…. .11.2026 nr 1-2/26-605/4

ARVAMUS

Kellele: Euroopa Liidu asjade komisjon

Kellelt: kultuurikomisjon

Istungi kuupäev: 09.11.2026

Võtsid osa: Liina Kersna, Vadim Belobrovtsev, Helle-Moonika Helme, Madis Kallas, Signe

Kivi, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali

Kutsutud: Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooni- ja rahvusvahelise koostöö osakonna

Euroopa Liidu asjade nõunik Kadri Jauram

Teema: Arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile Euroopa Parlamendi ja

nõukogu otsusele, millega pikendatakse liidu meedet „Euroopa kultuuripealinnad“ aastateks

2034-2047 ja tunnistatakse kehtetuks otsus nr 445/2014/EL – COM(2026) 455

Ülevaade arutelust

Liina Kersna avas päevakorrapunkti arutelu ning andis Eesti seisukohtade tutvustamiseks

sõna Kultuuriministeeriumi esindajale.

Kadri Jauram tutvustas Eesti seisukohti Euroopa kultuuripealinnade meetme uuendamise

kohta ning lisas, et varasema konsultatsiooni käigus esitatud Eesti seisukohad on jätkuvalt

asjakohased.

K. Jauram tõi esile kolm peamist kavandatavat muudatust. Esiteks võimaldatakse ametlikult

lisaks üksikuteloe linnadele kandideerida linnade rühmadel, sealhulgas piiriülestel linnade

rühmadel, kus taotluse esitab üks nö vedajalinn. Teiseks muutub Euroopa mõõde kõiki

valikukriteeriume läbivaks põhimõtteks, mis hõlmab nii piiriülest koostööd kui ka kohalike

kogukondade ajaloo, väärtuste ja traditsioonide asetumist laiemasse Euroopa konteksti.

Kolmandaks makstakse Melina Mercouri auhind välja kahes osas: esimene osa tiitliaasta

märtsiks ja teine, väiksem osa, 24 kuu jooksul pärast tiitliaastat. Teise makse eesmärk on

toetada algatuste, koostöösuhete ja võrgustike jätkumist ning püsivat mõju piirkonna kultuuri-

ja elukeskkonnale.

Eesti peab oluliseks, et ka väiksematel linnadel oleks võimalik meetmes osaleda ning

2

kandideerimistingimused oleksid neile jõukohased. Samuti tuleb vältida ülemäärast ja

dubleerivat aruandlust. Eesti Linnade ja Valdade Liidu, suuremate linnade ning Tartu 2024

esindajatega peetud konsultatsioonide tagasiside oli üldiselt positiivne, eelkõige toetati

tiitliaastale järgnevate tegevuste jätkamist.

K. Jauram käsitles ka järgmise konkursi ettevalmistamist ning märkis, et Euroopa Komisjon

on lubanud linnade toetamiseks täpseid juhiseid. Eesti linn saab kultuuripealinnaks järgmine

kord 2038. aastal, konkurssi tuleks alustada hiljemalt 2032. aastal. Ta rõhutas, et kõnealuste

seisukohtadega ei valita Eesti järgmist Euroopa kultuuripealinna ega otsustata riigi

kaasrahastuse suurust tulevase kultuuripealinna programmile.

Tõnis Lukas küsis, kuidas sobitub linnade piiriülene ühiskandideerimine riikide järjekorraga.

Kas see võimalus hõlmab üksnes piiril asuvaid linnu või võivad koos kandideerida ka

kaugemal asuvad sõpruslinnad.

Kadri Jauram vastas, et ka linnade rühma puhul lähtutakse kalendri järgi

kandideerimisõigust omavast riigist ning põhitaotlejaks oleks selle riigi linn. K. Jauram

selgitas Valga ja Valka näitel, et Eesti kandideerimiskorral oleks põhitaotleja Valga ning Valka

oleks kaasatud partner.

Tõnis Lukas palus täpsustada, kas partneriks võib valida ka riigi sisemuses asuva või

kaugema sõpruslinna, mitte üksnes naaberlinna teisel pool piiri.

Kadri Jauram vastas, et komisjoni ettepanek jättis selle võimaluse avatuks.

