HOOLDUSTÖÖTAJA VÄÄRIB VÄÄRIKAT PALKA

Kollektiivne pöördumine Riigikogule tervishoius töötavate hooldustöötajate töötasu ja esindatuse parandamiseks

29.09.2026.

MIKS ON MUUDATUST VAJA?

Tervishoiuvaldkonna üleriigilise kollektiivlepingu 2025–2026 kohaselt on alates 1. aprillist 2026 töötasu alammäär:

• hooldustöötajal 8,10 eurot tunnis; • õel ja tervishoiu tugispetsialistil 12,79 eurot tunnis; • eriõel ja ämmaemandal 13,27 eurot tunnis; • arstil 20,96 eurot tunnis; • eriarstil 22,81 eurot tunnis.

Need on kollektiivlepingus kokkulepitud töötasu alammäärad tervishoiuvaldkonnas.

Me ei too teiste tervishoiutöötajate palganumbreid välja selleks, et hooldustöötajaid arstidele, õdedele või ämmaemandatele vastandada. Kõik tervishoiutöötajad väärivad oma tööle, vastutusele ja kvalifikatsioonile vastavat töötasu.

Numbrid näitavad aga selgelt hooldustöötaja praegust kohta tervishoiu palgasüsteemis.

Tervise Arengu Instituudi 2025. aasta palgauuringu järgi oli 2025. aasta märtsis täistööajale taandatud mediaanbrutokuupalk koos kõigi lisatasudega:

• hooldajatel 1701 eurot; • õdedel ja ämmaemandatel 2688 eurot; • arstidel 5115 eurot.

Samas uuringus oli hooldajate keskmine brutotunnipalk koos regulaarsete lisatasudega 9,79 eurot.

Need andmed näitavad, et hooldustöötajate madal töötasu ei ole üksnes tunnetuslik probleem.

HOOLDUSTÖÖTAJA TÖÖ ON VAJALIK JA RASKE

Hooldustöötaja töö ei tähenda ainult söögi viimist või voodi tegemist.

Hooldustöötajad abistavad patsiente igapäevastes toimingutes, sealhulgas pesemisel, riietumisel, söömisel, tualetis käimisel ja liikumisel.

Nad vahetavad voodipesu ja mähkmeid, aitavad liikumisraskustega ning voodihaigeid patsiente, abistavad nende asendi muutmisel ja liikumisel ning aitavad patsiente ratastooli ja tagasi voodisse.

Nad saadavad patsiente uuringutele ja protseduuridele, hoolitsevad patsiendi lähiümbruse korrashoiu eest ning abistavad õdesid vastavalt töökorraldusele ja oma pädevusele.

Hooldustöötaja on sageli ka see inimene, kes patsiendiga palju kokku puutub ja märkab muutusi tema igapäevases seisundis ning edastab olulise info õele.

Töö on füüsiliselt koormav.

Hooldustöötajad puutuvad kokku kehavedelike, nakkusohu, raskelt haigete, eakate, liikumisvõimetute ja segaduses patsientidega. Töös võib ette tulla ka keerulisi või agressiivseid olukordi.

Töö on ka vaimselt raske, sest igapäevaselt puututakse kokku haiguse, valu, kannatuste ja surmaga.

Töötatakse öösiti, nädalavahetustel ja riigipühadel.

Leiame, et sellise töö puhul ei vasta 8,10 euro suurune tunnitasu alammäär piisavalt töö füüsilisele ja vaimsele koormusele ega selle vajalikkusele.

Seetõttu teeme ettepaneku tõsta tervishoius töötava hooldustöötaja tunnitasu alammäär vähemalt 12,15 euroni tunnis, mis tähendab praeguse 8,10 eurose alammääraga võrreldes 50-protsendilist tõusu.

HOOLDUSTÖÖTAJATA SUURENEB TEISTE TERVISHOIUTÖÖTAJATE KOORMUS

Kui hooldustöötajaid ei ole piisavalt, ei kao hooldusvajadus.

Patsient vajab endiselt pesemist, toitmist, liigutamist, tualetis abistamist, voodikoha korrastamist ja muud igapäevast hooldust.

Kui hooldustöötajaid ei ole piisavalt, langeb suurem osa nendest ülesannetest teistele töötajatele, sealhulgas õdedele.

See vähendab omakorda aega, mida õed saavad kasutada oma erialaste ülesannete täitmiseks.

Seetõttu ei ole hooldustöötajate töötasu üksnes ühe ametirühma küsimus.

See puudutab kogu tervishoiusüsteemi toimimist ja patsientidele antava abi kvaliteeti.

