| Dokumendiregister | Kaitseministeerium |
| Viit | 5-8/26/62 |
| Registreeritud | 11.11.2026 |
| Sünkroonitud | 13.11.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | - - |
| Sari | - - |
| Toimik | - - |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Justiits- ja Digiministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Justiits- ja Digiministeerium |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
1
EELNÕU 06.11.2026
JUSTIITS- JA DIGIMINISTER
MÄÄRUS
Justiitsministri 19. juuni 2009. a määruse nr 23 „Notariaadimäärustik“, 3. detsembri 2013. a
määruse nr 38 „Pärimisregistri pidamise, pärimisregistrisse kannete tegemise ja
pärimisregistrist teabe väljastamise kord“ ja 18. detsembri 2008. a määruse nr 53
„Pärimisseadusest tulenevate notari ametitoimingute tegemise kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse notariaadiseaduse § 16 lõike 5, pärimisseaduse § 165 lõike 6 ja § 176 lõike 3 ning tõestamisseaduse § 13 lõike 8 alusel. § 1. Justiitsministri 19. juuni 2009. a määruse nr 23 „Notariaadimäärustik“ muutmine Justiitsministri 19. juuni 2009. a määruses nr 23 „Notariaadimäärustik“ tehakse järgmised muudatused:
1) preambulist jäetakse välja tekstiosa „konsulaarseaduse § 30¹ lõike 4,“;
2) paragrahvi 11 lõige 21 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 121 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Kaugtõestamisel võib notar isikusamasuse tuvastamiseks kasutada ka asjakohaseid tehnilisi
lahendusi.“;
4) paragrahvi 12¹ lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 12¹ lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Notar võib korraldada osalejaga kaugtõestamise, kui on veendunud, et on võimalik usaldusväärselt
tuvastada osaleja isikusamasus ja tehingu tegemise võime ning täita muid tõestamisseadusest ja
notariaadiseadusest tulenevaid notari kohustusi. Notar võib nõuda, et enne kaugtõestamist on osaleja
ja notari vahel kokku lepitud kaugtõestamise täpne protseduur. Notar ei ole kohustatud kaugtõestamist
käesolevas lõikes sätestatud viisil korraldama. Tõestamistoimingu tegemisest keeldumise korral notarit
tõestamisseaduse §-s 4 nimetatud alused ei piira.“;
6) paragrahvi 12¹ lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 121 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Kaugtõestamise teel tehtava tõestamistoimingu salvestamisest tuleb tehingus osalejaid enne teavitada. Märge teavitamise kohta kantakse notariaalakti.“; 8) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Kui notar tõestab volikirja, märgib ta volikirja kohta koostatavasse notariaalakti volikirja registreerimise numbri volikirjade registris.“. § 2. Justiitsministri 3. detsembri 2013. a määruse nr 38 „Pärimisregistri pidamise, pärimisregistrisse kannete tegemise ja pärimisregistrist teabe väljastamise kord“ muutmine Justiitsministri 3. detsembri 2013. a määruses nr 38 „Pärimisregistri pidamise, pärimisregistrisse kannete tegemise ja pärimisregistrist teabe väljastamise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkirjas asendatakse sõnad „pidamise, pärimisregistrisse kannete tegemise ja pärimisregistrist teabe väljastamise kord“ sõnaga „põhimäärus“; 2) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
2
„(1) Pärimisregister on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on toetada korrektset pärimismenetlust, kaitsta pärija ja pärandaja õigusi, avalikustada asjakohaseid andmeid pärimismenetluse kohta ning teha statistikat.“; 3) paragrahvi 1 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Pärimisregistri vastutav töötleja on Notarite Koda.“; 5) paragrahvi 3 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Pärimisregistri volitatud töötleja on vastutava töötleja määratud asutus või juriidiline isik.“; 6) paragrahvi 3 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 31 pealkirjas asendatakse sõna „pädevus“ sõnaga „ülesanded“; 8) paragrahvi 31 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Pärimisregistri vastutav töötleja: 1) juhib pärimisregistri pidamist, andes volitatud töötlejale ja andmeandjatele vajalikke juhiseid ja korraldusi; 2) teavitab volitatud töötlejaid ja andmeandjaid viivitamata pärimisregistri toimimist takistavatest asjaoludest, pärimisregistri muutmise või arendamise kavatsusest ning pärimisregistrit ja selle kasutamist mõjutavate õigusaktide kehtestamise või muutmise kavatsusest ning annab muud vajalikku teavet; 3) teeb pärimisregistrisse kandeid ja väljastab teavet pärimisregistrisse kantud andmete kohta pärimisseaduses sätestatud korras; 4) tagab koostöös volitatud töötlejaga pärimisregistri tõrgeteta toimimise; 5) võtab andmete käideldavuse, autentsuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks kasutusele infosüsteemi turvanõuetele vastavad organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnoloogilised turvameetmed ning rakendab neid järjepidevalt; 6) korraldab koostöös volitatud töötlejaga pärimisregistrisse kantud andmete säilitamise vastavalt kehtestatud nõuetele ja selleks varukoopiate tegemise; 7) täidab muid vastutavale töötlejale seaduse või muude õigusaktidega pandud ülesandeid.“; 9) paragrahvi 31 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 32 pealkirjas asendatakse sõna „pädevus“ sõnaga „ülesanded“; 11) paragrahvi 32 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 32 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Volitatud töötleja: 1) tagab pärimisregistri pidamise, arendamise, hooldamise, haldamise ja majutamise õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt; 2) võtab andmete turvalisuse – käideldavuse, autentsuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse – tagamiseks pärimisregistri turvanõuetele vastavaid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid ning rakendab neid järjepidevalt; 3) teavitab viivitamata vastutavat töötlejat pärimisregistri kasutamise takistustest ja tõrgetest ning nende kõrvaldamise võimalikust tähtajast; 4) kõrvaldab pärimisregistri kasutamise takistused ning taastab ja tagab infosüsteemi töö; 5) nõustab ja juhendab infosüsteemi kasutajaid ja andmeandjaid seoses pärimisregistri kasutamisega; 6) tagab tehnilise toe pärimisregistrisse kandmata andmete registrisse kandmiseks ja ebaõigete andmete parandamiseks; 7) peab arvestust infosüsteemi kasutajate juurdepääsuõiguste üle ja hoiab koostöös vastutava töötlejaga kasutajate õiguste andmed ajakohasena; 8) tagab pärimisregistri andmete ja logide kustutamise pärast õigusaktides sätestatud säilitustähtaegade möödumist; 9) täidab muid volitatud töötlejale seaduse või muude õigusaktidega pandud ülesandeid ning vastutava töötleja juhiseid ja korraldusi.“; 13) paragrahvid 33 ja 34 tunnistatakse kehtetuks;
3
14) määrust täiendatakse §-ga 35 järgmises sõnastuses: „§ 35. Andmeandja ülesanded Andmeandja: 1) teeb pärimisregistrisse kandeid vastavalt õigusaktidele, järgides vastutava ja volitatud töötleja antud juhiseid; 2) annab pärimisregistri andmetes puuduste avastamise korral sellest viivitamata teada volitatud töötlejale, välja arvatud juhul, kui tal on võimalik puudus iseseisvalt kõrvaldada; 3) tagab pärimisregistrisse andmete kandmise ja seal nende muutmise ja kustutamise ning võimaldab andmetega tutvuda ainult sellise õigusega isikutel.“; 15) paragrahv 4 tunnistatakse kehtetuks; 16) paragrahvi 21 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 17) määruse 3. peatüki pealkirja täiendatakse pärast sõna „väljastamine“ sõnadega „ja logide säilitamine“; 18) määruse 3. peatükki täiendatakse §-ga 211 järgmises sõnastuses: „§ 211. Pärimisregistri logide säilitamine (1) Pärimisregistri andmete töötlemise logisid säilitatakse üks aasta. (2) Pärimisregistrisse kannete tegemise, muutmise ja kustutamise logisid säilitatakse 30 aastat kirje tekkimisest arvates.“. § 3. Justiitsministri 18. detsembri 2008. a määruse nr 53 „Pärimisseadusest tulenevate notari ametitoimingute tegemise kord“ muutmine Justiitsministri 18. detsembri 2008. a määruses nr 53 „Pärimisseadusest tulenevate notari ametitoimingute tegemise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 lõike 4 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) et pärandist loobumise avalduse tõestamise õigus on igal Eesti notaril ning et konsulaarseaduse § 31¹ lõikes 1 sätestatud juhul võib pärandist loobumise avalduse notariaalselt kinnitada konsulaarametnik;“; 2) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 6¹ järgmises sõnastuses: „(6¹) Kui pärimismenetlust läbi viiv notar saab konsulaarseaduse § 31¹ lõike 2 alusel konsulaarametniku notariaalselt kinnitatud pärandist loobumise avalduse, lisab notar avalduse viivitamata pärimistoimikusse.“. § 4. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027. a. Liisa-Ly Pakosta Minister Tiina Uudeberg Kantsler
Notariaadimäärustiku, pärimisregistri pidamise, pärimisregistrisse kannete tegemise ja
pärimisregistrist teabe väljastamise korra ning pärimisseadusest tulenevate notari
ametitoimingute tegemise korra muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määruse eelnõu on koostatud 1. jaanuaril 2027 jõustuva notari tasu seaduse ja teiste seaduste
muutmise seaduse1 ning konsulaarseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse2
rakendamiseks.