Kadri Tali toetas Eesti osalemist kultuuripealinnade meetmes, kuid küsis programmi

pikaajalise lisandväärtuse kohta. K. Tali viitas Tallinna ja Tartu kogemusele, et suurte

sündmuste ja festivalide kõrval tuleks seada suurem ambitsioon, et tiitliaastast jääks linnale ja

riigile püsiv tulemus, mitte üksnes ajapikku hääbuv mälestus.

Kadri Jauram vastas, et pikaajalise mõju nõue sisaldus senises ja sisaldub ka kavandatavas

korras. Kandideerimise eelduseks on linna või linnade või ka kogu piirkonna, kui see

otsustatakse kaasata, kultuuristrateegia, mis sõnastab kultuuri rolli ja soovitavad muutused

selles linnas või piirkonnas. Tallinna valik toimus varasema korra järgi, Tartu puhul kuulus

pikaajalise mõju läbimõtlemine juba kandideerimise tingimustesse. Ambitsioon sõltub siiski

linna ja piirkonna plaanidest.

Liina Kersna märkis, et linnade ühiskandideerimine võiks suurendada kultuuripealinna

programmi lisandväärtust, tuues rohkem sisse väliskogemust.

Kadri Tali avaldas arvamust, et lisaks linna enda soovidele, vajaks sõnastamist ka riigi

strateegiline eesmärk, mida soovitakse järgmise kultuuripealinna kaudu Eesti jaoks saavutada.

Kadri Jauram vastas, et peagi algavas „Kultuur 2040“ protsessis oleks võimalik kaaluda

kultuuripealinna teema eraldi käsitlemist.

Liina Kersna tegi ettepaneku edastada Euroopa Liidu asjade komisjonile kultuurikomisjoni

seisukoht, et seisukohtade andmise protsessis tuleb selgelt sõnastada Eesti kultuuri

strateegiline vaade. Ta tõi positiivse näitena esile Tartu kultuuripealinna programmi

regionaalse mõõtme, mille raames kaasati Lõuna-Eesti ning kujundati ühine kultuuriruum.

Helle-Moonika Helme toetas Eesti kultuuriprioriteetide selget sõnastamist ning rõhutas

vajadust lähtuda kultuuripealinna programmi kavandamisel eeskätt Eesti jaoks olulistest

eesmärkidest, tugevdada rahvuskultuuri ja tuua esile Eesti eripära. Ta ei vaidlustanud

koostöövõimalust, kuid väljendas muret, et välispartneritega ühiskandideerimine võib

vähendada Eesti kultuuri nähtavust ja võimalust oma eesmärke esile tuua.

Kadri Jauram vastas, et koostöö on võimalus, mitte kohustus. Meetme eesmärk on

mõtestada kohalikku kultuuri laiemas Euroopa ajaloo ja väärtuste kontekstis. Kaugema

3

partneriga koostööd sooviv linn peab põhjendama selle loogikat ja lisandväärtust.

Liina Kersna sõnas, et valikud ja toetuse taotlemise plaani koostavad osalejad ise ning

kedagi ei kohustata valima kindlat koostöömudelit.

Kadri Tali nõustus Eesti kultuuri hoidmise olulisusega, kuid leidis, et rahvusvaheline koostöö

ja konkurents võiksid kasvatada ambitsiooni ning aidata luua tugevama ja püsivama tulemuse.

Ta toetas võimaluse andmist teha programmi koos välispartneriga.

Liina Kersna tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse seisukohti, rõhutades, et seisukohad

peaksid järgima Eesti pikaaegset kultuuristrateegiat ning seadma eesmärgiks Eesti kultuuri

tugevdamise.

Otsustati:

1.1. Toetada Vabariigi Valitsuse seisukohti, rõhutades, et seisukohad peaksid järgima Eesti

pikaaegset kultuuristrateegiat ning seadma eesmärgiks Eesti kultuuri tugevdamise (konsensus:

Liina Kersna, Signe Kivi, Margit Sutrop, Madis Kallas, Vadim Belobrovtsev, Tõnis Lukas,

Kadri Tali, Helle-Moonika Helme).

