mitte raha

eraldamist ülikoolide kaudu. Seetõttu ei toeta HTM Rektorite Nõukogu

rahastamisettepanekut, kuid näeb ülejäänud ettepanekutes kompromissivõimalusi.

4

Aliis Liin sõnas, et Rektorite Nõukogu on valmis neljandast ettepanekust välja jätma sõnad

„vastava alamandmekogu haldajale”, kui need takistavad kokkuleppe saavutamist.

Margit Sutrop küsis HTM-ilt, milliseid lisakulusid võib ühtse andmekoguga liitumisel peale

litsentsitasude tekkida ning kas need võivad olla ootamatud, arvestades varasemate

eelarvekärbete mõju ülikooliraamatukogudele.

Kairi Värv selgitas, et suurimad lisakulud on eeldatavasti ülikoolide vajadustest lähtuvad

arenduskulud. Alamandmekogu arenduste rahastamine tuleb kokku leppida vastava

ministeeriumi ja ülikoolide vahel. Kogu infosüsteemi puudutavate arenduste jaoks on HTM

valmis esitama koos KUM-iga riigieelarvest lisarahastuse taotlusi. HTM katab litsentsikulud

kindlaksmääratud tasumäärade alusel, kuid ei saa selle eelnõuga võtta kohustust katta kõiki

arendus- ja muid lisakulusid. Nende rahastamine tuleb eraldi läbi rääkida, mistõttu ei piisa

Rektorite Nõukogu rahastamisettepanekus üksnes maksete saajat puudutava sõnastuse

väljajätmisest.

Andres Kollist selgitas, et kavandatav õiguslik kompromiss ei rahulda täielikult ülikoole ning

regulatsiooni tuleb edaspidi täiendada. Kuigi kiire edasiliikumise võimaldamiseks ollakse

valmis kokkuleppeks, peab lahendus tagama ülikoolide autonoomia. A. Kollist rõhutas

ülikoolide ajaloolist ja ulatuslikku panust ühise bibliograafilise andmestiku kujundamisse.

Seetõttu peavad ülikoolid olema ühise andmekoguga otseselt seotud ning säilitama

otsustusõiguse ka rahastamisküsimustes. A. Kollist ei pidanud vastuvõetavaks, et

andmekoguga liitumise rahastamistingimused määrab ühepoolselt KUM.

Kairi Värv sõnas, et tasumäärade kehtestamine Vabariigi Valitsuse määruse tasandil oleks

võimalik kompromiss, sel juhul kehtestaks tasumäärad kultuuriministri asemel Vabariigi

Valitsus.

Merle Põld selgitas KUM-i seisukohti Rektorite Nõukogu muudatusettepanekute kohta.

KUM toetab alamandmekogude pidamise võimaluse, mitte kohustuse sätestamist, sest

ülikoolide liitumine ühtse andmekoguga on vabatahtlik ning kohustuslik ülikoolide

alamandmekogu nõue ei oleks sellega kooskõlas. JDM on seejuures soovitanud reguleerida

alamandmekogusid üksnes põhimääruses. KUM ei ole vastu põhimääruse kehtestamisele

Vabariigi Valitsuse määrusega ega avalik-õiguslike ülikoolide nimetamisele

kaasvastutavateks töötlejateks, kuid eelistab säilitada eelnõus kavandatud rahastamiskorra.

Ülle Talihärm lisas, etinfosüsteemi kasutamise litsentsikulud ja nende kujunemine lähtuvad

hankelepingust. Kulumudel peab olema selge kõigile andmekoguga liitujatele, sealhulgas

koolidele ja nt Eesti Panga raamatukogule, et nad teaksid liitumisel teenuse maksumust.

Halduskulud on litsentsikuludest eraldiseisvad ning nende katmine on teiste lepingute

küsimus.

Merle Põld selgitas, et praegu on tegemist eraldi kultuuriministri määrusega, mis tasumäärad

kehtestab. Tegemist on väga tehnilise määrusega.

Merilin Piipuu lisas, et KUM on nõus andmekogu põhimääruse viimisega Vabariigi

Valitsuse tasandile. Ta rõhutas, et ka KUM-i haldusalas olev Eesti Rahvusraamatukogu

tegeleb teadusandmetega ning osapoolte huvid on ühised. Tema sõnul puudub kolmel senisel

andmekogul õiguslik alus ning selle loomine on oluline eelkõige isikuandmete kaitse

seisukohalt. Üksikasjad tuleks reguleerida põhimäärustes, mida saab tehnoloogia ja

andmekogude muutudes paindlikult täiendada.

