| Dokumendiregister | Justiits- ja Digiministeerium |
| Viit | 8-2/8245 |
| Registreeritud | 12.11.2026 |
| Sünkroonitud | 13.11.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
| Sari | 8-2 Arvamused teiste ministeeriumide eelnõudele (arvamused, memod, kirjavahetus) |
| Toimik | 8-2/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Haridus- ja Teadusministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Haridus- ja Teadusministeerium |
| Vastutaja | Kristel Soodla (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Õigusloome korralduse talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
EELNÕU 12.11.2026
MÄÄRUS
[Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber]
Eesti keeletehnoloogia programmi elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse keeleseaduse § 6 lõigete 3 ja 4 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse Eesti keeletehnoloogia programmist toetusmeetmete (edaspidi meede) elluviimiseks toetuse taotlemise, andmise, kasutamise ja tagasinõudmise tingimused ning kord.
(2) Toetuse andmist rahastab Haridus- ja Teadusministeerium riigieelarvest. Toetust antakse riigieelarveliste vahendite olemasolu korral.
(3) Määruses nimetatud programmi viib ellu ja koordineerib Eesti Keele Instituut (edaspidi rakendusüksus).
(4) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust.
§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja toetatavad tegevused
(1) Programmi eesmärk on riiklikul tasandil arendada ja luua eesti keele säilimiseks ja arenguks vajalikku keeletehnoloogiat, sealhulgas baastehnoloogiat, ressursse ja rakendusi, ning tagada nende kasutuselevõtt ühiskonnas.
(2) Programmi eesmärkide saavutamiseks toetatakse kahte meedet: 1) baastehnoloogiate ja -ressursside arendamine; 2) keeletehnoloogia kasutuselevõtt lahendustes ja rakendustes.
(3) Toetust antakse järgmistele meetme eesmärgiga otseselt seotud tegevustele: 1) alus- ja rakendusuuringute ning eksperimentaalarenduse läbiviimine; 2) tulemuste publitseerimine ning andmete hoiustamine ja avaldamine; 3) meetmega seotud teadusarenduse (edaspidi TA) tegevuseks vajaliku aparatuuri,
seadmete ja tarkvara soetamine ja hooldamine või olemasolevate seadmete ja aparatuuri kaasajastamine ja hooldamine;
4) teadustaristu, sealhulgas välisriikides asuva teadustaristu kasutamine; 5) teadus- ja arendustöötajate mobiilsuse ja pädevuse kasvatamine;
2
6) TA-alane riigisisene ja rahvusvaheline koostöö ja võrgustamine; 7) teadustulemuste tutvustamine ja levitamine, meetme tegevuse tutvustamine ning
vajaduse korral teadmussiirde arendamine; 8) meetme tegevuste (edaspidi ka projekt) juhtimine ja administreerimine.
(4) Programmist ei toetata: 1) investeeringuid, välja arvatud § 2 lõike 3 punktis 3 ja § 10 lõike 2 punktis 4 nimetatud
seadmete, aparatuuri ning põhi- või väikevara soetamine; 2) organisatsiooni liikmemakse; 3) esinduskulu ja erisoodustusmakse; 4) trahve, kohtukulu ja viiviseid; 5) vara ostmist eraisikule; 6) remondi- ja ehituskulu; 7) mööbli- ja inventari soetamise kulu, välja arvatud § 2 lõike 3 punktis 3 ja § 10 lõike 2
punktis 4 nimetatud aparatuur, mis kvalifitseerub erialainventariks; 8) sularahas tasutud kulu; 9) kulu, mis on toetuse saajal hüvitatud teistest meetmetest, riigieelarvest, muust avaliku
sektori või välisabi vahenditest.
§ 3. Programmi elluviimine ja juhtimine
(1) Programmi meetme tegevusi korraldab rakendusüksus, kes juhindub oma töös programmis kirjeldatud põhimõtetest ning programmi nõukogu (edaspidi nõukogu) ettepanekutest.
(2) Rakendusüksus: 1) korraldab keeletehnoloogia valdkonna koordineerimis-, seire- ja tugitegevusi; 2) viib ellu rakendusüksuse tegevuskava kohaseid programmi teadus- ja arendustegevusi; 3) korraldab avatud taotlusvoorud ning taotlusvooru esitatud taotluste retsenseerimise ja
hindamise; 4) kinnitab taotluste retsenseerimiseks valdkondlike ekspertide nimekirja; 5) vahendab sihtrühmadele ja avalikkusele toetamispõhimõtete kohta teavet; 6) kontrollib toetuse saaja esitatud aruandeid; 7) nõuab tagasi mittesihtotstarbeliselt kasutatud toetuse.
(3) Meetmes kokku lepitud tegevuste täitmist suunab kuni seitsmeliikmeline nõuandev nõukogu, mille koosseisu kinnitab rakendusüksuse juht käskkirjaga kuni viieks aastaks.
(4) Nõukogusse kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Justiits- ja Digiministeeriumi, ülikoolide ning erasektori esindajad.
(5) Nõukogu: 1) töötab koosoleku vormis; 2) kinnitab taotlusvoorude juhendid; 3) valib valdkondlike ekspertide ettepanekute alusel toetatavad taotlused ja teeb
rakendusüksuse juhile ettepaneku toetuse määramiseks; 4) hindab programmi elluviimiseks koostatud rakendusüksuse tegevuskava ja eelarvet
keeletehnoloogia valdkonna koordineerimise ja tugitegevuste ning keeletehnoloogia TA-tegevuse kohta;
5) nõustab ministeeriumi programmi eelarve jaotumist meetme tegevuste ning rakendusüksuse tegevuste vahel;
6) nõustab rakendusüksust tegevuste elluviimisel, koordineerimisel ja hindamisel; 7) teeb ettepanekuid keeletehnoloogia valdkonna toetamise põhimõtete ja TA-tegevuse
muutmiseks, arendamiseks ja kujundamiseks;
3
8) levitab teavet keeletehnoloogia toetamise eesmärkide ja tulemuste kohta.
§ 4. Programmi eelarve
(1) Programmi eelarve jaguneb: 1) taotlusvoorude kaudu antavad toetused, mida saavad taotleda määruse § 5 lõikes 1
nimetatud sihtrühmad määruse § 2 lõikes 2 sätestatud meetmete elluviimiseks; 2) rakendusüksuse eelarvevahendid, mis nähakse ette rakendusüksuse eelarves
keeletehnoloogia valdkonna riiklike koordineerimis- ja tugitegevuste ning nõukoguga kooskõlastatud tegevuskava kohaste teadus- ja arendustegevuste elluviimiseks ning programmi haldamiseks.
(2) Lõikes 1 nimetatud toetusteks ettenähtud vahendite ja rakendusüksuse tegevuste eelarvelise jaotuse kinnitab valdkonna eest vastutav minister.
2. peatükk Toetuse taotlemine, hindamine, määramine ja kasutamine
§ 5. Nõuded taotlejale ja projekti täitjale
(1) Toetust saavad taotleda avaliku, era- ja kolmanda sektori asutused ning asutuste konsortsiumid alus- ja rakendusuuringuteks. Taotleja on avaliku, era- või kolmanda sektori asutus või asutuste konsortsium, kelle töötaja osaleb projektis vastutava täitjana.
(2) Vastutav täitja on projekti juht, kellel on taotlejaga kehtiv tööleping töö asukohaga Eestis.
(3) Põhitäitja on isik, kellel on projekti täitmise ajal taotleja või partneriga kehtiv tööleping ning kelle töö on taotluses esitatud projektiga sisuliselt seotud.
(4) Projekti täitja on isik, kes panustab projekti eesmärkide saavutamisse ja kellel on projekti tegevuste elluviimise perioodil toetuse saaja või partneriga lepinguline suhe või kes on toetuse saaja, partneri või koostööasutuse üliõpilane ning ei ole projekti tegevuste perioodil akadeemilisel puhkusel.
(5) Partner on avaliku, era- või kolmanda sektori asutus või asutuste konsortsium, kelle töötaja osaleb projektis põhitäitjana.
§ 6. Taotlusvooru korraldamine ja toetuse taotlemine
(1) Toetuse andmiseks korraldab rakendusüksus taotlusvooru, kuulutades selle välja oma kodulehel ning teistes infokanalites.