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Kersna

Esimees

…. .11.2026 nr 1-2/26-605/4

ARVAMUS

Kellele: Euroopa Liidu asjade komisjon

Kellelt: kultuurikomisjon

Istungi kuupäev: 09.11.2026

Võtsid osa: Liina Kersna, Vadim Belobrovtsev, Helle-Moonika Helme, Madis Kallas, Signe

Kivi, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali

Kutsutud: Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooni- ja rahvusvahelise koostöö osakonna

Euroopa Liidu asjade nõunik Kadri Jauram

Teema: Arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile Euroopa Parlamendi ja

nõukogu otsusele, millega pikendatakse liidu meedet „Euroopa kultuuripealinnad“ aastateks

2034-2047 ja tunnistatakse kehtetuks otsus nr 445/2014/EL – COM(2026) 455

Ülevaade arutelust

Liina Kersna avas päevakorrapunkti arutelu ning andis Eesti seisukohtade tutvustamiseks

sõna Kultuuriministeeriumi esindajale.

Kadri Jauram tutvustas Eesti seisukohti Euroopa kultuuripealinnade meetme uuendamise

kohta ning lisas, et varasema konsultatsiooni käigus esitatud Eesti seisukohad on jätkuvalt

asjakohased.

K. Jauram tõi esile kolm peamist kavandatavat muudatust. Esiteks võimaldatakse ametlikult

lisaks üksikuteloe linnadele kandideerida linnade rühmadel, sealhulgas piiriülestel linnade

rühmadel, kus taotluse esitab üks nö vedajalinn. Teiseks muutub Euroopa mõõde kõiki

valikukriteeriume läbivaks põhimõtteks, mis hõlmab nii piiriülest koostööd kui ka kohalike

kogukondade ajaloo, väärtuste ja traditsioonide asetumist laiemasse Euroopa konteksti.

Kolmandaks makstakse Melina Mercouri auhind välja kahes osas: esimene osa tiitliaasta

märtsiks ja teine, väiksem osa, 24 kuu jooksul pärast tiitliaastat. Teise makse eesmärk on

toetada algatuste, koostöösuhete ja võrgustike jätkumist ning püsivat mõju piirkonna kultuuri-

ja elukeskkonnale.

Eesti peab oluliseks, et ka väiksematel linnadel oleks võimalik meetmes osaleda ning

2

kandideerimistingimused oleksid neile jõukohased. Samuti tuleb vältida ülemäärast ja

dubleerivat aruandlust. Eesti Linnade ja Valdade Liidu, suuremate linnade ning Tartu 2024

esindajatega peetud konsultatsioonide tagasiside oli üldiselt positiivne, eelkõige toetati

tiitliaastale järgnevate tegevuste jätkamist.

K. Jauram käsitles ka järgmise konkursi ettevalmistamist ning märkis, et Euroopa Komisjon

on lubanud linnade toetamiseks täpseid juhiseid. Eesti linn saab kultuuripealinnaks järgmine

kord 2038. aastal, konkurssi tuleks alustada hiljemalt 2032. aastal. Ta rõhutas, et kõnealuste

seisukohtadega ei valita Eesti järgmist Euroopa kultuuripealinna ega otsustata riigi

kaasrahastuse suurust tulevase kultuuripealinna programmile.

Tõnis Lukas küsis, kuidas sobitub linnade piiriülene ühiskandideerimine riikide järjekorraga.

Kas see võimalus hõlmab üksnes piiril asuvaid linnu või võivad koos kandideerida ka

kaugemal asuvad sõpruslinnad.

Kadri Jauram vastas, et ka linnade rühma puhul lähtutakse kalendri järgi

kandideerimisõigust omavast riigist ning põhitaotlejaks oleks selle riigi linn. K. Jauram

selgitas Valga ja Valka näitel, et Eesti kandideerimiskorral oleks põhitaotleja Valga ning Valka

oleks kaasatud partner.

Tõnis Lukas palus täpsustada, kas partneriks võib valida ka riigi sisemuses asuva või

kaugema sõpruslinna, mitte üksnes naaberlinna teisel pool piiri.

Kadri Jauram vastas, et komisjoni ettepanek jättis selle võimaluse avatuks.