Aliis Liin rõhutas, et ülikoolid toetavad ühtse raamatukogude andmekogu loomist ega taotle

5

üksnes õigust otsustada liitumise üle. Ülikoolid on valmis ka seadusega kehtestatud

liitumiskohustuseks, sest hanke ettevalmistamine ning tehnilised ja korralduslikud eeltööd on

juba tehtud. Küsimus on eelkõige selles, kuidas tagada ühises andmekogus ülikoolide

põhiseaduslik autonoomia.

A. Liin nõustus JDM-i seisukohaga, et üldjuhul ei peaks alamandmekogusid seaduses

üksikasjalikult reguleerima, kuid pidas ülikoolide puhul põhjendatuks erandit. Ta viitas

põhiseaduse §-s 38 tagatud ülikoolide autonoomiale ning rõhutas, et ülikooliraamatukogud

kuuluvad ülikoolidele ja ülikoolidele saab kohustusi panna seadusega, mitte andmekogu

põhimäärust kehtestava Vabariigi Valitsuse määrusega. Tema hinnangul kaalub autonoomia

kaitse selles küsimuses üles tavapärase õigustehnilise eelistuse jätta üksikasjad

põhimäärusesse.

Seetõttu toetas A. Liin seaduses eraldiseisva ülikooliraamatukogude alamandmekogu

sätestamist koos ülikoolide õigusega otsustada selle korraldamise üle. Selline lahendus

võimaldaks luua ühe ühise raamatukogude andmekogu, mille koosseisus säilib ülikoolide

iseseisvalt korraldatav osa.

Liina Kersna pidas oluliseks täpsustust, et ülikoolid on huvitatud ühtse andmekoguga

liitumisest, kuid soovivad säilitada oma autonoomia.

Andres Kollist pidas eksitavaks käsitlust, et luuakse ühtne andmekogu, millega ülikoolid

võivad soovi korral liituda, sest tema sõnul moodustavad sellesse koondatavatest andmetest

valdava osa ülikoolide andmed. Seetõttu ei saa ülikoolide liitumist käsitleda üksnes loodava

andmekoguga liitumise võimalusena.

Kristel Niidas märkis, et on valmis uuesti kaaluma, milliseid küsimusi tuleks reguleerida

seaduses ja milliseid andmekogu põhimääruses. Ta rõhutas, et isikuandmete töötlemise sätte

sõnastus sõltub sellest, kas andmekoguga liitumine on kohustuslik või vabatahtlik, ning selles

küsimuses on vaja selgust. K. Niidas leidis, et § 74 lg 6 kavandatud säte võimaldab liiga

laiaulatuslikku andmetöötlust, kuigi kõnealune paragrahv peaks reguleerima üksnes

konkreetses raamatukogude andmekogus isikuandmete töötlemist. Kui teiste raamatukogude

tegevust reguleerivates eriseadustes puuduvad vajalikud isikuandmete töötlemise alused, tuleb

need sätestada vastavates eriseadustes.

Merilin Piipuu sõnas, etKUM kujundab rahvaraamatukogu poliitikat ning

rahvaraamatukogu seadusega luuakse võimalus ühtse andmekoguga liitumiseks. Ta väljendas

heameelt laiema lahenduse üle ning märkis, et HTM-il kui valdkonna poliitika kujundajal

tuleb täpsustada, kas ülikoolide liitumine peaks olema kohustuslik või vabatahtlik.

Ülle Talihärm selgitas Eesti Panga raamatukogu näitel, et andmekoguga võivad liituda

raamatukogud, mille isikuandmete töötlemist ei reguleeri eraldi õigusakt. Kavandatud sätte

eesmärk on määratleda minimaalne isikuandmete koosseis, mida võib ühises andmekogus

töödelda lugejate teenindamiseks ja andmete haldamiseks. Algset üldist sätet on täiendatud

haridusasutuse isikuandmetega, et luua vajalik alus ka teiste liituvate raamatukogude

isikuandmete töötlemiseks andmekogu eesmärkidel.

Liina Kersna palus osapooltel teha enne teisipäevast arutelu koostööd, et leppida kokku

isikuandmete töötlemise sätte sõnastuses.

Signe Kivi tõstatas küsimuse, kas tuleks astuda samm tagasi ja võtta esmalt vastu

rahvaraamatukogu seadus, jättes teadusraamatukogude ning ühise andmekogu regulatsiooni

täiendamiseks rohkem aega. S. Kivi lisas, et väljendab isiklikku, mitte kultuurikomisjoni

seisukohta.