HOOLDUSVALDKONNA RAHASTAMISE PROBLEEM ON LAIEM

Rõhutame, et erihoolekanne ja tervishoiuvaldkonna kollektiivlepinguga hõlmatud hooldustöö ei ole üks ja sama valdkond ning eespool nimetatud 8,10-eurone alammäär ei laiene automaatselt kõigile erihoolekande töötajatele.

Erihoolekande olukord näitab siiski laiemat probleemi hooldust vajavatele inimestele teenuste tagamisel.

Sotsiaalministeerium taotles erihoolekandele järgmiseks neljaks aastaks 200 miljonit eurot lisaraha, muu hulgas uute teenuskohtade loomiseks ja erihooldekodudes töötavate inimeste palkade tõstmiseks.

Valitsus otsustas järgmiseks neljaks aastaks eraldada kuni 37 miljonit eurot kogu sotsiaal- ja tervisevaldkonna täiendavaks rahastamiseks.

See 37 miljonit eurot ei ole mõeldud ainult erihoolekandele. Sellest kavandatakse rahastada ka teisi sotsiaal- ja tervisevaldkonna vajadusi ning erihoolekandele mineva summa täpsem jaotus kujuneb riigieelarve menetlemise käigus.

Seetõttu ei väida me, et erihoolekanne sai 37 miljonit eurot.

Toome selle näite välja selleks, et näidata, kui suured on hooldusvaldkonnas hinnatud vajadused ning kui oluline on teha pikaajalisi otsuseid nii teenuste rahastamise kui ka neid teenuseid osutavate inimeste töötasu kohta.

HOOLDUSTÖÖTAJATE HÄÄL PEAB OLEMA KUULDAV

Tervishoiuvaldkonna kollektiivlepingus lepitakse kokku töötasu alammäärad ja mitmed muud töötingimused.

Leiame, et hooldustöötajatel peab olema nende töötasu ja töötingimusi puudutavates aruteludes senisest selgem ja vahetum hääl.

Hooldustöötajate kohta ei tohiks otsuseid teha ilma nende tegelikku töökogemust ja seisukohti kuulamata.

Soovime, et järgmiste kollektiivlepingu läbirääkimiste ning tervishoiu rahastamist puudutavate otsuste ettevalmistamisel oleks hooldustöötajate esindatus sisuliselt tagatud.

AVALIK HUVI ON JUBA OLEMAS

Käesolevale kollektiivsele pöördumisele eelnes sotsiaalmeedias avaldatud postitus hooldustöötajate palga, töökoormuse, vastutuse ja tunnustamise teemal. 29.septembri 2026 seisuga oli postitust jagatud üle 1000 korra ning see oli saanud ligikaudu 500 meeldimist.

Sotsiaalmeedia jagamine ei ole loomulikult võrdne käesolevale kollektiivsele pöördumisele antava ametliku toetusallkirjaga.

Suur jagamiste arv näitab aga, et hooldustöötajate töötasu ja töötingimuste küsimus kõnetab paljusid inimesi ning väärib sisulist avalikku arutelu.

Seetõttu viime selle küsimuse nüüd sotsiaalmeediast Riigikogu ette.

HOOLDUSTÖÖTAJA VÄÄRIB VÄÄRIKAT PALKA

Kollektiivne pöördumine Riigikogule tervishoius töötavate hooldustöötajate töötasu ja esindatuse parandamiseks

ETTEPANEK

Meie, käesolevale kollektiivsele pöördumisele allakirjutanud, teeme Riigikogule ettepaneku astuda koostöös Vabariigi Valitsuse, Sotsiaalministeeriumi ning tervishoiu kollektiivlepingu osapooltega samme, et:

1. tervishoius töötava hooldustöötaja töötasu alammäär tõuseks praeguselt 8,10 eurolt vähemalt 12,15 euroni tunnis;

2. hooldustöötajatel oleks sisuline ja otsene esindatus nende töötasu ja töötingimusi puudutavatel läbirääkimistel;

3. hinnataks üleriigiliselt hooldustöötajate tegelikku töökoormust, tööülesandeid, vastutust ja personali piisavust;

4. erialane väljaõpe, kutsetunnistus, töökogemus ja vastutuse suurenemine kajastuksid senisest selgemalt töötasus;

5. koostataks konkreetne tegevus- ja rahastamiskava hooldustöötajate töötasu ja töötingimuste parandamiseks.

MIKS ON MUUDATUST VAJA?

Tervishoiuvaldkonna üleriigilise kollektiivlepingu 2025–2026 kohaselt on alates 1. aprillist 2026 töötasu alammäär:

• hooldustöötajal 8,10 eurot tunnis; • õel ja tervishoiu tugispetsialistil 12,79 eurot tunnis; • eriõel ja ämmaemandal 13,27 eurot tunnis; • arstil 20,96 eurot tunnis; • eriarstil 22,81 eurot tunnis.

