Tervise- ja tööministri 5. juuli 2022. a määruse nr 55 „Ravimi müügiloa muutmise ning erialase hindamise tingimused ja tasud“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Ravimiseaduse § 77 lõike 22 kohaselt tasub müügiloa hoidja Ravimiametile veterinaarravimi müügiloa haldamise aastatasu kuni 1395 eurot eelmisel kalendriaastal kehtinud veterinaarravimi müügiloa kohta. Sama paragrahvi lõige 3 annab ministrile volituse kehtestada ravimi müügiloaga seotud muudatusest teatamise ja muudatuse taotlemise, erialase hindamise ja tasu arvestamise tingimused ja korra, tasu suuruse taotluse eri liikide kaupa ning veterinaarravimi müügiloa haldamise aastatasu suuruse, selle tasu arvestamise tingimused ja korra määrusega.
Asjassepuutuva tervise- ja tööministri 5. juuli 2022. a määruse nr 55 „Ravimi müügiloa muutmise ning erialase hindamise tingimused ja tasud“ (edaspidi määrus nr 55) § 7 käsitleb müügiloa tingimuste muutmise taotluse erialase hindamise tasu ja müügiloa haldamise tasu.
Õiguskantsler on oma analüüsis leidnud, et 1395 euro suurune ühetaoline aastatasu võib olla ebaproportsionaalselt suur. Õiguskantsler on leidnud, et suur aastatasu rikub müügiloa hoidjate omandipõhiõigust (PS § 32) ja ettevõtlusvabadust (PS § 31) ning võib jätta loomad vajaliku ravita. Kuigi tasu kehtestamise eesmärk on legitiimne, ei ole määratud aastatasu vajalik ega mõõdukas (PS § 11). Ravimiameti tegevust veterinaarravimite müügilubade haldamisel on võimalik rahastada ka nõnda, et see koormab ettevõtjaid vähem, näiteks rakendades käibepõhist tasu või erandeid väikese müügikäibega ravimitele. Ühetaolise aastatasu kehtestamisega seatakse ohtu vajalike veterinaarravimite kättesaadavus ja loomade ravi.
Õiguskantsler tegi sotsiaalministrile ettepaneku viia määrus põhiseadusega kooskõlla. Selleks tuleks ühetaolise tasu rakendamise tasakaalustamiseks kaaluda ka muid lahendusi, näiteks diferentseeritud või käibepõhist tasu, samuti kaaluda võimalust jätta kehtima kindlaksmääratud summaga tasu, kuid lisada määrusesse erand, mis võimaldab müügiloa hoidjal teatud tingimustel taotleda tasu vähendamist või sellest vabastamist. Eelnõuga kavandatava muudatusega nähakse ette sihitud diferentseerimine: vähendatud aastatasu kohaldatakse toiduloomadel kasutatavate veterinaarravimite müügilubadele, kui ravim sisaldab määruse lisas nimetatud toimeainet. Lahendus vähendab tasu nende ravimite puhul, mille kättesaadavus on toiduloomade ravi ja toidujulgeoleku seisukohalt oluline, säilitades samal ajal müügiloa haldamise tegevuste rahastamise.
Kavandatav muudatus ei too kaasa halduskoormust ettevõtetele, mittetulundusorganisatsioonidele ega kodanikele.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervishoiukorralduse osakonna nõunik Mari Amos (
[email protected]). Määruse koostamisse oli kaasatud Ravimiameti õigusosakonna juhataja Andrus Varki (
[email protected]).
Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome ja isikuandmete kaitse nõunik Alice Sündema (
[email protected]). Määruse on keeletoimetanud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Virge Tammaru (
[email protected]).
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
Eelnõukohase määrusega muudetakse tervise- ja tööministri 5. juuli 2022. a määruse nr 55 „Ravimi müügiloa muutmise ning erialase hindamise tingimused ja tasud“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 14.02.2024, 15.
Eelnõuga ei too kaasa mõju isikuandmete töötlemisele ega mõjuta halduskoormust.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kolmest punktist.
Eelnõu punktiga 1 täiendatakse määruse § 7 lõikega 6, millega kehtestatakse toiduloomal ja -linnul kasutatava veterinaarravimi müügiloale vähendatud suuruses müügiloa haldamise aastatasu 750 eurot müügiloa kohta.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/6, mis käsitleb veterinaarravimeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/82/EÜ (ELT L 4, 07.01.2019, lk 43–167), preambuli punktis 91 rõhutatakse, et rahva- ja loomatervise ning keskkonna kaitseks ette nähtud tegevuste läbiviimist, teenuste osutamist ja ülesannete täitmist tuleks eelkõige rahastada ettevõtjatelt Euroopa Ravimiametile makstavate tasude kaudu, kuid need tasud ei tohiks mõjutada liikmesriikide õigust võtta tasu siseriiklikul tasandil läbi viidavate tegevuste ja ülesannete eest. Sama mõtet kordab ka määruse artikli 2 lõige 8.