6

S. Kivi sõnul pikalt menetletud mahukas eelnõu eeldab valdkonnas ulatuslikke muudatusi

ning teadusraamatukogude ja ühise andmekogu teema on lisandunud ootamatult. Kuigi KUM

ja HTM on jõudnud ühisele seisukohale, on JDM esitanud märkusi. Rektorite Nõukogu

hinnangul jääks KUM ja HTM koostöös pakutud lahendus ka Rektorite Nõukogu

ettepanekutega täiendatuna õiguslikult nõrgaks kompromissiks. S. Kivi arvamuse kohaselt ei

saa senises tempos edasi liikuda, kui regulatsioon ei ole piisavalt selge ja õiguslikult

korrektne.

S. Kivi küsis osapoolte arvamust menetluse jätkamise kohta, rõhutades, et vajadus

täiendavateks läbirääkimisteks ei muuda seni tehtud tööd asjatuks.

Aliis Liin möönis, et kavandatud õiguslik lahendus ei ole parim ning ühtse andmekogu

õiguslikku regulatsiooni oleks saanud ette valmistada paremini. Sellest hoolimata pidas A.

Liin vajalikuks eelnõuga edasi liikuda, sest andmekogu tehniliseks ettevalmistamiseks on

tehtud ulatuslik töö ning valmistutakse hankeks ja süsteemi ülesehitamiseks. Seni tehtud

sisulise töö säilitamiseks tuleb praegu luua andmekogule õiguslik alus, kuigi regulatsiooni

terviklikum korrastamine võib olla edaspidi vajalik.

Liina Kersna küsis, millised on ülikoolide jaoks minimaalselt vajalikud muudatused, mis

tuleks rahvaraamatukogu seaduse eelnõus vastu võtta.

Aliis Liin vastas, et ülikoolid on pika arutelu tulemusena jõudnud seisukohale, et kõigi nelja

muudatusettepaneku arvestamise korral oleks lahendus neile vastuvõetav. A. Liin lisas, et 4.

ettepanek on pigem õigustehniline.

Liina Kersna sõnul onosapooltel ühine arusaam ülikoolide määramisest andmekogu

kaasvastutavateks töötlejateks ning põhimääruse kehtestamisest Vabariigi Valitsuse

määrusega. Kokkuleppimist vajab veel ülikooli raamatukogude alamandmekogu puudutav

sõnastus. L. Kersna avaldas lootust, et ülikoolide erandlikku olukorda arvestades on võimalik

leida lahendus ka alamandmekogu seaduses reguleerimiseks. Ta leidis, et Rektorite Nõukogu

neljast ettepanekust esimese kolme puhul võiks järgmiseks teisipäevaks jõuda sobiva

sõnastuseni, mis looks teadusraamatukogude liitumiseks vajaliku õigusraamistiku.

Andres Kollist sõnas, etülikoolid ei soovi takistada rahvaraamatukogu seaduse menetluse

jätkamist ja püüavad leida edasiliikumiseks minimaalselt vajaliku kompromissi. A. Kollisti

hinnangul ei ole kavandatav lahendus siiski rahuldav ega kooskõlas hea seadusloome tavaga.

Andmekogu puudutava regulatsiooni kavandatud jõustumine ülejärgmise aasta alguses jätab

aega lahenduse täiendamiseks.

A. Kollist lisas, et praktiline koostöö Rahvusraamatukoguga sujub ning toimub ühishanke

korraldamine. Hanke tulemusena sõlmitakse kaks eraldi lepingut. ELNET Konsortsiumi

leping hõlmab 33 raamatukogu ning rahvaraamatukogude leping tema sõnul eeldatavasti 126

raamatukogu. Oluline on leida koostöös mõlemale poolele vastuvõetav õiguslik alus.

Kristel Veimann kinnitas, et Rahvusraamatukogu ja ELNET Konsortsiumi koostöö on olnud

hea ning hankelepingute allkirjastamine on kavandatud novembri keskpaika. K. Veimann

rõhutas, et kui lepinguid ei saa allkirjastada, võib projekt kaotada selle elluviimiseks

kavandatud struktuurifondide rahastuse ning raamatukoguteenuste kvaliteedi parandamine

jääda saavutamata.

K. Veimann lisas, et kuigi sõlmitakse kaks lepingut, kujundatakse raamatukogude

litsentsitasud koostöös ELNET Konsortsiumiga. Eesmärk on koostada riigi tasandil

läbipaistev raamatukogude hinnastamise loetelu. Pakkuja esitab kahe litsentsi

kogumaksumuse, arvestades liituvate raamatukogude arvu ja andmete mahtu. Tasude jaotus

7

raamatukogude vahel täpsustatakse pärast pakkumuse esitamist. Tulevase hinnatõusu

ülempiiriks on kokku lepitud 3%, mitte infosüsteemide ülalpidamiseks tavapärane 5%, ning

hinnatõus on seotud Eesti majanduse olukorraga. K. Veimann pidas pakkumust soodsaks ning

avaldas lootust, et osapooled leiavad kompromissi ja projektiga saab edasi liikuda.

