| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 1.1-11/4550-1 |
| Registreeritud | 12.11.2026 |
| Sünkroonitud | 13.11.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE |
| Sari | 1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 1.1-11/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Siseministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Siseministeerium |
| Vastutaja | Kadri Tali (Rahandusministeerium, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Rahandusministeerium
12.11.2026 nr 1-6/3579-1
Kodanikuühiskonna Nupukate Lahenduste
starditoetuse ja inkubaatoritoetuse tingimused
ja kord
Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks Siseministri määruse „Kodanikuühiskonna
Nupukate Lahenduste starditoetuse ja inkubaatoritoetuse tingimused ja kord“ eelnõu koos
seletuskirjaga. Palume eelnõu kooskõlastada ja vajadusel märkused saata 10 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
Lisa:
eelnõu 13 lk-l
seletuskiri 19 lk-l
Arvamuse andmiseks:
SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital
Kristjan Ots
MÄÄRUS
12.11.2026 nr _
Kodanikuühiskonna Nupukate Lahenduste
starditoetuse ja inkubaatoritoetuse
tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 ja § 551 lõike 2 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala
(1) Määrusega kehtestatakse Nupukate Lahenduste (edaspidi NULA) starditoetuse ja
inkubaatoritoetuse (edaspidi toetus) andmise, taotlusvooru läbiviimise, toetuse taotlemise,
taotluse menetlemise ja toetuse kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja kord.
(2) Määrust ei kohaldata Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 (milles käsitletakse
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes)
(ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) artikli 1 lõike 1 punktides a–f sätestatud juhtudel.
§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Toetuse andmise eesmärk on soodustada sotsiaalset innovatsiooni ja toetada ühiskondlikel
algatustel põhinevate lahenduste loomist Eesti ühiskonna teravatele probleemidele.
(2) Toetuse andmise tulemusena arendatakse jätkusuutlikke ja mõjusaid lahendusi, mis
leevendavad ühiskondlikke probleeme ning aitavad tugevdada kogukondade sidusust ja heaolu.
§ 3. Toetuse andja
Toetuse andja on Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital (edaspidi KÜSK või toetuse
andja), kes kuulutab taotlusvooru välja, menetleb toetuse taotlusi (edaspidi taotlus), teeb
toetuse väljamakseid ja teostab järelevalvet toetuse kasutamise üle.
§ 4. Vähese tähtsusega abi
(1) Kui määruse alusel antav toetus loetakse vähese tähtsusega abiks, järgitakse
konkurentsiseaduse 6. peatükki ja komisjoni määrust (EL) 2023/2831.
2 (13)
(2) Toetuse andja kontrollib riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse
andmise korral ei ületaks taotlejale eraldatud vähese tähtsusega abi koos taotlusvoorust
eraldatava toetusega kolme aasta jooksul 300 000 eurot.
(3) Vähese tähtsusega abi lõikes 2 nimetatud ülemmäära arvestamisel:
1) loetakse üheks ettevõtjaks ettevõtted, kes on omavahel seotud komisjoni määruse
(EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt;
2) võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 5 nõudeid vähese tähtsusega abi
kumuleerimise kohta.
(4) Vähese tähtsusega abi andmisel säilitab abi andja toetuse andmisega seotud dokumente
kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates.
2. peatükk
Toetuse andmise alused
§ 5. Toetatavad tegevused
(1) Toetust antakse tegevusele, mis otseselt aitab saavutada toetuse andmise eesmärki ja
tulemust.
(2) Toetatavad tegevused on:
1) tegevusmudeli ja lahenduse piloteerimine ning katsetamine;
2) tegevusmudeli ja lahenduse arendamine ning täiustamine;
3) kestliku tegevusmudeli loomine;
4) kommunikatsiooni- ja turundustegevused;
5) ekspert- ja mentorabi kasutamine;
6) sihtrühma kaasamine ja tagasiside kogumine;
7) tehnoloogia- ja loovlahenduste arendamine;
8) mõjuhindamine ja selle tulemuste analüüs; 9) inkubatsiooniprogrammi ja selle tugitegevuste läbiviimine;
10) muu toetuse taotleja põhjendatud ja vajalik tegevus taotlusvooru eesmärgi täitmiseks.
§ 6. Kulu abikõlblikkus
(1) Abikõlblik on kulu, mille toetuse saaja on teinud projekti abikõlblikkuse perioodil ja mis
vastab projekti eesmärgile ning on vajalik, põhjendatud ja otseselt seotud projekti
elluviimisega.
(2) Abikõlblikud on järgmised kulud:
1) kavandatud tegevuste elluviimisega otseselt seotud kulud;
2) tööjõukulud, mis on tööandja kohustuseks;
3) ekspertide tasud, mida makstakse konkreetsete mõõdetavate tööülesannete tegemiseks
kindlaksmääratud ajal;
4) tegevusega seotud ürituste ja koolituste korraldamise kulud;
5) analüüside ja strateegiate koostamisega ning andmebaaside või andmevahetusplatvormi
arendamisega seotud kulud;
6) toetatavate tegevustega seotud trüki- ja digimaterjalide väljaandmise ning teavitustegevuse
kulud, sealhulgas veebilehe ja -rakenduse loomine ja täiendamine, kampaaniate korraldamine
jms;
7) toetatavate tegevustega seotud ning eesmärkide elluviimiseks vajalike sisseostetavate
teenuste kulu, näiteks õigusabi, notaritasud, tehnilise ja finantsekspertiisi kulud,
3 (13)
raamatupidamiskulud jms, ning need teenused peavad sellisena olema kavandatud ka taotluse
eelarves;
8) riiklikud maksud ja lõivud, mida Eesti riik ei tagasta, näiteks käibemaks;
9) muud põhjendatud kulud, mis on ette nähtud tegevustega seotud eelarves.
(3) Mitteabikõlblikud on järgmised kulud:
1) investeeringud maa ja kinnisvara soetamiseks;
2) kapitalirendi tüüpi lepingu alusel tekkinud kulu;
3) finantstehingute intressikulud, valuuta vahendamise komisjonitasud ja kahjud ning teised
finantskulud;
4) viivised ja rahatrahvid;
5) vaide- ja kohtumenetluse kulud;
6) reserv ootamatute või ettenägematute kulude katmiseks;
7) sotsiaaltoetused;
8) kulu, mille katteks on toetust eraldatud või makstud teisest projektist, riigieelarve või muu
avaliku sektori toetusest või välistoetusest;
9) muud tegevuste elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud.
(4) Kui projektis tehakse tasulisi tehinguid, mis on seotud toetuse saaja juhtorgani liikme või
korruptsioonivastase seaduse mõistes seotud isiku kontrolli all oleva juriidilise isikuga, tuleb
sellised tehingud otsustada vastavalt mittetulundusühingute seaduse § 19 lõike 1 punktile 4 või
sihtasutuste seaduse § 25 lõikele 7, põhjendada need taotluse eelarves ja saada nendeks toetuse
andja nõusolek.
(5) Kõik toetuse kasutamisel tekkinud kulud peavad olema tõendatud arve või võrdväärse
tõendusväärtusega raamatupidamisdokumendiga.
§ 7. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on ajavahemik, mille kestel tehakse projekti tegevusi ja
tekivad projekti kulud.
(2) Toetuse andja võib erandkorras pikendada abikõlblikkuse perioodi kuni ühe kuu võrra, kui
toetuse saaja on esitanud selleks põhjendatud taotluse aegsasti enne abikõlblikkuse perioodi
lõppu.
3. peatükk
Nõuded taotlejale ja taotlusele
§ 8. Toetuse taotleja
Toetuse taotleja (edaspidi taotleja) on mittetulundusühing või sihtasutus, mis:
1) ei ole ettevõtja ega ettevõtjate ühendus, avalik-õiguslik juriidiline isik, ametiühing, kutseliit,
erakond ega erakonna sidusorganisatsioon;
2) ei ole riigi, kohaliku omavalitsuse ega punktis 1 loetletud isiku, ühenduse või liidu valitseva
mõju all.
§ 9. Nõuded taotlejale
Taotleja peab vastama järgmistele tingimustele:
1) taotlejal ei ole tähtaegselt esitamata majandusaasta aruandeid;
2) taotlejal puudub maksuvõlg või see on ajatatud või summas alla 100 euro;
4 (13)
3) taotleja ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel;
4) taotlejal ei ole nõuetekohaselt täitmata kohustusi toetuse andja ees;
5) taotlejal ja tema juhtorgani liikmel puudub kehtiv karistus majandus-, ametialase,
varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest.
6) kui taotleja on varem saanud riigieelarvelist toetust, siis on ta lepinguid või tingimusi
nõuetekohaselt täitnud;
7) kui taotleja on varem saanud toetust riigieelarvest, Euroopa Liidu või muudest vahenditest,
mis on kuulunud tagasimaksmisele, on tagasimaksed tehtud tähtajaks ja nõutud summas;
8) NULA starditoetuse taotleja peab olema läbinud NULA inkubatsiooniprogrammi täies
mahus taotlemisele eelneval või üle-eelneval hooajal.
§ 10. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus esitatakse eesti keeles ning see peab sisaldama teavet ulatuses, mis võimaldab
toetuse andjal kontrollida, kas taotleja ja taotlus vastavad käesoleva määruse nõuetele.
(2) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) taotleja nimi ja registrikood;
2) taotleja kontaktandmed;
3) taotleja arvelduskonto number ja pank;
4) projekti eelarve kulude lõikes ja taotletav toetuse summa;
5) taotleja esindusõigusliku isiku nimi ja kontaktandmed;
6) omafinantseeringu suurus;
7) kaasatud eksperdi nimi ja kontaktandmed.
(3) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
1) sisaldama kinnitust, et taotleja vastab käesoleva määruse §-des 8 ja 9 sätestatud tingimustele;
2) sisaldama kinnitust, et projekti samade tegevuste finantseerimiseks, mis on nimetatud
taotluses, ei ole eelnevalt juba saadud kolmandatelt isikutelt toetust ja seda ei ole taotletud
samaaegselt käesolevas määruses nimetatud toetuse taotlusvooruga;
3) sisaldama ühiskondlikule probleemile pakutava lahenduse käiku, mida soovitakse projekti
abikõlblikkuse perioodil katsetada või täiustada või mille alusel arendatakse välja kestlik
tegevusmudel;
4) lahenduse elluviimise katsetamine peab algama hiljemalt pool aastat pärast projekti
abikõlblikkuse perioodi algust;
5) projekti elluviimisse peab olema kaasatud ekspert väljastpoolt taotleja organisatsiooni; tema
jälgib ja nõustab projekti meeskonda kogu projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul.
(4) Taotluse esitajal peab olema õigus ühingut esindada. Juhul kui taotleja esindusõiguslik isik
tegutseb volituse alusel või kui taotluse esitanud ühingu juhatuse liikmetel on ühine
esindusõigus, tuleb lisada taotlusele digiallkirjastatud esindusõigust tõendav volikiri.
(5) Taotleja esitab taotluse kehtival KÜSK-i taotlusvormil Kultuuriministeeriumi taotluste
menetlemise infosüsteemis (edaspidi TMS).
4. peatükk
Taotlusvooru avamine, taotluse esitamine ja menetlemine ning
taotluse kohta otsuse tegemine
§ 11. Taotlusvooru avamine ja taotluse esitamine
5 (13)
(1) Toetuse taotlusvooru (edaspidi taotlusvoor) avamisest, selle tingimustest ja eelarvest teatab
toetuse andja oma veebilehel vähemalt seitse kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.
(2) Taotlusvooru avamise teade sisaldab vähemalt järgmist teavet:
1) toetuse andja andmed;
2) sihtrühma kirjeldus;
3) taotluse esitamise tähtaeg ja aadress;
4) aruande esitamise tähtaeg;
5) taotlusvooru tingimused.
(3) Taotlusvooru tingimustes esitatakse vähemalt:
1) toetuse andmise eesmärk ja oodatavad tulemused;
2) toetuse maksimaalne periood ja taotlusvooru eelarve;
3) nõuded taotlejale;
4) nõuded taotlusele;
5) taotluse hindamise kriteeriumid.
(4) Taotlusvoor on avatud vähemalt 30 kalendripäeva.
§ 12. Taotluse menetlemise aeg
Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 80 kalendripäeva taotluse esitamise tähtajast arvates.
§ 13. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll
(1) Toetuse andja kontrollib, kas taotleja ja tähtajaks esitatud taotlus vastavad käesolevas
määruses sätestatud nõuetele.
(2) Toetuse andja teeb taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrolli seitsme tööpäeva jooksul.