Aastatasu on mõeldud katmaks tegevusi, mis on seotud müügiloa (esmase müügiloa ja veterinaarravimi paralleelkaubanduse loa) elutsükli haldamisega: hindamist mittevajavate muudatuste haldamine (nendele ei lisandu täiendavat hindamistasu), hindamist vajavate muudatuste haldamine (lisandub täiendav hindamistasu), müügiloaandmete ja -toimiku haldamine ning muude järelevalvetoimingute tegemine EL7i andmebaasis (nt andmete haldamine, ravimiteabe uuendamine jm), sealhulgas andmevahetuse platvormide arendamiseks ja töös hoidmiseks.
Eespool nimetatud ELi määrusega pandi pädevatele asutustele uusi kohustusi, muudeti oluliselt varasemat turustamise kontseptsiooni (turustamine ei ole ainult liikmesriigi põhine) ja müügiloa muudatuste menetlemise põhimõtteid. Selleks loodi Euroopa-ülene andmebaas, mille kaudu peavad liikmesriigid vajaliku teabe, sealhulgas järelevalvetegevusi puudutava teabe tegema kättesaadavaks ELi üleselt. Sama andmebaasi kaudu saab Ravimiamet teabe oma tegevuste korraldamiseks.
Veterinaarravimi müügiloa elutsükli haldamisega on seotud järgmised Ravimiameti tegevused (lisaks on tabelis esitatud võrdlus ravimi Eestis turustamise ja mitteturustamise korral):
Müügiloa haldamise tasuga kaetud toimingud
Ravimit turustatakse
Ravimit ei turustata
Dokumentatsiooni vastuvõtmine (CESP jt elektrooniliste kanalite kaudu), andmete sisestamine riigisisesesse andmebaasi ja regulaarne andmekvaliteedi kontroll.
Kirjavahetuse haldamine Ravimiameti, müügiloa hoidja ja liikmesriikide vahel.
Koostöövõrgustiku töövoo jälgimise süsteemis CTS andmete sisestamine ja kontroll
jah
jah
Andmete sisestamine ELi andmebaasi (UPD) ja regulaarne andmekvaliteedi kontroll
jah
jah
Muudatuste valideerimine (rühmitatud loetelu):
• ettevõtete nime(de) ja aadressi(de) muudatused;
• lõpptoote või toimeaine tootmisprotsessis osalevate ettevõtete kustutamine;
• ravimi nime, toimeaine või abiaine nimetuse muutmine;
• muudatused ATC koodistikus;
• ravimi laboratoorse kontrolliga seotud väheolulised muudatused;
• heakskiidetud kontrollparameetritest väljaspool olevate tulemuste analüüs;
• aroomaine või värvaine koostises oleva komponendi muudatused;
• pakendi ja manustamisvahendiga seotud muudatused;
• Euroopa farmakopöa sobivussertifikaatide haldamine;
• kõlblikkusaja ja/või säilitamistingimuste kitsendamisega seotud muudatused;
• ohutusjärelevalve eest vastutava pädeva isiku ja ohutusjärelevalve peatoimiku andmete haldamine;
• ravimiomaduse kokkuvõtte, pakendi infolehe ja pakendimärgistuse väiksemad muudatused;
• komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/17 loetelu
jah
jah
Müügiloa muutmine (müügiloa faili andmestiku vastavusse viimine aktsepteeritud muudatustega)
jah
jah
Veterinaarravimite statistika
jah
jah
Terminitöö: komisjoni töö haldamine (andmete sisestamine, kaasajastamine andmebaasides);
jah
jah
Tabelis loetletud toimingute eest ei võeta täiendavaid tasusid. Veterinaarravimi müügiloa haldamiseks tehtavate toimingute ja menetlustega on seotud ligikaudu 20% Ravimiameti teenistujatest. Tabelist nähtub, et loetletud tegevuste vajadus tuleneb müügiloa olemasolust, mitte sellest, kas ravimit Eestis tegelikult turustatakse. Müügiloa andmed peavad olema ajakohased ja õiged kogu müügiloa kehtivuse ajal.
Valideerimisprotsessi kohta on komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/17 kehtestatud muudatuste loetelu ning tingimused, mille esinemise korral klassifitseeritakse muudatused hindamist mittevajavateks ja milliste juhtudel on vajalik läbi viia täiendav hindamismenetlus. Loetelu sisaldab 146 valideerimist vajavat muudatust ega ole lõplik, samuti ei sisalda loetelu hindamist vajavaid muudatusi. Peale valideerimisprotsessi algab üldjuhul müügiloa muutmise menetlus, mille kohaselt viiakse kooskõlla müügiloa faili andmestik aktsepteeritud muudatustega (müügiluba kehtib kindlaks määratud tingimustel). Ühe muudatusega võib kaasneda mitu muudatust (näiteks selgus 2025. aastal ühe muudatuse taotluse valideerimisel, et kaasneb 14 erinevat muudatust). Ühe müügiloa muudatuse valideerimise tulemusena võib kaasneda mitme müügiloa muutmise menetlus (näiteks oli 2026. aastal ühe müügiloa muudatuse valideerimise tulemusel vajalik läbi viia 70 ravimi müügiloa muutmise menetlus). Ka muudatuste sagedus ühe müügiloa kohta on aastati erinev (näiteks oli 2024. aastal ühe ravimi müügiloa muudatusi kokku 52). Ravimi müügiloa muutmise vajadus ei sõltu alati müügiloa hoidja enda tegevusest ja soovist. Muudatus võib olla tingitud sellest, et ravimi kohta on saadud uued uuringu- või teadusandmed; ravimi tootmiseks vajalike ainete varustamine on katkenud või lõppenud; toimunud on muutused ravimi tootmisprotsessides; kaasajastatud on ravimi tootmis- või ravisuuniseid; ravimi käitlemise ja kasutamise kohta turult laekuvad juhtumid; teise müügiloa valideerimisel ilmnenud asjaolud jm.