Signe Kivi küsis, miks ei ole võimalik allkirjastada hankelepinguid.

Merilin Piipuu vastas, et andmekogudel puudub seaduslik alus ning hankelepingute

allkirjastamiseks on vaja seadus vastu võtta. Ta märkis, et õigusliku aluse loomine, hanke

korraldamine ja andmekogu põhimääruse ettevalmistamine toimuvad paralleelselt, sest

põhimääruse koostamiseks tuleb teada hangitava andmekogu ülesehitust. M. Piipuu väljendas

muret, et seaduse vastuvõtmise edasilükkumine võib seada ohtu viie aasta jooksul tehtud

ettevalmistustöö.

Kristel Niidas rõhutas, et seaduses ei tohiks regulatsiooni liigselt üksikasjalikuks muuta, sest

edaspidiseid muudatusi saab paindlikumalt teha andmekogu põhimääruses. Ta kinnitas, et ei

soovi projekti takistada, kuid juhtis tähelepanu liiga detailse seadusregulatsiooniga

kaasnevatele raskustele. K. Niidas leidis, et § 74 lõige 6 tuleb muuta, kuna andmekogus

töödeldavate isikuandmete loetelu ja säilitamine on juba reguleeritud sama paragrahvi lõikes

1.

Andres Kollist leidis, et seaduse vastuvõtmine on vajalik eelkõige hanke tulemusena loodava

infosüsteemi rahastamise tagamiseks, mitte hankega edasiliikumise õigusliku takistuse

kõrvaldamiseks. Ülikoolide poolt ei ole hankega jätkamiseks takistusi ning ka

rahvaraamatukogude poolt ei ole nõuet, et seadus peab olema vastu võetud enne hanke

korraldamist. A. Kollisti hinnangul loob eelnõuga kavandatav reform KUM-ile rahalise katte

seaduse rakendamiseks.

Margit Sutrop pidas vajalikuks tagada seaduses ülikoolide autonoomia ja õigus oma

alamandmekogule. Uue raamatukogude infosüsteemi ühishanke rahastamiskokkuleppes tuleks

määratleda kulude jaotus ning kaasata ülikoolid hinna ja rahastamistingimuste arutamisse,

vältides KUM-i ühepoolseid otsuseid. M. Sutrop juhtis tähelepanu ka hinnatõusu ja

rahastamisvaidluste riskile ning välismaise pakkuja valiku võimalikule mõjule Eesti

ettevõtetele ja töökohtadele.

M. Sutrop küsis, milline oleks olnud minimaalse kompromissi asemel parim lahendus ning

kas tulnuks koostada kõiki raamatukoguliike hõlmav seadus. Ta meenutas oma soovi kaasata

kooliraamatukogud, rõhutas teadusraamatukogude ja Eesti Kirjandusmuuseumi kogude

kultuuripärandilist väärtust ning küsis, kas menetluse kiirendamise tingis Euroopa rahastuse

kasutamise võimalus.

Merilin Piipuu selgitas, et ühist raamatukogude seadust kavandati juba kümme aastat tagasi,

kuid HTM-il ja ülikoolidel puudus selleks valmisolek, mistõttu piirduti

rahvaraamatukogudega. M. Piipuu rõhutas vajadust ajakohastada senist seadust ja luua

kolmele andmekogule seni puuduv õiguslik alus.

M. Piipuu möönis, et eelnõu ei lahenda kõiki probleeme ning edaspidi tuleb üle vaadata ka

TAIKS. HTM-i ja KUM-i vastutusalade tõttu on regulatsioon keerukas, kuid pakutud

kompromiss võimaldab luua koostöömudelit ja vajadusel õigusraamistikku hiljem täiendada.

Andres Kollist nõustus, et õigusraamistiku puudused tuleb kõrvaldada, sõltumata sellest,

millises seaduses lahendus sätestatakse. Rektorite Nõukogu on pakkunud TAIKS-i

täiendamist, kuid HTM seda ei toeta.

8

A. Kollist lisas, et hankes on pakkuja välja valitud ja läbirääkimised on lõppemas. Euroopa

rahastusega kaetakse raamatukogude üleviimine uude süsteemi. Edaspidi tasub ELNET

Konsortsium oma raamatukogude eest HTM-i toel ning Eesti Rahvusraamatukogu

rahvaraamatukogude eest. Makstavad summad on läbi räägitud ja osapooltele teada.

