| Dokumendiregister | Kultuuriministeerium |
| Viit | 1-11/1216-1 |
| Registreeritud | 12.11.2026 |
| Sünkroonitud | 13.11.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine |
| Sari | 1-11 Ministeeriumi poolt ettevalmistatud seaduseelnõud ja memorandumid |
| Toimik | 1-11/2026 Ministeeriumi poolt ettevalmistatud seaduseelnõudega seotud dokumendid |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Eesti Linnade ja Valdade Liit, Sihtasutus Eesti Terviserajad, Harjumaa Spordiliit, IDA-VIRUMAA SPORDILIIT, Jõgevamaa Spordiliit Kalju, JÄRVAMAA SPORDILIIT, Harjumaa Omavalitsuste Liit, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Sihtasutus Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, SA Järvamaa, SA Läänemaa, Lääne Maakonna Spordiliit Läänela, LÄÄNE-VIRUMAA SPORDILIIT, Lääne-Viru Omavalitsuste Liit, Põlva Maakonna Spordiliit, SIHTASUTUS PÕLVAMAA ARENDUSKESKUS, Pärnumaa Spordiliit, Pärnumaa Omavalitsuste Liit, Saaremaa Spordiliit, Sihtasutus Saare Arenduskeskus, Tartumaa Spordiliit, Tartumaa Omavalitsuste Liit, Valgamaa Spordiliit, SA Valgamaa Arenguagentuur, Viljandimaa Spordiliit, Viljandimaa Omavalitsuste Liit, VÕRUMAA SPORDILIIT, SA Võrumaa Arenduskeskus, Ühendus Hiiumaa Spordiliit, Sihtasutus Hiiumaa Arenduskeskus, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Rahandusministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Linnade ja Valdade Liit, Sihtasutus Eesti Terviserajad, Harjumaa Spordiliit, IDA-VIRUMAA SPORDILIIT, Jõgevamaa Spordiliit Kalju, JÄRVAMAA SPORDILIIT, Harjumaa Omavalitsuste Liit, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Sihtasutus Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, SA Järvamaa, SA Läänemaa, Lääne Maakonna Spordiliit Läänela, LÄÄNE-VIRUMAA SPORDILIIT, Lääne-Viru Omavalitsuste Liit, Põlva Maakonna Spordiliit, SIHTASUTUS PÕLVAMAA ARENDUSKESKUS, Pärnumaa Spordiliit, Pärnumaa Omavalitsuste Liit, Saaremaa Spordiliit, Sihtasutus Saare Arenduskeskus, Tartumaa Spordiliit, Tartumaa Omavalitsuste Liit, Valgamaa Spordiliit, SA Valgamaa Arenguagentuur, Viljandimaa Spordiliit, Viljandimaa Omavalitsuste Liit, VÕRUMAA SPORDILIIT, SA Võrumaa Arenduskeskus, Ühendus Hiiumaa Spordiliit, Sihtasutus Hiiumaa Arenduskeskus, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Rahandusministeerium |
| Vastutaja | Norman Põder |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
Veikko Luhalaid
Eesti Linnade ja Valdade Liit
[email protected] 12.11.2026 nr 1-11/1216-1
Regionaalsete tervisespordikeskuste
arendamise tingimused ja kord
perioodil 2027-2028
Kultuuriministeerium esitab kooskõlastamiseks kultuuriministri määruse „Regionaalsete
tervisespordikeskuste arendamise tingimused ja kord perioodil 2027-2028“ eelnõu. Palume Teie
kooskõlastust 10 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heidy Purga
minister
Sama:
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Rahandusministeerium
Sihtasutus Eesti Terviserajad
Harjumaa Spordiliit
IDA-VIRUMAA SPORDILIIT
Jõgevamaa Spordiliit Kalju
JÄRVAMAA SPORDILIIT
Harjumaa Omavalitsuste Liit
Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit
Sihtasutus Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus
SA Järvamaa
SA Läänemaa
Lääne Maakonna Spordiliit Läänela
LÄÄNE-VIRUMAA SPORDILIIT
Lääne-Viru Omavalitsuste Liit
Põlva Maakonna Spordiliit
SIHTASUTUS PÕLVAMAA ARENDUSKESKUS
Pärnumaa Spordiliit
Pärnumaa Omavalitsuste Liit
Saaremaa Spordiliit
Sihtasutus Saare Arenduskeskus
Tartumaa Spordiliit
Tartumaa Omavalitsuste Liit
Valgamaa Spordiliit
SA Valgamaa Arenguagentuur
Viljandimaa Spordiliit
Viljandimaa Omavalitsuste Liit
VÕRUMAA SPORDILIIT
SA Võrumaa Arenduskeskus
Ühendus Hiiumaa Spordiliit
Sihtasutus Hiiumaa Arenduskeskus
Norman Põder, norman.põ[email protected]
EELNÕU
MINISTRI MÄÄRUS
Regionaalsete tervisespordikeskuste arendamise
tingimused ja kord perioodil 2027–2028
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse taotlusvoorust „Regionaalsete tervisespordikeskuste arendamine
toetusperioodil 2027–2028” (edaspidi taotlusvoor) vahendite saamise ning saadud vahendite
kasutamise tingimused ja kord.
(2) Määruse rakendamise eest vastutab Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja).
§ 2. Haldusmenetluse seaduse kohaldamine
Määruses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid,
arvestades määruse erisusi.
§ 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Toetuse andmise eesmärk on kaasa aidata maakondades mitmekülgset liikumisharrastust
võimaldavate regionaalsete tervisespordikeskuste arendamisele ja teenuste kvaliteedi
parandamisele.
(2) Toetuse andmise tulemusena arendatakse regionaalseid tervisespordikeskusi, mis pakuvad
inimestele mitmekülgseid võimalusi tegeleda aasta läbi vabas õhus erinevate
liikumisharrastustega.
§ 4. Regionaalne tervisespordikeskus
(1) Regionaalne tervisespordikeskus (edaspidi tervisepordikeskus) määruse tähenduses on
maakonnas või piirkonnas keskselt kasutatav liikumise harrastamiseks loodud taristu, kus on
võimalik vabas õhus aasta läbi harrastada erinevaid liikumisviise ja seal on valgustatud
liikumisrajad.
(2) Tervisespordikeskus ei hõlma spetsiifilisi spordirajatisi, nagu võimlad, ujulad, lasketiirud
ja muu sarnane.
2. peatükk
Toetatavad tegevused, toetuse osakaal ja kulude abikõlblikkus
§ 5. Toetatavad tegevused
(1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab määruse §-s 3 nimetatud eesmärgi ja
tulemuse saavutamisse. Toetus jaguneb investeeringutoetuseks ja ülalpidamiskulude toetuseks.
(2) Investeeringutoetust antakse regionaalse tervisespordikeskuse arendamiseks ning selle
kasutusvõimaluste parandamiseks. Investeeringutoetusega toetatakse:
1) rajahooldustehnika soetamist;
2) valgustuse kaasajastamist ja edasiarendamist;
3) olmetingimuste parandamist, sealhulgas riietusruumide, tualettruumide ja muude
teenindavate ruumide ehitamist või renoveerimist;
4) tehnika hoiustamiseks vajalike ehitiste rajamist või renoveerimist;
5) olemasoleva lumetootmisvõimekuse parandamist ja/või kunstlume säilitamiseks
teostatavaid investeeringuid;
6) tervisespordikeskuse multifunktsionaalsuse suurendamiseks pallimänguväljaku,
uisuväljaku, kettagolfiraja, laineraja, välijõulinnaku või muu investeeringu tegemist.
(3) Ülalpidamiskulude toetust antakse regionaalse tervisespordikeskuse toimimise tagamiseks.
Ülalpidamiskulude toetusest toetatakse:
1) lumetootmist;
2) radade hooldamist;
3) uisuvälja hooldamist.
(4) Toetust ei anta projektile, mille raames on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud
tegevused ellu viidud enne taotluse esitamist.
§ 6. Toetussumma ning oma- ja kaasfinantseeringu määr
(1) Toetuse andmisel võib ühest maakonnast toetada kuni kahte regionaalset
tervisespordikeskust.
(2) Toetuse ülemmäär maakonnale on 60 000 eurot aastas. Ülalpidamiskulude toetuse osa
ülemmäär ühele tervisespordikeskusele on 10 000 eurot aastas.
(3) Investeeringutoetuse maksimaalne osakaal projekti investeeringutoetuse abikõlblikest
kuludest on 50% ning ülalpidamiskulude toetuse maksimaalne osakaal projekti
ülalpidamiskulude toetuse abikõlblikest kuludest on 30%. Ülejäänud osa abikõlblikest kuludest
katab toetuse saaja oma- või kaasfinantseeringust.
(4) Omafinantseering on toetuse taotleja (edaspidi taotleja) rahaline panus projekti abikõlblike
kulude katmiseks, mis on kajastatud projekti eelarves ja mida toetusest ei hüvitata.
(5) Kaasfinantseering on kaasfinantseerija panus projekti eelarvesse, mis vastab
omafinantseeringu nõuetele. Kaasfinantseerija on juriidiline isik või kohaliku omavalitsuse
üksus, kes panustab rahaliselt projekti eelarvesse.
(6) Oma- ja kaasfinantseeringu nõue kehtib kogu toetusperioodi puhul tervikuna.