Seadusemuudatustega muudetakse kaugtõestamise regulatsiooni, kaotatakse
konsulaarametniku erikutse ja sellega seotud pädevus teha notariaalseid tõestamistoiminguid,
lõpetatakse välisesinduse vahendusel kaugtõestamine, luuakse volikirjade register ning antakse
pärimisregistri vastutava töötleja ülesanded Justiits- ja Digiministeeriumilt üle Notarite Kojale.
Seetõttu tuleb notariaadimäärustik, pärimisregistri põhimäärus (eelnõukohane uus nimetus) ja
pärimisseadusest tulenevate notari ametitoimingute tegemise kord seadusemuudatustega
kooskõlla viia.
Notariaadimäärustikust jäetakse välja kohustus märkida kaugtõestamise korral notariaalakti
toimingus osaleja asukoht ning sätted, mis käsitlevad konsulaarametniku erikutset.
Kaugtõestamisel võimaldatakse notaril isikusamasuse tuvastamiseks kasutada asjakohaseid
tehnilisi lahendusi ning täpsustatakse tõestamistoimingu salvestamisest teavitamist. Volikirjade
registri kasutuselevõtuga seoses nähakse ette volikirja registrinumbri märkimine notariaalakti.
Pärimisregistri põhimääruses määratakse Notarite Koda registri vastutavaks töötlejaks ning
täpsustatakse vastutava töötleja, volitatud töötleja ja andmeandja ülesandeid. Samuti viiakse
põhimäärus kooskõlla pärimisseaduses sätestatud sõnastusega, täpsustatakse registri eesmärki
ja pidamise korraldust ning sätestatakse registri logide säilitamise tähtajad.
Pärimistoimingute määruses täpsustatakse isiku teavitamist konsulaarametnikule seadusega
antavast õigusest erandkorras notariaalselt kinnitada pärandist loobumise avaldus ning sellise
avalduse pärimistoimikusse lisamise korda.
Eelnõu ei mõjuta inimeste, ettevõtjate ega vabaühenduste halduskoormust, kuid sellel on mõju
Notarite Kojale ja notaritele seadusega määratud avalik-õiguslike ülesannete täitmisele –
vähesel määral suureneb notarite töökoormus. Eelnõul on vähene töökoormuslik mõju ka
Justiits- ja Digiministeeriumile ning Registrite ja Infosüsteemide Keskusele.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Notari tasu seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega seotud notariaadimäärustikku,
pärimisregistri pidamist ning pärimisregistrisse kannete tegemise ja pärimisregistrist teabe
väljastamise korda puudutava osa eelnõust ja seletuskirjast on koostanud Justiits- ja
Digiministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna vabakutsete talituse nõunik Marilin
Reintamm (680 3116, [email protected]).
1 Notari tasu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (941 SE) menetlus Riigikogus 2 Konsulaarseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (896 SE) menetlus Riigikogus
Konsulaarseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega seotud notariaadimäärustikku ning
pärimisseadusest tulenevate notari ametitoimingute tegemise korda puudutava osa eelnõust ja
seletuskirjast on koostanud Välisministeeriumi lauaülem Erle Ignatjev (637 7450,
[email protected]) ja juriidilise osakonna 3. büroo (riigisisese õiguse büroo) jurist Reili Aus
(637 7438, [email protected]).
Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika
osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge Mehide ([email protected]).
1.3. Märkused
Määruse eelnõu kohaselt muudetakse järgmisi justiitsministri määrusi:
1) 19. juuni 2009. a määrus nr 23 „Notariaadimäärustik“ RT I, 21.03.2025, 14;
2) 3. detsembri 2013. a määrus nr 38 „Pärimisregistri pidamise, pärimisregistrisse kannete
tegemise ja pärimisregistrist teabe väljastamise kord“ RT I, 21.03.2025, 13;
3) 18.12.2008. a määrus nr 53 „Pärimisseadusest tulenevate notari ametitoimingute tegemise
kord“ RT I, 08.03.2024, 4.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
2.1. Justiitsministri 19. juuni 2009. a määruse nr 23 „Notariaadimäärustik“ muutmine
Eelnõu § 1 kohaselt muudetakse notariaadimäärustikku.
Määrustiku preambulist jäetakse välja viide kehtiva konsulaarseaduse § 30¹ lõikele 4, sest §
30¹ tunnistatakse kehtetuks. Kehtiva konsulaarseaduse § 30¹ lõike 4 alusel kehtestab valdkonna
eest vastutav minister määrusega kaugtõestamise korra. Pärast seadusemuudatuse jõustumist ei
ole välisesinduse vahendusel tehtavat kaugtõestamist enam ette nähtud ning see säte ei anna
notariaadimäärustiku asjaomase regulatsiooni kehtestamiseks enam õiguslikku alust. Seetõttu
tuleb määruse preambulist eemaldada kehtetuks tunnistatavale volitusnormile tehtud viide.
Paragrahvi 11 lõige 2¹ tunnistatakse kehtetuks. Muudatus tuleneb tõestamisseaduse § 9 lõike 3
muutmisest, mille kohaselt ei ole kaugtõestamise korral enam kohustuslik märkida notariaalakti
videosilla vahendusel osaleva isiku asukohta. Seetõttu tunnistatakse kehtetuks ka sama
kohustust reguleeriv notariaadimäärustiku säte.
Paragrahvi 12¹ lõiget 1 täiendatakse teise lausega. Muudatuse kohaselt võib kaugtõestamisel
notar isikusamasuse tuvastamiseks kasutada ka asjakohaseid tehnilisi lahendusi.
Tõestamisseaduse § 10 kohaselt märgib notar osaleja kohta nii täpsed isikuandmed, et kahtlus
ja segiajamine on välistatud. Lisaks märgib notar, millisel viisil ta osaleja isiku tuvastas. Isiku
tuvastamiseks võib kasutada erinevaid infotehnoloogilisi lahendusi, mis lihtsustavad isiku
tuvastamist ja annavad notarile seda tehes suurema kindluse. Üks selline asjakohane lahendus
on näiteks tehisintellektil põhinev isikusamasuse tuvastamine. Kuna tehniliste lahenduste valik
aja jooksul suureneb, ei ole otstarbekas neid määruses loetleda. Tehnilised lahendused ei asenda
videosilla vahendusel tehtavat tõestamistoimingut.
Paragrahvi 12¹ lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. Notariaadimäärustiku § 12¹ lõige 2 reguleerib
välisesinduse vahendusel tehtavat kaugtõestamist, mille korral peab osaleja viibima Eesti
Vabariigi välisesinduses ja kasutama videosilla loomiseks seal selleks ettenähtud riistvara.
Konsulaarseaduse § 30¹ tunnistatakse kehtetuks, millega kaotatakse välisesinduse vahendusel
tehtava kaugtõestamise võimalus. Kuna notariaadimäärustiku § 12¹ lõige 2 on kehtestatud
konsulaarseaduse § 30¹ lõikes 4 sätestatud volitusnormi alusel, kaob nimetatud volitusnormi
kehtetuks tunnistamisel ka alus määruse sätte edasiseks kohaldamiseks.
Välisesinduse vahendusel tehtava kaugtõestamise võimaluse kaotamine on põhjendatud, kuna
Eesti notar saab teha isiku kaugtõestamise toiminguid vahetult videosilla vahendusel, mistõttu
ei ole eraldi välisesinduse vahendusel pakutava kaugtõestamise võimaluse säilitamine enam
vajalik. Vajaduse korral võib isik pöörduda ka asukohariigi notari poole. Lisaks on
välisesinduse vahendusel tehtavat kaugtõestamist kasutatud harva ning eraldi tehnilise
lahenduse ülalpidamine ei ole kulutõhus.