Margit Sutropi sõnul ei lahendaks TAIKS-i täiendamine kõigi raamatukoguliikide

regulatsiooni küsimust. M. Sutrop küsis, kas terviklikum lahendus oleks

rahvaraamatukogusid, teadusraamatukogusid ja kooliraamatukogusid hõlmav ühine

raamatukogude seadus ning kas pärast andmekogude loomist võiks sellest lähtuda

õigusraamistiku edasisel korrastamisel, arvestades kahe ministeeriumi vastutusalasid.

Merilin Piipuu sõnas, etkõiki raamatukoguliike hõlmava ühise seaduse koostamine võiks

olla järgmise kümne aasta eesmärk, kuid selle ettevalmistamine võtaks hinnanguliselt üle viie

aasta. Ta rõhutas vajadust liikuda etapiviisiliselt, sest isikuandmete töötlemisele tuleb luua

õiguslik alus ning laiem käsitlus oleks ettevalmistusaega veelgi pikendanud.

Friedrich Kaasik kinnitas, etHTM toetab ühtse raamatukogude andmekogu loomist Eestis.

Liina Kersna palus osapooltel järgmiste päevade jooksul täpsustada Rektorite Nõukogu

esimese kolme ettepaneku sõnastust, et komisjon saaks neid teisipäeval, 27. oktoobril

hääletada. L. Kersna palus KUM-il ning JDM-il ühiselt üle vaadata isikuandmete töötlemise

sätted, alamandmekogu puudutav osa, et avalik-õiguslikud ülikoolid oleksid kaasvastutavad

töötlejad ning andmekogu põhimääruse kehtestamine Vabariigi Valituse tasandil ja teha

vajalikud täpsustavad nendes osades.

L. Kersna viis arutelu seaduse jõustumise küsimusele.

Merilin Piipuu tegi reformi ulatust arvestades ettepaneku lükata seaduse üldine jõustumine

kuu võrra edasi, 2027. aasta 1. veebruarile.

Liina Kersna küsis, kas kavandatud ajapikendus on piisav. Ta juhtis tähelepanu

rakendusmääruste kooskõlastamiseks vajalikule ajale ning märkis, et kui seadus võetakse

Riigikogus vastu kõige varem 18. novembril ja avaldatakse Riigi Teatajas detsembris, jääb

ettevalmistusaeg seaduse jõustumiseks lühikeseks.

Merilin Piipuu kinnitas valmisolekut nõustuda seaduse üldise jõustumisega 1. märtsil, et

anda osapooltele rohkem ettevalmistusaega. Ta selgitas, et seaduse muudatustele on ette

nähtud erinevad jõustumistähtajad ning kõik sätted ei jõustu samal ajal.

Carina Rikart küsis, kuidas kavandatud muudatused mõjutavad kohalikke omavalitsusi ja

rahvaraamatukogusid ning kas ülikoolidele erisuste kehtestamisel tuleks seaduses täpsustada

ka omavalitsuste rahvaraamatukogude juhtimiskorraldust.

Ülle Talihärm vastas, et Eesti Linnade ja Valdade Liiduga on kavandatud lahendus läbi

räägitud. Liidu esindaja hakkab kuuluma Eesti Rahvusraamatukogu nõukogusse, kus saab

käsitleda regionaalpoliitika ja juhtimisega seotud küsimusi. Samuti on võimalik neid küsimusi

arutada juhtrühma tasandil.

Merle Põld lisas, et kavandatud säte näeb ette kõigi andmekoguga liitunud eri liiki

raamatukogude, sealhulgas avalik-õiguslike ülikoolide esindatuse arvestamise arenduste

kavandamisel. See hõlmab ka rahvaraamatukogusid.

Margit Sutrop küsis, miks tõstatus lugejate isikuandmete töötlemise küsimus alles menetluse

lõppjärgus, kuigi varasemad arutelud olid keskendunud teavikutele ja andmekogu

ülesehitusele. M. Sutrop palus selgitada, milles seisnevad KUM ning JDM erimeelsused

9

isikuandmete töötlemise regulatsiooni üle, kuidas kavatsetakse need lahendada ning mida

saab komisjon küsimuse lahendamiseks teha.

Kristel Niidas selgitas, et raamatukogude andmekogus isikuandmete töötlemise ulatus on

juba sätestatud § 74 lõikes 1. K. Niidase hinnangul läheb kavandatud lõike 6 regulatsioon ühe

konkreetse andmekogu piiridest väljapoole ning selle sisu vajab selgitamist. Kõnealuse

sättega ei saa reguleerida isikuandmete töötlemist teistes andmekogudes. K. Niidas lisas, et

küsimust on arutatud ka AKI-ga.

