05.11.2026
Veeseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõukohase seadusega muudetakse veeseadust (edaspidi ka VeeS) ja lisatakse reovee kohtkäitlemise ja purgimisteenuse korrastamiseks sätted, et tagada kohtkäitlussüsteemides tekkiva reovee nõuetekohane kogumine ja puhastamine. Eelnõukohase seadusega muudetakse ka ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust (edaspidi ka EhSRS) ning lisatakse reovee kohtkäitlussüsteemide korrastamiseks sätted, et tagada ülevaade kohtkäitlussüsteemidest. Kokkuvõtlik eesmärk on tagada keskkonna ja eelkõige põhjavee hea seisund ja inimeste tervise kaitse. Selle eesmärgi täitmiseks luuakse seadusega õiguslikud alused ühiskanalisatsiooniga katmata aladel tekkiva reovee kohtkäitluse senisest täpsemaks reguleerimiseks, et reovesi jõuaks nõuetekohaselt puhastisse. Eelnõukohase seadusega muudetakse selgemaks kohaliku omavalitsuse (edaspidi ka KOV), vee-ettevõtja, purgimisteenuse osutaja (edaspidi ka purgija) ja kohtkäitleja õigused ning kohustused.
Kehtiva veeseaduse kohaselt on KOVi üksus kohustatud korraldama asulareovee kogumise ja selle nõuetekohase puhastamise enne heitveena suublasse juhtimist ning KOVil tuleb oma halduspiirkonnas kehtestada reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri, mille nõuete täitmise üle on tal õigus teha riiklikku järelevalvet.
Hoolimata kehtestatud nõuetest ja eeskirjadest esineb reovee äraveo teenuse ehk purgimisteenuse korraldamisel ning kohtkäitlussüsteemide kasutamisel probleeme ja on oht, et reovesi jääb nõuetekohaselt puhastamata ning saastab keskkonda. Samuti on raskendatud või puudulik reovee kohtkäitluse ja äraveo järelevalve tegemine. KOVil on kehtiva õiguse järgi üldine alus kohtkäitluse ja äraveo eeskirja kehtestamiseks, kuid täpsed alused selleks puuduvad ja see annab kohalikule omavalitsuse liiga avara volituse eeskirja kehtestamiseks. See võib tekitada eeskirjade põhiseaduslikkuse probleeme. Lisaks reguleerivad kohalikud omavalitsused kohtkäitlust ja äravedu eri viisidel. Ühesuguste reeglite tagamiseks kõigis omavalitsustes on vaja täpsemat seaduslikku alust.
Eelnõukohane seadus näeb ette üldnõuded, mida KOVi üksus peab oma reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjas sätestama. Muudatus annab kohalikule omavalitsusele võimaluse luua ülevaade, kas kohtkäitlussüsteemidesse kogutav reovesi jõuab nõuetekohaselt reoveepuhastisse ja saab nõuetekohaselt puhastatud, kes osutab purgimisteenust, kas ühiskanalisatsiooniga katmata alad ehk kanaliseerimata alad on varustatud nõuetekohaste kohtkäitlussüsteemidega, millised on kanaliseerimata aladel tekkiva reovee kogused ja millised kohtkäitlussüsteemid on kasutusel. Ülevaade annab kohalikule omavalitsusele võimaluse tõhusamalt täita kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi ka KOKS) § 6 lõikest 1 tulenevat ülesannet korraldada veevarustust ja kanalisatsiooni ning on vajalik ka keskkonnaohu vältimiseks. Eelnõukohase seadusega sätestatakse reovee kohtkäitluse ja äraveoga seotud nõuete riikliku järelevalve kohustus ainult KOVile. Elektroonilise andmete esitamise korra rakendumisel esitab purgimisteenuse osutaja iga reovee äraveo kohta reovee kohtkäitluse ja äraveo andmed eFTI platvormi kaudu eFTI värava vahendusel ehitisregistrisse.
Eelnõu mõju elanike ja ettevõtete halduskoormusele on piiratud ning seda tasakaalustavad nii eelnõu enda õigusselgust ja andmekorraldust parandavad lahendused kui ka valdkonna paralleelsed lihtsustavad muudatused. Elanikele uut regulaarset aruandlus- või loakohustust ei lisandu. VeeS muudatustega kaasneb purgijatele täiendav kohustus esitada majandustegevusteade enne teenuse osutamise alustamist KOVis. Kuni üleriigilise elektroonilise andmete esitamise korra rakendumiseni esitab purgija reovee kohtkäitluse ja äraveo andmeid KOVi nõudmisel või reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja kohaselt; korra rakendumisel asendub see üleriigilise kohustusega esitada iga reovee äraveo andmed eFTI platvormi1 kaudu ehitisregistrisse. Ühtne elektrooniline andmeesitus elektroonilisel veodokumendil (siin ja edaspidi kasutatakse lihtsustatult ka terminit e-veoseleht) võimaldab vähendada samade andmete korduvat esitamist eri KOVidele. Lisaks tasakaalustavad halduskoormuse kasvu sama valdkonna muud lihtsustavad muudatused, sh reoveesette kasutamise nõuete lihtsustamine ning puurkaevude ja -aukude regulatsiooni muudatus, mille tulemusel on mõnel juhul võimalik rajada puurkaev ehitusloa asemel ehitusteatise alusel.
Eelnõukohase seadusega muudetakse ka ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadust (edaspidi ka ÜVVKS), et täpsustada vee-ettevõtja kohustust korraldada ühiskanalisatsiooni teenuse hinnaga purgimisteenust vähemalt 2000 inimekvivalendi (ie) suuruse reostuskoormusega reoveekogumisalal asuvale isikule, kellel puudub võimalus liituda ühiskanalisatsiooni teenusega ühiskanalisatsiooni puudumise tõttu. Kehtiva regulatsiooni rakendamisel on ilmnenud ebaselgust selles, millistel tingimustel peab vee-ettevõtja korraldama purgimisteenust ühiskanalisatsiooniteenuse hinnaga. Eelnõuga täpsustatakse mh teenuse osutamise tingimusi, teenuse saajate ringi, koguselisi piire ning purgitavale reoveele esitavaid nõudeid, et tagada regulatsiooni õigusselgus, vähendada vaidlusi, parandada regulatsiooni rakendatavust, tagada ühiskanalisatsiooniteenuse hinnaga saadava purgimisteenuse nõuete kooskõla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse nõuetega ning vältida vee-ettevõtjatele ebaproportsionaalse koormuse tekkimist. Muudatused mõjutavad eelkõige isikuid (elanikke), kes asuvad vähemalt 2000 ie‑ga reoveekogumisalal ning kellel puudub ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalus ja vastavas piirkonnas ühiskanalisatsiooniteenuse osutamisega tegelevaid vee-ettevõtjaid. Elanike ja vee-ettevõtjate jaoks muutub ühiskanalisatsiooniteenuse hinnaga saadava purgimisteenuse korraldus selgemaks, kuivõrd eelnõuga on selgemalt määratletud, millistel tingimustel on elanikel võimalik saada ja vee-ettevõtjal kohustus elanikule korraldada purgimisteenust ühiskanalisatsiooniteenuse hinnaga. ÜVVKSi muudatustel puudub mõju looduskeskkonnale (sh põhja- ja pinnaveele), kuna reovee kogumise, äraveo ja puhastamise nõudeid ei muudeta.
Eelnõu on seotud ka Euroopa Liidu õiguse täitmisega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu asulareovee puhastamise direktiivi (EL) 2024/3019 (uuesti sõnastatud) uued nõuded eeldavad, et liikmesriikidel oleks ülevaade kohtkäitlussüsteemidest ning nende üle tehtaks korrapärast ja riskipõhist järelevalvet. Eelnõuga luuakse selleks riigisisesed alused.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Seaduseelnõu valmistasid ette ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi veeosakonna nõunikud Liisi Arm (teenistussuhe peatatud), Helen Barndõk (605 1704,
[email protected]) ja Anni Mandel (605 1257,
[email protected]). Keeletoimetajad olid Justiits‑ ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Moonika Kuusk (teenistussuhe lõppenud) ja Aili Sandre (
[email protected]). Õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Elina Lehestik (626 2904,
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega, täites Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/3019 asulareovee puhastamise kohta (uuesti sõnastatud) (edaspidi ka asulareovee puhastamise direktiiv või direktiiv) nõudeid. Direktiivi artikkel 3 nõuab reoveekogumisalade varustamist ühiskanalisatsiooniga ja kõigi olmereovee allikate ühendamist sellega – vähemalt 2000 ie-ga aladel direktiivi kohaldamisel ning 1000–2000 ie-ga aladel hiljemalt 31.12.2035. Artikkel 4 lubab põhjendatud erandina kasutada kohtkäitlussüsteeme, nõudes nende registreerimist ja korrapärast riskipõhist järelevalvet ning kasutamise põhjendamist komisjonile, kui nendega kogutakse ja/või puhastatakse riigi tasandil üle 2% vähemalt 2000 ie-ga reoveekogumisaladel tekkivast asulareoveekoormusest. Ka varasem asulareovee puhastamise direktiivi redaktsioon 91/271/EMÜ nägi ette, et vähemalt 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisalad peavad üldjuhul olema kanaliseeritud ning kohtkäitlussüsteeme on lubatud kasutada üksnes erandkorras, kui ühiskanalisatsiooni rajamine toob kaasa põhjendamatult suuri kulutusi või sellest ei ole keskkonnale kasu.
Kirjeldatud (EL) 2024/3019 direktiivi nõuete ülevõtmisel on riigisiseste õigusaktide kohandamiseks aega kuni 31. juulini 2027. Vähemalt 1000 ie koormusega reoveekogumisalal asuvate kohtkäitlussüsteemide kohta peab register olema loodud direktiivi kohaldamise kuupäevast, mis on 1. august 2027. Hiljemalt 31.12.2028 tuleb luua kohtkäitluses puhastatavat reoveekoormust käsitlev andmestik ning seda igal aastal ajakohastada. Eestis on kõikidel reoveekogumisaladel ja neist väljaspool asuvate kohtkäitlusrajatiste info koondatud ehitisregistrisse (edaspidi EHR), paraku pole EHRi kantud infot kohtkäitlussüsteemide kohta, mis rajati enne EHRi loomist. Samuti ei ole vanemad kohtkäitlussüsteemid leitavad, sest asuvad EHRis hoone andmete koosseis või ei ole piisav EHRis kogutav kohtkäitlusrajatiste andmestik, kuna see ei võimalda tegelikkuses hinnata purgitava reovee koguseid.
Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi eesmärgiga parandada maapiirkondades reovee puhastamise kvaliteeti ja reoveeteenuse kättesaadavust ning aitab kaasa selle eesmärgi saavutamisele.
Lisaks võimaldab eelnõu ellu viia Riigikontrolli auditis „Riigi tegevus põhjavee kaitsmisel“2 esitatud soovitust, tagada regulatsioon ja andmekogumine, mis võimaldavad jälgida reovee liikumist tekkekohast lõpliku käitluskohani, ning kujundada lahendused purgimisteenuse kättesaadavuse tagamiseks. Valdav osa Eesti kohtkäitlussüsteemidest paikneb hajaasustuses ja alla 1000 ie‑ga aladel, kus kohalike inventuuride3 kohaselt ei vasta nõuetele kuni 87% süsteemidest ja 84% küsitletud omavalitsustest teatas korduvatest joogiveeprobleemidest. Seetõttu – kuigi direktiiv (EL) 2024/3019 sätestab registri- ja järelevalvekohustuse eelkõige vähemalt 1000 ie reoveekogumisaladele – kehtestatakse eelnõuga kohtkäitlussüsteemide registreerimise ja andmete korrastamise nõue kogu Eesti territooriumil. Kõiki süsteeme hõlmav andmekogumine ning teenuse kättesaadavuse tagamine on vältimatu ja proportsionaalne meede põhjavee kaitsmiseks ning omavalitsustele vajalike järelevalvevahendite loomiseks.
Eelnõu § 4 on seotud autoveoseaduses sätestatud eFTI platvormi ja eFTI värava regulatsiooniga.
Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
Eelnõukohase seadusega muudetakse veeseadust (RT I, 11.07.2026, 69) ja ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust (RT I, 11.07.2026, 104) ning ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni seadust (RT I, 30.06.2026, 114).
2. Seaduse eesmärk
2.1. Senine regulatsioon, eelnõu algatamise vajadus ja kavandatud lahendused
Eelnõukohase seaduse eesmärk on korrastada reovee kohtkäitluse, reovee äraveo ja purglasse purgimise (purgimisteenuse) korraldust, et ühiskanalisatsiooniga katmata piirkondades tekkiv reovesi jõuaks nõuetekohaselt puhastisse, oleks paremini jälgitav ning ei ohustaks keskkonda, põhjavee ja kaevuvee kvaliteeti ega inimeste tervist. Selle saavutamiseks täpsustatakse KOVi, vee-ettevõtja, purgimisteenuse osutaja ja kohtkäitlussüsteemi kasutaja õigusi ning kohustusi, luuakse selgemad alused reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjade kehtestamiseks, täpsustatakse ühiskanalisatsiooni teenuse hinnaga osutatava purgimisteenuse korraldamise tingimusi ning parandatakse kohtkäitlussüsteemide ja reovee äraveo andmete kogumist ja kasutamist järelevalves. Üleriigilise elektroonilise andmete esitamise korra rakendumisel esitab purgimisteenuse osutaja iga reovee äraveo kohta reovee kohtkäitluse ja äraveo andmed eFTI platvormi kaudu ning andmed edastatakse eFTI värava vahendusel ehitisregistrisse. Samuti luuakse eelnõuga riigisisesed õiguslikud alused Euroopa Liidu asulareovee puhastamise direktiivist tulenevate kohtkäitlussüsteemide ülevaate, registri ja riskipõhise järelevalve nõuete täitmiseks.
Eelnõukohaste VeeSi ja EhSRSi muudatuste eesmärk on ka vähendada reovee kohtkäitlusega kaasnevaid keskkonnariske ning vältida keskkonnaohtu.4 Kehtestatakse õiguslikud alused, mille KOVi üksus peab oma reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjas sätestama, ja luuakse seaduse tasemel nõuded, mis tagavad reovee nõuetekohase käitlemise.
Kehtiva veeseaduse kohaselt kehtestab KOVi üksus oma halduspiirkonnas reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja, aga samas puuduvad selged alused, mida peab KOVi üksus oma reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjas sätestama, ning selle tulemusel on KOVi üksused sätestanud nõudeid, milleks neil puudub seaduslik alus.
Eelnõukohase seaduse eesmärk on tagada purgimisteenus piirkondades, kus kasutatakse reovee kogumiseks kohtkäitlussüsteeme, samuti tagada korrektsed andmed, et hinnata vajadust järelevalve ja investeeringute järele, ning hoida ära võimalik oht keskkonnale ning inimese tervisele ja varale. Selle eesmärgi täitmiseks luuakse regulatsioon, mis aitab tuvastada, kas kohtkäitlussüsteemidesse kogutav reovesi jõuab nõuetekohaselt vee-ettevõtja purglasse ning saab nõuetekohaselt puhastatud, kes osutab purgimisteenust, kas kanaliseerimata alad on varustatud nõuetekohaste kohtkäitlussüsteemidega, millised on kanaliseerimata aladel tekkiva reovee kogused ja millised kohtkäitlussüsteemid on kasutusel.
Eelnõukohase seaduse eesmärk on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu asulareovee puhastamise direktiivi (EL) 2024/3019 (uuesti sõnastatud) nõuetega, millega seatakse liikmesriikidele kohustusi kohtkäitlussüsteemidest ülevaate ja registri loomise ning korrapärase järelevalve kohta.
Asulareovee puhastamise direktiivi artikkel 3 näeb ette reoveekogumisalade varustamise ühiskanalisatsiooniga ja olmereovee allikate ühendamise sellega: vähemalt 2000 ie-ga aladel direktiivi kohaldamisel ning 1000–2000 ie-ga aladel hiljemalt 31. detsembriks 2035. Artikli 4 kohaselt võib kohtkäitlussüsteeme kasutada põhjendatud erandina, kui ühiskanalisatsiooni rajamine või sellega ühendamine ei anna kasu keskkonnale või inimeste tervisele, ei ole tehniliselt teostatav või on liiga kulukas. Liikmesriigid peavad tagama, et kohtkäitlussüsteemid projekteeritakse ning neid käitatakse ja hooldatakse nii, et saavutatakse direktiivi artiklites 6 ja 7 osutatud puhastusega samaväärne keskkonna ja inimeste tervise kaitse.
Artikkel 4 nõuab ka süsteemide registreerimist ning korrapärast riskipõhist kontrolli, kusjuures vähemalt 1000 ie‑ga aladel tuleb registrikohustus täita alates 01.08.2027. Lisaks näeb asulareovee puhastamise direktiiv (artikkel 4) ette, et kui liikmesriigid kasutavad kohtkäitlussüsteeme vähemalt 2000 ie-ga reoveekogumisaladel tekkiva asulareovee kogumiseks ja/või puhastamiseks riiklikul tasandil üle 2% nendel reoveekogumisaladel tekkivast asulareovee koormusest, tuleb komisjonile esitada põhjendus kohtkäitlussüsteemide kasutamise kohta. Hiljemalt 31.12.2028 tuleb luua kohtkäitluses puhastatavat reoveekoormust käsitlev andmestik ning seda igal aastal ajakohastada (artikkel 22). Eelnõukohane seadus tagab ülevaate, milline maht asulareovee koormusest pärineb kohtkäitlussüsteemidest. Riikliku andmestiku koostamise, ajakohastamise ja Euroopa Komisjonile ning Euroopa Keskkonnaametile juurdepääsu tagamise korraldus tuleb lahendada direktiivi terviklikul ülevõtmisel.
Kuna enamik kohtkäitlussüsteeme asub hajaasustuses ja alla 1000 ie-ga aladel, ei piisa Eesti põhjavee kaitsmiseks üksnes direktiivi miinimumulatusega registrist. Eelnõukohase seaduse kohaselt tuleb korrastada kohtkäitlussüsteemide andmed EHRis nii vähemalt 1000 ie-ga reoveekogumisaladel, alla 1000 ie-ga aladel kui ka väljaspool reoveekogumisalasid. Tegemist on direktiivi miinimumnõuetest laiema riigisisese põhjaveekaitsemeetmega, mille ulatus lähtub kohtkäitlussüsteemide tegelikust paiknemisest ja reostusriskist, mitte üksnes reoveekogumisala suurusest. Üleriigilise andmekogumise vajadust põhjendab muuhulgas Riigikontrolli auditis „Riigi tegevus põhjavee kaitsmisel“ esitatud soovitus tagada reovee liikumise jälgitavus tekkekohast lõpliku käitluskohani ning purgimisteenuse kättesaadavus. Selle soovituse elluviimiseks ei piisa üksnes kohtkäitlussüsteemide registrisse kandmisest: süsteemi asukoha ja tehniliste andmetega peab olema võimalik seostada reovee äraveo ning purgimissõlmes üleandmise andmed. Praegu on need andmed killustatud KOVide, purgijate ja vee-ettevõtjate vahel ning EHRi andmestik ei võimalda neid piisavalt terviklikult kasutada. Puudulik ülevaade raskendab võimalike rikkumiste tuvastamist ja kontrolli suunamist põhjaveele suuremat ohtu kujutavatele süsteemidele. Registriandmete korrastamine, äraveo- ja üleandmisandmete seostatavus ning teenuseosutaja puudumisel purgimisteenuse korraldamine moodustavad üksteist täiendava meetmete kogumi: andmed võimaldavad kontrollida reovee käitlemist ning teenuse kättesaadavus loob tegeliku võimaluse nõudeid täita.
ÜVVKSi muudatuste eesmärk on täpsustada ühiskanalisatsiooni teenuse hinnaga osutatava purgimisteenuse korraldust, et tagada regulatsiooni õigusselgus ja ühetaoline kohaldamine ning vältida vee-ettevõtjatele ebaproportsionaalse koormuse tekkimist. Selleks täpsustatakse ühelt poolt vee-ettevõtja kohustust korraldada purgimisteenust vähemalt 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisalal asuvale isikule, kellel puudub võimalus ühiskanalisatsiooniga liituda, ning teiselt poolt purgitava reovee nõuetele vastavuse kontrolli ja purgimisteenuse osutamise tingimusi.
Vee-ettevõtja kohustus korraldada purgimisteenust ühiskanalisatsiooni teenuse hinnaga jõustus 1. jaanuaril 2025. Kehtiva regulatsiooni rakendamisel on ilmnenud takistused, mis tulenevad eelkõige sätete üldsõnalisusest. Ebaselgus on tekitanud küsimusi nii selle kohta, millistel tingimustel on isikul õigus saada purgimisteenust ühiskanalisatsiooni teenuse hinnaga, kui ka selle kohta, millises ulatuses peab vee-ettevõtja teenust korraldama. Regulatsiooni täpsustamine on vajalik, et muuta teenuse korraldamise tingimused üheselt mõistetavaks kõikidele osapooltele ning vältida vee-ettevõtjale ja seeläbi ühiskanalisatsiooniteenuse hinnale ebaproportsionaalse koormuse tekkimist.
Eelnõuga täpsustatakse vee-ettevõtja kohustust korraldada purgimisteenust ning teenusele kvalifitseerumise tingimusi. Muu hulgas täpsustatakse olukordi, mil vee-ettevõtjal on õigus purgimisteenuse korraldamisest keelduda. Vee-ettevõtja ei pea eelnõu kohaselt korraldama purgimisteenust § 47 lõikes 1 nimetatud isikule, kui talle on välja ehitatud ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalus, kuid ta on teenusest vabatahtlikult loobunud, sealhulgas keeldunud liitumislepingu sõlmimisest; kui ta on keeldunud liitumistasu maksmisest täielikus ulatuses; või kui ta ei ole täitnud õigusaktides ühiskanalisatsiooniga liitumisele või liitumistingimustele sätestatud nõudeid.
Eelnõuga luuakse selgem regulatsioon ka ühiskanalisatsiooni teenuse hinnaga osutatava purgimisteenuse raames purgitava reovee nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Täpsustatakse purgitava reovee saastatuse kontrolli, reostusgrupi määramise ja nõuetele vastavuse hindamise korda, piirväärtusi ületava reostuse eest tasu võtmise aluseid ning võimalusi purgimisteenuse osutamise peatamiseks või lõpetamiseks juhul, kui reovesi ei vasta püsivalt nõuetele. Samuti nähakse ette nõuded purgimisteenuse ebaseadusliku kasutamise tõkestamiseks.
Kehtivas õiguses on analoogsed nõuded sätestatud ühiskanalisatsiooni kaudu juhitava reo- ja sademevee kohta, kuid need ei kohaldu samal viisil purgitavale reoveele. Kuna ka purgitav reovesi puhastatakse ühiskanalisatsiooni reoveepuhastis ning nõuetele mittevastav reovesi võib ohustada reoveepuhasti toimimist, ühiskanalisatsiooni rajatisi, keskkonda ja inimeste tervist, ei ole põhjendatud kohaldada sellele leebemat korda kui ühiskanalisatsioonitorustiku kaudu ühiskanalisatsiooni reoveepuhastisse juhitavale reoveele. Seetõttu laiendatakse ÜVVKSi § 47 alusel osutatavale purgimisteenusele analoogseid nõudeid, et vältida regulatiivseid lünki, tagada ühiskanalisatsiooniteenuse tarbijate ja ühiskanalisatsiooni teenuse hinnaga purgimisteenust saavate isikute ühetaoline kohtlemine ning anda vee-ettevõtjale vajalikud õigused reoveepuhasti, inimeste ja keskkonna kaitseks.
2.2. Väljatöötamise kavatsus, teostatud analüüsid ja huvigruppide tagasiside
Eelnõu väljatöötamisele eelnes 2021. aastal valminud reovee purgimisteenuse korralduse analüüs5 ja 2023. aastal koostati veeseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus6. Probleemid ja võimalikud lahendused on tuvastatud koostöös kohalike omavalitsuste, vee-ettevõtjate, Eesti Vee-ettevõtete Liidu (edaspidi EVEL), Eesti Linnade ja Valdade Liidu (edaspidi ELVL), Keskkonnaameti ja purgijatega. Väljatöötamiskavatsus läbis ametliku kooskõlastusringi 2024. aasta jaanuaris. Eelnõu koostamisega paralleelselt viidi 2025. aastal läbi purgimise andmevoogude digilahenduse ärianalüüs.
Reovee purgimisteenuse korraldamise analüüsi koostamiseks vaadati üle EVELi ja ELVLi ettepanekud olukorra parandamiseks (Kliimaministeeriumis registreeritud kirjavahetus nr 17-12/19/4804), kaardistati Eestis olevad purglad ja purgijad ning anti hinnang KOVides kehtivatele reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjadele. Analüüsi koostamisel küsiti arvamust purgijatelt, purglaid haldavate vee-ettevõtjate esindajatelt ning kõikide kohalike omavalitsuste keskkonnaspetsialistidelt. Olukorra kaardistamiseks saadeti järelepärimine 29 purgijale, kusjuures valimisse valiti 16 purgijat, kes osutavad teenust mitmes omavalitsuses või omavad lepingut rohkem kui ühe purglaga, ja 13 purgijat, kes osutavad teenust ühes piirkonnas või kasutavad purgimiseks ainult ühte purglat. 14. mail 2021 peeti analüüsitulemusi tutvustav seminar, kuhu olid kutsutud vee-ettevõtjate esindajad, kõigi kohalike omavalitsuste esindajad, kõik teadaolevad purgijad, Keskkonnaameti esindajad ning EVELi ja ELVLi esindajad ja liikmed.
Kliimaministeerium analüüsis 2021. aastal reovee purgimisteenuse korralduse analüüsi käigus ka Keskkonnaministeeriumi 2017. aastal koostatud reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja koostamise juhendit. Juhendi analüüsimisel arvestati ka Õiguskantsleri Kantselei ettevõtluskeskkonna osakonna vanemnõuniku Ago Pelisaare seisukohaga. Tema hinnangul on purgija kohalikus omavalitsuses registreerimise eeldus seadusliku aluse olemasolu. Seisukoht on registreeritud Kliimaministeeriumi dokumendiregistris numbriga 17-12/21/5550.
24.09.2021 esitas EVEL seisukohti purgimise korralduse analüüsi kohta. Kiri on registreeritud Kliimaministeeriumi dokumendiregistris numbriga 1-4/21/4692. Tagasiside andmiseks töötas EVEL läbi analüüsi lk-del 28–31 toodud järeldused ning esitas oma arvamuse ja ettepanekud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse koostamise kohta:
1) EVEL nõustus analüüsi järgmiste järeldustega:
• kui info on puudulik, siis on võimatu planeerida puhasteid ja investeeringuid ning sätestada piirkonna eripärast lähtuvaid nõudeid;
• seaduse tasemel tuleks luua alused, millest peaks KOV reovee kohtkäitlemise reguleerimisel lähtuma, aga et eesmärk oleks selgem, siis võiks punktid veidi pikemalt lahti kirjutada;
• purgijale tuleks seada nõuded, mis tagavad nõuetekohase reovee äraveo ja kindlustunde vee‑ettevõtjale, ning nõuded ei tohi hakata piirama vabaturgu;
• kohalikud omavalitsused peaks asutama reovee kohtkäitlussüsteemide registri.
2) EVEL kahtles, kas purgijatel on üldse vaja KOVi registreeringut või luba, kui purgimisteenuse osutajal on kokkulepe vee-ettevõtjaga. Lisaks ei nõustunud EVEL ettepanekuga, mille kohaselt on vee-ettevõtja kohustatud sõlmima lepingu purgijaga, kellele on KOV andnud loa oma territooriumil teenuse osutamiseks.
12. oktoobril 2021 peeti reovee purgimisteenuse korralduse analüüsi tulemuste ning veeseaduse väljatöötamise kavatsuse koostamise üle arutelu Konkurentsiametiga. Kohtumisel jõuti järeldusele, et purgimisteenuse turu täielikuks piiramiseks puudub vajadus ja pigem tuleks tagada vabaturg, aga kuna reovee valesti käitlemine võib saastata keskkonda ning tekitada ohtu inimese elule, tervisele ja varale, on turu piiramine teatud määral vajalik. Peale selle oli Konkurentsiamet seisukohal, et olukorras, kus purgijal on KOVi nõusolek teenuse osutamiseks, aga sellegipoolest ei saa kasutada purglat, kuhu on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava järgi määratud reovee purgimine, ja tekib ebavõrdne kohtlemine, tuleb purgijal pöörduda Konkurentsiametisse.
Eelnõu väljatöötamise kavatsust tutvustati:
• 7. veebruaril 2023 EVELi liikmetele, kes avaldasid arutelu käigus arvamust, et kohtkäitlussüsteemide register tuleks asutada riiklikult;
• 12. aprillil 2023 EVELi üldkoosolekul, kus tutvustati täiendatud väljatöötamise kavatsust;
• 16. mail 2023 CleanEST projekti teabepäeval, mis oli suunatud Ida- ja Lääne-Virumaa kohalikele omavalitsustele;
• 7. septembril 2023 Rapla vallavalitsuse korraldatud infopäeval „Hajaasustuse reovee kohtkäitlus“.
Purgimise andmevoogude digilahenduse ärianalüüsi koostas 2025. aastal Ernst & Young Baltic Keskkonnainvesteeringute Keskuse tellimusel. Analüüsi koostamisel tehti koostööd KOVide, EVELi ja vee-ettevõtjate, purgijate, riigiasutuste, riiklike infosüsteemide ja e‑veoselehe teenusepakkujate esindajatega. Töö tulemusena soovitati korrastada EHRi kohtkäitlussüsteemide andmed, ühtlustada purgimisandmete koosseis ning rakendada e‑veoselehtede ja infosüsteemide andmevahetusel põhinev lahendus. Eelnõus nähakse selleks ette reovee kohtkäitluse ja äraveo andmete esitamine eFTI platvormi kaudu ning nende edastamine eFTI värava vahendusel ehitisregistrisse. Tulemusi on käsitletud täpsemalt peatükis 3.1 eelnõu § 1 punkti 3 juures (VeeS § 250 muudatused), peatükis 3.2 eelnõu § 2 juures (EhSRS § 26 muudatused) ning eelnõu mõjude analüüsis seletuskirja lisades 2–4.