§ 7. Kulude abikõlblikkus
(1) Kulu on abikõlblik, kui see on tegevuste elluviimiseks põhjendatud, tekib abikõlblikkuse
perioodil, selle tasub toetuse saaja või projekti kaasfinantseerija ning on kooskõlas
õigusaktidega.
(2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui see on sobiv, vajalik ja tõhus määruse §-s 3 nimetatud
eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks ning tekib määruse § 5 lõigetes 2 ja 3 nimetatud
toetatavate tegevuste käigus.
(3) Abikõlblikud kulud on:
1) kulu, mis on algdokumendiga tõendatud, tehtud riigihangete seaduse põhimõtteid järgides,
selgelt eristatavalt raamatupidamises kirjeldatud ja Eesti finantsaruandluse standardile vastav;
2) käibemaks juhul, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu
arvestamisemetoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja
sisendkäibemaksu tagasi küsinud;
3) määruse § 5 lõikes 3 nimetatud tegevuste elluviimise ja kunstlume säilitamisega seotud
töötasu;
4) projekti abikõlblikkuse perioodil tehtud investeeringute kulud, mille jaoks võetud laenude
tagasimakseid tehakse määruse § 8 lõikes 2 sätestatud perioodidel.
(4) Mitteabikõlblikud kulud on:
1) käibemaks juhul, kui toetuse taotleja on käibemaksukohustuslane;
2) rahatrahv ja rahaline karistus;
3) kohtumenetluse kulu;
4) laenuintress;
5) mitterahaline kulu, sealhulgas vara amortisatsioon;
6) taotlusvooru eesmärgiga sidumata põhjendamatu ja ebaoluline kulu.
§ 8. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Abikõlblikkuse periood on ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning
projektielluviimiseks vajalikud kulud tekivad.
(2) Abikõlblikkuse perioodil on kaks osa:
1) 1. jaanuar 2027 või taotluses esitatud hilisem kuupäev kuni 31. detsember 2027;
2) 1. jaanuar 2028 kuni 31. detsember 2028.
(3) Abikõlblikkuse perioodi osa lõpuks peab olema selleks ajavahemikuks eraldatud toetus
kasutatud, välja arvatud määruse § 16 lõikes 4 välja toodud juhtudel.
3. peatükk
Toetuse taotlemine, taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded
§ 9. Taotlusvooru avamine
(1) Taotlusvooru eelarve kinnitab kultuuriminister Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve
käskkirjaga.
(2) Taotluste esitamise tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel
vähemalt kümme kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.
§ 10. Toetuse taotlemine
(1) Taotlus tuleb esitada määruse § 9 lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul. Toetust võib
taotleda projekti elluviimiseks 2027. aastal, 2028. aastal või mõlemal aastal.
(2) Ülalpidamiskulude toetust võib taotleda üksnes juhul, kui projekti elluviimiseks taotletakse
investeeringutoetust nii 2027. kui ka 2028. aastal.
(3) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik toetuse andja e-keskkonna kaudu. Toetuse andja
saadab taotlejale kinnituse taotluse kättesaamise kohta.
(4) Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset
esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.
§ 11. Nõuded taotlejale
(1) Taotleja võib olla kohaliku omavalitsuse üksus või Eestis registreeritud eraõiguslik
juriidiline isik, kes omab või valdab rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel
tervisespordikeskuse taristut, kus on valgustatud liikumisrajad.
(2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) tal ei ole maksu- või maksevõlga riigi ees või see on ajatatud ja tasutud ajakava kohaselt;
2) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist
kustutamise hoiatust;
3) juhul, kui toetuse andja on teinud tema kohta varem toetuse tagasinõudmise otsuse, ei tohi
tal otsusekohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata olla;
4) ta on suutlik määruse § 6 lõikes 4 nimetatud omafinantseeringut ja projekti mitteabikõlblikke
kulusid tasuma;
5) tal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga;
6) tal ei ole muid tähtajaks täitmata kohustusi toetuse andja ees.
(3) Taotleja peab olema suutlik tasuma omafinantseeringut ning mitteabikõlblikke kulusid kuni
projekti lõppemiseni.
§ 12. Nõuded taotlusele
(1) Taotlusega taotletakse toetust määruse §-s 5 sätestatud toetatavatele tegevustele ja §-s 7
sätestatud abikõlblikele kuludele.
(2) Tegevuste abikõlblikkuse periood peab vastama määruse §-s 8 sätestatud tingimustele.
(3) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
1) üldandmed taotleja kohta (taotleja nimi, registrikood, arvelduskonto number, taotleja
esindaja nimi ja tema kontaktandmed);
2) tervisespordikeskuse aadress ja kinnistu registriosa number;
3) projekti tegevuste kirjeldus kogu abikõlbliku perioodi kohta, tegevuste ajakava, oodatavad
tulemused, eelarve, projekti üldmaksumus, oma- ja kaasfinantseeringu suurus, mis tuleb
eristada investeeringutoetuse ja ülalpidamistoetuse osas, ning taotletava toetuse suurus,
sealhulgas kalendriaastate lõikes, kui toetust taotletakse nii 2027. kui ka 2028. aastaks.
Investeeringutoetuse ja ülalpidamiskulude toetuse kulud ning taotletavad summad esitatakse
eraldi;
4) tervisespordikeskuses planeeritud üritused ja tegevused toetuse perioodil;
5) kinnitus oma- või kaasfinantseeringu olemasolu kohta;
6) maaomaniku kirjalik nõusolek arenduste elluviimiseks, kui edasiarendatav
tervisespordikeskuse taristu ei ole taotluse esitaja omandis;
7) tervisespordikeskuse aastane külastajate arv taotleja andmetel või hinnangul;
8) taotleja kava, mis võib olla esitatud koos maakondliku arendusorganisatsiooni
kinnituskirjaga, toetust taotleva tervisespordikeskuse ülalpidamiskulude katmise ja edasiste
arenguplaanide kohta pärast toetusperioodi lõppu.
(4) Taotlusele tuleb lisada maakondliku arendusorganisatsiooni ja maakonna spordiliidu ühine
kinnituskiri, mille kohaselt on toetust taotlev tervisespordikeskus maakonnas prioriteetne,
edasiarendatav ja uuendamist vajav. Kinnituskiri peab sisaldama maakonnas eelisarendavate
tervisespordikeskuste järjestust.
(5) Kui taotleja on taotlenud projektile või selle osadele tegevustele toetust samal ajal mitmest
meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab
taotluses olema esitatud sellekohane teave.
4. peatükk
Taotluse menetlemine
§ 13. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 60 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest.
(2) Toetuse andja võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisateavet
taotluses ja selle lisades esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui
esitatud taotlus ei ole piisavalt selge või selles esineb puudusi. Taotlejale antakse puuduste
kõrvaldamiseks aega kuni viis tööpäeva.
(3) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui sellele esitatud nõuded ei ole täidetud ning
taotleja ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul taotluses esinevaid
puudusi kõrvaldanud.
(4) Taotleja või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral jätab toetuse andja
taotluse läbi vaatamata.
§ 14. Taotluse hindamine
(1) Taotlusi hindab hindamiskomisjon (edaspidi komisjon), kuhu kuulub kuni seitse liiget.
Komisjoni koosseisu kinnitab kultuuriminister käskkirjaga.
(2) Komisjon võib kutsuda taotlejat oma taotlust komisjoni koosolekule tutvustama.
(3) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:
1) projekti teostatavus taotluses esitatud dokumentide põhjal;
2) mõju ulatus maakonnas või piirkonnas, hinnates, kuidas paranevad ja laienevad
liikumisharrastusega tegelemise võimalused, võttes muu hulgas arvesse määruse § 12 lõikes
4 sätestatud kinnituskirja;
3) tervisespordikeskuse sobivus üleriigilisse ühtsesse tervisespordikeskuste võrgustikku.
(4) Taotlusi hinnatakse kultuuriministri kinnitatud hindamismetoodika alusel ja selles
kirjeldatud viisil. Hindamismetoodika avalikustab toetuse andja oma veebilehel hiljemalt
kümme kalendripäeva enne taotlusvooru avamist.
(5) Komisjon teeb kultuuriministrile ettepaneku taotluse rahuldamise, taotluse osalise
rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Ettepanek sisaldab toetatavate
tervisespordikeskuste toetussummat iga kalendriaasta kohta. Taotluses esitatud toetuse summa
kohta võib teha ettepaneku rahuldada see osaliselt, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei
ole võimalik taotlusvooru eelarve mahu või määruse § 6 lõikes 2 sätestatud ülemmäära ja
tingimuse tõttu või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti
tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi. Komisjon peab ettepanekut sisuliselt põhjendama.
5. peatükk
Toetuse väljamaksmine ja
aruandlus
§ 15. Toetuse maksmise tingimused
(1) Kui toetus antakse 2-aastaseks perioodiks, siis esimese kalendriaasta toetus makstakse
toetuse saajale välja ettemaksena 14 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse
tegemist. Teise kalendriaasta toetus makstakse toetuse saajale 14 tööpäeva jooksul peale
vastava kalendriaasta toetuse eraldamise otsuse tegemist tingimusel, et määruse § 16 lõikes 2
nimetatud aruanne on toetuse andja poolt kinnitatud ning toetuse saaja vastab endiselt määruse
§-s 11 sätestatud tingimustele.