(3) Kui taotluse kontrollimisel avastatakse ebaõigeid või mittetäielikke andmeid, teavitab
toetuse andja sellest taotlejat. Puuduste kõrvaldamiseks määrab toetuse andja kolm tööpäeva.
Puuduste kõrvaldamise ajaks peatub taotluse menetlemise aeg. Taotlejal on õigus esitatud
taotlust täiendada ja muuta vaid toetuse andja osutatud puuduste kõrvaldamiseks.
(4) Taotlus ja taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui nad vastavad käesoleva määruse
§-des 8–10 toodud nõuetele.
(5) Nõuetele mittevastavaks tunnistatud taotleja ja taotluse kohta teeb toetuse andja
rahuldamata jätmise otsuse 14 kalendripäeva jooksul.
§ 14. Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse hindamine
(1) Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrolli läbinud taotlusi hindavad kolm toetuse
andja hindajate kogu sõltumatut hindajat. Toetuse andjal on õigus kaasata hindamiskomisjoni
väliseid eksperte, kes kinnitavad enne hindamist kirjalikus vormis, et nad on taotluse
hindamisel sõltumatud ja erapooletud ega avalda hindamise käigus saadud teavet kolmandatele
isikutele. Kui hindamiskomisjoni liige või ekspert on seotud konkursile esitatud taotluse
ettevalmistamisega või toetuse taotlejaga viisil, mis põhjustab huvide konflikti, kohustub ta
viivitamata sellest teavitama toetuse andjat ja taotluse hindamisest taanduma.
(2) Taotlusi hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumite alusel:
6 (13)
1) probleemi olulisus valdkonnas, kogukonnas või ühiskonnas ning lahenduse mõju
sihtrühmale – 20% maksimaalsest koondhindest;
2) lahenduse elujõulisus ja jätkusuutlikkus, sealhulgas finantsjätkusuutlikkus – 30%
maksimaalsest koondhindest;
3) tegevuste ja tulemuste realistlikkus ning piisavus projekti abikõlblikkuse perioodil ja
kommunikatsiooniplaani läbimõeldus – 20% maksimaalsest koondhindest;
4) meeskonna, partnerite ja võrgustiku asjakohasus ning nende rollide kirjeldus – 15%
maksimaalsest koondhindest;
5) projekti eelarve otstarbekus ja kulude mõistlikkus – 15% maksimaalsest koondhindest.
(3) Hindaja annab taotlusele vähemalt ühe punkti iga hindamiskriteeriumi kohta. Taotluse
maksimaalne koondhinne on 100 punkti.
(4) Taotlustest moodustatakse paremusjärjestus nende hindamistulemuste põhjal. Taotluse
hindamistulemuse saamiseks liidetakse kõigi hindajate poolt taotlusele antud punktid ja
arvutatakse hindajate arvuga jagades keskmine punktisumma. Hindamistulemuste ja
ettepanekute läbiarutamiseks toimub hindajate koosolek. Hindajad on kohustatud läbi arutama
kõik nõuetele vastavad taotlused, mille puhul kõrgeima ja madalaima taotluse koondhinde vahe
on enam kui 25 punkti.
(5) Võrdse koondhindega projektide korral saab paremusjärjestuses kõrgema koha taotlus, mille
käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud hindamiskriteeriumite liidetud
punktisumma on suurem. Kui liidetud punktisummad on võrdsed, saab pingereas kõrgema koha
taotlus, mille käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud hindamiskriteeriumi
punktisumma on suurem. Kui ka need punktisummad on võrdsed, saab pingereas kõrgema koha
ajaliselt varem esitatud taotlus.
(6) Taotluse rahuldamise lävend on koondhinne vähemalt 60 punkti.
(7) Lävendi ületavad taotlused rahuldatakse hindamistulemuste paremusjärjestuse alusel kuni
vooru eelarve lõppemiseni.
(8) Teavet, milles taotlusi hinnanud hindajate nimed on isikuliselt seostatud hindajate antud
kriteeriumipõhiste hindamispunktidega, ei väljastata.
§ 15. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine
(1) Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse teeb hindajate ettepanekul toetuse andja
juhatus.
(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse, kui:
1) taotleja või taotlus on tunnistatud käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks;
2) taotlus on saanud vähemalt ühe hindamiskriteeriumi keskmiseks hindeks alla viie punkti;
3) taotluse koondhinne on väiksem kui 60 punkti;
4) taotluse rahuldamiseks vastavalt pingereale ei jagu eelarvevahendeid;
5) taotluse menetlemisel selgub, et taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid
ning puudused on toetuse andja määratud tähtpäevaks kõrvaldamata;
6) taotleja või temaga seotud isik mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või
muul õigusvastasel viisil.
(3) Taotluse rahuldamise otsus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) otsuse kuupäev;
7 (13)
2) toetuse saaja nimi ja registrikood;
3) toetatud projekti nimi ja toetuse suurus;
4) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta;
5) muu vajalik teave.
(4) Taotluse rahuldamata jätmise otsus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) otsuse kuupäev;
2) taotleja nimi ja registrikood;
3) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;
4) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta;
5) muu vajalik teave.
(5) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus tehakse taotlejale kättesaadavaks TMS-
is hiljemalt 10 päeva pärast lõpliku paremusjärjestuse selgumist.
(6) Toetuse saajate nimekiri koos projekti lühikirjelduse ja eraldatud toetuse summaga
avalikustatakse toetuse andja kodulehel www.kysk.ee.
5. peatükk
Toetuse maksmise tingimused, aruandlus ja tagasinõudmine
§ 16. Toetuse maksmine
Toetus makstakse toetuse saajale välja taotluse rahuldamis otsuse alusel kahes osas:
1) esimene osa makstakse 80 protsendi ulatuses ettemaksena 20 tööpäeva jooksul pärast taotluse
rahuldamise otsuse tegemist;
2) teine osa kuni 20 protsendi ulatuses pärast taotleja esitatud lõpparuande kinnitamist.
§ 17. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsuse võib tunnistada edasi- või tagasiulatuvalt kehtetuks seaduses
sätestatud alustel või kui selleks on ette nähtud võimalus taotluse rahuldamise otsuses.
(2) Taotlejal on õigus enne toetuse kehtetuks tunnistamise otsuse tegemist esitada 10 tööpäeva
jooksul KÜSK-i vastava teate saamisest enda seisukohad ja vastuväited.
§ 18. Teavitusnõuded
(1) Toetuse saaja on kohustatud täitma teavituskohustust ehk teavitama projekti elluviimise
käigus regulaarselt avalikkust saadud toetusest, projekti eesmärkidest, ellu viidud tegevustest
ja tulemustest.
(2) Toetuse saaja peab avalikustama ühe kalendrikuu jooksul pärast taotluse rahuldamise otsust
oma veebilehel või sotsiaalmeedia lehel projekti eesmärgid, toetussumma ning teabe
olulisemate tegevuste ja tulemuste kohta.
(3) Toetuse saaja peab viitama KÜSK-ile ja Siseministeeriumile taasesitatavas vormis,
kasutades selleks ametlikke logosid.
§ 19. Aruande esitamine ja kinnitamine
8 (13)
(1) Toetuse saaja esitab toetuse andjale tegevuste elluviimise aruande kehtival vormil TMS-i
teel taotlusvooru väljakuulutamise teates määratud tähtajaks.
(2) Kui aruande kontrollimisel ilmneb puudusi, teeb toetuse andja ettepaneku puuduste
kõrvaldamiseks mõistliku aja jooksul.
(3) Toetuse andja ei kinnita aruannet, kui toetuse saaja:
1) on aruandes või toetuse kasutamisega seotud dokumendis esitanud ebaõigeid või
mittetäielikke andmeid;
2) ei ole teinud projekti tegevusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt kooskõlas taotluse rahuldamise
otsusega või kui toetuse saaja tegevused ei ole tõendatud.
§ 20. Toetuse tagasinõudmine
(1) Toetuse andja võib makstud toetuse põhjendatud mahus osaliselt või täielikult tagasi nõuda
riigieelarve seaduse § 551 lõikes 1 ettenähtud alustel või täiendavalt juhul, kui:
1) projekti tulemuste ja eesmärgi saavutamine ei ole tõendatud;
2) tehtud tegevused ei vasta toetuse rahuldamise otsusele või pole tõendatud;
3) kantud kulud ei vasta nõuetele või taotluse rahuldamise otsusele ja toetust on kasutatud
mitteabikõlblikuks kuluks;
4) aruanne ei ole esitatud tähtajaks;
5) taotluse rahuldamise otsus on kehtetuks tunnistatud;
6) käesoleva määruse §-s 18 sätestatud teavitusnõudeid on oluliselt rikutud;
7) toetuse saaja on rikkunud käesolevas määruses kehtestatud nõudeid või taotluse rahuldamise
otsuses määratud tingimusi;
8) selgub, et toetuse saaja on mõjutanud toetuse saamist pettuse või ähvardusega või muul
õigusvastasel viisil;
9) toetus jääb osaliselt või täielikult projekti abikõlblikkuse perioodil kasutamata;
10) KÜSK on otsustanud jätta aruanne kinnitamata või kui toetus jääb osaliselt kasutamata või
toetuse saaja loobub toetusest;
11) kulutuste eest ei ole tasutud toetuse saaja arvelduskontolt.
(2) Toetuse andjal on õigus jätta toetus tagasi nõudmata, kui:
1) esinevad riigieelarve seaduse § 551 lõike 3 punktis 1 või 2 sätestatud alused;
2) tagasinõutav toetuse summa on 100 eurot või väiksem, välja arvatud juhul, kui tegemist on
riigieelarve seaduse § 551 lõike 1 punktis 1 nimetatud asjaoludega;
3) puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse toetuse andja ja toetuse saaja vahel
kokku lepitud aja jooksul või kui toetuse saaja avastas ja teatas KÜSK-ile esimesel võimalusel,
et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu, ning ta tagastas toetuse KÜSK-i määratud tähtajaks.
(3) Toetuse andja saadab toetuse tagasinõudmise otsuse toetuse saajale elektrooniliselt TMS-is.
Kui tekib kahtlus, et taotleja ei ole otsust TMS-i kaudu kätte saanud, toimetab toetuse andja
otsuse taotlejale kätte muul viisil.
(4) Toetuse saaja võib taotleda toetuse andjalt toetuse tagasimaksmise ajatamist, esitades selleks
15 tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates toetuse andjale TMS-
is kirjaliku avalduse, milles on kirjeldatud ajatamise vajaduse põhjendus ja tagasimaksmise
soovitud ajatamiskava. Ajatamistaotlusele peab toetuse saaja lisama oma finantsseisu
kajastavad dokumendid.
9 (13)
(5) Ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse 20
tööpäeva jooksul ajatamistaotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise
tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.
(6) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja, arvestades võimaluse
korral toetuse saaja esitatud tagasimaksmise ajatamiskava.
(7) Ajatamise otsuse võib tunnistada kehtetuks, kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava
kohaselt toetust tagasi.
6. peatükk
Poolte õigused ja kohustused
§ 21. Toetuse saaja õigused ja kohustused
(1) Toetuse saajal on õigus:
1) saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud käesolevas määruses või taotluse
rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ning toetuse saaja kohustustega;
2) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva ja sellega lahutamatult seotud teabega
avaliku teabe seaduses sätestatud korras;
3) loobuda toetusest või tagastada see igal ajal täies ulatuses.
(2) Toetuse saaja on kohustatud:
1) kasutama toetust sihipäraselt taotluses, taotluse rahuldamise otsuses, käesolevas määruses ja
teistes õigusaktides sätestatu järgi;
2) kajastama tegevuste abikõlblikke kulusid raamatupidamises muudest kuludest selgelt
eristatavalt;
3) võimaldama toetuse andjal ja muul toetuse andja poolt järelevalvet tegeval isikul juurdepääsu
kõikidele toetuse kasutamisega seotud dokumentidele viie tööpäeva jooksul vastavast
nõudmisest arvates;
4) teavitama viivitamata toetuse andjat TMS-i teel asjaoludest, mis võivad mõjutada toetuse
saaja kohustuste täitmist;
5) esitama hiljemalt üks kuu enne projekti lõppu taotluse, kui projekti tegevuskavas või eelarves
on otstarbekas teha olulisi muudatusi;
6) täitma teavitusnõuded käesoleva määruse § 18 kohaselt;
7) kandma kasutamata ja tagasinõutud toetuse tagasi tähtajaks;
8) säilitama taotluse ja projekti elluviimisega seonduvat dokumentatsiooni seitse aastat pärast
projekti lõppemist.