06.08.2026 toimus eelnõuga kavandatavate muudatuste tutvustamiseks veebikohtumine Kliimaministeeriumi ja kohalike omavalitsuste esindajate vahel. KOVid tõid peamiste küsimustena esile purgijate registreerimise praktilise korralduse ja sellega kaasneva töökoormuse, eelkõige juhul, kui purgija tegutseb mitme KOVi territooriumil. Arutati võimalust vältida sama purgija korduvat kontrollimist eri KOVides ning kasutada registreerimisel KOVide koostööd või ühist lahendust. Samuti sooviti täpsustada KOVi kontrolli- ja järelevalvekohustuse ulatust ning seda, millistele andmetele saab KOV nende ülesannete täitmisel tugineda. Kohtkäitlussüsteemide andmete korrastamisel peeti oluliseks olemasolevate riiklike andmekogude võimalikult ulatuslikku kasutamist, andmete korduva kogumise vältimist ning puudulike või vananenud andmete käsitlemise selget korraldust. Lisaks rõhutati vajadust hinnata detailsemalt uute kohustustega kaasnevat töökoormust.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb viiest paragrahvist.
3.1. Eelnõu §-ga 1 muudetakse veeseadust
Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse VeeSi § 104 lõiget 7.
Paragrahvi 104 lõike 7 punkti 1 muudatus
Paragrahvi 104 lõike 7 punktiga 1 täpsustatakse KOVi üksuse pädevust kehtestada reovee kohtkäitlussüsteemide, sh kuivkäimlate kohta nõudeid, arvestades õigusaktides sätestatud nõudeid ja kohalikke keskkonnatingimusi. Tegu ei ole ehituslike nõuetega, mis tulenevad ehitusseadustikust. Seega on võimalik kohalikul omavalitsusel täpsustada ennekõike kohtkäitlussüsteemidega seotud nõudeid, mis on taandatavad veeseadusele või muudele keskkonnaalastele õigusaktidele. Muudatuse eesmärk on selgemalt piiritleda riigi ja KOVi pädevus reovee kohtkäitlussüsteemidele nõuete kehtestamisel ning tagada nende nõuete ühetaoline kohaldamine.
Kohtkäitlussüsteemide ehitamise üldised, tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded on reguleeritud ehitusseadustikus (edaspidi EhS) ja selle lisas 1 – kanalisatsiooniehitised, milleks on reoveepuhastid jõudlusega kuni 50 ie ja reoveekogumismahutid. Lisaks on VeeSi § 137 alusel kehtestatud keskkonnaministri 31.07.2019 määruses nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ juba sätestatud kanalisatsiooniehitiste planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded, sh reoveepuhasti asukoha valikul arvestatavad keskkonnatingimused ning põhjavee kaitse nõuded.
Kanalisatsiooniehitiste määrust täiendatakse vajaduse korral kohtkäitlussüsteemide ehitamise üldnõuetega, sealhulgas nõuetega kohtkäitlussüsteemi asukoha valikule, lekkekindlusele, paigaldamisele, külmumiskaitsele, ventilatsioonile, hooldatavusele ja tühjendamiseks vajalikule juurdepääsule ning muude keskkonnareostuse vältimiseks vajalike tehniliste nõuetega. Seda võimaldab ehitusseadustiku § 11 lõikes 4 sätestatud volitusnorm, mille kohaselt on valdkonna eest vastutaval ministril võimalus määrusega täpsustada ehitisele esitatavaid nõudeid. Samuti nähakse vajaduse korral ette kohtkäitlussüsteemi ehitamise dokumenteerimise erinõuded (EhS § 15 lg 5 volitusnormid). Määruse terminoloogia ja reguleerimisala viiakse kooskõlla veeseaduse § 104 lõikes 8 sätestatava kohtkäitlussüsteemi mõistega. Sellega tagatakse kohtkäitlussüsteemidele ühetaolised ehitus- ja keskkonnakaitsenõuded kogu Eestis.
KOV saab reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjas täpsustada nimetatud määruses ning teistes õigusaktides sätestatud keskkonnanõuete kohaldamist, lähtudes oma haldusterritooriumi kohalikest keskkonnatingimustest. See on vajalik eelkõige seetõttu, et kohtkäitlussüsteemi rajamise ja kasutamise lubatavus sõltub muu hulgas põhjavee kaitstusest ning muudest piirkondlikest keskkonnaoludest. Veeseaduses ja selle rakendusaktides on sätestatud nõuded reovee käitlemisele erineva põhjavee kaitstusega aladel, kuid konkreetsete alade paiknemine tuleneb vastavatest ruumiandmetest.
KOV saab eeskirjas seostada õigusaktides sätestatud keskkonnanõuded oma territooriumi konkreetsete piirkondadega ning täpsustada, milliseid kohtkäitlussüsteeme võib nendes piirkondades rajada ja kasutada. Näiteks saab eeskirjas määratleda, millised külad või nende osad paiknevad kaitsmata või kaitstud põhjaveega aladel ning millised kohtkäitluslahendused on nendel aladel õigusaktides sätestatud keskkonnanõuete kohaselt lubatud. Sellega tagatakse, et kohtkäitlussüsteemi rajada või kasutada soovivale isikule on eeskirjast arusaadav, millised keskkonnanõuded konkreetses asukohas kohalduvad. Eeskirjas ei kehtestata seega iseseisvaid kohtkäitlussüsteemide ehitamise tehnilisi nõudeid, vaid täpsustatakse üleriigiliste keskkonnakaitsenõuete kohaldamist kohalikke keskkonnatingimusi arvestades. Selline pädevuse jaotus võimaldab ühtlustada kohtkäitlussüsteemide nõuded üleriigiliselt, säilitades samal ajal KOVi üksuse võimaluse arvestada reovee kohtkäitluse korraldamisel oma haldusterritooriumi keskkonnaeripära.
Volitusnormi täpsustatakse, hõlmates lisaks reovee kohtkäitlussüsteemidele esitatavatele nõuetele ka reovee kohtkäitluse ja selle äraveo korralduse nõuded. Täpsustus on vajalik, kuna kohtkäitlussüsteemile kui ehitisele esitatavad nõuded ei hõlma iseenesest süsteemi kasutamise ja selles reovee käitlemisega seotud tegevusnõudeid. Reovee kohtkäitlus on keskkonnakaitselise eesmärgiga tegevus, mille nõuetekohasus sõltub lisaks kohtkäitlussüsteemi ehituslikule ja tehnilisele seisundile ka selle kasutamisest ning reovee kogumise, käitlemise ja äraveo korraldusest. Muudatusega antakse kohaliku omavalitsuse üksusele selge volitus täpsustada eeskirjas reovee kohtkäitluse ja äraveo korralduse nõudeid, sealhulgas kogumismahutite ja septikute tühjendamise sagedust ning tühjendamise ja äraveo korraldust. Nõuete kehtestamisel tuleb arvestada õigusaktides sätestatud nõudeid ja kohalikke keskkonnatingimusi, sealhulgas pinnase ja põhjavee kaitse vajadust. Kohaliku omavalitsuse üksus saab seega täpsustada, kuidas tuleb reovett kohtkäitlussüsteemis käidelda, et vältida keskkonna saastamist ja tagada reovee nõuetekohane äravedu. Volitus ei anna õigust muuta seaduses sätestatud reovee keskkonda juhtimise tingimusi ega kehtestada nendega vastuolus olevaid nõudeid, vaid võimaldab seadusest tulenevaid nõudeid kohalikke olusid arvestades täpsustada.
Punktis 1 nimetatakse sõnaselgelt ka kuivkäimlaid, et tagada nende hõlmatus reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja reguleerimisalas ning võimaldada kehtestada nende nõudeid samadel põhimõtetel. Kuivkäimlate puhul tuleb samuti arvestada nende asukoha keskkonnatingimusi ning vältida keskkonna ja põhjavee saastamise ohtu. Kuigi 2021. a valminud reovee purgimisteenuse korralduse analüüsis jõuti järeldusele, et kuivkäimlate kasutamine ja tühjendamine ei peaks kuuluma kohtkäitluse eeskirja reguleerimisalasse (kuna kuivkäimlas kuivalt tekkinud sisu on oma olemuselt orgaaniline biojääde, mitte reovesi), on Kliimaministeerium eelnõuga võtnud seisukoha, et ka kuivkäimlate osas peab olema võimalik keskkonnakaitseks seada tingimusi kohaliku omavalitsuse reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjas.
Kuivkäimlate hõlmamise peamised põhjendused on järgmised:
1) Veega vedeldamine ja jäätmeseaduse reguleerimisala erand: praktikas lisatakse kuivkäimla tühjendamisel mahutisse sageli vett. Kui kuivkäimla sisu segatakse veega, kohaldub jäätmeseaduse § 1 lõike 2 punkt 1, mille kohaselt ei kuulu koos reoveega käideldavad jäätmed jäätmeseaduse, vaid reovee ja veeseaduse reguleerimisalasse.
2) Keskkonnariski samaväärsus ja õigusselgus: kuivkäimlate ebaõige kasutamise või lekkimise mõju põhjaveele ja keskkonnale on samaväärne reovee kohtkäitlussüsteemidest tekkiva ohuga. Kuna tühjendamisviisist (kuivalt kompostimine vs paakautoga purglasse vedamine) sõltuv erinevate õigusaktide kohaldamine tekitaks segadust, tagab KOVi eeskiri ühtse veekaitselise raamistiku kõikidele kuivkäimlale.
3) EL nõuded ja andmete terviklikkus: direktiivi (EL) 2024/3019 art 4 lõike 5 kohaselt peab liikmesriik esitama põhjenduse ja tõendatavad andmed, kui üle 2% riigi ≥2000 ie aladel tekkivast reostuskoormusest kogutakse või puhastatakse kohtkäitlussüsteemides, mitte ei suunata ühiskanalisatsiooni. Tegelikku reostuskoormuse osakaalu on võimatu nõuetekohaselt hinnata ning komisjonile tõendada, kui puudub terviklik ülevaade kõigist kasutusel olevatest lahendustest, sh kuivkäimlatest ja neis tekkiva sisu käitlusviisidest.
Kogumismahutiga ja ilma kogumismahutita kuivkäimlate eristus ehitusseadustikus:
• Kui kuivkäimla ehitatakse või varustatakse veetiheda maapealse või maa-aluse kogumismahutiga (nt paakautoga tühjendatav mahuti või lekkekindel lampkast), loetakse kogumismahuti reovee kogumismahutina kanalisatsiooniehitiseks. Sellise kuivkäimla rajamisel kohaldub EhS lisa 1, mille kohaselt on tegemist teatisekohustusliku rajatisega, mille rajamiseks tuleb esitada ehitusteatis ja ‑projekt.
• Kui kuivkäimla on kogumismahutita lahendus (nt tekkekohal kompostiv, vedelikku eraldav, külmutav või põletav käimla), ei kvalifitseeru see EhS lisa 1 alusel teatisekohustuslikuks kanalisatsioonirajatiseks. Sellistele kuivkäimlatele kohalduvad aga üldised veekaitselised ja sanitaarnõuded, mis sätestatakse VeeS § 137 alusel kehtestatavas määruses ning täpsustatakse kohaliku omavalitsuse eeskirjas.
Muudatus suurendab õigusselgust, ühtlustab kohtkäitlussüsteemidele kohaldatavat regulatsiooni ning vähendab põhjendamatuid erinevusi kohalike omavalitsuste eeskirjades. Ühtlasi võimaldab see kohaliku omavalitsuse üksustel keskenduda eeskirjades nendele küsimustele, mille reguleerimisel on kohalike keskkonnatingimuste arvestamine vajalik.
Pädevusjaotus on tingitud Õiguskantsleri kirjadest, milles toodi välja, et KOV ei saa eeskirjaga reguleerida õigusaktides sätestatud küsimusi.7 Sellele on juhtinud tähelepanu ka Riigikohus, leides, et KOV autonoomia ja riikliku regulatsiooni vahel peab olema tasakaal.
• Maardu ehitusmääruse asi 5-22-14. Õiguskantsler vaidlustas Maardu ehitusmääruse, sest sellel puudus kehtiv volitusnorm ning määruses oli kehtivate seadustega vastuolulisi sätteid. Õiguskantsleri seisukoht oli, et PS § 154 lg 1 enesekorraldusõigus ei anna KOVile õigust reguleerida määrusega ehitus- ja planeerimisvaldkonda, kui seadus sellist volitust ei anna. Riigihalduse minister rõhutas samas asjas samuti, et maakasutus- ja ehitustingimusi ei saa käsitada sellise kohaliku elu küsimusena, mida KOV võiks PS § 154 lg 1 alusel ilma seaduse volitusnormita määrusega reguleerida. Riigikohus sisulist otsust KOV pädevuse kohta lõpuks ei teinud, sest Maardu tunnistas vaidlustatud määruse 31.01.2023 kehtetuks.
• Analoogia on Tallinna avaliku ehitise rahastamise määruse asi 5-25-6. Õiguskantsler vaidlustas Tallinna määruse § 18, mis laiendas avaliku ehitise ehitamise/rahastamise lepingu regulatsiooni projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetlusse. Justiits- ja digiminister leidis Riigikohtule esitatud arvamuses, et säte on põhiseadusega vastuolus.
• Veel on sama probleem Riigikohtus Loksa (5-26-36), Jõelähtme (5-26-37) ja Viimsi (5-26-38) KOV määruste suhtes esitatud õiguskantsleri taotlustes. Need menetlused puudutavad taas küsimust, kui kaugele võib KOV oma määrusega minna riiklikult reguleeritud planeerimis- ja ehitusvaldkonnas. Need on praegu Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses, mitte veel lõplikud Riigikohtu lahendid.
2017. aastal koostas Keskkonnaministeerium KOVidele reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja koostamise juhendi, kuid 2021. aasta analüüs näitas, et ka juhendi olemasolul kehtestasid KOVid kohtkäitlussüsteemidele väga erinevaid nõudeid. Juhend on koostatud enne 1. oktoobril 2019 jõustunud VeeSi redaktsiooni ja seda saab kasutada üksnes reservatsiooniga, kehtivat õigust arvestades. Koostamisel on ajakohastatud reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja kehtestamise riiklik juhend, mis kooskõlastatakse ELVL-ga ja avaldatakse Kliimaministeeriumi kodulehel. Juhendi puudumine ei takista KOVil kehtivate õigusaktide alusel eeskirja koostamist ega põhjendatud piirkondlike erinõuete kehtestamist.
VeeSi § 104 lõike 7 punkt 2
Eelnõukohases seaduses sätestatakse nõue, et reovee äraveoteenuse ehk purgimisteenuse osutaja peab esitama enne tegevuse algust majandustegevusteate, aga täpsemad nõuded purgimisteenuse osutamisele, sh täpsustatud nõuded andmete töötlemise ja säilitamise kohta peab sätestama KOV reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjas. Purgimisteenuse osutajale seatud nõuded peavad tagama keskkonnale ohutu reovee käitlemise ja veo ning tagama purgijale võimaluse reovee äraveo teenuse osutamiseks ja purgla kasutamiseks olukorras, kus peab olema tagatud ka vee-ettevõtjate kindlustunne, et purglasse ei veeta näiteks jäätmeid ja purgitav reovesi vastaks nõuetele ning puhasti saaks purgitava reovee puhastamisega hakkama. Siinjuures on oluline koostöö purglat haldava vee-ettevõttega, et seada purgijale nõuded, mis tagavad nõuetekohase reovee äraveo ja vajaliku kindlustunde vee-ettevõttele. Kuna nõuded purgijale tuleb seada piirkonna eripärast lähtudes, puudub üleriigiliste nõuete kehtestamise vajadus ja purgijatele seatud nõuded peavad olema reguleeritud kohalikul tasandil.
Lõike 7 punktis 2 sätestatud volitusnormi alusel täpsustab kohaliku omavalitsuse üksus reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjas majandustegevusteates esitatavate veovahendi ja purgimissõlme andmete koosseisu. Veovahendi puhul võib nõuda selle tuvastamiseks ja nõuetele vastavuse kontrollimiseks vajalikke andmeid, näiteks registreerimismärki ja gabariite. Purgimissõlme puhul täpsustatakse selle tuvastamiseks ja asukoha määramiseks vajalikke andmeid, et kohalikul omavalitsusel oleks ülevaade kavandatud reovee üleandmiskohtadest ning võimalus kontrollida reovee nõuetekohast käitlemist. Purgimissõlme andmete esitamine ei eelda selle kasutamise lepingu olemasolu tõendamist ega anna ettevõtjale õigust purgimissõlme kasutada. Purgimisteenuse osutaja vastutab selle eest, et tal oleks purgimissõlme kasutamisel selleks õigus. Volitus hõlmab üksnes seaduses nimetatud täiendavate andmeliikide täpsustamist ega anna õigust jätta välja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 15 lõikes 1 nõutud andmeid või kehtestada teates uusi, seaduses nimetamata andmeliike. Samuti täpsustab kohaliku omavalitsuse üksus eeskirjas andmete töötlemise ja säilitamise nõudeid, järgides seaduses sätestatud töötlemise eesmärke ja säilitamistähtaja ülempiiri ning piirdudes nende eesmärkide saavutamiseks vajalike andmetega.
Reovee purgimisele seatud nõuded peavad tagama reovee käitlemise viisil, mis välistaks keskkonna saastatuse tekkimise. Näiteks seatakse eeskirjas purgijale kohustus enne purgimisteenuse osutamist leppida vee-ettevõtjaga kokku sobiv purgimise aeg, tagamaks reoveepuhasti tõrgeteta töö ning reovee nõuetekohane puhastamine. Purgimisele nõuete seadmisel peab KOV tegema koostööd vee-ettevõtjaga, kuna konkreetse purgla kasutamise nõuded sõltuvad konkreetse purgla tehnilistest lahendustest ja reoveepuhasti vastuvõtuvõimest.
Vt lisaks ka § 1041 lõike 2 selgitust.
VeeSi § 104 lõike 7 punkt 3
Punktiga 3 täpsustatakse kohaliku omavalitsuse üksuse volitust kehtestada reovee kohtkäitluse ja äraveoga seotud andmete esitamise nõuded. Muudatuse eesmärk on tagada kohaliku omavalitsuse üksusele reovee kohtkäitluse ja äraveo nõuete täitmise kontrollimiseks vajalikud andmed ning luua selge õiguslik alus nende esitamise nõuete täpsustamiseks kohaliku omavalitsuse eeskirjas. Muudatuse kohaselt kehtestatakse eeskirjas nõuded reovee kohtkäitluse ja äraveo andmete esitamiseks, sealhulgas täpsustatud nõuded reovee, kinnistu, purgimisteenuse osutaja, purgimiseks kasutatud veovahendi ning reovee äraveo ja purgimissõlmes üleandmise andmete kohta. Loetletud andmed võimaldavad tuvastada reovee tekkekoha, selle äraveo teostanud teenuseosutaja ning reovee üleandmise asjaolud. Nende andmete alusel on võimalik kontrollida, kas reovesi on kogumismahutist nõuetekohaselt ära veetud ja üle antud selle vastuvõtmiseks ettenähtud purgimissõlme. Samuti võimaldavad andmed kontrollida purgimisteenuse osutamise nõuete täitmist ja vajaduse korral tuvastada reovee nõuetevastase käitlemise või keskkonda juhtimise asjaolusid.
Eeskirjas täpsustatavad andmed puudutavad eelkõige reovee äraveo ja purgimissõlmes üleandmisega seotud tegevusi. Reovee kohtkäitlussüsteemide kohta esitab KOV andmed ehitisregistrisse ehitusseadustikus ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras. Seetõttu ei ole muudatuse eesmärk kehtestada kohaliku omavalitsuse eeskirjaga täiendavat kohustust esitada kohtkäitlussüsteemide kohta üksikasjalikke andmeid, mida kogutakse ehitisregistri kaudu. Sellega välditakse andmete dubleerivat esitamist ja põhjendamatut halduskoormust. Eeskirjaga reguleeritakse eelkõige nende andmete esitamist, mis on vajalikud reovee äraveo ja üleandmise kontrollimiseks ning mida ehitisregistrisse ei esitata.
Andmete esitamise nõuete täpsustamine on vajalik ka kohaliku omavalitsuse üksuse riikliku järelevalve ülesannete täitmiseks. Reovee kohtkäitluse ja äraveo nõuete järgimise kontrollimisel ei piisa üksnes kohtkäitlussüsteemi olemasolu ja nõuetekohasuse tuvastamisest. Oluline on kontrollida ka seda, kas kogutud reovesi on nõuetekohaselt ära veetud ja purgimissõlme üle antud. Selleks peab olema võimalik seostada reovee äraveo andmed konkreetse kinnistu, teenuseosutaja, veovahendi ja reovee üleandmisega. Andmete esitamise nõuded aitavad tagada reovee liikumise jälgitavuse selle tekkekohast kuni purgimissõlmes üleandmiseni ning vähendada reovee nõuetevastasest käitlemisest tulenevat keskkonna saastamise ohtu. Volitusnormis määratakse kindlaks andmete põhikategooriad, mille esitamise nõudeid võib kohaliku omavalitsuse üksus eeskirjaga täpsustada. Kohalikule omavalitsusele jäetakse võimalus kehtestada nende andmete täpsem koosseis ja esitamise kord, arvestades kohalikke olusid, reovee kohtkäitluse ja äraveo korraldust ning järelevalvevajadust. Seejuures peab andmete kogumine olema eesmärgipärane ja piirduma andmetega, mis on vajalikud seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Volitusnorm ei anna kohaliku omavalitsuse üksusele õigust kehtestada piiramatut andmete esitamise kohustust ega nõuda andmeid, mille kogumine ei ole seotud reovee kohtkäitluse ja äraveo nõuete täitmise kontrollimisega.
Muudatuse sõnastamisel on arvestatud ka isikuandmete kaitse nõuetega. Volitusnormis ei nimetata kinnistu omaniku ega valdaja andmeid eraldi andmekategooriana, sest reovee äraveo nõuete täitmise kontrollimiseks on üldjuhul piisav tuvastada kinnistu, kust reovesi ära veeti, ning äraveo ja üleandmisega seotud asjaolud. Kinnistu andmed võimaldavad tuvastada füüsilise isiku, mistõttu tuleb nende töötlemisel samuti järgida isikuandmete kaitse üldpõhimõtteid, sealhulgas eesmärgipärasuse ja võimalikult väheste andmete kogumise põhimõtet. Kinnistu omaniku või valdaja tuvastamiseks vajalikke täiendavaid isikuandmeid saab pädev asutus vajaduse korral hankida seaduses sätestatud alustel ja korras kinnistusraamatust. Sellega välditakse isikuandmete põhjendamatut kogumist olukorras, kus järelevalve eesmärki on võimalik saavutada vähemate andmete töötlemisega.
Muudatusega tagatakse volitusnormi suurem õigusselgus ja piiritletus. Senisest täpsemalt määratakse kindlaks, milliste andmete esitamise nõudeid võib kohaliku omavalitsuse üksus eeskirjaga reguleerida. See võimaldab kehtestada reovee äraveo nõuete täitmise kontrollimiseks vajalikud ja kohalikke olusid arvestavad nõuded, tagades samal ajal ettevõtlusvabaduse ja isikuandmete kaitse põhimõtete järgimise.
Eelnõu § 1 punktiga 2 sätestatakse VeeSi § 104 uus lõige 8
VeeSi § 104 lõikega 8 defineeritakse lõikes 7 esmakordselt nimetatud reovee kohtkäitlussüsteemi mõiste kooskõlas asulareovee puhastamise direktiiviga (artikkel 2) kui „rajatis, mille abil kogutakse, ladustatakse, puhastatakse või kõrvaldatakse olmereovett hoonetest või hooneosadest, mis ei ole ühendatud ühiskanalisatsiooniga“.
Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse VeeSi §-ga 1041.
VeeSi §-ga 1041 seatakse nõuded purgimisteenuse osutamise tagamiseks, purgimisteenuse osutajate majandustegevusteate esitamiseks ja avalikustamiseks ning andmete töötlemiseks.
§ 104¹. Purgimisteenuse osutamine, majandustegevusteade ja andmete töötlemine
Paragrahviga 104¹ reguleeritakse purgimisteenuse kättesaadavuse tagamist ning purgimisteenuse osutajate registreerimist KOVi üksuses. Muudatuse eesmärk on tagada reovee nõuetekohane kogumine, äravedu ja purgimissõlme üleandmine, parandada KOVi ülevaadet tema territooriumil tegutsevatest purgimisteenuse osutajatest ning tõhustada reovee kohtkäitluse ja äraveo üle tehtavat järelevalvet. Kavandatava regulatsiooni kohaselt on purgimisteenuse osutamise eelduseks ettevõtja majandustegevusteade teenuse osutamise piirkonna KOVi üksuses. Majandustegevusteate andmeid peetakse KOVi dokumendiregistris.
VeeSi § 104¹ lõikega 1 sätestatakse KOVi üksuse kohustus korraldada purgimisteenuse osutamine isikule, kes asub KOVi haldusterritooriumil, kus puudub purgimisteenuse osutaja, ning kellel ei ole ühiskanalisatsiooni puudumise tõttu võimalik ühiskanalisatsiooniga liituda. Sätte eesmärk on tagada purgimisteenuse kättesaadavus ka piirkondades, kus teenust turutingimustel ei osutata. Reovee nõuetekohane kogumine ja äravedu on vajalik põhjavee saastatuse vältimiseks ning inimeste tervise ja keskkonna kaitseks. Purgimisteenuse puudumine ei tohi kaasa tuua olukorda, kus kogumismahutit kasutaval isikul puudub tegelik võimalus tekkinud reovett nõuetekohaselt käidelda. Teenuse kättesaadavuse tagamine koos reovee äraveo ja üleandmise jälgitavusega toetab Riigikontrolli auditi soovituse elluviimist. Andmete kogumine ja järelevalve ei asenda tegelikku võimalust tellida reovee nõuetekohane äravedu: teenuseosutaja puudumisel peab KOV korraldama teenuse kättesaadavuse ka hajaasustuses ja väikese reostuskoormusega piirkondades.
KOVi kohustus on korraldada teenuse kättesaadavus, kuid see ei tähenda kohustust osutada reovee väljapumpamise ja äraveo teenust ise. KOV võib teenuse korraldamiseks teha koostööd purgimisteenuse osutajatega või kasutada muid õiguspäraseid korralduslikke lahendusi. Teenuse korraldamisel tuleb arvestada piirkonna vajadusi, purgimissõlmede paiknemist ning teenuse osutamise majanduslikku otstarbekust.
Lõikega 2 sätestatakse purgimisteenuse osutaja kohustus esitada majandustegevusteade kohaliku omavalitsuse üksusele, kelle haldusterritooriumil ta soovib teenust osutada. Teatamiskohustuse eesmärk on anda kohalikule omavalitsusele ülevaade tema territooriumil tegutsevatest purgimisteenuse osutajatest ning võimaldada teha järelevalvet teenuse osutamise nõuete täitmise üle. Kui ettevõtja soovib osutada teenust mitme kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil, esitab ta teate igale asjaomasele kohaliku omavalitsuse üksusele. Tegemist on teatamis-, mitte loakohustusega. Vastavalt MSÜS § 8 lõikele 1 võib majandustegevusteate esitada ka muus registris, kui majandustegevusregister, kui selleks on seaduslik alus. Eelnõu kohaselt registreerib KOV majandustegevusteate oma dokumendihalduses.
Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 15 lõikes 1 sätestatud üldandmetele tuleb teates esitada andmed teenuse osutamiseks kasutatava veovahendi ja purgimissõlme kohta, kuhu ettevõtja kavatseb reovee üle anda. Veovahendi andmed on vajalikud sõiduki tuvastamiseks ning reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjas kehtestatud nõuete täitmise kontrollimiseks. Näiteks võib kohalik omavalitsus kehtestada veovahendi gabariitidele nõuded, mille täitmise kontrollimiseks on vaja asjakohaseid tehnilisi andmeid. Purgimissõlme andmed annavad teavet kavandatud reovee üleandmiskoha kohta ning toetavad reovee liikumise jälgitavust ja nõuetekohase käitlemise järelevalvet. Nende täiendavate andmete täpsem koosseis sätestatakse veeseaduse § 104 lõike 7 punkti 2 alusel kohaliku omavalitsuse üksuse reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjas. Kehtivates eeskirjades on sageli vee-ettevõtja ja teenuse osutaja lepingu nõue. See on mõistlik jätta KOV eeskirjaga reguleerida, sest VeeS §-is 105 sätestatud juhtudel peab KOV ise purgimissõlme rajama ja sel juhul on lepingupooleks KOV, mitte vee-ettevõtja.
Esialgu ei kavandata purgimisteenuse osutajate registreerimist majandustegevuse registris (edaspidi ka MTR). Registreerimise korraldamine KOVi tasandil võimaldab siduda selle vahetult reovee kohtkäitluse ja äraveo korraldamise ning järelevalve ülesannetega. Samas on purgimisteenuse osutamine sageli omavalitsuspiire ületav majandustegevus ning sama ettevõtja võib tegutseda mitme KOVi territooriumil. Registreerimine mitmes omavalitsuses võib suurendada nii ettevõtjate halduskoormust kui ka kohalike omavalitsuste töökoormust ning kaasa tuua samade andmete korduva esitamise ja töötlemise. Seetõttu võib edaspidi kaaluda registreerimise üleviimist MTR-i. Ühtne elektrooniline lahendus võimaldaks ettevõtjal esitada andmed ühes keskkonnas, märkida kavandatavad teenuse osutamise piirkonnad ning teha asjaomased andmed kättesaadavaks kohalikele omavalitsustele. See võimaldaks vähendada halduskoormust ja dubleerivat andmetöötlust, säilitades kohalike omavalitsuste ülesanded teadete registreerimisel, teenuseosutajate teabe avalikustamisel ja nõuete täitmise järelevalves.