Margit Sutrop küsis, milliseid lugejate ning haridus-, teadus- ja muude asutustega seotud

kasutajarühmade isikuandmeid kavatsetakse andmekogus töödelda ning milline on KUM-i

hinnangul nende töötlemise vajadus.

Ülle Talihärm vastas, et rahvaraamatukogude ja Eesti Rahvusraamatukogu õigus töödelda

isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks on sätestatud kehtivates seadustes ning säilib ka

edaspidi. Kuna ühise andmekoguga saavad liituda ka asutused, mille isikuandmete töötlemist

ei ole eraldi reguleeritud, nähakse kavandatud sättes neile ette minimaalne töödeldavate

isikuandmete koosseis. Ü. Talihärm selgitas Eesti Panga raamatukogu näitel, et neid andmeid

võib töödelda üksnes ühises raamatukogude andmekogus selle eesmärkide täitmiseks, mitte

teistes andmekogudes.

Ü. Talihärm täpsustas, et töödeldakse raamatukogu lugeja või kasutaja ning vajaduse korral

tema seadusliku eestkostja andmeid. Kasutaja mõiste võib hõlmata ka litsentsitud

andmebaaside kasutajaid. Isikuandmeid töödeldakse teavikute laenutamise ja

raamatukoguteenuste osutamise eesmärgil.

Margit Sutrop märkis, et raamatukoguteenuste kasutamisel võivad tekkida õiguslikud

suhted, näiteks võlgnevused ja vajadus nõuda nende tasumist, mistõttu ei puuduta

isikuandmete töötlemine üksnes teavikute lugemist või tellimist. M. Sutrop küsis, millist

lahendust JDM soovitab ning kas isikuandmete töötlemise regulatsiooni koondamisest ühte

sättesse piisaks.

Kristel Niidas selgitas, et kõnealune eelnõu käsitleb üht konkreetset raamatukogude

andmekogu ning §-s 74 lõikes 1 on määratletud selles töödeldavad andmed. Kavandatud lõige

6 ei saa reguleerida raamatukogude enda tegevusega seotud andmetöötlust väljaspool seda

andmekogu. K. Niidas pidas vajalikuks osapooltel omavahel täpsustada andmekogus

osalevate asutuste ringi ja ülesandeid, sealhulgas Eesti Panga rolli ning seda, kas Eesti Pank

on kaasvastutav töötleja.

Liina Kersna palus KUM-il ning JDM-il järgmiste päevade jooksul isikuandmete töötlemise

küsimused omavahel läbi arutada ja leida sobivad sõnastused. L. Kersna rõhutas, et

komisjonile tuleb kompromissettepanekud esitada hiljemalt esmaspäeva (26.10) lõunaks ning

eelnõus saab arvestada üksnes selleks ajaks laekunud muudatustega. Eesmärk on jõuda

sõnastusteni, mida komisjon saab teisipäeval, 27. oktoobril hääletada.

Kristel Niidas juhtis tähelepanu eelnõu §-s 22 sätestatud automaatsele haldusmenetlusele,

kuna JDM on esitanud selle kohta märkusi.

Merilin Piipuu märkis, et eelnõu on läbinud Vabariigi Valitsuse kooskõlastusringid ning

JDM on automaatset haldusmenetlust puudutavat muudatust toetanud. M. Piipuu lisas, et

KUM ning JDM täpsustavad seda küsimuse omavahel. Vajaduse korral on veel võimalik

eelnõus muudatusi teha.

10

Liina Kersna palus KUM-i esindajal tutvustada rahvaraamatukogude töötajaid puudutavat

kompromissettepanekut.

Merilin Piipuu sõnul on KUM-i ettepanek tuua eelnõu seletuskirjas selgemalt esile, et Eesti

Rahvusraamatukogul on piirkondades 25 töökohta. Eesti Rahvusraamatukogu peab juba täna

oluliseks töötajate värbamist väljastpoolt Tallinna ning on oma piirkondlikku haaret

laiendanud. M. Piipuu sõnul loob reform võimaluse tugevdada Eesti Rahvusraamatukogu

üleriigilist rolli ning piirkondliku haarde suurendamine on ka selle edasise arengu eesmärk,

mida kajastatakse seletuskirjas.

Tõnis Lukas väljendas kahtlust, kas seletuskirjas 25 töökoha kavandamine piirkondadesse

tagab nende tegeliku paiknemise väljaspool Tallinna, kui töötajaid värvatakse üle-eestilise

konkursiga ja neil lubatakse töötada vabalt valitud asukohas. Tema hinnangul võivad

töökohad sellisel juhul koonduda siiski Eesti Rahvusraamatukogu juurde Tallinnasse.