9) edastama käesolevas määruses ettenähtud teabe toetuse andjale TMS-i teel.
§ 22. Toetuse andja õigused ja kohustused
(1) Toetuse andjal on õigus:
1) kontrollida toetuse kasutamise eesmärgipärasust, sealhulgas seda, kas toetuse kasutamine
vastab käesolevale määrusele ja taotluse rahuldamise otsusele;
2) nõuda, et taotluses sisaldunud tegevuste eesmärkide, kestuse, oodatavate tulemuste ja kulude
kohta esitataks lisaandmeid ja -dokumente, mis tõendavad, et tegevused on nõuetekohaselt ellu
viidud ning toetuse saaja kohustused on nõuetekohaselt täidetud;
3) jätta toetus välja maksmata või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse
saaja rikub käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või
kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või käesolevas määruses
sätestatust;
10 (13)
4) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saajal on tekkinud maksu- või maksevõlg riigi ees
ja see on ajatamata.
(2) Toetuse andja on kohustatud:
1) edastama taotlejale või toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused käesolevas
määruses sätestatud aja jooksul;
2) tagama vähese tähtsusega abi andmise korral andmete kandmise registrisse ja vähese
tähtsusega abi registrisse ning muude konkurentsiseaduse 6. peatükis sätestatud kohustuste
täitmise;
3) säilitama vähese tähtsusega abi andmise korral toetuse taotlemise, andmise, kulu
abikõlblikkust tõendavate ja muude dokumentide ning teabega seotud tõendeid kümme aastat
viimase taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates;
4) kontrollima toetatud tegevuste elluviimist;
5) juhendama taotlejat ja toetuse saajat toetuse andmise ning kasutamise küsimustes;
6) korraldama taotluse vastuvõtmise, registreerimise, menetlemise ja säilitamise;
7) lahendama toetuse andja otsuse või toimingu peale esitatud vaide.
7. peatükk
Inkubaatoritoetus
§ 23. Sätete kohaldamine
(1) Inkubaatoritoetuse andmisel kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud tingimusi ja korda
käesolevas peatükis sätestatud erisustega.
(2) Inkubaatoritoetuse andmisel ei kohaldata käesoleva määruse § 10 lõike 2 punktis 7, § 10
lõike 3 punktides 3–5, § 11 lõikes 3, § 14 lõigetes 2, 5, 6 ja 7 ja § 16 sätestatud nõudeid.
(3) Inkubaatoritoetuse andmisel ei kastutata TMS-i. Käesolevas määruses ettenähtud
teabevahetus, sealhulgas taotluste ja otsuste saatmine, toimub e-kirja teel taotleja või toetuse
saaja allkirjaõigusliku esindaja ja toetuse andja vahel. Toetuse andja e-kirjad loetakse
kättetoimetatuks kolmandal tööpäeval pärast saatmist taotluses nimetatud e-postiaadressile või
e-postiaadressidele.
§ 24. Inkubaatoritoetuse mõiste ja maht
(1) Inkubaatoritoetus on tagastamatu toetus rakenduspartnerile inkubatsiooniprogrammi
(edaspidi programm) ja tugitegevuste läbiviimiseks.
(2) Programmi eelarve kujuneb vastavalt riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditele.
§ 25. Programmi eesmärgid ja nõuded
(1) Programmi peaeesmärk on kasvatada ühiskondlikele probleemidele pakutavatest
uuenduslikest ideedest mõjusad ja elujõulised lahendused, mida hakkavad ellu viima tugevad
motiveeritud meeskonnad.
(2) Toetuse andja avaldab taotlusvooru avamise teates:
1) inkubaatori ja sellele eelnevate tugitegevuste läbiviimise alaeesmärgid;
2) programmi sihtrühma, kellele programm on suunatud;
3) programmiperioodi kestuse ja programmitsüklid;
11 (13)
4) programmiperioodi eelarve;
5) mida peab programm sisaldama ühe programmitsükli jooksul;
6) taotluse hindamiskriteeriumid;
7) aruande esitamise tähtaeg.
(3) Programm peab sisaldama inspiratsioonisündmusi ja inkubaatorit ühiskondlike probleemide
lahendamiseks, mis kaasavad:
1) ekspertiisi, teadmisi ja praktikat nii äri- kui avalikust sektorist;
2) võimalusel seniste uuenduslike algatuste eestvedajaid.
§ 26. Rakenduspartnerile esitatavad täiendavad nõuded
(1) Rakenduspartner on Eesti mittetulundusühing või sihtasutus, mis on registrisse kantud
vähemalt üks aasta enne taotluse esitamist.
(2) Rakenduspartner tegutseb avalikult ja tutvustab oma tegevust veebilehel või
sotsiaalmeediakanalis, tehes avalikkusele lihtsalt kättesaadavaks oma:
1) juhtorganite koosseisu ja asutajad;
2) põhimõtted või väärtused, millest ta oma tegevuses lähtub.
(3) Rakenduspartner katab omafinantseeringuna projekti maksumusest vähemalt 15%, mille
võib katta muuhulgas meeskonnaliikmete või vabatahtlike aja panustamisega.
(4) Rakenduspartneri meeskonna vähemalt ühel liikmel on kogemus arenguprogrammide,
kiirendite või inkubaatorite läbiviimisel.
§ 27. Nõuded inkubaatoritoetuse taotlusele
(1) Taotluses esitatakse:
1) taotleja kinnitus vastavuse kohta käesolevas määruses taotlejale ja taotlusele kehtestatud
nõuetele;
2) inkubaatori ja sellele eelnevate tugitegevuste läbiviimise metoodika kirjeldus lähtuvalt
programmi eesmärkidest ning arvestusega, et inkubaatorit ja tugitegevusi tuleb sarnasena läbi
viia mõlemas programmitsüklis;
3) inspiratsioonipäevade ja ideekorje kirjeldus;
4) programmi läbiviimise aja- ja tegevuskava;
5) programmi plaanitavad tulemused ja nende hindamise metoodika;
6) inkubaatorisse kaasatavate ekspertide, koolitajate ja mentorite valik;
7) meeskonnakirjeldus ehk programmi ellu viivate meeskonnaliikmete profiilid, rollid ja
panused;
8) programmi kommunikatsiooniplaan ja selle osana kirjeldus, kuidas tagatakse toetuse andja
nähtavus ja milliseid kokkuleppeid sõlmitakse partnerite kajastamiseks;
9) programmi eelarve.
(2) Toetuse andjal on õigus taotlusvooru avamise teates täpsustada ootusi:
1) meeskonnakirjeldusele;
2) kaasatavate ekspertide, koolitajate ja mentorite valikule;
3) inspiratsioonipäevade ja ideekorje kirjeldusele;
4) programmi kommunikatsiooniplaanile.
§ 28. Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse hindamine
12 (13)
(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse hindamisele kohaldatakse käesoleva määruse § 14
lõikeid 1, 3, 4 ja 8, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.
(2) Taotlusi hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumite alusel:
1) Programmi vastavus taotlusvooru eesmärkidele ja nõuetele, valitud metoodika asjakohasus
ja põhjendatus ning programmi ülesehituse terviklikkus – 25%;
2) Aja- ja tegevuskava – 15%;
3) Programmi ellu viiva meeskonna võimekus ja kogemus sarnaste programmide läbiviimisel
– 20%;
4) Kaasatavate potentsiaalsete partnerite profiilid, rollid, lisaväärtused programmi
atraktiivsuseks, tulemuslikkuseks – 20%;
5) Programmi tulemuste hindamise metoodika – 10%;
6) Programmi eelarve ja kommunikatsiooniplaani asjakohasus, teostatavus – 10%.
(3) Taotluse rahuldamise lävend on koondhinne vähemalt 70 punkti.
(4) Toetust makstakse taotlejale, kes on hindamise tulemusel pingereas esimene. Võrdse
koondhinde korral saab paremusjärjestuses kõrgema koha taotlus, mille käesoleva paragrahvi
lõike 2 punktides 1 ja 3 nimetatud hindamiskriteeriumite liidetud punktisumma on suurem. Kui
liidetud punktisummad on võrdsed, saab pingereas kõrgema koha taotlus, mille käesoleva
paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud hindamiskriteeriumi punktisumma on suurem. Kui ka
need punktisummad on võrdsed, saab pingereas kõrgema koha ajaliselt varem esitatud taotlus.
§ 29. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine
(1) Taotluse rahuldamisele ja rahuldamata jätmisele kohaldatakse käesoleva määruse §-i 15,
arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi.
(2) Taotlejat teavitatakse taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest hiljemalt viie
tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist, tuues ära taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise
otsuses sisalduvad andmed ja vaidlustamisviite.
§ 30. Toetuse maksmine
(1) Toetus makstakse toetuse saajale välja kolmes osas:
1) pärast taotluse rahuldamise otsuse jõustumist;
2) pärast esimese programmitsükli edukat läbiviimist;
3) pärast lõpparuande kinnitamist.
(2) Maksete osakaalud ja täpsemad tingimused määratakse toetuse andmise otsuses.
§ 31. Toetuse saaja õigused ja kohustused
(1) Toetuse saaja õigustele ja kohustustele kohaldatakse käesoleva määruse §-i 21, arvestades
käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.
(2) Toetuse saaja esitab käesolevas määruses ettenähtud teabe e-posti teel. Toetuse saaja on
kohustatud teavitama toetuse andjat viivitamata asjaoludest, mis võivad mõjutada toetuse saaja
kohustuse täitmist.
(3) Toetuse saajal on õigus esitada mitu e-postiaadressi. Sel juhul saadab toetuse andja
käesolevas määruses ettenähtud teabe talle kõigil esitatud e-postiaadressidel.
13 (13)
8. peatükk
Vaidemenetlus
§ 32. Vaide esitamine ja menetlemine
Toetuse andja otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud
korras. Vaide lahendab toetuse andja.
9. peatükk
Rakendussätted
§ 33. Määruse rakendamine
(1) Siseministri 03.04.2025 määrus „Kodanikuühiskonna Nupukate Lahenduste starditoetuse
tingimused ja kord“ (RT I, 04.04.2025, 1) tunnistatakse kehtetuks.
(2) Enne käesoleva määruse jõustumist välja kuulutatud taotlusvoorud ja nende aruandlus
viiakse läbi menetluse alguses kehtinud õigusnormide alusel. Toetuse tagasinõudmisel, mida on
algatatud pärast käesoleva määruse jõustumist, rakendatakse käesolevat määrust.
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
1
Siseministri määruse
„Kodanikuühiskonna Nupukate Lahenduste starditoetuse ja
inkubaatoritoetuse tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 ja § 551 lõike 2 alusel. Määrusega
reguleeritakse Nupukate Lahenduste (edaspidi NULA) programmi raames ühiskondlike
algatuste ja sotsiaalse innovatsiooni projektide toetamise starditoetuse ja inkubaatoritoetuse
andmise, taotlusvooru läbiviimise, toetuse taotlemise, taotluse menetlemise, toetuse
kasutamise, aruandluse ning toetuse tagasinõudmise tingimusi ja korda.
Käesoleva määrusega luuakse terviklik õiguslik raamistik NULA programmi rakendamiseks,
hõlmates nii starditoetuse kui inkubaatoritoetuse andmise tingimusi ja korda. Olulise
uuendusena sätestatakse määruses inkubatsioonitoetus. Sellega ei looda uut toetusmeedet, vaid
kehtestatakse rakenduspartneri valiku tingimused ja kord avatud projektipõhise taotlusvooru
läbiviimiseks. Määrusega soodustatakse sotsiaalset innovatsiooni ja toetatakse ühiskondlikke
algatusi probleemide lahendamiseks, mis Eesti ühiskonna ees seisavad. Toetuse tulemuseks on
tegevusmudelid ja ettevõtmised, mis aitavad neid probleeme lahendada ning kogukondlikku
sidusust ja heaolu parandada, tehes seda mõjusalt ja jätkusuutlikult.
Eelnõus määratakse kindlaks toetuse taotlemise ja menetlemise tingimused, sealhulgas nõuded
taotlejale ja taotlusele, kulude abikõlblikkuse tingimused, toetatavad tegevused ning järelevalve
ja aruandluse kord. Eraldi nähakse ette erisused inkubaatoritoetuse andmiseks. Toetust annab
sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK), kes vastutab ka taotlusvooru läbiviimise,
taotluste hindamise ja toetuse kasutamise kontrollimise eest.
Toetada saab projekte, mida viiakse ellu eesmärgiga lahendada Eesti ühiskonna teravaid
probleeme. Sihtrühma kuuluvad organisatsioonid, kes pakuvad sotsiaalseid uuendusi ja
jätkusuutlikke lahendusi, edendades kogukondlikku heaolu, sidusust ning aktiivsust.
Starditoetuse taotleja peab olema läbinud edukalt NULA inkubaatori.
Eelnõul on positiivne mõju sotsiaalsele innovatsioonile, kogukondade heaolule, arengule ja
ühiskonna sidususele. Toetuse abil ellu viidud projektide kaudu aidatakse lahendada ühiskonna
prioriteetseid probleeme, suurendatakse kodanikuühiskonna suutlikkust ning luuakse uusi
koostöövorme avaliku ja erasektori ning kodanikuühiskonna vahel.
Eelnõuga täiendatakse seni kehtinud määrust „Kodanikuühiskonna nupukate lahenduste
starditoetuse tingimused ja kord“, mis tunnistatakse kehtetuks. Kõige olulisem muudatus
võrreldes seni kehtinud määrusega on inkubaatoritoetuse regulatsiooni lisamine, mis sisaldab
inkubatsiooniprogrammi erinõudeid ning rakenduspartneri valiku tingimusi ja korda.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja koostas Siseministeeriumi nõunik Kristjan Ots
([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud
2
Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Heli Simson
Eelnõu ja seletuskiri toimetatakse keeleliselt pärast EIS kooskõlastusringi.
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi
ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
2. Eelnõu eesmärk
Eelnõu eesmärk on toetada uuenduslike ühiskondliku mõjuga lahenduste ellukutsumist Eesti
ees seisvatele probleemidele. NULA starditoetusel ja inkubaatoritoetusel põhinev programm on
kujunenud oluliseks sotsiaalse innovatsiooni arendamise platvormiks, mille kaudu saavad
ühiskondlikud algatused arendada oma ideid elujõulisteks lahendusteks ning testida nende
rakendatavust praktikas.
Määrusega tagatakse terviklik regulatsioon, mis hõlmab nii starditoetuse kui inkubaatoritoetuse
andmise tingimusi ja korda, tagades seeläbi läbipaistvuse ja taotlejate võrdse kohtlemise.
Riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 kohaselt kehtestab minister määrusega tingimused ja korra
ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese projektipõhise toetuse andmiseks
avatud taotlusvoorus. Määruses sätestatakse toetuse andmise ja reeglid, mis tagavad riigieelarve
vahendite läbipaistva ja eesmärgipärase kasutamise. Eelnõu parandab õigusselgust toetuse
sihtrühma jaoks. Eelnõuga ei panda ettevõtjatele, inimestele ega vabaühendustele uusi
kohustusi ning nende halduskoormus ei suurene, halduskoormuse tasakaalustamise reegel ei
rakendu.
Toetuse andmine on seotud arengukava „Sidus Eesti 2021–2030“ ja selle programmi
„Kogukondlik Eesti 2025–2028“ eesmärkide täitmisega.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 9 peatükist ja 33 paragrahvist. Eelnõu ülesehitus on järgmine:
1. peatükk „Üldsätted“ (§-d 1–4);
2. peatükk „Toetuse andmise alused“ (§-d 5–7);
3. peatükk „Nõuded taotlejale ja taotlusele“ (§-d 8–10);
4. peatükk „Taotlusvooru avamine, taotluse esitamine ja menetlemine ning taotluse kohta
otsuse tegemine“ (§-d 11–15);
5. peatükk „Toetuse maksmise tingimused, aruandlus ja tagasinõudmine“ (§-d 16–20);
6. peatükk „Poolte õigused ja kohustused“ (§-d 21–22);
7. peatükk „Inkubaatoritoetus“ (§-d 23–31);
8. peatükk „Vaidemenetlus“ (§ 32);
9. peatükk „Rakendussätted“ (§ 33).
3
Võrdluses seni kehtinud määrusega „Kodanikuühiskonna nupukate lahenduste starditoetuse
tingimused ja kord“ on määruses uus 7. ptk „Inkubaatoritoetus“, mis koosneb üheksast
paragrahvist ja sätestab inkubaatoritoetuse andmisel rakendatavad erisused võrreldes
starditoetusega. Inkubaatoritoetus on tagastamatu toetus organisatsioonile, kes viib ellu NULA
inkubatsiooniprogrammi ning selle tugitegevused. Inkubaatoritoetuse taotlusvoorus leitakse
üks rakenduspartner, kes suudab kõige paremini tagada programmi eesmärkide saavutamise.
Sellest tulenevalt nähakse määruses ette, et toetust saab pingerea alusel kõrgeima koondhinde
saanud taotleja.
Eelnõu 1. peatükk. Üldsätted
Selles peatükis sätestatakse määruse reguleerimis- ja kohaldamisala, toetuse andja, toetuse
andmise eesmärk ja tulemus ning käsitletakse vähese tähtsusega abi sätteid.
Paragrahviga 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala. Määrusega reguleeritakse toetuse
andja eelarvelistest vahenditest sotsiaalset innovatsiooni ja uute ühiskondlike algatuste
elluviimist toetava taotlusvooru läbiviimise, toetuse taotlemise, taotluse menetlemise, toetuse
andmise ja tagasinõudmise tingimusi ja korda.
Paragrahvi 1 lõikes 2 sätestatakse, et määrust ei kohaldata Euroopa Komisjoni määruse (EL)
nr 2023/2831 (milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes) (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA
määrus) artikli 1 lõike 1 punktides a–f sätestatud juhtudel. See on vajalik, et oleks üheselt
selged välistused.
VTA määruse artikli 1 lõike 1 punktides a–f sätestatud juhud on:
kalandus- ja vesiviljelusvaldkonnas tegutsevad ettevõtjad;
ettevõtjad, kes tegutsevad põllumajandustoodete esmase tootmisega;
ettevõtjad, kes tegutsevad põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega;
eksport kolmandatesse riikidesse või Euroopa Liidu liikmesriikidesse;
kodumaiste kaupade ja teenuste kasutamine impordi asemel.
Paragrahviga 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus.
Taotlusvooru eesmärk on soodustada sotsiaalset innovatsiooni ning toetada selliste projektide
loomist ja elluviimist, mis aitavad lahendada Eesti ühiskonna probleeme. Starditoetuse abil
aidatakse ellu viia NULA inkubaatori programmi edukalt läbinud ideid ja lahendusi,
võimaldades neid rakendada praktikas ning pakkudes tuge nende arendamiseks ja
juurutamiseks. Inkubaatoritoetuse eesmärk on leida partnerorganisatsioon ja tagada tema
tegevus inkubatsiooniprogrammi ja selle tugitegevuste läbiviimiseks, mitte toetada paralleelselt
mitut rakenduspartnerit ega mitut eraldiseisvat programmi.
Toetuse tulemusena arendatakse jätkusuutlikke ja mõjusaid lahendusi, mis aitavad leevendada
ühiskondlikke probleeme ning tugevdada kogukondlikku sidusust ja heaolu. Programmi raames
4
loodud lahendused soodustavad ühiskondlikku ja kogukondlikku aktiivsust ning kaasatust,
suurendades ühtlasi nende võimekust luua püsivat positiivset mõju ühiskonnas. NULA
starditoetus on Eestis ainulaadne toetusvõimalus, mille abil saavad vabaühendused ühiskonnas
mitmetahulisi probleeme lahendada. NULA inkubaatorist on hoo sisse saanud mitmed teravaid
ühiskondlikke probleeme lahendavad algatused, näiteks Asendusõpetajate programm (MTÜ
ASÕP), mis viib omavahel kokku kvalifikatsiooniga aineõpetaja ja kooli, kus aineõpetajat
vajatakse. See lahendus aitab leevendada kvalifitseeritud õpetajate puudust ning vähendab
kvaliteedilõhet maa- ja linnakoolide vahel.
Paragrahviga 3 nimetatakse toetuse andjaks sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital
(edaspidi KÜSK või toetuse andja), kes menetleb toetuse taotlusi (edaspidi taotlus), teeb toetuse
väljamakseid ja teostab järelevalvet toetuse kasutamise üle. Toetuse andja vastutab taotlusvooru
väljakuulutamise ja koordineerimise eest, teavitab toetuse saamise võimalusest, menetleb
esitatud taotlust ning otsustab, kas taotlus rahuldada või mitte jne. Toetuse andja täpsem õiguste
ja kohustuste loend on toodud §-s 22.
Paragrahviga 4 sätestatakse täpsemalt vähese tähtsusega abi andmisega seonduv.
Kui määruse alusel antav toetus liigitub vähese tähtsusega abiks, siis järgitakse toetuse andmisel
kohustusi ja nõudeid, mis tulenevad konkurentsiseaduse 6. peatükist ning VTA määrusest.
Toetuse andja peab kontrollima, kas toetus on vähese tähtsusega abi, tehes seda
taotlusepõhiselt. Toetuse andja analüüsib, kas tegemist on majandusliku eelise ja konkurentsi
moonutamisega. Vähese tähtsusega abi andmisel tuleb muu hulgas jälgida, et ühele taotlejale
antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei ületaks mis tahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku
jooksul 300 000 eurot. Alates 1. jaanuarist 2024 tõusis vähese tähtsusega abi ülemmäär 300 000
euroni taotleja kohta kolme aasta jooksul, mis tähendab, et ülemmäära arvestatakse jooksvalt
abi andmise kuupäevast kolm aastat tagasi1.
Lisaks on oluline tähele panna, et vähese tähtsusega abi andmisel peab toetuse andja säilitama
toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat.
2. peatükk. Toetuse andmise alused
Paragrahviga 5 sätestatakse toetatavad tegevused.
Toetusega toetatakse tegevusi, mis otseselt aitavad arendada sotsiaalset innovatsiooni ja
lahendada Eesti ühiskonna teravaid probleeme. Taotlejad saavad rahastuse abil uuenduslikku
ideed või lahendust esmaselt rakendada ja katsetada ning seejärel seda ellu viia ja laiendada,
samuti hinnata projekti sihtrühmaga koostöös lahenduse tõhusust ja seda kohandada, et
parandada lahenduse sobivust sihtrühmale, ning katsetada ja täiustada lahendust tehniliselt või
metoodiliselt. Lisaks toetatakse kestliku tegevusmudeli väljatöötamist, näiteks finants- ja
1 Vähese tähtsusega abi. Rahandusministeerium. https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused/riigiabi/vahese-
tahtsusega-abi.
5
tegevusplaani koostamist, et rakendada lahendust pikaajaliselt, luua strateegilisi partnerlusi
ning arendada koostöövõrgustikke.
Toetusega on võimalik katta näiteks lahenduse arendamisega seotud ja vajalikud turundus- ning
kommunikatsioonitegevused, sealhulgas tegevusmudeli või lahenduse tutvustamine
sihtrühmale või avalikkusele või sihtrühma kaasamine ja teadlikkuse suurendamine lahenduse
eesmärkidest ja kasust. Abikõlblikud on ka ekspertide kaasamisega seotud kulud ja koolitused
projektimeeskonna võimekuse kasvatamiseks ning kulud, mis toetavad lahenduse mõju
hindamist ja selle tulemuste analüüsi. Toetusega saab toetada tehnoloogia- või loovlahenduste
väljatöötamist, sealhulgas arendada eri digitööriistu ja -platvorme, mis toetavad lahenduse
rakendamist. Kõik toetatavad tegevused peavad olema otseselt seotud lahenduse eesmärkide
saavutamisega ning aitama tagada projekti jätkusuutlikkust ja mõju.
Varasematel aastatel on starditoetuse abil loodud näiteks digitaalne andmevahetusplatvormi
prototüüp (EatB4) ja tarkvara prototüüp kasutusmugava videosuhtluse platvormi pakkumiseks,
et vähendada põlvkondade vahelist sotsiaalset distantseerumist ning ühendada digioskamatud
eakad, nende lähedased ja hoolekandeasutused ühtseks tervikuks (PEVICO). Samuti on toetust
kasutatud kodulehe loomiseks (Digiõps MTÜ, Arusaamise Agentuur MTÜ), turundus- ja
koolitusmaterjali väljatöötamiseks (Digiõps MTÜ, Arusaamise Agentuur MTÜ) või
veebirakenduse arendamiseks (MTÜ Logopesa).
Paragrahviga 6 reguleeritakse kulu abikõlblikkust.
Lõike 1 kohaselt on abikõlblik kulu, mille on teinud toetuse saaja projekti abikõlblikkuse
perioodil ja mis vastab projekti eesmärkidele ning on vajalik, põhjendatud ja otseselt seotud
projekti elluviimisega. Tegemist on kulu abikõlblikuks lugemise üldpõhimõttega.
Lõigetes 2 ja 3 on määratletud abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, et tagada toetuse
vahendite sihipärane ning tõhus kasutamine. Abikõlblikud kulud hõlmavad kavandatud
tegevuste elluviimisega otseselt seotud kulusid, sealhulgas tööjõukulusid, mis on tööandja
kohustuseks (näiteks palk proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga, puhkusetasu
vastavalt seaduses sätestatule, teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte
lõpetamise ja muud seadusest tulenevad hüvitised proportsionaalselt palgaga, seadusest tulenev
lähetuse või töö- ja ametiülesande täitmisega seotud kulu)2, ekspertide tasusid, ürituste ja
koolituste korraldamise kulusid, analüüside ja strateegiate koostamist ning kommunikatsiooni-
ja teavitustegevusi. Mitteabikõlblike kulude hulka kuuluvad muu hulgas maa ja kinnisvara
soetamine, finantskulud, viivised ja trahvid, huvide konfliktiga seotud tehingud ning juba
teisest projektist rahastatud kulud. Selged juhised aitavad vältida väärkasutust, tagades avalike
vahendite tõhusa ja eesmärgipärase kasutamise.
Lõike 4 eesmärk on vältida huvide konflikti projekti kavandamisel ja elluviimisel ning selles
sätestatakse eraldi otsustuskord nende tasuliste tehingute jaoks, mis seonduvad juhtorgani
liikmetega ja seotud isikutega.
2 Vt https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023254?leiaKehtiv.
6
Lõike 5 järgi peavad kõik kulud olema tõendatud asjakohaste raamatupidamisdokumentidega,
nagu arved või samaväärse tõendusväärtusega dokumendid, et tagada kulutuste läbipaistvus ja
kontrollitavus.
Paragrahviga 7 sätestatakse abikõlblikkuse periood.
Lõike 1 kohaselt on projekti abikõlblikkuse periood ajavahemik, mille kestel tehakse projekti
tegevusi ja tekivad projekti kulud. Kuupäevadega määratletud abikõlblikkuse periood
esitatakse konkreetse taotlusvooru tingimustes.
Lõike 2 kohaselt ei saa abikõlblikkuse perioodi üldjuhul pikendada. Erandjuhul ja tingimusel,
et pikenduse taotlus on esitatud aegsasti, võib KÜSK pikendada abikõlblikkuse perioodi kuni
üheks kuuks. Toetuse saajal ei ole õigust nõuda, et abikõlblikkuse perioodi pikendatakse.
Taotlusvooru avamisel kehtestatakse abikõlblikkuse periood ajaliselt piisavalt pikana, et
taotlusvooru eesmärki täitvad tegevused saaks selleks eraldatud toetuse abil mõistliku aja
jooksul ellu viia.
3. peatükk. Nõuded taotlejale ja taotlusele
Paragrahviga 8 sätestatakse, kes kvalifitseerub toetuse taotlejaks.
Toetuse taotlejaks võib olla Eestis registrisse kantud mittetulundusühing või sihtasutus, mis ei
ole ettevõtja ega ettevõtjate ühendus, avalik-õiguslik juriidiline isik, ametiühing, kutseliit,
erakond ega erakonna sidusorganisatsioon. Samuti ei tohi taotleja olla riigi ega kohaliku
omavalitsuse ega eelmises lauses nimetatud üksuse valitseva mõju all. Muu hulgas on välistatud
äriühingud, riigi või kohaliku omavalitsuse asutatud ja nende kontrolli all olevad
mittetulundusühingud ja sihtasutused või nendest moodustatud võrgustikud ja katusliidud ning
avalik-õiguslikud juriidilised isikud.
Õigusmõiste „valitsev mõju“ sisustamisel lähtutakse konkurentsiseaduse § 2 lõikes 4
sätestatust, kohaldades seda käesoleva määruse sisu ja selle rakendamisega seotud juriidiliste
isikute liikide kontekstis.3
Paragrahviga 9 sätestatakse, millistele nõuetele peab taotleja vastama. Taotleja peab vastama
teatud tingimustele, mille alusel tuvastatakse, kas taotleja on usaldusväärne ning kas tal on
olemas tegevuste elluviimiseks vajalik suutlikkus ja valdkondlik pädevus, sealhulgas võime
korrektselt asjaajamist korraldada ja oma kohustusi täita.
3 KonkS § 2 lg 4: „Valitsev mõju on võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise
isiku poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil
otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses:
1) oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid või
2) kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest.“
7
Taotleja peab olema suuteline kavandatud tegevust läbi viima. Taotlejal ei tohi olla
majandusaasta aruande esitamise võlga, KÜSK-iga sõlmitud riigieelarvelise toetuse lepingu või
tingimuste rikkumist ega kehtivaid kohustusi toetuse andja ees. Majandusaasta aruannete
esitamise kontrollimine võib näidata toetuse andjale, et taotlejal on probleeme oma kohustuste
täitmise ja aruandlusega või ta väldib aruannete esitamist tahtlikult. Majandusaasta aruande
esitamist kontrollitakse äriregistrist.
Taotlejal ei tohi olla riiklike maksude ja maksete võlga, välja arvatud juhul, kui see võlg on
täies ulatuses ajatatud. Kuna eesmärk on toetada taotlejat, kellel ei ole riigi ees rahalist võlga,
on see nõue vajalik. Kui taotlejal on maksu- või maksevõlad, mis ei ole ajatatud, pole nimetatud
nõue täidetud. Teavet maksuvõla olemasolu kohta saadakse Maksu- ja Tolliametilt.
Maksukorralduse seaduse § 27 lõike 1 punktide 4 ja 5 järgi on maksuvõla ning ajatatud
maksuvõla andmed avalik teave, mida maksuhaldur võib igaühele avaldada ilma
maksukohustuslase nõusoleku ja teadmiseta.
Juhul kui taotleja on varem saanud riigieelarvest, Euroopa Liidu või muudest vahenditest
toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, saab ta toetust üksnes juhul, kui kõik tagasimaksed
on tehtud määratud tähtajaks ja nõutud summas. See on vajalik selleks, et vältida olukorda, kus
riik toetab taotlejat, kes ei täida oma kohustusi. Silmas on peetud kõiki riigieelarvelistest
vahenditest makstavaid toetusi (mitte üksnes KÜSK-i makstud toetusi), Euroopa Liidu
makstavaid toetusi või muudest välisvahenditest makstavaid toetusi. Nõude mõte ei ole
kohustada tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksma enne tagasimakse tähtaega, vaid
sellega ajendatakse tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksma tähtajaks.
Samuti on oluline, et taotleja suhtes ei ole algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust ega
sundlõpetamist. Juhul kui selgub vastupidine, saab järeldada, et taotlejal puudub tegevuse
elluviimiseks vajalik finants-, haldus- ja toimimissuutlikkus. Teavet pankroti, likvideerimise ja
sundlõpetamise menetluse kohta saab äriregistrist, samuti väljaandest Ametlikud Teadaanded.
Lisaks ei tohi taotleja juhtorgani liiget olla karistatud majandusalase, ametialase, varavastase,
avaliku korra, riigi julgeoleku või avaliku usalduse vastase süüteo eest või kui teda on
karistatud, siis on ta karistusandmed karistusregistrist kustutatud.
Erinevalt inkubaatoritoetuse taotlejast kehtib starditoetuse taotlejale nõue, et ta oleks läbinud
NULA inkubaatori täies mahus taotlemisele eelneval või üle-eelneval hooajal. NULA
inkubaatori hooaeg ei ole kalendriaasta põhine, vaid kestab üldjuhul juunist jaanuarini. Hooaja
jooksul katsetavad ja arendavad inkubaatorisse valitud meeskonnad oma ideid ning lahendusi.
Alates 2016. aastast on NULA inkubaatori läbinud 92 ühiskondlikku algatust.
Paragrahviga 10 määratakse kindlaks andmed, mida taotlus peab sisaldama, ja nõuded taotluse
sisule.
Taotlus peab vormiliselt sisaldama vähemalt teavet taotleja (sh nimi, registrikood,
kontaktandmed, arveldusandmed), taotletava toetuse summa, esindusõigusliku isiku,
8
omafinantseeringu suuruse ja kaasatud eksperdi kohta. Nimetatud teave ja andmed on aluseks
käesoleva määruse §-s 13 sätestatud taotluse nõuetelevastavuse kontrolliks.
NULA starditoetuse tingimused on kujundatud eesmärgiga tagada projektide realistlik
elluviimine ja nende positiivne mõju ühiskonnale. Toetuse saamiseks peab taotlus sisaldama
konkreetset lahenduskäiku, mida soovitakse projekti abikõlblikkuse perioodil katsetada või
täiustada või mille alusel arendatakse välja kestlik tegevusmudel. See tagab, et projektide
elluviimine põhineb põhjalikul planeerimisel ja keskendub praktiliste tulemuste saavutamisele.
Lahenduste elluviimine peab algama hiljemalt kuus kuud pärast projekti abikõlblikkuse
perioodi algust, et tagada toetatud projektide ajakohasus ja nende kiire rakendamine. See aitab
vältida viivitusi ja tagab, et toetuse mõju ühiskonnale oleks maksimaalne. Lisaks on
projektidesse kaasatud väliseksperdid, kelle ülesanne on jälgida ja nõustada projekti meeskonda
kogu abikõlblikkuse perioodil. Ekspertide kaasamine tugevdab projektide professionaalsust,
aitab vältida võimalikke vigu ja tagab lahenduste kvaliteedi.
Taotlus starditoetuse voorus esitatakse toetuste menetlemise infosüsteemis (TMS) kehtival
KÜSK-i taotlusvormil. TMS-i saab sisse logida ja sealt dokumendi esitada üks isik korraga.
Seetõttu juhul, kui taotleja ühingul ei piisa põhikirjajärgselt ühe juhatuse liikme allkirjast, tuleb
lisaks esitada volikiri. Samuti on volikiri vaja esitada juhul, kui taotluse esitaja tegutseb volituse
alusel.
4. peatükk. Taotlusvooru avamine, taotluse esitamine ja menetlemine ning taotluse kohta
otsuse tegemine
Paragrahviga 11 sätestatakse taotlusvooru avamine ja taotluse esitamine.
Nupukate Lahenduste starditoetuse taotlusvoor kuulutatakse välja konkursi teavituse
avaldamisega KÜSK-i kodulehel vähemalt seitse kalendripäeva enne taotlusvooru avamist.
Taotlusvooru väljakuulutamise teade peab sisaldama vähemalt järgmist teavet: toetuse andja
andmed (nimi, aadress, kontaktisiku (kellelt saab lisateavet) e-posti aadress ja telefoninumber);
sihtrühm, keda oodatakse taotlusvoorus osalema; taotluse esitamise tähtaeg ja aadress ning
taotlusvooru tingimused.
Lõike 3 kohaselt sätestatakse taotlusvooru tingimustes vähemalt toetuse andmise eesmärgid ja
oodatavad tulemused, toetuse maksimaalne periood ja taotlusvooru eelarve, taotlusele ja
taotlejale esitatavad nõuded ning taotluse hindamise kriteeriumid.
Taotluse esitamise aeg on vähemalt 30 kalendripäeva. Seega võib vajaduse korral määrata ka
pikema tähtaja.
Paragrahviga 12 sätestatakse taotluse menetlemise aeg. Kõiki konkursile esitatud taotlusi
menetletakse samal ajal ja otsus taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta tehakse 80
kalendripäeva jooksul selle esitamisest arvates. Kuna taotluste menetlemise protseduur näeb
ette taotluste vorminõuetele vastavuse kontrolli, taotluste hindamist, käskkirjade
9
ettevalmistamist, vormistamist ja kooskõlastamist, siis on praktika näidanud, et olenevalt
esitatud taotluste arvust, mahust ja kvaliteedist võib nende menetlemiseks kuluda kuni 80
kalendripäeva.
Paragrahviga 13 reguleeritakse taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimist.
Lõigete 1–3 kohaselt kontrollib toetuse andja seitsme tööpäeva jooksul, kas taotleja ja tähtajaks
esitatud taotlus vastavad määruses sätestatud nõuetele. Juhul, kui taotlus sisaldab vormilisi
puudusi, määratakse tähtaeg nende kõrvaldamiseks. Seda sätet ei kohaldata seega juhul, kui
taotluses esineb sisulisi puudusi.
Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata, kui see ei olnud esitatud tähtajaks. Toetuse andja
võib taotluse esitamise tähtaja ennistada vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) sätetele.
Tähtaega võib ennistada nii toetuse andja omal algatusel kui ka taotleja vastava avalduse alusel.
Mõlemal juhul peab ennistamiseks olema mõjuv põhjus. Juhul, kui taotlusega ei ole esitatud
eelarvet või taotlus puudub või kui taotlus ei ole digiallkirjastatud, jäetakse see läbi vaatamata.
Toetuse andja võib juhul, kui taotluse läbivaatamise käigus selgub, et taotlus ei ole piisavalt
selge või selles esinevad puudused, küsida taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses
esitatud andmete kohta või nõuda taotluse täiendamist või muutmist. Taotlejale edastatakse
vastav teade, milles on kirjeldatud asjaolud, mis vajavad lisaselgitusi või -teavet või
täiendamist, ning märgitud tähtpäev puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks võib
toetuse andja anda taotlejale kuni kolm tööpäeva, mil peatub taotluse menetlemise aeg. Kui
puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Toetuse andja jätab taotluse
läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud
või kui nende kõrvaldamise raames esitatud lisateave ei anna ikkagi alust lugeda nõue täidetuks.
Vastav teavitus edastatakse taotlejale ja tema taotluse kohta tehakse rahuldamata jätmise otsus.
Lõike 4 kohaselt tunnistatakse taotlus nõuetele vastavaks, kui taotleja ja taotlus vastavad
määruse nõuetele. Toetuse andja saab tunnistada taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul,
kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-des 8–10 sätestatud nõuded.
Paragrahviga 14 reguleeritakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse hindamise põhimõtted.
Kui KÜSK on taotluse läbi vaadanud ning kontrollinud taotleja ja taotluse nõuetele vastavust,
hindab nõuetekohast taotlust kolmeliikmeline hindajate rühm (edaspidi hindajad). Hindajad
peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega kinnitama oma erapooletust ning sõltumatust
hinnatava taotluse ja taotleja suhtes. Seotuse olemasolu korral on hindaja kohustatud ennast
HMS §-s 10 toodud tingimustel ja korras taandama.
KÜSK hindajate kogusse kuulub 15 sõltumatut hindajat, kes on valitud kolmeaastaseks
perioodiks. Kui taotlusvooru hindab korraga nt 3 hindajat hindajate kogust, siis moodustub neist
selle taotlusvooru hindamiskomisjon. Üldjuhul väliseid eksperte ei kaasata, hindavad KÜSK
hindajate kogu liikmed. Juhul kui kaasatakse eksperte, siis saavad nad kuuluda
hindamiskomisjoni, aga mitte hindajate kogusse.
10
Starditoetuse taotlust hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel:
1) probleemi olulisus valdkonnas, kogukonnas või ühiskonnas ja lahenduse mõju sihtrühmale;
2) lahenduse elujõulisus ja jätkusuutlikkus, sealhulgas finantsjätkusuutlikkus ning personal;
3) tegevuste ja tulemuste realistlikkus ning piisavus projekti abikõlblikkuse perioodil ja
kommunikatsiooniplaani läbimõeldus;
4) meeskonna, partnerite ja võrgustiku asjakohasus ning nende rollide kirjeldus;
5) projekti eelarve otstarbekus ja kulude mõistlikkus.
Kriteeriumite selge sätestamine on oluline selleks, et taotlejale oleks arusaadav, mida
hinnatakse. Samuti on läbipaistvad ja selgelt kirjeldatud kriteeriumid taotlejale abiks taotluse
koostamisel ning tegevuste ja tulemuste kirjeldamisel. Ühtlasi on selgelt kirjapandud asjaolud
juhendiks taotluste hindajatele ja otsuse tegijatele. Kokku saab ühele taotlusele anda
maksimaalselt 100 punkti. Et vältida olukorda, kus küll nõuetele vastav, kuid sisuliselt nõrk
taotlus saaks rahastuse, nähakse taotluse sisule ette miinimumpunktisumma, milleks
starditoetuse voorus on 60, inkubaatoritoetuse voorus aga 70 punkti. Lävendi kehtestamine
tagab, et toetust saavad ainult need taotlused, mis on piisavalt asjakohased ja kvaliteetse sisuga.
Nõuetele vastavaid taotlusi hinnatakse läbipaistvalt ja objektiivsetel alustel. Kui hindajad on
andnud samale taotlusele oluliselt erinevaid koondhindeid (üle 25-punktine vahe), peavad nad
erinevuse põhjuseid ühiselt arutama. Selline nõue aitab vältida hindamisvigu ja vähendada
subjektiivsuse mõju, saavutades ühtlasema ning põhjendatuma hindamistulemuse.
Hindamisprotsessi konfidentsiaalsuse tagamiseks ei avalikustata teavet, milles taotluste
hindajate nimed on isikuliselt seostatud nende antud kriteeriumipõhiste hindamispunktidega.
See tagab hindamise erapooletuse ja usaldusväärsuse. Andmekaitse Inspektsioon on
väljendanud seisukohta, et „eksperdi nime avalikustamine kujul, mil see on kokkuviidav tema
antud hindamispunktide ja/või hinnangute/kommentaaridega, võib kaasa tuua hindajale eraelu
olulise riive nt võimaliku rünnaku näol“.4
Hindamise tulemusena tekib paremusjärjestus. Lävendi ületanud taotlused järjestatakse
hindamistulemuste alusel alates kõrgeimast koondhindest. Starditoetust eraldatakse vastavalt
sellele järjestusele seni, kuni vastava vooru eelarvelised vahendid on ammendunud. Kui
taotlusvooru eelarve ammendub, jäävad madalamale järjestatud taotlused rahastusest välja,
isegi kui nende hinne ületab lävendi. Inkubaatoritoetust saab üksnes vooru võitja.
Paragrahviga 15 reguleeritakse taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse tegemise
tingimused ning kord.
KÜSK teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse hindajate ettepanekul.
Taotlus jäetakse rahuldamata, kui see ei vasta täielikult määruse nõuetele. Rahuldamata jätmise
aluseks võib olla, kui taotlus on saanud vähemalt ühe hindamiskriteeriumi keskmiseks hindeks
alla viie punkti, taotluse koondhinde jäämine alla 60 punkti, eelarvevahendite puudumine
pingerea alusel, olukord, kus selgub, et taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke
andmeid ning puudused on toetuse andja määratud tähtpäevaks kõrvaldamata, või kui taotleja
või temaga seotud isik mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul
õigusvastasel viisil. Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt otsuse tegemise
kuupäev, taotleja nimi ja registrikood, otsuse põhjendus ja selgitus otsuse vaidlustamise korra
4 Andmekaitse Inspektsiooni 02.10.2024. a vaideotsus nr 2.1-3/24/807-1947-10, p 17.
11
kohta. Taotlejal, kelle taotlust hinnati, on õigus lisaks nõuda välja võrdlevad
hindamistulemused. Taotluse rahuldamise otsuses põhjenduste esitamine nõutav ei ole.
Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse saab taotleja kätte TMS-i vahendusel
hiljemalt 10 päeva pärast lõpliku paremusjärjestuse selgumist.
Kõik toetust saanud ühingud koos projekti nime, lühikirjelduse ja toetussummaga lisatakse
toetuse andja kodulehele toetuse andmise avalikustamise ja läbipaistvuse eesmärgil.
Paragrahviga 16 sätestatakse starditoetuse väljamaksmise kord. Toetus makstakse välja kahes
osas, millest esimene 80% ettemaksena ja teine kuni 20% pärast aruande kinnitamist. Selline
lahendus võimaldab toetuse saajal projekti alustada ning samal ajal seob osa toetusest
nõuetekohase aruandluse ja tulemuste saavutamisega.
Paragrahviga 17 nähakse ette taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine ja
sellekohase ärakuulamise kord.
Lõike 1 kohaselt on KÜSK-il võimalik taotluse rahuldamise otsus edasi- või tagasiulatuvalt
kehtetuks tunnistada seaduses või otsuses endas ettenähtud alustel. Seaduse järgi saab
haldusakti isiku kahjuks tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistada üksnes piiratud juhtudel.
Haldusmenetluse seaduse § 66 lõike 3 järgi on see võimalik toetuse mitte-eesmärgipärase
kasutamise, samuti haldusaktiga seotud lisakohustuse täitmata jätmise korral. Lisaks juhtudel,
mis on seaduses või haldusaktis endas ette nähtud. Võrreldes seaduses sätestatuga võib taotluse
rahuldamise otsuses ette näha otsuse tagasiulatuva kehtetuks tunnistamise näiteks olukorras,
kus ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud, toetuse saaja taotletud muudatusi
ei rahuldata ja projekti ei saa esialgsel kujul ellu viia või kui toetuse saaja avaldab soovi toetuse
kasutamisest loobuda. Selgelt ettenähtav võimalus isiku kasuks tehtud toetuse määramise otsust
tagasi pöörata tagab avaliku raha otstarbeka kasutamise ning isikute võrdse kohtlemise.
Lõikega 2 täpsustatakse ärakuulamisõiguse kasutamise korda, sätestades taotleja õiguse 10
tööpäeva jooksul KÜSK-ilt vastava teate saamisest esitada oma seisukohad ja vastuväited
otsuse kehtetuks tunnistamise suhtes. See tähendab, et KÜSK peab enne taotluse rahuldamise
otsuse kehtetuks tunnistamist sellest taotlejale teada andma, näidates ära põhjendused ja
tõendid. Taotlejale peab jääma vastamiseks vähemalt 10 tööpäeva. Toetust on võimalik tagasi
nõuda määruse §-s 20 ning riigieelarve seaduses ettenähtud alustel ja korras. Määruse § 20 lõike
1 punkti 5 järgi on otsuse kehtetuks tunnistamine üks toetuse tagasinõudmise aluseid. Toetuse
tagasinõudmise korral peab KÜSK aga igal juhul kaaluma, kas sellega seoses on vaja taotluse
rahuldamise otsus täielikult või osaliselt, edasi- või tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistada.
Taotluse rahuldamise otsuse tervikuna tagasiulatuv kehtetuks tunnistamine on asjakohane
juhul, kui sisuliselt otsustatakse kogu toetus tühistada. Toetus makstakse tagasi vastavalt
riigieelarve seaduse § 551 lõigetele 4–8. Toetus tuleb tagasi maksta 60 päeva jooksul
sellekohase otsuse saamisest arvates.
Paragrahviga 18 sätestatakse teavitusnõuded toetuse saajale, eesmärgiga tagada toetuse
kasutamise läbipaistvus ja projekti nähtavus avalikkuse jaoks.
12
Lõike 1 järgi peab toetuse saaja projekti läbi viies regulaarselt avalikustama teavet saadud
toetuse, projekti eesmärkide, tehtu ja saavutatu kohta.
Lõike 2 kohaselt peab olema esmane teave projekti eesmärkide, toetussumma, tegevuste ja
oodatavate tulemuste kohta avalikustatud ühe kalendrikuu jooksul pärast taotluse rahuldamise
otsust.
Lõike 3 kohaselt tuleb viidata KÜSK-ile ja Siseministeeriumile taasesitatavas vormis, üldjuhul
kirjalikult ja visuaalselt. Välistatud pole ka muud salvestatud väljendusviisid. Toetuse andja
ametlikud logod on leitavad KÜSK-i kodulehel aadressilhttps://kysk.ee/taotlejale .
Siseministeeriumi ametlikud logod on leitavad aadressil https://riigikantselei.ee/valitsuslogo.
Paragrahviga 19 sätestatakse toetuse kasutamisega seotud aruandluskohustuse nõuded,
millega reguleeritakse seda, kuidas toimub toetuse saaja aruandlus, millised on tähtajad,
aruannete kontrollimise kord ja võimalikud tagajärjed, kui aruandlus või projektitegevused ei
vasta nõuetele.
Lõike 1 kohaselt esitab toetuse saaja aruande elluviimise aruande kehtival vormil TMS-i teel
taotlusvooru väljakuulutamise teates määratud tähtajaks. Aruanne võimaldab KÜSK-il hinnata,
kuidas projekti tegevused ja eesmärgid on projekti kestel ellu viidud, ning tuvastada võimalikke
kõrvalekaldeid. Aruandlus on vajalik, et tagada avalike vahendite sihipärane, kulutõhus ja
läbipaistev kasutamine.
Lõige 2 näeb ette, et kui aruande kontrollimisel ilmnevad puudused (näiteks ebatäpsused,
lisadokumentide puudumine), teeb toetuse andja ettepaneku puuduste kõrvaldamiseks. KÜSK-
il on kaalutlusõigus ebaoluliste minetuste osas (näiteks kirjavead), millele ei pea reageerima.
Samuti on toetuse andjal kaalutlusõigus puuduste kõrvaldamise tähtaja määramisel.
Lõike 3 kohaselt ei saa KÜSK esitatud aruannet kinnitada, kui:
- toetuse saaja aruandluses või toetuse kasutamisega seotud dokumentides on esitatud
ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või
- projekti tegevusi ei ole taotluse rahuldamise otsuses kokku lepitud tähtajaks ja
tingimustel ellu viidud või kui need ei ole tõendatud.
Olenevalt asjaoludest võib KÜSK anda sellistel juhtudel taotlejale parandamisvõimaluse või
otsustada toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda.
Paragrahviga 20 reguleeritakse toetuse tagasinõudmist, -maksmist ja ajatamist, sätestades
vastava korra, täpsustades toetuse tagasinõudmise aluseid ning sätestades tagasinõude määra
erisuse. Paragrahviga sätestatakse riigieelarve seaduse § 551 lõike 2 järgi täpsustavad
tingimused, mille korral on KÜSK-il õigus nõuda makstud toetus osaliselt või täielikult tagasi.
Need tingimused on mõeldud selleks, et toetust kasutataks sihipäraselt, läbipaistvalt ja
kooskõlas määruses sätestatud nõuetega. KÜSK otsustab toetuse täieliku või osalise
tagasinõudmise algatamise igal üksikjuhul eraldi, arvestades kõiki olulisi asjaolusid.
13
Toetuse tagasinõudmise alused hõlmavad juhtumeid, mille puhul ei ole tagatud toetuse
eesmärgipärane kasutamine, näiteks juhul, kui taotluse saaja ei täida oma tõendamiskohustust
projekti tulemuste ja eesmärgi saavutamiseks, projekti tulemuste ja eesmärgi saavutamine pole
tõendatud, tehtud tegevused ei vasta toetuse rahuldamise otsusele või pole tõendatud. Samuti
juhul, kui kantud kulud on mitteabikõlblikud või ei vasta nõuetele või taotluse rahuldamise
otsusele. Tagasinõudmine on põhjendatud ka juhul, kui toetuse saaja on jätnud aruande
tähtaegselt ja nõuetekohaselt esitamata. Eraldi aluse toetuse tagasinõudmiseks annab taotluse
rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine.
Olulised rikkumised teavitusnõuetes või tähtaegade ületamine võivad samuti põhjustada
tagasinõude. Sellised rikkumised võivad kahjustada projekti avalikku nähtavust või mõjutada
teiste seotud osaliste tööd ja eesmärke. Teavitusnõuded tulenevad käesoleva määruse §-st 18.
Toetus tuleb tagasi maksta, kui toetuse saaja on rikkunud määruses kehtestatud nõudeid või
taotluse rahuldamise otsuses kehtestatud tingimusi või kui selgub, et toetuse saaja on mõjutanud
toetuse saamist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil. Taotleja peab vastama
määruses esitatud nõuetele ka pärast taotluse rahuldamist projekte ellu viies. Sellest tulenevalt
on tagasinõudmine võimalik ka näiteks juhul, kui toetuse saajal on KÜSK-i ees muid täitmata
rahalisi kohustusi, millest nähtub tema ebausaldusväärsus rahaliste kohustuste täitmisel.
Kui toetus jääb abikõlblikkuse perioodi lõpuks kasutamata või toetuse saaja esitab avalduse
toetuse kasutamisest loobumise kohta, on toetuse tagasinõudmine loogiline samm, et vältida
vahendite mitte-eesmärgipärast kasutamist. Täpsustus on vajalik, kuna KÜSK-i teistes
taotlusvoorudes on selliseid olukordi esinenud. Toetuse tagasinõudmiseks on alust ka juhul, kui
selgub, et projekti kulu on tasutud mujalt kui toetuse saaja arvelduskontolt. See on oluline nõue,
et toetuse kasutamine oleks kontrollitav.
Toodud tingimused tagavad, et toetust kasutatakse läbipaistvalt ja tulemuslikult, toetades
taotlusvooru eesmärke parimal viisil ning minimeerides väärkasutuse riski.
Riigieelarve seaduse § 551 lõike 3 punktide 1 ja 2 järgi võib toetuse andja loobuda seaduses
sätestatud alustel toetuse tagasinõudmisest, kui:
1) toetust ei ole võimalik sihipäraselt kasutada vääramatu jõu või toetuse saaja tahtest sõltumatu
muu asjaolu tõttu;
2) toetuse saaja on avastanud ja toetuse andjat esimesel võimalusel teavitanud, et talle on
hüvitatud kulu, mida toetusest ei hüvitata, ning on tagastanud toetuse või selle osa toetuse
andmise tingimustes sätestatud viisil.
Lisaks nimetatud kahele seadusest tulenevale alusele nähakse määruse § 20 teise lõikega ette,
et KÜSK-il on õigus jätta toetus tagasi nõudmata ka juhul, kui toetuse summa on 100 eurot või
väiksem. See tingimus on kehtestatud riigieelarve seaduse § 551 lõike 2 alusel, mis volitab
ministrit määrusega kehtestama toetuse täpsustavad või muud tagasinõudmise alused. Erandina
ei saa tagasinõudest loobuda juhul, kui isik on toetuse taotlemise või kasutamise korral esitanud
teadlikult valeandmeid, on täitnud toetuse saamise või kasutamisega seotud tingimused näiliselt
14
ning toetuse kasutamise korral on esinenud kelmus, pettus, korruptsioon või huvide konflikt või
ilmneb asjaolu, mille korral ei oleks toetuse taotlust rahuldatud.
KÜSK otsustab toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kaalutlusõiguse kohaselt, hinnates
ühtlasi vajadust tunnistada taotluse rahuldamise otsus osaliselt või täielikult, edasi- või
tagasiulatuvalt kehtetuks. Kui toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud
nõudeid ja rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid KÜSK-il ei ole võimalik rahalise mõju
suurust hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust
kulu abikõlblikkusele. Toetuse tagasinõudmine või toetussumma vähendamine otsustatakse
käesoleva määruse §-s 19 sätestatud aruandluse käigus.
KÜSK ei hakka toetust tagasi nõudma, kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue
täidetakse poolte vahel kokkulepitud aja jooksul või kui toetuse saaja avastas ja teatas
KÜSK-ile esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu, ning ta tagastas
toetuse. KÜSK-il ei ole siiski kohustust taotlejaga kokku leppida kohustuse või nõude täitmises
juhul, kui taotlejapoolne minetus on oluline ja tahtlik või muul moel sellist laadi, mis muudab
taotleja KÜSK-i jaoks ebausaldusväärseks partneriks.
Tagasimakstava toetuse võib KÜSK põhjendatud ajatamistaotluse alusel ajatada. Toetuse
tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja KÜSK-ile hiljemalt 15 tööpäeva jooksul
toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates ajatamistaotluse, milles on esitatud
ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamistaotlusele
peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid (näiteks kontoväljavõtted,
laenulepingute koopiad, teenuseosutamise lepingud, muid tulusid ja kulusid kajastavad
lepingud).
Ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb KÜSK otsuse 20 tööpäeva
jooksul ajatamistaotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega
pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.
Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab KÜSK, arvestades võimaluse korral toetuse
saaja esitatud tagasimaksmise ajatamiskava. Kui esitatud tagasimaksmise ajatamiskava ei ole
võimalik arvestada (näiteks on soovitud ajatamiskava esitatud ebamõistlikult pikale perioodile),
peab KÜSK ajatamise perioodi määramist põhjendama, kuna tegemist võib olla toetuse saaja
kahjuks tehtava otsusega.
Ajatamise otsuse võib tunnistada kehtetuks, kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt
toetust tagasi. Tagasimaksmisele kuuluvat toetust saab tagasi nõuda võlaõigusseaduse 52.
peatüki (§-d 1027–1042) ehk alusetu rikastumise sätete kohaselt.
Paragrahviga 21 sätestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused. Selles paragrahvis
sätestatakse toetuse saaja üldised õigused ja kohustused, mis tagavad, et toetuse andmine vastab
haldusmenetluse põhimõtetele, ning aitavad täita haldusorgani kohustusi toetuse saajate ees ja
tagada toetuse andmise järelevalve.
15
Lõike 1 järgi on toetuse saajal õigus saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud
määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.
Samuti on toetuse saajal igal ajal õigus toetusest loobuda või see tagastada.
Lõikes 2 on sätestatud toetuse saaja kohustused. Kohustusi rakendatakse alates taotluse
rahuldamise või osalise rahuldamise otsusest. Toetuse saaja peab tagama eelnõus sätestatud
kohustuste täitmise ja tegevuse eduka elluviimise.
Paragrahviga 22 sätestatakse toetuse andja õigused ja kohustused.
Lõike 1 järgi on toetuse andjal õigus kontrollida toetuse kasutamise eesmärgipärasust, saada
toetuse saajalt toetuse kasutamise kohta teavet, tutvuda dokumentidega, nõuda toetuse osalist
või täielikku tagastamist ning keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja rikub määruses
sätestatud tingimusi või kaldub määruses sätestatust muul viisil kõrvale.
Lõike 2 kohaselt peab toetuse andja edastama taotlejale või toetuse saajale määrusega
reguleeritud otsused, kontrollima toetatavate tegevuste läbiviimist ning teavitama toetuse saajat
määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest.
Samuti peab toetuse andja tagama, et vähese tähtsusega abi andmisel kantakse andmed riigiabi
ja vähese tähtsusega abi registrisse ning täidetakse muid konkurentsiseaduse 6. peatükis toodud
kohustusi.
Paragrahviga 23 piiritleb, mis osas kohalduvad inkubaatoritoetuse andmisele määruses
ettenähtud üldised reeglid.
Lõige 1 sätestab üldpõhimõtte, mille kohaselt laieneb inkubaatoritoetusele määruse
üldregulatsioon, kui 7. peatükist ei tulene teisiti.
Lõikes 2 loetletakse sätted, mida inkubaatoritoetuse andmisel ei kohaldata. Nende sätete
kohaldamata jätmine tuleneb asjaolust, et inkubaatoritoetus erineb oma olemuselt
starditoetusest. Inkubaatoritoetuse taotlus ei ole suunatud ühiskondliku probleemi
lahendamisele, taotluse hindamiskriteeriumid ja hindamise reeglid on teistsugused ja suunatud
ühe partneri valikule. Inkubaatoritoetuse taotlusvooru tingimused on sätestatud määruse § 25
lõikes 2.
Lõige 3 sätestab, et inkubaatoritoetuse menetlemisel ei kasutata toetuste menetlemise
infosüsteemi TMS. Põhjuseks on oodatav taotluste vähene arv ja oluliselt väiksem
menetlusmaht, võrreldes tavapäraste taotlusvoorudega. Seetõttu ei oleks TMS-i kasutamine
kuluefektiivne ega proportsionaalne. Teabevahetus, sealhulgas taotluste ja otsuste saatmine,
toimub e-posti teel.
Paragrahv 24 sätestab inkubaatoritoetuse määratluse. Inkubaatoritoetus on tagastamatu toetus
organisatsioonile, kes viib ellu NULA inkubatsiooniprogrammi ning selle tugitegevused.
Toetuse saaja ei pea saadut tagasi maksma, kui ta kasutab toetust sihtotstarbeliselt ja täidab
kõiki toetuse tingimusi. Tegemist ei ole toetusega üksiku algatuse või projekti arendamiseks,
vaid toetusega programmi kui terviku elluviimiseks. Programmiks kasutatav raha tuleb
riigieelarvest selleks eraldatud vahenditest.
16
Paragrahvis 25 sätestatakse inkubatsiooniprogrammi eesmärgid ja põhinõuded, mis on aluseks
taotluste hindamisele. Programmi peamine eesmärk on aidata muuta ühiskondlikele
probleemidele pakutavad uuenduslikud ideed elujõulisteks lahendusteks.
Lõike 2 kohaselt avaldab toetuse andja iga taotlusvooru täpsemad tingimused vastavalt
programmi eesmärkidele. Taotlusvooru avamise teade sisaldab ka taotluse hindamiskriteeriume
ja aruande esitamise tähtaega. Erinevalt starditoetusest ei ole taotlusvooru tingimused samad
mis määruse § 11 lõikes 3, vaid on toodud kommenteeritavas paragrahvis.
Lõige 3 sätestab programmi kohustuslikud elemendid. Inspiratsioonisündmused on programmi
lahutamatu osa, kuna võimaldavad tutvustada ühiskondlike probleemide lahendamise
võimalusi ja saada ideedele esmast tagasisidet, samuti aitavad jagada varasemate edukate
algatuste kogemusi ja motiveerida uusi osalejaid. Programmi terviklikkuse tagamiseks tuleb
kaasata teadmisi ja kogemusi nii avalikust kui erasektorist. Kõigil juhtudel ei pea kaasama teiste
uuenduslike algatuste eestvedajaid, kuid võimaluse korral tuleks seda teha ning hindamisel seda
ka arvestatakse. KÜSK võib esitada vooru avamise teates täpsemad nõuded vastavalt määruse
§ 27 lõikele 2, sealhulgas mis puudutab kaasatavate ekspertide, koolitajate ja mentorite valikut.
Paragrahviga 26 sätestatakse täiendavad nõuded inkubaatoritoetuse taotlejale. Võrreldes
starditoetusega on tegemist oluliselt suurema vastutusega, kuna toetuse saaja korraldab
terviklikku arenguprogrammi teistele.
Lõige 1 kehtestab välistab taotlejate ringist isikud, mis on registreeritud vähem kui üks aasta
enne taotluse esitamist. Sõltumatuse nõuded on samad, mis sätestatud määruse §-s 8.
Lõige 2 näeb ette nõuded rakenduspartneri tegevuse avalikkusele ja läbipaistvusele. Eesmärk
on tagada, et avaliku raha kasutamisel oleks võimalik hinnata organisatsiooni tegevust,
juhtimist ja usaldusväärsust.
Lõikes 3 sätestatakse vähemalt 15-protsendiline omafinantseering.
Omafinantseeringu määr lähtub KÜSK-i varasemal praktikal põhinevast hinnangust, mille
kohaselt suurema omafinantseeringu nõude kehtestamine muudaks sobiva teenuseosutaja
leidmise keerulisemaks. Nõue tagab rakenduspartneri sisulise panuse programmi elluviimisse
ning aitab vältida olukorda, kus kogu programmi risk jääb avalike vahendite kanda.
Lõike 4 kohaselt peab vähemalt ühel meeskonnaliikmel olema kogemus arenguprogrammide,
kiirendite või inkubaatorite läbiviimisel. Kogemusena käsitatakse vähemalt ühe
arenguprogrammi, kiirendi või inkubaatori ettevalmistamisel või läbiviimisel saadud sisulist
töökogemust. Nõude eesmärk on tagada programmi professionaalne juhtimine ja kvaliteetne
elluviimine.
Paragrahviga 27 kehtestatakse nõuded inkubaatoritoetuse taotlusele.
Lõike 1 kohaselt esitatakse taotluses kohustuslikult inkubatsiooniprogrammi ja sellega seotud
oluliste asjaolude kirjeldus koos programmi eelarvega. Esitatud tingimused tagavad võimaluse
hinnata programmi metoodikat, tegevuskava realistlikkust, tulemuste saavutamise tõenäosust,
meeskonna võimekust ja programmiga seotud kulude põhjendatust.
Lõikes 2 antakse toetuse andjale võimalus vajaduse korral täpsustada ootusi teatud taotluse
osadele. Vastavad selgitused, millest kõik taotlejad saavad ühtviisi lähtuda, esitatakse
taotlusvooru väljekuulutamise teates kooskõlas määruses sätestatud toetuse andmise
tingimustega.
17
Paragrahvis 28 sätestatakse inkubaatoritoetuse hindamismudel.
Lõike 1 kohaselt lähtutakse starditoetuse osas ettenähtud üldisest hindamiskorraldusest,
arvestades inkubaatoritoetuse osas sätestatud erisusi.
Lõikes 2 sätestatud hindamiskriteeriumid on koostatud arvestades KÜSK-i varasemat kogemust
NULA inkubaatori elluviimisel, rakenduspartneri valikul ning konkursi hindamismudelit.
Programmi eesmärgipärasus, läbiviimise metoodika ja terviklikkus on suurima kaaluga
kriteerium (25%), kuna sellest sõltub otseselt programmi võime saavutada soovitud tulemusi.
Meeskonna võimekusele ja partnerite kvaliteedile omistatakse kokku 40% osakaal, kuna
programmi edukus sõltub olulisel määral selle elluviijate ja koostööpartnerite kompetentsist.
Tegevus- ja ajakava hindamine võimaldab kontrollida programmi teostatavust. Tulemuste
hindamise metoodika, eelarve ja kommunikatsiooniplaani hindamine aitavad tagada programmi
mõju mõõdetavuse ning avaliku nähtavuse.
Lõikes 3 sätestatud 70-punktiline lävend tuleneb asjaolust, et toetatakse üksnes ühte
rakenduspartnerit ning seetõttu peab väljavalitud programm olema kõrge kvaliteediga.
Lõikes 4 kehtestatakse pingerea moodustamise kord.
Inkubaatoritoetuse eesmärk ei ole toetada mitut paralleelset rakenduspartnerit. Toetus
määratakse taotlejale, kes saavutab hindamisel kõrgeima tulemuse ning on kõige võimekam
programmi tervikuna ellu viima.
Paragrahv 29 reguleerib inkubaatoritoetuse taotluse kohta otsuse tegemist.
Lõike 1 kohaselt kohaldatakse taotluse rahuldamisel ja rahuldamata jätmisel starditoetuse
reegleid, arvestades inkubaatoritoetuse eripära. Taotluse rahuldamise lävend on erinevalt
starditoetusest mitte 60, vaid 70 punkti.
Lõikes 2 sätestatakse otsuse taotlejale kättetoimetamise kord. Teavitamine toimub e-posti teel,
arvestades määruse § 23 lõikes 3 ettenähtud reegleid.
Paragrahviga 30 sätestatakse inkubaatoritoetuse väljamaksmise alused. Toetus makstakse
välja kolmes osas. Esimene osamakse tehakse pärast taotluse rahuldamise otsuse jõustumist,
teine pärast esimese programmitsükli läbiviimist, kui on esitatud vahearuanne ning kolmas
pärast lõpparuande kinnitamist. Niisugune ülesehitus võimaldab siduda toetuse väljamaksmise
programmi tegeliku elluviimisega ning vähendada riske avalike vahendite kasutamisel. Määrus
jätab inkubaatoritoetuse puhul paindlikkuse osamaksete ja täpsemate tingimuste sätestamiseks
toetuse andmise otsuses.
Paragrahvis 31 sätestatakse inkubaatoritoetuse saaja õiguste ja kohustuste erisused.
Arvestades TMS-i mittekasutamist toimub käesolevas peatükis ette nähtud teabevahetus e-posti
teel. Samuti nähakse ette võimalus kasutada mitut kontaktiaadressi, et tagada teabe
kättesaamine.
Paragrahviga 32 reguleeritakse vaide esitamist ja menetlemist. Toetuse andja otsuse või
toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab
toetuse andja.
18
Paragrahviga 33 tunnistatakse kehtetuks seni NULA starditoetuse andmist reguleerinud
siseministri määrus. Starditoetuse tingimused ja kord jäävad kehtima väiksemate muudatustega.
Võrreldes seni kehtinud määrusega on uus inkubatsioonitoetuse erisusi sätestav peatükk. Enne
kehtestatava määruse jõustumist välja kuulutatud taotlusvoorud ja nende aruandlus viiakse läbi
menetluse alguses kehtinud õigusnormide alusel. Toetuse tagasinõudmise korral lähtutakse
uues määruses sätestatust.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõuga ei võeta üle ega rakendata Euroopa Liidu õigust. Eelnõu on kooskõlas VTA
määrusega.
5. Määruse mõjud
5.1. Sotsiaalne mõju
Määrusel on positiivne mõju kodanikuühiskonnale ja sotsiaalse innovatsiooni arengule. NULA
programmi terviklikkust arvestades on vaja inkubaatoritoetuse taotlusvoor läbi viia, et
starditoetuse andmine saaks eesmärgipäraselt teostuda. Inkubatsiooniprogramm aitab eristada
elujõulised ja mõjusad ideed ülearustest ning suurendab võimalust, et ellu kutsutakse sisukad
ja jätkusuutlikud algatused.
Sihtrühm: mittetulundusühing või sihtasutus, mis ei ole riigi ega kohaliku omavalitsuse,
erakonna ega selle sidusorganisatsiooni, äriühingu(te) või nende liidu, ametiühingu või
kutseliidu valitseva mõju all. NULA inkubaatori on seni läbinud 92 ühiskondlikku algatust,
millest kõik ei ole enam aktiivsed. NULA starditoetust saanud algatustest on tänini toimivad
lahendused hinnanguliselt 90%. Mõned neist on peale piloteerimise positiivset tulemust
kasutusele võtnud kas avaliku või erasektori organisatsioonid.
Mõju ulatus. Toetuse andmisel sihtrühmale suureneb selle suutlikkus lahendada ühiskondlikke
probleeme, kasutades selleks sotsiaalset innovatsiooni. Toetuse abil saavad organisatsioonid
juurdepääsu vajalikele ressurssidele, mis võimaldavad edasi arendada projekte, mida on varem
valideeritud NULA inkubaatoris. Starditoetuse abil saab leida jätkusuutlikke lahendusi, mis
aitavad luua töökohti või parandada kogukondade elukvaliteeti, avaldades positiivset mõju
kohalikule majandusele ja ühiskonnale laiemalt. Määrus parandab taotlejate jaoks õigusselgust
ning suurendab toetuse andmise läbipaistvust.
Mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju esinemise risk on väike. Eelnõu rakendamisega
kaasneb sihtrühmale positiivne mõju, kuna avaneb toetusvõimalus oma idee elluviimiseks.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju sihtrühmale on pigem oluline, kuid positiivne.
5.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm: Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital töötajad ning hindajate kogu hindajad,
kelle ülesanne on menetleda ja hinnata toetuse taotlusi.
19
Inkubaatoritoetuse osas sätestatakse määruses õiguslik alus, kuid ei looda uut ülesannet. KÜSK
on inkubatsiooniprogrammi partnerit avaliku konkursiga leidnud ka varem.
KÜSK-is töötab 15 inimest. Lisaks koosneb KÜSK-i hindajate kogu 15 sõltumatust eksperdist,
kelle ülesanne on tagada KÜSK-i taotlusvoorude ja konkursside hindamise objektiivsus,
sõltumatus ning vältida huvide konflikte. Toetuse taotluste menetlemise ja hindamisega puutub
kokku maksimaalselt neli inimest. Seega on sihtrühm KÜSK-i ja hindajate kogu koguarvuga
võrreldes pigem väike.
Mõju ulatus.Eelnõu rakendamisega kaasneb mõningane töökoormus, kuid kuna taotlusvoorude
läbiviimine ei ole toetuse andjale uus tegevus, ei teki vajadust lisatöökohtade järele. Mõju
avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju esinemise risk on väike, sest KÜSK-i ülesandeid
eelnõuga ei muudeta. Seega ei kaasne vajadust muudatustega kohaneda.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju sihtrühmale on väheoluline.
6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
KÜSK teeb kõik tegevused seoses toetuse andmisega ehk korraldab taotlusvooru, menetleb
toetuse taotlusi, nõustab taotlejaid ja toetuse saajaid, tagab toetuse kasutamise kontrolli.
Võrreldes senise olukorraga ei lisandu KÜSK-ile ega ühelegi teisele avaliku võimu asutusele
toetuse andmisega arvestatavat halduskoormust.
Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavat koormust riigieelarvele. Toetust makstakse
kodanikuühiskonna arendamiseks eraldatud vahenditest avatud taotlusvoorude raames. Nii
starditoetus kui inkubaatoritoetus rahastatakse NULA programmi rakendamiseks kavandatud
eelarvevahendite arvelt ilma uut toetusmeedet loomata.
Eelnõu rakendamiseks on vaja määrata täiendavaltinkubaatoritoetuse taotluste hindajad, kelle
töö on tasustatud ja seda rahastatakse KÜSK-i eelarvest.
Seega puudub eelnõul vahetu mõju riigieelarve tuludele ja kuludele.
7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras, s.o kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Kuna
määruse rakendamisega ei kaasne lisategevusi, puudub vajadus planeerida eelnõuga
kohanemiseks lisaaega.
8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse EIS-i kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja arvamuse
andmiseks KÜSK-ile.
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/26-1265 - Kodanikuühiskonna Nupukate Lahenduste starditoetuse ja inkubaatoritoetuse tingimused ja kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 26.11.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b63fc484-e77d-4779-9d2e-a297f623283d Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b63fc484-e77d-4779-9d2e-a297f623283d?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main