Siinjuures tuleb aga tähele panna, et Ravimiameti igapäevane tegevus on tervikuna seotud kõigi ravimite müügilubade haldamisega ning ravimi ohutuse, kvaliteedi, efektiivsuse ja sihipärase kasutamise tagamiseks tehtavate tegevustega. Tabelis on kajastatud konkreetse muudatuse või ravimi spetsiifikaga seotud valideerimis- või menetlusprotsessis tehtavad tegevused, kuid selles ei ole välja toodud kõiki veterinaarravimitega seotud tegevustega tegelevaid teenistujaid (inspektorid, labor, ohutusejärelevalve, bioloogiliste preparaatide osakond, õigusteenistus) ega menetlusse kaasatud väliseksperte kuna see on muutuv ja ei ole eristatav inim- ja veterinaarravimite lõikes.
Uue süsteemi rakendamisega on liikmesriigid lähenenud müügiloa haldamisega seotud tegevuste ja menetluste läbiviimise tasustamisel erinevalt, mistõttu ei ole liikmesriikides rakendatavad tasud üks ühele võrreldavad, kuna pädevate asutuste rahastusmudelid ja riigieelarveline panus on erinev, sõltudes riikide võimalustest ja poliitilistest valikutest ning hõlmatud võivad olla erinevad asutused. Mõningates liikmesriikides (nt Läti) on müügiloamenetlustega seotud asutus ja järelevalveasutus erinevad ning neil on samuti ette nähtud toimingute ja menetluste eest tasud. Aastamaksuga hõlmatud teenused on liikmesriikides väga varieeruvad – erinevad on nii tasu määramise metoodikad kui ka tasu suurused, jäädes vahemikku 300+ kuni 2700+ eurot aasta kohta.
Liikmesriigid rakendavad eelneva perioodi kohta ühetaolist tasu või tasustatakse iga kord vastavalt tegevusele (nt menetlustasu, läbivaatamistasu, järelevalvetasu, muudatuste tasu, hindamistasu jm) või kombineeritakse tasu erinevatest komponentidest (fikseeritud riigilõiv + fikseeritud aastatasu + täiendavad läbivaatamise tasud + muudatuste tasu + tasu kannete eest jms). Seega, esmapilgul tunduv madalam aastatasu mõnes riigis ei tähenda, et see on ravimi tootja jaoks kokkuvõttes madalam, sest aastatasu võib olla kombineeritud, st lisanduvad muud tasud. Näitena toodud Läti 300-eurosele aastatasule lisandub tegelikult iga ravimi ühe hindamist mittevajava muudatuse menetlustasu, Balti riikide ühtse veterinaarravimi märgistuse heakskiitmise ja märgistuse paigutuse kinnitamise ja muutmise tasu, lisaks taotluste läbivaatamise ja määratlemiste tasu ning müügiloa järelevalvega seotud tasud. Nimetatud tasusid Eestis lisaks aastatasule ei võeta, vaid kaetakse aastatasust ja puudujääv osa subsideeritakse ameti muude teenuste eest saadavatest tasudest. Eestis kehtestatud tasu 1395 eurot on liikmesriikide võrdluses keskmiste tasude seas. Eeltoodust tulenevalt ei ole Eestis kehtestatud tasu võrdluses teiste liikmesriikidega ülemäärane. Samuti ei saa ravimi tootjale kaasnevat kulu pidada ebaproportsionaalselt suureks (müügiloa aastatasu moodustab ravimi tootjale 116,25 eurot kuus).
Ravimiseaduse § 77 ja määruse nr 55 § 7 lõike 5 kohaselt on müügiloa haldamise aastatasu 1395 eurot ühe müügiloa kohta aastas. Aastatasu ja müügiloa muudatuse erialase hindamise tasu on erineva eesmärgiga: aastatasu katab müügiloa elutsükli haldamisega seotud toiminguid, sealhulgas müügiloa andmete ja toimiku haldamist ning muudatuste administratiivset menetlemist ja koordineerimist; hindamist vajava muudatuse sisulist erialast hindamist tasustatakse eraldi. Aastatasu rakendub kehtivale müügiloale ning müügiloa haldamise vajadus ei sõltu sellest, kas ravimit tegelikult turustatakse. Ravimiamet ajakohastab müügiloa andmeid ja jälgib müügiloa tingimuste täitmist kuni müügiloa kehtetuks tunnistamiseni.
