ARVAMUS

11.11.2026 nr 1-2/26-614

Kellele: Euroopa Liidu asjade komisjon

Istungi kuupäev: 10.11.2026

Võtsid osa: Signe Riisalo (esimees), Komisjoni liikmed: Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel

Lees, Eero Merilind, Õnne Pillak

Komisjoni ametnikud: Heidi Barot (nõunik-sekretariaadijuhataja), Helgi Kundla (nõunik),

Kristi Reindla (nõunik), Riin Lindpere (konsultant), Terle Kask (konsultant)

Puudusid: Irja Lutsar, Jaanus Karilaid, Kalle Grünthal ja Aleksandr Tšaplõgin

Kutsutud: Sotsiaalministeeriumi (SoM) hüvitiste ja pensionipoliitika osakonna nõunik Kati

Kümnik, Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakonna juhataja Agne Nettan-Sepp

Teema: Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse eelnõu, milles käsitletakse sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise

digiüleminekut ja millega kehtestatakse Euroopa sotsiaalkindlustuspassi (ESSPASS) raamistik

ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 883/2004, (EÜ) nr 987/2009 ja (EL) 2018/1724 –

COM(2026) 980

Ülevaade arutelust Sotsiaalkomisjon arutas oma 10.11.2026 istungil Eesti seisukohti Euroopa

sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise digitaliseerimise ja Euroopa

sotsiaalkindlustuspassi (ESSPASS) määruse eelnõu kohta COM(2026) 980.

Agne Nettan-Sepp tutvustas ESSPASSi määruse eelnõu ja Eesti seisukohti. Ta selgitas, et

eelnõu eesmärk on lihtsustada piiriüleselt kasutatavate sotsiaalkindlustusdokumentide

taotlemist, väljastamist ja kontrollimist ning vähendada inimeste, ettevõtjate ja ametiasutuste

halduskoormust. Ta rõhutas, et määruse eelnõuga ei muudeta piiriüleselt liikuvate inimeste

sotsiaalkindlustusõigusi. ESSPASS tugineb Euroopa digiidentiteedi raamistikule, millega

võetakse kasutusele Euroopa digiidentiteedikukkur.

A. Nettan-Sepp selgitas, et Euroopa ravikindlustuskaart ja A1 tõend väljastatakse sel hetkel

kehtivate andmete alusel, kuid inimese ravikindlustus võib dokumendi kehtivusajal lõppeda.

Näiteks võib töö kaotanud ja ravikindlustuseta jäänud inimene kasutada välismaal toimunud

õnnetuse järel Euroopa ravikindlustuskaarti, kuigi ravi eest peaks Tervisekassa asemel tasuma

inimene ise. Nii võivad riikidel tekkida kulud, mida nad ei peaks kandma. Ta lisas, et A1

tõendiga tõendatakse ajutiselt teises riigis töötava inimese suhtes kohaldatavat õigust. Näiteks

Rootsis töötava Eesti ehitaja puhul tõendab see sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse

tasumist Eestis.

A. Nettan-Sepp märkis Eesti seisukohti tutvustades, et Eesti toetab digitaalse lahenduse

kasutuselevõttu ning dokumentide väljastamise kiirendamist ja tõhustamist ühtsete

kokkulepitud standardite alusel. Ta rõhutas, et nii määruse rakendamiseks kui ka tehnilisi

kirjeldusi ja üksikasju sätestavate rakendusaktide jõustumiseks tuleb ette näha piisav aeg, et

võimaldada arenduste kavandamist ja elluviimist. Eesti nõustub, et kasutusel olevad Euroopa

ravikindlustuskaardid, mis ei ole aegunud ajaks, kui ravikindlustuskaarte hakatakse

2

väljastama ESSPASSi nõuetele vastavalt, asendatakse kahe aasta jooksul pärast ESSPASSi

nõuetele vastavaks muutumise tähtaega. Seejuures peab Eesti oluliseks, et plastkaardi omanik

saaks soovi korral kasutada ka digitaalset kaarti. Lõpetuseks rõhutas ta vajadust tagada

ESSPASSi koostalitusvõime digiidenditeedikukru, ühtse digivärava ning teiste olemasolevate

Euroopa Liidu digilahendustega, vältides seejuures paralleelsete tehniliste arenduste loomist.

Signe Riisalo pidas oluliseks, et digitaalse ravikindlustuskaardi kõrval säilib ka plastikkaardi

kasutamise võimalus, eelkõige väiksemate digioskustega ja erivajadustega inimestele. Ta

märkis, et inimeste kohanemisvõime on erinev ning uue lahendusega harjumine võtab aega.