(2) Taotleja esitab taotluse rakendusüksuse määratud tähtajaks Eesti Teadusinfosüsteemis (edaspidi ETIS).
(3) Taotluses märgitakse: 1) üldandmed toetuse taotleja ja partneri ning projekti elluviimisel osalevate isikute kohta
koos selgitusega, milline on osaliste kompetents, rollid ja vastutused; 2) partneri osalemise korral partneri kinnituskiri; 3) projekti nimetus; 4) projekti lühikirjeldus; 5) taotletava toetuse kasutamise periood; 6) projekti vajalikkus, sh olulisus programmi eesmärkide saavutamise seisukohalt;
4
7) projekti eesmärgid, meetodid ja tööplaan, sh eeldatav ajakava aastate kaupa ja projekti eesmärkide saavutamiseks vajaliku taristu kirjeldus;
8) projekti eeldatavad tulemused, nende potentsiaalne rakendatavus, ühilduvus olemasolevate keeletehnoloogiliste projektide ja rakendustega;
9) riskid, mis võivad takistada projekti eesmärkide täitmist; 10) olulisus Eesti teadusele, ühiskonnale ja majandusele ning võimalikud jätkamissuunad; 11) andmehaldusplaan, sh andmestiku loomise, kogumise, talletamine põhimõtted ning
selgitus, kuidas tagatakse tulemuste vastavus programmi litsentsimispõhimõtetele; 12) eaduseetika põhimõtete järgimise kinnitus; 13) seotud uurimisprojektid; 14) vastutava täitja ja kõigi täitjate senine teadus- ja arendustegevus keeletehnoloogia
valdkonnas; 15) projekti eelarve üheaastase perioodi kohta, mitmeaastase projekti puhul ka kogu
projekti eelarve, ning üldine selgitus, kuidas eelarve järgnevatel projektiaastatel jaguneb;
16) toetuse taotlemisel keeletehnoloogia kasutuselevõtuks lahendustes ja rakendustes nimetatakse ka teenused, tooted ja rakendused, kuhu keeletehnoloogiline komponent integreeritakse.
(4) Kui taotleja on projektile taotlenud või saanud rahastust ka mujalt, märgib ta taotlusesse selle mahu ja allika.
(5) Toetuse periood on kuni neli aastat tingimusel, et projekt lõppeb enne programmi perioodi lõppu.
(6) Taotleja esitab taotluse eesti keeles koos ingliskeelse kokkuvõttega.
(7) Taotluse esitamisel kinnitab taotleja, et taotlus on esitatud määruses kehtestatud toetuse andmise tingimusi ja korda arvestades.
§ 7. Taotluste retsenseerimine, hindamine ja otsuse tegemine
(1) Nõuetele vastavaid taotlusi retsenseerivad valdkondlikud eksperdid ning hindab nõukogu.
(2) Ekspert ja nõukogu liige peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega tagama oma erapooletuse ja sõltumatuse hinnatavatest taotlustest, taotlejatest ja partneritest. Seotuse või huvide konflikti ilmnemisel on retsenseerija ja hindaja kohustatud end taandama haldusmenetluse seaduses sätestatud korras ja alustel.
(3) Iga taotlust retsenseerib vähemalt kaks eksperti, kellest üks on rakendusüksuse esindaja ja teine väljastpoolt rakendusüksust. Vajaduse korral võib rakendusüksus kaasata täiendavaid eksperte või küsida lisaretsensioone.
(4) Retsensent analüüsib taotlust käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud kriteeriumide alusel ja koostab kirjaliku hinnangu iga kriteeriumi kohta koos hinnetega lõigete 6 ja 7 kohaselt.
(5) Taotluse retsenseerimisel ja hindamisel võetakse arvesse järgmisi kriteeriume: 1) projekti läbimõeldus, põhjendatus ning vastavus programmi eesmärkidele ja
alaeesmärgile, sealhulgas metoodika sobivus eesmärkide saavutamiseks ning eelarve ja planeeritud tegevuste vastavus;
2) projekti oodatavad tulemused, sealhulgas tulemuste rakendatavus, ühilduvus olemasolevate keeletehnoloogiliste projektide ja rakendustega, andmete vabakasutuse potentsiaal ja kasutustingimuste standardsus;
5
3) vastutava täitja ja meeskonna vastavus, nende eelnev kogemus keeletehnoloogia valdkonnas ja suutlikkus projekti ellu viia ning keeletehnoloogilise taristu sobivus;
4) projekti mõju ja olulisus Eesti keeletehnoloogia valdkonnale, Eesti teadusele, ühiskonnale ja majandusele laiemalt.
(6) Taotlusi hinnatakse kriteeriumite kaupa skaalal 1–5, kus 1 – mitterahuldav; 2 – rahuldav; 3 – hea; 4 – väga hea; 5 – suurepärane. Hinne antakse 0,5 punkti täpsusega. Hinnatavate kriteeriumite osakaalud on võrdsed.
(7) Hinnete tõlgendus on järgmine: 1) mitterahuldav (1) – taotluses on hindamiskriteeriumi mitmeid aspekte käsitletud
ebapiisavalt ja/või selles on arvukalt nõrkusi; 2) rahuldav (2) – taotluses on hindamiskriteeriumide enamik aspekte käsitletud väga
üldiselt ning selles esineb märkimisväärseid nõrkusi. Taotluse parandamiseks oleks vaja olulisi muudatusi ja täpsustusi;
3) hea (3) – taotluses on hindamiskriteeriumide enamik olulisi aspekte käsitletud hästi, ent esineb mitmeid puudusi. Mitmed olulised aspektid vajanuks põhjalikumat ja selgemat käsitlemist. Korralik, ent mitmete küsitavustega uurimisprojekt;
4) väga hea (4) – taotluses on hindamiskriteeriumide enamik olulisi aspekte käsitletud väga hästi ning võib esineda vaid üksikuid puudusi või küsitavusi. Soovitatavad oleksid vähesed muudatused. Taotlus on rahvusvahelises võrdluses konkurentsivõimeline;
5) suurepärane (5) – taotlus on silmapaistvalt hästi koostatud ning vastab hindamiskriteeriumide kõikidele alakriteeriumidele parimal võimalikul moel. Taotlus on rahvusvahelises võrdluses konkurentsivõimeline. Erakordselt tugev taotlus kõigis selle aspektides. Suurepärane hinne on erakordne ning vajab sellisena eraldi põhjendamist.
(8) Ekspertide arvamuste ja retsensioonide põhjal koostatakse taotlusele esialgne koondhinnang, mis edastatakse nõukogule.
(9) Nõukogu tutvub taotlustega ja ekspertide retsensioonidega, hindab taotluste sisulist kvaliteeti ning koostab hinnangu, mis edastatakse taotlejale ja vastutavale täitjale vastuväidete esitamiseks rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul.
(10)Nõukogu kinnitab igale taotlusele lõigete 6 ja 7 alusel lõpphinde ja -hinnangu, koostab taotluste paremusjärjestuse kummagi meetme kohta eraldi ning teeb rakendusüksuse juhile põhjendatud ettepaneku toetuse eraldamiseks, osaliseks eraldamiseks või taotluse rahuldamata jätmiseks, jälgides, et keeletehnoloogia eri valdkonnad areneksid võrreldavalt ühtlaselt.
(11)Taotluse võib osaliselt rahuldada, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole eelarvevahendite piiratuse tõttu võimalik või kui taotluses sisalduvad mittetoetatavad kulud, tingimusel et toetuse taotletud summa vähendamisel või tegevuste muutmisel on projekti eesmärkide saavutamine endiselt tagatud. Toetuse summa vähendamine ei tohi mõjutada taotluste paremusjärjestust.
(12)Enne taotluse osalise rahuldamise ettepaneku tegemist või otsuse andmist kuulatakse taotleja ära ning talle antakse rakendusüksuse määratud mõistlik tähtaeg taotluse osalise rahuldamisega nõustumiseks ning vajaduse korral projekti tegevuste ja eelarve kohandamiseks.
6
(13)Kui taotleja ei anna määratud tähtajaks nõusolekut taotluse osaliseks rahuldamiseks või kui projekti eesmärkide saavutamine vähendatud toetusega ei ole võimalik, teeb rakendusüksuse juht taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(14)Taotlusi, mille vähemalt ühe kriteeriumi hinne on mitterahuldav, ei rahastata.