Paragrahvi 12¹ lõige 3 muudetakse. Kehtiva notariaadimäärustiku § 12¹ lõike 3 kohaselt võib
notar otsustada korraldada kaugtõestamise ka osalejaga, kes viibib tõestamistoimingu ajal mujal
kui välisesinduses, kui on täidetud sättes ette nähtud tingimused. Konsulaarseaduse § 30¹
tunnistatakse kehtetuks ja kaotatakse välisesinduse vahendusel tehtava kaugtõestamise
võimalus. Viide osaleja viibimisele mujal kui välisesinduses on seotud kehtiva regulatsiooniga,
mille kohaselt võib kaugtõestamise toimingut teha ka Eesti Vabariigi välisesinduse ruumides.
Seetõttu ei ole selline eristus pärast seadusemuudatuse jõustumist enam vajalik.
Muudatusega sõnastatakse säte ümber, jättes välja viite osaleja viibimisele väljaspool
välisesindust ja säilitades notari õiguse otsustada kaugtõestamise korraldamise üle. Notar võib
kaugtõestamise korraldada, kui ta on veendunud, et osaleja isikusamasust ja tehingu tegemise
võimet on võimalik usaldusväärselt tuvastada ning täita muid tõestamisseadusest ja
notariaadiseadusest tulenevaid kohustusi.
Paragrahvi 12¹ lõige 5 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiva notariaadimäärustiku § 12¹ lõike 5
kohaselt teeb saatkonna töötaja välisesinduses isikusamasuse tuvastamiseks esitatud fotoga
isikut tõendavast dokumendist skaneeringu, edastab selle notarile ning skaneering säilitatakse
digitaalselt. Notariaadimäärustiku § 12¹ lõige 5 on seotud välisesinduse vahendusel tehtava
kaugtõestamise korraldusega. Konsulaarseaduse § 30¹ tunnistatakse kehtetuks, mille
tulemusena kaob välisesinduse vahendusel tehtava kaugtõestamise võimalus. Seetõttu ei ole
välisesinduse töötaja ülesannet käsitleva sätte säilitamine enam vajalik ja see tuleb kehtetuks
tunnistada.
Paragrahvi 12¹ täiendatakse lõikega 8. Tõestamisseaduse § 1 lõike 3¹ kohaselt võib notar
kaugtõestamise teel tehtava tõestamistoimingu osaliselt või täielikult salvestada. Salvestamise
vajadust hindab notar seaduses sätestatud eesmärkidest lähtudes. Muudatusega nähakse ette
kohustus teavitada tõestamistoimingus osalejaid salvestamisest enne salvestamise alustamist
ning teha teavitamise kohta märge notariaalakti.
Paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 5. Muudatus on seotud volikirjade registri
kasutuselevõtuga. Notariaadiseaduse § 44⁷ kohaselt kantakse volikirjade registrisse muu hulgas
volikirja unikaalne number. Muudatusega nähakse ette, et volikirja tõestades märgib notar
volikirja registreerimise numbri ka notariaalakti. See võimaldab seostada notariaalakti
volikirjade registrisse kantud volikirjaga.
2.2. Justiitsministri 3. detsembri 2013. a määruse nr 38 „Pärimisregistri pidamise,
pärimisregistrisse kannete tegemise ja pärimisregistrist teabe väljastamise kord“
muutmine
Eelnõu § 2 kohaselt muudetakse pärimisregistri pidamise, pärimisregistrisse kannete tegemise
ja pärimisregistrist teabe väljastamise korda.
Määruse pealkirja muudetakse. Määruse kehtiv pealkiri on tarbetult pikk. „Hea õigusloome
ja normitehnika eeskirja“ kohaselt tuleb eelistada võimalikult lühikest ja tabavat pealkirja.
Määruse pealkirja muudetakse ka õigusselguse huvides, viies selle kooskõlla pärimisseaduse
sõnastusega. Edaspidi on määruse pealkiri „Pärimisregistri põhimäärus“.
Paragrahvi 1 lõige 1 muudetakse. Lõike sõnastust muudetakse selguse huvides. Muudatus ei
ole sisuline, sellega parandatakse senist kohmakat sõnastust. Muudatusega täpsustatakse
pärimisregistri eesmärki ja viiakse see kooskõlla pärimisseaduses sätestatud sõnastusega.
Muudatuse kohaselt on pärimisregistri eesmärk toetada korrektset pärimismenetlust, kaitsta
pärija ja pärandaja õigusi, avalikustada asjakohaseid andmeid pärimismenetluse kohta ning teha
statistikat.
Paragrahvi 1 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiva sätte kohaselt on pärimisregister
elektrooniline andmekogu. Pärimisseaduse § 176 muutmisega sätestatakse pärimisregistri
olemus elektroonilise andmekoguna seaduse tasandil. Kuna pärimisregistri määratlus tuleneb
edaspidi vahetult seadusest, ei ole sama regulatsiooni vaja põhimääruses korrata. Muudatus ei
muuda pärimisregistri olemust ega pidamise viisi.
Paragrahvi 3 lõige 1 muudetakse. Muudatusega saab pärimisregistri vastutavaks töötlejaks
Justiits- ja Digiministeeriumi asemel Notarite Koda. Muudatus tuleneb pärimisseaduse § 176
muutmisest, mille kohaselt on pärimisregistri vastutav töötleja edaspidi Notarite Koda.
Avaliku teabe seaduse § 43⁴ lõike 1 kohaselt võib andmekogu vastutav töötleja olla ka avalik-
õiguslik juriidiline isik. Notarite Koda on notariaadiseaduse § 43 lõike 1 kohaselt avalik-
õiguslik juriidiline isik.
Kehtiva korra kohaselt määrab vastutav töötleja registri arengusuunad ja turvanõuded ning
korraldab registri pidamist. Praktikas on Notarite Koda juba praegu täitnud olulist osa nendest
ülesannetest ja kandnud registri pidamisega seotud kulusid. Muudatusega viiakse
pärimisregistri vastutava töötleja määratlus kooskõlla pärimisseaduse muudatuse ja senise
töökorraldusega.
Paragrahvi 3 lõige 2 muudetakse. Lõige sõnastatakse ümber. Kehtiva sätte kohaselt on
pärimisregistri volitatud töötlejad notarid ja kohtud. Muudatusega viiakse volitatud töötleja
määratlus kooskõlla tema tegelike ülesannetega.
Avaliku teabe seaduse § 43⁴ lõike 3 kohaselt täidab volitatud töötleja vastutava töötleja juhiseid
andmete töötlemisel ja andmekogu majutamisel ning tagab andmekogu turvalisuse. Notarid ja
kohtud ei korralda pärimisregistri tehnilist haldamist, vaid on registri andmeandjad.
Muudatuse kohaselt on pärimisregistri volitatud töötleja vastutava töötleja ehk Notarite Koja
määratud asutus või juriidiline isik. Konkreetset volitatud töötlejat põhimääruses ei nimetata,
mis võimaldab Notarite Kojal vajaduse korral volitatud töötlejat muuta ilma põhimäärust
muutmata. Volitatud töötleja ülesanded sätestatakse § 3² lõikes 2.
Paragrahvi 3 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiva sätte kohaselt arendab, hooldab ja
majutab pärimisregistrit Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Paragrahvi 3 lõike 2 muudatuse
kohaselt määrab registri volitatud töötleja edaspidi Notarite Koda. Seetõttu ei ole vaja
põhimääruses konkreetset teenuseosutajat nimetada. Muudatus võimaldab vastutaval töötlejal
korraldada registri majutamist, arendamist ja hooldamist ilma põhimäärust muutmata.
Paragrahvi 31 pealkirjas asendatakse sõna „pädevus“ sõnaga „ülesanded“.Tegemist on
tehnilise muudatusega.
Paragrahvi 3¹ lõige 1 muudetakse seoses pärimisregistri vastutava töötleja muutumisega.
Muudatusega täpsustatakse vastutava töötleja ülesandeid, arvestades registri uut
halduskorraldust.
Vastutav töötleja juhib registri pidamist, annab volitatud töötlejale ja andmeandjatele vajalikke
juhiseid ja korraldusi ning teavitab neid registri toimimist mõjutavatest asjaoludest ja
kavandatavatest muudatustest. Samuti teeb vastutav töötleja pärimisseaduses sätestatud korras
registrisse kandeid ja väljastab registriandmeid, tagab koostöös volitatud töötlejaga registri
tõrgeteta toimimise ning korraldab andmete säilitamise ja varukoopiate tegemise. Vastutav
töötleja rakendab registri turvanõuetele vastavaid organisatsioonilisi, füüsilisi ja
infotehnoloogilisi turvameetmeid.
Muudatus ei too kaasa olulisi muudatusi registri senises töökorralduses, kuna Notarite Koda on
juba praegu täitnud suuremat osa vastutava töötleja ülesannetest.
Paragrahvi 3¹ lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. Selles sätestatud vastutava töötleja ülesanded
hõlmatakse § 3¹ lõike 1 uue sõnastusega. Seetõttu ei ole nende ülesannete eraldi reguleerimine
enam vajalik.