Tanel Kiik küsis, kuidas on eelnõuga seotud selgitus, et Eestis ravikindlustuseta inimene

peab välismaal ravi eest ise tasuma ja kas võrreldes senise praktikaga muutub kontroll

rangemaks. Ta märkis, et ravikindlustuse puudumine on eraldiseisev probleem ja ei pidanud

põhjendatuks ega õiglaseks, et raskes olukorras inimene peab ravi eest ise tasuma. Ta palus

täpsustada, millised muudatused ettepanekuga kaasnevad.

Agne Nettan-Sepp vastas, et Eestis väljastatakse ravikindlustuskaart kolmeks aastaks, kuid

selle aja jooksul võib inimene kaotada töö ja jääda ravikindlustusest ilma. Sellisel juhul ei ole

tal õigust kaarti kasutada, kuigi kaardile märgitud kehtivusaeg ei ole lõppenud. Ta märkis, et

inimesi teavitatakse kaardi kasutamise õiguse lõppemisest, kuid siiski on esinenud juhtumeid,

kus ravikindlustuskaarti kasutatakse ilma vastava õiguseta ja Tervisekassa on pidanud tasuma

välismaal osutatud ravi eest. Ta selgitas, et digitaalne lahendus võimaldab teenuseosutajal

kontrollida ajakohaseid andmeid ja veenduda kaardi kasutamise õiguses.

Tanel Kiik märkis, et praegu võib inimene saada Euroopa ravikindlustuskaardi alusel ravi ja

õigus kulude hüvitamisele selgitatakse välja hiljem, kuid uus lahendus võimaldab

tervishoiuasutusel kindlustuskaitset kohapeal kontrollida. Ta küsis, kuidas tagatakse, et kiirem

kontroll ei halvenda patsiendi olukorda ja kas ravikindlustuse puudumisel võib

tervishoiuasutus ravist keelduda või nõuda tasumist enne ravi osutamist.

Agne Nettan-Sepp vastas, et erakorralise abita inimene ei jää. Ta märkis, et Euroopa

ravikindlustuskaart on mõeldud ootamatute olukordade, mitte plaanilise ravi jaoks ja selles

osas midagi ei muutu.

Kati Kümnik lisas, et olukorrad võivad olla riigiti erinevalt lahendatud. Ta selgitas, et

Euroopa digiidentiteedikukru eesmärk on vältida ravikindlustuskaardi pahatahtlikku

kasutamist. Kui protseduur ei kuulu vältimatu abi hulka, saab hinnata inimese õigust teenusele

ning õiguse puudumisel tervishoiuasutus teenust ei osuta.

Tanel Kiik küsis, kas Euroopa ravikindlustuskaardi kuritarvitamine on Eestis tegelik

probleem ja kui palju selliseid juhtumeid esineb.

Agne Nettan-Sepp vastas, et seletuskirja kohaselt on selliste juhtumite arv Eestis väga väike

ja Eesti puhul ei saa rääkida ulatuslikust kuritarvitamisest. 2025. aastal esitasid Eesti

raviasutused ravikindlustuskaardi alusel osutatud tervishoiuteenuste eest Tervisekassale 5898

raviarvet kogusummas 2,1 miljonit eurot. Samal aastal esitati ravikindlustuskaardi valesti

kasutamise kohta 38 nõuet 35 000 euro väärtuses. A. Nettan-Sepplisas, et määrus on

üleeuroopaline ja teistes liikmesriikides võib selliseid juhtumeid olla rohkem.

Signe Riisalo märkis, et üleeuroopaline põhimõte kaitseb ka Eesti elanikke ja aitab vältida

süsteemi kuritarvitamist Eestis. Ravikindlustuseta välismaal abi vajavate inimeste toetamine

on siseriikliku õiguse küsimus, mida käesoleva päevakorrapunkti raames lahendada ei saa. Ta

tegi ettepaneku küsida SoMilt, kuidas lahendatakse praktikas olukord, kus inimene kasutab

välismaal tervishoiuteenust ilma Eestis kehtiva ravikindlustuseta.

Eero Merilind rõhutas vajadust inimesi paremini teavitada. Ta tõi näiteks Austrias

mäesuusatamisel viga saanud patsiendi ning märkis, et tema selgituse kohaselt ei oleks sama

inimene teisel pool mäge Šveitsis saanud Eesti ravikindlustuskaardi alusel abi ja oleks

vajanud erakindlustust.

Signe Riisalo küsis, kas komisjon toetab tutvustatud Eesti seisukohti. Ta märkis, et komisjon

saadab SoMile arutelus tõstatatud küsimuse kohta kirjaliku pöördumise.

3

Otsustati:

2.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud Eesti seisukohti (konsensus: Tanel Kiik, Helmen

Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind, Õnne Pillak, Signe Riisalo).