MTR-i kasutuselevõtt eeldab vastavate tehniliste võimaluste loomist ning õiguslike küsimuste lahendamist. Seetõttu ei seota käesoleva regulatsiooni jõustumist MTR-i arendamisega ega nähta ette registreeringute automaatset üleviimist MTR-i. Registreerimiskorra võimalikku muutmist hinnatakse edaspidi eraldi.
VeeSi § 104¹ lõikega 3 sätestatakse KOVi üksuse kohustus avalikustada oma veebilehel ajakohane teave tema haldusterritooriumil tegutsevate purgimisteenuse osutajate kohta, sealhulgas nende nimed ja kontaktandmed. Teabe avalikustamise eesmärk on lihtsustada kinnisasjade omanikel ja valdajatel teenuseosutaja leidmist. Avalikustamine parandab teenuse kättesaadavust ja suurendab läbipaistvust. KOV peab tagama avalikustatavate andmete ajakohasuse. Teate registreerimine ja andmete avalikustamine ei tähenda tegevusloa andmist ega kinnita teenuseosutaja vastavust kõigile nõuetele.
VeeSi § 1041 lõikega 4 sätestatakse üleminekuperioodiks purgimisteenuse osutaja kohustus esitada reovee kohtkäitluse ja äraveo andmeid KOVi nõudmisel või reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja kohaselt. Andmeid kogutakse EHRi andmete korrastamiseks ja riikliku järelevalve tegemiseks. Kohustus kehtib kuni eelnõu §-ga 4 kavandatud elektroonilise andmete esitamise korra rakendumiseni, mil lõige 4 tunnistatakse kehtetuks ja andmed esitatakse VeeS § 104 lõike 9 kohaselt eFTI platvormi kaudu eFTI värava vahendusel EHRi.
Kehtiv õigus ei reguleeri piisava täpsusega purgimisteenuse osutajalt kohtkäitluse ja reovee äraveo andmete nõudmist. Samas on nimetatud andmed vajalikud, et KOVil oleks ülevaade tema territooriumil asuvatest kohtkäitlussüsteemidest, nende kasutamisest ja seisundist ning kogutud reovee nõuetekohasest üleandmisest purgimissõlme. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/3019, mis käsitleb asulareovee puhastamist, artikli 4 kohaselt peavad liikmesriigid tagama vähemalt 1000 ie-ga reoveekogumisaladel kasutatavate individuaalsete reoveekäitlussüsteemide registreerimise ning nende korrapärase riskipõhise kontrollimise. Kavandatav regulatsioon aitab luua eeldused direktiivist tulenevate kohustuste täitmiseks.
Andmeid kogutakse EHRi andmete korrastamiseks ning riikliku järelevalve tegemiseks. Purgimisteenuse osutamisel tekib teave, mis võimaldab tuvastada, milliselt kinnistult, millal, millises koguses, kelle poolt ja millise veovahendiga reovett ära veeti ning millisesse purgimissõlme see üle anti. Samuti võib purgimisteenuse osutaja teenuse osutamisel märgata kohtkäitlussüsteemi seisundile või nõuetele mittevastavusele viitavaid asjaolusid.
Kohtkäitluse ja äraveo eeskirjas täpsustatakse esitatavate andmete koosseisu ja esitamise korda. Andmed võivad hõlmata eelkõige teenindatud kinnisasja ja kohtkäitlussüsteemi identifitseerimist, süsteemi teenindamise aega ja äraveetud reovee kogust, reovee omadusi, kohtkäitlussüsteemi seisundit, teenindamata jätmise asjaolusid ning reovee äraveoks kasutatud veovahendi ja purgimissõlme üleandmise andmeid. Andmete kogumine võimaldab KOVil kontrollida reovee nõuetekohast äravedu, tuvastada võimalikke rikkumisi ning hinnata kohtkäitlussüsteemide nõuetele vastavust. Samuti võimaldavad purgimisteenuse osutajate esitatud andmed täiendada EHRis puuduvaid või ebatäpseid kohtkäitlussüsteemide andmeid. Andmete kogumisel tuleb lähtuda eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõttest ning vältida põhjendamatut halduskoormust. KOV peab arvestama olemasolevate andmete ja infosüsteemide kasutamise võimalustega ning nõudma purgimisteenuse osutajalt üksnes seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid.
Purgimise andmevoogude digilahenduse ärianalüüsis (Ernst & Young Baltic, 2025) peeti otstarbekaks purgimisandmete kogumiseks e-veoselehe kasutamist ning aastatel 2026–2027 on kavandatud katsetada purgimise eripärasid arvestavat e-veoselehe lahendust ja olemasolevate infosüsteemide vahelist automatiseeritud andmevahetust. Eelnõu §-ga 4 nähakse selleks ette, et purgimisteenuse osutaja esitab iga reovee äraveo kohta reovee kohtkäitluse ja äraveo andmed elektroonilisel veodokumendil eFTI platvormi kaudu ning andmed edastatakse eFTI värava vahendusel EHRi. Lahendus võimaldab siduda purgimistoimingu andmed EHRis registreeritud kohtkäitlussüsteemiga, vähendada käsitsi aruandlust ja lihtsustada KOVi järelevalvet.
Kuni elektroonilise andmete esitamise korra rakendumiseni määratakse andmete esitamise täpsem kord KOVi reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjas ning KOV võib koguda vajalikku teavet talle sobival õiguspärasel viisil. Eelnõu § 4 jõustumisel asendub see VeeS § 104 lõikes 9 sätestatud kohustusega esitada andmed eFTI platvormi kaudu eFTI värava vahendusel EHRi. Üleriigilise korra rakendamine eeldab eFTI ja EHRi andmevahetuslahenduse tehnilist valmimist ning asjakohaste rakendusaktide jõustumist.
VeeSi § 1041 lõikega 5 määratakse KOVi üksus purgimisteenuse osutaja majandustegevusteates esitatud andmete ning nende reovee kohtkäitluse ja äraveo andmete, vastutavaks töötlejaks.
KOV kogub ja töötleb andmeid talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Nendeks on purgimisteenuse osutajate majandustegevusteate registreerimine, kohtkäitlussüsteemide andmete korrastamine ning reovee kohtkäitluse ja äraveo üle riikliku järelevalve tegemine. Vastutava töötlejana määrab KOV kindlaks andmete töötlemise korralduse ja vastutab andmete õiguspärase töötlemise eest. See hõlmab muu hulgas andmete täpsuse, turvalisuse, säilitamise ja juurdepääsu korraldamist.
Lahendus lähtub põhimõttest, et KOV võib kasutada andmete kogumiseks ja töötlemiseks kas asutuse dokumendihaldussüsteemi või oma andmekogu. Eraldi volitusnormi andmekogu asutamiseks ei ole vaja kehtestada, kuna andmete kogumise õigus ja eesmärk tulenevad seadusest ning KOVi andmekogu asutamine ja selle pidamise korra kehtestamine toimub üldistel õiguslikel alustel.
VeeSi § 1041 lõikega 6 sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse õigus töödelda lõigete 2 ja 4 alusel esitatud andmeid majandustegevusteate registreerimiseks, purgimisteenuse osutaja andmete avalikustamiseks ja riikliku järelevalve teostamiseks. Töödeldavad andmed hõlmavad majandustegevusteates esitatud andmeid ning reovee kohtkäitluse ja äraveo andmeid, sealhulgas purgimisteenuse osutaja üldandmeid. Nende töötlemine võimaldab kohalikul omavalitsusel tuvastada teenuseosutaja, avaldada elanikele teenuse kasutamiseks vajalikku teavet ning kontrollida purgimisteenuse osutamise ja reovee nõuetekohase käitlemise nõuete täitmist. Andmete avalikustamisel lähtutakse lõikes 3 sätestatud ulatusest. Lõige 6 ei anna alust kõigi majandustegevusteates või järelevalveks esitatud andmete avalikustamiseks, vaid KOV lähtub seadusega sätestatud piirangutest ning andmete minimaalse töötlemise ja avalikustamise kohustusest.
Riikliku järelevalve menetluses võib kohalik omavalitsus töödelda ka purgimisteenuse osutaja ja vee-ettevõtja vahelises lepingus märgitud esindajate üldandmeid. Nende andmete töötlemine on vajalik, et tuvastada järelevalves tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks asjaomased esindajad ning võtta nendega ühendust, näiteks reovee purgimissõlmes üleandmise kontrollimiseks. Esindajate andmete töötlemise õigus on seotud riikliku järelevalve menetlusega ega tähenda kohustust esitada leping või esindajate andmed koos majandustegevusteatega. Samuti ei anna säte alust esindajate andmete avalikustamiseks. Andmeid töödeldakse üksnes asjaomase ülesande täitmiseks vajalikus ulatuses. Näiteks ei õigusta vajadus võtta ühendust lepingus märgitud esindajaga selliste isikuandmete kogumist, mis ei ole tema tuvastamiseks või temaga suhtlemiseks vajalikud.
VeeSi § 1041 lõikega 7 sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksusele esitatud andmete säilitamise tingimused ja säilitamisaja ülempiir. Regulatsioon hõlmab lõigete 2 ja 4 alusel esitatud ning reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjas täpsustatud andmeid, mida ei kanta ehitisregistrisse. Neid andmeid säilitatakse kohaliku omavalitsuse üksuse dokumendiregistris või andmekogus. Ehitisregistrisse kantavate andmete säilitamist selle lõikega ei reguleerita.
Andmeid säilitatakse nende kogumise eesmärgi täitmiseks vajaliku aja jooksul, kuid mitte kauem kui viis aastat pärast asjaomase tegevuse või kohtkäitlussüsteemi kasutamise lõppemist. Andmete säilitamine pärast tegevuse või süsteemi kasutamise lõppu võimaldab vajaduse korral kontrollida varasemat reovee kohtkäitlust, äravedu ja purgimissõlmes üleandmist ning selgitada välja võimalike rikkumiste asjaolusid. Säilitamisaja arvestamisel lähtutakse sellest, millise tegevuse või kohtkäitlussüsteemiga asjaomased andmed on seotud.
Viieaastane tähtaeg on säilitamisaja ülempiir, mitte kohustuslik säilitamisaeg. Kui andmete kogumise eesmärk on täidetud ja nende edasine säilitamine ei ole enam vajalik, tuleb nende säilitamine lõpetada varem. Kohalik omavalitsus võib reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjas kehtestada lühema säilitamisaja, lähtudes andmete liigist ja nende töötlemise eesmärgist. Selline lahendus võimaldab määrata eesmärgipärased säilitamisajad ning vältida andmete, sealhulgas isikuandmete põhjendamatult pikaajalist säilitamist.
Andmete säilitamine on vajalik riikliku järelevalve tegemiseks, sealhulgas võimalike rikkumiste tagantjärele tuvastamiseks ning nende kestuse, ulatuse ja korduvuse hindamiseks. Reovee mittenõuetekohane käitlemine ei pruugi ilmneda üksiku purgimistoimingu põhjal. Rikkumise kahtlus võib tekkida alles pikema perioodi andmete võrdlemisel. Näiteks võib kinnisasja veetarbimise, kogumismahuti mahutavuse ja reovee äraveo andmete võrdlemine viidata sellele, et reovett on ära veetud oluliselt vähem, kui kinnisasjal eeldatavalt tekib. Selline erinevus võib anda aluse kontrollida kohtkäitlussüsteemi lekkekindlust või reovee muud võimalikku mittenõuetekohast käitlemist. Kuni viieaastane säilitamisaeg võimaldab tuvastada ka pikema aja jooksul toimunud rikkumisi ning tagab järelevalveks vajalike varasemate andmete kättesaadavuse. Samas võimaldab säilitamisaja lühendamise õigus KOVil lähtuda tegelikust järelevalvevajadusest ning vältida andmete põhjendamatult pikaajalist säilitamist.
Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse VeeSi § 250 lõiget 5.
Selleks, et vältida vastutuse hajumist ja kattuvat pädevust, pannakse VeeSi § 250 lõike 5 muudatusega kohtkäitluse ja purgimisega seotud nõuete täitmise riikliku järelevalve tegemise kohustus edaspidi ainult KOVile. Kohtkäitlussüsteemide registrisse kandmise kohustus ja käesolevas punktis kirjeldatud järelevalvekohustus on seejuures eraldiseisvad – EhSRSi § 26 lõigetest 10 ja 11 tulenevat EHRi andmestiku korrastamise kohustust on kirjeldatud edaspidi (peatükis 3.2).
KOV teeb VeeS § 250 lõike 5 alusel nii plaanilist kui kaebustepõhist riiklikku järelevalvet:
1) kohtkäitluse eeskirjas toodud nõuete (mh kohtkäitlussüsteemide rajamise, kasutamise ja hooldamise, purgimisteenuse osutamise ja purgimise ning kuivkäimlate rajamise, kasutamisele ja tühjendamise nõuete) täitmise üle;
2) VeeS § 104¹ lõikes 2 sätestatud majandustegevusteate esitamise nõuete täitmise üle.
Riiklikku järelevalvet reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja ning selles sätestatu üle peaks tegema KOV. Kehtiva VeeSi § 104 lõike 7 järgi on KOVil kohustus kehtestada oma halduspiirkonnas reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri ning selles sätestatud järelevalveõigus on samuti antud kohalikule omavalitsusele VeeSi § 250 lõike 5 alusel, kuid kohustatud asutus on Keskkonnaamet. Kuna kehtiv õigusraamistik lähtub sellest, et kohustused kohtkäitluses tekkiva reovee üle on KOVil ja ka ehitusjärelevalvet kohtkäitlussüsteemide üle teeb KOV (ja tihti toimuvad need paralleelselt või teineteisest sõltuvalt), tuleks ka reovee kohtkäitluse järelevalvekohustus suunata kohalikule omavalitsusele. Keskkonnaamet on teinud kohalikul tasemel juba aastaid ettevalmistustööd, et järelevalvekohustus jääks KOVi kanda. Keskkonnaameti ja KOVi spetsialistid on teinud ühiseid kontrolle ning jaganud materjale ja kogemusi sellest, kuidas kontrollida kohtkäitlussüsteeme.
Rikkumise peatamiseks või lõpetamiseks võib KOV rakendada VeeS § 251 ja KorS-is sätestatud korrakaitse üld‑ ja erimeetmeid, need sätted muutmist ei vaja. Reovee kogumise, puhastamise, kohtkäitluse või äraveo nõuete rikkumise eest saab väärtegude kohtuväline menetleja isikut karistada VeeSi § 272 alusel ning täiendavate vastutussätete kehtestamine ei ole vajalik. Kui linna- või vallavalitsus alustab järelevalvemenetlust ja näeb, et tegemist on olukorraga, kus haldussundi ei ole võimalik rakendada, siis VeeSi § 274 alusel võib linna- või vallavalitsus üle minna väärteomenetlusele.
Järelevalve lihtsustamiseks viiakse 2026-2027 ellu purgimise erijuhu jaoks e‑veoselehe arendus ja EHRiga liidestamine ning eelnõu §-ga 4 nähakse ette elektrooniline andmete esitamise kord, mis rakendub 2028. aastal peale arendustööde valmimist. Vt täpsemalt edaspidi (peatükk 3.4). EHRi kasutamine võimaldab koondada kohtkäitlussüsteemide põhiandmed ja nendega seotud toiminguandmed, kuid andmete olemasolu ei asenda KOVi riskipõhist järelevalvet ega tõenda iseenesest kohtkäitlussüsteemi nõuetekohasust või reovee lõplikku nõuetekohast puhastamist. Kohtkäitlussüsteemide regulaarse ja riskipõhise järelevalve korraldamine on KOVi ülesanne ning selle täitmine ei sõltu purgimisandmete automaatse andmevahetuse tehnilise lahenduse valmimisest. KOV saab järelevalve korraldamisel kasutada EHRis olevaid kohtkäitlussüsteemide andmeid ning muid tema käsutuses olevaid andmeid. Täiustatud tehnilise lahenduse puudumine ei takista järelevalvekohustuse täitmist alates seaduses sätestatud kohustuse rakendumisest. Järelevalve ja andmete kogumise ulatus ei piirdu vähemalt 1000 ie-ga reoveekogumisaladega. KOV peab arvestama ka hajaasustuses ja väiksematel aladel paiknevate süsteemidega ning suunama kontrolli kohalike keskkonnatingimuste ja võimaliku reostusriski järgi.
Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse seadust rakendussättega § 2801
Rakendussättega kehtestatakse kohaliku omavalitsuse üksustele üheaastane tähtaeg reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjade kooskõlla viimiseks veeseaduse § 104 lõikega 7. Tähtaega arvestatakse muudetud volitusnormi jõustumisest ja see seotakse rakendussätte jõustumisega. Muudatus on vajalik, kuna eelnõuga täpsustatakse kohaliku omavalitsuse üksusele antud volituse ulatust ja eeskirjas reguleeritavaid küsimusi. Eelkõige täpsustatakse nõudeid reovee kohtkäitlussüsteemidele, sealhulgas kogumismahutiga kuivkäimlatele, reovee kohtkäitluse ja äraveo korraldusele ning sellega seotud andmete esitamisele. Üheaastane üleminekuaeg võimaldab kohaliku omavalitsuse üksustel analüüsida kehtivaid eeskirju, valmistada ette vajalikud muudatused ja läbida nende kehtestamiseks ettenähtud menetlused. Tähtaja kehtestamisega tagatakse, et eeskirjade ajakohastamine toimub kindlaksmääratud aja jooksul ning KOV ei viivita ülemäära eeskirjade muutmisega, vältides samal ajal kohaliku omavalitsuse üksustele ebaproportsionaalselt lühikese tähtaja seadmist.
Rakendussäte aitab tagada õigusselguse ja õigusliku järjepidevuse. Kehtivad eeskirjad ei kaota muudetud volitusnormi jõustumisel automaatselt kehtivust, kuid neid tuleb kohaldada kooskõlas seadusega. Üleminekuaja jooksul tuleb kõrvaldada võimalikud vastuolud seaduse ja kohaliku omavalitsuse eeskirja vahel ning kehtestada vajaduse korral täpsustatud nõuded. Sellega tagatakse, et üleminekul uuele regulatsioonile on kohaliku omavalitsuse üksustel piisavalt aega eeskirjade muutmiseks ning reovee kohtkäitluse ja äraveoga seotud nõuded viiakse kogu Eestis kooskõlla seadusega.
3.2. Eelnõu §-ga 2 muudetakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust
EhSRSi § 26 täiendatakse lõikega 10, millega seatakse nõuded kohtkäitlussüsteemide andmete korrastamiseks ja kandmiseks EHRi. Kohtkäitlussüsteemide andmete korrastamine tagab läbipaistvama purgimisteenuse ning puhastite ja purglate parema planeerimise, mis omakorda tagab parema kaitse keskkonnale ja vähendab ohtu, et puhastamata reovesi satub keskkonda, sh pinna‑ ja põhjavette.
Iga kohtkäitleja on oma KOVi vastutusalas ning KOV peab tagama, et tema piirkonnas tekkivat reovett ei veetaks ebamõistlikult kaugele (VeeSi § 105 sätestab, et reoveekogumisalale koormusega alla 1000 ie on KOVi üksus kohustatud rajama purgimissõlme, kui lähim purgimissõlm asub kaugemal kui 30 kilomeetrit) ja puhastid suudaks toime tulla purgitava reoveega. Kui puhasti ei suuda kindlalt kinnistult veetud reovett puhastada, siis rakendab KOV asjakohaseid meetmeid. Igal juhul peab olema tagatud, et purgimiseks ettenähtud reovesi jõuaks purglasse ja seda parimal võimalikul viisil. Purgijatele nõuete seadmiseks, süsteemi toimimiseks ning järelevalve tegemiseks on oluline, et omavalitsusel on ülevaade reovee kohtkäitlejatest ehk kohtkäitlussüsteemid on kantud registrisse. KOVi vastutusalas olevate kohtkäitlussüsteemide registriinfo kogumise korraldamise eest peab jääma vastutajaks KOV, aga KOV ei pea kõiki andmeid ise nullist koguma. Halduskoormuse vähendamise ja andmekvaliteedi eesmärgil saab andmekorje toimuda KOVi olemasolevate andmete, omanike/valdajate info, reovee äraveoandmete ja purgimissõlmede info põhjal koostöös kohtkäitlejate, purgijate ning vee-ettevõtjatega.
Kohtkäitluse ülevaate nõue tuleneb ka asulareovee puhastamise direktiivi artiklist 4, mis näeb vähemalt 1000 iega reoveekogumisaladel ette süsteemide registreerimise ja korrapärase riskipõhise kontrolli. Eestis laiendatakse andmete korrastamine põhjavee kaitsmise vajadusest lähtudes ka väiksematele aladele ja väljapoole reoveekogumisalasid. Registrikohustus ja järelevalvekohustus on eraldiseisvad: käesolev peatükk selgitab EhSRSi § 26 lõikest 10 tulenevat andmete korrastamise kohustust ning VeeSi § 250 lõike 5 kohast järelevalvet käsitletakse peatükis 3.1 eelnõu § 1 punkti 4 selgituses.
Kanalisatsiooniehitiste andmed EHRis ja reovee kohtkäitlussüsteemide vajalik andmekoosseis
Eestis on juba olemas riiklik ehitiste register ehk EHR, kuhu kogutakse loakohustuslike (ehitusluba või ehitusteatis) kohtkäitlussüsteemide kui kanalisatsiooniehitiste andmeid ja kus on vastav klassifikaator on juba olemas. EHR on kohalikes omavalitsustes juba kasutusel ja seda kasutavad ka ehitiste omanikud, kuid sealne info vajab korrastamist, kuna see on osaline, ebapiisava detailsusega ja osaliselt vabas tekstis. EHRis on kanalisatsiooni liigi all klassifikaator „lokaalne“ ning alates 2014. aastast selle all ka liigitused „mahuti“ ja „muu süsteem“, kuid puuduvad andmeväljad tehnoloogilise lahenduse, selle mahutavuse ja kasutusele võtu aasta kohta. Selleks, et KOVid saaksid hakata kohtkäitlussüsteemide andmestikku täiendama ja parandama, on kavas esimesel võimalusel algatada EHRi arendushange, et 2027. a lõpuks registriandmestiku ülesehitust parendada ja täpsustada kohtkäitlussüsteemi tüüpi ja alamtüüpi jm vajalikku infot, mis looks võimaluse paremaks reovee kohtkäitlussüsteemide andmete kogumiseks ja korrastamiseks.
Kohustuste täitmiseks vajab KOV vähemalt järgmisi kohtkäitlussüsteemide andmeid:
1) asukoht (XY koordinaadid);
2) ehitise valmimise aasta (kui see pole teada, siis hinnanguline);
3) kohtkäitlussüsteemi maht (sh mahutavus süsteemi kasulik maht reovee maksimaalse koguse mõistes, m3);
4) kohtkäitlussüsteemi põhitüüp (mahuti, biopuhasti, septik jne);
5) järelpuhastuse tüüp vm kohtkäitlussüsteemi põhitüübiga seotud osa (imbsüsteem, filtersüsteem, biotiik, mudamahuti jne);
6) kohtkäitlusele järgnev edasine käitlus (heitvee suublasse juhtimine, sh immutamine, ja/või reovee/jääkmuda mahuti tühjendamine, äravedu ja purgimine).
Ehitise tehniliste andmete loetelu ja nende arvestamise alused on sätestatud ehitusseadustiku § 3 lõike 5 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruses nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“. Määruse muutmise kavand esitatakse seletuskirja lisas 5. EHRi arendus eeldab muuhulgas ka EHRi põhimääruse muutmist – põhimääruse muutmise kavandit ei esitata, kuna sisu on alles kujunemisel. Andmete korrastamisel lähtutakse nimetatud määruses sätestatud tehnilistest andmetest, mis on asjaomase kohtkäitlussüsteemi puhul asjakohased. Sätte kohaldamisala on piiratud kohtkäitlussüsteemidega, mis on ehitusseadustiku tähenduses kanalisatsiooniehitised. Seega ei laiene ehitisregistrisse kandmise kohustus kõigile reovee kohtkäitlussüsteemidele, vaid üksnes nendele, mida käsitatakse ehitusõiguse kohaselt kanalisatsiooniehitistena. Selline piiritlus tagab kooskõla ehitusseadustiku ja ehitisregistri regulatsiooniga ega loo kohustust kanda registrisse kohtkäitlussüsteeme, mis ei ole ehitusseadustiku tähenduses kanalisatsiooniehitised. Andmekoosseis võib EHR põhimääruse muudatuse ja tehniliste andmete loetelu muudatuse välja töötamise ning EHRi arendustööde käigus täpsustuda.
Tähtajad EHRi andmestiku korrastamiseks ja töökorralduse planeerimine
Eelnõu kohaselt peavad KOVid korrastama reovee kohtkäitlussüsteemide andmed EHRis ja lisama puuduvad andmed vähemalt 1000 ie reostuskoormusega reoveekogumisaladel 30. detsembriks 2030 ning ülejäänud Eestis 30. detsembriks 2033. Tähtaegade määramisel on arvestatud EHRi arenduste ajakava ning KOVide võimalusi andmeid koguda ja korrastada. Suuremate reoveekogumisalade varasem tähtaeg lähtub sellest, suuremad, s.o üle 1000 ie reoveekogumisalad, on direktiivi reguleerimisalas ning direktiivi näeb ette nendel aladel kohtkäitlussüsteemide registreerimise kohustuse juba alates 1.08.2027. Ehitisregistri andmete korrastamine nendel aladel on seega vajalik teha esmajärjekorras. Ülejäänud Eestis võimaldab pikem tähtaeg jaotada töö- ja halduskoormuse pikemale ajale. KOV korraldab töö etapiviisiliselt: selgitab välja registrisse kandmata süsteemid ja kannab need EHRi ning kontrollib registreeritud süsteemide tehnilisi andmeid, vajaduse korral neid täiendades või parandades.
Andmete korrastamise käigus tuleb registrisse kanda ka sinna seni kandmata kohtkäitlussüsteemid. Süsteemid kantakse EHRi eraldi rajatisena ning ei piisa, kui info on vaid hoone ehitusprojektis. Seda põhimõtet toetab ka ehitusseadustik, mille kohaselt teatise või loataotluse esitamisel tuleb eraldi sisestada kõik teavitus- ja loakohustuslikud ehitised, mis kantakse EHR-i eraldi ehitistena ning eraldiseisvatele ehitistele antakse EHRis unikaalne identifikaator. Juhul, kui erinevad ehitised oleksid seotud ühe ehitisena, võib see hiljem kaasa tuua peamise ehitise kohase menetluse, mis võib olla rangem (nt ehitusteatise asemel ehitusluba), kui ehitisele iseseisvalt nõutud oleks. Näitena tuleb konkreetse ehitise edasisel ümberehitamisel, laiendamisel või osa asendamisel vaadata juba konkreetse ehitise kohta käivat menetlemise liiki (nt reoveepuhasti osa asendamisel samaväärsega tuleb esitada ehitusteatis).
Tähele tuleb panna, et täna kehtiva regulatsiooni kohaselt saab EHRi kanda andmeid, millel on õiguslik alus. Ehk juhul, kui ehitis on ehitatud ebaseaduslikult, siis tuleb algatada riiklik järelevalve menetlus EhSi alusel. Kliimaministeerium analüüsib ja proovib leida lahendust, et ka sellised ehitised oleks võimalik tähtaegselt registrisse kanda, planeerides järelevalve tegemist pikemale ajale. Leevendavaks asjaoluks on see, et EhSRS § 27 lg 5 kohaselt loetakse enne 1999. a 1. aprilli ehitatud tehnorajatised automaatselt õiguspäraseks. Samuti on EHRis paljud kohtkäitlussüsteemid õiguspärased, aga on jäetud hoone registrikoodi alla, st pole loodud eraldi kanalisatsiooniehitist.
Õigusliku alusega rajatud lokaalsete kanalisatsioonisüsteemide (kohtkäitlussüsteemide) andmete kandmiseks on EHRis võimalused olemas ning KOVid saavad soovi korral kohe olemasolevate andmeväljade piires andmete korrastamisega alustada. Täpsustatud andmekoosseisu kasutuselevõtt on kavandatud 2027. aasta lõpuks. Seetõttu, et vältida sama objekti andmete korduvat sisestamist, ei ole otstarbekas alustada EHRi andmete ulatusliku korrastamisega enne arendustööde lõppemist, kuid arenduse valmimist ei saa käsitada puuduvate andmete kogumise ja järelevalve alustamise edasilükkamise alusena.
EHRi andmeväljade ja eFTI-põhise andmevahetuse arendamise ajal on KOVidel mõistlik keskenduda olemasolevate andmeallikate ja andmevajakute kaardistamisele ning teha koostööd Kliimaministeeriumi ja EHRi haldajaga, täpsustades piirkondlikest erisustest tingitud andmekorje vajadusi, et kogutud andmeid saaks hiljem EHRi kanda võimalikult väikese lisatööga, sealhulgas masskandena. Kohustuse rakendumise sidumine arenduse valmimise, riiklike juhendmaterjalide ja koolitustega ei ole kohtkäitlussüsteemide andmete kogumise ega riskipõhise järelevalve alustamise eeltingimus, kuna erinevate KOVide andmevajakud ja sellest tulenevad optimaalsed tehnilised lahendused andmete kõige hõlpsamaks EHRi kandmiseks on väga erinevad ning mõistlik on välja töötada vajaduspõhised lahendused.