Paragrahvi 32 pealkirjas asendatakse sõna „pädevus“ sõnaga „ülesanded“. Tegemist on
tehnilise muudatusega.
Paragrahvi 3² lõige 1 tunnistatakse kehtetuks. Pärimisregistrisse kannete tegemine
pärimisseaduses sätestatud korras on vastutava töötleja, mitte volitatud töötleja ülesanne.
Paragrahvi 32 lõige 2 muudetakse. Muudatusega täpsustatakse pärimisregistri volitatud
töötleja ülesandeid, arvestades registri uut halduskorraldust.
Volitatud töötleja tagab pärimisregistri tehnilise haldamise, majutamise, arendamise ja
hooldamise ning rakendab infosüsteemi turvanõuetele vastavaid turvameetmeid. Samuti tagab
ta registri tõrgeteta toimimise, teavitab vastutavat töötlejat registri kasutamise takistustest ja
tõrgetest ning nende kõrvaldamise võimalikust tähtajast ja korraldab registri töö taastamise.
Volitatud töötleja nõustab ja juhendab registri kasutajaid ning andmeandjaid, tagab tehnilise
toe registrisse kandmata andmete sisestamiseks ja ebaõigete andmete parandamiseks, peab
arvestust kasutajate juurdepääsuõiguste üle ning hoiab koostöös vastutava töötlejaga nende
andmed ajakohasena. Samuti tagab ta andmete ja logide kustutamise pärast nende
säilitustähtaegade möödumist ning täidab muid õigusaktidest tulenevaid ülesandeid ja vastutava
töötleja juhiseid.
Paragrahvid 33 ja 34 tunnistatakse kehtetuks. Pärimisregistri pidamisega seotud ülesanded
koondatakse vastutava ja volitatud töötleja ülesandeid reguleerivatesse §-i 3¹ ja 3². Notarite
Koja kui registri pidaja ülesanded sätestatakse edaspidi vastutava töötleja ülesannetena §-s 3¹
ning registri tehnilise haldamisega seotud ülesanded volitatud töötleja ülesannetena § 3² lõikes
2. Registrite ja Infosüsteemide Keskus jätkab pärimisregistri volitatud töötlejana.
Määrust täiendatakse §-ga 35. Muudatusega sätestatakse pärimisregistri andmeandja
ülesanded. Andmeandja teeb registrisse kandeid õigusaktides sätestatud korras, järgides
vastutava ja volitatud töötleja juhiseid. Registriandmetes puuduste avastamise korral teavitab
ta sellest volitatud töötlejat, kui tal ei ole võimalik puudust ise kõrvaldada. Samuti tagab
andmeandja, et registrisse kannavad, seal muudavad ja kustutavad andmeid ning andmetega
tutvuvad üksnes selleks õigustatud isikud.
Paragrahv 4 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiv säte reguleerib pärimisregistri infosüsteemi
kasutajate üle arvestuse pidamist. Paragrahvi 3² lõike 2 uue sõnastuse kohaselt peab kasutajate
juurdepääsuõiguste üle arvestust volitatud töötleja koostöös vastutava töötlejaga. Seetõttu ei ole
sama ülesannet vaja §-s 4 eraldi reguleerida. Ülesande täitmise täpsema korralduse määrab
vastutav töötleja.
Paragrahvi 21 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks. Säte reguleerib isikuandmete töötlemisel
isikuandmete kaitse nõuete järgimist. Kuna isikuandmete töötlemisele kohalduvad vahetult
Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus ja isikuandmete kaitse seadus, ei ole nende
nõuete järgimise kohustust vaja põhimääruses eraldi korrata.
Määruse 3. peatüki pealkirja täiendatakse viitega logide säilitamisele, kuna peatükki lisatakse
§ 21¹, millega sätestatakse pärimisregistri logide säilitamise tähtajad. Pärimisregistri andmete
töötlemise logisid säilitatakse üks aasta ning kannete tegemise, muutmise ja kustutamise logisid
30 aastat kirje tekkimisest arvates.
Määrust täiendatakse §-ga 21¹, millega sätestatakse pärimisregistri logide säilitamise
tähtajad. Andmete töötlemise logisid säilitatakse üks aasta ning registrisse kannete tegemise,
muutmise ja kustutamise logisid 30 aastat alates logikirje tekkimisest.
Registrikannetega seotud logide pikem säilitustähtaeg on vajalik registriandmetega tehtud
toimingute hilisema kontrollimise võimaldamiseks ning pärimisregistri andmete pikaajalise
säilitamise vajadust arvestades. Säilitustähtaja möödumisel tagab volitatud töötleja logide
kustutamise.
§ 3. Justiitsministri 18. detsembri 2008. a määruse nr 53 „Pärimisseadusest tulenevate
notari ametitoimingute tegemise kord“ muutmine
Paragrahvi 8 lõike 4 punkt 2 muudetakse. Kehtiva sätte kohaselt peab notar pärimismenetluse
algatamise teate saatmisel välisriigi kodanikule või välismaal elavale isikule selgitama, et
pärandist loobumise avalduse tõestamise õigus on igal Eesti notaril ning kehtiva
konsulaarseaduse § 30 lõike 2 kohaselt erikutset omaval konsulaarametnikul. Konsulaarseaduse
muudatustega kaotatakse konsulaarametniku erikutse ning tunnistatakse konsulaarseaduse § 30
lõige 2 kehtetuks. Seetõttu puudub pärast seadusemuudatuse jõustumist alus teavitada isikut
erikutset omava konsulaarametniku pädevusest tõestada pärandist loobumise avaldust.
Jõustuva konsulaarseaduse § 31¹ lõikes 1 sätestatakse erandkord, mille kohaselt võib
konsulaarametnik notariaalselt kinnitada Eesti kodaniku pärandist loobumise avalduse seaduses
ette nähtud tingimustel. Konsulaarametnik võib välisriigis erandkorras notariaalselt kinnitada
Eesti kodaniku pärandist loobumise avalduse, kui Eesti kodanik esitab selleks kirjaliku taotluse
ning viibib välisriigi kinnipidamisasutuses või tema tervislik seisund ei võimalda tal välisriigist
lahkuda või pöörduda teenuse saamiseks asukohariigi notari või muu pädeva ametiisiku poole.
Erand on kohaldatav üksnes seaduses nimetatud juhtudel ega anna konsulaarametnikule üldist
pädevust pärandist loobumise avaldusi tõestada.
Eelnõu muudatusega tagatakse, et notar teavitab välisriigi kodanikku või välismaal elavat isikut
Eesti notari pädevusest ning Eesti kodanikku erandlikust võimalusest. Teavitamiskohustuse
täpsustamine aitab tagada, et isik saab vajaduse korral kasutada talle seadusega ette nähtud
võimalust esitada pärandist loobumise avaldus. Konsulaarametniku notariaalselt kinnitatud
avaldus on seaduses sätestatu kohaselt võrdne Eesti notari tõestatud avaldusega.
Paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 6¹. Muudatus tuleneb konsulaarseadusesse lisatavast § 31¹
lõikest 2, mille kohaselt edastab konsulaarametnik pärast pärandist loobumise avalduse
notariaalset kinnitamist selle viivitamata pärimismenetlust läbi viivale notarile. Avalduse
nõuetekohase menetlemise tagamiseks sätestatakse, et pärimismenetlust läbi viiv notar lisab
konsulaarametnikult saabunud avalduse viivitamata pärimistoimikusse. Muudatuse eesmärk on
tagada konsulaarametniku notariaalselt kinnitatud pärandist loobumise avalduse nõuetekohane
dokumenteerimine pärimismenetluses.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole Euroopa Liidu õiguse rakendamiseks antav õigusakt ega sisalda Euroopa Liidu
õiguse ülevõtmise või rakendamise meetmeid. Eelnõu on Euroopa Liidu õigusega kooskõlas.
Eelnõuga ei võeta üle ega rakendata Euroopa Liidu õigusakte. Notariaadimäärustiku
muudatustega lõpetatakse välisesinduse vahendusel tehtava kaugtõestamise erikord, muutmata
Eesti notari korraldatava kaugtõestamise üldisi õiguslikke eeldusi. Kaugtõestamise võimalus
säilib Eesti notari kaudu.
Eelnõuga reguleeritavale isikuandmete töötlemisele kohaldub Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrus (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus). Eelnõu koostamisel on arvestatud
nimetatud määrusest tulenevate isikuandmete töötlemise nõuetega.