Aastatasul on kolm peamist eesmärki:
1) ELi veterinaarravimite reformi rakendamine ja sellega seotud kulude jaotamine ravimitootjate ja liikmesriikide pädevate asutuste tegevuste katteks, sealhulgas vajalike IT lahenduste loomiseks ja tööshoidmiseks;
2) ravimi ohutuse, kvaliteedi, efektiivsuse ja sihipärase kasutamise tagamiseks ravimi info ajakohastamine (vajalik ravimi määrajale, ravi läbiviijale ja ravimi kasutajale);
3) ravimi tootja motiveerimine ravimi turule toomiseks.
Ravimi müügiloa hoidja omab ravimi müügiloa andmestikku ravimi tootmise ja ravimi kohta tehtud uuringute andmete kohta, haldab ravimi müügiloa faili ja ravimiohutuse toimikut. Müügiloa hoidja kohustus on tagada ravimi kättesaadavus liikmesriigis vastavalt ravivajadusele ning ta on vahetu kontakt liikmesriigis ravimi tootja, pädeva asutuse, tervishoiutöötajate ja patsientide jaoks. Ravimi müügiloa hoidja ei tooda ravimit (ravimit võib toota üksnes ravimi tootmise tegevusloa omaja), ei turusta ravimit (ravimeid võivad turustada üksnes ravimite tootmise, ravimite hulgimüügi ja apteegiteenuse osutamise tegevusloa omajad) ega määra ka ravimi hinda (ravimihind kujuneb ravimi tootja määratud hinnast ja liikmesriigis ravimi hinnakujundusele rakendatud regulatsioonide või sõlmitud lepingu alusel). Ravimi müügiloa haldamise tasu arved esitatakse Euroopa Majanduspiirkonnas aktsepteeritud ja rakendatava praktika kohaselt müügiloa hoidjale.
Õiguskantsler on oma ettepanekus soovitanud kaaluda kolme tasu kujundamise meetodi vahel: diferentseeritud tasu, käibepõhine tasu ja eranditega süsteem.
Käibepõhine tasu
Eeltoodust nähtuvalt ei ole müügiloa elutsükli haldamiseks tehtavad tegevused ja menetlused seotud ravimi turustamise või mitteturustamisega.
Käibepõhine tasu vähendab müügiloa hoidja jaoks ennustatavust, kas ja millises suuruses konkreetsele preparaadile tasu rakendub või mitte. Ravimi turustamise mahud planeeritakse vastavalt konkreetse ravimi ravivajadusele. Ravivajadus on aga erinevate haiguste raviks mõeldud ravimitel erinev ja sõltub muu hulgas teguritest, mis ei ole alati ka müügiloa hoidjale ette teada (nt haiguspuhangud, ravimi tarneraskused jm). Ravivajadus võib ka aastati erineda (nt suurfarmis toimunud haiguspuhang võib ületada tavapärast ravimi vajadust aastas mitmekordselt). Ravivajadusega seotud tellimused ravimi turustamiseks (nt 2026. aastal) edastatakse üldjuhul ravimi tootjale eelneval aastal (ehk käesoleva aasta tellimused on lepitud kokku 2025. aastal ja mõningate ravimite puhul ka kaks aastat ette ehk 2024. aastal). Turustamise perioodi (näiteks 2026. aasta) kohta esitatakse arved turustamisperioodile järgneval aastal (2027. aastal). Käibepõhise tasu rakendamine muudab müügiloa hoidjatele keeruliseks planeerida 2025. aastal lepingu täitmise mahtusid ja ravimi tootjal määrata hinda 2026. aasta turustamisperioodiks olukorras, kus ei ole teada, millised kulud kaasnevad 2026. aastal (ravivajaduse ja ravimi hinna prognoosimatus). Kulude etteplaneerimine on müügiloa hoidjale keeruline ka seetõttu, et menetluste arv ei sõltu alati Ravimiametist ja müügiloa hoidja enda tegevusest, vaid uutest teadusandmetest, ravimis kasutatavate ainete varustamise probleemidest, kaasajastatud suunistest ning ravimi käitlemise ja kasutamise kohta turult laekuvatest juhtumitest.
Ravimite käibepõhise maksustamise miinusteks peetakse asjaolu, et kulud jaotuvad müügiloa hoidjate vahel ebavõrdselt (suuremat kulu kandvate müügiloa hoidjate arvelt subsideeritakse väiksemat kulu kandvate müügiloa hoidjate müügiloaga tehtavaid toiminguid) ja ei arvesta ravivajadust (erinevate haiguste raviks on ravimi vajadus erinev ja ka ravimi hinnad erinevad mitmekümnekordselt, samas on kõik ravimid vajalikud). Seetõttu tekitab käibepõhine maksustamine enam ebaõiglust müügiloa hoidjate suhtes, suurendab riske ravimi kättesaadavusele riigis ja ravimi hinnale. Kokkuvõttes muutub käibepõhine lähenemine keeruliseks ja kulukaks nii riigile, ravimitootjale ja lõppkokkuvõttes ka ravimi ostjale.