(2) Kui toetus antakse üheks aastaks, makstakse see toetuse saajale välja ettemaksena 14
tööpäeva jooksul pärast vastava kalendriaasta toetuse eraldamise otsuse tegemist.
(3) Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast
kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.
§ 16. Projekti muutmine ja aruannete esitamine
(1) Kui määruse § 12 lõikes 3 nimetatud andmed taotluses on muutunud, esitab taotleja
viivitamata toetuse andjale projekti muudatustaotluse. Muudatustaotlusega on vajadusel
võimalik taotleda ka toetuse summa vähendamist. Komisjon menetleb esitatud
muudatustaotlust 30 tööpäeva selle esitamisest arvates ja hindab seda määruse §-s 14 sätestatud
korras.
(2) Toetuse saaja esitab toetuse andjale e-keskkonnas projekti toimumise perioodil iga
kalendriaasta 31. detsembri seisuga aruande ellu viidud tegevuste ja nende rahastamise,
sealhulgas toetuse kasutamise kohta järgmise kalendriaasta 10. jaanuariks
(3) Aruande menetlemise tähtaeg on 30 tööpäeva.
(4) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja avalduse alusel
pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne käesoleva
paragrahvi lõikes 2 toodud tähtaja saabumist. Kogu projekti elluviimise perioodil on lubatud
aruande esitamise tähtaja pikendamist taotleda põhjendatud juhtudel üks kord kuni kolmeks
kuuks.
(5) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva
nende kõrvaldamiseks, millal käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud aruande menetlemise
tähtaeg peatub.
(6) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 5 kohase
tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega
seotud rikkumist ning toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.
6. peatükk
Toetuse tagasinõudmine
§ 17. Toetuse tagasinõudmine ja maksmine
(1) Määruse alusel antud toetus nõutakse ning makstakse tagasi riigieelarve seaduse § 551
alusel ja korras. Lisaks riigieelarve seaduse § 551 lõikes 1 nimetatud alustele võib toetuse
andja teha kaalutlusõiguse kohaselt otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise
kohta, kui:
1) toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu katmiseks;
2) määruse § 3 lõikes 1 toodud eesmärki ja määruse § 3 lõikes 2 toodud tulemust ei saavutatud
või ei viidud ellu taotluses ettenähtud tegevusi;
3) kui eraldatud toetus ületab määruse § 6 lõikes 3 lubatud osakaalu abikõlblikest kuludest,
nõutakse toetusmäära ületav toetuse osa tagasi;
4) kuludokumente on kasutatud muu toetuse kuludokumendina;
5) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud neid;
6) aruanne ei ole esitatud tähtajaks;
7) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimismenetlus.
(2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta, kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue
täidetakse etteantud tähtaja jooksul.
(3) Toetuse saaja peab toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse maksma tagasi 60
kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.
(4) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel,
kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. Taotluses
esitatakse soovitud tagasimakse ajatamiskava.
7. peatükk
Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused
§ 18. Toetuse saaja kohustused
Toetuse saaja tagab määruses sätestatud kohustuste täitmise ja projekti eduka elluviimise
määruses sätestatud tingimuste kohaselt, sealhulgas:
1) kasutab eraldatud toetust sihipäraselt;
2) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruanded;
3) järgib projektiga seotud asjade ostmisel ja teenuste tellimisel riigihangete seaduse §-s 3
toodud põhimõtteid;
4) säilitab toetuse taotlemist ja kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid
seitse aastat toetuse saamisest arvates;
5) eristab projektiga seotud abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, kasutades selleks eraldi
arvestussüsteemi;
6) tagastab toetuse kasutamata jäägi koos aruandega;
7) tagab talle ülalpidamiskulude toetuse määramise korral ajavahemikul 1. detsembrist kuni
31. märtsini kvaliteetse suusaraja olemasolu, kui ilmastikutingimused seda võimaldavad;
8) täidab muid õigusaktides sätestatud kohustusi.
§ 19. Toetuse saaja õigused
(1) Toetuse saajal on õigus saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud
õigusaktides, määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja
kohustustega.
(2) Toetuse saajal on õigus toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies ulatuses.
§ 20. Toetuse andja kohustused
Toetuse andja on kohustatud:
1) edastama toetuse saajale määrusega reguleeritud otsused määruses sätestatud aja jooksul;
2) säilitama toetuse taotlemise, andmise, kulu abikõlblikkust tõendavate ning muude
dokumentide ja teabega seotud tõendeid seitse aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest
arvates;
3) kontrollima projekti elluviimist;
4) vaatama läbi ja kinnitama projekti aruanded;
5) tegema taotlus- ja aruandevormid ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks e-
keskkonnas;
6) teavitama toetuse saajat viivitamata määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates
õigusaktides tehtud muudatustest;
7) tegema muid määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid.
§ 21. Toetuse andja õigused
Toetuse andjal on õigus:
1) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tegevuste elluviimise käigus koostatavate
dokumentidega;
2) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude
kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast
elluviimist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
3) kontrollida taotluse menetlemisel toetuse saaja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust
ning omafinantseeringu nõuete täidetust;
4) lõpetada toetuse maksmine või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse
saaja rikub määruses sätestatud tingimusi;
5) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust projekti maksumuse vähenemisel.
Heidy Purga
Minister
Merilin Piipuu
Kantsler
Kultuuriministri määruse „Regionaalsete tervisespordikeskuste arendamise tingimused
ja kord perioodil 2027 – 2028“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus ja eesmärk
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
Kultuuriministri määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) reguleerib toetuse andmise korda
regionaalsete tervisespordikeskuste projektidele.
Riigi spordistrateegia eesmärk on tõsta Eestimaa inimeste liikumisaktiivsust, et tagada tervelt
elatud eluea pikenemine ja vähendada haigestumist südame-veresoonkonna haigustesse, mille
üheks peamiseks põhjuseks on vähene liikumine. Viimase viie aasta jooksul näitavad
eestisisesed liikumisharrastust monitoorivad uuringud tõusutrendi ja nende põhjal saame öelda,
et ligi pooled eestimaalased liiguvad regulaarselt ehk vähemalt 2 korda nädalas (2020. aastal
liikus regulaarselt 34% elanikest, 2025. aastal 45%). Seejuures toob 54% inimestest välja, et
paremad võimalused õues liikumiseks on tegur, mis ajendaks neid rohkem liikumisharrastusega
tegelema.
Spordistrateegia dokumendis Sport 2030 on seatud eesmärgiks jõuda aastaks 2030
liikumisharrastuse taseme poolest Põhjamaade tasemele, kes eristuvad teistest riikidest inimeste
kõrgema liikumisharrastuse ja sportimisaktiivsuse poolest. Eesmärgi täitmiseks tuleb tegeleda
pidevalt ja paralleelselt kolme peamise suunaga (taristu, tegevused ja kampaaniad), mis
mõjutavad inimeste liikumisaktiivsust. Riigi peamine roll on tingimuste loomine
liikumisharrastuse võimaldamiseks. Vabariigi Valitsus on rakendanud meetmeid, et soodustada
liikumisaktiivsuse kasvutrendi Eesti elanikkonna hulgas. Aastatel 2023-2026 toetati
regionaalsete tervisespordikeskuste meetme raames 23 tervisespordikeskust üle Eesti, mille abil
rajati või uuendati nendes tervisespordikeskustes kunstlume tootmisvõimekus ja valgustatud
liikumisrajad ning loodi veel mitmeid erinevaid liikumisharrastuse võimalusi.
Kuigi võimalused liikumisharrastusega kodu lähedal tegelemiseks on paranenud, siis on
järjepidevalt vaja tegeleda teenuste kvaliteedi parandamise ja võimaluste mitmekesistamisega.
Seetõttu on Kultuuriministeerium otsustanud jätkata regionaalsete tervisespordikeskuste
meetmega mahus 500 000 eurot aasta kohta. Võrreldes varasemaga mõnevõrra väiksem maht
on tingitud riigieelarve pingelisest olukorrast. Muutunud on ka meetme periood, mis on
varasema 4 aasta asemel alates 2027. aastast 2 aastat ning võimaldatakse ka taotlemist 1 aastaks.
Seda seetõttu, et 4 aasta jooksul on ilmnenud mitmeid olukordi, kus vajadused on aja jooksul
muutunud või on ilmnenud kõrvalised faktorid, mis takistavad projektiplaanide lõpule viimist.
Uuendusena on meetme raames võimalik taotleda ka toetust ülalpidamiskuludeks, mille
eelduseks on kvaliteetse suusaraja tagamine perioodil 1.12-31.03 (arvestatakse force majeure-
ga ehk eelkõige ilmafaktoriga). Ülalpidamiskulude katmist saab taotleda vaid 2-aastaste
projektide puhul.
Toetusprogrammi jätkamine aitab kaasajastada ja arendada regionaalseid tervisespordikeskusi
ja seal pakutavate teenuste kättesaadavust ning kvaliteeti. Programmi jätkamine panustab
otseselt kahe riikliku strateegia „Eesti 2035“ eesmärgi täitmisse: „Eestis elavad arukad, tegusad
ja tervist hoidvad inimesed“ ning „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne
elukeskkond“. Programmi rakendamisel paraneb tervisespordi teenuste kättesaadavus
regionaalselt, suureneb regulaarselt liikuvate inimeste osakaal ja tervisekäitumine ning pikeneb
tervena elatud aastate hulk.
