ARVAMUS

11.11.2026 nr 1-2/26-447/9

Kellele: Euroopa Liidu asjade komisjon

Kellelt: Õiguskomisjon

Istungi kuupäev: (09.11.2026)

Võtsid osa: Lea Danilson-Järg, Peeter Ernits, Maria Jufereva-Skuratovski, Heljo Pikhof,

Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis Timpson (esimees), Vilja Toomast

Puudusid: Andre Hanimägi, Anti Haugas, Anti Poolamets ja Varro Vooglaid

Kutsutud: Siseministeeriumi Euroopa Liidu ja välisasjade osakonna juhataja Eva Puusepp,

Siseministeeriumi nõunikud Liina Pello ja Elisabeth Prants, Politsei- ja Piirivalveameti

esindaja Maria-Elisabeth Kool

Teema: Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb Euroopa

Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol), eelnõu kohta - COM(2026) 580

Ülevaade arutelust

Madis Timpsonandis teema tutvustamiseks sõna SIM esindajatele.

Elisabeth Prants selgitas sissejuhatuseks, et Europoli alusmääruse uuendamise vajadus

tuleneb muutunud julgeolekuolukorrast ning vajadusest tugevdada Europoli võimekust

tegutseda talle antud mandaadi ja pädevuse piires senisest operatiivsemalt ja tehniliselt

kaasaegsemalt ning võidelda tõhusamalt hübriidohtudega.

Ta rõhutas, et Europolil peab olema võimalus oma ülesandeid paremini täita, võtmata

seejuures üle Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide ülesandeid ning ületamata oma pädevuse

piire ehk politseitöö ja uurimiste läbiviimine on siiski iga liikmesriigi enda teha.

Liina Pello tutvustas lähemalt Eesti seisukohti. Ta märkis esmalt, et Europoli määruse mõju

ilmestamiseks saab tuua näite kõnekelmustest. Käesoleva aasta algusest kuni augustini oli

kõnekelmustega tekitatud kahju 6,9 miljonit eurot ning üldjuhul ei asu selliseid kelmusi

korraldavad grupeeringud Eestis, vaid teistes riikides. Nende paremaks tuvastamiseks,

leidmiseks ja kohtu ette toomiseks on vaja erinevate riikide politseiasutuste koostööd.

Ta tõi esile, et koostöös Europoliga on viimastel aastatel tuvastatud mitmeid rahvusvahelisi

organiseeritud kuritegevuse võrgustikke ning saadud kätte kuritegelikku vara. Probleem

seisneb aga selles, et kuritegelik vara liigub ja vahetab omanikku väga kiiresti. Seetõttu

peavad ka politseiasutused tegutsema kiiremini, sh vahetama kiiremini andmeid, saama

teistelt riikidelt teavet, koordineerima omavahelisi tegevust ning korraldama ühiseid

politseioperatsioone.

Ta selgitas, et selleks on vaja tugevamat Europoli ning Europoli võimekuse suurendamiseks

on kavas luua uusi andmevõrdlussüsteeme ja paremat analüütikat. Eesmärk on panna

liikmesriikide käsutuses olevad andmed ka paremini koos toimima, et nende põhjal oleks

võimalik tuvastada kuritegelikke võrgustikke ja tuua need kohtu ette ning Eesti toetab seda

eesmärki.

2

L. Pello rõhutas, et Eesti jaoks on küsimus aga selles, et kehtestada tuleb selged reeglid, mille

alusel süsteem toimima hakkab. On oluline, et andmeid saaks edastada ja grupeerida viisil,

mis tagab nende jälgitavuse ja kaitstuse. Samuti tuleb kaitsta inimeste privaatsust ning tagada,

et andmeid kasutatakse õiges kohas ja ulatuses ning juurdepääs andmetele peab olema

põhjendatud, asjakohane ja õigeaegne.

Ta märkis, et Europoli määruses on selleks juba praegu sätestatud kindlad reeglid, kuid uute

andmevõrdlussüsteemide loomisel tuleb andmete kasutamist veel täpsemalt reguleerida.

Kõikidel osapooltel peab olema võimalik kontrollida, kes ja kuidas andmeid kasutab, sh kes

on nende lõppkasutaja ja millisel eesmärgil neid kasutatakse. Ta rõhutas, et kui liikmesriik

seab andmekaitse osas piiranguid, tuleb neid ka arvestada kogu andmetöötluse ja analüüside

vältel.