Erandi loomine müügi puudumisel
Haldustasust vabastamine käibekategooriatel põhineva lahendusega, nagu on kasutusel näiteks sotsiaalministri 16. juuli 2012. a määruse nr 26 „Ravimi ohutusalase teabe edastamise ning ravimi ohutus- ja kvaliteediseire tasu“ puhul, ega ka erandi taotlemise võimalus teatud tingimustel ei ole põhjendatud. Ravimi ohutus- ja kvaliteediseire tasu on ette nähtud eelkõige ravimi kõrvaltoime teatiste kogumiseks, hindamiseks, menetlemiseks, Euroopa Majanduspiirkonna andmebaasidesse ja rahvusvahelistele seirekeskustele edastamiseks, mittesekkuvate ohutusuuringute plaani hindamiseks ning turul olevate ravimite kvaliteedi laboratoorseks jälgimiseks. Kõrvaltoime teatised saavad ametile laekuda üksnes ravimi kasutamisel patsiendil ilmnenud juhtumite korral. Kui ravimit ei ole Eestis turustatud ja kasutatud, ei laeku ametile ka kõrvaltoime teatiseid (tasu võtmine oleks ebaproportsionaalne). Samas on müügiloa aastatasu mõeldud katma tegevusi, mis on seotud müügiloa elutsükli haldamisega ehk sellega, kas ravimit võib turustada või mitte ja millistel tingimustel tuleb ravimit käidelda, toota, transportida, säilitada ja kasutada, et tagada jätkuvalt ravimi ohutus, kvaliteet ja efektiivsus ning võimaldada ravimit sihipäraselt määrata ja kasutada. Müügiloa haldamisega seotud tegevused kannavad endas võrreldes ohutus- ja seiretasuga sootuks teistsugust eesmärki ega sõltu sellest, kas ravim on turul kättesaadavaks tehtud või mitte. Müügil põhinevalt tasu ärajätmise või vähendamisega kaasneb müügiloa hoidjate ebavõrdne kohtlemine. Ravimiameti tegevused müügiloa haldamiseks ning ravimi tootja ja müügiloa hoidja kohustused ei muutu sellest, kas ravim on turul kättesaadavaks tehtud või mitte, kuna need on seotud müügiloa andmete, teadusandmete, uuringuandmete, kinnitatud tingimuste ning ravimi määramise ja kasutamise teabega (andmed on ajas muutuvad). Erandite rakendamisega kaasneb olukord, kus müügiloa hoidjad, kes teevad pingutusi ravimi turule toomiseks, peavad tasuma haldustasu, kuid müügiloa hoidjad, kes ravimit kättesaadavaks ei tee, oleksid tasust vabastatud, kuigi ka nende müügilubade tegevusi tuleb hallata.
Müügil põhinev tasu ja sellest tasust vabastamine ei arvesta ravivajadust – erinevate haiguste raviks on ravimi vajadus erinev. Ravimi tootjad ja ravimi müügiloa hoidjad ei ole üldjuhul samas konkurentsiolukorras, kuna ravimid on müügiloa hoidjate tooteportfellis erinevate haiguste jaoks ning ravivajadus ja hind on erinev. Müügikäive ei peegelda ravimite turustamise tegelikku olukorda, kuna ei võta arvesse müüdud pakendite või annuste arvu ega olukorda, kus ravim on edasi müüdud näiteks teise riiki.
Kuivõrd müügiloaga seotud tegevused ja toimingud on samad, olenemata sellest kas ravimit turustatakse või mitte, ei oleks alternatiivina haldustasu rakendamise sidumine ravimi turustamisega (nt müügikäibega) eesmärgipärane ka müügiloa hoidja või ravimi tootja kohustuste suhtes. Müügiloa hoidjal puuduks motivatsioon ravimit turule tuua ning lisaks kohtleksime tootjaid ja müügiloa hoidjaid ebavõrdselt (müügiloa hoidjad, kes pingutavad ravimi turustamisega maksavad tasu, kuid müügiloa hoidjad, kes ravimi kättesaadavust ei taga, on tasust vabastatud). Samuti ei ole see proportsionaalne nende müügiloa hoidjate suhtes, kelle kulude arvelt kaetakse mitte turustavate müügiloa hoidjate eest tehtavate toimingute ja tegevuste kulud.
Diferentseeritud tasu
Hinnates erinevate meetodite sobivust Eestis, tuleb kõige sobivamaks pidada diferentseeritud lähenemist ja tasu määramisel ühetaolist tasu suurust. Sellise lähenemise eeliseks on süsteemi lihtsus ja selgus. Võrreldes kombineeritud süsteemiga võimaldab see ravimi tootjatel paremini oma turundustegevusi planeerida, annab parema ja selgema ülevaate müügilubadega kaasnevatest kuludest, jaotab müügilubade haldamisega tehtavaid kulusid müügiloa hoidjale pikemas perioodis ühtlasemalt (välistab kulude kõikumised erinevatel aastatel). Lahendusele on müügiloa hoidjad avaldanud toetust ja pidanud sellist diferentseerimist mõistlikuks. Pakutav süsteem vähendab riigipoolseid administreerimiskulusid ja bürokraatiat ning võimaldab ka eelarveliste vahendite ühetaolisemat laekumist ning ameti tegevuste planeerimist müügilubade haldamisel. Ravimiameti andmetest nähtub, et ühetaolise aastatasu rakendamine ei ole avaldanud negatiivset mõju müügilubade arvule Eestis (2020. a 856; 2021. a 893; 2022. a 948; 2023. a 971; 2024. a 996; 2025. a 1017).