Need on kollektiivlepingus kokkulepitud töötasu alammäärad tervishoiuvaldkonnas.

Me ei too teiste tervishoiutöötajate palganumbreid välja selleks, et hooldustöötajaid arstidele, õdedele või ämmaemandatele vastandada. Kõik tervishoiutöötajad väärivad oma tööle, vastutusele ja kvalifikatsioonile vastavat töötasu.

Numbrid näitavad aga selgelt hooldustöötaja praegust kohta tervishoiu palgasüsteemis.

Tervise Arengu Instituudi 2025. aasta palgauuringu järgi oli 2025. aasta märtsis täistööajale taandatud mediaanbrutokuupalk koos kõigi lisatasudega:

• hooldajatel 1701 eurot; • õdedel ja ämmaemandatel 2688 eurot; • arstidel 5115 eurot.

Samas uuringus oli hooldajate keskmine brutotunnipalk koos regulaarsete lisatasudega 9,79 eurot.

Need andmed näitavad, et hooldustöötajate madal töötasu ei ole üksnes tunnetuslik probleem.

HOOLDUSTÖÖTAJA TÖÖ ON VAJALIK JA RASKE

Hooldustöötaja töö ei tähenda ainult söögi viimist või voodi tegemist.

Hooldustöötajad abistavad patsiente igapäevastes toimingutes, sealhulgas pesemisel, riietumisel, söömisel, tualetis käimisel ja liikumisel.

Nad vahetavad voodipesu ja mähkmeid, aitavad liikumisraskustega ning voodihaigeid patsiente, abistavad nende asendi muutmisel ja liikumisel ning aitavad patsiente ratastooli ja tagasi voodisse.

Nad saadavad patsiente uuringutele ja protseduuridele, hoolitsevad patsiendi lähiümbruse korrashoiu eest ning abistavad õdesid vastavalt töökorraldusele ja oma pädevusele.

Hooldustöötaja on sageli ka see inimene, kes patsiendiga palju kokku puutub ja märkab muutusi tema igapäevases seisundis ning edastab olulise info õele.

Töö on füüsiliselt koormav.

Hooldustöötajad puutuvad kokku kehavedelike, nakkusohu, raskelt haigete, eakate, liikumisvõimetute ja segaduses patsientidega. Töös võib ette tulla ka keerulisi või agressiivseid olukordi.

Töö on ka vaimselt raske, sest igapäevaselt puututakse kokku haiguse, valu, kannatuste ja surmaga.

Töötatakse öösiti, nädalavahetustel ja riigipühadel.

Leiame, et sellise töö puhul ei vasta 8,10 euro suurune tunnitasu alammäär piisavalt töö füüsilisele ja vaimsele koormusele ega selle vajalikkusele.

Seetõttu teeme ettepaneku tõsta tervishoius töötava hooldustöötaja tunnitasu alammäär vähemalt 12,15 euroni tunnis, mis tähendab praeguse 8,10 eurose alammääraga võrreldes 50-protsendilist tõusu.

HOOLDUSTÖÖTAJATA SUURENEB TEISTE TERVISHOIUTÖÖTAJATE KOORMUS

Kui hooldustöötajaid ei ole piisavalt, ei kao hooldusvajadus.

Patsient vajab endiselt pesemist, toitmist, liigutamist, tualetis abistamist, voodikoha korrastamist ja muud igapäevast hooldust.

Kui hooldustöötajaid ei ole piisavalt, langeb suurem osa nendest ülesannetest teistele töötajatele, sealhulgas õdedele.

See vähendab omakorda aega, mida õed saavad kasutada oma erialaste ülesannete täitmiseks.

Seetõttu ei ole hooldustöötajate töötasu üksnes ühe ametirühma küsimus.

See puudutab kogu tervishoiusüsteemi toimimist ja patsientidele antava abi kvaliteeti.

HOOLDUSVALDKONNA RAHASTAMISE PROBLEEM ON LAIEM

Rõhutame, et erihoolekanne ja tervishoiuvaldkonna kollektiivlepinguga hõlmatud hooldustöö ei ole üks ja sama valdkond ning eespool nimetatud 8,10-eurone alammäär ei laiene automaatselt kõigile erihoolekande töötajatele.

Erihoolekande olukord näitab siiski laiemat probleemi hooldust vajavatele inimestele teenuste tagamisel.

Sotsiaalministeerium taotles erihoolekandele järgmiseks neljaks aastaks 200 miljonit eurot lisaraha, muu hulgas uute teenuskohtade loomiseks ja erihooldekodudes töötavate inimeste palkade tõstmiseks.

Valitsus otsustas järgmiseks neljaks aastaks eraldada kuni 37 miljonit eurot kogu sotsiaal- ja tervisevaldkonna täiendavaks rahastamiseks.