Programm omab olulist regionaalpoliitilist mõõdet. Keskused on ka võimalikuks kohaks, kus
läbi viia laste liikumisõpetuse tunde, treeninguid, võistlusi. Korras terviserajad aitavad kaasa
inimeste elukvaliteedi tõusule piirkondades. Kvaliteetsete ja korrastatud liikumispaikade
olemasolu on tänapäevase elustandardi juurde kuuluv loomulik osa.
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik Norman Põder
(e-post [email protected]) ja Kultuuriministeeriumi õigus- ja haldusosakonna juhataja
Merle Põld (e-post [email protected]).
Eelnõu ei ole seotud ühegi praegu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse
rakendamisega. Regionaalsete tervisespordikeskuste toetamise programm on välja töötatud
vastavalt Kultuuriministeeriumi spordiprogrammile.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 21 paragrahvist.
1. peatükk
Üldsätted
Paragrahviga 1 kehtestatakse eelnõu reguleerimisala
Lõike 1 kohaselt kehtestatakse eelnõuga taotlusvoorust „Regionaalsete tervisespordikeskuste
arendamine perioodil 2027-2028“ vahendite saamise ning vahendite kasutamise tingimused ja
kord.
Lõike 2 kohaselt vastutab määruse rakendamise eest Kultuuriministeerium, kes on toetuse
andjaks. Kultuuriministeerium vastutab taotlusvooru väljakuulutamise ja koordineerimise eest
ehk teavitab taotlejaid ja avalikkust toetuse saamise võimalusest, menetleb taotlusi ja otsustab,
kas taotlus rahuldada, osaliselt rahuldada või mitte rahuldada.
Paragrahviga 2 kehtestatakse, et määruses ettenähtud haldusmenetlusele tuleb kohaldada
haldusmenetluse seaduse sätteid kooskõlas määruse eelnõus sätestatud korra ja erisustega.
Paragrahviga 3 kehtestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus.
Lõike 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärk kaasa aidata maakondades mitmekülgset
liikumisharrastust võimaldavate regionaalsete tervisespordikeskuste arendamisele ja teenuste
kvaliteedi parandamisele, et parandada ja laiendada liikumisharrastusega tegelemise võimalusi
maakondades.
Lõikes 2 tuuakse välja, et toetuse andmise tulemusena arendatakse regionaalseid
tervisespordikeskusi, mis pakuvad inimestele mitmekülgseid võimalusi tegeleda aasta läbi
vabas õhus erinevate liikumisharrastustega.
Paragrahvis 4 sätestatakse regionaalse tervisespordikeskuse mõiste.
Lõike 1 kohaselt on regionaalne tervisespordikeskus maakonnas või piirkonnas keskselt
kasutatav liikumise harrastamiseks loodud taristu, kus on võimalik vabas õhus aasta läbi
harrastada erinevaid liikumisviise. Muu hulgas on seal valgustatud liikumisrajad.
Tervisespordikeskus peab olema kantud ka spordi riiklikusse andmekogusse. Eesti
spordiregistri põhimääruse § 9 järgi on spordiehitiste alamandmekogu asutamise ja kasutusele
võtmise eesmärk pidada arvestust spordiobjektide andmete üle. Tervisespordikeskuste
elementideks võivad olla:
1) looduses liikumise rajad – kõnni- ja jooksurajad, suusarajad (sh kunstlumega katmise
võimalus talvisel perioodil), jalgrattarajad, matkarajad jne;
2) kelgu- ja suusanõlv;
3) jõulinnak;
4) pallimängude välisväljak;
5) kettagolfirada;
6) laste mänguväljak;
7) tervisespordikeskuse kasutajate teenindamiseks vajalikud olmehooned, riietus- ja
pesemisruumid ning tualetid;
8) uisuväljak;
9) parklad.
Lõikega 2 piiritletakse, et regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamisel loodusesse
rajatud taristu ei käsitle spetsiifilisi spordirajatisi nagu näiteks võimlad, ujulad, lasketiirud ja
muu taoline, vaid vabas õhus liikumisharrastusega tegelemiseks mõeldud rajatisi, mis on
eelpool loetletud.
2. peatükk
Toetatavad tegevused, toetuse osakaal ja kulude abikõlblikkus
Paragrahviga 5 kehtestatakse taotlusvooru raames toetatavad tegevused, toetuse osakaal ja
kulude abikõlblikkus.
Lõike 1 kohaselt toetatakse toetuse andmise eesmärgi ja tulemuste saavutamisele suunatud
tegevusi. Selle raames toetatakse nii investeeringuid kui ülalpidamiskulude katmist.
Lõikes 2 tuuakse välja, milliseid tegevusi toetatakse investeeringutoetusega.
Punkti 1 kohaselt toetatakse liikumisradade hoolduseks vajaliku tehnika soetamist.
Liikumisradade kasutajad on radade kvaliteedi osas üha nõudlikumad ja seetõttu ei ole
tänapäeval võimalik kvaliteetseid radu (eriti suusaradu) ette valmistada ja neid hooldada ilma
spetsiaalse tehnikata. Seepärast on radade korrashoiuks vajaliku tehnika olemasolu pakutavate
teenuste kvaliteedi tõstmiseks oluline.
Punkti 2 kohaselt toetatakse liikumisradade valgustuse edasiarendamist ja kaasajastamist.
Liikumisradade kasutamisaja pikendamiseks kevadel ja sügisel on võimalik taotlusvooru abil
laiendada või uuendada valgustust, mis võimaldab inimestel pimedal ajal pikemalt ohutult
tervisespordikeskuse radu kasutada ja ühtlasi on võimalik kaasaegse elektrivalgustuse abil
kokku hoida tervisespordikeskuse ülalpidamiskulusid.
Punkti 3 kohaselt toetatakse olmetingimuste parandamist tervisespordikeskustes. See hõlmab
näiteks riietusruumide, WC-de jt väiksemate arenduste ehitamist või renoveerimist. Selleks, et
keskuste kasutajate arvu tõsta, peab inimeste põhivajadused täitma. Kui keskuses on olemas
elementaarsed mugavused nagu riietusruumid ja tualetid, siis suureneb tõenäosus, et inimene
hakkab seal ka regulaarselt käima.
Punkti 4 kohaselt toetatakse tehnika hoiustamiseks vajalike rajatiste ehitamist või
renoveerimist. Selleks, et küllaltki kallis tehnika oleks turvalises kohas ja püsiks pikemalt
töökõlbulik, on vaja, et keskustes oleks olemas selle hoiustamiseks mõeldud ruumid.
Punkti 5 kohaselt toetatakse kunstlume tootmise võimekuse parandamist ja/või kunstlume
säilitamiseks teostatavaid investeeringuid. Taotlusvooru abil ei suurendata Eestis keskuste arvu,
kus on olemas kunstlume tootmise võimekus, kuid võimaldatakse olemasolevat võimekust
parandada. See tähendab näiteks uute lumekahurite soetamist, misläbi saab pakkuda inimestele
praegusest paremaid võimalusi tegeleda regulaarselt talispordialadega ka talvedel kui
looduslikku lund on vähe.
Punkti 6 kohaselt toetatakse tervisespordikeskuste multifunktsionaalsuse tõstmist. See hõlmab
näiteks pallimänguväljaku, uisuväljaku, kettagolfiraja, laineraja ja välijõulinnaku rajamist.
Mida rohkem on keskuses erinevaid liikumisviise, mida harrastada, seda suurem hulk inimesi
leiab enda jaoks sobiva võimaluse.
Lõikes 3 tuuakse välja, milliseid tegevusi toetatakse ülalpidamiskulude katmisega. Toetust on
võimalik taotleda ka ülalpidamiskulude katteks. Selle eelduseks on vastavalt § 18 punktile 7
kvaliteetse suusaraja tagamine perioodil 1.12 – 31.03, välja arvatud juhtudel, kui
ilmastikutingimused (püsivad plusskraadid või vihmasadu) teevad raja ettevalmistamise või
kasutuskõlblikuna hoidmise tehniliselt võimatuks või ebamõistlikuks. Rajahoolduse
peatamisel või suusaraja hilisemal avamisel ilmastiku tõttu on ülalpidamiskulude toetuse saaja
kohustatud sellest toetuse andjat teavitama. Kui antud nõue on täidetud, siis võib
ülalpidamiskulusid katta aastaringselt. Kvaliteetse suusaraja tagamise kuludega seoses on
vastavalt määruse § 7 lõike 3 punkti 3 kohaselt abikõlblik ka töötasu.
Punkti 1 kohaselt toetatakse kunstlume tootmise kulude katmist. See hõlmab elektrikulusid,
tehnika ja masinate kütusekulu ja veega seonduvaid kulusid.
Punkti 2 kohaselt toetatakse aastaringselt radade hooldusega kaasnevaid kulusid, mis võivad
hõlmata näiteks liikumisraja hooldamist, kettagolfiraja hooldamist, laineraja hooldamist jms.