Määruse § 7 lõike 6 muutmise eesmärk on luua meede, millega võimaldatakse toiduloomadele ja -lindudele ette nähtud esmavajalike ja kriitilise tähtsusega veterinaarravimite vähendatud müügiloa haldamistasu, et soodustada kliiniliselt hädavajalike, samas tõhusate, kvaliteetsete ja ohutute ravimite turustamise alustamist ning kättesaadavuse püsimist Eestis. Muudatus toetab toidujulgeoleku tagamist. Põllumajandusloomadel kasutatavate veterinaarravimite osakaal moodustab enam kui 80% kogu veterinaarravimite hulgast. Diferentseeritud tasu eesmärk on soodustada ka esmavajalike ja kriitilise tähtsusega veterinaarravimite Eesti turule tulekut (toimeainete nimekirjas on loetletud ka toimeained, mille puhul ei ole veel ravimi müügiluba taotletud).
Diferentseeritud aastatasu eelisteks on selle lihtsus, läbipaistvus ja prognoositavus. Tasu suurus on ette teada ning selle arvutamiseks ei ole vaja esitada täiendavaid müügikäibe andmeid, mis vähendab halduskoormust ja hõlbustab kulude planeerimist. Kavandatav muudatus võimaldab samal ajal vähendada aastatasu nende veterinaarravimite puhul, mille kättesaadavus on toiduloomade ravi ja toidujulgeoleku seisukohalt oluline. Seega ühendab valitud lahendus ühetaolise ja prognoositava tasumudeli sihitud soodustusega, suunates toetuse ravimitele, mille kättesaadavust soovitakse parandada.
Eelnõu punktiga 2 sätestatakse punktis 1 toodud muudatuse rakendamine tagasiulatuvalt. Haldamise aastatasu vähendatud määras kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2026. Sellest tulenevalt rakendatakse soodustust 2027. aastal esitatavatele 2026. aasta haldustasu arvetele ning enne seda väljastatud arvetele muudatust ei kohaldata.
Muudatus on vajalik, et tagada õigusselgus ning täita Õiguskantsleri tähelepanekuid, tagades muudetud tasusüsteemi rakendumise täiel määral juba alates 2026. aasta algusest, mitte alles määruse muudatuse jõustumisest.
Vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 14 lõikele 4 võib õigusakti või selle sätet rakendada tagasiulatuvalt üksnes põhjendatud vajaduse korral, kui see toob kehtiva õiguse normidega võrreldes kaasa isiku õiguste laienemise, vabaduste suurenemise, kohustuste või vastutuse vähenemise või muu sellesarnase tagajärje või kui sellega ei rikuta õiguskindluse põhimõtet. Kuna antud juhul on tegemist isiku kohustuste vähendamisele suunatud sättega (haldustasu vähendamine), on sätte tagasiulatuv rakendamine lubatav ja põhjendatud.
Eelnõu punktiga 3 täiendatakse määrust lisaga, milles loetletakse toimeained, mille sisaldumise korral kohaldatakse veterinaarravimi müügiloa haldamise aastatasu vähendatud määras.
Maailma Veterinaararstide Assotsiatsioon (World Veterinary Association, WVA) on koostanud väljaande „Essential Veterinary Medicines List for food producing animals“ loetelu esmavajalikest (core medicines) ravimitest ja toimeainetest, mis on mõeldud kasutamiseks toiduks ette nähtud loomade ja lindude raviks. Loetelu eesmärk on toetada toiduloomade raviks ja haigestumise ennetamiseks vajalike ravimite kättesaadavust ning see on mõeldud abivahendiks riikidele ja asutustele veterinaarravimite valiku, registreerimise ja kättesaadavuse planeerimisel.
Nimekiri sisaldab toimeaineid, mida on minimaalselt vaja loomade esmaseks raviks ja haigestumise ennetamiseks ning mida kasutatakse veterinaarmeditsiinis kõige sagedamini ja laialdasemalt. Selliste toimeainetega läbi viidud ravi peetakse majanduslikult kulutõhusaks. Samuti sisaldab nimekiri neid toimeaineid, mida on vaja keerulisemates olukordades, mis eeldavad eriteadmiste või täiendava diagnostika vajadust.
Eesti jaoks esmavajalike veterinaarias kasutatavate toimeainete nimekiri on koostatud WVA loetelu põhjal. Need on toimeained, mis on Eesti toidujulgeoleku seisukohalt kõige olulisemad. Nimekiri on kavas kehtestada ministri määruse lisana. Nimekiri sisaldab vajalikke toimeaineid, arvestades Eesti vajadusi loomsete toodete vaatest, samuti toimeaineid, mille puhul ei ole praegu ravimi müügiluba või ravim ei ole Eestis kättesaadavaks tehtud (soodustab ravimite turustamise alustamist ja müügiloa taotlemist). Nimekiri on saadetud tutvumiseks veterinaarravimite müügilubade hoidjatele ning esitatud tagasisidet on nimekirja koostamisel arvesse võetud. Määruse lisa on võimalik vajaduse tekkimisel ajakohastada kasutades tavapärast õigusaktide muutmise korda.