Puuduolevate lokaalsete kanalisatsioonisüsteemide EHRi kandmiseks ja olemasolevate rajatiste andmete täpsustamiseks on tulevikus võimalik aluseks võtta purgijalt saadud reovee äraveo andmed. Autoveoseaduse § 29 lõigete 3 ja 4 kohaselt on purgija juba kohustatud koostama veodokumendi. Andmete koondamise, kvaliteetsete andmete tagamise ning halduskoormuse vähendamise eesmärgil on kavas 2027. a viia ellu purgimise erijuhu jaoks e‑veoselehe arendus kooskõlas EHRi täieneva andmekoosseisuga. Paljude e-veoselehe teenusepakkujate süsteem võimaldab muu hulgas koordinaatidega ajatempli salvestamist saadetise (reovee) vastuvõtu hetkel. Analüüsitakse ka võimalust, et purgijad saaksid e‑veoselehe rakenduse kaudu esitada süsteemide esmaseks EHRi kandmiseks vajalikke andmeid. Sellise lahenduse rakendamine eeldaks õiguslike ja tehniliste eelduste täpsustamist, sealhulgas kooskõla kavandatava „kõik ehitised registrisse“ lahendusega, ning ei pruugi osutuda teostatavaks, kui ei õnnestu tagada purgija esitatud andmete piisavat usaldusväärsust, vältida topeltkannete ja vastuoluliste registriandmete tekkimist või lahendada andmete kontrollimise ja registrisse kandmise õiguse ning vastutuse jaotusega seotud küsimusi.
Muudatuse eesmärk on tagada ehitisregistris ajakohaste ja usaldusväärsete andmete olemasolu reovee kohtkäitlussüsteemide kohta, et parandada kohaliku omavalitsuse üksuste ülevaadet nende haldusterritooriumil kasutatavatest reovee kohtkäitlussüsteemidest ning võimaldada tõhusamalt kontrollida reovee kohtkäitluse nõuete täitmist. Muudatus toetab ka direktiivi (EL) 2024/3019 artikli 4 nõuete täitmist. Ehitisregistri andmete korrastamine võimaldab saada täpsema ülevaate olemasolevatest kohtkäitlussüsteemidest ning loob eeldused nende nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Muudatusega ei kehtestata olemasolevatele kohtkäitlussüsteemidele uusi ehituslikke ega tehnilisi nõudeid. Sätestatakse üksnes kohtkäitlussüsteemide ehitisregistrisse kandmise ning puuduvate või ebaõigete tehniliste andmete korrastamise tähtajad. Ehitisregistri andmete korrastamine ei tähenda iseenesest kohtkäitlussüsteemi nõuetele vastavuse kinnitamist ega asenda ehitusseadustikus sätestatud menetlusi või riiklikku järelevalvet.
Üleriigiline korrastamine ja selle etapiviisiline ajakava teenivad eri eesmärke: vähemalt 1000 ie-ga alade varasem tähtaeg toetab direktiivi rakendamist, kogu Eesti hõlmamine aga põhjavee kaitset ka hajaasustuses. Hilisem korrastamistähtaeg ei tähenda, et väiksematel aladel oleks keskkonnarisk tingimata väiksem või et seal võiks järelevalve edasi lükata. Registrikohustuse ehitusõiguslik piiritlus ei vabasta KOVi kohustusest korraldada kohtkäitluse nõuete täitmise kontrolli ka nende süsteemide puhul, mida EHRi ehitisena ei kanta.
3.3. Eelnõu §-ga 3 muudetakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadust
Eelnõu punktidega 1–10 ning 14–18 nähakse ette, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 47 alusel (ühiskanalisatsiooniteenuse hinnaga) osutatavale purgimisteenusele ja purgimisteenust saavale isikule kohaldatakse analoogia korras samu nõudeid ja menetluslikke tagajärgi, mis kehtivad ühiskanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse juhitava reo- ja sademevee ning ühiskanalisatsiooniteenuse tarbijate suhtes. Nimetatud punktid käsitlevad järgmisi hetkel kehtiva ÜVVKSi redaktsiooni sätteid:
1. Paragrahv 37 – Joogivee kvaliteedi ning ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee saastatuse kontroll;
2. Paragrahv 38 – Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee nõuetele vastavuse hindamine;
3. Paragrahv 40 – Piirväärtusi ületava reostuse eest tasu võtmise alused;
4. Paragrahv 41 – Ühiskanalisatsiooni teenuse osutamise lõpetamine püsivalt nõuetele mittevastava reo- või sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimise korral;
5. Paragrahv 42 – Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise lepingu täitmise peatamine ja ülesütlemine;
6. Paragrahv 43 – Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse ebaseaduslik kasutamine;
7. Paragrahv 47 – Purgimisteenuse korraldamine;
8. Pragrahv 48 – Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse tasud;
9. Paragrahv 49 – Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse tasude erisused.
Mõningad erisused (selgitatud täpsemalt allpool) nimetatud sätete kohaldamisel ÜVVKSi § 47 alusel osutatavale purgimisteenusele ja purgimisteenust saavale isikule tulenevad eri teenuste puhul kasutusel oleva lepingu liigist (nt ühiskanalisatsiooniteenuse tarbijal liitumis- või teenusleping ning purgimisteenust saaval isikul purgimisteenuse osutamise leping) või muust täielikult ühiskanalisatsiooniteenusele või purgimisteenusele omase teenuse spetsiifikast/olemusest (nt purgimisteenuse puhul ei ole liitumispunkti ning seetõttu proovivõttu liitumispunktist ei saa nõuda).
Punktidega 1–5 muudetakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 37 pealkirja (lisatakse viide purgitavale reoveele) ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 21, 31, 61 ja 10. ÜVVKSi § 37 reguleerib joogivee kvaliteedi ning ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee saastatuse kontrolli ning muudatustega laiendatakse regulatsiooni kohaldamisala ka ÜVVKSi § 47 alusel purgitavale reoveele. Muudatus lähtub eelkirjeldatud üldisest põhimõttest, mille kohaselt kohaldatakse ÜVVKSi § 47 alusel ühiskanalisatsiooniteenuse hinnaga osutatavale purgimisteenusele analoogia korras ühiskanalisatsiooniteenuse nõudeid, arvestades siiski mõningaid erinevusi, mis tulenevad purgimisteenuse osutamise spetsiifikast. Kõnealusete sätete lisamine on vajalik, et vee-ettevõtjal oleksid ühtsed alused, mille alusel kontrollida ka tema hallatava ühiskanalisatsiooni reoveepuhastisse purgitava reovee saastatust, et tagada reovee nõuetekohane puhastamine ning inimeste tervise ja keskkonna kaitse.
Lõige 21 näeb ette, et ÜVVKSi § 47 alusel purgitava reovee kontrollproov tuleb võtta kogumismahutile lähimast proovivõtmiseks sobivast kohast. Ühiskanalisatsiooniteenuse tarbijatel on ÜVVKSi § 37 lõike 2 kohaselt võimalik ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee saastatust kontrollida vee-ettevõtja ja tarbija vahel kokkulepitud liitumispunktis ning kui kontrollproovi võtmine liitumispunktist ei ole võimalik, võetakse proov lähimast proovivõtmiseks sobivast kohast. Reovee kogumismahutite puhul liitumispunkti ei ole, mistõttu tuleb purgitava reovee kontrollproov võtta kogumismahutile lähimast proovivõtuks sobivast kohast. See tagab purgitava reovee näitajate esinduslikkuse ning tulemuste võrreldavuse. Nõue välistab võimaluse valida meelevaldne proovivõtukoht, mis võiks moonutada tegelikku reostuskoormust, ning tagab järelevalve tõhususe ja piiritleb vastutuse.
Lõige 31 näeb ette, et ÜVVKSi § 47 alusel purgitav reovesi peab vastama ohtlike ainete sisalduse ja muude saastenäitajate piirväärtustele igal ajahetkel. Kui vähemalt üks punktproov ei vasta eelviidatud piirväärtustele, kohalduvad piirväärtusi ületava reostuse eest tasu võtmise alused. Säte lisatakse eelnõusse seetõttu, et tagada ühiskanalisatsiooni toimimise ja reovee nõuetekohase puhastamise järjepidevus ning keskkonna ja inimeste tervise kaitse. Punktproovi mittevastavuse korral tasu rakendamine loob selge ja ennetava stiimuli vältida ka ajutisi piirväärtuste ületamisi ning võimaldab teha tõhusat järelevalvet.
Lõige 61 näeb ette, et ÜVVKSi § 47 alusel purgitava reovee reostuse iseloomu ja saastenäitajate selgitamiseks ning kogumismahuti lekkekindluse hindamiseks on vee-ettevõtja esindajatel õigus tutvuda isiku kogumismahutiga. Järelevalve tegemise õigus kogumismahutite nõuetekohasuse üle jääb siiski ka edaspidi kohalikule omavalitsusele vastavalt veeseaduse muudatusele kõnesoleva eelnõu § 1 punktis 3 .
Säte lisatakse eelnõusse seetõttu, et tagada vee-ettevõtjale võimalus kontrollida ka purgitava reovee koostist samadel alustel, nagu vee-ettevõtjal on õigus kontrollida ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee saastatust (tarbijate ühetaoline kohtlemine). Vee-ettevõtjal peab olema võimalik kontrollida ka tema hallatava ühiskanalisatsiooni reoveepuhastisse juhitava purgitava reovee saastatust, et tagada ühiskanalisatsiooni toimimine, reovee nõuetekohane puhastamine ning inimeste tervise ja keskkonna kaitse. Kui ÜVVKSi § 47 alusel soodustingimustel purgimisteenust saavad isikud teavad, et purgitava reovee koostist on vee-ettevõtjal õigus kontrollida, väheneb tõenäosus, et rikutakse nõudeid ning purgitakse koos reoveega ka keelatud aineid. Tegemist on purgimisteenuse lepingu täitmise kontrollimisega, mitte riikliku järelevalvega.
Lisaks osutab piirväärtustele mittevastavus ka mahuti võimalikku lekkivust. Vee-ettevõtjal on ÜVVKSi § 47 kohaselt kohustus korraldada soodustingimustel purgimisteenust vaid nendele isikutele, kelle kogumismahuti on nõuetekohane (lekkekindel), ning isiku kogumismahutiga tutvumine võimaldab vee-ettevõtjal hinnata kogumismahuti nõuetekohasust (sh seda, kas isikul on üldse õigustatud saada soodustingimustel purgimisteenust). Vee-ettevõtja õigus tutvuda isiku kogumismahutiga, et selgitada välja purgitava reostuse iseloom ja saastenäitajad, on vajalik, et tagada konkreetse isiku purgitavast reoveest täpne ülevaade ning rakendada vajalikke meetmeid võimaliku reostuse vältimiseks (nt optimeerida puhastusprotsessi). Kui vee-ettevõtja reovee kogumismahutiga tutvumisel avastab, et kogumismahuti ei ole nõuetekohane, tuleb tal teavitada sellest KOVi, kel on õigus teha riiklikku järelevalvet kohtkäitlussüsteemide nõuetekohasuse üle. Analoogne vee-ettevõtja õigus tutvuda tarbimiskoha kanalisatsiooniga ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostuse iseloomu ja saastenäitajate selgitamiseks on ÜVVKSis kehtestatud ka ühiskanalisatsiooniteenuse tarbijatele.
Lõike 10 kohaselt kohaldatakse kehtivaid ÜVVKSi § 37 lõikeid 4–5 ning 7–9 ka ÜVVKSi § 47 alusel purgitava reovee saastatuse kontrollile, et tagada ühiskanalisatsiooniteenuse tarbijate ja ühiskanalisatsiooniteenuse hinnaga (n-ö soodustingimustel) purgimisteenust saavate isikute ühetaoline kohtlemine. Nende lõigete kohaselt määrab purgitaval reoveel kontrollitavad saastenäitajad vee-ettevõtja. Vee-ettevõtja esindajatel, kes tutvuvad isiku kogumismahutiga purgitava reostuse iseloomu ja saastenäitajate selgitamiseks ning kogumismahuti lekkekindluse hindamiseks, on kohustus hoida tarbija ärisaladust. Vee-ettevõtja ei pea teatama isikule, kellele osutatakse soodustingimustel purgimisteenust, purgitava reovee kontrollproovi võtmise aega, kui vee-ettevõtja tagab, et proovi võtab ja analüüsib erapooletu kolmas isik või proovivõtmise juurde on kutsutud erapooletu esindaja, kes kinnitab oma kohalolekut allkirjaga proovivõtuprotokollis. Purgitava reovee proove võib võtta vaid veeseaduse § 243 lõike 5 alusel reovee valdkonnas atesteeritud isik ning proove tuleb analüüsida samas valdkonnas analüüsitavate näitajate määramiseks akrediteeritud laboris. Purgitava reovee proovivõtuprotokoll koostatakse veeseaduse § 236 lõike 7 alusel kehtestatud nõuete kohaselt.
Punktidega 6–8 muudetakse ÜVVKSi § 38 pealkirja (lisatakse viide purgitavale reoveele) ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 21 ja 5. ÜVVKSi § 38 reguleerib ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee nõuetele vastavuse hindamist ning muudatustega laiendatakse regulatsiooni kohaldamisala ka ÜVVKSi § 47 alusel purgitavale reoveele. Muudatus lähtub üldisest põhimõttest, mille kohaselt kohaldatakse ÜVVKSi § 47 alusel ühiskanalisatsiooniteenuse hinnaga osutatavale purgimisteenusele analoogia korras ühiskanalisatsiooniteenuse nõudeid, arvestades siiski erinevust, mis tuleneb purgimisteenuse spetsiifikast. Erinevus seisneb leebemate piirväärtuste kohaldamisel selle õiguslikus aluses. Kui ÜVVKSi § 47 lõikes 1 nimetatud isiku ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud ÜVVKSi § 47 lõikes 6 nimetatud purgimisteenuse osutamise lepingus on kokku lepitud ÜVVKSi § 34 lõike 2 punkti 3 või § 36 lõike 2 alusel kehtestatutest leebemad piirväärtused, lähtutakse purgitava reovee vastavuse hindamisel nimetatud lepingus ettenähtud piirväärtustest. Sarnane regulatsioon on kehtestatud ühiskanalisatsiooniteenusele, milles lähtutakse kas liitumis- või teenuslepingus kokkulepitud piirväärtustest.
Punktidega 9 ja 10 muudetakse ÜVVKSi § 43 pealkirja (lisatakse viide purgimisteenusele) ning paragrahvi täiendatakse lõikega 4. Paragrahv reguleerib ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse ebaseaduslikku kasutamist. Muudatustega laiendatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse ebaseaduslikku kasutamist reguleerivaid ÜVVKSi § 43 lõike 1 punkte 4 ja 7 ning lõikeid 2 ja 3 ka ÜVVKSi § 47 alusel ühiskanalisatsiooniteenuse hinnaga toimuva purgimisteenuse kasutamise suhtes. Muudatused lähtuvad üldisest põhimõttest, mille kohaselt kohaldatakse ÜVVKSi § 47 alusel ühiskanalisatsiooniteenuse hinnaga osutatavale purgimisteenusele analoogia korras ühiskanalisatsiooniteenuse nõudeid.
Punktiga 11 muudetakse ÜVVKSi § 47 lõiget 2.
Kehtiv § 47 lõige 2 näeb ette, et ÜVVKSi § 47 lõikes 1 sätestatud soodustingimustel purgimisteenuse korraldamise kohustust ei kohaldata tööstus- ja tootmisettevõtjale. Muudatusega täpsustatakse tööstus- ja tootmisettevõtjale ning tema kinnistul asuva isiku elukoha reoveele § 47 lõikes 1 sätestatud nõuete kohaldamist. Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei kohaldata lõikes 1 sätestatud purgimisteenuse korraldamise kohustust tööstus- ja tootmisettevõtjale, kuid kehtiv sõnastus ei erista ettevõtlustegevuses tekkivat reovett isiku elukohas tekkivast reoveest juhul, kui ettevõtlustegevus ja isiku elukoht asuvad samal kinnistul ja aadressil.
Muudatuse kohaselt jääb ettevõtlustegevuses tekkiv reovesi ÜVVKSi § 47 lõikes 1 sätestatud regulatsiooni kohaldamisalast jätkuvalt välja. Samal ajal võimaldatakse tööstus- või tootmisettevõtjaga samal kinnistul asuva elukoha reovee suhtes kohaldada lõikes 1 sätestatut juhul, kui elukohas tekkiv reovesi kogutakse ettevõtlustegevuses tekkivast reoveest eraldi nõuetekohasesse kogumismahutisse ning ettevõtlustegevuses tekkivat reovett sellesse ei juhita.
Muudatus tagab regulatsiooni eesmärgipärasema ja proportsionaalsema kohaldamise, kuna soodustingimustel purgimisteenuse saamise välistamine seotakse ettevõtlustegevuses tekkiva reoveega, mitte üksnes tööstus- või tootmisettevõtja olemasoluga samal kinnistul. Nii välditakse olukorda, kus samal kinnistul ja aadressil elav isik jääks soodustingimustel purgimisteenusest ilma üksnes seetõttu, et kinnistul tegutseb tööstus- või tootmisettevõtja. Kui isiku elukoha ja ettevõtlustegevuse reovesi kogutakse eraldi ning muud § 47 tingimused on täidetud, on põhjendatud võimaldada isiku elukoha reovee suhtes § 47 kohase soodustingimustel purgimisteenuse kohaldamist.
Kehtiv ÜVVKS § 47 lõige 3 sätestab, et purgimisteenuse korraldamiseks võtab vee-ettevõtja oma tegevuspiirkonnas reovee väljapumpamise ja äraveo teenuse osutajatelt hinnapakkumised ning kuulutab välja parima pakkumise. Seni on küsimusi tekitanud see, kas ja millal peab vee-ettevõtja korraldama purgimisteenuse osutaja leidmiseks riigihanke. Punktiga 12 tunnistatakse ÜVVKS § 47 lõige 3 kehtetuks. ÜVVKSis eraldi hinnapakkumiste võtmise ja parima pakkumise väljakuulutamise korda ei sätestata. Kui vee-ettevõtja on riigihangete seaduse tähenduses hankija, peab ta korraldama purgimisteenuse osutaja leidmise riigihangete seaduses sätestatud korras.
Punktiga 13 muudetakse ÜVVKSi § 47 lõikeid 5 ja 6. Kehtiva lõike 5 kohaselt ei pea vee-ettevõtja korraldama purgimisteenust isikule, kes on vabatahtlikult loobunud liitumislepingu sõlmimisest või keeldunud liitumistasu maksmisest või kellele on välja ehitatud ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalus, kuid kes on teenusest vabatahtlikult loobunud. Uue sõnastuse kohaselt ei pea vee-ettevõtja korraldama purgimisteenust § 47 lõikes 1 nimetatud isikule, kui talle on välja ehitatud ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalus, kuid ta on teenusest vabatahtlikult loobunud, sealhulgas keeldunud liitumislepingu sõlmimisest; kui ta on keeldunud liitumistasu maksmisest täielikus ulatuses; või kui ta ei ole täitnud õigusaktides ühiskanalisatsiooniga liitumisele või liitumistingimustele sätestatud nõudeid. Purgimisteenusega kaasnevad kulud, mis ületavad ühiskanalisatsiooni teenuse hinda, lülitatakse vee-ettevõtja üldiste kulude hulka, mis väljenduvad solidaarselt piirkonna elanike ühiskanalisatsiooni teenuse hinnas (n-ö piirkondlik ühishüve). Muudatus on vajalik selleks, et purgimisteenuse korraldamise kohustus ei oleks ebaproportsionaalselt koormav vee-ettevõtjatele (kelle omanikuks on enamasti kohalikud omavalitsused) ja veehinnale. Olukorras, mil kõikidest vee-ettevõtjatest on Euroopa Liidu nõuetest lähtuvalt saanud elutähtsa teenuse osutajad, mistõttu tuleb vee-ettevõtjatel senisest enam pöörata tähelepanu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse toimepidevuse tagamisele igal ajal (sh küberturvalisusele), ning Euroopa Liidu tasandil on kehtestatud ka senisest rangemad keskkonnanõuded reovee kogumisele ja puhastamisele, kasvavad vee-ettevõtjate kulud veelgi, et saavutada vastavus eelnimetatud muudatustega kaasnevatele nõuetele, mis tõstab ka ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda tarbijatele. Selleks, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenus jääks kättesaadavaks Eesti elanikele, peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind ka edaspidi püsima tarbijale taskukohane, mistõttu tuleks leida võimalusi kulude optimeerimiseks.
Paragrahvi 48 lõike 2 muudatus ei välista purgimisteenuse osutamist mitteresidentidele (saavad purgimisteenust vabaturu hinnaga), kuid võimaldab piiritleda ühiskanalisatsiooniteenuse hinnaga (soodsam kui vabaturu hind) purgimisteenuse osutamise sama KOVi elanikele, vältides olukorda, kus piirkondlikust ühishüvest saavad kasu isikud, kes ei panusta selle KOVi tulubaasi füüsilise isiku tulumaksuga, mille KOVi eelarvesse laekuv osa on seotud isiku rahvastikuregistrijärgse elukohaga. Muudatusega ei piirata isiku ettevõtlus- ega teenuste kasutamise vabadust, vaid piiritletakse vee-ettevõtja kohustus korraldada purgimisteenust ühiskanalisatsiooniteenuse hinnaga. Purgimisteenus on jätkuvalt kättesaadav vabaturu tingimustel. KOVi elanikele purgimisteenuse korraldamise kohustus on põhjendatud ühishüve rahastamise ja kulude solidaarsuse põhimõttega.
Soodustingimustel purgimisteenuse koguse arvutamise aluseks on teenuse osutamise aadressil registreeritud elukohta omavate inimeste arv. Lepingu sõlmimiseks esitab isik rahvastikuregistri väljavõtte, millest nähtub tema kehtiv elukoha aadress, ja purgimisteenuse osutamise koha aadressi. Vajaduse korral saab vee-ettevõtja andmete ajakohasust hiljem kontrollida Rahvastikuregistrisse tehtava päringu kaudu, kuivõrd rahvastikuregistri seadus võimaldab õigustatud huvi korral juurdepääsu andmetele muu hulgas lepingu täitmise või täitmise tagamisega seotud eesmärgil. Täpsemalt on vee-ettevõtjal rahvastikuregistri seaduse § 44 lõike 1 punkti 3 ning § 46 lõike 2 punkti 2 alusel õigustatud huvi korral võimalik taotleda Rahvastikuregistrist vajalikke andmeid. Vee-ettevõtja õigustatud huvi seisneb seejuures vajaduses kontrollida seadusest tuleneva purgimisteenuse osutamise tingimuste täitmist ning lepingu nõuetekohaseks sõlmimiseks ja täitmiseks vajalikke asjaolusid.
Lõike 6 teise lause kohaselt peab isik purgimisteenuse lepingu sõlmimiseks esitama rahvastikuregistri väljavõtte, millest nähtub tema kehtiv elukoha aadress, ning purgimisteenuse osutamise koha aadressi. Nende andmete alusel saab vee-ettevõtja kontrollida § 48 lõikes 2 sätestatud hinnasoodustuse tingimuste täitmist. Rahvastikuregistri väljavõtte esitamine võimaldab vee-ettevõtjal tugineda ametlikele andmetele isiku registreeritud elukoha kohta, ilma et ta peaks taotleja esitatud elukohaandmete õigsust ise täiendavalt kontrollima. See vähendab vee-ettevõtja halduskoormust ja lihtsustab purgimisteenuse lepingu sõlmimist. Põhjendatud kahtluse korral võib vee-ettevõtja esitatud andmete õigsust siiski täiendavalt kontrollida. ÜVVKS § 47 lõikes 6 nimetatud leping sõlmitakse § 47 lõikes 1 nimetatud isikule purgimisteenuse osutamiseks.
Kehtiva ÜVVKSi § 47 lõike 6 kohaselt osutatakse § 47 lõikes 1 nimetatud isikule teenust vee-ettevõtja ja isiku vahelise lepingu alusel, täpsustamata lepingu liiki. Lõike 6 muudatusega täpsustatakse, et tegemist on purgimisteenuse osutamise lepinguga. Lisaks täpsustatakse, et lepingu sõlmimiseks esitab isik rahvastikuregistri väljavõtte, millest nähtub tema kehtiv elukoha aadress, ja teenuse osutamise koha aadressi. Muudatuse eesmärk on suurendada õigusselgust ning eristada purgimisteenuse osutamise leping ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise lepingust (ja liitumislepingust). Kuna eelnõuga laiendatakse mitut ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenusele kohalduvat sätet purgimisteenusele erisustega, mis tulenevad purgimisteenuse spetsiifikast, on õigusselguse huvides vaja täpsustada ka lepingu liik, mille alusel vee-ettevõtja ja isiku vahel purgimisteenust osutatakse. Lepingu liigi selge määramine võimaldab üheselt mõista näiteks lepingu esemeks oleva teenuse sisu, lepingupoolte õigusi ja kohustusi (sh lepingu ülesütlemise aluseid) ning välistab tõlgendamisvaidlused teenuse liigi ja sellele kohaldatavate tingimuste üle.
Punktiga 14 täiendatakse ÜVVKSi § 47 lõiget 9. Kehtiva lõike 9 kohaselt peab reovee kogumismahuti asukoht olema purgimisteenust osutavale autole ligipääsetav. Praktikas on tekkinud ebaselgus, millised tagajärjed on juhul, kui isik seda kohustust ei täida. Muudatusega täpsustatakse, et juhul, kui kogumismahuti asukoht ei ole purgimisteenust osutavale autole ligipääsetav, ei ole vee-ettevõtjal kohustust isikule purgimisteenust korraldada. Muudatuse eesmärk on suurendada õigusselgust, selgelt jaotada vastutus purgimisteenuse osutamise eelduste täitmise eest ning vältida vaidlusi, kui purgimisteenuse osutamine ei ole isikust tulenevatel põhjustel võimalik.
Purgimisteenuse osutaja leidmise hanke kavandamisel tuleb arvestada piirkonna tegelike ligipääsutingimustega ja tagada teenuse kättesaadavus nõuetele vastavatele kogumismahutitele. Purgimisteenuse korraldamisel tuleb arvestada teenust saavate isikute kinnistute erinevate ligipääsutingimustega. Kõigile kogumismahutitele ei pruugi olla võimalik ligi pääseda sama suurusega reoveeautoga ning mõnel juhul võib teenuse osutamiseks olla vajalik kasutada väiksemat sõidukit või pikemaid voolikuid. Seetõttu tuleb purgimisteenuse korraldamisel ja teenuseosutaja valikul hinnata kohaliku piirkonna tegelikke ligipääsutingimusi ning korraldada teenus viisil, mis võimaldab tagada ÜVVKSi paragrahvis 47 sätestatud tingimustele vastavatele isikutele vajaliku purgimisteenuse. Seejuures ei tähenda see, et vee-ettevõtja kui teenuse hankija peaks tagama teenuse osutamise sõltumata kogumismahuti nõuetele vastavusest. Kogumismahuti peab olema paigaldatud ja paiknema õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt ning olema purgimisteenuse osutamiseks mõistlikult ligipääsetav. Teenuse korraldamisel tuleb seega ühelt poolt arvestada piirkonna tegelike ja erinevate ligipääsutingimustega, kuid teiselt poolt ei teki sellest kohustust teenindada nõuetele mittevastavalt paigaldatud või teenuse osutamiseks ligipääsmatuid kogumismahuteid.
Punktiga 15 täiendatakse ÜVVKSi §-dega 471–472, sätestades purgitavale reoveele analoogsed piirväärtusi ületava reostuse eest tasu võtmise alused (§ 471) ning purgimisteenuse osutamise lepingu täitmise peatamise või ülesütle/mise nõuded (§ 472), sh püsivalt nõuetele mittevastava reovee purgimise korral, mis kohalduvad ühiskanalisatsiooni juhitavale reoveele ning ühiskanalisatsiooniteenusele, arvestades siiski purgimisteenuse spetsiifikat.
Lisatav § 471 reguleerib piirväärtusi ületava reostuse eest tasu võtmise aluseid purgitava reovee korral (analoogia ühiskanalisatsiooni juhitava reoveega, mis on reguleeritud ÜVVKSi §-des 40 ja 56). Täiendus lähtub üldisest põhimõttest, mille kohaselt kohaldatakse ÜVVKSi § 47 alusel ühiskanalisatsiooniteenuse hinnaga osutatavale purgimisteenusele analoogia korras ühiskanalisatsiooniteenuse nõudeid. Sisuline erinevus seisneb üksnes leebemate piirväärtuste kohaldamisel selle õiguslikus aluses. Ühiskanalisatsiooniteenuse tarbija puhul lähtutakse leebemate piirväärtuste korral liitumis- või teenuslepingus kokkulepitud piirväärtustest, purgimisteenuse korral purgimisteenuse osutamise lepingus kokkulepitud piirväärtustest.
Lisatav § 472 reguleerib purgimisteenuse osutamise lepingu täitmise peatamist või ülesütlemist (analoogia ühiskanalisatsiooniteenuse osutamise teenuslepingu täitmise peatamise või ülesütlemisega, mida reguleerib ÜVVKSi § 42). Täiendus lähtub üldisest põhimõttest, mille kohaselt kohaldatakse ÜVVKSi § 47 alusel ühiskanalisatsiooniteenuse hinnaga osutatavale purgimisteenusele analoogia korras ühiskanalisatsiooniteenuse nõudeid. Lepingu ülesütlemise alused on sätestatud lõikes 5 ja neid selgitatakse allpool. Reoveepuhasti avariina käsitatakse eelkõige olukorda, mil reoveepuhasti töö on isiku tegevuse tõttu ootamatult häiritud või katkenud selliselt, et reoveepuhasti ei suuda enam nõuetekohaselt reovett puhastada või tekib keskkonna või -terviseoht.
Mõningad sisulised erinevused võrreldes vastavate ÜVVKSi § 42 sätetega tulenevad purgimisteenuse spetsiifikast. Erinevused seisnevad esiteks selles, et kõnealuse paragrahvi lõige 1 annab vee-ettevõtjale õiguse peatada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamine lisaks olukorrale, mil tarbijal on kasutatud teenuste eest vee-ettevõtjale tasumata vähemalt ühe kuu arve, ka juhul, kui tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon ei vasta ÜVVKSi 7. peatükis sätestatud tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni rajamise ja kasutamise nõuetele ning mittevastavust ei ole vee-ettevõtja määratud mõistliku tähtaja jooksul kõrvaldatud. Kuna eelnimetatud lõike 1 tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni nõuetele mittevastavust käsitlev osa ei ole purgimisteenuse spetsiifika tõttu asjakohane, siis on see purgimisteenuse osutamise lepingu täitmise peatamise sättest välja jäetud.