(allkirjastatud digitaalselt)

Signe Riisalo

Esimees

[email protected]

ARVAMUS

11.11.2026 nr 1-2/26-614

Kellele: Euroopa Liidu asjade komisjon

Istungi kuupäev: 10.11.2026

Võtsid osa: Signe Riisalo (esimees), Komisjoni liikmed: Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel

Lees, Eero Merilind, Õnne Pillak

Komisjoni ametnikud: Heidi Barot (nõunik-sekretariaadijuhataja), Helgi Kundla (nõunik),

Kristi Reindla (nõunik), Riin Lindpere (konsultant), Terle Kask (konsultant)

Puudusid: Irja Lutsar, Jaanus Karilaid, Kalle Grünthal ja Aleksandr Tšaplõgin

Kutsutud: Sotsiaalministeeriumi (SoM) hüvitiste ja pensionipoliitika osakonna nõunik Kati

Kümnik, Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakonna juhataja Agne Nettan-Sepp

Teema: Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse eelnõu, milles käsitletakse sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise

digiüleminekut ja millega kehtestatakse Euroopa sotsiaalkindlustuspassi (ESSPASS) raamistik

ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 883/2004, (EÜ) nr 987/2009 ja (EL) 2018/1724 –

COM(2026) 980

Ülevaade arutelust Sotsiaalkomisjon arutas oma 10.11.2026 istungil Eesti seisukohti Euroopa

sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise digitaliseerimise ja Euroopa

sotsiaalkindlustuspassi (ESSPASS) määruse eelnõu kohta COM(2026) 980.

Agne Nettan-Sepp tutvustas ESSPASSi määruse eelnõu ja Eesti seisukohti. Ta selgitas, et

eelnõu eesmärk on lihtsustada piiriüleselt kasutatavate sotsiaalkindlustusdokumentide

taotlemist, väljastamist ja kontrollimist ning vähendada inimeste, ettevõtjate ja ametiasutuste

halduskoormust. Ta rõhutas, et määruse eelnõuga ei muudeta piiriüleselt liikuvate inimeste

sotsiaalkindlustusõigusi. ESSPASS tugineb Euroopa digiidentiteedi raamistikule, millega

võetakse kasutusele Euroopa digiidentiteedikukkur.

A. Nettan-Sepp selgitas, et Euroopa ravikindlustuskaart ja A1 tõend väljastatakse sel hetkel

kehtivate andmete alusel, kuid inimese ravikindlustus võib dokumendi kehtivusajal lõppeda.

Näiteks võib töö kaotanud ja ravikindlustuseta jäänud inimene kasutada välismaal toimunud

õnnetuse järel Euroopa ravikindlustuskaarti, kuigi ravi eest peaks Tervisekassa asemel tasuma

inimene ise. Nii võivad riikidel tekkida kulud, mida nad ei peaks kandma. Ta lisas, et A1

tõendiga tõendatakse ajutiselt teises riigis töötava inimese suhtes kohaldatavat õigust. Näiteks

Rootsis töötava Eesti ehitaja puhul tõendab see sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse

tasumist Eestis.

A. Nettan-Sepp märkis Eesti seisukohti tutvustades, et Eesti toetab digitaalse lahenduse

kasutuselevõttu ning dokumentide väljastamise kiirendamist ja tõhustamist ühtsete

kokkulepitud standardite alusel. Ta rõhutas, et nii määruse rakendamiseks kui ka tehnilisi

kirjeldusi ja üksikasju sätestavate rakendusaktide jõustumiseks tuleb ette näha piisav aeg, et

võimaldada arenduste kavandamist ja elluviimist. Eesti nõustub, et kasutusel olevad Euroopa

ravikindlustuskaardid, mis ei ole aegunud ajaks, kui ravikindlustuskaarte hakatakse

2

väljastama ESSPASSi nõuetele vastavalt, asendatakse kahe aasta jooksul pärast ESSPASSi

nõuetele vastavaks muutumise tähtaega. Seejuures peab Eesti oluliseks, et plastkaardi omanik

saaks soovi korral kasutada ka digitaalset kaarti. Lõpetuseks rõhutas ta vajadust tagada

ESSPASSi koostalitusvõime digiidenditeedikukru, ühtse digivärava ning teiste olemasolevate

Euroopa Liidu digilahendustega, vältides seejuures paralleelsete tehniliste arenduste loomist.

Signe Riisalo pidas oluliseks, et digitaalse ravikindlustuskaardi kõrval säilib ka plastikkaardi

kasutamise võimalus, eelkõige väiksemate digioskustega ja erivajadustega inimestele. Ta

märkis, et inimeste kohanemisvõime on erinev ning uue lahendusega harjumine võtab aega.