Kadri Tali toetas Eesti osalemist kultuuripealinnade meetmes, kuid küsis programmi

pikaajalise lisandväärtuse kohta. K. Tali viitas Tallinna ja Tartu kogemusele, et suurte

sündmuste ja festivalide kõrval tuleks seada suurem ambitsioon, et tiitliaastast jääks linnale ja

riigile püsiv tulemus, mitte üksnes ajapikku hääbuv mälestus.

Kadri Jauram vastas, et pikaajalise mõju nõue sisaldus senises ja sisaldub ka kavandatavas

korras. Kandideerimise eelduseks on linna või linnade või ka kogu piirkonna, kui see

otsustatakse kaasata, kultuuristrateegia, mis sõnastab kultuuri rolli ja soovitavad muutused

selles linnas või piirkonnas. Tallinna valik toimus varasema korra järgi, Tartu puhul kuulus

pikaajalise mõju läbimõtlemine juba kandideerimise tingimustesse. Ambitsioon sõltub siiski

linna ja piirkonna plaanidest.

Liina Kersna märkis, et linnade ühiskandideerimine võiks suurendada kultuuripealinna

programmi lisandväärtust, tuues rohkem sisse väliskogemust.

Kadri Tali avaldas arvamust, et lisaks linna enda soovidele, vajaks sõnastamist ka riigi

strateegiline eesmärk, mida soovitakse järgmise kultuuripealinna kaudu Eesti jaoks saavutada.

Kadri Jauram vastas, et peagi algavas „Kultuur 2040“ protsessis oleks võimalik kaaluda

kultuuripealinna teema eraldi käsitlemist.

Liina Kersna tegi ettepaneku edastada Euroopa Liidu asjade komisjonile kultuurikomisjoni

seisukoht, et seisukohtade andmise protsessis tuleb selgelt sõnastada Eesti kultuuri

strateegiline vaade. Ta tõi positiivse näitena esile Tartu kultuuripealinna programmi

regionaalse mõõtme, mille raames kaasati Lõuna-Eesti ning kujundati ühine kultuuriruum.

Helle-Moonika Helme toetas Eesti kultuuriprioriteetide selget sõnastamist ning rõhutas

vajadust lähtuda kultuuripealinna programmi kavandamisel eeskätt Eesti jaoks olulistest

eesmärkidest, tugevdada rahvuskultuuri ja tuua esile Eesti eripära. Ta ei vaidlustanud

koostöövõimalust, kuid väljendas muret, et välispartneritega ühiskandideerimine võib

vähendada Eesti kultuuri nähtavust ja võimalust oma eesmärke esile tuua.

Kadri Jauram vastas, et koostöö on võimalus, mitte kohustus. Meetme eesmärk on

mõtestada kohalikku kultuuri laiemas Euroopa ajaloo ja väärtuste kontekstis. Kaugema

3

partneriga koostööd sooviv linn peab põhjendama selle loogikat ja lisandväärtust.

Liina Kersna sõnas, et valikud ja toetuse taotlemise plaani koostavad osalejad ise ning

kedagi ei kohustata valima kindlat koostöömudelit.

Kadri Tali nõustus Eesti kultuuri hoidmise olulisusega, kuid leidis, et rahvusvaheline koostöö

ja konkurents võiksid kasvatada ambitsiooni ning aidata luua tugevama ja püsivama tulemuse.

Ta toetas võimaluse andmist teha programmi koos välispartneriga.

Liina Kersna tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse seisukohti, rõhutades, et seisukohad

peaksid järgima Eesti pikaaegset kultuuristrateegiat ning seadma eesmärgiks Eesti kultuuri

tugevdamise.

Otsustati:

1.1. Toetada Vabariigi Valitsuse seisukohti, rõhutades, et seisukohad peaksid järgima Eesti

pikaaegset kultuuristrateegiat ning seadma eesmärgiks Eesti kultuuri tugevdamise (konsensus:

Liina Kersna, Signe Kivi, Margit Sutrop, Madis Kallas, Vadim Belobrovtsev, Tõnis Lukas,

Kadri Tali, Helle-Moonika Helme).

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Kersna

Esimees