(15)Kui taotleja, kelle taotluse rahuldamiseks on nõukogu teinud rakendusüksuse juhile ettepaneku või kellele on määratud toetus, loobub sellest enne toetusperioodi algust, tehakse ettepanek määrata toetus paremusjärjestuses järgmisele taotlejale.
(16)Rakendusüksuse juht teeb nõukogu ettepaneku alusel toetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise otsuse käskkirjaga kahe kuu jooksul taotluste esitamise tähtajast arvates. Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse faktiline ja õiguslik alus ning põhjendused, lähtudes hindamiskriteeriumide alusel antud hinnangutest ja kaalutlustest.
(17)Rakendusüksus jätab taotluse läbi vaatamata, kui: 1) taotluses esinevad puudused ning taotleja ei ole neid rakendusüksuse määratud
tähtajaks kõrvaldanud; 2) taotlus on esitatud pärast taotluste esitamise tähtaja möödumist ja tähtaega ei ennistata.
(18)Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui: 1) taotleja on esitanud valeandmeid; 2) esineb ja leiab tõendamist plagiaadikahtlus; 3) taotleja ei ole varasemat aruannet esitanud ega tee seda määratud tähtaja jooksul; 4) taotlus vastab nõuetele, kuid taotluste rahastamise eelarvevahendite piiratuse tõttu ei
mahu taotlus paremusjärjestuse alusel rahuldatavate taotluste hulka; 5) taotlus või taotleja ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele.
§ 8. Toetuse eraldamine
(1) Toetuse saajaid teavitatakse e-posti teel ja avalikustatakse rakendusüksuse kodulehel.
(2) Toetuse määramise otsuses märgitakse: 1) toetuse saaja; 2) toetatava projekti pealkiri; 3) toetuse summa projekti kohta; 4) toetatavate tegevuste nimetus; 5) toetuse väljamakse tegemise tähtaeg; 6) toetuse kasutamise periood; 7) projekti lõppemise tähtaeg; 8) vahe- ja lõpparuande esitamise tähtaeg.
(3) Toetus eraldatakse toetuse saajale rakendusüksuse ja toetuse saaja vahel sõlmitava toetuslepingu (edaspidi leping) alusel, milles on esitatud poolte õigused, kohustused ja vastutus.
(4) Leping sõlmitakse pärast määruse § 7 lõikes 13 nimetatud otsuse tegemist. Mitmeaastase projekti korral sõlmitakse leping igal aastal uuesti.
(5) Kui projektis osaleb partner, on lepingu sõlmimise eeldus, et taotleja esitab rakendusüksusele taotleja ja partneri vahel sõlmitud koostöölepingu.
7
(6) Kui enne lepingu sõlmimist selgub, et taotleja või tema partner ei vasta enam määruse nõuetele, on rakendusüksusel õigus jätta leping sõlmimata ning määrata toetus määruse § 7 lõikes 12 nimetatud korras järgmisele taotlejale.
§ 9. Toetuse eraldamine mitmeaastastele projektidele
(1) Toetuse eraldamise jätkamiseks esitab vastutav täitja rakendusüksuse määratud tähtajaks ETIS-es järgmised toetuse saaja kinnitatud andmed: 1) muudatused põhitäitjate ja täitjate koosseisus; 2) eelmise lepinguperioodi uurimistöö kokkuvõtte ja tulemused ning olulised
muudatused uurimistööd võrreldes algselt kavandatuga; 3) asjaomase eetikakomitee kooskõlastus, kui see on asjakohane; 4) toetusest rahastatud otseste kulude jaotus; 5) projektiga seotud uurimistööd avalikkusele tutvustavate tegevuste ülevaade; 6) toetuse eraldamisele seatud tingimuste täitmine, kui see on asjakohane; 7) järgmise lepinguperioodi tegevuskava ning eelarve.
(2) Rakendusüksusel on õigus nõuda vastutavalt täitjalt ja toetuse saajalt täiendavate andmete esitamist.
(3) Kui rakendusüksus ei tuvasta olulisi muutusi projekti täitmise jätkusuutlikkuses või muude määruses kehtestatud tingimuste täitmises, sõlmitakse toetuse eraldamise jätkamiseks uus leping, millega jätkatakse toetuse eraldamist.
(4) Kui see on projekti jätkusuutlikkuse või muude määruses kehtestatud tingimuste täitmise tagamiseks vajalik, on rakendusüksusel õigus seada nõukogu ettepanekul tingimused, mida vastutav täitja ja toetuse saaja on kohustatud toetuse eraldamise jätkamiseks täitma.
(5) Rakendusüksusel on nõukogu ettepanekul õigus teha juhi käskkirjaga otsus mitte jätkata toetust, juhul kui: 1) käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tingimused ei ole täidetud; 2) projekti täitmise jätkusuutlikkus on olulisel määral vähenenud või on ebapiisav; 3) vastutav täitja on jätnud mõjuva põhjuseta tähtajaks esitamata rakendusüksuse
rahastatud varasema projekti aruande või rakendusüksus ei ole seda aruannet heaks kiitnud;
4) vastutav täitja või toetuse saaja ei nõustunud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tingimustega;
5) esinevad muud olulised ja põhjendatud asjaolud, mille tõttu ei ole projekti eesmärgi saavutamine tõenäoline või toetuse edasine kasutamine kooskõlas toetuse andmise eesmärgiga.
(6) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud otsuse tegemist on vastutaval täitjal ja toetuse saajal õigus esitada kirjalikult ühisarvamus ja vastuväited rakendusüksuse määratud tähtajaks.
§ 10. Toetuse kasutamine
(1) Toetatava projekti eelarve koosneb otsestest kuludest ja üldkululõivust.
(2) Otsesed kulud on: 1) personalikulud, sealhulgas töötasud koos kõigi riiklike maksudega, maksetega ja
seadustest tulenevate hüvitistega; 2) üliõpilaste teadustöö stipendiumid ja tegevuskulud;
8
3) projekti täitmisega otseselt seotud tegevuskulud, sealhulgas lähetuskulud; 4) projekti täitmisega otseselt seotud põhi- või väikevara soetamise kulud; 5) sisseostetavad teadus- ja arendusteenused; 6) uurimisprojekti tulemuste publitseerimise ja tutvustamisega seotud kulud ning 7) muud projekti elluviimiseks vajalikud kulud lähtuvalt projekti eripärast.
(3) Üldkululõiv on toetuse saaja kulu, mis on seotud projekti haldamisega toetuse saaja poolt ning projekti täitmiseks vajaliku kvaliteetse keskkonna tagamisega. Üldkululõiv tohib olla kuni 25 protsenti otsestest kuludest, välja arvatud sisseostetud teadus- ja arendusteenustest.
(4) Rakendusüksusel on õigus küsida toetuse kasutamise kohta teavet ja tutvuda dokumentidega, sealhulgas esitada arupärimisi toetuse kasutamise kohta ning küsida tõendeid tegevuste toimumise ja tulemuste kohta.
(5) Kui toetuse saaja otsustab projekti mitte ellu viia, annab ta sellest ETIS-e kaudu rakendusüksusele teada ja rakendusüksus algatab toetuse täieliku tagasinõudmise.
(6) Toetuse saaja võib mõjuval põhjusel taotleda toetuse kasutamise perioodi pikendamist. Pikendamisvajaduse kohta peab toetuse saaja saatma rakendusüksusele ETIS-e kaudu teate.
(7) Toetuse kasutamise perioodi pikendamise otsustab rakendusüksus.
(8) Toetuse kasutamise perioodi pikendamise tulemusena ei tohi toetuse kasutamise lõplik tähtaeg olla taotluses märgitud esialgsest toetuse kasutamise tähtajast hilisem kui kuus kuud.
(9) Kui toetuse saaja ei kasuta toetust kokkulepitud tähtajaks või toetuse kasutamise perioodi pikendamise korral kokkulepitud tähtajaks ja toetuse saaja ei esita aruannet tähtajaks, siis toetuse kasutamise perioodi rohkem ei pikendata ja rakendusüksusel on õigus algatada toetuse tagasinõudmine.
(10)Kui üks pool esitab ETIS-es teisele poolele kirjalikult põhjendatud ettepaneku toetuse kasutamise tingimusi muuta, peab ettepaneku saaja selle läbi vaatama 20 tööpäeva jooksul alates ettepaneku saamisest. Muutmisettepanekust keeldumise korral põhjendatakse seda ETIS-es kirjalikult.