Punkti 3 kohaselt toetatakse uisuvälja hooldamist. See hõlmab elektrikulusid
külmutusseadmete tarbeks, veega seonduvaid kulusid ja jäämasina kütuse- või elektrikulu.
Lõikes 4 kehtestatakse tingimus, et toetust ei anta esitatud projektile, kus paragrahvi 5 lõikes 2
toetatavad tegevused on tehtud enne taotluse esitamist. Toetatavad tegevused peavad olema
tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil.
Paragrahviga 6 kehtestatakse toetussumma ning oma- ja kaasfinantseeringu määr.
Lõige 1 sätestab, et ühest maakonnast võib toetuse andmisel toetada kuni kahte
tervisespordikeskust.
Lõike 2 kohaselt kehtestatakse toetuse ülemmäär, mis jaguneb maakonnas toetatavate
tervisespordikeskuste vahel. Toetuse ülemmäär maakonna kohta on 60 000 eurot aastas. Toetusi
saab vastavalt § 10 lõikele 1 esitada nii 1- kui 2-aastaste projektide kohta. Toetuse
ülalpidamiskulude komponendi ülemmäär ühe keskuse on kohta 10 000 eurot aastas. Seejuures
saab vastavalt § 10 lõikele 2 ülalpidamiskulusid taotleda vaid 2 aasta pikkustele projektidele.
Lõike 3 kohaselt on toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest, mis
puudutavad investeeringuid, 50%. See tähendab, et vähemalt 50% taotluses esitatud projekti
abikõlblikest kuludest, mis puudutavad investeeringuid, peab toetuse saaja katma oma- või
kaasfinantseerimise vahenditest. Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest,
mis puudutavad ülalpidamiskulusid, 30%. See tähendab, et vähemalt 70% taotluses esitatud
projekti abikõlblikest kuludest, mis puudutab ülalpidamiskulusid, peab toetuse saaja katma
oma- või kaasfinantseerimise vahenditest.
Lõigetes 4 ja 5 selgitatakse lahti oma- ja kaasfinantseeringu olemus ning kaasfinantseerija
mõiste. Omafinantseering on toetuse saaja rahaline panus projekti abikõlblike kulude
katmiseks, mis peavad olema kajastatud projekti eelarves ja mida saadud toetusest ei kaeta.
Kaasfinantseerija on juriidiline isik või kohaliku omavalitsuse üksus, kes panustab rahaliselt
projekti eelarvesse kavandatud tegevuste elluviimiseks. Kaasfinantseering on kaasfinantseerija
panus projekti abikõlblike kulude katmiseks, mis peavad olema kajastatud projekti eelarves ja
mida saadud toetusest ei kaeta.
Lõike 6 kohaselt kehtib oma- ja kaasfinantseeringu nõue kogu toetusperioodi puhul tervikuna.
Paragrahviga 7 kehtestatakse kulude abikõlblikkuse reeglid.
Lõike 1 kohaselt on kulu abikõlblik kui on tegevuste elluviimiseks vajalik ja põhjendatud, tekib
abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus, tasutakse toetuse saaja poolt
või projekti kaasfinantseerija poolt ning on kooskõlas õigusaktidega. Tegemist on kulu
abikõlblikuks lugemise üldpõhimõttega. Kuna eelnõu ei sisalda kõiki muude õigusaktidega
reguleeritud kulu abikõlblikkuse tingimusi, siis on oluline rõhutada, et toetuse kasutamisel tuleb
arvestada ka teiste riigisiseste toetusi reguleerivate õigusaktidega. Riigisisese õiguse kooskõlas
olemise tingimus seisneb näiteks selles, et toetuse saaja peab järgima maksuseadustest ja
riigihangete seadusest tulenevaid piiranguid.
Lõikes 2 kirjeldatakse, milliste tunnuste esinemisel loetakse kulu põhjendatuks. Kulu on
põhjendatud, kui see on sobiv, vajalik ja tõhus ette nähtud eesmärkide ja tulemuste
saavutamiseks ning tekib toetatavate tegevuste käigus. See avaldub läbi põhjendatuse nõude
ehk peab olema tuvastatav põhjuslik seos, millest saab järeldada, et nimetatud kulu on tekkinud
asjakohaste toetatavate tegevuste käigus.
Lõikega 3 kehtestatakse abikõlblike kulude loend. Abikõlblik kulu on kulu, mis
algdokumendiga tõendatud, tehtud riigihangete seaduse põhimõtteid järgides, selgelt
eristatavalt raamatupidamises kirjendatud ja Eesti finantsaruandluse standardile vastav. Samuti
käibemaks juhul, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu
arvestamisemetoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja
sisendkäibemaksu tagasi küsinud. Abikõlblik kulu on määruse § 5 lõikes 3 nimetatud tegevuste
elluviimise ja kunstlume säilitamisega seotud töötasu, mis võib hõlmata inimeste tasustamist
nii kunstlume tootmise, radade hooldamise kui ka uisuvälja hooldamise tarbeks tehtud töö eest.
Abikõlblik kulu on ka projekti abikõlblikkuse perioodil tehtud investeeringute kulud, mille
jaoks võetud laenude tagasimakseid tehakse määruse § 8 lõikes 2 sätestatud perioodidel.
Lõikega 4 kehtestatakse mitteabikõlblike kulude loend. Mitteabikõlblikud kulud on käibemaks
juhul, kui taotluse taotleja on käibemaksukohustuslane, rahatrahv ja rahaline karistus,
kohtumenetluse kulu, laenuintress, mitterahaline kulu (sh vara amortisatsioon) ning
taotlusvooru eesmärgiga sidumata põhjendamatu ja ebaoluline kulu.
Paragrahviga 8 kehtestatakse toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood.
Lõike 1 kohaselt on abikõlblikkuse periood kindlaksmääratud ajavahemik, millal projekti
tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. Projekti
elluviimise perioodi kavandamisel peab taotleja lähtuma eelnõus projekti abikõlblikkuse
perioodi kohta sätestatud tingimustest, millest lähtuvalt tuleb taotlusesse märkida projekti
algus- ja lõppkuupäev.
Lõikega 2 kehtestatakse abikõlblikkuse periood regionaalsete tervisespordikeskuste
väljaarendamise toetamise projektidele. Regionaalsete tervisespordikeskuste toetamise
abikõlblikkuse perioodil on kaks osa: 01.01.2027-31.12.2027 ja 01.01.2028-31.12.2028.
Toetust on võimalik vastavalt ülemmääradele taotleda nii 1- kui 2-aastaseks perioodiks.
Vastavalt määruse § 6 lõikele 2 on toetuse ülemmäär maakonnale 60 000 eurot aastas ja
ülalpidamiskulude toetuse osa ülemmäär ühele tervisespordikeskusele 10 000 eurot aastas.
Lõike 3 kohaselt peab abikõlblikkuse perioodi osa lõpuks olema selleks ajavahemikuks
eraldatud toetus kasutatud, välja arvatud käesoleva määruse § 16 lõikes 4 välja toodud juhtudel.
3. peatükk
Toetuse taotlemine, taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded
Paragrahviga 9 sätestatakse taotlusvooru avamise regulatsioon.
Lõike 1 kohaselt kinnitab kultuuriminister taotlusvooru iga-aastase eelarve
Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga. Kuigi regionaalsete
tervisespordikeskuste väljaarendamise projektide elluviimine abikõlblikkuse perioodi kestus on
kokku kuni kaks aastat, kinnitatakse iga kalendriaasta kohta eelarve eraldi.
Lõike 2 kohaselt peab toetuse andja oma veebilehel vähemalt 10 kalendripäeva enne
taotlusvooru avamist teada andma taotluste esitamise tähtaja ja taotlusvooru eelarve.
Paragrahviga 10 kehtestatakse toetuse taotlemise kord.
Lõike 1 kohaselt tuleb esitada toetuse andjale taotlus toetuse saamiseks kindlaksmääratud
tähtaja jooksul, millest on teavitatud vähemalt 10 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtmise
algust toetuse andja veebilehel. Toetust võib taotleda projekti elluviimiseks 2027. aastal, 2028.
aastal või mõlemal aastal.
Lõike 2 kohaselt võib ülalpidamiskulude toetust taotleda üksnes juhul, kui projekti
elluviimiseks taotletakse investeeringutoetust nii 2027. kui ka 2028. aastal.
Lõike 3 kohaselt tuleb taotlus esitada Kultuuriministeeriumi toetuste taotluste e-keskkonna
kaudu projektitoetuse taotlusvormil. Taotluse allkirjastab asutuse või organisatsiooni
esindusõiguslik isik. Toetuse andja saadab toetuse taotlejale kinnituse taotluse kättesaamise
kohta.
Lõige 4 selgitab, kuidas toimida, kui taotluse esitamisel tekib e-keskkonnas tehniline viga ja
seetõttu ei saa taotlust tähtaegselt esitada. Sellises olukorras loetakse taotluse esitamise
tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.
Paragrahviga 11 kehtestatakse nõuded taotlejale.
Lõikes 1 kehtestatakse isikute ring, kellele toetus on suunatud. Lõike 1 kohaselt saab taotlejaks
olla kohaliku omavalitsuse üksus või Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, kes omab
või valdab rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel tervisespordikeskuse
taristut, kus on valgustatud liikumisrajad.