Lõike 6 kohaselt kehtestatakse madalam tasu veterinaarravimi müügiloa kohta, kui ravim sisaldab määruse lisas esitatud nimekirja kantud toimeainet (sõltumata sellest, millisele loomaliigile ravimit kasutati). Kui sama veterinaarravimit kasutatakse nii toiduloomadel kui ka lemmikloomadel, rakendatakse müügiloa haldamise aastatasuna samuti 750 euro suurust tasu, kui ravim sisaldab määruse lisas nimetatud toimeainet. Tasu vähendamisel ei hinnata eraldi seda, millise loomaliigi raviks ravimit tegelikult kasutatakse, vaid lähtutakse müügiloa alusel turustatava ravimi toimeainest. Muudatus toetab toiduloomade raviks ja haigestumise ennetamiseks vajalike ravimite kättesaadavust. Ravimiamet, olles teadlik, et aastatasu vähendamisel tuleb teatud mahus veterinaarravimite müügilubadega tehtavaid tegevusi subsideerida oma teiste tegevustega ning leida täiendavad katteallikad (kulude vähendamine ja tulude suurendamine), hindas, et WVA loetelus olevatele toimeainetele allahindlust rakendades on võimalik aastatasu langetada ligi poole võrra ehk kuni 750 euroni. Sellises vähenenud eelarve mahus on veel võimalik täiendavate teenuste arvelt ja tegevustega ristsubsideerida veterinaarravimite müügilubadega seotud tegevusi ning samas on tagatud teenuse jätkumine senisega samaväärsel tasemel.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Muudatustega ei kaasne olulist demograafilist mõju, samuti puudub mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, looduskeskkonnale ning regionaalsele ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.
Muudatusega võib kaasneda soodne mõju toiduloomadel kasutavate ravimite valiku suurenemisele, ravimi kiiremale turule jõudmisele ja toidujulgeoleku tagamisele.
Majanduslik mõju
Esialgsetel andmetel kuulub nimekirja ligikaudu pool müügiloaga ravimitest (riiklikke müügilubasid on 2026. aasta seisuga 1029). Muudatuse tulemusel väheneb ligikaudu poolte müügilubade puhul aastane haldustasu. Mõju müügiloa hoidjatele on positiivne, kuna nimekirjas olevate toimeainete sisaldusega ravimite tasu väheneb. Plaanitava muudatusega võib kaasneda soodne mõju toiduloomadel kasutavate ravimite valiku suurenemisele ja ravimi kiiremale turule jõudmisele, mis omakorda parandab loomade ja inimeste tervisekaitset.
Ravimiameti igapäevane tegevus on tervikuna seotud ravimi müügilubade haldamisega ning ravimi ohutuse, kvaliteedi, efektiivsuse ja sihipärase kasutamise tagamiseks tehtava järelevalvega ja toetavate tegevustega (järelevalveinspektorid, labor, majasisesed ja -välised eksperdid, õigusteenistus), mille kohta täpset menetluses osalemise kulu ei ole võimalik mõõta (erinevates tegevustes, protsessides ja menetlustes osalevad isikud ei pea eraldi ajaarvestust osalemisel iga menetluse kohta ega erista inim- ja veterinaarravimitega seotud tegevusi). Samuti ei ole võrreldav erinevate ravimite puhul samaliigilise muudatuse kulu, sest menetluste läbiviimisele kuluv aeg võib mitmekordselt erineda. Kuna müügiloa haldamisega tehtavad toimingud on aastati erineva mahuga (taotluste arv ei ole üks ühele seostatav menetluste läbiviimiseks kuluva ajaga), on tasu suuruse määramisel arvestatud pikema perioodi keskmisega (hinnanguliselt 5-aastase tsükliga). Võttes eelduseks, et inimravimite ja veterinaarravimite müügilubade haldamiseks tehtavad tegevused on proportsionaalsed ning vaadates kehtivate müügilubade hulka läbi aastate, moodustas veterinaarravimi müügilubade haldamise ja järelevalvega seotud kogukulu veterinaarravimite ohutuse, kvaliteedi, efektiivsuse ja sihipärase kasutamise tagamiseks Ravimiameti 2025. aasta kulubaasist 18,9% ehk 1,5–1,6 miljonit eurot aastas (osakaal 2022. aastal 19,6%, 2023. aastal 19,6% ja 2024. aastal 19,3%). Müügiloa haldamise aastatasuga ei kaeta kogu nimetatud kogukulu, vaid osa sellest, kuna osa müügilubade haldamisega seotud kuludest kaetakse Ravimiameti muudest tuludest. Ajavahemikus 01.01.2022–31.12.2025 seoses Euroopa Liidu veterinaarravimite reformi rakendamisega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/6 ülevõtmisega on alates 01.01.2022 Ravimiameti kuludele lisandunud kulud IT andmekogude ja süsteemide rakendamiseks ning töös hoidmiseks 0,7 miljonit eurot (summa ei sisalda täiendavalt TEHIKu kantud kulusid).