T. Lukas rõhutas, et põhiküsimus on reformi regionaalpoliitiline mõju. Tsentraliseerimine on

vähendanud oluliselt kõrgharidust ja erialast pädevust nõudvaid töökohti väljaspool pealinna.

T. Lukas viitas Isamaa fraktsiooni muudatusettepanekule, säilitada maakonnaraamatukogude

staatus ning tagada töökohtade säilimine ka piirkondades.

Liina Kersna tänas arutelu eest ningpalus järgmiseks komisjoni istungiks täpsustada

Rektorite Nõukogu esimese kolme ettepaneku sõnastust ning lahendada ministeeriumide

koostöös isikuandmete töötlemise küsimused. L. Kersna lisas, et seaduse üldine jõustumine

kavandatakse 1. märtsile, muud jõustumistähtajad jäävad samaks ning seletuskirja

täiendatakse märkusega, et 25 töökohta on planeeritud piirkondadesse.

2. Info ja muud küsimused

Infot ei esitatud ning muid küsimusi ei tõstatatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Kersna

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Merje Noorlind

protokollija

Rahvaraamatukogu seaduse eelnõu (877 SE)

Merilin Piipu kantsler Kultuuriministeerium

22.10.2026

Raamatukogude fondide suurus ja osakaal 2025. a seisuga

Fondid kokku: 29 194 700 arvestusüksust

32,2%

46,9%

20,9%

478 rahvaraamatukogu 78 KOV-is 9 398 000 arvestusüksust

35 eriala- ja teadusraamatukogu, sh 6 ülikoolirmtk

13 705 000 arvestusüksust

340 kooliraamatukogu 6 091 700 arvestusüksust

Eelnõu regulatsioon ei takista erinevat tüüpi raamatukogude, sh avalik-õiguslike ülikoolide raamatukogude andmekoguga liitumist

KUM ja HTM ühine ettepanek: RaRS eelnõu (877 SE) § 29 punktiga 16 Eesti Rahvusraamatukogu seadusesse lisatavate §-de 73 ja 74 muudatused

Selgitus:

• Andmekogu regulatsioonis - õigusselgem ülikoolide vajadustega arvestamine, sh juhtimismudel

Raamatukogude andmekogu

regulatsiooni muudatused

1. Andmekogu eesmärgi täpsustamine.Seaduses sätestatakse, et raamatukogude andmekogu pidamise eesmärk on ka teaduskirjandusele ja - informatsioonile juurdepääsu tagamine.

2. Ülikoolide rolli selge määratlemine.Seaduse tasandil määratletakse andmekogu vastutava töötlejana selgelt ka andmekoguga liitunud avalik-õiguslik ülikool/ülikooli raamatukogu.

3. Andmekogu põhimääruse kooskõlastamine.Andmekogu põhimääruse kehtestab Kultuuriministeerium kooskõlastatult Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Sellega tagatakse ülikoolide ettepanekute ja vajadustega arvestamine ka põhimääruse koostamisel.

4. Alamandmekogude pidamise võimalus.Seaduses täpsustatakse, et raamatukogude andmekogu koosseisus võib pidada alamandmekogusid, sealhulgas avalik-õiguslike ülikoolide teadusraamatukogude alamandmekogu.

5. Andmekogu juhtimismudeli sätestamine.Seaduses kirjeldatakse andmekogu juhtimismudelit ning antakse volitus moodustada nii andmekogu arendamise juhtrühm kui ka alamandmekogu eraldiseisev juhtrühm.

1. Andmekogu eesmärgi

täpsustamine

ERRS § 73 lõike 1 täiendamine punktiga 7:

„7) teaduskirjanduse ja -informatsiooni ning teabeallikate, sealhulgas teadus- ja muude andmebaaside kättesaadavaks tegemine ja juurdepääsu tagamine.“

Selgitus:

• Tagada ülikooli raamatukogu kasutajatele teaduskirjanduse ja -andmebaaside kättesaadavus ning juurdepääsu.

2. Ülikoolide rolli selge

määratlemine

ERRS § 73 lõike 2 täiendamine pärast sõna „Rahvusraamatukogu“ sõnadega: „andmekoguga liitunud avalik-õigusliku ülikooli raamatukogu“.

Selgitus:

• Määratleda seaduse tasandil andmekogu vastutava töötlejana ka andmekoguga liitunud avalik-õigusliku ülikooli raamatukogu.

• Selgitada ülikoolide vastutust andmekogu arendamisel ja haldamisel.

• Tagada andmekogu osaliste õiguste ja kohustuste õigusselgus.

3. Andmekogu põhimääruse

kooskõlastamine

ERRS § 73 lõige 3:

„Raamatukogude andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega haridus- ja teadusvaldkonna eest vastutava ministriga kooskõlastatult.“

Selgitus:

• Tagada kultuuri- ning haridus- ja teadusvaldkonna eesmärkide ning vajaduste kooskõla.

4. ja 5. Alamandmekogude pidamise võimalus

ERRS § 73 täiendamine lõike 4 punkti 1 pärast sõna „ülesehitus“ sõnadega „sealhulgas alamandmekogud“.

ERRS § 73 täiendamine lõikega 5:

„(5) Raamatukogude andmekogu koosseisus võib pidada alamandmekogusid, sealhulgas rahvaraamatukogude ja avalik-õiguslike ülikoolide raamatukogude andmete põhjal moodustatud alamandmekogusid.

Selgitus:

• Luua seaduslik alus alamandmekogude moodustamiseks ühise andmekogu koosseisus.

• Võimaldada arvestada eri tüüpi raamatukogude andmete ja teenuste eripäraga.

5. ja 6. Andmekogu

juhtimismudeli sätestamine

Lugeda § 73 lõike 4 senine punkt 6 punktiks 7 ja täiendada lõiget 4 uue punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) andmekogu arendamise juhtrühma moodustamine ja selle töökorraldus;“

ERRS § 73 täiendamine lõikega 6:

(6) Andmekogu arendamise juhtrühma moodustamisel tagatakse erinevate andmekoguga liitunud raamatukogude, sealhulgas avalik- õiguslike ülikoolide raamatukogude esindatus. Andmekogu koosseisu kuuluva alamandmekogu arendamise koordineerimiseks ja korraldamiseks võib moodustada eraldiseisva juhtrühma.“

Selgitus:

• Sätestada eri tüüpi raamatukogude osalemine andmekogu arendamise juhtimises.

• Tagada arendusvajaduste kooskõlastamine ja koostöö eri haldusalade vahel.

• Võimaldada alamandmekogu arendamist eraldi juhtrühma kaudu, kui selleks tekib vajadus.

7. Isikuandmete

töötlemine

ERRS § 74 lõige 6 sõnastada järgmiselt:

„(6) Kui raamatukogude andmekoguga liitunud avalik-õigusliku ülikooli raamatukogu või muu raamatukogu tegevust reguleerivas seaduses ei ole lugeja teenindamiseks vajalike isikuandmete loetelu kehtestatud, võib raamatukogude andmekogus töödelda järgmisi isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid:

1) lugeja ja tema seadusliku esindaja üldandmed;

2) lugeja eelistuste andmed vastavalt lugeja nõusolekule;

3) eestkoste andmed;

4) lugeja haridus-, teadus- või muu asutusega seotuse ja kasutajarühma andmed;

5) raamatukoguteenuste kasutamise, kasutusõiguste ning lugeja kohustuste andmed.“

Selgitus:

• Viite asemel avatakse andmekogus lugeja teenindamisel isikuandmete töötlemiseks lubatud isikuandmete loetelu.

• Täiendatakse töötlemiseks lubatud isikuandmete loetelu haridus- ja teadusasutuste vajadustest lähtuvalt.

Eelnõu maakonnaraamatukogude regulatsiooni muutmise vajadus

• Kehtiv regulatsioon ei erista selgelt riiklikke haldusülesandeid ja KOVide ülesandeid.

• Riiklikud ja omavalitsuslikud kohustused tuleb eristada (Riigikohtu üldkogu 16.03.2010 otsus nr 3-4-1-8-09).

• Eelnõu määratleb selgelt KOVi rahvaraamatukogude ülesanded ning RaRa-le üleantavad riiklikud haldusülesanded koos nende rahastamisega.

• RaRa 25 ametikohast kujundatakse regionaalsed ametikohad, et tagada raamatukogudele asukohalähedane nõustamis- ja koolitustugi.

• Regionaalset lähenemist toetab ka RaRa senine personalipoliitika: 15.10.2026 seisuga elas 205 töötajast 56 väljaspool Tallinna ehk ligikaudu 27%.

Jõustumistähtajad ja rakendamine

01.02.2027 seaduse üldine jõustumine

Põhjendus:

• Tagada asutustele ja kohalikele omavalitsustele piisav aega muudatuste ettevalmistamiseks.

01.01.2028 teine etapp

Põhjendus:

• Teises etapis kavandatud muudatused (nt andmekogu ja riiklike ülesannete lõplik ümberkorraldamine) jõustuvad jätkuvalt eelnõuga kavandatud ajakavas.

Aitäh!