Lõige 2 kehtestatakse täpsustavad nõuded taotlejale. Nimetatud nõuete alusel tuvastatakse, kas
taotlejal on olemas projekti elluviimiseks vajalik suutlikkus.
Punktis 1 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla ajatamata maksu- või maksevõlga riigile. Kui
taotlejal on maksu- ja maksevõlad, mis ei ole ajatatud, ei ole nimetatud nõue täidetud. Maksu-
ja maksevõla puudumisega arvestamise eesmärk on toetada taotlejat, kellel ei ole riigi ees
rahalist võlga.
Punktis 2 sätestatakse, et taotleja ei tohi olla pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel
ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust;
Punktis 3 sätestatakse, et toetust ei anta, kui taotlejale on tehtud tagasinõudmise otsus mõne
varasema projekti raames ja tagasinõudmise otsuse kohaselt on tagasimaksmisele kuuluv toetus
tagasi maksmata. Silmas peetakse seda olukorda, kus toetuse tagasimaksmiseks ette nähtud
tähtaeg on möödunud, sealhulgas ajatamisgraafiku alusel, kuid toetust ei ole ette nähtud mahus
tähtaja jooksul tagasi makstud. Nõude mõte ei ole kohustada tagasimaksmisele kuuluvat toetust
tagasi maksma enne tagasimakse tähtaega, vaid sellega ajendatakse tagasimaksmisele kuuluvat
toetust maksma tagasi tähtajaks.
Punktis 4 sätestatakse nõue, et taotleja peab olema suutlik tasuma määruse § 6 lõigetes 4 ja 5
nimetatud oma- või kaasfinantseeringut ja projekti mitteabikõlblikke kulusid.
Punktis 5 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla äriregistrile majandusaasta aruande esitamise
võlga, kui tegemist on eraõigusliku juriidilise isikuga. Kui toetuse taotlejaks on kohalik
omavalitsuse üksus, siis tema majandusaasta aruanne peab olema kinnitatud ja avalikustatud
vastavalt kehtivatele õigusaktidele.
Punkti 6 kohaselt ei tohi taotlejal olla muid täitmata kohustusi toetuse andja ees.
Lõikega 3 täpsustatakse, kui kaua eeldatakse taotlejalt ja hilisemalt toetuse saajalt oma- ja
kaasfinantseeringu ning mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust. Oma- ja
kaasfinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus peab olema kuni projekti
lõppemiseni. Toetuse andja kontrollib oma- ja kaasfinantseeringu ning mitteabikõlblike kulude
tasumise suutlikkuse nõuet taotluse esitamise hetkel, kuid võib seda teha ka taotluse
rahuldamise otsuse tegemise ja selle muutmise hetkel ning ka hiljem ehk kuni projekti
lõppemiseni.
Paragrahviga 12 kehtestatakse nõuded taotlusele.
Lõikes 1 sätestatakse, et taotlusest peab selguma, et toetust taotletakse eelnõu §-s 5 nimetatud
toetatavatele tegevustele ja §-s 7 nimetatud abikõlblikele kuludele.
Lõikes 2 kohaselt peab toetuse taotluses määratletud abikõlblikkuse periood olema vastavuses
eelnõu §-s 8 sätestatud tingimustega. Projekti elluviimise abikõlblikkuse perioodi kestus on
kuni kaks aastat, see on maksimaalselt 1. jaanuarist 2027 kuni 31. detsembrini 2028.
Lõikes 3 määratakse, milliseid andmeid ja dokumente peab taotlus sisaldama. Toetuse taotlus
esitatakse kogu abikõlbliku perioodi (2027-2028) kohta üks kord väljakuulutatud taotlusvooru
tähtaja jooksul.
Punkti 1 kohaselt tuleb esitada üldandmed taotleja kohta (taotleja nimi, registrikood,
arvelduskonto number, taotleja esindaja nimi ja tema kontaktandmed).
Punkti 2 kohaselt tuleb välja tuua tervisespordikeskuse aadress ja kinnistu registriosa number.
Punkti 3 kohaselt tuleb esitada projekti tegevuste kirjeldus kogu abikõlbliku perioodi kohta,
tegevuste ajakava, oodatavad tulemused, eelarve, projekti üldmaksumus, oma- ja
kaasfinantseeringu suurus ning taotletava toetuse suurus, sealhulgas kalendriaastate lõikes, kui
toetust taotletakse nii 2027. kui ka 2028. aastaks. Investeeringutoetuse ja ülalpidamiskulude
toetuse kulud ning taotletavad summad esitatakse eraldi. Oma- ja kaasfinantseeringu suurus
tuleb eristada ka investeeringute ja ülalpidamiskulude lõikes.
Punkti 4 kohaselt tuleb esitada tervisespordikeskuses planeeritud üritused ja tegevused toetuse
perioodil. See on eelkõige oluline hindamiskomisjoni jaoks, kelle ülesanne on määratleda
tervisespordikeskuse sobivus võrgustikku ning selle mõju.
Punkti 5 kohaselt tuleb esitada kinnitus oma- või kaasfinantseeringu olemasolu kohta, eristades
need investeeringute ja ülalpidamiskulude lõikes;
Punkti 6 kohaselt tuleb esitada maaomaniku kirjalik nõusolek arenduste elluviimiseks, kui
edasiarendatav tervisespordikeskuse taristu ei ole taotluse esitaja omandis;
Punkti 7 kohaselt tuleb esitada tervisespordikeskuse aastane külastajate arv taotleja andmetel
või hinnangul;
Punkti 8 kohaselt tuleb esitada taotleja kava, mis võib olla esitatud koos maakondliku
arendusorganisatsiooni kinnituskirjaga, toetust taotleva tervisespordikeskuse
ülalpidamiskulude katmise ja edasiste arenguplaanide kohta pärast toetusperioodi lõppu.
Lõige 4 näeb ette kohustuse lisada taotlusele maakondliku arendusorganisatsiooni ja
maakondliku spordiliidu poolt allkirjastatud ühine kinnituskiri, mida võetakse
hindamiskomisjoni poolt arvesse taotluste sisulisel hindamisel. Esitatud kirjas kinnitatakse, et
toetust taotlev tervisespordikeskus on maakonnas oluline ning prioriteetne ning vajab arendusi
eesmärgiga tagada maakonna elanikkonnale kvaliteetsed tingimused tervisespordiga
tegelemiseks aastaringselt ning talispordialade harrastamise võimalus talvel loodusliku lume
puudumise korral.
Lõike 5 kohaselt peab olema taotluses teave selle kohta kui taotleja on taotlenud projektile või
selle osadele tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest,
Euroopa Liidu või välisabi vahenditest.
4. peatükk
Toetuse menetlemine
Paragrahvis 13 kehtestatakse taotluse menetlemise kord.
Lõikes 1 sätestatakse, et toetuse andja menetleb taotlust kuni 60 tööpäeva taotlusvooru
sulgemisest arvates. Haldusmenetluse seaduse § 41 järgi tuleb haldusorganil juhul, kui tal ei ole
võimalik haldusakti anda või toimingut sooritada ettenähtud aja jooksul, teha viivituseta
teatavaks tõenäoline aeg ning näidata tähtajast mittekinnipidamise põhjus.
Lõike 2 kohaselt võib toetuse andja juhul, kui taotluse läbivaatamise käigus selgub, et taotlus
ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, küsida taotlejalt selgitusi ja lisadokumente
taotluses esitatud andmete kohta või nõuda taotluse täiendamist või muutmist. Taotlejale
antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni viis tööpäeva. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse
puudusega seotud nõue täidetuks.
Lõikes 3 kirjeldatakse, mis põhjustel ei tunnistata taotlust nõuetele vastavaks. Taotlus ei ole
nõuetele vastav siis, kui taotlejale või taotlusele esitatud nõuded on täitmata või kui eelnõu §13
lõikes 2 antud tähtaja jooksul ei ole kõrvaldatud taotluses esinevaid puudusi.
Lõike 4 kohaselt jätab toetuse andja nõuetele mittevastavaks tunnistatud taotluse läbi
vaatamata.
Paragrahviga 14 reguleeritakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste sisulist hindamist.
Lõike 1 kohaselt hindab kultuuriministri moodustatud hindamiskomisjon nõuetele vastavaks
tunnistatud taotlusi. Hindamiskomisjonis on kuni seitse liiget ja komisjoni koosseisu kinnitab
kultuuriminister käskkirjaga.
Lõikes 2 nähakse ette võimalus, et hindamiskomisjoni koosolekule võib kutsuda toetuse taotleja
esindaja(d) oma taotlust tutvustama.
Lõikega 3 kehtestatakse kriteeriumid, mille alusel hindamiskomisjon taotlusi sisuliselt hindab.
Kriteeriumite kirjeldus on oluline selleks, et taotlejal oleks arusaadav, mida projekti puhul
hinnatakse ja samas aitaks taotlejal projekti tegevusi ja tulemusi selgelt kirjeldada. Ühtlasi on
selgelt kirjapandud asjaolud juhendiks taotluste hindajatele ja otsuse tegijatele.
Esimese kriteeriumi juures hindab komisjon taotluses esitatud dokumentide põhjal projekti
teostatavust ehk tulemuste saavutamise realistlikkust. Komisjon hindab, kas kirjeldatud
tegevused viivad projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseni.