Tanel Kiik küsis, kuidas on eelnõuga seotud selgitus, et Eestis ravikindlustuseta inimene

peab välismaal ravi eest ise tasuma ja kas võrreldes senise praktikaga muutub kontroll

rangemaks. Ta märkis, et ravikindlustuse puudumine on eraldiseisev probleem ja ei pidanud

põhjendatuks ega õiglaseks, et raskes olukorras inimene peab ravi eest ise tasuma. Ta palus

täpsustada, millised muudatused ettepanekuga kaasnevad.

Agne Nettan-Sepp vastas, et Eestis väljastatakse ravikindlustuskaart kolmeks aastaks, kuid

selle aja jooksul võib inimene kaotada töö ja jääda ravikindlustusest ilma. Sellisel juhul ei ole

tal õigust kaarti kasutada, kuigi kaardile märgitud kehtivusaeg ei ole lõppenud. Ta märkis, et

inimesi teavitatakse kaardi kasutamise õiguse lõppemisest, kuid siiski on esinenud juhtumeid,

kus ravikindlustuskaarti kasutatakse ilma vastava õiguseta ja Tervisekassa on pidanud tasuma

välismaal osutatud ravi eest. Ta selgitas, et digitaalne lahendus võimaldab teenuseosutajal

kontrollida ajakohaseid andmeid ja veenduda kaardi kasutamise õiguses.

Tanel Kiik märkis, et praegu võib inimene saada Euroopa ravikindlustuskaardi alusel ravi ja

õigus kulude hüvitamisele selgitatakse välja hiljem, kuid uus lahendus võimaldab

tervishoiuasutusel kindlustuskaitset kohapeal kontrollida. Ta küsis, kuidas tagatakse, et kiirem

kontroll ei halvenda patsiendi olukorda ja kas ravikindlustuse puudumisel võib

tervishoiuasutus ravist keelduda või nõuda tasumist enne ravi osutamist.

Agne Nettan-Sepp vastas, et erakorralise abita inimene ei jää. Ta märkis, et Euroopa

ravikindlustuskaart on mõeldud ootamatute olukordade, mitte plaanilise ravi jaoks ja selles

osas midagi ei muutu.

Kati Kümnik lisas, et olukorrad võivad olla riigiti erinevalt lahendatud. Ta selgitas, et

Euroopa digiidentiteedikukru eesmärk on vältida ravikindlustuskaardi pahatahtlikku

kasutamist. Kui protseduur ei kuulu vältimatu abi hulka, saab hinnata inimese õigust teenusele

ning õiguse puudumisel tervishoiuasutus teenust ei osuta.

Tanel Kiik küsis, kas Euroopa ravikindlustuskaardi kuritarvitamine on Eestis tegelik

probleem ja kui palju selliseid juhtumeid esineb.

Agne Nettan-Sepp vastas, et seletuskirja kohaselt on selliste juhtumite arv Eestis väga väike

ja Eesti puhul ei saa rääkida ulatuslikust kuritarvitamisest. 2025. aastal esitasid Eesti

raviasutused ravikindlustuskaardi alusel osutatud tervishoiuteenuste eest Tervisekassale 5898

raviarvet kogusummas 2,1 miljonit eurot. Samal aastal esitati ravikindlustuskaardi valesti

kasutamise kohta 38 nõuet 35 000 euro väärtuses. A. Nettan-Sepplisas, et määrus on

üleeuroopaline ja teistes liikmesriikides võib selliseid juhtumeid olla rohkem.

Signe Riisalo märkis, et üleeuroopaline põhimõte kaitseb ka Eesti elanikke ja aitab vältida

süsteemi kuritarvitamist Eestis. Ravikindlustuseta välismaal abi vajavate inimeste toetamine

on siseriikliku õiguse küsimus, mida käesoleva päevakorrapunkti raames lahendada ei saa. Ta

tegi ettepaneku küsida SoMilt, kuidas lahendatakse praktikas olukord, kus inimene kasutab

välismaal tervishoiuteenust ilma Eestis kehtiva ravikindlustuseta.

Eero Merilind rõhutas vajadust inimesi paremini teavitada. Ta tõi näiteks Austrias

mäesuusatamisel viga saanud patsiendi ning märkis, et tema selgituse kohaselt ei oleks sama

inimene teisel pool mäge Šveitsis saanud Eesti ravikindlustuskaardi alusel abi ja oleks

vajanud erakindlustust.

Signe Riisalo küsis, kas komisjon toetab tutvustatud Eesti seisukohti. Ta märkis, et komisjon

saadab SoMile arutelus tõstatatud küsimuse kohta kirjaliku pöördumise.

3

Otsustati:

2.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud Eesti seisukohti (konsensus: Tanel Kiik, Helmen

Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind, Õnne Pillak, Signe Riisalo).

(allkirjastatud digitaalselt)

Signe Riisalo

Esimees

[email protected]