(11)Toetuse kasutamise muudatused vormistatakse kirjalikult ning need kajastatakse ETIS-es.
(12)Toetuse saaja peab toetuse kasutamise kohta eraldi arvestust viisil, mis võimaldab eristada toetusest rahastatud kulusid muudest kuludest ning säilitab toetuse kasutamist tõendavad dokumendid kümme aastat.
§ 11. Aruande esitamine
(1) Meetmest toetatavad tegevused lõppevad hiljemalt toetuse eraldamise käskkirjas märgitud tähtpäeval.
(2) Toetuse saaja esitab kinnitatud lõpparuande ETISe kaudu toetuse andmise käskkirjas sätestatud tähtajaks. Mitmeaastase toetuse korral esitab toetuse saaja vahearuande käskkirjas sätestatud tähtajaks.
(3) Lõpparuandes näidatakse:
9
1) taotluses esitatud eesmärkidele vastavad tulemused, sealhulgas projekti põhitulemused eestikeelse ja ingliskeelse populaarteadusliku lühikokkuvõtte vormis, projekti täitmise tulemusel avaldatud ja toetusele viitavate publikatsioonide terviktekstid ning tööstusomandid, sealjuures ei tohi lõpparuandesse lisada publikatsioone, millel puudub viide eraldatud toetusele;
2) saavutatud tulemuste rakendatavus, andmete vabakasutuse tingimused, olulisus Eesti keeletehnoloogia valdkonnale, Eesti teadusele, ühiskonnale ja majandusele;
3) kinnitus, et projekti käigus loodud ressursid ja tarkvara on rakendusüksusega kooskõlastatult tehtud kättesaadavaks institutsionaalse või valdkondliku repositooriumi kaudu;
4) toetuse eraldamisel nõukogu nimetatud tingimuste täitmine; 5) muu taotleja hinnangul oluline projektiga vahetult seotud teave.
(4) Kui vastutav täitja ei esita lõpparuannet tähtajaks, koostab ja esitab lõpparuande asutus rakendusüksuse määratud täiendava tähtaja jooksul.
(5) Nõukogu annab lõpparuande põhjal projekti täitmisele hinnangu, lähtudes vähemalt kahe eksperdi hinnangutest.
(6) Rakendusüksus kiidab lõpparuande heaks või jätab selle heaks kiitmata, lähtudes programmi nõukogu hinnangutest.
(7) Rakendusüksus jätab aruande nõukogu ettepanekul heaks kiitmata, kui aruanne ei vasta määruses kehtestatud nõuetele ning mittevastavust ei ole kõrvaldatud rakendusüksuse määratud tähtpäevaks, samuti juhul, kui uurimistöös ei ole järgitud toetuse kasutamise nõudeid.
(8) Otsus ja selle põhjendus tehakse ETISe kaudu vastutavale täitjale ja asutusele kättesaadavaks.
§ 12. Projekti tulemuste avalikustamine ja kättesaadavaks tegemine
(1) Meetme toel loodud keeleressursi või tarkvara lõppversiooni deponeerib toetuse saaja rakendusüksusega kokku lepitud repositooriumis, kus see litsentsitakse ja tehakse avaandmetena kättesaadavaks.
(2) Meetme toel väljaarendatud baastehnoloogiad ja -ressursid peavad olema kasutamiseks võimalikult avatud tingimustel, arvestades intellektuaalomandi, isikuandmete kaitse ja kolmandate isikute õigustest tulenevaid piiranguid.
(3) Keeletehnoloogia kasutuselevõtuks meetmest toetust saanud lahenduste ja rakenduste puhul võib põhjendatud juhtudel ja kokkuleppel programmi nõukoguga lubada vähem avatud litsentse.
(4) Projekti tulemusel avaldatud ja projektitoetusele viitavate publikatsioonide terviktekstid teeb vastutav täitja avalikkusele ETISe kaudu avalikult kättesaadavaks.
(5) Projekti lõpparuande teeb rakendusüksus ETISe kaudu avalikult kättesaadavaks.
(6) Vastutav täitja nimetab Haridus- ja Teadusministeeriumit ning rakendusüksust toetajana projekti tegevusega seotud trükistes, veebilehtedel ja muudes kanalites, reklaamides ning avalikel esinemistel.
10
3. peatükk Projekti ajutine peatamine ja lõppemine ning toetuse ennetähtaegne lõpetamine
§ 13. Projekti ajutine peatamine
(1) Projekti ajutist peatamist saab taotleda vastutav täitja ema- või vanemapuhkuse, kaitseväeteenistuse, haiguse või muu erakorralise asjaolu puhul, mille tõttu osutub projekti täitmine võimatuks või on olulisel määral raskendatud.
(2) Toetuse eraldamise käskkirjas ning lepingus märgitud tingimuste muutmiseks esitab toetuse saaja rakendusüksusele projekti ajutiseks peatamiseks põhjendatud taotluse enne peatamise perioodi algust. Vajaduse korral kooskõlastab toetuse saaja oma taotluse projekti partneriga.
(3) Projekti ajutist peatamist võib vastutav täitja taotleda kokku kuni kolmeks aastaks. Projekti lõpptähtpäev lükkub peatatud aja võrra edasi, kuid kõige rohkem kuni programmi perioodi lõpuni.
(4) Projekti ajutise peatamise perioodiks leping peatub.
§ 14. Projekti lõppemine
(1) Projekt lõpeb toetuse perioodi lõpptähtpäeval.
(2) Kõik toetusest rahastatavad tegevused peavad olema lõppenud ja rahastatavate tegevuste kulud tasutud projekti lõpptähtpäevaks. Erandina on põhjendatud juhtudel projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikke tegevusi, sealhulgas eelkõige projekti tutvustavaid tegevusi, lubatud teha ja nende kulusid tasuda pärast projekti lõpptähtaega kahe kuu jooksul.
(3) Taotleja on kohustatud kandma pärast projekti lõppemist kasutamata jäänud toetuse jäägi koos proportsionaalse üldkuluga rakendusüksuse viidatud arvelduskontole seitsme kalendripäeva jooksul arvates rakendusüksuselt vastava tagastusnõude saamise päevast ning vastutav täitja ja asutus on kohustatud esitama projekti lõpparuande määruse § 11 kohaselt.
§ 15. Toetuse ennetähtaegne lõpetamine
(1) Rakendusüksusel on õigus määratud toetus enne tähtaega lõpetada ja toetusleping üles öelda, kui: 1) vastutav täitja või asutus on esitanud vastava taotluse; 2) vastutav täitja või põhitäitja osutub projekti täitmise ajal § 5 lõikes 2 ja 3 esitatud
nõuetele mittevastavaks ning teda ei ole mõistliku aja jooksul asendatud; 3) vastutav täitja ei ole võimeline projekti juhtima ning teda ei ole võimalik asendada; 4) vastutav täitja, projekti täitmises osaleja või asutus on projekti täitmisega seoses
olulisel määral rikkunud õigusaktides sätestatud nõudeid; 5) projekti täitmiseks vajalik asjaomase eetikakomitee kooskõlastus ei ole esitatud
hiljemalt inimuuringute alguseks; 6) vastutav täitja ei ole esitanud tähtajaks andmehaldusplaani; 7) vastutav täitja ja asutus ei ole tähtajaks täitnud § 9 lõikes 4 sätestatud tingimusi; 8) vastutav täitja või asutus on esitanud tahtlikult valeandmeid või vastutava täitja
projektiga seotud tegevuses on ilmnenud loomevargus või petturlus;
11
9) toetuse saaja või asutus ei ole määratud tähtpäevaks esitanud vahe- või lõpparuannet või rakendusüksus on jätnud aruande § 11 lõike 7 alusel heaks kiitmata;
10) esinevad muud olulised ja põhjendatud asjaolud.
(2) Pärast toetuse ennetähtaegset lõpetamist on asutus kohustatud kasutamata toetuse koos proportsionaalse üldkuluga rakendusüksusele tagasi maksma seitsme kalendripäeva jooksul alates rakendusüksuselt vastava tagastusnõude saamise päevast arvates ning vastutav täitja ja asutus on kohustatud esitama lõpparuande § 11 kohaselt.