Teise kriteeriumi juures hindab komisjon regionaalsuse aspektist esitatud projekti mõju ulatust
maakonnas ja/või piirkonnas, mõju kohalikule elanikkonnale ja võimalikult laia piirkondlikku
haaret. Hindab kuivõrd paranevad ja muutuvad mitmekülgsemaks ja kvaliteetsemaks
liikumisharrastusega tegelemise võimalused ning kas suureneb potentsiaalsete külastajate hulk.
Selle kriteeriumi juures võtab komisjon arvesse ka maakondliku arendusorganisatsiooni ja
maakonna spordiliidu kinnituskirja olemasolu ja selle sisu.
Kolmanda kriteeriumi juures hindab komisjon projekti eesmärkide saavutamisel
tervisespordikeskuse sobivust üleriigilisse ühtsesse tervisespordikeskuste võrgustikku, mis
pakuvad inimestele aastaringselt kvaliteetseid võimalusi liikumisharrastuseks. Taotlusvooru
abil soovitakse üle kogu Eesti regionaalselt hajutada tervispordikeskusi, kus on kvaliteetsed
tingimused tegelemaks erinevate liikumisharrastuse viisidega.
Lõike 4 kohaselt hinnatakse taotlusi kultuuriministri kinnitatud hindamismetoodika alusel ja
selles kirjeldatud viisil. Hindamismetoodika avalikustab toetuse andja oma veebilehel hiljemalt
kümme kalendripäeva enne taotlusvooru avamist.
Lõike 5 kohaselt teeb hindamiskomisjon kultuuriministrile ettepaneku taotluste rahuldamise,
osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Ettepanek sisaldab toetatavate regionaalsete
tervisespordikeskuste toetussummat iga toetusperioodi aasta kohta. Taotluses esitatud toetuse
summa kohta võib teha ettepaneku rahuldada see osaliselt, kui taotluse täies ulatuses
rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru eelarve mahu või käesoleva määruse § 6 lõikes 1
sätestatud ülemmäära ja tingimuse tõttu või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud
toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi. Komisjon peab
ettepanekut sisuliselt põhjendama.
5. peatükk
Toetuse väljamaksmine ja aruandlus
Paragrahviga 15 sätestatakse, et kui toetus antakse 2-aastaseks perioodiks, siis esimese
kalendriaasta toetus makstakse toetuse saajale välja ettemaksena 14 tööpäeva jooksul pärast
taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Teise kalendriaasta toetus makstakse toetuse saajale 14
tööpäeva jooksul peale vastava kalendriaasta toetuse eraldamise otsuse tegemist tingimusel, et
määruse § 16 lõikes 2 nimetatud aruanne on toetuse andja poolt kinnitatud ning toetuse saaja
vastab endiselt määruse §-s 11 sätestatud tingimustele. Kui toetus makstakse välja 1-aastaks,
kas 2027. või 2028. aastaks, siis makstakse see toetuse saajale välja 14 tööpäeva jooksul pärast
vastava kalendriaasta toetuse eraldamise otsuse tegemist. Kui taotluse rahuldamise otsus
tehakse kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast kõrvaltingimuse saabumist või
täitmist.
Paragrahviga 16 kehtestatakse projekti muutmise kord ja toetuse kasutamisega seotud aruande
esitamise nõuded.
Lõikes 1 sätestatakse toetuse saaja kohustus esitada muudatustaotlus, kui eelnõus §-s 12 lõikes
3 nimetatud andmed on taotluses muutunud. Hindamiskomisjonil on õigus muudatustaotlust
menetleda 30 tööpäeva muudatustaotluse esitamisest arvates ja kohustus hinnata seda eelnõu §-
s 14 sätestatud korras. Toetuse andja hindab esitaud taotluse alusel, kas projekti
rakendamistingimused või toetuse andmise eeldused on endised ning teeb ettepanku
muudatustaotluse rahuldamise või mitterahuldamise osas. Nimetatud muudatustaotlus
registreeritakse taotlusvoorus esitatud taotluse lisana.
Lõikes 2 sätestatakse toetuse saajale projekti läbiviimisega seotud aruandluse esitamise
kohustus. Toetuse saaja esitab projekti toimumise perioodil iga kalendriaasta 31. detsembri
seisuga aruande aasta jooksul läbiviidud tegevuste ja nende rahastamise, sealhulgas toetuse
kasutamise kohta järgmise kalendriaasta 10. jaanuariks.
Lõikes 3 sätestatakse toetuse andjale aruande menetlustähtaeg, milleks on eelnõu kohaselt ette
nähtud 30 tööpäeva.
Lõikes 4 antakse toetuse saajale võimalus aruande esitamise tähtaega põhjendatud juhtudel
avalduse alusel pikendada. Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja
avalduse alusel pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne
käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud tähtaja saabumist. Kogu projekti elluviimise perioodil on
lubatud aruande esitamise tähtaja pikendamist taotleda põhjendatud juhtudel üks kord kuni
kolmeks kuuks.
Lõikes 5 sätestatakse, et toetuse andja võib juhul, kui aruande läbivaatamise käigus selgub, et
aruandes esinevad puudused, küsida toetuse saajalt selgitusi ja lisadokumente aruandes esitatud
andmete kohta või nõuda aruande täiendamist ehk puuduste kõrvaldamist. Puuduste
kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva, mil peatub
eelnõu § 16 lõikes 3 toodud aruande menetlemise aeg. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse
puudusega seotud nõue täidetuks.
Lõikes 6 sätestatakse aruande kinnitamise tingimused. Toetuse andja kinnitab aruande, kui
toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 5 kohase tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud,
toetuse andja ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega seotud rikkumist ning toetuse saaja on
tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.
6. peatükk
Toetuse tagasinõudmine
Paragrahviga 17 reguleeritakse toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist ja toetuse
tagasimaksmist nimetatud otsuse alusel. Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse eraldamise
tingimustega, sealhulgas kohustusega maksta toetus tagasi, kui toetust on kasutatud
mitteabikõlbliku kulu katteks või mõnel muul toetuse tagasinõudmise aluse esinemisel. Toetuse
tagasinõudmise otsuse puhul on tegemist haldusmenetluse seaduse tähenduses haldusaktiga.
Lõikes 1 sätestatakse, millistel juhtudel tehakse otsus toetuse tagasinõudmise kohta. Määruse
alusel antud toetus nõutakse ning makstakse tagasi riigieelarve seaduse § 551 alusel ja korras.
Lisaks riigieelarve seaduse § 551 lõikes 1 nimetatud alustele võib toetuse andja teha
kaalutlusõiguse kohaselt otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta.
Punktides 1-7 sätestatakse alused, mis võivad olla toetuse tagasinõudmise otsuse aluseks.
Toetuse tagasinõudmise otsus võidakse teha näiteks siis, kui toetuse saaja on kasutanud toetust
mitteabikõlbliku kulu katmiseks, kui ei saavutatud projekti eesmärki ja kavandatud tegevused
jäid ellu viimata. Samuti juhul, kui abikõlblike kulude maksumus kujunes plaanitust
väiksemaks, sama kuludokumenti on juba hüvitatud kas selle või mõne teise projekti raames,
kui toetuse saaja on esitanud valeandmeid või on olulisi andmeid varjanud, kui aruanne ei ole
esitatud tähtaegselt või toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimismenetlus.
Lõike 2 kohaselt ei tehta toetuse tagasinõudmise otsust, kui puudus kõrvaldatakse või kohustus
või nõue täidetakse etteantud tähtaja jooksul.
Lõike 3 kohaselt tuleb toetus tagastada toetuse tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise
päevast arvates kuuekümne kalendripäeva jooksul. Toetuse tagasinõudmise otsus kui haldusakt
hakkab haldusmenetluse seaduse § 61 lõike 1 järgi kehtima alates selle teatavaks tegemisest või
kättetoimetamisest koostoimes haldusmenetluse seaduse § 62 lõike 2 punktiga 2, mille kohaselt
tuleb haldusakt teha menetlusosalisele kättetoimetamisega teatavaks, kui varasem haldusakt
tunnistatakse kehtetuks või seda muudetakse.
Lõikes 4 sätestatakse tagasimaksmisele kuuluva toetuse ajatamise võimalus. Tagasimaksmisele
kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine
seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. Taotluses esitatakse soovitud tagasimakse
ajatamiskava.
7. peatükk
Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused
Paragrahviga 18 kehtestatakse toetuse saaja kohustused, mis rakenduvad alates taotluse
rahuldamise otsuse jõustumisest. Toetuse saaja peab tagama eelnõus sätestatud kohustuste
täitmise ja projekti eduka elluviimise eelnõus fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt.
Toetuse saaja kohustuste tagamine tähendab seda, et kohustus peab olema täidetud tema enda
poolt.
Punkti 1 kohaselt peab toetuse saaja kasutama eraldatud toetust sihipäraselt. Toetuse saaja peab
projekti ellu viima heakskiidetud taotluse kohaselt ehk seal nimetatud eesmärkide
saavutamiseks kavandatud tegevuste abil ning saavutama tema enda kavandatud tulemused.
Projekti eesmärgid ja tulemused ning nende saavutamiseks kavandatavad tegevused peavad
olema kooskõlas eelnõu §-s 3 toodud eesmärkide ja tulemusega.
Punkti 2 kohaselt on toetuse saajal kohustus, mis hõlmab üldist korrektsust teabe ja aruannete
esitamisel, sealhulgas ette nähtud vorminõuete järgimist, arusaadavate selgituste andmist,
õigete andmete ja nõutud dokumentide tähtaegset esitamist. Nimetatud nõue hõlmab ka seda,
et kulu ja maksmist tõendavad dokumendid peavad vastama raamatupidamisarvestuses
kehtivatele nõuetele.
Punkti 3 kohaselt peab toetuse saaja jälgima projekti elluviimisega seotud asjade ostmisel ja
teenuste tellimisel riigihangete seaduse põhimõtteid. Kui toetuse saaja ei ole hankija
riigihangete seaduse tähenduses, peab ta tõendama, et asja ostmisel ja teenuse tellimisel on
järgitud riigihangete seaduses sätestatud nõudeid.
Punkti 4 kohaselt on toetuse saajal kohustus säilitada toetuse saamise, kulu abikõlblikkust
tõendavad dokumendid ja muud tõendid raamatupidamisseaduses kehtestatud tingimuste
kohaselt, see on 7 aastat alates toetuse saamisest.
Punkti 5 kohaselt peab toetuse saaja tagama, et lähtutakse usaldusväärse finantsjuhtimise
põhimõttest, mida tuleb rakendada ka projekti elluviimisega seotud finantsandmete
kajastamisel. Projekti finantsandmed, st projektiga seotud kulud ja nende maksumus peavad
olema üheselt eristatavad, seejuures see, millised neist on abikõlblikud ja mitteabikõlblikud
kulud.
Punkti 6 kohaselt on toetuse saajal kohustus tagastada koos aruandega toetuse kasutamata jääk.
Punkti 7 kohaselt peab toetuse saaja ülalpidamiskulude jaoks toetuse saamisel tagama, et
ajavahemikul 1.12-31.03 on tagatud kvaliteetne suusarada, kui ilmastikutingimused seda
võimaldavad. Suusaraja tagamise kohustust ei ole, kui ilmastikutingimused (püsivad
plusskraadid või vihmasadu) teevad raja ettevalmistamise või kasutuskõlblikuna hoidmise
tehniliselt võimatuks või ebamõistlikuks. Rajahoolduse peatamisel või suusaraja hilisemal
avamisel ilmastiku tõttu on ülalpidamiskulude toetuse saaja kohustatud sellest toetuse andjat
teavitama.
Punkti 8 kohaselt on toetuse saajal kohustus täita muid õigusaktidest tulenevaid kohustusi.
Paragrahviga 19 kehtestatakse toetuse saaja õigused.
Punkti 1 kohaselt on toetuse saajal õigus saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on
seotud toetuse kasutamist puudutavates õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja
kohustustega. Toetuse saaja võib pöörduda toetuse andja poole saamaks juhiseid projekti
nõuetekohaseks elluviimiseks, sealhulgas eelhinnangut projektis kavandatavatele
muudatustele, selgitusi kulude abikõlblikkuse ja muude eelnõus sätestatud tingimuste kohta
jms.
Punktis 2 tuuakse välja toetuse saaja õigus toetusest igal ajal loobuda ja toetus tagastada.
Paragrahviga 20 kehtestatakse toetuse andja kohustused.
Toetuse andja peamine ülesanne on valida rahastamiseks sobilikud projektid, sealhulgas
menetleda taotlused ning maksta rahuldatud taotluse alusel toetust, kontrollida kulude
abikõlblikkust ja teha vajadusel toetuse tagasinõudmise otsus.
Punktiga 1 kehtestatakse toetuse andjale kohustus järgida eelnõus sätestatud menetlus ja otsuste
teatavaks tegemise tähtaegu.
Punkti 2 kohaselt on toetuse andjal kohustus säilitada toetuse taotlemise, andmise, kulu
abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid seitse aastat taotluse rahuldamise otsuse
tegemisest.
Punkti 3-5 kohaselt on toetuse andjal kohustus teostada projektide elluviimise üle kontrolli,
sealhulgas vaatama läbi aruandeid, kehtestama taotlus- ja aruandevormid ja muud asjakohased
juhendmaterjalid ning tegema need taotlejale/toetuse saajale kättesaadavaks e-keskkonnas.
Punkti 6 kohaselt on toetuse andjal kohustus selgitada toetuse saajale toetuse andmist ja
kasutamist puudutavaid reegleid ja teavitada toetuse saajat viivitamatult reeglites toimunud
muudatustest.
Punkti 7 kohaselt on toetuse andjal kohtus teha õiguspäraselt toiminguid, mis on sätestatud
määruses ja teistes kohalduvates õigusaktides.
Paragrahviga 21 kehtestatakse toetuse andja õigused.
Punktidega 1-2 sätestatakse toetuse andja õigused kontrollida projekti ettevalmistamist ja
elluviimist ning nõuda asjakohaste täiendavate dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti
nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist. Ühtlasi võib toetuse
andja teha abikõlblike kulude kontrolli toetuse saaja juures kohapeal. Kohapealse kontrolli
käigus saab tuvastada toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas projekti tegevuste toimumist
ja edenemist ehk toetuse andmise aluseks olevate tulemuste saavutamist, projekti tulude ja
kulude kohta eraldi arvepidamise olemasolu ning tehingute kajastamist raamatupidamises.
Punktis 3 sätestatakse, et taotluse menetlemisel kontrollitakse toetuse saaja mitteabikõlblike
kulude tasumise suutlikkust ning oma- ja kaasfinantseeringu nõuete täidetust. Seepärast peaks
taotleja kirjeldama taotluses, millised kulud kaasnevad projekti elluviimisel peale taotluses
näidatud abikõlblike kulude ning selgitama oma võimekust projekti rahastamiseks – st millisest
allikatest rahastab kohustusliku omafinantseeringu ja muud kulud ning kuidas tagab projekti
elluviimise juhul kui kulud suurenevad.
Punktide 4-5 kohaselt on toetuse andjal õigus tunnistada toetuse rahuldamise otsus või selle osa
kehtetuks ning teha toetuse tagasikandmise otsus (sisuliselt toetuse vähendamise või
tühistamise otsus) ning teha teisi eelnõus sätestatud otsuseid.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul ei puutumust Euroopa Liidu õigusega.
4. Eelnõu mõju
1) Sotsiaalne mõju. Eelkõige on sihtrühmaks maakonnas/piirkonnas elavad inimesed, kellele
on loodud kaasaegsemad ja kvaliteetsemad võimalused liikumiseks värskes õhus.
Suureneb regulaarselt liikuvate inimeste osakaal ja seeläbi paraneb inimeste
tervisekäitumine. Liikumisaktiivsuse tõus on eelduseks südame-veresoonkonna haiguste
vähenemisele, tervena elatud aastate arvu ja eluea pikenemisele tervikuna.
2) Regionaalne mõju. Programm omab olulist regionaalpoliitilist mõju. Toetusprogrammi
elluviimisel paraneb liikumisharrastusega tegelemise võimalus regionaalselt.
Kaasajastatud tervisespordikeskused aitavad kaasa inimeste elukvaliteedi tõusule
piirkondades. Kvaliteetsed ja korrastatud liikumispaigad ning kergliiklusteed on
tänapäevase elukeskkonna juurde kuuluv loomulik osa. Tervisespordikeskused on ka
võimalikuks kohaks, kus läbi viia laste liikumisõpetuse tunde, treeninguid, võistlusi.
3) Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele, kuludele ja tuludele.
Määruse rakendajaks on Kultuuriministeerium ning seega on sel mõju KuM
töökorraldusele, kuna on vaja läbi viia sihtotstarbeline taotlusvoor, korraldada
hindamiskomisjoni töö, kehtestada kultuuriministri käskkiri toetuste eraldamiseks ning
kontrollida eraldatud toetuste sihipärast kasutamist. Aastatel 2027 – 2028 moodustab
meetme maht Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarvest kokku 1 miljonit eurot ehk
igal aastal 500 000 eurot.
Kohalikud omavalitsused on valdavalt regionaalsete tervisespordikeskuste omanikud. Kui
nad peavad oluliseks tervisespordikeskuse kaasajastamist, siis seoses sellega tõuseb nende
töökoormus vastava taotluse ettevalmistamisel või kooskõlastamisel ning täiendava
ressursi leidmisel KOV eelarvest, et tagada elluviidava projekti oma- või
kaasfinantseeringu maht 50% ulatuses projekti abikõlblikest kuludest, mis puudutab
investeeringuid ja 70% ulatuses, mis puudutab ülalpidamiskulusid. Maksimaalselt
(investeeringute toetus 40 000 ja ülalpidamiskulude toetus 20 000) võib see summa olla
kuni 106 666 eurot aastas ehk 212 666 eurot kahe aasta jooksul.
5. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused
Eelnõu alusel toetuse andmist rahastatakse riigieelarvest kahe aasta (2027-2028) jooksul kokku
1 miljoni euroga, taotlusvooru aastane maht on 500 000 eurot. Projekti iga-aastane eelarve
kinnitatakse Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga.
6. Eelnõu rakendamine ja jõustumine
Eelnõu jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule,
SA-le Eesti Terviserajad, maakondade spordiliitudele ja maakondlikele
arendusorganisatsioonidele.