See 37 miljonit eurot ei ole mõeldud ainult erihoolekandele. Sellest kavandatakse rahastada ka teisi sotsiaal- ja tervisevaldkonna vajadusi ning erihoolekandele mineva summa täpsem jaotus kujuneb riigieelarve menetlemise käigus.

Seetõttu ei väida me, et erihoolekanne sai 37 miljonit eurot.

Toome selle näite välja selleks, et näidata, kui suured on hooldusvaldkonnas hinnatud vajadused ning kui oluline on teha pikaajalisi otsuseid nii teenuste rahastamise kui ka neid teenuseid osutavate inimeste töötasu kohta.

HOOLDUSTÖÖTAJATE HÄÄL PEAB OLEMA KUULDAV

Tervishoiuvaldkonna kollektiivlepingus lepitakse kokku töötasu alammäärad ja mitmed muud töötingimused.

Leiame, et hooldustöötajatel peab olema nende töötasu ja töötingimusi puudutavates aruteludes senisest selgem ja vahetum hääl.

Hooldustöötajate kohta ei tohiks otsuseid teha ilma nende tegelikku töökogemust ja seisukohti kuulamata.

Soovime, et järgmiste kollektiivlepingu läbirääkimiste ning tervishoiu rahastamist puudutavate otsuste ettevalmistamisel oleks hooldustöötajate esindatus sisuliselt tagatud.

AVALIK HUVI ON JUBA OLEMAS

Käesolevale kollektiivsele pöördumisele eelnes sotsiaalmeedias avaldatud postitus hooldustöötajate palga, töökoormuse, vastutuse ja tunnustamise teemal. 29.septembri 2026 seisuga oli postitust jagatud üle 1000 korra ning see oli saanud ligikaudu 500 meeldimist.

Sotsiaalmeedia jagamine ei ole loomulikult võrdne käesolevale kollektiivsele pöördumisele antava ametliku toetusallkirjaga.

Suur jagamiste arv näitab aga, et hooldustöötajate töötasu ja töötingimuste küsimus kõnetab paljusid inimesi ning väärib sisulist avalikku arutelu.

Seetõttu viime selle küsimuse nüüd sotsiaalmeediast Riigikogu ette.

ME EI VASTANDA ENNAST TEISTELE

Me ei nõua arstide, õdede, ämmaemandate ega teiste töötajate palkade vähendamist.

Me ei soovi, et ühe tervishoiutöötajate rühma palgatõus tuleks teise arvelt.

Soovime, et ka hooldustöötaja töö saaks sellele vastava tunnustuse ja tasu.

Tervishoid on meeskonnatöö.

Hooldustöötaja on selle meeskonna vajalik osa.

MEIE KONKREETNE ETTEPANEK RIIGIKOGULE

Palume Riigikogul käsitleda hooldustöötajate töötasu ja töötingimuste küsimust ning teha koostöös Vabariigi Valitsuse, Sotsiaalministeeriumi ja tervishoiu kollektiivlepingu osapooltega ettepanekud, mille eesmärk on:

1. tõsta tervishoius töötava hooldustöötaja tunnitasu alammäär 8,10 eurolt vähemalt 12,15 euroni;

2. tagada hooldustöötajate sisuline esindatus nende töötasu ja töötingimusi puudutavatel läbirääkimistel;

3. hinnata üleriigiliselt hooldustöötajate töökoormust, vastutust, tööülesandeid ja personali piisavust;

4. siduda senisest selgemalt kvalifikatsioon, kutsetunnistus, töökogemus ja vastutuse tase töötasuga;

5. töötada välja konkreetne tegevus- ja rahastamiskava hooldustöötajate töötasu ja töötingimuste parandamiseks.

Soovime, et hooldustöötajate töötasu ei muutuks väärikamaks ainult öötöö, nädalavahetuste, riigipühade, lisavahetuste või ületundide arvelt.

Põhitöö peab olema vääriliselt tasustatud.

HOOLDUSTÖÖTAJA TÖÖ ON VAJALIK.

HOOLDUSTÖÖTAJA TÖÖ ON RASKE.

HOOLDUSTÖÖTAJA TÖÖ ON VASTUTUSRIKAS.

HOOLDUSTÖÖTAJA VÄÄRIB VÄÄRIKAT PALKA.

Kasutatud allikad

1. Tervishoiuvaldkonna üleriigiline kollektiivleping 2025–2026, punkt 2.1.2. 2. Tervise Arengu Instituut, „Tervishoiutöötajate palk suurenes“, 2025. 3. Sotsiaalministeerium, 2027. aasta riigieelarve sotsiaal- ja tervisevaldkonna prioriteete käsitlev info, september 2026. 4. ERR, „Valitsus suunab erihoolekandesse küsitust mitu korda vähem raha“, 29.09.2026.