Eelnõu §-l 3 on puutumus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 650/2012, mis
reguleerib muu hulgas piiriüleste pärimisasjade kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning
pärandist loobumise avalduste vastuvõtmise pädevust ja vormilist kehtivust3. Määrus on
vahetult kohaldatav. Eelnõu ei muuda määruses sätestatud kohtualluvuse, kohaldatava õiguse
ega avalduste vormilise kehtivuse reegleid, vaid täpsustab konsulaarametniku notariaalselt
kinnitatud pärandist loobumise avalduse pärimistoimikusse lisamise korda.
4. Määruse mõjud
Määruse muudatuste peamise sihtrühma moodustavad notarid ja Notarite Koda. Eestis on 15
notari tööpiirkonda, kus 2026. aasta seisuga töötab kokku 85 notarit.4 Notarite Koja
meeskonnas on 10 liiget. Vähesel määral mõjutavad muudatused ka Välisministeeriumi,
välisesinduste ja konsulaarametnike töökorraldust.
Kaugtõestamise korral ei ole edaspidi kohustuslik märkida notariaalakti ametitoimingus osaleja
asukohta. Muudatus lihtsustab vähesel määral kaugtõestamise korraldust, kuna notar ei pea
isiku asukohta välja selgitama üksnes selle notariaalakti kandmise eesmärgil. Kui asukoha
märkimine on konkreetse ametitoimingu puhul vajalik, saab notar selle notariaalakti märkida.
3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. a määrus (EL) nr 650/2012 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse,
pärimisasjades tehtud otsuste tunnustamise ja täitmise ning ametlike dokumentide tunnustamise ja täitmise ning
Euroopa pärimistunnistuse loomise kohta (ELT L 201, 27.07.2012, lk 107–134). 4 Notarite Koja veebilehel peetakse notarite nimekirja, https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri.
Tabel 1. Kaugtõestamise teel tehtud notaritehingud ja notari ametitoimingute koguarv aastatel
2021–2024
Aasta Kaugtõestamise teel
tehtud tehingute
arv
Notari
ametitoimingute
koguarv
Kaugtõestamise teel tehtud
tehingute osakaal
ametitoimingute koguarvust
2021 32 315 334 261 9,67%
2022 46 285 315 004 14,69%
2023 46 454 279 295 16,63%
2024 54 013 279 577 19,32%
Kaugtõestamise osakaalu suurenemine näitab, et muudatus puudutab laialdaselt kasutatavat
tõestamisviisi. Muudatusega kaasnev ajasääst ühe toimingu kohta on siiski väike.
Välisesinduse vahendusel tehtava kaugtõestamise võimaluse kaotamine vähendab
Välisministeeriumi ja välisesinduste tehnilise toe, broneerimise ning seadmete korrashoiu
vajadust. Notarite Koda ei pea hoidma töös paralleelset välisesinduse kaudu toimivat lahendust.
Konsulaarametniku notariaalselt kinnitatud pärandist loobumise avalduse viivitamatu lisamine
pärimistoimikusse täpsustab menetlusvoogu ega loo uut sisulist menetlust. Mõju
konsulaarametnike ja notarite töökoormusele on väheoluline.
Muudatuste sotsiaalne ja regionaalne mõju on väheoluline. Tõestamistoimingute kättesaadavus
säilib üldjuhul Eesti notari kaugtõestamise ja asukohariigi notari teenuse kaudu. Eesti
kodanikul, kes ei saa välisriigi kinnipidamisasutuses viibimise või terviseseisundi tõttu notari
teenust kasutada, on jätkuvalt võimalik esitada nõuetekohane pärandist loobumise avaldus.
Mõju sihtrühmale on positiivne, kuid väikese ulatusega, sest tegemist on erandkorraga.
Kaugtõestamise teel tehtava tõestamistoimingu salvestamise korral tuleb osalejaid enne
salvestamisest teavitada ja teha teavitamise kohta märge notariaalakti. Muudatus suurendab
isikuandmete töötlemise läbipaistvust. Teavitamise ja selle kohta märke tegemisega kaasnev
mõju notarite töökoormusele on vähene.
Volikirjade registrisse sisestavad andmeid notarid, mis suurendab vähesel määral notarite
töökoormust. Aastas tõestatakse keskmiselt 10 000 – 13 000 volikirja. Samas hakkavad notarid
registrisse kandeid tegema e-notari kaudu, mis on notari igapäevane töövahend, registrikande
jaoks vajalikud andmed on eeltäidetuna olemas ja neid uuesti sisestada ei ole vaja. Volikirjade
koondamine ühtsesse registrisse lihtsustab teiste notarite tõestatud volikirjade ja nende
kehtivuse kontrollimist ning võimaldab vähendada sellele kuluvat aega. Volikirjade registrisse
andmete kandmisega kaasnev vähene töökoormuse kasv on eeldatavasti tasakaalustatud
volikirjade kontrollimise lihtsustumisest tuleneva ajasäästuga. Seetõttu ei ole oodata notarite
halduskoormuse olulist suurenemist.
Pärimisregistri vastutava töötleja ülesanded lähevad Justiits- ja Digiministeeriumilt üle Notarite
Kojale. Muudatuse praktiline mõju on väike, kuna Notarite Koda täidab juba praegu registri
pidamisega seotud ülesandeid, sealhulgas korraldab registri arendamist, hooldust ja andmete
turvalisuse tagamist ning kannab registri ülalpidamise, hoolduse, arendamise ja auditeerimisega
seotud kulusid. RIK-i andmetel on pärimisregistri senised ülalpidamisega seotud kulud 150–
200 eurot kuus, millele lisandub käibemaks.
Vastutava töötleja muutumisega ei kaasne Notarite Kojale olulisi uusi ülesandeid ega
lisakulusid. Registri kasutamise korraldus sisuliselt ei muutu ning notaritele ja teistele registri
kasutajatele uusi kohustusi ei kaasne. Muudatus ei mõjuta notariteenuse ega pärimisregistri
teenuste kättesaadavust.
Määruse muudatustega ei kaasne inimestele, ettevõtjatele ega vabaühendustele uusi
halduskoormust suurendavaid nõudeid ega kohustusi. Määruse muudatuste mõju on väike ja
peamiselt organisatsiooniline. Muudatused ei mõjuta notariteenuste hindu.
Notarite avalik-õiguslike ülesannete täitmisega seotud töökoormus võib mõne muudatuse
tulemusena vähesel määral suureneda, teiste muudatuste tulemusena aga väheneda.
Kokkuvõttes ei ole oodata notarite töökoormuse olulist muutumist ega sellega seotud
märkimisväärset rahalist lisakulu või kokkuhoidu.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne lisatulusid ega pärimisregistri või e-notari arendamise
vajadust. Pärimisregistri üleminekul Notarite Kojale jäävad kojale registri auditeerimisega
seotud perioodilised kulud, mida Notarite Koda kannab ka praegu.
Justiits- ja Digiministeerium, Notarite Koda ja Välisministeerium ajakohastavad vajaduse
korral juhiseid, et kajastada välisesinduse vahendusel tehtava kaugtõestamise võimaluse
kaotamist ning võimalust teha kaugtõestamist otse Eesti notari kaudu ja esitada notariaalselt
kinnitatud pärandist loobumise avaldus konsulaarametnikule, et see pärimistoimikusse lisataks.
Vajaduse korral tutvustatakse pärandist loobumise avalduse esitamise erandkorda
konsulaarametnike koolitusel. Välisesindustes ei ole enam vaja kaugtõestamiseks eraldi
tehnilist lahendust ja töökorraldust.
Määruse rakendamisega ei kaasne eeldatavasti lisarahastuse vajadust ega tulusid. Juhiste ja
töökorra muutmine toimub asjaomaste asutuste tavapärase tegevuse raames ning paralleelse
lahenduse lõpetamine võib vähendada vähesel määral haldus- ja tehnilise toe kulu.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027. Samal kuupäeval jõustuvad määruse aluseks olevad
notariaadiseaduse, konsulaarseaduse, pärimisseaduse ja tõestamisseaduse muudatused.
Määruse ja seadusemuudatuste üheaegne jõustumine tagab rakendusaktide kooskõla uue
regulatsiooniga.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumidele ja
arvamuse avaldamiseks Maakohtutele, Tallinna Halduskohtule, Tartu Halduskohtule, Tallinna
Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Registrite ja Infosüsteemide Keskusele, Riigi
Infosüsteemi Ametile, Statistikaametile, Eesti Pangaliidule, Eesti Advokatuurile, Tartu
Maakohtu kinnistusosakond, Tartu Maakohtu registriosakonnale, Eesti Andmekaitse Liidule,
Notarite Kojale, Riigikohtule ning Andmekaitse Inspektsioonile
EELNÕU 04.11.2026 JUSTIITS- JA DIGIMINISTER MÄÄRUS
Volikirjade registri põhimäärus Määrus kehtestatakse notariaadiseaduse § 447 lõike 3 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Volikirjade register ja selle eesmärk (1) Volikirjade register (edaspidi register) on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu koos selle pidamiseks vajaliku infotehnoloogilise keskkonnaga. (2) Registri ingliskeelne nimetus on Power of Attorney Registry. (3) Registri eesmärk on: 1) notariaalselt tõestatud volikirjade (edaspidi volikiri) kohta andmete kogumine ja nendele andmetele juurdepääsu võimaldamine; 2) volikirjade üle arvestuse pidamine; 3) volikirjade kehtivuse kontrollimise võimaldamine. § 2. Turvaklass ja turbeaste Registri turvaklass on K1T2S2 ja turbeaste on keskmine.
2. peatükk Registri vastutav töötleja ja volitatud töötlejad
§ 3. Registri vastutav töötleja ja volitatud töötlejad (1) Registri vastutav töötleja on Notarite Koda. (2) Registri volitatud töötlejad on: 1) notarid; 2) vastutava töötleja määratud asutus või juriidiline isik. § 4. Vastutava töötleja ülesanded Vastutav töötleja: 1) juhib registri pidamist, andes volitatud töötlejale selleks vajalikke juhiseid ja korraldusi; 2) teavitab volitatud töötlejat viivitamata registri toimimist takistavatest asjaoludest, registri muudatuste või arenduste tegemise kavatsusest ning registrit ja selle kasutamist mõjutavate õigusaktide kehtestamisest või muutmisest ning annab muud vajalikku teavet; 3) arendab koostöös volitatud töötlejatega registrit; 4) rahastab registri pidamist ja arendamist; 5) teostab järelevalvet registri kasutamise üle; 6) korraldab vajadusel isikuandmete töötlemisega seotud päringutele vastamist; 7) korraldab koostöös volitatud töötlejatega registrisse kantud andmete säilitamist vastavalt kehtestatud nõuetele ja selleks varukoopiate tegemist; 8) täidab muid vastutavale töötlejale seaduse või muude õigusaktidega pandud ülesandeid; 9) töötleb õigusaktides sätestatud ülesannete täitmiseks registri andmeid. § 5. Volitatud töötlejate ülesanded (1) Notar: 1) teeb registrisse kandeid, järgides vastutava töötleja juhiseid;
2) annab registri andmetes puuduste avastamise korral sellest teada vastutavale töötlejale ja vastutava töötleja määratud volitatud töötlejale, välja arvatud juhul, kui tal on võimalik puudus iseseisvalt kõrvaldada; 3) vastutab registrisse kantud ebaõigete andmete parandamise ja andmete ajakohasena hoidmise eest; 4) võtab andmete käideldavuse, autentsuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks kasutusele infosüsteemi turvanõuetele vastavad organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnoloogilised turvameetmed ning rakendab neid järjepidevalt; 5) korraldab notaribüroo töötajatele registri kasutajaõiguste andmist ja nendelt selle äravõtmist; 6) peab arvestust andmete töötlemise toimingute üle; 7) vastab päringutele notaribüroo kasutajate poolt isikuandmete töötlemise kohta; 8) täidab muid volitatud töötlejale seaduse või muude õigusaktidega pandud ülesandeid ning vastutava töötleja juhiseid. (2) Vastutava töötleja määratud volitatud töötleja: 1) tagab registri nõuetekohase arendamise, testimise ja hooldamise; 2) tagab registri käideldavuse ning andmete autentsuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse vastavalt küberturvalisuse seaduse § 7 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse või tema volitatud ministri kehtestatud määruses sätestatud nõuetele; 3) korraldab registri turvaauditite tellimise, läbiviimise ja vastuvõtmise ning tagab auditi soovituste täitmise; 4) vastutab teenuseintsidentide käsitlemise ja lahendamise eest ning tagab tehnilise toe toimimise; 5) teavitab registris või sellega seotud teenustes rikke esinemise korral puudutatud osapooli rikke olemusest ja selle kõrvaldamise võimalikust tähtajast; 6) nõustab ja juhendab registri kasutajaid seoses registri kasutamisega; 7) tagab tehnilise toe registrisse kandmata jäetud andmete registrisse kandmiseks ja ebaõigete andmete parandamiseks; 8) haldab registri seadeid ja juurdepääsuõigusi; 9) vastutab enda poolt registrisse kantud andmete õigsuse ja andmetöötluse seaduslikkuse eest ning teostab enda kasutajate üle järelevalvet; 10) vastab päringutele enda poolt isikuandmete töötlemise kohta; 11) tagab andmete ja logide kustutamise seaduses ja käesolevas määruses sätestatud säilitamistähtaja möödumisel; 12) tagab registri nõuetekohase majutamise; 13) täidab muid volitatud töötlejale seaduse või muu õigusaktiga pandud ülesandeid ning vastutava töötleja juhiseid ja korraldusi.
3. peatükk Registriandmed ja andmete säilitamine
§ 6. Andmete koosseis (1) Registrisse kantakse volikirja kohta järgmised andmed: 1) esindatava ja esindaja üldandmed (nimi või nimetus, isiku- või registrikood, isikukoodi puudumise korral sünniaeg, isiku- või registrikoodi riik); 2) volikirja ainulaadne number; 3) volituse tähtaeg; 4) volikirja tõestamise kuupäev, aasta ja number notari ametitegevuse raamatu järgi; 5) volikirja kehtetuks kuulutamise tahteavalduse tõestamise kuupäev ja aasta; 6) volikirja tõestanud ja kehtetuks kuulutamise tahteavalduse tõestanud notari nimi; 7) volikirja nähtavus kolmandatele isikutele; 8) märkused. (2) Registris töödeldakse logide kohta järgmisi andmeid: 1) logikirje ainulaadne tunnus; 2) logisündmuse aeg; 3) sündmusega seotud kasutajakonto; 4) mis sündmus toimus; 5) millise protsessi puhul sündmus toimus.
§ 7. Andmete ja logide säilitamine ja kustutamine (1) Tähtajatu volikirja andmeid säilitatakse 15 aastat registrisse kandmisest arvates, kuid mitte kauem kui üks aasta pärast volikirja kehtetuks kuulutamist. (2) Tähtajalise volikirja andmeid säilitatakse üks aasta pärast volituse tähtaja möödumist. (3) Registri andmete töötlemise logisid säilitatakse üks aasta alates kirje tekkimisest. (4) Vastutav töötleja või vastutava töötleja määratud volitatud töötleja tagab säilitamistähtaja möödumisel andmete kustutamise.
4. peatükk Registrisse kande tegemine
§ 8. Registrisse kande tegemise üldpõhimõtted (1) Registrisse tehakse kanne notarite elektroonilise infosüsteemi (edaspidi e-notar) liidese kaudu. (2) Registri kanne tehakse viivitamata, kuid hiljemalt tõestamistoimingu päevale järgneval tööpäeval. (3) Kui notarile ei ole esitatud kõiki käesolevas määruses nimetatud andmeid, juhib notar andmete esitaja tähelepanu puuduolevatele andmetele. Kui andmete esitajal ei ole võimalik andmeid täiendada, kantakse registrisse olemasolevad andmed. (4) Registrisse kantud volikirja andmeid parandab volikirja tõestanud notar või tema asendaja. Ametist vabastatud või tagandatud notari poolt registrisse kantud andmeid võib parandada registri vastutav töötleja.
5. peatükk Andmetele juurdepääsu andmine
§ 9. Andmetele juurdepääsu andmine (1) Esindataval on e-notari iseteeninduse kaudu juurdepääs registrisse kantud enda andmetele ja enda antud volikirjadele. Juurdepääsuks kasutatakse riigi autentimisteenust. (2) Notaril ja notaribüroo töötajal on e-notari liidese kaudu juurdepääs volikirjade registris olevatele andmetele volikirjaga seotud tehingu ettevalmistamiseks.
6. peatükk Rakendussätted
§ 10. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027. a. Liisa-Ly Pakosta Minister Tiina Uudeberg Kantsler
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898
Ministeeriumid Meie 11.11.2026 nr 8-1/8165-1
Notari tasu seaduse jt seaduste muutmisest tulenevate ministri määruste muutmine Esitame arvamuse avaldamiseks notari tasu seaduse jt seaduste muutmisega seotud justiitsministri määruste muutmise eelnõu. Palume Teil esitada oma kooskõlastused ja arvamused hiljemalt 10 tööpäeva jooksul kirja kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister
Lisa: 1. Notariaadimäärustiku ja pärimisregistri põhimääruse muutmise määruse eelnõu 2. Notariaadimäärustiku ja pärimisregistri põhimääruse muutmise määruse eelnõu seletuskiri 3. Volikirjade registri põhimääruse eelnõu
4. Volikirjade registri põhimääruse eelnõu seletuskiri
2
Lisaadressaadid: Harju Maakohus
Pärnu Maakohus Tartu Maakohus Viru Maakohus Tallinna Halduskohus Tartu Halduskohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Registrite ja Infosüsteemide Keskus Riigi Infosüsteemi Amet Statistikaamet Eesti Pangaliit Eesti Advokatuur Tartu Maakohtu kinnistusosakond Tartu Maakohtu registriosakond Eesti Andmekaitse Liit Notarite Koda Riigikohus Andmekaitse Inspektsioon
Marilin Reintamm 680 3116 [email protected]
Justiits- ja digiministri määruse „Volikirjade registri põhimäärus“ eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga kehtestatakse volikirjade registri põhimäärus.