Lisaks seisnevad erinevused võrreldes vastavate ÜVVKSi § 42 ühiskanalisatsiooniteenuse lepingu ülesütlemise sätetega ka selles, et purgimisteenuse osutamise lepingu võib täiendavalt üles öelda ka siis, kui nõuetele vastava purgimisteenust osutava sõiduvahendiga ei ole korduvalt võimalik ohutult pääseda reovee kogumismahuti juurde. See kavandatud säte on seotud ÜVVKSi § 47 kohase purgimisteenuse korraldamise tingimustega.
Purgimisteenus erineb mõnevõrra ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusest. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenus on n-ö pideva ehk katkematu iseloomuga teenus, mis eeldab tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni püsivat ühendust ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning mille kasutamine toimub teenuslepingu alusel. Purgimisteenust osutatakse seevastu vajaduspõhiste tellimuste alusel (pole olemuselt pidev, kuivõrd tekkiv reovesi kogutakse kogumismahutisse ning selle täitumisel tühjendatakse). Purgimisteenus erineb ka seetõttu, et teenuse osutamine ei ole seotud tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooniga ÜVVKSi tähenduses ega nende tehnilise seisukorraga, vaid isiku valduses oleva kogumismahutiga ning sellest reovee väljapumpamise, äraveo ja tühjendamisega ühiskanalisatsiooni reoveepuhastisse. Seetõttu ei ole ÜVVKSi üldregulatsioon § 42 lõikes 4, mis võimaldab peatada teenuslepingu täitmise ette teatamata tarbimiskoha veevärgi või kanalisatsiooni avarii, nende ohtliku seisukorra või tarbimiskoha kanalisatsiooni juhitavate ainete tõttu, purgimisteenuse puhul täielikult kohaldatav. Purgimisteenuse puhul võivad ühiskanalisatsiooni toimimist ja teistele tarbijatele teenuse osutamist ohustada kogumismahuti nõuetele mittevastavus (lekkivas mahutis kontsentreeritum reovesi) ning purgitava reovee koostis. Seetõttu on selguse ja õigusselguse tagamiseks vaja reguleerida purgimisteenuse osutamine eraldi sättes, mis lubab vee-ettevõtjal purgimisteenuse osutamise lepingu täitmise peatada ette teatamata, kui mahuti ei vasta ÜVVKSi §-s 47 sätestatud nõuetele kogumismahuti kohta või kui purgitav reovesi sisaldab aineid, mis takistavad ühiskanalisatsiooniteenuse osutamist teistele tarbijatele.
Purgimisteenuse eripära tõttu ei ole mitu kehtiva § 42 lõikes 6 sätestatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osutamise teenuslepingu ülesütlemise alust purgimisteenuse osutamise lepingu puhul asjakohased. Eelkõige ei kohaldu purgimisteenuse osutamise lepingule alus, mis võimaldab lepingu üles öelda, kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse kasutamine peatub tarbija soovil pikemaks ajaks kui kaheks aastaks, kuna purgimisteenus ei ole pidev teenus ega eelda teenuse järjepidevat kasutamist. Ka juhul, kui purgimisteenust ei tellita pikema aja jooksul, säilib teenuse osutamise võimalus lepingu kehtivuse ajal muutumatuna ning see ei too kaasa vee-ettevõtjale püsivaid kulusid, mis oleksid võrreldavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse valmisoleku tagamisega.
Samuti ei ole purgimisteenuse puhul asjakohane viidata tarbimiskoha ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamisega seotud asjaoludele, kuna purgimisteenuse osutamine on seotud isiku valduses oleva kogumismahuti tühjendamise ja purgitava reovee vastuvõtmisega ühiskanalisatsiooni, mitte tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooniga.
Seetõttu on õigusselguse ja normitehnilise korrektsuse tagamiseks vaja kehtestada purgimisteenuse osutamise lepingu ülesütlemise alused eraldi §-s 472. Alused on sisult analoogsed ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse regulatsiooniga, kuid arvestavad purgimisteenuse eripära.
ÜVVKSi § 42 lõige 8 annab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse tarbijale õiguse teenusleping üles öelda, kui ta on sellest vee-ettevõtjale vähemalt 30 päeva ette teatanud ning tagab, et tema olemasolev alternatiivne joogivee- ja reoveelahendus vastab veeseaduses sätestatud nõuetele. Purgimisteenuse puhul kasutatavad kogumismahutid kujutavad endast juba olemasolevat alternatiivset reoveelahendust (vähemalt 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisalal on omapuhastite kasutamine keelatud). Seetõttu on analoogsest isiku poolt purgimisteenuse osutamise lepingu ülesütlemise sättest (eelnõukohase § 472 lg 6) jäetud välja viide olemasolevale alternatiivsele reoveelahendusele.
ÜVVKSi §-s 41 sätestatud ühiskanalisatsiooni teenuse osutamise lõpetamise sätteid püsivalt nõuetele mittevastava reo- või sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimise korral ei kohaldata ÜVVKSi § 47 alusel purgitavale reoveele, kuivõrd § 41 regulatsiooni sihtrühmaks on eelkõige tööstustarbijad, kel ei ole alternatiivset reoveekäitluslahendust. Purgimisteenuse puhul on seevastu võimalik nõuetele mittevastav reovesi vajadusel purgida vabaturu tingimustel muusse asjakohasesse purgimissõlme.
Lõikega 5 sätestatakse purgimisteenuse osutamise lepingu ülesütlemise alused. Regulatsiooni eesmärk on võimaldada vee-ettevõtjal lõpetada leping olukorras, kus isik ei vasta enam seaduses sätestatud teenuse saamise tingimustele, purgitav reovesi ei vasta püsivalt nõuetele, isik on oluliselt rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi või kogumismahutile ohutu juurdepääsu puudumine takistab korduvalt teenuse osutamist. Lepingu ülesütlemise alused arvestavad ÜVVKS § 47 alusel korraldatava purgimisteenuse eripärasid. Tegemist on teenusega, mida vee-ettevõtja on kohustatud korraldama seaduses sätestatud tingimustele vastavale isikule. Lepingu ülesütlemine ei välista isiku võimalust tellida purgimisteenust üldtingimustel, kui teenuse osutamine on tehniliselt võimalik ja õigusaktide nõuded on täidetud.
Punkti 1 kohaselt võib purgimisteenuse osutamise lepingu üles öelda, kui isik ei vasta enam ÜVVKS § 47 lõikes 1 sätestatud tingimustele. Sätte eesmärk on võimaldada lõpetada soodustingimustel purgimisteenuse osutamise leping olukorras, kus isikul on ära langenud seadusest tulenev õigus sellist teenust saada. Näiteks võib isiku rahvastikuregistrijärgne elukoht muutuda või teenuse osutamise kohas tekkida ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalus. Kuna ÜVVKS § 47 alusel korraldatava purgimisteenuse saamise õigus on seotud seaduses sätestatud tingimuste täitmisega, ei ole nende tingimuste äralangemisel põhjendatud vee-ettevõtja kohustuse jätkumine senistel alustel. Lepingu lõpetamine ei piira isiku võimalust kasutada purgimisteenust üldtingimustel.
Punkti 2 kohaselt võib lepingu üles öelda, kui purgitav reovesi ei vasta püsivalt nõuetele ning isik ei ole nõuetele mittevastavust vee-ettevõtja antud mõistliku tähtaja jooksul kõrvaldanud. Säte käsitleb konkreetselt purgitava reovee püsivat nõuetele mittevastavust. Reovee püsiv nõuetele mittevastavus võib kahjustada purgimissõlme või reoveepuhasti toimimist, häirida puhastusprotsessi ning ohustada keskkonnanõuete täitmist. Enne lepingu ülesütlemist peab vee-ettevõtja andma isikule mõistliku tähtaja nõuetele mittevastavuse kõrvaldamiseks. Tähtaja määramisel tuleb arvestada rikkumise iseloomu, selle kõrvaldamiseks vajalikke toiminguid ning reovee vastuvõtmisega kaasnevaid riske. Kui isik kõrvaldab nõuetele mittevastavuse ettenähtud tähtaja jooksul, ei ole sellel alusel lepingu ülesütlemine põhjendatud. Punktis 2 sätestatud alus erineb olulisest lepingurikkumisest, kuna see puudutab konkreetselt purgitava reovee omadusi ja nõuetele vastavust. Purgitava reovee püsiva nõuetele mittevastavuse korral ei pea tingimata esinema punktis 3 nimetatud olulist lepingurikkumist. Kui nõuetele mittevastava reovee vastuvõtmine põhjustab vahetu ohu ühiskanalisatsiooni teenuse osutamisele, saab vee-ettevõtja rakendada käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud teenuse viivitamatu peatamise võimalust.
Punkti 3 kohaselt võib lepingu üles öelda, kui ÜVVKS § 47 lõikes 1 nimetatud isik on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud, sealhulgas põhjustanud reoveepuhasti avarii, ega ole rikkumist vee-ettevõtja antud mõistliku aja jooksul heastanud või rikkumise heastamine ei ole võimalik. Säte võimaldab lepingu lõpetada olulise lepingurikkumise korral. Olulise rikkumisega võib olla tegemist eelkõige olukorras, kus isiku tegevus või tegevusetus kahjustab vee-ettevõtja õigustatud huve, ohustab reoveepuhasti nõuetekohast toimimist või põhjustab olulist kahju. Eraldi tuuakse välja reoveepuhasti avarii põhjustamine, kuna sellise tagajärjega rikkumine võib oluliselt häirida reovee puhastamist ning kaasa tuua keskkonnakahju või ohu inimeste tervisele. Avarii põhjustamise korral peab olema tuvastatav põhjuslik seos isikule omistatava lepingurikkumise ja reoveepuhasti avarii vahel. Üksnes avarii toimumine ei anna alust lõpetada lepingut isiku/ga, kelle tegevus ei olnud avarii põhjuseks. Samuti ei saa isikule automaatselt omistada purgimisteenuse osutaja iseseisvast tegevusest või reoveepuhasti tehnilisest rikkest tulenevaid tagajärgi.
Üldjuhul peab vee-ettevõtja enne lepingu ülesütlemist andma isikule mõistliku tähtaja rikkumise heastamiseks. Samas võib olulise lepingurikkumise tagajärg olla selline, mida ei ole võimalik heastada. Näiteks ei pruugi olla võimalik kõrvaldada juba toimunud reoveepuhasti avarii tagajärgi selliselt, et taastuks lepingu nõuetekohase täitmise võimalus või vee-ettevõtja põhjendatud usaldus selle vastu. Sellisel juhul ei ole rikkumise heastamiseks tähtaja andmine põhjendatud ning lepingut võib üles öelda ka juhul, kui rikkumise heastamine ei ole võimalik.
Lepingu ülesütlemisel tuleb igal juhul hinnata rikkumise raskust, selle asjaolusid ja tagajärgi ning järgida proportsionaalsuse põhimõtet.
Punkti 4 kohaselt võib lepingu üles öelda, kui nõuetele vastava purgimisteenust osutava sõidukiga ei ole korduvalt võimalik ohutult pääseda reovee kogumismahuti juurde. ÜVVKS § 47 lõike 9 kohaselt peab reovee kogumismahuti asukoht olema purgimisteenust osutavale sõidukile ligipääsetav. Nimetatud nõue on vajalik teenuse ohutuks ja nõuetekohaseks osutamiseks. Purgimiseks kasutatava sõiduki juurdepääs võib olla takistatud näiteks juurdepääsutee ebapiisava kandevõime, tee mõõtmete, ohtliku pinnase või muude asjaolude tõttu, mis ei võimalda kogumismahutit ohutult teenindada. Vee-ettevõtjalt ega purgimisteenuse osutajalt ei saa nõuda teenuse osutamist olukorras, kus see võib ohustada töötajate elu või tervist või kahjustada sõidukit või muud vara. Lepingu ülesütlemise eelduseks on ohutu juurdepääsu puudumise korduvus. See tähendab, et üksik või ajutine takistus ei anna üldjuhul alust lepingu lõpetamiseks. Näiteks võivad juurdepääsu ajutiselt takistada ilmastikuolud, teetööd või muud mööduvad asjaolud. Korduva ligipääsutakistuse korral tuleb hinnata, kas takistus on kõrvaldatav ning kas teenuse osutamist on võimalik jätkata. Lepingu ülesütlemine on põhjendatud eelkõige juhul, kui ohutu juurdepääsu puudumine takistab korduvalt teenuse nõuetekohast osutamist ning probleemi ei ole võimalik mõistlikult lahendada. Lepingu ülesütlemisel tuleb järgida käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud etteteatamise kohustust ning nimetada ülesütlemise alus ja lepingu lõppemise kuupäev.
Punktiga 16 täiendatakse ÜVVKSi § 48 lõiget 2.
Muudatusega täpsustatakse purgimisteenusele ühiskanalisatsiooniteenusega sama kuupmeetripõhise tasu kohaldamise tingimusi, sidudes soodsama tasu kohaldamise isiku rahvastikuregistrijärgse elukohaga. Edaspidi kohaldatakse ühiskanalisatsiooniteenusega sama tasu üksnes isikule, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht asub selle KOVi üksuse haldusterritooriumil, kus purgimisteenust osutatakse. Muudatuse eesmärk on tagada, et soodustingimustel purgimisteenus kui piirkondlik ühishüve oleks suunatud eelkõige selle KOVi elanikele, kelle registreeritud elukoht on seotud KOVi tulubaasi kujunemisega. KOVi tulubaasist rahastatakse muu hulgas kohaliku elukeskkonna ja avalike teenuste korraldamist. Seetõttu on põhjendatud siduda soodsama tasu kohaldamine KOVi elanikega, lähtudes ühishüve rahastamise ja kulude solidaarsuse põhimõttest. Rahvastikuregistrisse kantud elukoht on seejuures objektiivne ja kontrollitav kriteerium, mille alusel saab määrata isiku seotuse konkreetse KOViga.
Muudatus ei mõjuta purgimisteenuse osutamise koha määramist käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel. Nimetatud säte lähtub purgimisteenuse vajaduse tekkimise asukohast, mitte isiku registreeritud elukohast. Registreeritud elukoha tingimus lisatakse üksnes ühiskanalisatsiooniteenusega sama tasu kohaldamiseks. Seega võib isik vajada purgimisteenust ka sellises KOVi üksuses, kus tal ei ole registreeritud elukohta, kuid sellisel juhul ei ole vee-ettevõtjal kohustust kohaldada talle ühiskanalisatsiooniteenusega sama tasu. Purgimisteenust on võimalik saada vabaturu tingimustel. Muudatusega ei piirata isiku õigust kasutada purgimisteenust, vaid piiritletakse seadusest tuleneva soodsama tasu kohaldamise kohustust. Eristamine on põhjendatud eesmärgiga suunata piirkondliku ühishüvega kaasnevad soodustused selle KOVi elanikele, kelle registreeritud elukoht on seotud asjaomase omavalitsuse tulubaasiga.
Maksimaalne purgitava reovee kogus, mille puhul rakendatakse isikule purgimisteenuse osutamisel ühiskanalisatsiooniteenuse hinda, on kuni 120 liitrit iga sellel aadressil registreeritud elukohta omava inimese kohta päevas. Selle lävendi aluseks on elanike reovee eriäravool standardi EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“ kohaselt. Nimetatud koguse ületamisel tuleb isikul purgitava reovee eest tasuda vabaturu hinda.
120-liitrise koguselise ööpäevase piirangu rakendamisel tuleb arvestada purgimisteenuse tegeliku osutamise sagedusega. Päevamäär ei tähenda, et soodustingimustel saab teenust kasutada üksnes 120 liitri ulatuses ühe purgimiskorra kohta, vaid päevamäära kasutatakse soodustingimustel osutatava purgimisteenuse koguse arvestamise alusena. Koguse arvestamisel võetakse arvesse purgimiskordade vahelist ajavahemikku ning sellel aadressil registreeritud elukohta omavate isikute arvu. Koguse 120 liitrit inimese kohta päevas ületamisel rakendub vabaturu hind. Selline käsitlus on kooskõlas purgimisteenuse olemusega, kuna teenust osutatakse kuni kaks korda kalendrikuus ning kogumismahuti peab olema kavandatud vähemalt kahe nädala jooksul tekkiva reovee kogumiseks.
Näiteks nelja registreeritud elanikuga elukohas on arvestuslik reoveekogus 480 liitrit ööpäevas. Kui purgimiskordade vahe on 14 päeva, on selle perioodi arvestuslik kogus 6,72 m³.
Punktidega 17 ja 18 muudetakse ÜVVKSi § 49 pealkirja (lisatakse viide purgimisteenusele) ning täiendatakse lõiget 4. ÜVVKSi § 49 reguleerib ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse tasude erisusi. Muudatusega laiendatakse regulatsiooni lõiget 4 (reostusgrupi määramine) ka ÜVVKSi § 47 alusel ühiskanalisatsiooniteenuse hinnaga purgitavale reoveele. Muudatused lähtuvad üldisest põhimõttest, mille kohaselt kohaldatakse ÜVVKSi § 47 alusel ühiskanalisatsiooniteenuse hinnaga osutatavale purgimisteenusele ühiskanalisatsiooniteenuse nõudeid. Samuti võimaldatakse reoveele määrata reostusgrupp lisaks keskmistatud proovile ka kindlas proportsioonis võetud kahe või enama punktproovi analüüsitulemuste arvutusliku aritmeetilise keskmise tulemuse alusel.
Kehtiva ÜVVKSi § 49 lõike 4 teine lause sätestab, et reoveele määratakse reostusgrupp keskmistatud proovi alusel. Praktikas on ilmnenud, et esindusliku keskmistatud proovi võtmine on keeruline ning sageli tehniliselt teostamatu. Lisaks ei pruugi keskmistatud proov tagada piisavat esinduslikkust, et selle alusel reostusgruppi määrata pikemaks ajaks, kuna 24 h keskmine proov iseloomustab tarbija/isiku reovett üksnes selle 24 h perioodi vältel, kuid mitte pikema aja jooksul. Punktproovide aritmeetilised keskmised on esinduslikud reostustaseme ja reostusgrupi määramiseks. Ka tarbija/isiku seisukohalt annab punktproovide keskmiste kasutamine pikemaajalisema kindluse reostusgrupi kohta, sest see ei muutu üleöö ühe proovi põhjal, vaid kujuneb erinevatel ajahetkedel võetud punktproovide tulemustest, kusjuures iga järgnev punktproov mõjutab tulemust ning asendab kõige vanema võetud punktproovi tulemuse. Seega kui tarbimiskohas või isiku kinnisasjal, kus kasutatakse reovee käitluseks kogumismahutit, tehakse tegevusi, mis reostusnäitajate taset püsivalt langetavad, peegeldub see ka mitmes punktproovis ning lõpuks tarbija/isiku reostusgrupi muutumises. Üksiku punktproovi tulemus reostusgrupi muutust kaasa ei too. Ka ÜVVKSi § 38 alusel reovee (ajutiselt/püsivalt) nõuetele mittevastavust hinnatakse punktproovide alusel. Seega muudetakse reostusgrupi määramine lihtsamaks, ennustatavamaks ja pikemas ajas esinduslikumaks.
Punktiga 19 täiendatakse ÜVVKSi § 49 lõigetega 41 ja 42. Paragrahvi 49 täiendamise eesmärk on täpsustada reovee reostusgrupi määramisega seotud proovivõtmise ja analüüsimise nõudeid ning reguleerida nende toimingutega seotud kulude kandmist, tagada reovee reostusgrupi määramiseks võetavate proovide usaldusväärsus ja võrreldavus ning vähendada vaidlusi reovee, sh purgitava reovee, reostusgrupi määramise üle. Reostusgrupp võib mõjutada ühiskanalisatsiooni teenuse eest tasumise tingimusi, mistõttu peab reostusgrupi määramise aluseks olev proov olema võetud ja analüüsitud nõuetekohaselt. Reostusgrupi määramisel võib kasutada vaid nõuetekohaselt võetud ja analüüsitud proovide analüüsitulemusi.
Lõikega 41 sätestatakse, et reovee reostusgrupi määramise eesmärgil võib proovi võtta üksnes veeseaduse § 243 lõike 5 alusel reovee valdkonnas atesteeritud isik ning proov tuleb analüüsida laboris, mis on asjaomaste näitajate määramiseks akrediteeritud. Proovi võtmisel tuleb järgida veeseaduse § 236 lõike 7 alusel kehtestatud reoveest proovi võtmise meetodeid. Nõuete eesmärk on tagada reostusgrupi määramise aluseks olevate proovide nõuetekohasus ja analüüsitulemuste usaldusväärsus.
Lõikega 42 sätestatakse, et reostusgrupi määramiseks võetava proovi võtmise ja analüüsimise kulude kandmine lepitakse kokku vee-ettevõtja ja ühiskanalisatsiooni teenuse tarbija või § 47 lõikes 1 nimetatud isiku vahel. Kuna kehtiv seadus kulude kandjat ei määra, antakse muudatusega pooltele selge õiguslik alus kulude kandmises kokku leppida. Muudatusega ei kehtestata seega ühepoolselt kohustust kanda nimetatud kulud ühele poolele, vaid jäetakse kulude jaotus poolte kokkuleppeks, arvestades konkreetse teenuse osutamise ja proovi võtmise asjaolusid.
3.4. Eelnõu §-ga 4 muudetakse veeseadust, nähes ette reovee kohtkäitluse ja äraveo andmete esitamise eFTI platvormi kaudu.
Muudatuse eesmärk on ühtlustada purgimisteenuse osutamisega seotud andmete esitamist, vähendada samade andmete korduvat küsimist ning parandada nende kättesaadavust KOVi riikliku järelevalve ja EHRi andmete korrastamise eesmärgil. Andmed edastatakse eFTI platvormilt eFTI värava kaudu EHRi. eFTI platvormi ja eFTI värava mõisted ning nendevahelise andmevahetuse üldine raamistik tulenevad autoveoseadusest ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2020/1056. Muudatus põhineb 2025. aastal Keskkonnainvesteeringute Keskuse tellimusel Ernst & Young Balticu koostatud purgimise andmevoogude digilahenduse ärianalüüsil, milles võrreldi keskse andmeteenuse, andmelaua, eraldi andmekogu ja infosüsteemide automatiseeritud andmevahetuse lahendusi. Eelnõus valitud lahenduses kasutatakse eFTI platvorme andmete esitamiseks, eFTI väravat turvalise andmevahetuse vahendajana ning EHRi järelevalveks vajalike andmete salvestamiseks ja seostamiseks kohtkäitlussüsteemi andmetega. EHRi kantakse õigusaktis määratud reovee kohtkäitluse ja äraveo andmed, mitte purgija kogu lepinguline ega äriline teave. EHRis säilitatakse järelevalveks vajalik struktureeritud purgimistoimingute andmestik, mida kuvatakse kasutajale EHRi juurde loodavas keskses andmelauas (joonis 1).
Joonis 1. Purgimise andmevoogude digilahenduse lihtsustatud skeem (Ernst&Young, 2025 – kohandatud)
Märkus: Purglate andmestik on kavandatud kitsenduste registrisse (KPOIS), kus on vastav klassifikaator juba vajalikul kujul olemas.
2027. aastal viiakse ellu purgimise erijuhu jaoks e‑veoselehe arendus – veoseleheteenust kasutav purgija saaks KOVi nõudel lihtsasti teha vajalikud väljavõtted vastuvõetud reovee ja reoveepuhastile viidud reovee koguste, sageduse ja teenindatud kinnistute kohta, kaasates vajadusel tähelepanekud kohtkäitlussüsteemi seisukorra ja ligipääsetavuse kohta. Arendustööde raames teostatakse samuti EHRi API-teenuse välja töötamine veoselehe andmete liidestamiseks EHRiga läbi eFTI värava. Selline lahendus võimaldab seostada reovee äraveo ja purgimissõlmes üleandmise toiminguandmed ehitisregistrisse kantud kohtkäitlussüsteemidega ning vähendada kohalike omavalitsuste ja purgimisteenuse osutajate halduskoormust.
Elektrooniline andmete esitamise kord rakendub 2028. aastal peale arendustööde valmimist. Autoveoseaduse § 29 lõigete 3 ja 4 kohaselt on purgimisteenuse osutajal juba kehtiva õiguse alusel kohustus koostada veodokument. Purgimisteenuse osutaja esitab edaspidi iga reovee äraveo kohta nõutud andmed eFTI platvormi kaudu ning need edastatakse eFTI värava vahendusel EHRi. EHRis seostatakse järelevalveks ja andmete korrastamiseks vajalikud toiminguandmed kohtkäitlussüsteemi andmetega. KOV saab kasutada neid andmeid reovee äraveo ja purgimissõlmes üleandmise kontrollimiseks ilma purgijale samade andmete kohta korduvaid päringuid esitamata. Reovee äraveo ja purgimissõlmes üleandmise andmete seostamine aitab hinnata reovee liikumist tekkekohast käitluskohani.
EHRis eristatakse kohtkäitlussüsteemi (1) püsivaid tehnilisi andmeid ning (2) reovee äraveo ja purgimissõlmes üleandmise toiminguandmeid. Tehniliste andmete koosseis täpsustatakse ehitise tehniliste andmete loetelus (lisa 5) ning EHRi põhimääruses sätestatakse toiminguandmete koosseis, andmeandjad, juurdepääs, logimine ja säilitamine. Kui eFTI kaudu saabuvad andmed viitavad registrisse kandmata kohtkäitlussüsteemile või vastuolule EHRi andmetega, käsitatakse neid kontrollimist vajavate tegelike andmetena; need ei muuda automaatselt ehitise õigusliku alusega andmeid. Tehniline ja õiguslik lahendus täpsustatakse EHRi arenduse ning rakendusaktide ettevalmistamise käigus.
Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks VeeS § 104 lõike 7 punkt 3, mille alusel kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjas andmete esitamise nõuded ning täpsustab esitatavate andmete koosseisu. Muudatus on vajalik, kuna eFTI-põhise lahenduse rakendumisel esitatakse andmed üleriigiliselt ühtse andmekoosseisu ja nõuete alusel, mis kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Üleriigilise andmete esitamise korra kehtestamisega tagatakse, et purgimisteenuse osutajad esitavad andmeid ühetaoliste nõuete ja andmekoosseisu alusel sõltumata sellest, millise kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil teenust osutatakse. See on oluline eelkõige purgimisteenuse osutajatele, kes tegutsevad mitme kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil ning kellele eri omavalitsuste kehtestatud andmete esitamise nõuded võivad põhjustada täiendavat halduskoormust. Kohaliku omavalitsuse üksusele jääb õigus kehtestada eeskirjas reovee kohtkäitluse ja äraveo korralduslikke nõudeid VeeS § 104 lõike 7 punktide 1 ja 2 alusel.
Punktiga 2 täiendatakse VeeS § 104 lõigetega 9 ja 10.
Lõikega 9 sätestatakse purgimisteenuse osutaja kohustus esitada iga reovee äraveo kohta reovee kohtkäitluse ja äraveo andmed eFTI platvormi kaudu vastavalt lõike 10 alusel kehtestatud andmekoosseisule. Andmed edastatakse eFTI platvormilt eFTI värava kaudu EHRi, et võimaldada KOVil saada terviklik ülevaade reovee kohtkäitlusest ja äraveost, korrastada EHRi andmeid ning teha riiklikku järelevalvet. Esitatavad andmed võimaldavad tuvastada reovee tekkekoha, äraveo aja ja koguse, teenuseosutaja, sõiduki ning purgimissõlmes üleandmise asjaolud ja seostada need kohtkäitlussüsteemiga. eFTI platvorm töötleb ja teeb kättesaadavaks ettevõtja esitatud andmed. eFTI värav vahendab turvalist andmevahetust eFTI platvormi ja EHRi vahel ega ole veoselehtede keskne hoidla. EHRis töödeldakse üksnes veeseaduses sätestatud eesmärkide täitmiseks vajalikku andmekoosseisu. KOV saab EHRi kaudu kasutada andmeid järelevalveks ja kohtkäitlussüsteemide andmete korrastamiseks, ilma et purgijalt tuleks samu andmeid eraldi uuesti küsida. Andmete automatiseeritud kasutamine aitab suunata järelevalvet suurema keskkonnariskiga kohtkäitlussüsteemidele ning parandada riikliku järelevalve tõhusust.
Lõikega 10 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada määrusega reovee kohtkäitluse ja äraveo andmete esitamise nõuded ning täpsustatud andmekoosseis. Volitusnormis määratakse kindlaks esitatavate andmete põhikategooriad, milleks on kohtkäitlussüsteemi, vastuvõetud reovee, kinnistu, purgimisteenuse osutaja ja sõiduki ning reovee purgimissõlmes üleandmise andmed. Ministri määrusega täpsustatakse nimetatud andmekategooriate piires andmete koosseisu ja esitamise nõudeid, arvestades e-veoselehe registri infosüsteemi tehnilisi võimalusi ning andmete kasutamise eesmärke. Andmekoosseisu määramisel tuleb lähtuda eesmärgipärasuse ja võimalikult väheste andmete kogumise põhimõttest. Esitada tuleb üksnes selliseid andmeid, mis on vajalikud reovee kohtkäitluse ja äraveo nõuete täitmise kontrollimiseks või ehitisregistri andmete korrastamiseks. Muudatusega ei kehtestata kohtkäitlussüsteemi omanikele ega valdajatele aruandluskohustust.
Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks VeeS § 104¹ lõige 4, mille kohaselt esitab purgimisteenuse osutaja reovee kohtkäitluse ja äraveo andmeid kohaliku omavalitsuse üksuse nõudmisel või reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja kohaselt. Lõike kehtetuks tunnistamine on seotud VeeS § 104 lõike 9 jõustumisega, millega asendatakse senine kohalik andmete esitamise kord üleriigilise kohustusega esitada andmed eFTI platvormi kaudu eFTI värava vahendusel EHRi. Senise andmete esitamise korra asendamise eesmärk on vältida olukorda, kus purgimisteenuse osutaja peab esitama samu andmeid eraldi mitmele kohaliku omavalitsuse üksusele. Andmete esitamise korra muutmine ei mõjuta kohaliku omavalitsuse üksuse pädevust teha riiklikku järelevalvet ega välista järelevalvemenetluses täiendavate andmete ja dokumentide nõudmist seaduses sätestatud alustel.
Punktiga 4 muudetakse VeeS § 104¹ lõiget 6, viies selles sisalduvad viited kooskõlla eelnõu § 4 punktidega 2 ja 3 tehtavate muudatustega. Kuna VeeS § 104¹ lõikes 4 sätestatud purgimisteenuse osutaja andmete esitamise kohustus asendatakse VeeS § 104 lõikes 9 sätestatud kohustusega esitada reovee kohtkäitluse ja äraveo andmeid eFTI platvormil, muudetakse vastavalt ka kohaliku omavalitsuse üksuse andmete töötlemise õigust reguleeriva sätte viiteid. Muudatusega säilitatakse kohaliku omavalitsuse üksuse õigus töödelda reovee kohtkäitluse ja äraveo andmeid riikliku järelevalve teostamise eesmärgil ka pärast üleminekut üleriigilisele elektroonilisele andmete esitamise korrale. Andmete töötlemise õigus on jätkuvalt seotud seaduses sätestatud ülesannete täitmisega ning andmete töötlemisel tuleb järgida eesmärgipärasuse ja võimalikult väheste andmete kogumise põhimõtet.
Punktiga 5 muudetakse VeeS § 104¹ lõiget 7, piiritledes kohaliku omavalitsuse üksuse dokumendiregistris või andmekogus säilitatavate andmete ulatust. Muudatuse kohaselt hõlmab säilitamise regulatsioon VeeS § 104¹ lõike 2 alusel esitatud purgimisteenuse osutaja majandustegevusteate andmeid ning kohaliku omavalitsuse üksuse reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjas sätestatud andmeid. Muudatus on seotud üleminekuga üleriigilisele elektroonilisele andmete esitamise korrale, mille tulemusel ei esitata reovee kohtkäitluse ja äraveo andmeid enam VeeS § 104¹ lõike 4 alusel kohaliku omavalitsuse üksusele, vaid VeeS § 104 lõike 9 kohaselt e-veoselehe registri infosüsteemi kaudu ehitisregistris. Seetõttu jäetakse lõikest 7 välja viide senisele andmete esitamise kohustusele. Muudatus eristab kohaliku omavalitsuse üksuse dokumendiregistris või andmekogus säilitatavad andmed üleriigilise elektroonilise andmevahetuse kaudu esitatavatest andmetest.
Andmete säilitamise põhimõtteid ja säilitamisaja ülempiiri ei muudeta. Kohaliku omavalitsuse üksus säilitab andmeid nende kogumise eesmärgi täitmiseks vajaliku aja jooksul, kuid mitte kauem kui viis aastat pärast asjaomase tegevuse või kohtkäitlussüsteemi kasutamise lõppemist. Viieaastane tähtaeg on säilitamisaja ülempiir ning kohaliku omavalitsuse üksus võib reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjas kehtestada lühema säilitamisaja. Sellega tagatakse, et andmeid säilitatakse üksnes nende kogumise eesmärgi saavutamiseks vajalikus ulatuses ja ajavahemiku jooksul, vältides sealhulgas isikuandmete põhjendamatult pikaajalist säilitamist.
Punktiga 6 muudetakse VeeS § 250 lõiget 5, täpsustades kohaliku omavalitsuse üksuse riikliku järelevalve pädevust uue andmete esitamise korra rakendumisel. Muudatuse kohaselt teeb kohaliku omavalitsuse üksus riiklikku järelevalvet ka VeeS § 104 lõikes 9 sätestatud andmete esitamise kohustuse ning sama paragrahvi lõike 10 alusel kehtestatud nõuete täitmise üle. Muudatus tagab kohaliku omavalitsuse üksusele õigusliku aluse kontrollida purgimisteenuse osutaja poolt andmete esitamise kohustuse täitmist ka pärast üleminekut elektroonilisele andmeesituskorrale. Riikliku järelevalve pädevus jääb seega kohaliku omavalitsuse üksusele ning andmete esitamise tehnilise lahenduse muutmine ei too kaasa järelevalveülesannete ümberjaotamist.
Punktidega 7 ja 8 muudetakse VeeS § 280¹ pealkirja ja täiendatakse lõikega 2, millega nähakse ette reovee kohtkäitluse ja äraveo andmete esitamise senise regulatsiooni kohaldamise jätkumine kuni üleriigilise elektroonilise andmete esitamise korra rakendumiseni. Eelnõu §-ga 4 tunnistatakse kehtetuks VeeS § 104 lõike 7 punkt 3 ja § 104¹ lõige 4, mille alusel toimub reovee kohtkäitluse ja äraveo andmete esitamine kohaliku omavalitsuse üksuse nõudmisel või tema kehtestatud eeskirja kohaselt. Nimetatud sätted asendatakse VeeS § 104 lõigetega 9 ja 10, mille kohaselt esitab purgimisteenuse osutaja andmed üleriigilise elektroonilise andmevahetuslahenduse kaudu ning andmete esitamise täpsustatud nõuded ja andmekoosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kuigi eelnõu § 4 jõustumine on kavandatud 2028. aasta 1. juulil, sõltub uue andmete esitamise korra rakendamine elektroonilise andmevahetuslahenduse tehnilisest valmimisest ja asjakohase ministri määruse jõustumisest. Seetõttu ei saa välistada olukorda, kus eelnõu § 4 on jõustunud, kuid uus andmete esitamise kord ei ole veel rakendatav. Rakendussätte eesmärk on vältida õigusliku regulatsiooni lünka, mille korral senised andmete esitamise nõuded kaotavad kehtivuse enne, kui neid asendavat elektroonilist andmete esitamise korda on võimalik rakendada. Selline olukord raskendaks kohaliku omavalitsuse üksusel reovee kohtkäitluse ja äraveo nõuete täitmise kontrollimiseks ning ehitisregistri andmete korrastamiseks vajalike andmete kogumist.
Muudatuse kohaselt kohaldatakse kuni uue andmete esitamise korra rakendumiseni 2028. aasta 30. juunil kehtinud veeseaduse redaktsiooni ning nende alusel kehtestatud kohaliku omavalitsuse üksuse eeskirja. See hõlmab reovee kohtkäitluse ja äraveo andmete esitamise kohustust, kohaliku omavalitsuse üksuse õigust esitatud andmeid töödelda ja säilitada ning nende nõuete täitmise üle riikliku järelevalve tegemist. Rakendussäte ei kehtesta purgimisteenuse osutajatele uusi kohustusi, vaid tagab senise regulatsiooni kohaldamise jätkumise üleminekuperioodil. Kohaliku omavalitsuse üksusel säilib võimalus koguda ja kasutada järelevalveks vajalikke andmeid senistel õiguslikel alustel ning purgimisteenuse osutajatel on võimalik jätkata andmete esitamist neile juba kehtestatud nõuete kohaselt. Muudatus tagab regulatsiooni järjepidevuse ja õiguskindluse ning võimaldab minna üleriigilisele elektroonilisele andmete esitamise korrale üle ilma andmete kogumise ja järelevalve õiguslike aluste katkemiseta.
Paragrahvis 5 sätestatakse, et § 4 jõustub 2028. aasta 1. juulil. Hilisem jõustumine on vajalik eFTI platvormide, eFTI värava ja EHRi vahelise andmevahetuse rakendamiseks vajalike tehniliste arenduste ning rakendusaktide ettevalmistamiseks. Kuni § 4 jõustumiseni kohaldatakse VeeS § 104 lõike 7 punkti 3 ja § 104¹ lõike 4 alusel KOVi nõudmisel või eeskirja kohaselt toimivat andmete esitamise korda. Rakendussäte tagab senise korra kohaldamise jätkumise ka juhul, kui § 4 jõustumise ajaks ei ole uus elektrooniline lahendus tehniliselt rakendatav. Selline üleminek võimaldab kohaliku omavalitsuse üksustel koguda riiklikuks järelevalveks ja ehitisregistri andmete korrastamiseks vajalikke andmeid ka enne üleriigilise elektroonilise andmevahetuslahenduse rakendumist. Ühtlasi võimaldab hilisem jõustumine purgimisteenuse osutajatel ja kohaliku omavalitsuse üksustel kohandada oma töökorraldust ning valmistuda uue andmete esitamise korra rakendamiseks.
Seaduseelnõu §-de 1-3 jõustumine on kavandatud 2027. aasta 1. juulile, kuna uue regulatsiooniga kohanemiseks on vajalik üleminekuaeg eelkõige seoses valmidusega menetleda majandustegevusteateid ning kehtestada vastavad nõuded kohalikus eeskirjas. Kohtkäitluse ja äraveo eeskirjade uue volitusnormiga kooskõlla viimiseks on antud täiendav tähtaeg VeeS §-is 2801.
3.5. Eelnõu põhiseaduspärasuse analüüs
3.5.1. Eelnõu §-de 1 ja 2 põhiseaduspärasuse analüüs
Veeseaduse ja ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muudatuste eesmärk on parandada reovee kohtkäitluse ja äraveo korraldust, tagada kohtkäitlussüsteemide nõuetekohasus ja reovee jõudmine puhastisse ning luua kohalikele omavalitsustele paremad võimalused järelevalveks. Muudatused teenivad keskkonna ja inimeste tervise kaitse eesmärke, mis seonduvad põhiseaduse (PS) §-dega 5 ja 53 ning riigi kohustusega kaitsta elu ja tervist. Eelnõu riivab eelkõige PS §-s 31 tagatud ettevõtlusvabadust, §-s 32 tagatud omandipõhiõigust ning §-st 19 tulenevat üldist tegevusvabadust. Kohtkäitluse ja purgimise andmete kogumine puudutab ka PS §-s 26 kaitstud eraelu puutumatust ning isikuandmete kaitset. KOVile pandavad kohustused on asjakohased PS § 154 ning riikliku ülesande korral PS § 154 lõike 2 teise lause seisukohast. Riived peavad vastama PS § 11 proportsionaalsuse nõudele ja põhiõigusi piiravad olulised tingimused peavad tulenema seadusest.
VeeS § 104 lõikega 7 täpsustatakse KOVi reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja volitusnormi. Eeskirjas saab kehtestada seaduses määratletud valdkondade kohaseid nõudeid kohtkäitlussüsteemidele ja reovee käitlemisele, mis arvestavad kohalikke keskkonnatingimusi ning õigusaktides sätestatud nõudeid, sealhulgas täpsustada majandustegevusteates esitatavaid veovahendi ja purgimissõlme andmeid ning kohtkäitluse ja äraveo andmete esitamist, töötlemist ja säilitamist. Volitus ei anna KOVile õigust kehtestada tegevusloa kohustust, ega lisada majandustegevusteatele seaduses nimetamata andmekategooriaid. Olulised põhiõiguste piirangud peavad tulenema seadusest.
VeeS § 104¹ lõike 2 kohaselt peab purgimisteenust osutada sooviv ettevõtja esitama asjaomasele KOVile majandustegevusteate. Tegemist on majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) kohase teatamiskohustuse, mitte tegevusloa või KOVi antava registreeringuga. Kohustus riivab PS §-s 31 tagatud ettevõtlusvabadust, sest ettevõtja peab esitama enne tegevuse alustamist teabe enda, kasutatava veovahendi ja kavandatud purgimissõlme kohta. KOV registreerib teate oma dokumendiregistris, kuid ei anna selle alusel tegevusluba. Purgimissõlme nimetamine teates ei anna õigust seda kasutada ning selle kasutamise lepingu olemasolu tõendamine ei ole teatamise eeltingimus. Teate esitamine igale KOVile, mille territooriumil ettevõtja soovib teenust osutada, suurendab mitmes piirkonnas tegutseva ettevõtja halduskoormust. Erinevalt tegevusloa lahendusest ei sõltu ettevõtja tegevuse alustamine aga KOVi eelnevast loamenetlusest või kaalutlusotsusest.
Purgimisteenuse osutaja suhtes kehtivate nõuete täitmist kontrollitakse eelnõu kohaselt riikliku järelevalve käigus. VeeS § 250 lõike 5 muudatusega nähakse ette KOVi pädevus kontrollida kohtkäitluse ja äraveo eeskirja ning § 104¹ lõikes 2 sätestatud nõuete täitmist. Kavandatav regulatsioon ei näe ette majandustegevusteate alusel registreeritud tegevuse peatamist ega registreeringu kehtetuks tunnistamist. Purgimisteenuse osutamise nõuete täitmine tagatakse KOV teostatava riikliku järelevalve kaudu, mille käigus tuleb järgida kohaldatavate järelevalvemeetmete õiguslikke aluseid, proportsionaalsuse põhimõtet ja haldusmenetluse nõudeid. Majandustegevusteate registreerimine ei tähenda teenuseosutaja tegevuse nõuetele vastavuse sisulist kontrollimist ega kinnita kõigi õigusaktides sätestatud nõuete täitmist.
VeeS § 104¹ alusel KOVile pandav kohustus korraldada purgimisteenus olukorras, kus piirkonnas puudub teenuseosutaja ning ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalus, teenib kohaliku elukeskkonna, tervise ja keskkonna kaitset. Kohustus on seotud KOVi ülesandega korraldada veevarustust ja kanalisatsiooni. PS § 154 aspektist tuleb siiski arvestada, et tegemist on olemuselt kohaliku ülesande täpsustamisega.
VeeS § 104¹ lõiked 2–7 loovad õigusliku aluse majandustegevusteate andmete ning KOVi nõudmisel või eeskirja kohaselt esitatavate reovee kohtkäitluse ja äraveo andmete töötlemiseks. Andmete kogumise eesmärk on eeskätt KOVi ülevaade teenuseosutajatest, ehitisregistri (EHR) andmete korrastamine ja riiklik järelevalve. Andmete töötlemise õiguslikku alust tuleb hinnata isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 6 lõike 1 punktide c ja e ning lõike 3 alusel, lähtudes konkreetsest seadusjärgsest kohustusest või avalikes huvides täidetavast ülesandest. Paragrahvi 104¹ lõikes 5 on KOV määratud vastutavaks töötlejaks teate- ning kohtkäitluse ja äraveo andmete suhtes. See ei määra automaatselt EHRi andmete ega teiste osaliste andmetöötluse vastutust. Lõigetes 6 ja 7 on sätestatud andmete kasutamise eesmärgid ning säilitamise ülempiir: andmeid, mida ei kanta EHRi, säilitatakse eesmärgi täitmiseks vajaliku aja jooksul, kuid mitte kauem kui viis aastat pärast asjaomase tegevuse või kohtkäitlussüsteemi kasutamise lõppu. Seaduses sätestatud ülempiir ei ole kohustus säilitada kõiki andmeid maksimaalse aja jooksul.
KOVi eeskirjaga võib täpsustada seaduses nimetatud veovahendi ja purgimissõlme andmete koosseisu ning kohtkäitluse ja äraveo andmete esitamist, töötlemist ja säilitamist seaduses määratud piirides. Määrusandlusega ei või laiendada isikuandmete töötlemise eesmärke ega luua piiramatuid uusi andmete esitamise kohustusi. KOV peab tagama IKÜM artiklis 5 sätestatud eesmärgipärasuse, minimaalsuse, õigsuse ning säilitamise piirangu põhimõtete järgimise. Veebilehel avaldatav teave purgimisteenuse osutajate kohta peab piirduma teenuse leidmiseks vajalike andmetega, eelkõige teenuseosutaja nime ja kontaktandmetega; füüsilisest isikust ettevõtja puhul tuleb vältida ebavajalike kontaktandmete avaldamist. Eraldi tuleb tagada, et teenuse tellijate ning konkreetsete äraveotoimingutega seotud isikuandmeid ei avalikustataks.
EhSRS § 26 lõigete 10 ja 11 alusel EHRis kohtkäitlussüsteemide andmete korrastamine ei loo uut ehitusloa kohustust ega tõenda süsteemi õigusvastasust senise registrikande puudumise tõttu. 2030. ja 2033. aasta tähtajad võimaldavad järkjärgulist täitmist. Registriandmed peavad olema täielikud ja õiged ning puudutatud isikul peab olema võimalik neid parandada.
Eelnõuga kavandatud VeeS-i ja EhSRS-i muudatused peavad vastama PS §-st 11 tulenevale proportsionaalsuse põhimõttele, mille kohaselt peavad põhiõigusi piiravad meetmed olema taotletava eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Muudatuste peamine eesmärk on tagada reovee nõuetekohane kogumine, äravedu ja puhastamine, vältida pinna- ja põhjavee saastumist ning kaitsta inimeste tervist. Samuti soovitakse parandada ülevaadet kasutatavatest kohtkäitlussüsteemidest ja purgimisteenuse osutamisest ning tõhustada nõuete täitmise üle tehtavat järelevalvet. Need on põhiseaduslikult kaalukad avalikud huvid, mis võivad õigustada ettevõtlusvabaduse, omandipõhiõiguse, üldise tegevusvabaduse ja eraelu puutumatuse piiranguid.
Sobivus
Kavandatud meetmed aitavad kaasa eelnõu eesmärkide saavutamisele. VeeS § 104 lõike 7 täpsustatud volitusnorm annab KOVile selgema aluse kehtestada piirkondlikke kohtkäitluse ja äraveo nõudeid ning vähendab ohtu, et eeskirjaga kehtestatakse seadusliku aluseta põhiõiguste piiranguid. VeeS § 104¹ lõike 2 majandustegevusteate kohustus võimaldab KOVil saada ülevaate tema territooriumil tegutseda soovivatest purgimisteenuse osutajatest, kasutatavatest sõidukitest ja kavandatud reovee üleandmiskohtadest. Selline teave aitab suunata järelevalvet ning selgitada teenuse kättesaadavust. Erinevalt tegevusloast ei tõenda majandustegevusteade enne tegevuse alustamist purgimissõlme kasutamise õigust ega taga iseseisvalt reovee nõuetekohast üleandmist. Sobivuse hindamisel piisab siiski sellest, et meede aitab eesmärgi saavutamisele kaasa; seda eesmärki toetavad ka materiaalsed nõuded ja järelkontroll.
KOVi õigus nõuda purgimisteenuse osutajalt reovee kohtkäitluse ja äraveo andmeid ning kasutada neid EHRi andmete korrastamiseks ja riiklikuks järelevalveks võimaldab kontrollida reovee tekkimise, äraveo ja üleandmise seoseid. EhSRS § 26 lõike 10 kohane kanalisatsioonisüsteemide andmete korrastamine EHRis täiendab seda ülevaadet. Nõuete täitmise kontroll KOVi poolt on sobiv vahend võimalike rikkumiste tuvastamiseks ja keskkonnaohu ennetamiseks. Purgija teatamiskohustus ja andmete kogumine moodustavad seega koos järelevalvega meetmete kogumi, mis aitab kaasa reovee nõuetekohasele käitlemisele.
Vajalikkus
Kavandatud meetmete vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada, et sama eesmärgi saavutamiseks tuleb eelistada ettevõtlusvabadust vähem piiravat, kuid võrreldavalt tõhusat vahendit. Majandustegevusteate esitamise kohustus on varem kavandatud tegevusloast leebem abinõu: ettevõtja tegevuse alustamine ei eelda KOVi eelnevat nõusolekut, reovee üleandmise lepingu esitamist ega viie tööpäeva pikkuse loamenetluse läbimist. Kui peamine eesmärk on saada ülevaade piirkonnas tegutsevatest ettevõtjatest ja kavandatud üleandmiskohtadest ning võimaldada riskipõhist järelevalvet, on teatamiskohustus selleks sobiv ja tegevusloaga võrreldes vähem piirav vahend. Üksnes vabatahtlik teavitamine ei tagaks sama kindlalt KOVile vajalikku ajakohast ülevaadet. Teate esitamine igale asjaomasele KOVile võib küll dubleerida ettevõtja kohustusi, kuid eelnõu kohaselt puudub esialgu ühtne üleriigiline esitamise lahendus. Edaspidi on põhjendatud hinnata andmete ühekordse esitamise võimalusi MTRis.
Teatamiskohustus ei võimalda enne tegevuse algust sisuliselt kontrollida kõiki reovee nõuetekohase üleandmise eeldusi. Seetõttu peab eesmärgi saavutamiseks toimima ka nõuete täitmise järelevalve. VeeS § 250 lõike 5 alusel tehtava kontrolli ja muude seaduslike järelevalvemeetmete vajalikkust tuleb hinnata konkreetse ohu või rikkumise asjaoludest lähtudes. KOV peab eelistama abinõusid, mis kõrvaldavad rikkumise tõhusalt ja piiravad ettevõtja õigusi võimalikult vähe.
Reovee kohtkäitluse ja äraveo andmete kogumise vajalikkust põhjendab asjaolu, et üksnes EHRis olemasolevad ehitiste andmed ei võimalda kontrollida, kas kohtkäitlussüsteemis tekkiv ja kogutav reovesi jõuab nõuetekohaselt puhastisse. Selleks on vaja seostada kohtkäitlussüsteemid konkreetsete äraveo- ja üleandmistoimingutega. Samas tuleb andmete kogumisel eelistada olemasolevate andmekogude ja andmevahetuslahenduste kasutamist ning vältida andmete korduvat küsimist. Purgimisteenuse osutajalt võib nõuda üksnes seaduses nimetatud ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid. Samuti peab isikuandmete säilitamise kestus sõltuma nende tegelikust vajadusest. Seaduses sätestatud viieaastast säilitamistähtaega tuleb käsitada ülempiirina, mitte kohustusena säilitada kõiki andmeid igal juhul maksimaalse tähtaja jooksul.
Andmete kogumise territoriaalse ulatuse vajalikkust tuleb hinnata Eesti põhjavee kaitse vajadusest, mitte üksnes direktiivi vähemalt 1000 ie-ga aladele seatud miinimumnõudest lähtudes. Üksnes suuremate reoveekogumisalade hõlmamine jätaks välja suure osa hajaasustuses kasutatavatest süsteemidest ega võimaldaks seal reovee liikumist ja teenuse kättesaadavust piisavalt kontrollida.
Mõõdukus
Kavandatud meetmete mõõdukuse hindamisel tuleb võrrelda ettevõtlusvabaduse ja teiste põhiõiguste riive intensiivsust avaliku huviga kaitsta keskkonda ja inimeste tervist. Majandustegevusteate esitamine enne purgimisteenuse osutamist tekitab ettevõtjale andmete koostamise ja esitamise kohustuse, kuid ei alluta tema turule sisenemist KOVi eelnevale loale. Teates esitatavad andmed on seotud ettevõtja tuvastamise, veovahendi ja kavandatud purgimissõlmega. Selline koormus on kaaluka keskkonna- ja tervisekaitse eesmärgi kõrval mõõdukas. Arvestada tuleb siiski, et mitmes KOVi üksuses tegutsev ettevõtja peab esitama eraldi teate igale asjaomasele KOVile. Riive mõõdukust toetab seetõttu andmete koosseisu piiritlemine, täpsustavate nõuete selgus ning juba olemasolevate andmete korduva küsimise vältimine.
Erinevalt tegevusloa lahendusest ei kaasne eelnõuga registreeringu peatamise või kehtetuks tunnistamise riski kui eraldi tegevusloast tulenevat ettevõtlusvabaduse riivet. See vähendab kavandatava regulatsiooni invasiivsust. Samas võivad purgimisteenuse osutamise materiaalsete nõuete täitmiseks kohaldatavad järelevalvemeetmed piirata ettevõtja tegevust. Nende meetmete mõõdukus sõltub konkreetsest õiguslikust alusest, rikkumise raskusest, keskkonna- ja terviseohust ning vähem piiravate abinõude olemasolust. Majandustegevusteate esitamise nõude rikkumist ei saa samastada tõendatud keskkonnaohuga.
Isikuandmete töötlemisega kaasnev PS §-s 26 kaitstud eraelu puutumatuse riive on põhjendatav juhul, kui töötlemine on eesmärgipärane ja piirdub vajalike andmetega. VeeS § 104¹ lõigete 2 ja 4 alusel kogutakse majandustegevusteate ning reovee kohtkäitluse ja äraveo andmeid ning neid kasutatakse KOVi seadusjärgsete ülesannete täitmiseks. Andmete hulgas võib olla füüsilisest isikust ettevõtjate, kinnistu omanike või valdajate ning teenuseosutajate esindajate isikuandmeid. KOVi veebilehel avaldatavate teenuseosutajate andmete ulatus peab jääma teenuse osutamisega seotud avaliku infovajaduse piiridesse. Säilitamise kuni viieaastane ülempiir on seotud asjaomase tegevuse või kohtkäitlussüsteemi kasutamise lõppemisega; selle tähtaja piires tuleb hinnata iga andmeliigi tegelikku säilitamisvajadust. Andmetöötluse mõõdukus eeldab samuti juurdepääsu piiramist, andmete õigsuse tagamist ja võimalust ebaõigeid andmeid parandada.
EhSRS-i muudatustega kaasnev põhiõiguste riive on suhteliselt väike, kuna kohtkäitlussüsteemide andmete korrastamine ja seni registrisse kandmata süsteemide kajastamine EHRis ei too iseenesest kaasa täiendavat ehitusloa kohustust ega piira olemasoleva süsteemi kasutamist. Muudatustega parandatakse eelkõige olemasolevate süsteemide kohta käiva teabe usaldusväärsust ja kättesaadavust. Samuti on andmete korrastamiseks ette nähtud pikad üleminekuajad, mis võimaldavad ülesannet täita järk-järgult. Mõõdukuse tagamiseks peavad registrisse kantavad andmed olema õiged ja vajalikud ning puudutatud isikul peab olema võimalus ebaõigeid andmeid parandada. Seetõttu on andmete korrastamisest saadav keskkonna- ja tervisekaitseline kasu suurem kui sellega kaasnev võimalik omandipõhiõiguse ja eraelu puutumatuse riive.
Eraldi tuleb arvestada KOVi enesekorraldusõigust ja rahastamisega seotud põhiseaduslikke nõudeid. Purgimisteenuse kättesaadavuse korraldamine ja reovee kohtkäitluse üle järelevalve tegemine on sisuliselt seotud KOVi seniste veevarustuse ja kanalisatsiooni korraldamise ülesannetega. Seejuures ei tähenda purgimisteenuse korraldamise kohustus, et KOV peaks teenust ise osutama. KOV saab valida sobiva korraldusliku lahenduse, arvestades kohalikke tingimusi. Selline otsustusruum vähendab sekkumist KOVi enesekorraldusõigusesse. Samas tuleb hinnata uute ülesannete tegelikku mahtu ja nendega kaasnevaid kulusid. Kui mõni kavandatud kohustus kujutab endast olemuslikult uut riiklikku ülesannet, tuleb selle täitmise kulude katmine tagada riigieelarvest PS § 154 lõike 2 teise lause kohaselt. Kohaliku ülesande täpsustamise korral tuleb samuti arvestada KOVi võimekusega täita talle pandud ülesandeid.
Eeltoodust tulenevalt on VeeS-i ja EhSRS-i muudatused taotletavate keskkonna- ja tervisekaitseliste eesmärkide saavutamiseks sobivad ning vajalikud. Majandustegevusteate kohustus piirab ettevõtlusvabadust vähem kui eelnevalt kavandatud tegevusluba, sest KOV ei otsusta enne majandustegevuse alustamist teenuse osutamise õiguse andmist. Koos täpsustatud kohtkäitlusnõuete, andmete kogumise ja riikliku järelevalvega võimaldab teatamiskohustus saavutada vajalikku ülevaadet purgimisteenuse osutamisest. Põhiõiguste riived on mõõdukad, kui KOV ei laienda määrusega seaduses sätestatud kohustusi, välditakse ettevõtjalt andmete ebavajalikku korduvat nõudmist, järelevalvemeetmeid rakendatakse proportsionaalselt ning isikuandmete töötlemisel järgitakse IKÜMi põhimõtteid. KOVile pandud ülesannete täitmisel tuleb ühtlasi arvestada PS §-st 154 tulenevate nõuetega. Neil eeldustel on muudatused põhiseadusega kooskõlas.
3.5.2. Eelnõu § 3 põhiseaduspärasuse analüüs
ÜVVKS muudatustega täpsustatakse purgimisteenuse korraldamise kohustust ning laiendatakse purgitava reovee saastatuse kontrollile, nõuetele vastavuse hindamisele, piirväärtusi ületava reostuse tasule ja lepingu täitmise peatamisele või ülesütlemisele ühiskanalisatsiooniteenusega võrreldavaid reegleid. Samuti eristatakse ühiskanalisatsiooniteenusega sama tasu kohaldamisel registreeritud elukoha alusel isikute rühmi ja määratakse soodushinnaga teenuse kogus. Põhiseaduslikud puutumused on seetõttu osalt erinevad: keskkonna- ja tervisekaitse, teenuse kättesaadavus, vara ja lepinguvabadus, võrdsuspõhiõigus ning eraelu kaitse.
Reovee koostise kontrollimiseks ning reoveepuhasti tõrgeteta töö tagamiseks kavandatud ÜVVKS §-de 37, 38, 47¹, 47² ja 49 muudatused riivavad eelkõige PS §-st 19 tulenevat üldist tegevusvabadust ja §-s 32 kaitstud varalisi õigusi, teatud juhtudel ka §-s 31 tagatud ettevõtlusvabadust. Riive eesmärk on tagada puhastusseadmete toimimine, vältida ülemäärast reostuskoormust, kaitsta keskkonda ja inimeste tervist ning tagada elutähtsa teenuse toimepidevus. Kuna purgitav reovesi jõuab samasse reoveepuhastisse nagu ühiskanalisatsiooni kaudu juhitav reovesi, on saastatuse kontrolli ja nõuetele vastavuse põhimõtete ühtlustamine nende eesmärkide saavutamiseks sobiv.