L. Pello sõnas, et Europoli määrus on juba praegu päris hästi sõnastatud. Eesti seisukohtades

tuuakse esile täiendavad ja selgemad reeglid, mis puudutavad andmevahetust, andmete

kasutamist ja tõhusamat järelevalvet kogu andmetöötlustsükli vältel. Samuti peaks Eestil

olema võimalik kasutada muudatusteks valmistumiseks EL-i vahendeid ehk kui PPA-l,

Andmekaitse Inspektsioonil jt asutustel tekib Europoliga tugevama koostöö tegemiseks

vajadus lisavahendite või -võimekuse järele, peavad selleks olema tagatud ka vajalikud

vahendid.

Peeter Ernits küsis, kas kavandatavad muudatused aitavad lahendada ka olukordi, kus

kelmuse teel saadud raha liigub kiiresti näiteks Ameerika Ühendriikides asuvatele

ennustusplatvormidele ja kaob sealt.

Ta märkis, et sellistel juhtudel nõutakse temale teadaolevalt Euroopa uurimismäärust (EIO),

kuid Euroopas puudub praegu selles osas ühtne standard ning uuris, kas uus määrus aitab ka

EIO osas jõuda selgema standardini.

Liina Pello vastas, et määrus võimaldabki täpsemalt reguleerida andmevahetust ka

kolmandate riikidega, sh Ameerika Ühendriikidega. Muu hulgas täpsustatakse, millistel

tingimustel ja kui kiiresti andmeid vahetatakse.

Ta rõhutas, et just andmetöötluse kiirus peaks muudatustega kasvama ning kuigi see mõju ei

pruugi avalduda kohe, peaksid muudatused lähiaastatel siiski võimaldama paremini tuvastada

ja arestida ning tagastada kuritegelikku vara.

Peeter Ernits tõi esile, et politseinikud on talle selgitanud, et EIO on liialt üldine ega anna

piisavalt praktilist tulemust, mistõttu tuleks seda tõhusamaks muuta.

Ta tõi taas näiteks olukorrad, kus kuritegelik raha liigub kolmandas riigis kasiinodesse jms

kanalitesse ning selle tagasisaamiseks nõutakse EIO-t. Temale teadaolevalt on sellisel juhul

menetlus aga tihti aeglane või ei ole EIO praegusel kujul piisavalt tõhus, mistõttu jõuab raha

kiiresti kaduda või omanikku vahetada.

Maria-Elisabeth Kool vastas, et Eesti saadab EIO-t siiski üsna kiiresti ning Riigiprokuratuur

on selles osas heal tasemel. Ta juhtis tähelepanu, et rahaülekanded toimuvad siiski üle

maailma sekunditega ning ükski vormistuslik meede ei suuda nendega täielikult sammu

pidada.Tuleb märkida, et uues määruses käsitletakse muu hulgas koostöö parandamist ka

avaliku sektoriga, et muuta protsess kiiremaks.

M.-E. Kool lisas, et politseikoostöö ja teabevahetus, mis on Europoli tegevuse keskne osa,

erinevad EIO nn justiitsformaadist. Ta selgitas, et EIO-t kasutatakse juba konkreetses

kriminaalasjas tõendite kogumiseks. Riikidevaheline teabevahetus, sh kolmandate

osapooltega saab tegelikult toimuda EIO protsessist kiiremini ning uue määrusega püütaksegi

3

just seda raamistikku täpsustada ja kiirendada.

Peeter Ernits tõstatas veel küsimuse kõnekelmustega tekitatud kahju suuruse kohta. Ta

meenutas, et SIM esindaja nimetas käesoleva aasta augusti lõpuks välja petetud summana 6,9

miljonit eurot.

Temale teadaolevalt on Keskkriminaalpolitsei neid andmeid monitoorinud ning see kahju

ulatub alates käesoleva aasta algusest hoopis ligikaudu 14 miljoni euroni. Ta palus esitatud

arvu täpsustada.

Liina Pello vastas, et temale teadaolevate andmete kohaselt oli käesoleva aasta jaanuarist

kuni augustini kõnekelmustega tekitatud kahju 6,9 miljonit eurot.Talubas need andmed

täiendavalt üle kontrollida.

Madis Timpson palus pärast andmete täpsustamist need ka komisjonile edastada.

Esimees märkis, et peab Eesti seisukohti põhjendatuks ning tegi ettepaneku toetada VV

esitatud seisukohti.

Otsustati:

Toetada Riigikantselei kirjas nr 2-5/26-01548-3 toodud Vabariigi Valitsuse 29. oktoobri

2026.a istungil heaks kiidetud Eesti seisukohti (konsensus: Peeter Ernits, Maria Jufereva-

Skuratovski, Stig Rästa, Madis Timpson, Vilja Toomast).