(3) Kui toetus lõpetatakse tagasiulatuvalt, võib rakendusüksuse asutuselt eraldatud toetuse tagasi nõuda.
4. peatükk Toetuse andmine vähese tähtsusega või riigiabina, toetuse tagasinõudmine
§ 16. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise üldpõhimõtted
(1) Kui käesoleva määruse alusel antav toetus on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 ja konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses või vähese tähtsusega abi, järgitakse toetuse andmisel vastavalt kas riigiabi või vähese tähtsusega abi reguleerivaid Euroopa Liidu õigusakte ning konkurentsiseadust.
(2) Toetust ei anta taotlejale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata toetuse tagasinõudmise otsus.
(3) Toetuse andja esitab riigiabi ja vähese tähtsusega abi kohta andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile konkurentsiseaduse § 49² kohaselt. Abi andmisega seotud dokumente säilitatakse kümme aastat alates viimase toetuse andmisest.
§ 17. Vähese tähtsusega abi
(1) Kui antav toetus on vähese tähtsusega abi, antakse seda kooskõlas komisjoni määrusega (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023), ning konkurentsiseaduse §-ga 33.
(2) Vähese tähtsusega abi andmisel ei tohi abi saajale kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava abiga ületada komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülemmäära, arvestades sama määruse artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid ning artikli 2 lõikes 2 sätestatud ühe ettevõtja mõistet.
§ 18. Riigiabi andmine üldise grupierandi määruse alusel
(1) Kui antav toetus on teadus- ja arendustegevuseks antav riigiabi, antakse toetust teadus- ja arendusprojektidele komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), artikli 25 alusel ja järgides nimetatud määruse ning konkurentsiseaduse § 34² sätteid.
(2) Abil peab olema ergutav mõju vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artiklile 6. Toetuse taotlus peab olema esitatud enne projektiga seotud tegevuste alustamist.
12
§ 19. Toetuse tagasinõudmine
(1) Toetus nõutakse tagasi keeleseaduse §-s 6¹ sätestatud alustel käesolevas määruses sätestatud korras.
(2) Toetuse tagasinõudmise otsuse teeb rakendusüksuse juht keeleseaduse § 6¹ lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul.
(3) Toetuse saaja peab toetuse tagastama tagasinõudmise otsuses märgitud tähtpäevaks. Kui toetuse saaja ei ole toetust tähtpäevaks tagastanud, kohaldatakse viivist keeleseaduse § 6¹ lõikes 3 sätestatud määras.
(4) Kui tagasinõutav toetus kvalifitseerub ebaseaduslikuks või väärkasutatud riigiabiks, nõutakse toetus tagasi konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatud korras koos intressidega.
5. peatükk Toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ja kohustused
§ 20. Toetuse saaja kohustused
Toetuse saaja kohustub: 1) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega; 2) viima projekti ellu taotluses ja taotluse rahuldamise käskkirjas nimetatud tähtaegade ja
tingimuste kohaselt; 3) teavitama ETIS-e kaudu rakendusüksust kirjalikult projekti tegevuste, eelarve ja
tähtaegade muutmise vajadusest ning kontaktandmete muutumisest ning pärast taotluse esitamist samale projektile või tegevusele saadud muust rahastusest;
4) osutama rakendusüksusele toetuse sihipärase kasutamise ja aruande kontrollimisel igakülgset abi ning andma rakendusüksuse käsutusse rakendusüksuse määratud tähtajaks kõik soovitud ja toetusega seotud andmed ja dokumendid;
5) esitama rakendusüksusele ETIS-es määratud tähtajaks aruande, kus kinnitab toetuse kasutamist ning projekti elluviimist kokkulepitud mahus ja tingimustel;
6) tasuma kõik riiklikud maksud, vajaduse korral ka asutuse üldkululõivu; 7) tagama projekti elluviimisel, et selle käigus ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega
isikuandmete kaitse õigusaktidest tulenevaid õigusi; 8) maksma toetuse osaliselt või täielikult rakendusüksusele tagasi tagasinõudmise otsuses
näidatud summas ja tähtpäevaks.
§ 21. Toetuse saaja õigused
Toetuse saajal on õigus: 1) saada rakendusüksuselt teavet ja nõu, mis on seotud õigusaktides, määruses või taotluse
rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega; 2) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud
teabega avaliku teabe seaduses sätestatud korras.
§ 22. Rakendusüksuse kohustused
Rakendusüksus kohustub: 1) töötama välja taotluse ja aruande vormi; 2) tegema toetuse kasutamise üle järelevalvet;
13
3) vaatama toetuse saaja esitatud aruande üle ja kiitma selle heaks 30 tööpäeva jooksul selle esitamisest arvates.
§ 23. Rakendusüksuse õigused
Rakendusüksusel on õigus: 1) nõuda toetuse osalist või tervikuna tagastamist; 2) nõuda tekkinud kahju hüvitamist, kui toetuse saaja jätab aruande tähtajaks esitamata või ei
paranda dokumentides sisalduvat eksitavat teavet; 3) nõuda toetuse tagastamisega viivitamisel viivist keeleseaduse § 6¹ lõikes 3 sätestatud
määras; 4) küsida taotlejalt projekti edenemise ja toetuse kasutamise kohta teavet ning küsida tõendeid
tegevuse toimumise ja tulemuste kohta; 5) küsida toetuse saajalt algdokumentide ja maksekorralduste koopiaid, mis tõendavad
toetuse kasutamisel tekkinud kulutusi.
(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas (allkirjastatud digitaalselt) minister Triin Laasi-Õige
kantsler
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
Kooskõlastamiseks: Justiits- ja Digiministeerium
Arvamuse avaldamiseks: Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Tallinna Ülikool Tartu Ülikool Tallinna Tehnikaülikool
12.11.2026 nr 8-2/26/6072
Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse „Eesti keeletehnoloogia programmi elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust 10 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister
Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri
Helin Kask 735 4055 [email protected]
Haridus- ja teadusministri määruse „Eesti keeletehnoloogia programmi elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse keeleseaduse § 6 lõigete 3 ja 4 alusel.
Määruse eesmärk on toetada riiklikul tasandil eesti keele säilimiseks ja arenguks vajaliku keeletehnoloogia arendamist, sealhulgas baastehnoloogiaid, ressursse ja rakendusi, ning tagada nende kasutuselevõtt ühiskonnas. Selleks on ellu kutsutud riiklik teadus- ja arendustegevuse programm „Eesti keeletehnoloogia 2018–2027” (edaspidi EKT programm). EKT programmist on toetust antud ka varem, kuid Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) eelarvest toetuse andmise õiguslike põhimõtete ning riigieelarve seaduse põhimõtetega kooskõla tagamiseks sätestatakse programmist toetuse andmise tingimused ja kord määrusena.
Mõju halduskoormusele Määrusega kaasneb toetuse taotlejale elementaarne halduskoormus. Elementaarne halduskoormus on selline minimaalne panus, milleta riikliku toetuse sihipärast eraldamist ja järelevalvet ei ole õiguslikult võimalik teha.
Iga toetuse taotlemise eelduseks on taotleja andmete, selge sisu, allkirja ja kontaktandmete esitamine. Määruse kontekstis tagatakse see elektroonilise taotluse esitamisega Eesti Teadusinfosüsteemis (edaspidi ETIS). Eelarve ja tegevuste lahtikirjutamine ning teiste rahastusallikate deklareerimine on vältimatu, et haldusorgan saaks hinnata tegevuse teostatavust ja vältida topeltrahastamist. Toetuse saajal on kohustus kasutada toetust vastavalt taotlusele ja esitada sisuline ning rahaline aruanne. Kuna tegemist on avaliku raha eraldamisega, on aruandluskohustus vältimatu tingimus toetuse väljamaksmise ja tagasinõudmise vältimise tagamiseks.
Tekkiv halduskoormus tasandub järgmiste menetluslike tagatiste, e-lahenduste ja haldusorgani kohustuste kaudu.
• Menetluslik selgus ja õigusselgus (haldusmenetluse seaduse ja määruse menetlusreeglid): haldusmenetluse seaduse kohaselt peab haldusorgan selgitama inimese õigusi, menetlustähtaegu ning esitamisele kuuluvaid tõendeid ja dokumente. Samuti on toetuse saajal otsene õigus saada rakendusüksuselt teavet ja nõu.