Vajalikkust toetab asjaolu, et üksnes üldine reovee nõuetekohase käitlemise kohustus ega tagantjärele kahju hüvitamine ei võimalda sama tõhusalt ennetada puhastile või keskkonnale tekkivaid kahjustusi. Mõõdukust toetavad atesteeritud proovivõtja ja akrediteeritud labori nõuded, proovitulemuste kontrollitavus ning lepingus kokkulepitud leebemate piirväärtuste arvestamine seaduses lubatud ulatuses. Piirväärtusi ületava reostuse tasu peab olema seotud reostuskoormuse ja seaduses ette nähtud hinna kujundamise korraga; seda ei saa käsitada piiranguteta karistusliku rahalise kohustusena. Tasu õiguslik olemus ja arvutamise alus peavad olema piisavalt selged.
ÜVVKS § 37 lõikega 6¹ antav vee-ettevõtja esindaja õigus tutvuda kogumismahutiga riivab PS §-s 32 kaitstud omandipõhiõigust ning olenevalt mahuti asukohast PS §-s 33 tagatud kodu puutumatust ja §-s 26 kaitstud eraelu. Kontrolli eesmärk on tuvastada reovee koostist ning kogumismahuti lekkekindlust, mis on õiguspärane ja keskkonnakaitse seisukohast vajalik. Normi tuleb siiski tõlgendada kitsalt: see ei anna vee-ettevõtjale üldist õigust siseneda eluruumi, kõrvalistesse ruumidesse või kinnisasjale tahtevastaselt. Vee-ettevõtja lepingulist kontrolli tuleb eristada riiklikust järelevalvest ning sunnimeetmetest, milleks peab olema eraldi seaduslik alus.
ÜVVKS § 47 lõike 2 muudatus võimaldab kohaldada purgimisteenuse korraldamise korda elukohas tekkivale reoveele ka tööstus- või tootmisettevõtjaga samal kinnistul, kui reovesi kogutakse ettevõtlustegevuse reoveest eraldi. Eristus lähtub reovee tekkimise laadist, mitte ainuüksi sellest, kes kinnistut kasutab, ning vähendab põhjendamatut ebavõrdset kohtlemist. ÜVVKS § 47 lõigete 5 ja 9 kohased erandid vee-ettevõtja korraldamiskohustusest teenivad eesmärki välistada soodustingimustega teenuse kohustus olukorras, kus isikul on tegelik võimalus ühiskanalisatsiooniga liituda või teenuse osutamine on nõuetele mittevastava juurdepääsu tõttu võimatu. Neid erandeid tuleb kohaldada kooskõlas § 47 lõike 1 isiku asukohapõhise lähtekohaga ja proportsionaalselt.
ÜVVKS § 48 lõike 2 muudatusega eristatakse ühiskanalisatsiooniteenusega sama kuupmeetripõhise tasu saamisel isikuid nende rahvastikuregistrijärgse elukoha alusel. Sellega kaasneb PS § 12 lõikest 1 tuleneva võrdsuspõhiõiguse riive, sest ühesuguse ühiskanalisatsiooniga liitumise võimaluse puudumise korral võivad sama piirkonna kinnisasju kasutavad inimesed maksta purgimisteenuse eest erinevat tasu. Võrreldavad rühmad on asjaomases KOV-is registreeritud elukohaga isikud ning mujal registreeritud või registreeritud elukohata isikud. Mõlemal rühmal on reovee nõuetekohase käitlemise vajadus, kuid esimesele rühmale antakse seadusega piiritletud hinnasoodustus. Eristus ei puuduta iseenesest § 47 lõikes 1 nimetatud purgimisteenuse korraldamise eelduseks olevat teenuse osutamise asukohta.
Eristuse eesmärk on suunata hinnasoodustus isikutele, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on seotud asjaomase KOV-i piirkonnaga, ja vältida teenuse korraldamisega kaasneva lisakulu põhjendamatut kandmist teistele ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniteenuse tarbijatele. ÜVVKS §-de 47 ja 48 alusel korraldatava purgimisteenuse tegelik maksumus võib olla ühiskanalisatsiooniteenuse hinnast suurem. Erinevus võib kajastuda vee-ettevõtja kuludes ja jaguneda piirkonna teiste tarbijate vahel. Selliselt toimiv hinnasoodustus on olemuselt võrreldav sihtotstarbelise toetusega, mille saajate ringi võib avaliku huvi tõttu piirata. Võrdlusena võib välja tuua ka hajaasustuse programmi elukohanõude. Eristuse põhjendus on seega eeskätt teenuse kulude jaotuses ja toetuse sihipärasuses, mitte oletuses, et mujal registreeritud isikud ei panusta KOV-i tuludesse.
Rahvastikuregistrijärgne elukoht on lihtne, objektiivne ja kontrollitav tunnus, mis sobib soodustuse saajate ringi ühtseks piiritlemiseks ega nõua vee-ettevõtjalt kinnisasjade tegeliku kasutuse pidevat hindamist. Leebem abinõu, näiteks tegeliku elamise või iga kinnisasja kasutusmahu eraldi tuvastamine, koormaks menetlust rohkem ja muudaks hüve andmise vähem ühetaoliseks. Mõõdukust toetab asjaolu, et § 48 lõikele 2 mittevastav isik ei kaota reovee nõuetekohase käitlemise võimalust, vaid saab teenust kasutada turuhinnaga. Samas võivad turuhind ja soodushind oluliselt erineda. Seetõttu eeldab riive õigustatus, et lisakulu kandumine piirkonna teenuse tarbijatele ja soodustuse rahastamise korraldus on mõjuhinnangus piisavalt selgitatud ning turuhinnaga teenus jääb tegelikult kättesaadavaks. Rahvastikuregistrijärgne elukoht ei pea kattuma purgimisteenuse osutamise kinnisasja aadressiga: mitme kinnisasja reovesi võib jõuda ühisesse mahutisse ning soodustust võib kasutada mitmel kinnisasjal, kui seaduse tingimused on täidetud.
ÜVVKS § 48 lõike 2 kohane 120 liitri piir ühe teenuse osutamise aadressil registreeritud elanikuga seotud päeva kohta piirab hinnasoodustuse ulatust ja puudutab PS § 12 ning § 32 kaitsealas olevaid huve. Piir on põhjendatav tavapärase olmereovee arvestusliku koguse ja teiste tarbijate kulukoormuse piiramisega ning ei välista suurema koguse äravedu turuhinnaga. Siiski tuleb arvestada, et rahvastikuregistrijärgne elukoht võib paikneda sama KOV-i teisel kinnisasjal või ühine kogumismahuti võib paikneda üksnes ühel mitmest teenindatavast kinnisasjast. Kui 120-liitrist määra arvutatakse rangelt ainult mahuti või teenuse osutamise aadressile registreeritud isikute arvu järgi, võib soodushinna kogus osutuda nulliks või tegelikust vajadusest väiksemaks, kuigi isik ise vastab elukohanõudele. Seda võimalikku ebajärjekindlust tuleb eraldi põhjendada ja rakendamisel vältida põhjendamatut ebavõrdset kohtlemist; rahvastikuregistrijärgse elukoha ja teenuse osutamise aadressi samasust ei saa pidada § 48 lõike 2 üldiseks eelduseks.
ÜVVKS § 47 lõike 6 kohane rahvastikuregistri väljavõtte ja teenuse osutamise aadressi esitamise nõue riivab PS §-s 26 kaitstud eraelu ja isikuandmete kaitset. Nõue teenib lepingu sõlmimisel elukohanõude ning § 48 lõike 2 hinnasoodustuse õiguse kontrolli. Töötlemiseks peab olema isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 6 lõike 1 kohane alus, olenevalt vee-ettevõtja kohustuse laadist eelkõige punkt c või e, ning täidetud peavad olema minimaalsuse, eesmärgipärasuse ja säilitamise piirangu nõuded. Esmalt isiku enda esitatud väljavõttele tuginemine on vähem sekkuv kui pidev registripäring. Tuleb kontrollida üksnes soodustuse jaoks vajalikku elukohaandmestikku, mitte koguda rahvastikuregistri väljavõttel sisalduvaid muid isikuandmeid.
ÜVVKS § 47² alusel lepingu täitmise peatamine või ülesütlemine võib riivata PS §-st 19 tulenevat üldist tegevusvabadust ja §-s 32 kaitstud varalisi huve ning mõjutada keskkonna- ja tervisekaitset. Kontrolli ja piirväärtustega seotud peatamis- ning lõpetamisalused teenivad reoveepuhasti ohutut toimimist. Meetme rakendamisel tuleb arvestada rikkumise laadi, ohu tõsidust ja kestust, ärakuulamise või etteteatamise tagatisi ning leebemaid abinõusid.
Kui isik ei vasta enam ÜVVKS § 47 lõike 1 tingimustele, näiteks on talle tekkinud nõuetekohane võimalus ühiskanalisatsiooniga liituda või teenuse osutamise koht ei asu enam sättes piiritletud alal, langeb ära vee-ettevõtja seadusest tulenev kohustus purgimisteenuse osutamist korraldada. Sellisel juhul peab isik vajaduse korral leidma purgimisteenuse osutaja ise. § 48 lõike 2 hinnasoodustuse tingimustele mittevastavus ei ole § 47² lõike 5 punktis 1 sätestatud ülesütlemisalus ega lõpeta iseenesest § 47 lõikest 1 tulenevat teenuse korraldamise kohustust. Põhiõiguste mõõdukuse seisukohalt peab vee-ettevõtja selgitama, milline tingimus on ära langenud, ning tagama, et hinnasoodustuse lõppemise ja turuhinnaga teenusele ülemineku vahel ei tekiks põhjendamatut teenusekatkestust.
Kokkuvõttes teenivad ÜVVKS muudatused kaalukat keskkonna- ja tervisekaitse ning teenuse kulude õiglase jaotuse eesmärki ning on üldjoontes põhiseaduspäraseks põhjendatavad. PS § 12 seisukohalt on § 48 lõike 2 rahvastikuregistrijärgsel elukohal põhinev hinnasoodustus õigustatav, kui selle seos piirkonna tarbijatele langeva lisakuluga on tõendatud ning ebavõrdse kohtlemise mõju jääb mõõdukaks. Tähelepanu vajavad 120-liitrise arvestuse võimalik lahknevus olukorras, kus elukoht ja teenuse osutamise aadress erinevad, isikuandmete piiratud töötlemine ning § 47² lõike 5 punktis 1 sätestatud ülesütlemisaluse eristamine § 48 lõike 2 hinnasoodustuse tingimustest. § 48 lõikele 2 mittevastavus tähendab hinnasoodustuse lõppemist, mitte iseenesest lepingu ülesütlemist või § 47 lõikest 1 tuleneva teenuse korraldamise kohustuse lõppemist.
3.5.3. Eelnõu § 4 põhiseaduspärasuse analüüs
Eelnõu §-ga 4 muudetakse veeseadust (VeeS), nähes ette reovee kohtkäitluse ja äraveo andmete esitamise üleriigilise elektroonilise andmevahetuslahenduse kaudu. Muudatuse eesmärk on ühtlustada andmete esitamise nõudeid, vähendada purgimisteenuse osutajate ja kohalike omavalitsuste halduskoormust ning parandada andmete kättesaadavust ehitisregistri andmete korrastamiseks ja riikliku järelevalve teostamiseks. Muudatused toetavad keskkonna ja inimeste tervise kaitset, võimaldades paremini jälgida reovee liikumist tekkekohast purgimissõlme ning tuvastada reovee nõuetevastase käitlemisega seotud riske. Kavandatavad muudatused riivavad eelkõige põhiseaduse (PS) §-s 31 tagatud ettevõtlusvabadust ning §-s 26 kaitstud eraelu puutumatust ja isikuandmete kaitset. Ettevõtlusvabaduse riive seisneb purgimisteenuse osutajale kehtestatavas kohustuses esitada reovee kohtkäitluse ja äraveo andmeid kindlaksmääratud elektroonilise lahenduse kaudu ning järgida üleriigiliselt kehtestatavaid andmete esitamise nõudeid. Isikuandmete kaitse riive tuleneb asjaolust, et esitatavad andmed võimaldavad seostada reovee äraveotoimingud konkreetse kinnistu ja selle kaudu tuvastatava füüsilise isikuga. Andmete töötlemine peab vastama isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) nõuetele ning põhiõiguste riived peavad olema kooskõlas PS §-st 11 tuleneva proportsionaalsuse põhimõttega.
Seaduslik alus ja õigusselgus
VeeS § 104 lõikega 9 sätestatakse seaduse tasemel purgimisteenuse osutaja kohustus esitada reovee kohtkäitluse ja äraveo andmed elektrooniliselt. Lõikega 10 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada määrusega andmete esitamise nõuded ning täpsustatud andmekoosseis. Seaduses määratakse kindlaks andmete esitamiseks kohustatud isik, andmete esitamise eesmärgid ja esitatavate andmete põhikategooriad. Nendeks on kohtkäitlussüsteemi, vastuvõetud reovee, kinnistu, purgimisteenuse osutaja ja sõiduki ning reovee purgimissõlmes üleandmise andmed. Selline regulatsioon võimaldab määrusega täpsustada andmete koosseisu ja esitamise nõudeid seaduses määratletud piirides. Volitusnorm ei anna ministrile õigust laiendada andmete kogumise eesmärke ega kehtestada seaduses nimetamata andmekategooriate esitamise kohustust. Määruse kehtestamisel tuleb järgida PS §-st 3 tulenevat seaduslikkuse põhimõtet, mille kohaselt peavad põhiõiguste piirangute olulised tingimused tulenema seadusest.
VeeS § 104¹ lõike 6 muudatusega säilitatakse kohaliku omavalitsuse üksuse õigus töödelda reovee kohtkäitluse ja äraveo andmeid riikliku järelevalve teostamiseks. Paragrahvi 104¹ lõike 7 muudatusega piiritletakse kohaliku omavalitsuse dokumendiregistris või andmekogus säilitatavate andmete ulatus ning säilitatakse nende eesmärgipärase töötlemise nõue ja viieaastane säilitamisaja ülempiir. Elektroonilise andmevahetuse rakendamisel tuleb tagada, et eri infosüsteemides toimuvaks andmete töötlemiseks oleks olemas selge õiguslik alus ning määratletud andmete töötlemise eesmärgid, vastutavad töötlejad, juurdepääsuõigused ja säilitamise tingimused.
Isikuandmete kaitse
Reovee kohtkäitluse ja äraveo andmete töötlemine puudutab PS §-s 26 kaitstud eraelu puutumatust, kuna kinnistu aadressi ja kohtkäitlussüsteemi andmete seostamine äraveotoimingutega võimaldab saada teavet konkreetse kinnistu kasutamise ja seal tekkiva reovee koguste kohta. Kuigi andmete esitamise kohustus pannakse purgimisteenuse osutajale, võib nende töötlemine puudutada ka teenuse tellijate ning kinnistu omanike ja valdajate isikuandmeid. Andmete töötlemise eesmärgid sätestatakse VeeS § 104 lõikes 9. IKÜM artikli 6 lõike 1 punktide c ja e ning lõike 3 kohaselt võib isikuandmete töötlemine põhineda seadusest tuleneva kohustuse täitmisel või avalikes huvides oleva ülesande täitmisel, kui selleks on olemas nõuetekohane õiguslik alus. Kavandatava regulatsiooni kohaselt on andmete kogumise eesmärk ehitisregistri andmete korrastamine ja riikliku järelevalve teostamine. Andmete töötlemisel tuleb järgida IKÜM artiklis 5 sätestatud põhimõtteid, eelkõige eesmärgipärasust, võimalikult väheste andmete kogumist, andmete õigsust ja säilitamise piirangut. Kinnistu omaniku või valdaja isikuandmete eraldi esitamise kohustust ei kehtestata. Reovee äraveo nõuete täitmise kontrollimiseks on üldjuhul piisav tuvastada kinnistu, millelt reovesi ära veeti, ning äraveo ja üleandmisega seotud asjaolud. Isiku tuvastamiseks vajalikke täiendavaid andmeid saab pädev asutus vajaduse korral hankida seaduses sätestatud alustel. Selline lahendus võimaldab piirata isikuandmete kogumist järelevalve eesmärgi saavutamiseks vajaliku ulatusega.
Proportsionaalsus
PS § 11 kohaselt peavad põhiõigusi piiravad meetmed olema taotletava eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad.
Sobivus. Üleriigiline elektrooniline andmete esitamise kord on sobiv vahend eelnõu eesmärkide saavutamiseks. Ühtlustatud andmekoosseis ja elektrooniline andmevahetus võimaldavad seostada reovee äraveo ja purgimissõlmes üleandmise andmed konkreetsete kohtkäitlussüsteemidega ning parandada kohaliku omavalitsuse üksuse võimalusi kontrollida reovee nõuetekohast käitlemist. Andmete ühetaoline esitamine lihtsustab nende võrdlemist ja kasutamist erinevate kohalike omavalitsuste haldusterritooriumidel ning võimaldab tõhusamalt tuvastada võimalikke rikkumisi. Seega aitab kavandatav meede kaasa keskkonna ja inimeste tervise kaitse eesmärkide saavutamisele.
Vajalikkus. Kavandatud muudatuse vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada võimalust saavutada sama eesmärk ettevõtlusvabadust ja isikuandmete kaitset vähem piiravate vahenditega. Eelnõu § 1 kohaselt toimub reovee kohtkäitluse ja äraveo andmete esitamine kohaliku omavalitsuse üksuse nõudmisel või kohaliku omavalitsuse kehtestatud eeskirja alusel. Selline lahendus võimaldab küll koguda järelevalveks vajalikke andmeid, kuid andmete esitamise nõuded ja tehnilised lahendused võivad kohalike omavalitsuste lõikes erineda. Mitme kohaliku omavalitsuse territooriumil tegutsev purgimisteenuse osutaja peab seetõttu arvestama erinevate andmete esitamise nõuetega, mis võib suurendada halduskoormust ja raskendada andmete ühtset kasutamist. Üleriigiline elektrooniline lahendus võimaldab esitada andmeid ühtsete nõuete alusel ning kasutada neid eri asutuste ülesannete täitmiseks ilma samu andmeid korduvalt nõudmata. Purgimisteenuse osutajal on autoveoseaduse § 29 lõigete 3 ja 4 kohaselt juba kehtiva õiguse alusel veodokumendi koostamise kohustus. Olemasolevate veodokumendi andmete kasutamine reovee kohtkäitluse ja äraveo järelevalves võimaldab vältida eraldiseisva aruandluskohustuse kehtestamist ulatuses, milles vajalikud andmed on juba olemas. Seetõttu võib üleriigilist elektroonilist andmete esitamise korda pidada senise killustatud andmete kogumisega võrreldes vähem koormavaks lahenduseks, eeldusel et tehniline lahendus võimaldab andmete ühekordset esitamist ega nõua põhjendamatut täiendavat andmesisestust.
Mõõdukus. Muudatusega kaasnevat ettevõtlusvabaduse riivet tuleb kaaluda avaliku huviga tagada reovee nõuetekohane käitlemine ning kaitsta keskkonda ja inimeste tervist. Purgimisteenuse osutajale kehtestatav kohustus puudutab andmete esitamise viisi ja koosseisu ega piira iseenesest ettevõtja õigust purgimisteenust osutada. Samuti ei kehtestata muudatusega uut tegevusloa- ega registreerimiskohustust. Elektroonilisele andmete esitamisele üleminek võib eeldada ettevõtjalt töökorralduse kohandamist, kuid ühtne lahendus võimaldab vähendada andmete korduvat esitamist ja lihtsustada aruandlust. Isikuandmete kaitse riive mõõdukust toetab asjaolu, et seaduses on määratletud andmete esitamise eesmärgid ja põhikategooriad ning kohaliku omavalitsuse üksuse dokumendiregistris või andmekogus säilitatavate andmete suhtes kehtib eesmärgipärase säilitamise nõue ja viieaastane ülempiir. Üleriigilise elektroonilise andmevahetuse korral tuleb täiendavalt tagada, et juurdepääs andmetele oleks piiratud pädevate isikutega ning andmete säilitamise kestus ja ulatus vastaksid nende töötlemise eesmärkidele. Andmete elektrooniline esitamine ei õigusta iseenesest nende ulatuslikumat kogumist, säilitamist ega avalikustamist.
Kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigus
Muudatusega tunnistatakse kehtetuks kohaliku omavalitsuse üksuse volitus kehtestada reovee kohtkäitluse ja äraveo andmete esitamise nõuded ning asendatakse see üleriigilise regulatsiooniga. Muudatus puudutab PS §-s 154 sätestatud kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigust, kuid ei muuda kohaliku omavalitsuse pädevust korraldada reovee kohtkäitlust ja äravedu ega teha nende nõuete täitmise üle riiklikku järelevalvet. Andmete esitamise nõuete ühtlustamine riiklikul tasandil on põhjendatud, kuna purgimisteenuse osutamine ei piirdu sageli ühe kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumiga ning andmeid on vaja kasutada ühtsetel alustel kogu Eestis. Kohaliku omavalitsuse üksusele säilib võimalus kehtestada reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjas kohalikke keskkonnatingimusi arvestavaid keskkonnakaitse ja korralduslikke nõudeid. Seega piiratakse üksnes andmete esitamise korra iseseisvat reguleerimist ulatuses, milles ühtne riiklik lahendus võimaldab saavutada eelnõu eesmärke tõhusamalt ja väiksema halduskoormusega.
Jõustumine ja õiguskindlus
Eelnõu § 4 jõustumine on kavandatud 2028. aasta 1. juulil, ülejäänud muudatused jõustuvad 2027. aasta 1. juulil. Hilisem jõustumine võimaldab teha elektroonilise andmevahetuse rakendamiseks vajalikud tehnilised arendused ning annab purgimisteenuse osutajatele ja kohaliku omavalitsuse üksustele aega oma töökorralduse kohandamiseks. Üleminekuajal toimub andmete esitamine kohaliku omavalitsuse üksuse nõudmisel või reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja alusel. Selline etapiviisiline jõustumine toetab PS §-st 10 tulenevat õiguskindluse põhimõtet, võimaldades uue kohustuse rakendamiseks ette valmistuda.
Kokkuvõte
Eelnõu §-ga 4 kavandatud muudatused teenivad põhiseaduslikult kaalukaid keskkonna- ja tervisekaitse eesmärke ning aitavad parandada reovee kohtkäitluse ja äraveo järelevalve tõhusust. Üleriigilisele elektroonilisele andmete esitamise korrale üleminek on nende eesmärkide saavutamiseks sobiv ning võrreldes kohalike omavalitsuste erinevatel nõuetel põhineva andmete kogumisega võimaldab vähendada halduskoormust ja andmete korduvat esitamist. Ettevõtlusvabaduse ja isikuandmete kaitse riiveid võib pidada proportsionaalseks tingimusel, et üleriigilise lahenduse rakendamisel piirdutakse seaduses määratletud eesmärkide saavutamiseks vajalike andmetega, välditakse andmete dubleerivat esitamist ning tagatakse andmete töötlemise, juurdepääsu ja säilitamise selged õiguslikud alused. Neil eeldustel on kavandatavad muudatused põhiseadusega kooskõlas.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus on kasutatud peaasjalikult juba kehtivas õiguses kasutuses olevaid termineid.
VeeSi § 104 lõikega 8 defineeritakse lõikes 7 esmakordselt nimetatud reovee kohtkäitlussüsteemi mõiste kooskõlas asulareovee puhastamise direktiiviga (artikkel 2) kui „rajatis, mille abil kogutakse, ladustatakse, puhastatakse või kõrvaldatakse olmereovett hoonetest või hooneosadest, mis ei ole ühendatud ühiskanalisatsiooniga“.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.
Eelnõukohase seadusega viiakse riigisisene õigus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/3019 asulareovee puhastamise kohta (uuesti sõnastatud) nõuetega.
Asulareovee puhastamise direktiiv (artikkel 3) näeb ette, et 2035. a lõpuks tuleb üldjuhul kõikidel vähemalt 1000 ie-ga reoveekogumisaladel reovesi kokku koguda ühiskanalisatsiooni kaudu ning vaid erandina (artikkel 4) juhul, kui ühiskanalisatsiooni rajamine ei anna kasu keskkonnale või inimeste tervisele, ei ole tehniliselt teostatav või on liiga kulukas, on lubatud kasutada alternatiivina kohtkäitlussüsteeme. Üle 2% suuruse riikliku osakaalu korral tuleb artikli 4 lõike 5 kohaselt põhjendada vähemalt 2000 ie-ga aladel kohtkäitlussüsteemide kasutamist komisjonile. Liikmesriigid peavad tagama, et kohtkäitlussüsteemid projekteeritakse ning neid käitatakse ja hooldatakse viisil, millega saavutatakse samal tasemel keskkonna ja inimeste tervise kaitse, nagu nimetatud direktiivi artiklites 6 ja 7 osutatud teise ja kolmanda astme puhastuse korral. Selleks, et hinnata kohtkäitlussüsteemide kasutamisega saavutatavat keskkonna kaitstuse taset, tuleb omada ülevaadet kasutusel olevatest kohtkäitlussüsteemidest. Nimetatud direktiiv (artikkel 4) näeb ette liikmesriikidele kohustuse luua vähemalt 1000 ie reoveekogumisaladel kohtkäitlussüsteemide kohta register ja teha nende üle korrapärast järelevalvet, tuginedes riskipõhisele lähenemisviisile. Kogu Eesti territooriumi hõlmav andmekorrastus on direktiivi miinimumulatust ületav riigisisene põhjaveekaitsemeede (vt täpsemalt peatükk 1.3).
Eelnõu on seotud ka asulareovee puhastamise direktiiviga 91/271/EMÜ, mis näeb ette, et vähemalt 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisalad peavad üldjuhul olema kanaliseeritud ning kohtkäitlussüsteeme on lubatud kasutada üksnes erandkorras, kui ühiskanalisatsiooni rajamine on põhjendamatult kulukas või sellest ei ole keskkonnale tulu. Uuendatud asulareovee puhastamise direktiivis (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/3019 asulareovee puhastamise kohta (uuesti sõnastatud)) on ühiskanalisatsiooni rajamise ja sellega ühendatuse lävend toodud madalamale ehk 2035. a lõpuks peavad üldjuhul reoveekogumisalade, mille reostuskoormus jääb vahemikku 1000 kuni 2000 ie, olema samuti kanaliseeritud ning olmereovee allikad peavad olema ühiskanalisatsiooniga ühendatud. Erandkorras jääb siiski alles võimalus kasutada kohtkäitlussüsteeme, kui ühiskanalisatsiooni rajamine või sellega ühendamine on põhjendamatu, kuna see ei annaks kasu keskkonnale või inimeste tervisele, ei oleks tehniliselt teostatav või oleks liiga kulukas. Uuendatud asulareovee puhastamise direktiivi nõuded tuleb üle võtta 2027. a juuli lõpuks. Direktiivi artikli 22 lõike 1 punktis c nimetatud andmestik tuleb luua hiljemalt 31. detsembriks 2028, seda igal aastal ajakohastada ning tagada artikli 22 lõike 2 kohane juurdepääs. Käesolev eelnõu loob ja täpsustab alusandmete kogumise võimalusi, kuid ei võta üle kõiki riikliku andmestiku ja komisjonile põhjenduse esitamise korralduslikke nõudeid.
Tabel 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/3019 asulareovee puhastamise kohta (uuesti sõnastatud) nõuete ülevõtmise vastavustabel
Direktiiv (EL) 2024/3019 (uuesti sõnastatud)
Ülevõtmise kohustus
Jah / Ei / Valikuline
Üle võtmine või viide kehtivale õigusele, sh kommentaarid
Artikli 2 punkt 28 – individuaalne süsteem
Jah
Uus: VeeS § 104 lg 8. Individuaalse süsteemi mõiste võetakse üle kohtkäitlussüsteemi mõistena.
Artikli 4 lõige 1 – individuaalsete süsteemide kasutamise erand
Valikuline; erandi kasutamisel tuleb tagada selle tingimuste täitmine
Seotud kehtivad sätted: VeeS § 1041 Eelnõuga täpsustatakse kohtkäitluse ja purgimisteenuse korraldust.
Artikli 4 lõige 2 – süsteemide projekteerimine, käitamine ja hooldamine
Jah, artikli 4 lg 1 sätestatud erandi kasutamisel
Seotud kehtivad sätted: VeeS § 104 ja EhS § 11 ning KOVide kohtkäitluse ja äraveo eeskirjad.
Muudetav: VeeS § 104 lg 7 p 1. Eelnõuga täpsustatakse KOVi kohustust kehtestada kohtkäitlussüsteemide rajamise, kasutamise ja hooldamise nõuded.
Artikli 4 lõige 3 – süsteemide registreerimine
Jah; hõlmab vähemalt 1000 ie-ga reoveekogumisaladel kasutatavaid süsteeme
Uus: EhSRS § 26 lg-d 10–11. Kohtkäitlussüsteemide registrina kasutatakse EHRi. Eelnõuga nähakse ette kanalisatsiooniandmete korrastamine ja seni registrisse kandmata lokaalsete kanalisatsioonisüsteemide lisamine. Rakendamiseks täpsustatakse EHRi põhimäärust ja tehniliste andmete loetelu.
Artikli 4 lõige 3 – korrapärane riskipõhine kontroll
Jah; hõlmab vähemalt 1000 ie reoveekogumisaladel kasutatavaid süsteeme
Muudetav: VeeS § 250 lg 5. Uus: VeeS § 1041 lg 4. Eelnõuga täpsustatakse KOVi järelevalvepädevust ning kontrollimiseks vajalike andmete esitamist ja töötlemist.
Kehtiva KorS § 26, § 28 ja § 29 üldmeetmed. VeeS § 251 koos KorS §-des 30, 31, 32, 45, 49, 50 ja 51 erimeetmetega.