01.01.2027 jõustub notari tasu seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus1, mille kohaselt
võetakse kasutusele volikirjade register. See on Notarite Koja (edaspidi koda) peetav register,
mis koondab selle loomisest alates kõik andmed notariaalselt tõestatud volikirjade kohta ühte
digitaalsesse keskkonda. Register võimaldab nii notaril kui ka huvitatud isikutel (näiteks
tehinguosalisel) lihtsasti kontrollida, kas konkreetne volikiri on olemas ja kehtib.
Registrit vajavad nii notarid kui ka kõik muud isikud, kellel on huvi ja vajadus kontrollida
volikirja olemasolu. Sage huvi kontrollida volikirja olemasolu ja selle kehtivust on näiteks
pankadel, kui isikut esindab tehingu tegemisel esindaja notariaalselt tõestatud volikirja alusel.
Samuti võib see vajalik olla kohtunikuabidele kohtu registri- või kinnistusraamatu menetluses,
kus toiminguid tehakse tihti esindaja kaudu.
Volikirjade register suurendab õiguskindlust ja võimaldab kergemini võltsinguid avastada.
Ühtlasi muutub esindusõiguse tuvastamine oluliselt lihtsamaks ja kiiremaks. Praegu pöörduvad
isikud volikirja olemasolu ja kehtivuse kontrollimiseks päringuga volikirja tõestanud notari
poole või arhiivi poole, kui notar on ametist lahkunud.
Registri andmetel ei ole siiski õiguslikku tähendust. Esindusõiguse tuvastamiseks ei piisa
üksnes kandest volikirjade registris ja kande olemasolu registris ei vabasta esindajat kohustusest
esitada tehingu teisele poolele või tehingut tõestavale notarile oma esindusõiguse tõendamiseks
paberil volikiri või digitaalne originaalvolikiri.
Registri kasutuselevõtmise mõju notaritele on positiivne, st nende töökoormus väheneb.
Eelnõul puudub mõju inimeste, ettevõtjate ja vabaühenduste halduskoormusele.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi
justiitshalduspoliitika osakonna vabakutsete talituse nõunik Glen Roosaar
Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse
talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
1 Vastu võetud 21.10.2026, kättesaadav Riigikogu veebilehel Eelnõud – Riigikogu.
Eelnõukohase määrusega kehtestatakse volikirjade registri põhimäärus. Volikirjade register on
riiklik andmekogu, mille peamine eesmärk on lihtsustada notaritel kontrollida volikirja
olemasolu ja kehtivust ning luua jätkusuutlik viis muudel isikutel kontrollida volikirja
olemasolu ja ehtsust.
Eelnõu 1. peatükk sisaldab volikirjade registri põhimääruse üldsätteid. Paragrahv 1 sätestab
registri mõiste ja ingliskeelse nimetuse. Samuti on §-s 1 ülevaatlikkuse huvides nimetatud
registri eesmärgid, mille sätestab notariaadiseaduse § 447 lõige 1.
Paragrahv 2 sätestab küberturvalisuse seaduse (KüTS)2 § 7 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse
või tema volitatud ministri kehtestatud määruses sätestatud nõuete alusel määratud
täitmisregistri turvaklassi ja turbeastme. Nõuete eesmärk on tagada infosüsteemides ja
andmekogudes töödeldavatele andmetele piisaval astmel turvalisus. Infosüsteemi turbeaste on
keskmine.
Registri turvaklass on K1T2S2. Kuna notarid peavad kandeid tegema hiljemalt järgmisel
tööpäeval pärast volikirja (või selle kehtetuks kuulutamise tahteavalduse) tõestamist ning
register ei ole ühendatud infosüsteemidega, mis registri andmetest sõltuvad, on registri lubatud
summaarne seisak nädalas umbes ööpäev ning käideldavuse turvaosaklass seega K1. Registri
kannete tegemise, muutmise ja kustutamise fakt peab olema tuvastatav. Notar vastutab tema
poolt registrisse kantud ebaõigete andmete parandamise ja andmete ajakohasena hoidmise eest.
Tervikluse turvaosaklass on sellest tulenevalt T2. Kuna registrisse kantud volikirjades võib olla
juurdepääsupiiranguga teavet, sh isikuandmeid ja eraelu puutumatusega seotud infot, on
põhjendatud määrata konfidentsiaalsuse turvaosaklassiks S2. Eelnevast lähtudes on registri
turbeaste keskmine.
Põhimääruse 2. peatükk sätestab registri töötlejad ja nende ülesanded.
Paragrahv 3 sätestab registri volitatud töötlejad. Registrisse kannavad andmeid notarid.
Samuti näeb paragrahv ette võimaluse, et koda määrab täiendava volitatud töötleja. Avaliku
teabe seaduse § 43⁴ lõike 3 kohaselt täidab volitatud töötleja vastutava töötleja juhiseid andmete
töötlemisel ja andmekogu majutamisel ning tagab andmekogu turvalisuse. See, et konkreetset
volitatud töötlejat ei nimetata põhimääruses, võimaldab kojal vajaduse korral volitatud töötlejat
muuta ilma põhimäärust muutmata. Samuti ei ole sellisel juhul vaja määrust muuta juhul, kui
senine volitatud töötleja näiteks ümber kujundatakse või nimetust muudab. On kavandatud, et
vastutava töötleja määratud volitatud töötlejaks on Registrite ja Infosüsteemide Keskus, mis
kujundatakse alates 01.01.2027 ümber Riigi Digikeskuseks. Registri majutamise ülesannet on
kavandatud täitma Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus, mille justiits- ja
digiminister on 09.09.2026. a käskkirjaga nr 61 otsustanud alates 01.01.2027 ühendada Riigi
Infosüsteemi Ametiga.
Lisaks on paragrahvis ülevaatlikkuse huvides märgitud, et registri vastutav töötleja on koda.
Registri vastutava töötleja sätestab notariaadiseaduse § 447 lõige 2.
Paragrahv 4 sätestab registri vastutava töötleja ülesanded. Kojale pandud ülesannete puhul on
arvestatud koja üldist pädevust ja ülesannete ulatust. Notarid hakkavad registrit kasutama e-
notari kaudu. Koda teavitab notareid ja RIK-i ka juba praegu näiteks e-notari toimimist
takistavatest asjaoludest, registri muudatuste või arenduste tegemise kavatsusest, õigusaktide
2 RT I, 06.08.2022, 18
muutmisest ning muust olulisest. Samuti arendab koda e-notarit ning rahastab selle pidamist ja
arendamist. Lisaks täidab koda muid tavapäraseid vastutava töötleja ülesandeid, mis on seotud
registri kasutamise korraldamise ja andmete töötlemisega. Oma ülesannete täitmiseks vajalikus
ulatuses töötleb koda ka registri andmeid.
Paragrahv 5 sätestab registri volitatud töötlejate ülesanded. Lõige 1 reguleerib notarite
ülesandeid. Kandeid volikirjade tõestamise ja kehtetuks kuulutamise tahteavalduse tõestamise
kohta teevad registrisse just notarid. Seega täidavad notarid sisuliselt ka andmeandjate
funktsiooni. Notarid võivad andmeid töödelda ise ning lisaks anda registriandmetele
juurdepääsu ka oma büroo töötajatele. Lõikes on sätestatud ka erinevad andmekaitsega seotud
ülesanded, kuid väärib märkimist, et eelduslikult ei ole notaritel tegelikult vaja isikuandmete
töötlemisega seotud päringutele tihti vastata, kuna registrisse tehakse kandeid just isiku
tahteavalduse (volikirja andmise või kehtetuks kuulutamise) tõttu. Lõikes on ühe ülesandena
märgitud ka registri vastutava töötleja juhiste järgimine, kuid notari tegevust reguleerivatest
seadustest tulenevalt ei saa sellised juhised laieneda volikirja tõestamise ega kehtetuks
kuulutamise kui ametitoimingu sisule.
Lõige 2 sätestab vastutava töötleja määratud volitatud töötleja ülesanded. Kokkuvõtlikult on
kavandatud, et Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ülesandeks on registri tehnilise toimimise
eest vastutamine ning sellega seonduvate ülesannete täitmine ning Riigi Info- ja
Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse ülesandeks on registri majutamine. Kirjeldatud
ülesanded vastavad nimetatud asutuste tavapärastele ülesannetele.
Põhimääruse 3. peatükk reguleerib registri täpsemat andmekoosseisu, logide andmeid ning
andmete ja logide säilitustähtaegu.
Paragrahvi 6 lõikes 1 on nimetatud registri andmekoosseis. Kuigi andmekoosseisu reguleerib
eelkõige notariaadiseaduse § 447 lõige 5 ning põhimääruse kõnealuses lõikes sätestatakse
vastavalt vajadusele vaid andmete täpsem koosseis, on ülevaatlikkuse huvides määruses siiski
esitatud kogu andmekoosseis. Lõikes 2 on sätestatud registri logide andmed. Logitakse
tuvastatud kasutajate poolt registris tehtud toiminguid.
Paragrahv 7 reguleerib andmete ja logide säilitamistähtaegu ja kustutamist. Paragrahv
täpsustab notariaadiseaduse § 447 lõikes 6 sätestatud maksimaalseid säilitustähtaegu. Seejuures
on tähtajatute volikirjade puhul sätestatud piirang, et nende andmeid ei säilitata kauem kui üks
aasta pärast volikirja kehtetuks kuulutamist. Lähtutud on tähtajalise volikirja andmete
säilitustähtajast. Registri logisid säilitatakse üks aasta. Pikem säilitustähtaeg ei ole põhjendatud,
sest registril ei ole õiguslikku tähendust. Õiguslik tähendus on volikirjadel (mitte volikirjade
andmetel), kuid registri põhimäärus nende säilitamist ei reguleeri.
Põhimääruse 4. peatükk reguleerib registrisse kannete tegemist. Paragrahv 8 reguleerib
registrisse kannete tegemise üldpõhimõtteid. NotS § 447 lõige 4 sätestab, et volikirjade
registrisse tehakse kanded volikirjade tõestamise ja kehtetuks kuulutamise tahteavalduse
tõestamise kohta.
Põhimääruse § 8 lõige 1 täpsustab, et kandeid tehakse e-notari liidese kaudu. E-notar on notarite
peamine töövahend, milles valmistatakse ette tõestatavad dokumendid ning mille kaudu tehakse
registritesse päringuid ja kandeavaldusi. Seetõttu on mõistlik, et ka kanded volikirjade
registrisse tehakse e-notari kaudu. Muu hulgas vähendab see andmete käsitsi sisestamise
vajadust ning hoiab seega ära võimalikke vigu.
Lõige 2 sätestab, et registri kanne tuleb teha viivitamata, kuid hiljemalt tõestamistoimingu
päevale järgneval tööpäeval. See aitab tagada eesmärki, et volikirjade registri andmed oleks
ajakohased. Eriti oluline on see volikirjade kehtetuks kuulutamise puhul, et välistada kehtetu
volikirja alusel tehingute tegemine. Samas aitab volikirjade andmete kiire registrisse jõudmine
kaasa võimalusele tõestatud volikirju praktikas lihtsamini kiiresti kasutama hakata.
Lõige 3 sätestab, et kui notarile ei ole esitatud kõiki määruses nimetatud andmeid, juhib notar
andmete esitaja tähelepanu puuduolevatele andmetele. Kui andmete esitajal ei ole võimalik
andmeid täiendada, kantakse registrisse olemasolevad andmed. Sellisteks andmeteks ei saa
praktilistel põhjustel olla andmed, mis tekivad volikirja tõestamise käigus (näiteks volituse
tähtaeg; volikirja või selle kehtetuks kuulutamise tahteavalduse tõestamise kuupäev, aasta ja
number notari ametitegevuse raamatu järgi, volikirja tõestanud notari nimi). Küll aga on
(eelkõige teistest riikidest pärit isikute puhul) võimalik, et puudub näiteks isikukood.
Lõige 4 täpsustab seda, kelle ülesandeks ja pädevuses on registrisse kantud andmete
parandamine. Parandamise vajaduse ilmnemisel parandab andmed reeglina notar, kes need
registrisse kandis. Siiski on võimalik, et notar on ametist vabastatud või tagandatud ning
seetõttu enam volikirjade registri andmeid parandada ei saa. Sel juhul parandab vastavad
andmed koda.
Põhimääruse 5. peatükk, st paragrahv 9 reguleerib andmetele juurdepääsu andmise täpsemaid
tingimusi. Juurdepääsu põhialused on sätestatud NotS §-s 448. Viidatud säte reguleerib seda,
millised isikud ja millises ulatuses registri andmetele juurde pääsevad. Määruses on täpsustatud
vaid juurdepääsu andmise korda. Autentimata isikutele on volikirjade registrist kättesaadav
teave volikirja kohta ja selle tõestanud või kehtetuks kuulutamise tahteavalduse tõestanud notari
kohta. Isiku juurdepääs registrisse kantud enda andmetele ja enda antud volikirjadele on
korraldatud e-notari iseteeninduse kaudu. Iseteenindus on juba aastaid kasutusel mh
kaugtõestamise teel tehtavate toimingute jaoks. Juurdepääsuks kasutatakse riigi
autentimisteenust. Lisaks on isikul soovi korral endiselt võimalik andmetega tutvuda ka
notaribüroos.
Notaril ja notaribüroo töötajatel on juurdepääs volikirjade registris olevatele andmetele
volikirjaga seotud tehingu ettevalmistamiseks e-notari liidese kaudu. Juurdepääsu korraldamine
e-notari kaudu on mõistlik, sest e-notari kaudu teeb notar päringuid ka teistesse registritesse,
mille andmed toimingu tegemiseks vajalikud on. Sel viisil koormab volikirjade kehtivuse
kontrollimine ja volikirjade andmete registrisse kandmine notarit võimalikult vähe.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõju
Volikirjade registri loomise ja kasutusevõtmisega kaasnevat mõju on kirjeldatud notari tasu
seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirjas3. Kokkuvõtlikult on registri
kasutuselevõtmise mõju notaritele positiivne, st nende töökoormus väheneb. Edaspidi muutub
3 Kättesaadav Riigikogu veebilehel Eelnõud – Riigikogu, lk 66 jj.
volikirjade kehtivuse kontrollimine notarite jaoks oluliselt lihtsamaks ja kiiremaks. Registriga
seotud kohustused ei too notaritele kaasa mainimisväärset töökoormust. Oma büroo töötajatele
(e-notari infosüsteemi) kasutajaõiguste andmisega tegelevad notarid juba praegu. Kuigi
notaritel võib tulevikus tekkida vajadus anda selgitusi nende poolt registrisse kantud andmete
kohta, teevad notarid ka juba praegu volikirjade tõestamise käigus päringuid erinevatesse
registritesse. Nimetatud päringud on andmesubjektile nähtavad andmejälgija kaudu ning
andmesubjektil on ka praegu võimalik nende kohta notarilt selgitusi küsida. Samuti kehtib
notarile ka praegu seoses ametitegevusega teatavaks saanud andmete saladuses hoidmise
kohustus.
Mõju inimeste, ettevõtjate ja vabaühenduste halduskoormusele eelnõul puudub. Küll aga on
kõigil isikutel võimalik edaspidi notariaalsete volikirjade kehtivust registri kaudu kontrollida,
mis suurendab õiguskindlust ning vähendab tehingute tegemisega seotud riske.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused
Registri arendustegevused on lõpule viidud. Iga-aastane püsikulu majutusteenusele ja
haldamisele on hinnanguliselt 200 eurot kuus.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 01.01.2027 – samal ajal notariaadiseaduse kavandatud muudatustega.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumidele ja
arvamuse avaldamiseks Maakohtutele, Tallinna Halduskohtule, Tartu Halduskohtule, Tallinna
Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Registrite ja Infosüsteemide Keskusele, Riigi
Infosüsteemi Ametile, Statistikaametile, Eesti Pangaliidule, Eesti Advokatuurile, Tartu
Maakohtu kinnistusosakond, Tartu Maakohtu registriosakonnale, Eesti Andmekaitse Liidule,
Notarite Kojale, Riigikohtule ning Andmekaitse Inspektsioonile
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JDM/26-1252 - Notari tasu seaduse jt seaduste muutmisest tulenevate ministri määruste muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Riigikohus Kooskõlastamise tähtaeg: 25.11.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d8599746-218f-46b7-8628-c4361ad6fbfc Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d8599746-218f-46b7-8628-c4361ad6fbfc?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main