• Tsentraliseeritud elektrooniline keskkond (ETIS): kogu asjaajamine (taotlemine, teavitused, muudatusettepanekud, aruandlus) toimub elektrooniliselt ETIS-e kaudu. See välistab paberdokumentide edastamise ning muudab suhtluse kiiremaks ja lihtsamaks.
• Ajapikenduse ja muudatuste paindlikkus: kui projekti elluviimisel ilmnevad takistused, on toetuse saajal võimalik taotleda tingimuste muutmist või aruande esitamise ja toetuse kasutamise tähtaja pikendamist. See hoiab ära kohese toetuse tagasinõudmise menetluse.
Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna nõunik Helin Kask (tel 735 4055, [email protected]). Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud ning juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Haridus- ja Teadusministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Margit Kiin (tel 735 0199, [email protected]). Eelnõu koostamisse on kaasatud Eesti Keele Instituudi keeletehnoloogia osakond ja programmi nõukogu.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb viiest peatükist ja 23 paragrahvist.
1. peatükis on sätestatud üldsätted, milles sätestatakse määruse reguleerimisala ning toetuse andmise eesmärk.
Eelnõu § 1 kohaselt kehtestatakse määrusega tingimused ja kord, kuidas Eesti keeletehnoloogia programmi meetmest toetust taotleda. Programmi rahastatakse HTM eelarvest keeleprogrammi kaudu ning seda viib ellu Eesti Keele Instituut (edaspidi EKI). Taotlusvoorud korraldatakse juhul, kui riigieelarves on selleks rahalised vahendid ette nähtud. Eelnõu § 2 järgi on määruse eesmärk riiklikul tasandil arendada ja luua eesti keele säilimiseks ja arenguks vajalikku keeletehnoloogiat, sealhulgas baastehnoloogiat, ressursse ja rakendusi, ning tagada nende võimalikult lai kasutuselevõtt ühiskonnas.
Lõike 2 kohaselt toetatakse programmi eesmärkide saavutamiseks kahte meedet. Esiteks toetatakse baastehnoloogiate ja -ressursside arendamist. Eesmärk on arendada selliseid tehnoloogiaid, mida ei ole veel rakendatud mingi süsteemi osana ja mille tulemus on terviklik tarkvaramoodul või süstematiseeritud keeleressurss. Valminud tehnoloogiat või ressurssi saab integreerida erinevatesse süsteemidesse ja teenustesse ning seda kasutavad alusmaterjalina erinevad tehnoloogiad ja rakendused. Eelisjärjekorras toetatakse olulisi Eesti keeletehnoloogia baastehnoloogiaid, näiteks kõnesüntees, kõnetuvastus, tekstikorpused.
Teiseks toetatakse keeletehnoloogia kasutuselevõttu lahendustes ja rakendustes, see hõlmab tehnoloogia rakendamist mingi süsteemi osana või iseseisva rakenduse loomist ja selle tulemus on mingi süsteemi osana keeletehnoloogia toimimine või keeletehnoloogilise fookusega rakenduse valmimine. Meetme toel valminud tehnoloogia abil viiakse keeletehnoloogiast tulenev lisandväärtus võimalikult paljude kasutajateni.
Eelnõu kohaselt toetatakse tegevusi, mis panustavad otseselt meetme eesmärkide saavutamisse. Nendeks tegevusteks võivad olla alus- ja rakendusuuringute ning eksperimentaalarenduse läbiviimine, valdkonna teadustöötajate kompetentsi tõstmine ja järelkasvu tagamine, teadustulemuste publitseerimine ja levitamine ja muu selline. Meetmest ei toetata aga investeeringuid, vara ostmist eraisikule, liikmemakse jms. Üldiste taristu- ja ehitusinvesteeringute tegemine ei ole toetatav, kuid otseselt teadus- ja arendustegevuseks vajaliku teadusaparatuuri, seadmete ja spetsiifilise riist- ja tarkvara (mis raamatupidamises võivad kajastuda põhivarana) soetamine ja kaasajastamine on projekti otsese kuluna toetatav (§ 2 lg 3 p 3 ja § 10 lg 2 p 4 alusel). Samuti ei ole lubatud kasutada toetust kuludeks, mis on hüvitatud juba mõnest muust meetmest või riigieelarvest.
Eelnõu § 3 käsitleb programmi elluviimist ja juhtimist. Programmi viib ellu EKI rakendusüksusena. EKI kavandab ja viib ellu valdkonna koordineerimis-, seire-, tugi- ning teadus- ja arendustegevusi, toetab eri tegevuste ja projektide sidusust ja järjepidevust ning aitab kaasa loodud tulemuste kasutuselevõtule. Lisaks korraldab EKI avatud taotlusvoorud, taotluste hindamise ja retsenseerimise, vahendab teavet meetme eesmärkide, tegevuste ja tulemuste kohta, kontrollib toetuse saajate aruandeid ning täidab muid toetuste andmise ja kasutamise korraldamisega seotud rakendusüksuse ülesandeid.
Meetme tegevuste elluviimist suunab kuni seitsmeliikmeline nõukogu, kuhu kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Justiits- ja Digiministeeriumi, ülikoolide ning erasektori esindajad. Nõukogu peamine ülesanne on esitatud taotlusi hinnata ning teha EKI juhile ettepanek, missuguseid taotlusi toetada.
Eelnõu § 4 reguleerib seda, kuidas jaotub programmi eelarve. Eelarve jaguneb: 1) taotlusvoorude kaudu antavad toetused, mida saavad taotleda määruses nimetatud sihtrühmad;
2) rakendusüksuse enda eelarvevahendid, mis nähakse ette rakendusüksuse eelarves keeletehnoloogia valdkonna riiklike koordineerimis- ja tugitegevuste ning nõukoguga kooskõlastatud tegevuskava kohaste teadus- ja arendustegevuste elluviimiseks ning programmi haldamiseks Rakendusüksuse tegevusteks ette nähtud vahendid võimaldavad EKI-l täita meetme sisulise koordineerija rolli, sealhulgas jälgida valdkonna arenguvajadusi, toetada eri projektide ja algatuste koostoimet ning viia vajaduse korral ellu meetme eesmärkidega seotud teadus- ja arendustegevusi, mida ei ole otstarbekas korraldada avatud taotlusvooru kaudu.
2. peatükk käsitleb toetuste taotlemist, hindamist, määramist, kasutamist ja tagasinõudmist. Peatükis on kehtestatud toetuste taotlemise ja kasutamise üldine kord.
Eelnõu §-s 5 on kehtestatud nõuded toetuse taotlejale ja projekti täitjale. Meetmest saavad toetust taotleda avaliku, era- või kolmanda sektori asutused või asutuste konsortsium, kelle töötaja osaleb projektis vastutava täitjana.
Projekti meeskonnas eristatakse järgmisi rolle. • Vastutav täitja – see on projekti juht, kellel on taotlejaga kehtiv tööleping, sealjuures
peab töö asukoht olema Eestis. • Põhitäitja on isik, kellel on projekti täitmise ajal taotleja või partneriga kehtiv tööleping
ning kelle töö on taotluses esitatud projektiga sisuliselt seotud. • Projekti täitja – see on inimene, kes projektis töötab. Tal peab projekti ajal olema toetuse
saaja või partneriga lepinguline suhe. Projekti täitjaks võib olla ka üliõpilane, kuid ta ei tohi projekti tegevuste perioodil olla akadeemilisel puhkusel.
• Partner – see on avaliku, era- või kolmanda sektori asutus või asutuste konsortsium, kelle töötaja osaleb projektis põhitäitjana.
Eelnõu § 6 kohaselt kuulutab taotlusvooru välja EKI. Taotlused esitatakse ETIS-es.
Lõikes 3 on loetletud, mis andmed tuleb taotluses esitada. Oluline on, et teave projekti täitjate (kogemus, kompetents jm), kavandatud tegevuste (sisu, eesmärk, olulisus jm) ja eelarve jm kohta annaksid selge ülevaate, mida on kavas teha, missugune on tegevuste laiem mõju ning missugused eesmärgid projekti lõpuks saavutatakse. Samuti on oluline taotluses märkida, kui projekt on rahastust saanud ka muudest allikatest. See on vajalik topelt rahastuse vältimiseks.