Kehtiv EhS § 130 lg 2.
Artikli 4 lõige 5 – individuaalsete süsteemide kasutamise põhjendamine komisjonile
Jah. Kohustus tekib, kui individuaalsete süsteemidega kogutakse ja/või puhastatakse riiklikul tasandil üle 2% vähemalt 2000 ie-ga reoveekogumisaladel tekkivast asulareovee koormusest.
EhSRS § 26 lg 10–11 toetavad vajaliku alusinfo kogumist, kuid eelnõu ei sätesta riikliku koondamise ega komisjonile põhjenduse esitamise korraldust. Need ülesanded ja vajalik andmevahetus tuleb lahendada direktiivi terviklikul ülevõtmisel.
Artikli 22 lõike 1 punkt c ja lõige 2 – kohtkäitluse andmestik ja sellele juurdepääs
Jah. Hiljemalt 31.12.2028 tuleb luua art 4 lg 5 rakendamise ja üle 2000 ie-ga reoveekogumisaladel individuaalsetes süsteemides puhastatava reoveekoormuse andmestik, ajakohastada seda igal aastal ning tagada komisjoni ja Euroopa Keskkonnaameti juurdepääs.
Eelnõu toetab alusandmete kogumist, kuid ei reguleeri selle andmestiku koostamist, ajakohastamist ega kättesaadavaks tegemist. Korraldus tuleb lahendada direktiivi terviklikul ülevõtmisel.
6. Seaduse mõju
Eelnõu mõju avaldub sellega muudetavate seaduste lõikes erinevalt ning kavandatavate muudatuste mõju hindamisel tuleb eristada VeeSi ja EhSRSi ning ÜVVKSi muudatuste mõju. Veeseaduse, planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamise seadusega korrastatakse ja ühtlustatakse reovee kohtkäitluse ning purgimisteenuse korraldust. Selleks täpsustatakse kohalike omavalitsuste rolli ning sätestatakse seaduse tasandil reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja üldnõuded. Samuti kehtestatakse purgimisteenuse osutajate registreerimise ja avalikustamise kord, luuakse võimalus koguda järelevalveks vajalikke andmeid ning korrastatakse EHRi kanalisatsiooniehitiste andmeid. Lisaks täpsustatakse ÜVVKSi muudatustega vee-ettevõtjate kohustusi ühiskanalisatsiooniteenuse hinnaga purgimisteenuse korraldamisel ning teenuse osutamise tingimusi.
Alljärgnevalt on esitatud mõju hinnangute kokkuvõtted sihtrühmade ja mõju valdkondade kaupa, detailne mõjuanalüüs sihtrühmade kaupa on esitatud seletuskirja lisades 2-4.
6.1. Sihtrühmad
VeeSi ja EhSRSi muudatused mõjutavad enim kohalikke omavalitsusi ja purgimisteenuse osutajaid. Muudatuste otsesed sihtrühmad on kohalikud omavalitsused (78) ja purgimisteenuse osutajad (u 130), aga ka kohtkäitlussüsteemi kasutavad elanikud (u 240 000), kohtkäitlusega elamukinnistute omanikud (u 100 000), purglaid haldavad vee-ettevõtjad (u 50), Keskkonnaamet ning EHR-i ja muude andmekogudega seotud riigiasutused.
ÜVVKSi muudatuste otsesed sihtrühmad on elanikud, kes elavad vähemalt 2000 ie reoveekogumisalal, kuid kellele ei ole ühiskanalisatsioonisüsteemi välja ehitatud (ligikaudu 26 200 inimest); kohalikud omavalitsused, kelle haldusterritooriumil paiknevad vähemalt 2000 ie‑ga reostuskoormusega reoveekogumisalad (2025. a veekasutuse aruannete andmetel vähemalt 41 omavalitsust); vee-ettevõtjad (2025. a seisuga on Eestis ligikaudu 120 veeteenuse pakkujat, kellest 79 on ÜVVKSi § 24 mõistes vee-ettevõtjad, kellest vähemalt 47 tegutsevad omavalitsustes, mille haldusterritooriumil asuvad vähemalt 2000 ie reoveekogumisalad; 25 on kinnitamata teenusepakkujad, kellele laienevad ÜVVKSi § 28 alusel kõik vee-ettevõtja kohustused; ülejäänud opereerivad võrku, mis ei vasta ÜVVKSi §-s 3 toodud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni määratlusele), purgijad (2020. aasta seisuga oli Eestis vähemalt 132 purgijat) ja Keskkonnaamet.
6.2. Muudatuste kokkuvõte ja mõjude koondhinnang
6.2.1. VeeSi, EhSRSi ja ÜVVKSi muudatuste kokkuvõte
Eelnõuga kavandatavate muudatuste sihtrühmad ja sisu, võimalik käitumuslik/korralduslik muutus sihtrühma jaoks ning rakendamisega seotud riskid on toodud eraldi koondtabelites VeeSi ja EhSRSi muudatuste kohta (tabel 3) ning ÜVVKSi muudatuste kohta (tabel 4). Elanikele, ettevõtetele ja avalikule sektorile avalduvate mõjude koondhinnangud ning tasakaalustavad meetmed on kirjeldatud edaspidi järgnevates alapeatükkides.
6.2.2. Mõju elanike ja ettevõtete halduskoormusele
Elanike halduskoormus tervikuna pigem väheneb või jääb muutumatuks, sõltuvalt sellest, kas ja millisel määral kohaliku omavalitsuse eeskirjades täpsustatakse piirkondlikke nõudeid ning kuidas korraldatakse purgimisteenuse turu läbipaistvus. Purgimisteenuse osutajate avalikustamine lihtsustab kohtkäitlejatel teenusepakkuja leidmist ning vähendab ajakulu ja ebakindlust olukorras, kus teenuse kättesaadavus või hind varieerub. Kohtkäitlussüsteemide ja äraveo süsteemsem korraldus vähendab ka motivatsiooni ebaseaduslikeks lahendusteks, mis omakorda aitab vältida elukeskkonna halvenemisest tulenevaid kaudseid kulusid ja konflikte.
ÜVVKSi muudatuste mõju elanike halduskoormusele on eeskätt selgitava ja piiritlust täpsustava iseloomuga: täpsustatakse mh lepingu aluseid, ligipääsetavuse tähendust ning koguselise piiri rakendumist ühiskanalisatsiooniteenuse hinnaga. Rahvastikuregistri väljavõtte esitamine lepingu sõlmimisel toob elanikele kaasa vähese halduskoormuse. Muus osas puudutab võimalik koormuse kasv üksikuid juhtumeid, kus kogumismahutile ei ole tagatud ligipääs või kus purgimisteenuse saamise tingimused muutuvad (nt elukoha registreeringu või tarbimismahu tõttu), kuid ka neil juhtudel ei kao kohustus reovett nõuetekohaselt käidelda ning teenuse saab jätkuvalt korraldada vabaturu tingimustel. EHRis kohtkäitlussüsteemide registriandmete korrastamine võib tekitada mõnes olukorras ühekordse vajaduse esitada andmeid või täpsustada olemasolevat infot, kuid selle eesmärk on vähendada edaspidist ebakindlust ja kiirendada probleemide tuvastamist, sh joogivee ohutuse ja keskkonnariskide kontekstis.
Ettevõtete halduskoormus tervikuna oluliselt ei suurene ning mitmes sihtrühmas pigem väheneb õigusselguse ja ühtlustatud reeglite tõttu.
Purgimisteenuse osutajatele loovad majandustegevuse teate esitamine ja avalikustamine selgema turukeskkonna, kus teenuse osutamise tingimused ja nõuded on omavalitsustes paremini võrreldavad. Teate esitamise kohustus võib tekitada purgijatele koormust, kuid selle suurus sõltub eeskätt kasutatavast praktikast: e-veosedokumentide ja lihtsate digilahenduste korral on koormus minimaalne ja koondub pigem väljavõtete edastamisele.
Vee-ettevõtjate jaoks on mõju valdavalt neutraalne kuni positiivne: kui vee-ettevõtja hallatavasse purglasse purgitav reovesi kogutakse ja veetakse nõuetekohaselt, suureneb kindlustunne purgitava reovee kvaliteedist ning väheneb reoveepuhasti töö häirete risk. Samuti vähendab ÜVVKSi § 47 kohaldamisala ja tingimuste täpsustamine vaidluste riski ning võimaldab vee-ettevõtjatel keskenduda põhiülesandele – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse osutamisele. Vee-ettevõtjatele kaasneb koormus lepingu sõlmimiseks esitatud andmete läbivaatamisel. Lisaks võivad üksikud ettevõtjad kogeda lühiajalist halduskoormuse kasvu kokkulepete ja kooskõlastuste tegemisel, kui teenust osutatakse üle omavalitsuste piiride või kus purgla kasutamiseks sõlmitakse täiendavaid kokkuleppeid, kuid tegemist on valdavalt ühekordsete või perioodiliste korralduslike tegevustega.
6.2.3. Mõju avaliku sektori töökoormusele
Kohalike omavalitsuste töökoormusele avaldub peamiselt ajutine ja ebaühtlane mõju, mis on suurim eelnõu rakendamise algfaasis ning sõltub tugevalt omavalitsuse suurusest, kohtkäitlussüsteemide arvust, olemasolevate eeskirjade kvaliteedist ja sellest, kas omavalitsuses on juba loodud register ning praktika andmete kogumiseks. Kohalikud omavalitsused peavad üle vaatama ja ajakohastama reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirju ning looma selged tingimused purgijate registreerimiseks ja teenuse osutamise kontrollimiseks. Mitmes omavalitsuses on purgimisteenuse osutajate teenuse osutamise tingimuste kehtestamine juba kehtiva kohaliku korra alusel praktikas rakendatud, mistõttu nendel kohalikel omavalitsuste antud muudatusest tingituna töökoormust ei lisandu ning uus nõue ühtlustab senise praktika üleriigiliselt. Majandustegevusteate esitamise ja avalikustamisega seotud töökoormus on valdavalt ühekordne, sest registreerimine ja olemasoleva registri korrastamine toimub periooditi ning hilisem koormus on peamiselt seotud üksikjuhtumite menetlemisega. Samuti võib töökoormus ajutiselt kasvada siis, kui omavalitsus peab korraldama purgimisteenuse kättesaadavuse juhul, kui turg ei kata kõiki kohtkäitlejaid või teenuse osutamine katkeb.
Suurim koormuse koondumine on seotud registriandmete korrastamise ja järelevalve töökorralduse tõhustamisega, eeskätt EHRis kanalisatsiooniehitiste andmete korrastamise tähtaegade kontekstis ning juhul, kui kohtkäitlussüsteemide üle hakatakse senisest süsteemsemalt järelevalvet tegema. Samas võimaldavad töökoormuse kasvu pidurada riskipõhine lähenemine ning kombineeritud järelevalvemudel (andmetöötlusel põhinev probleemsete süsteemide tuvastamine ja sellele järgnev sihitatud kontroll) ning vältida ebaproportsionaalset kohapealsete kontrollide mahtu.
Riigiasutuste töökoormus on koondhinnangus pigem mõõdukas: lisatööd tekitavad juhendmaterjalide väljatöötamine ning IT-lahenduste arenduse ja halduse koordineerimine, mis koondub arendusperioodi, kuid võimaldab pikemas vaates vähendada nii omavalitsuste kui ka järelevalveasutuste ressursikulu, parandada andmekvaliteeti ning suurendada järelevalve tulemuslikkust. Keskkonnaameti rolli ümberkujundamine ja omavalitsuste suutlikkuse suurenemine suunab koormuse lähemale probleemide tekkekohale ning loob eeldused kiiremaks reageerimiseks, ilma et järelevalve maht tingimata kasvaks võrdeliselt kontrollitavate süsteemide koguarvuga.
6.2.4. Tasakaalustavad meetmed
Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 4¹ kohaselt tuleb halduskoormuse kasvu korral ette näha ka halduskoormuse vähendamisele suunatud muudatused, käsitletakse alljärgnevalt eelnõu tervikmõju halduskoormusele koos samaaegselt ettevalmistamisel olevate regulatiivsete muudatustega veemajanduse ja taristu valdkonnas.
Halduskoormust vähendab keskkonnaministri 31. juuli 2019. a määruse nr 29 „Haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning kasutamise nõuded“ muutmine (muudatus jõustus 20.12.2025), millega tunnistatakse kehtetuks määruse § 9 lõike 1 punkt 2. Muudatuse tulemusel ei seata edaspidi reoveesette kasutamise keeldu sõltuvusse reovee sisendkoormuse ajutistest ületamistest juhul, kui reoveesete ise vastab kehtestatud kvaliteedinõuetele. See vähendab reoveepuhasteid käitavate ettevõtjate halduskoormust ning järelevalveasutuste menetlustoimingute mahtu.
Lisaks vähendab halduskoormust Ehitusseadustiku, halduskoostöö seaduse ja veeseaduse muutmise seadus (RT I, 15.04.2025, 1) – mille alusel on alates 2026. aastast võimalik rajada puurkaev mõningatel juhtudel ehitusloa asemel ehitusteatise alusel, mis lihtsustab ja lühendab menetlust ning vähendab nii taotlejate (sh kohtkäitlussüsteeme kasutavate elanike ja vee-ettevõtjate) halduskoormust kui ka kohalike omavalitsuste töökoormust.
Samuti vähendab halduskoormust keskkonnaministri 9. juuli 2015. a määruse nr 43 kehtetuks tunnistamine ja selle asendamine taristuministri määrusega „Puurkaevu ja -augu ning salvkaevu ehitamise nõuded ja kord“, mis kehtestatakse ehitusseadustiku § 35 lõike 6, § 43 lõike 5, § 47 lõike 7 ja § 126 lõike 6 alusel, ning mis sätestab puurkaevude, puuraukude ning salvkaevude andmete esitamise korra ning andmekoosseisud Ehitisregistrisse ja Eesti looduse infosüsteemi. Kavandatud korra kohaselt on edaspidi Ehitisregistri (EHR) ja Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) vaheline andmevahetus automatiseeritakse, tänu millele ametnikud ja puurijad ei pea enam andmeid kahe andmekogu vahel käsitsi dubleerima, vaid salvkaevude andmed kogutakse edaspidi otse Ehitisregistrisse.
Seega on kavandatud seadusega kaasnev halduskoormuse kasv sihitud ja osaliselt ajutine ning tasakaalustatud eelkirjeldatud regulatiivsete muudatustega.
6.3. Mõjud valdkondade kaupa
6.3.1. Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Veeseaduse, planeerimisseaduse ning ehitusseadustiku rakendamise seaduse muudatuste peamine mõju avaldub elu- ja looduskeskkonnale, kuna muudatused aitavad tagada, et ühiskanalisatsiooniga katmata piirkondades tekkiv reovesi jõuaks nõuetekohaselt puhastisse, parandavad ülevaadet reovee kohtkäitlussüsteemidest ja purgimisteenusest ning vähendavad pinna- ja põhjavee reostumise riski. Positiivne mõju põhjaveele eeldab, et andmekogumine, teenuse kättesaadavus ja riskipõhine kontroll hõlmavad ka hajaasustust ning alla 1000 ie-ga alasid. Registriandmed ja äraveo jälgitavus aitavad suunata kontrolli, kuid keskkonnaseisundi paranemine sõltub ka puuduste kõrvaldamisest ja reovee tegelikust nõuetekohasest käitlemisest.
ÜVVKSi muudatustel puudub üldjuhul otsene mõju looduskeskkonnale, kuna muudatustega ei muudeta reovee kogumise, äraveo ega puhastamise keskkonnanõudeid. ÜVVKSi § 47 ja § 48 muudatuste peamine eesmärk on täpsustada ühiskanalisatsiooniteenuse hinnaga purgimisteenuse saamise tingimusi, teenuse korraldamise ulatust, teenuse koguselist piiri ning vastutuse jaotust vee-ettevõtja ja teenuse saaja vahel. Samas võivad ÜVVKSi §-de 37, 38, 471‑2 ja 49 muudatused avaldada kaudset positiivset mõju looduskeskkonnale, kuna need annavad vee-ettevõtjale selgemad alused purgitava reovee saastatuse ja kogumismahuti nõuetekohasuse kontrollimiseks ning võimaldavad reageerida nõuetele mittevastavale reoveele. See aitab vähendada riski, et nõuetele mittevastav reovesi häirib reoveepuhasti toimimist või põhjustab keskkonda juhitava heitvee kvaliteedi halvenemist. ÜVVKSi § 47 lõigete 2 ja 3, lõike 5, lõigete 6 ja 9 ning § 48 lõike 2 muudatustel otsest mõju looduskeskkonnale eeldatavasti ei ole, kuna need täpsustavad eelkõige soodustingimustel purgimisteenuse saamise tingimusi, teenuse korraldamise ulatust, koguselist piiri, lepingu aluseid ja teenuse osutamise tehnilisi eeldusi ega muuda reovee keskkonda juhtimise nõudeid.
6.2.2. Mõju riigi ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Veeseaduse, planeerimisseaduse ning ehitusseadustiku rakendamise seaduse muudatustega kaasneb oluline mõju ka riigi ja KOVi korraldusele, sest kohalikel omavalitsustel lisanduvad ülesanded eeskirjade ajakohastamisel, purgimisteenuse osutajate majandustegevusteadete läbivaatamisel, andmete kogumisel, EHRi andmete korrastamisel ning riskipõhise järelevalve korraldamisel.
ÜVVKSi muudatustel ei ole üldjuhul otsest mõju riigi ja KOVi töökorraldusele ega töökoormusele. Muudatused ei anna kohalikele omavalitsustele ega riigiasutustele uusi eraldiseisvaid järelevalve- või haldusülesandeid. ÜVVKSi muudatustega vee-ettevõtjatele antavad kontrolliõigused ning purgimisteenuse osutamise tingimuste täpsustamine toimuvad peamiselt vee-ettevõtja ja teenuse saaja vahelises suhtes. Üksikjuhtudel võib vee-ettevõtja teavitada kohalikku omavalitsust või Keskkonnaametit kogumismahuti võimalikust nõuetele mittevastavusest, kuid see ei loo avalikule sektorile uut ülesannet, vaid võimaldab olemasolevat järelevalvet vajaduse korral sihipärasemalt korraldada.
Avaliku sektori töökoormuse kasvu leevendavad purgija e‑veoseleht ja kavandatav EHRi API‑teenus, mis võimaldavad andmeid automaatselt koondada ja kasutada ning vähendavad käsitsi andmekorjet ja eraldi päringuid. Lahendusi on täpsemalt kirjeldatud peatükis 3.1 eelnõu § 1 punkti 3 juures (VeeS § 250 muudatused), peatükis 3.2 eelnõu § 2 juures (EhSRS § 26 muudatused) ning eelnõu mõjude analüüsis seletuskirja lisades 2–4.
6.2.3. Majanduslik mõju
Veeseaduse, planeerimisseaduse ning ehitusseadustiku rakendamise seaduse muudatuste majanduslik mõju puudutab eelkõige purgimisteenuse ja reovee kohtkäitluse valdkonnas tegutsevaid ettevõtjaid, kelle jaoks täpsustuvad registreerimise, andmeedastuse, teenuse korraldamise ja purgitava reovee kontrolliga seotud nõuded. Lisaks mõjutavad muudatused ettevõtjate ja elanike halduskoormust.
ÜVVKSi muudatuste majanduslik mõju on peamiselt seotud vee-ettevõtjate, purgimisteenuse osutajate ja purgimisteenuse kasutajatega. Vee-ettevõtjatele toovad muudatused ühelt poolt kaasa mõningaid täiendavaid tegevusi, näiteks purgitava reovee kontrollimise, proovivõtu ja analüüsimise korraldamisel, kuid teiselt poolt vähendavad nende korralduslikku ja rahalist koormust (sh survet ühiskanalisatsiooniteenuse hinnale), kuna täpsustatakse vee-ettevõtja kohustuse ulatust ning võimaldatakse teenuse osutamisest keelduda või see peatada või lõpetada seaduses sätestatud juhtudel. Muudatused suurendavad õigusselgust ja vähendavad võimalikke vaidlusi teenuse osutamise ning tasu rakendamise üle.
Purgimisteenuse osutajatele, kes ei ole vee-ettevõtjad, võib mõju olla vähesel määral positiivne, kuna juhul, kui isikul ei ole õigust saada vee-ettevõtja korraldatavat purgimisteenust ühiskanalisatsiooniteenuse hinnaga või teenuse osutamine vee-ettevõtja juures peatatakse või lõpetatakse, tuleb isikul purgimisteenus tellida vabaturu tingimustel.
Elanikele võib ÜVVKSi muudatustega üksikjuhtudel kaasneda täiendav kulu, näiteks juhul, kui ühiskanalisatsiooniteenuse hinnaga saadava purgimisteenuse kogus ületab kehtestatud piirmäära, isiku elukoht ei ole registreeritud asjaomases KOVi üksuses või kogumismahuti ei ole purgimissõidukile ligipääsetav. Tavapäraselt nõuetele vastava kohtkäitlussüsteemi ja tavapärase reoveetekkega majapidamiste jaoks ei ole olulist majanduslikku mõju eeldada.
6.2.4. Sotsiaalne mõju
Veeseaduse, planeerimisseaduse ning ehitusseadustiku rakendamise seaduse muudatuste sotsiaalne mõju on kaudne, kuna nõuetekohane reoveekäitlus aitab vähendada terviseriske ning muudab teenuse kasutamise elanike jaoks selgemaks.
ÜVVKSi muudatuste sotsiaalne mõju on piiratud ning avaldub eelkõige purgimisteenust kasutavate elanike õigusselguse suurenemises. Muudatustega täpsustatakse, kellel ja millistel tingimustel on õigus saada ühiskanalisatsiooniteenuse hinnaga purgimisteenust, milline on teenuse koguseline piir ning millistel juhtudel võib vee-ettevõtja teenuse osutamisest keelduda või selle peatada või lõpetada. Tavapärastele nõuetele vastava purgitava reovee ja nõuetekohase kogumismahutiga isikutele ei kaasne muudatustega üldjuhul uusi kohustusi ega piiranguid.
Piiratud negatiivne mõju võib üksikjuhtudel avalduda isikutele, kes ei vasta soodustingimustel purgimisteenuse saamise tingimustele või kelle kogumismahuti või purgitav reovesi ei vasta nõuetele. Sellisel juhul võib suureneda isiku kulu või halduskoormus, kuid muudatus ei välista purgimisteenuse saamist, vaid võib tähendada selle tellimist vabaturu tingimustel.
6.2.5. Regionaalne mõju
Veeseaduse, planeerimisseaduse ning ehitusseadustiku rakendamise seaduse muudatuste regionaalne mõju avaldub eelkõige hajaasustusega ja ühiskanalisatsioonita piirkondades, kus kohtkäitlussüsteemide osakaal on suurem ning teenuse kättesaadavus ja KOVide rakenduskoormus võivad erineda. Eelnõu aitab tagada kvaliteetsema elukeskkonma piirkondades, kus puudub ühiskanalisatsioon (peamiselt maapiirkonnad) ja aitab luua suuremat regionaalset tasakaalu, ning aitab vähendada piirkondlikke erinevusi reoveekäitluse korralduses ja teenuse kättesaadavuses. Nõuetekohase reovee äraveo ja käitluse olemasolu on väga oluline nii regionaalpoliitika seisukohast, toetades maapiirkondade elukeskkonna ja asustuse jätkusuutlikkust ning vähendades veevarude reostumise ja reovee äraveoteenuse puuduliku kättesaadavusega seotud riske. Usaldusväärse reovee äraveoteenuse ja puhta joogivee kättesaadavuse tagamine võib toetada maapiirkondade elujõulisust ning vähendada keskkonna- ja taristuprobleemide mõju elanike elukeskkonnale. On vaja, et inimesed elaksid ka maal, aga kui inimestel puudub kindlus reovee äraveoteenuse (teenus ei ole taskukohane või puudub) või puhta joogivee kättesaadavuses (sest vesi on reovee kohtkäitluse tõttu reostunud), võib see soodustada maapiirkondadest lahkumist ja kiirendada linnastumist. Lisaks on mõjutatud ka maapiirkondade ettevõtlus ehk töökohtade (näiteks kohvikud, kodutootjad, väiketootjad, puhkekodud, loodusturism jne) jätkusuutlikkus ning arendamine. Paranev reovee käitlus aitab vähendada vee kaudu levivate haiguste riski ning panustab inimeste tervise paranemisse, mis aitab omakorda kaasa tervishoiukulude vähenemisele.
ÜVVKSi muudatuste regionaalne mõju on piiratum ning avaldub eelkõige vähemalt 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisaladel, kus kasutatakse kohtkäitlussüsteeme ja puudub võimalus liituda ühiskanalisatsiooniga. Mõju võib piirkonniti erineda sõltuvalt kohtkäitlussüsteemide kasutamise ulatusest, purgimisteenuse korraldusest ja vee-ettevõtjate tegevuspiirkondadest. Samas ei muuda ÜVVKSi muudatused reoveekäitluse keskkonnanõudeid ega piira iseenesest purgimisteenuse kättesaadavust, vaid täpsustavad selle korraldamise ja hinnastamise tingimusi. Seetõttu ei ole ÜVVKSi muudatustel eeldatavasti olulist iseseisvat mõju piirkondlikule arengule ega regionaalsele tasakaalule.
6.2.6. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Veeseaduse, planeerimisseaduse ning ehitusseadustiku rakendamise seaduse muudatustel puudub otsene mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele puudub, kuid eelnõuga luuakse riigisisesed alused Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/3019 asulareovee puhastamise kohta nõuete täitmiseks. Direktiiv näeb ette kohtkäitlussüsteemide registri loomise ning korrapärase riskipõhise järelevalve korraldamise. Seeläbi aitab eelnõu tagada, et Eesti täidab Euroopa Liidu õigusest tulenevaid kohustusi asulareovee puhastamise valdkonnas.
ÜVVKSi muudatustel puudub otsene mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. Muudatused reguleerivad eelkõige vee-ettevõtja ja purgimisteenuse saaja vahelist suhet ning täpsustavad purgimisteenuse korraldamise, hinnastamise, kontrollimise ja teenuse peatamise või lõpetamise tingimusi.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud
Seaduse rakendamisega kaasneb peamiselt IT-lahenduse arendustööde kulu, et täpsustada ja täiendada EHRis kanalisatsiooni andmestikku ja luua EHRi API-teenus, samuti purgimise e‑veoselehe kasutusjuhu katsetamine. Arendustööde ja katsetuste, sh purgimisteenuse e‑veoselehe arendus ja piloteerimine, maksumus kokku on hinnatud umbes 270 000 eurole. Tegevusi rahastatakse teadus- ja arendustegevuse investeeringuteks ette nähtud riigieelarvelistest vahenditest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Kliimaministeeriumi vahel sõlmitud koostöökokkuleppe nr 5-4/154-1 raames. EHRi täiendustega kaasnev püsikulu on hinnatud umbes 40 000 eurole aastas. Purgija jaoks tähendab e-veoselehe teenuse kasutamine hinnanguliselt ca 30 eurot kuus.
8. Rakendusaktid
Rakendamine eeldab KOVide reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjade kooskõlla viimist muudetud seadusega ning EHRi põhimääruse ja ehitise tehniliste andmete loetelu täpsustamist.
Kuna kavas on kõik kohtkäitlussüsteemid EHRi kanda ja olemasolevad andmed korrastada, et andmestikku riikliku registrina käsitleda, ei ole selleks vaja täiendada EhSi § 60, kuna ka kohtkäitlussüsteem on ehitis. Rakendamine eeldab siiski EHRi põhimääruse ning tehniliste andmete loetelu täpsustamist, et reguleerida andmekoosseisu, andmete päritolu, kandmise aluseid ning vajaduse korral andmevahetuse lahendusi. Kui nende küsimuste täpsustamisel selgub täiendava seadusemuudatuse vajadus, käsitletakse seda eraldi. EHRi põhimääruse kavandit ei esitata, kuna selle sisu on alles kujunemisel koosmõjus EHR põhimääruse muudatustega, mis ei tulene kõnesolevast eelnõust. MKM määruse „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ muutmise kavand esitatakse seletuskirja lisas 5.
Rakendusaktina on kavandatud ka purgimisteenuse osutaja e-veoselehega seotud teabe esitamine ja andmekoosseis, aga kuna vastavate sätete jõustumine on kaugemas tulevikus, siis ei esitata rakendusakti kavandit.
9. Seaduse jõustumine
Seaduse §-d 1–3 jõustuvad 2027. aasta 1. juulil. Üleminekuaeg on vajalik, et kohaliku omavalitsuse üksused saaksid valmistuda majandustegevusteadete menetlemiseks ja uute ülesannete täitmiseks. Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjade muudetud volitusnormiga kooskõlla viimiseks nähakse VeeS §-s 2801 ette täiendav üheaastane tähtaeg.
Seaduse § 4 jõustub 2028. aasta 1. juulil. Hilisem jõustumine võimaldab teha eFTI platvormide, eFTI värava ja ehitisregistri vahelise andmevahetuse rakendamiseks vajalikud tehnilised arendused ning valmistada ette rakendusaktid. Kuni üleriigilise elektroonilise andmete esitamise korra rakendumiseni jätkatakse senise andmete esitamise korra kohaldamist VeeS § 2801 lõikes 2 sätestatud üleminekukorra alusel, et vältida andmete kogumise ja järelevalve õiguslike aluste katkemist.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Siseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Justiits- ja Digiministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Konkurentsiametile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Vee-ettevõtete Liidule, Eestimaa Looduse Fondile, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale ja Eesti Omanike Keskliidule. Märkuseid esitasid Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Vee-ettevõtete Liit, Konkurentsiamet, Eesti Omanike Keskliit, Justiits- ja Digiministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja Rahandusministeerium. Märkustega arvestamise või mittearvestamise tabel on esitatud seaduse lisas 1.
__________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus …. ……………. 2026
allkirjastatud digitaalselt