Lugupidamisega,

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Timpson

esimees

Raini Laide 6 31 64 50 [email protected]

Selena Eenmaa 6 31 64 53 [email protected]

ARVAMUS

11.11.2026 nr 1-2/26-447/9

Kellele: Euroopa Liidu asjade komisjon

Kellelt: Õiguskomisjon

Istungi kuupäev: (09.11.2026)

Võtsid osa: Lea Danilson-Järg, Peeter Ernits, Maria Jufereva-Skuratovski, Heljo Pikhof,

Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis Timpson (esimees), Vilja Toomast

Puudusid: Andre Hanimägi, Anti Haugas, Anti Poolamets ja Varro Vooglaid

Kutsutud: Siseministeeriumi Euroopa Liidu ja välisasjade osakonna juhataja Eva Puusepp,

Siseministeeriumi nõunikud Liina Pello ja Elisabeth Prants, Politsei- ja Piirivalveameti

esindaja Maria-Elisabeth Kool

Teema: Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb Euroopa

Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol), eelnõu kohta - COM(2026) 580

Ülevaade arutelust

Madis Timpsonandis teema tutvustamiseks sõna SIM esindajatele.

Elisabeth Prants selgitas sissejuhatuseks, et Europoli alusmääruse uuendamise vajadus

tuleneb muutunud julgeolekuolukorrast ning vajadusest tugevdada Europoli võimekust

tegutseda talle antud mandaadi ja pädevuse piires senisest operatiivsemalt ja tehniliselt

kaasaegsemalt ning võidelda tõhusamalt hübriidohtudega.

Ta rõhutas, et Europolil peab olema võimalus oma ülesandeid paremini täita, võtmata

seejuures üle Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide ülesandeid ning ületamata oma pädevuse

piire ehk politseitöö ja uurimiste läbiviimine on siiski iga liikmesriigi enda teha.

Liina Pello tutvustas lähemalt Eesti seisukohti. Ta märkis esmalt, et Europoli määruse mõju

ilmestamiseks saab tuua näite kõnekelmustest. Käesoleva aasta algusest kuni augustini oli

kõnekelmustega tekitatud kahju 6,9 miljonit eurot ning üldjuhul ei asu selliseid kelmusi

korraldavad grupeeringud Eestis, vaid teistes riikides. Nende paremaks tuvastamiseks,

leidmiseks ja kohtu ette toomiseks on vaja erinevate riikide politseiasutuste koostööd.

Ta tõi esile, et koostöös Europoliga on viimastel aastatel tuvastatud mitmeid rahvusvahelisi

organiseeritud kuritegevuse võrgustikke ning saadud kätte kuritegelikku vara. Probleem

seisneb aga selles, et kuritegelik vara liigub ja vahetab omanikku väga kiiresti. Seetõttu

peavad ka politseiasutused tegutsema kiiremini, sh vahetama kiiremini andmeid, saama

teistelt riikidelt teavet, koordineerima omavahelisi tegevust ning korraldama ühiseid

politseioperatsioone.

Ta selgitas, et selleks on vaja tugevamat Europoli ning Europoli võimekuse suurendamiseks

on kavas luua uusi andmevõrdlussüsteeme ja paremat analüütikat. Eesmärk on panna

liikmesriikide käsutuses olevad andmed ka paremini koos toimima, et nende põhjal oleks

võimalik tuvastada kuritegelikke võrgustikke ja tuua need kohtu ette ning Eesti toetab seda

eesmärki.

2

L. Pello rõhutas, et Eesti jaoks on küsimus aga selles, et kehtestada tuleb selged reeglid, mille

alusel süsteem toimima hakkab. On oluline, et andmeid saaks edastada ja grupeerida viisil,

mis tagab nende jälgitavuse ja kaitstuse. Samuti tuleb kaitsta inimeste privaatsust ning tagada,

et andmeid kasutatakse õiges kohas ja ulatuses ning juurdepääs andmetele peab olema

põhjendatud, asjakohane ja õigeaegne.

Ta märkis, et Europoli määruses on selleks juba praegu sätestatud kindlad reeglid, kuid uute

andmevõrdlussüsteemide loomisel tuleb andmete kasutamist veel täpsemalt reguleerida.

Kõikidel osapooltel peab olema võimalik kontrollida, kes ja kuidas andmeid kasutab, sh kes

on nende lõppkasutaja ja millisel eesmärgil neid kasutatakse. Ta rõhutas, et kui liikmesriik

seab andmekaitse osas piiranguid, tuleb neid ka arvestada kogu andmetöötluse ja analüüside

vältel.

L. Pello sõnas, et Europoli määrus on juba praegu päris hästi sõnastatud. Eesti seisukohtades

tuuakse esile täiendavad ja selgemad reeglid, mis puudutavad andmevahetust, andmete

kasutamist ja tõhusamat järelevalvet kogu andmetöötlustsükli vältel. Samuti peaks Eestil

olema võimalik kasutada muudatusteks valmistumiseks EL-i vahendeid ehk kui PPA-l,

Andmekaitse Inspektsioonil jt asutustel tekib Europoliga tugevama koostöö tegemiseks

vajadus lisavahendite või -võimekuse järele, peavad selleks olema tagatud ka vajalikud

vahendid.

Peeter Ernits küsis, kas kavandatavad muudatused aitavad lahendada ka olukordi, kus

kelmuse teel saadud raha liigub kiiresti näiteks Ameerika Ühendriikides asuvatele

ennustusplatvormidele ja kaob sealt.

Ta märkis, et sellistel juhtudel nõutakse temale teadaolevalt Euroopa uurimismäärust (EIO),

kuid Euroopas puudub praegu selles osas ühtne standard ning uuris, kas uus määrus aitab ka

EIO osas jõuda selgema standardini.

Liina Pello vastas, et määrus võimaldabki täpsemalt reguleerida andmevahetust ka

kolmandate riikidega, sh Ameerika Ühendriikidega. Muu hulgas täpsustatakse, millistel

tingimustel ja kui kiiresti andmeid vahetatakse.

Ta rõhutas, et just andmetöötluse kiirus peaks muudatustega kasvama ning kuigi see mõju ei

pruugi avalduda kohe, peaksid muudatused lähiaastatel siiski võimaldama paremini tuvastada

ja arestida ning tagastada kuritegelikku vara.

Peeter Ernits tõi esile, et politseinikud on talle selgitanud, et EIO on liialt üldine ega anna

piisavalt praktilist tulemust, mistõttu tuleks seda tõhusamaks muuta.

Ta tõi taas näiteks olukorrad, kus kuritegelik raha liigub kolmandas riigis kasiinodesse jms

kanalitesse ning selle tagasisaamiseks nõutakse EIO-t. Temale teadaolevalt on sellisel juhul

menetlus aga tihti aeglane või ei ole EIO praegusel kujul piisavalt tõhus, mistõttu jõuab raha

kiiresti kaduda või omanikku vahetada.

Maria-Elisabeth Kool vastas, et Eesti saadab EIO-t siiski üsna kiiresti ning Riigiprokuratuur

on selles osas heal tasemel. Ta juhtis tähelepanu, et rahaülekanded toimuvad siiski üle

maailma sekunditega ning ükski vormistuslik meede ei suuda nendega täielikult sammu

pidada.Tuleb märkida, et uues määruses käsitletakse muu hulgas koostöö parandamist ka

avaliku sektoriga, et muuta protsess kiiremaks.

M.-E. Kool lisas, et politseikoostöö ja teabevahetus, mis on Europoli tegevuse keskne osa,

erinevad EIO nn justiitsformaadist. Ta selgitas, et EIO-t kasutatakse juba konkreetses

kriminaalasjas tõendite kogumiseks. Riikidevaheline teabevahetus, sh kolmandate

osapooltega saab tegelikult toimuda EIO protsessist kiiremini ning uue määrusega püütaksegi

3

just seda raamistikku täpsustada ja kiirendada.

Peeter Ernits tõstatas veel küsimuse kõnekelmustega tekitatud kahju suuruse kohta. Ta

meenutas, et SIM esindaja nimetas käesoleva aasta augusti lõpuks välja petetud summana 6,9

miljonit eurot.

Temale teadaolevalt on Keskkriminaalpolitsei neid andmeid monitoorinud ning see kahju

ulatub alates käesoleva aasta algusest hoopis ligikaudu 14 miljoni euroni. Ta palus esitatud

arvu täpsustada.

Liina Pello vastas, et temale teadaolevate andmete kohaselt oli käesoleva aasta jaanuarist

kuni augustini kõnekelmustega tekitatud kahju 6,9 miljonit eurot.Talubas need andmed

täiendavalt üle kontrollida.

Madis Timpson palus pärast andmete täpsustamist need ka komisjonile edastada.

Esimees märkis, et peab Eesti seisukohti põhjendatuks ning tegi ettepaneku toetada VV

esitatud seisukohti.

Otsustati:

Toetada Riigikantselei kirjas nr 2-5/26-01548-3 toodud Vabariigi Valitsuse 29. oktoobri

2026.a istungil heaks kiidetud Eesti seisukohti (konsensus: Peeter Ernits, Maria Jufereva-

Skuratovski, Stig Rästa, Madis Timpson, Vilja Toomast).

Lugupidamisega,

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Timpson

esimees

Raini Laide 6 31 64 50 [email protected]

Selena Eenmaa 6 31 64 53 [email protected]