Eelnõu §-s 7 sätestatakse üldine taotluste hindamise kord. Iga taotluse hindaja peab olema erapooletu ning peab huvide konflikti korral end taandama. Huvide konflikti hindamisel lähtutakse eelkõige korruptsioonivastasest seadusest. Esmalt hindavad taotlusi valdkondlikud eksperdid ning seejärel nõukogu. Sealjuures on nõukogu otsuste tegemisel vaba ning ei kohustu taotluse heakskiitmise või tagasilükkamise põhjuseid põhjendama.
Taotluste hindamisel võetakse arvesse, mil määrab vastab kavandatud tegevus meetme eesmärkidele ning kui põhjendatud ja selge see on. Oluline on ka projekti oodatav tulemus, sh hinnatakse tulemuste rakendatavust, ühilduvust jms, ning meeskonna kompetentsust. Arvesse võetakse ka kavandatud tegevuse olulisust ja kasu nii valdkonnale kui ka ühiskonnale. Kriteeriumid on täpsemalt kirjeldatud lõikes 6. Sealjuures hinnatakse iga kriteeriumi skaalal 1– 5 ning kõikide kriteeriumide osakaalud on võrdsed.
Iga taotluse kohta koostatakse lõpphinnang, mis edastatakse ka taotlejale vastuväidete esitamiseks. Ärakuulamise tulemuste põhjal kinnitatakse igale taotlusele lõpphinnang, mis esitatakse nõukogule. Nõukogu võtab neid otsustamisel arvesse võtta, kuid on otsuste tegemisel vaba. Selle tulemusel koostab nõukogu taotluste paremusjärjestuse ning teeb rakendusüksuse juhile ettepaneku toetuse eraldamiseks.
Nõukogu võib teha ka ettepaneku taotluse osaliseks rahastamiseks, juhul, kui täielik toetamine ei ole võimalik eelarve piirangu õtttu või kui taotlsuses on sellised kulud, mis ei ole toetatavad. Sellisel juhul kuulatakse taotleja enne lõplikku otsuse tegemist ära, et tuvastada, kas projekti on üldse võimalik osalise rahastusega ellu viia.
Taotlust ei vaadata läbi, kui taotluses esinevad puudused ja neid ei ole vaatamata täiendavale tähtajale kõrvaldatud ning juhul, kui taotlus on esitatud pärast taotlsuvooru sulgemist ning tähtaega ei ennistata. Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui taotluses esineb valeandmeid või tõendatud plagiaadikahtlus ning taotleja ei ole vaatamata täiendavale tähtajale varasemat aruannet esitanud.
Eelnõu § 8 kohaselt määratakse toetuse saajad ja toetussummad kahe kuu jooksul taotluse esitamisest arvates. Toetuse eraldamise käskkirjas määratakse lisaks toetuse summale kindlaks ka toetuse väljamaksmise aeg, toetuse kasutamise periood, samuti vahe- ja lõpparuande esitamise tähtaeg. Kõik toetuse saajad avaldatakse EKI kodulehel.
Toetuse eraldamiseks sõlmivad taotleja ja EKI toetuslepingu, mitmeaastase projekti korral sõlmitakse toetusleping igal aastal uuesti. Kui projektis osaleb partner, on toetuslepingu sõlmimise eeldus, et taotleja esitab rakendusüksusele taotleja ja partneri vahel sõlmitud koostöölepingu.
Eelnõu § 9 käsitleb mitmeaastaste projektide toetamist. Mitmeaastase projekti korral esitab toetuse saaja igal aastal ETIS-es vahearuande. Selles märgitakse, kas ja missugused muutused on toimunud projektimeeskonnas ja tegevustes ning põhjendatakse neid. Samuti antakse ülevaade elluviidud tegevustest ja tehtud kuludest.
Kui see on projekti jätkusuutlikkuse tagamiseks vajalik, on rakendusüksusel õigus seada nõukogu ettepanekul tingimused, mida toetuse saaja on kohustatud toetuse eraldamise jätkamiseks täitma. Projekti toetamine võidakse aga lõpetada, kui näiteks projekti täitmise jätkusuutlikkus on olulisel määral vähenenud või on ebapiisav, toetuse saaja ei nõustu rakendusüksuse seatavate tingimustega või esinevad muud olulised ja põhjendatud asjaolud.
Eelnõu §-s 10 sätestatakse toetuse kasutamise tingimused. Sätestatakse, et toetatava projekti eelarve koosneb otsestest kuludest (nt personali- ja lähetuskulu, publitseerimisega seotud kulu jms) ja üldkululõivust. EKI-l on õigus küsida igal ajal toetuse kasutamise kohta teavet, sh tõendeid tegevuste toimumise ja tulemuste kohta.
Kui toetuse saaja otsustab, et ta ei soovi projekti ellu viia, peab ta sellest EKI-le ETIS-e kaudu teatama. Ka kõik teised muudatused tuleb fikseerida ETIS-es, sh nt aruande esitamise tähtaja pikendamine. Sealjuures ei tohi tähtaeg kokku pikeneda rohkem kui kuus kuud. Kui aga toetuse saaja ei kasuta toetust kokkulepitud tähtajaks või toetuse kasutamise perioodi pikendamise korral kokkulepitud tähtajaks ja toetuse saaja ei esita aruannet tähtajaks, siis toetuse kasutamise perioodi rohkem ei pikendata ja rakendusüksusel on õigus algatada toetuse tagasinõudmine. Kõik toetuse kasutamisega seotud muudatused on oluline fikseerida kirjalikult ETIS-es.
Samuti on toetuse saaja kohustatud pidama saadud toetuse mahus kulude kohta eraldi raamatupidamisarvestust nii, et toetusest tasutud kulud on toetuse saaja raamatupidamises muudest kuludest eristatavad ja tõestatavad algupäraste kulu- ja maksedokumentidega. Neid originaaldokumente tuleb säilitada kümme aastat.
Eelnõu § 11 reguleeritakse projekti lõpparuande esitamist. See esitatakse ETIS-es ning peab sisaldama teavet selle kohta, missugused tulemused saavutati, kui rakendatavad need on, mis on projekti kasu nii valdkonnale kui ka ühiskonnale ja majandusele jms. Aruande põhjal hindab nõukogu projekti täitmist, selle põhjal kiidab EKI aruande heaks või lükkab tagasi.
Eelnõu § 12 käsitleb projekti tulemuste avalikustamist ja kättesaadavaks tegemist. Oluline on, et meetme toel välja arendatud lahendused oleksid võimalikult avalikult ja laialt kättesaadavad. Selleks deponeerib toetuse saaja need EKI-ga kooskõlastatult repositooriumis.
Samuti tuleb võimalikult vabalt kättesaadavaks teha ka projekti tulemusel avaldatud (teadus)publikatsioonid ja projekti aruanded.
3. peatükk käsitleb projekti ajutist peatamist ja lõppemist ning toetuse ennetähtaegset lõpetamist.
Eelnõu § 13 kohaselt saab projekti ajutist peatamist taotleda vastutava täitja ema- või vanemapuhkuse, kaitseväeteenistuse, haiguse või muu erakorralise asjaolu puhul. See tähendab, et selleks perioodiks eraldisleping peatub. Projekti ajutist peatamist võib taotleda kokku kuni kolmeks aastaks.
Eelnõu § 14 reguleerib projekti lõppemist, mis leiab üldjuhul aset taotluses märgitud lõpptähtpäeval. Projekti lõpuks peavad kõik toetusest rahastatavad tegevused olema lõppenud ja rahastatavate tegevuste kulud tasutud. Erandina ja EKI-ga kooskõlastatult on lubatud tasuda kulusid pärast projekti lõpptähtaega kahe kuu jooksul.
Kui projekti lõpptähtpäevaks jääb osa toetusest kasutamata, siis tuleb see toetuse saajal EKI-le tagasi kanda, sh proportsionaalne osa üldkulust.
Eelnõu 15 käsitleb toetuse ennetähtaegset lõpetamist. EKI-l on õigus määratud toetus enne tähtaega lõpetada toetuse saaja soovil või kui ilmnevad asjaolud, millest nähtub, et projekti vastutav või põhitäitja ei vasta nõuetele või ei ole ei ole võimeline projekti juhtima. Samuti tehakse ennetähtaegne lõpetamisotsus juhul, kui mõni täitjatest on olulisel määral rikkunud õigusaktides sätestatud nõudeid või ei ole täitnud muid toetuse kasutamise tingimusi.
Toetuse kasutamata jäänud osa koos proportsionaalse osaga üldkulust kannab toetuse saaja EKI-le vastava nõude alusel tagasi.
4. peatükk reguleerib toetuse andmist juhtudel, kui taotletav või antav toetus kvalifitseerub riigiabiks või vähese tähtsusega abiks, samuti toetuse tagasinõudmise korda.
Eelnõu § 16 reguleerib riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise üldpõhimõtteid. Lõige 1 sätestab toetuse andmise üldise kooskõla ELTL artikli 107 lõikega 1 ja konkurentsiseaduse (KonkS) § 30 lõikega 1. Riigiabina käsitatakse riigi ressurssidest antavat valikulist eelist või toetust, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi ning liikmesriikidevahelist kaubandust. Kui toetusel esinevad need tunnused ning see ei vasta eranditele, tuleb järgida riigiabi või vähese tähtsusega abi nõudeid.
Lõige 2 kehtestab nn Deggendorfi printsiibi: abi ei anta ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni varasema otsuse alusel on tehtud seni täitmata toetuse tagasinõudmise otsus ebaseadusliku ja siseturuga kokkusobimatu abi tagastamiseks.
Lõige 3 paneb toetuse andjale kohustuse kanda andmed antud riigiabi ja vähese tähtsusega abi kohta riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse vastavalt KonkS § 49² lõikele 3. Samuti sätestatakse kohustus säilitada toetuse andmisega seotud dokumente 10 aastat.
Eelnõu § 17 käsitleb toetuse andmist vähese tähtsusega abina. Lõigetes 1 ja 2 reguleeritakse toetuse andmist vähese tähtsusega abina (de minimis abi) vastavalt komisjoni määrusele (EL) 2023/2831 ja KonkS §-le 33.
Vastavalt KonkS § 33 lõikele 2 ei nõua vähese tähtsusega abi andmine Euroopa Komisjonile riigiabi teatise esitamist. Abi andja on kohustatud enne otsuse tegemist teavitama abi saajat kavandatavast vähese tähtsusega abist ja kohalduvatest üldpõhimõtetest ning märkima abi andmise otsuses, et tegemist on vähese tähtsusega abiga määruse (EL) 2023/2831 artikli 3 tähenduses.
Samuti lasub toetuse andjal kohustus kontrollida ja tagada, et kolmeaastase ajavahemiku jooksul ei ületataks abisaajale (arvestades komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõikes 2 määratletud ühe ettevõtja mõistet ning kumuleerimisreegleid) lubatud vähese tähtsusega abi ülemmäära.
Eelnõu § 18 riigiabina üldise grupierandi määruse alusel. Lõige 1 sätestab, et teadus- ja arendustegevuseks antava riigiabi puhul kohaldatakse komisjoni üldise grupierandi määruse (EL) nr 651/2014 (nn GBER) artiklit 25 ning KonkS § 34². Grupierandiga hõlmatud abi puhul ei nõuta eelnevat riigiabi teatise esitamist ega komisjoni eelnevat luba, kuid abi andja peab esitama Rahandusministeeriumi kaudu komisjonile kokkuvõtliku teabelehe (grupierandi teatise) ning teavitama taotlejat üldpõhimõtetest.
Lõige 2 rõhutab abi ergutava mõju nõuet (GBER artikkel 6; KonkS § 30 lg 2). Riigikohtu praktika kohaselt loetakse abitaotlusel olevat ergutav mõju üksnes siis, kui see on esitatud enne projekti või tegevusega seotud tööde alustamist. Tööde alustamiseks loetakse mh seadmete esimest tellimust tingimusteta ja õiguslikult siduva kohustuse võtmise teel. Kui projektiga on alustatud enne toetustaotluse esitamist, puudub abil ergutav mõju, abi loetakse ebaseaduslikuks ning see kuulub tagasinõudmisele.
Eelnõu § 19 käsitleb toetuse tagasinõudmise korda, otsustuspädevust, tagasimaksmise tähtaegu, viivise arvestamist ning erisusi olukorras, kus antud toetus kvalifitseerub ebaseaduslikuks või väärkasutatud riigiabiks. Toetuse tagasinõudmisel tuginetakse otseselt keeleseaduse regulatsioonile. KeeleS § 6¹ lõike 1 kohaselt nõuab toetuse andja toetuse tagasi, kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetuse saaja on teadlikult esitanud valeandmeid; ei ole täitnud toetuse väljamaksmise aluseks olevaid nõudeid; ei ole kasutanud toetust sihipäraselt; ei täida toetuse saaja kohustusi. Tagasinõudmise otsustuspädevus kuulub rakendusüksuse (Eesti Keele Instituut) juhile, kes vormistab selle käskkirjaga (haldusaktina). Otsuse tegemisel kehtib KeeleS § 6¹ lõikes 2 sätestatud tähtaeg: tagasinõudmise otsuse võib teha kümne aasta jooksul toetuse andmise otsuse tegemise päevast arvates. Lõike 3 kohaselt - kui toetust anti teadus- ja arendustegevuseks ettevõtjale määruse § 18 alusel ning ilmneb, et toetus kujutab endast ebaseaduslikku või väärkasutatud riigiabi, kohaldatakse tagasinõudmisel konkurentsiseaduse erireegleid. Tagasinõude võib esitada 10 aasta jooksul alates abi andmisest (KonkS § 42 lg 8). Tagastus tuleb sooritada viivitamata, kuid mitte hiljem kui neli kuud tagasinõude kättesaamisest (KonkS § 42 lg 7). Nõue on täitedokument ning selle tähtaegsel mittetasumisel suunatakse see sundtäitmisele (KonkS § 42 lg 11).
5. peatükk käsitleb nii EKI kui ka taotleja õigusi ja kohustusi.
Eelnõu §-d 20 ja 21 käsitlevad toetuse saaja õigusi ja kohustusi. Taotleja on kohustatud kasutama toetust sihtotstarbeliselt nii, nagu taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud. Igasuguste muudatuste puhul tuleb EKI-t esimesel võimalusel kirjalikult teavitada, sh esitada tähtajaks vajalikud aruanded. Samuti on taotlejal kohustus tasuda kõik maksud, järgida intellektuaalomandi õigusi ning järgida kõiki muid õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Taotlejal on õigus saada EKI-lt erinevat teavet ja nõu.
Eelnõu §-d 22 ja 23 sätestavad EKI kui rakendusüksuse õigused ja kohustused. EKI-l on kohustus teha toetuse kasutamise üle järelevalvet, mh kontrollida aruandeid. EKI-l on õigus
küsida taotlejalt erinevat teavet ning teatud juhtudel nõuda toetuse tagastamist või kahju hüvitamist.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Kuna eelnõus kirjeldatud toetusi antakse juba praegu, siis ei kaasne eelnõu määrusena rakendamisega ei asutuste ega taotlejate jaoks sisulisi muudatusi ning ei suurene ka halduskoormus.
Digiajastul sõltub keele elujõulisus üha enam sellest, kas keel on esindatud tehnoloogias, seetõttu on oluline toetada Eesti keeletehnoloogia arendamist riiklikul tasandil. Kuna eesti keele kõnelejate arv on väike, on vajalike keeletehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine vaid erasektori toel keeruline ja kulukas. Kui eesti keele jaoks ei arendata vajalikke tehnoloogiaid, muutuvad igapäevased digiteenused paratamatult ingliskeelseks või teiste suurte keelte keskseks, samuti suurendab see sõltuvust rahvusvahelistest tehnoloogiaettevõtetest. Seega aitab määrus kaasa eesti keele säilimisele, arengule ja kasutatavusele.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega lisakulusid ei kaasne. Määruse rakendamiseks vajalikud vahendid on ette nähtud programmi eelarves.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu kooskõlastatakse Justiits- ja Digiministeeriumiga ning esitatakse arvamuse avaldamiseks Tartu Ülikoolile, Tallinna Ülikoolile, Tallinna Tehnikaülikoolile ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule.
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/26-1262 - Eesti keeletehnoloogia programmi elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiits- ja Digiministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 26.11.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a436a133-9bea-4e7f-879e-ee2e65696006 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a436a133-9bea-4e7f-879e-ee2e65696006?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main