Veterinaarravimite müügilubade haldamise kulu arvestamisel on lähtutud kehtivate veterinaarravimite müügilubade arvust ning eeldusest, et inim- ja veterinaarravimite müügilubade haldamiseks vajalikud tegevused on proportsionaalsed. Ajavahemikus 01.01.2022–31.12.2025 on müügiloa haldamisega seotud Ravimiameti otsene keskmine kulu müügiloa kohta 1703 eurot (selles ei sisaldu andmesüsteemide rakendamiseks TEHIKu kantud kulusid). Kuna müügiloa haldamisega seotud tegevuste täpset kulu ei ole võimalik iga müügiloa kohta eraldi mõõta, kasutatakse tasu suuruse kujundamisel pikema perioodi keskmist, et vältida üksikute aastate tegevusmahu kõikumise mõju tasu suurusele. See omakorda väldib ravimitootjale müügiloaga kaasnevate kulude hüplikku kõikumist ning võimaldab ka ravimi tootjal ravimi hinda ühtlasemalt määrata (vähendab tootja riske seoses ootamatute kuludega ja ravimi hinna iga-aastast muutust).
Müügiloa haldamise aastatasuga kaetakse eelkõige konkreetse veterinaarravimi müügiloa elutsükli haldamisega seotud tegevusi, sealhulgas müügiloa andmete ja toimiku haldamist, müügiloa muudatuste administratiivset menetlemist ja koordineerimist, ravimiregistri ja Euroopa Liidu veterinaarravimite andmebaasi andmete haldamist ja ajakohastamist ning müügiloa tingimuste täitmisega seotud järelevalvetegevusi. Nimetatud tegevused on seotud kehtiva müügiloaga ning nende tegemise vajadus ei sõltu ravimi tegelikust müügimahust ega ravivajadusest.
Kavandatava muudatuse kohaselt moodustab kõigi müügilubade aastane haldustasu kokku hinnanguliselt 0,9–1,0 miljonit eurot.
Kulude ja tulude koondülevaade:
Näitaja
Olemasolevad andmed
Veterinaarravimitega seotud tegevuste hinnanguline kogukulu aastas
1,5–1,6 miljonit eurot; 2025. aasta kulubaasist 18,9%
Ravimiameti otsene arvestuslik keskmine kulu müügiloa kohta (2022–2025)
1703 eurot aastas; ei sisalda TEHIKu kantud IT-kulusid
Aastatasu kehtiv määr ja kavandatav vähendatud määr
1395 eurot; määruse lisas nimetatud toimeainet sisaldava ravimi puhul 750 eurot
Aastatasudest prognoositav kogutulu pärast muudatust
0,9–1,0 miljonit eurot aastas; vähenemine ligikaudu 30%
ELi veterinaarravimite reformiga seotud IT-kulud 2022–2025
0,7 miljonit eurot; ei sisalda TEHIKu kantud kulusid
Muudest tuludest kaetav osa
Osa veterinaarravimitega seotud kuludest kaetakse Ravimiameti muudest tuludest; eraldi summat olemasolevates andmetes ei ole.
Muud tasuliigid
Muudatuste erialase hindamise ning ohutus- ja kvaliteediseire tasud on seotud eraldi tasustatavate tegevustega. Nende tulusid ei liideta aastatasu prognoositava tuluga, sest need ei ole samadest tegevustest saadavad tulud.
Mõju riigivalitsemisele
Lahendusega kaasneb mõju Ravimiameti eelarvele. Esialgsetel andmetel väheneb aastatasu ligi pooltel müügilubadest (2026. aasta seisuga on riiklikke müügilube 1029) ning aastatasude kogutulu väheneb ligikaudu 30%. Samal ajal võimaldab Euroopa Liidu ülese andmebaasi arendamise, kasutuselevõtu ja töös hoidmise kulude katmine Euroopa tasandil osaliselt leevendada Ravimiameti kulusurvet. Tulu vähenemise mõju leevendamiseks kavandab Ravimiamet suurendada Euroopa ühismenetlustes vastutava hindaja rolli võtmist, milleks on ette nähtud täiendavad Euroopa Liidu vahendid. Müügilubade haldamiseks vajalikud toimingud jätkuvad ka pärast tasu vähendamist ning nende rahastamisel kasutatakse aastatasu kõrval Ravimiameti muid tulusid.
Mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale
Eelnõuga kavandatavate muudatustega kaasnevad arenduskulud, mis on vajalikud Ravimiameti automatiseeritud arvete esitamise süsteemi täiendamiseks. Arenduskulu suurus on hinnanguliselt 15 000 eurot. Lahendus ei mõjuta riigi infosüsteeme ega e-teenuseid.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud
Eelnõu rakendamiseks on vajalik täiendada Ravimiameti arvete süsteemi. Sellega seotud IT-arenduskulude hinnanguline maksumus on 15 000 eurot, mis kaetakse Ravimiameti eelarvest. Eelnõu rakendamisega ei kaasne riigieelarve tulude suurenemist.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras. Määrusega lisatavat § 7 lõiget 6 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2026. a.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu on ette valmistatud koostöös Ravimiametiga.
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Veterinaarravimitootjate Liidule, Ravimitootjate Liidule, Eesti Ravimihulgimüüjate Liidule, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Loomaarstide Kojale ja Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudile.