| Dokumendiregister | Riigiprokuratuur |
| Viit | RP-6-15/26/10507 |
| Registreeritud | 12.11.2026 |
| Sünkroonitud | 13.11.2026 |
| Liik | Oportuniteedimäärus |
| Funktsioon | RP-6 Prokuratuuri põhitegevus |
| Sari | RP-6-15 Oportuniteedimäärused |
| Toimik | RP-6-15/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Carmee Lisette Pomerants (Lääne Ringkonnaprokuratuur, Lääne Ringkonnaprokuratuur II osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
1
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev: 12.11.2026
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Carmee Lisette Pomerants
Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 26263000522
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 1
Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX XXX (ikXXX)
Kuriteo toimepanemise aeg: 17.09.2026
Lääne Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi nr 26263000522, milles XXX XXXi
kahtlustatakse selles, et tema 17.09.2026 kella 13.00 ajal Rapla maakonnas, XXX vallas, XXX
alevikus, XXX XXX Lasteaed XXX XXX majas XXX rühmas lõi 3-aastast XXX XXX (XXX)
ühel korral käega vastu lapse paremat reit, millega tekitas lapsele füüsilist valu ja tervisekahjustuse
- punetuse parema reie välisküljele. Seega pani XXX XXX toime valu tekitava kehalise
väärkohtlemise, so KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Prokurör, tutvunud kriminaalasja materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid,
isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, jõudis järeldusele, et
käesolevas kriminaalasjas on kriminaalmenetlus võimalik KrMS § 202 alusel lõpetada.
KrMS § 202 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul lõpetada kriminaalmenetluse, kui
selle esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette
vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, ning seejuures isiku süü ei
ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse
kulud või võtnud kohustuse need tasuda ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik
menetlushuvi. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib prokuratuur kahtlustatavale tema enda
nõusolekul panna ühe või mitu kohustust määratud tähtajaks. Kohustuseks võib olla menetluskulude
tasumine, tekitatud kahju hüvitamine, kindla summa maksmine riigituludesse või sihtotstarbeliseks
kasutamiseks üldsuse huvides, üldkasuliku töö sooritamine, ettenähtud ravile allumine, alkoholi või
narkootiliste või psühhotroopsete ainete mitte tarvitamine, alkoholi tarvitamise keelu täitmist
kontrolliva elektroonilise seadme valvele allumine või sihtotstarbelise sotsiaalprogrammi läbimine.
XXX XXXile esitatud kahtlustuse näol on tegemist teise astme kuriteoga. KarS § 121 lg 1 eest ei näe
karistusseadustik ette alammäärana vangistust, vaid rahalise karistuse. Sanktsiooni
maksimummääraks on kuni üheaastane vangistus. Kuivõrd antud kuriteo eest on ette nähtud ka
rahaline karistus, on seadusandja arvates tegemist kuriteoga, mille puhul võib isiku süüd pidada
väikseks, sest väiksemad sanktsioonimäärad viitavad ka väiksemale süüle.
KrMS § 202 lg 2 p 3 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku mõttes, s.o vaadatakse
üksnes konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist, ning erinevaid preventsioone.
Arvesse võetakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud
kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja poolt sätestatud karistust.
2
Eelnevad kaalutlused ei võimalda teha järeldust, et XXX XXXi süü oleks piisavalt suur, et õigustada
tema suhtes kohest kriminaalrepressiooni kohaldamist.
XXX XXXi käitumises puudub avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul
kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur, ning on reeglina olemas juhtudel, kus menetluse jätkamine
on vajalik üld- või eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. Eripreventatiivsetest kaalutlustest
lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud
isiku karistamisest loobumine võib eeldatavasti tingida tema poolt uute süütegude toimepanemise.
Seda tõenäosust on võimalik hinnata lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva
teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust, s.o kas tegemist on ühekordse või korduva teoaktiga.
XXX XXXi puhul on tegemist varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata isikuga, tema suhtes ei
ole varem kriminaalmenetlust lõpetatud KrMS § 202 või § 2031 alusel ning samuti ei ole prokuratuuri
andmetel tema suhtes hetkel käimas mingit teist kriminaalmenetlust. Kahtlustatavale etteheidetava
süüteo puhul on tegemist ühekordse teoaktiga. XXX XXX on saanud aru oma teo keelatusest ning
avaldanud kahetsust. Samuti nähtub kriminaalasja materjalidest, et XXX XXX ei ole asunud enda
käitumist õigustama, vaid vastupidiselt teatas juhtunust koheselt lapsevanemat ning on teinud oma
käitumisest vajalikud järeldused. Seega puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat
kriminaalkorras karistada, kuna ei ole põhjust arvata, et karistamisest loobumine võib tingida uute
süütegude toimepanemist tema poolt.
Üldpreventatiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise
viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et
menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad.
Sellised kuriteod, milles menetluse lõpetamine ei ole eelduslikult kooskõlas üldpreventatiivsete
kaalutlustega, kajastuvad Riigi peaprokuröri 15.03.2022 juhise nr RP-1-2/22/1 punktis 3.2 ja 3.3.
Täpsemalt näeb viidatud juhis ette punktis 3.3.2 avaliku menetlushuvi juhul, kui KarS § 121 järgi
kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel on tegemist jätkuva perevägivallaga või kui
kriminaalmenetluse mittelõpetamist nõuavad kannatanu või kuritegu pealt näinud alaealise
pereliikme huvid. Prokuröri hinnangul ei nõua kriminaalmenetluse jätkamist käesolevaga kannatanu
huvid, kuivõrd XXX XXXiga lõpetati tööleping 18.09.2026, mistõttu puudub tal kannatanuga
edaspidine kokkupuude ning ka kannatanu seaduslik esindaja leiab, et XXX XXXi tegu ei pea kaasa
tooma kriminaalkaristust.
Riigi peaprokuröri juhise punkti 3.2.2 kohaselt on avalik menetlushuvi olemas kui teo on toime
pannud isik, kellel peavad avaliku ülesande täitmisest tulenevalt olema kõrged kõlbelised omadused
või kelle suhtes peab avalikkusel olema kuriteo asjaoludega seonduvalt kõrgendatud usaldus. Kuivõrd
XXX XXX töötas teo toimepanemise ajahetkel XXX lasteaias õpetajana, on ilmne, et tema suhtes
peab avalikkusel olema kuriteo asjaoludega seonduvalt kõrgendatud usaldus. Küll aga leiab prokurör,
et käesolevaga puudub XXX XXXi suhtes avalik menetlushuvi, kuivõrd XXX XXXiga on
käesolevaks ajaks töösuhe lõpetatud ning ta on teinud oma teost vajalikud järeldused ning puudub
alus arvata, et ta tulevikus samataolisi tegusid toime paneks. Tegemist on XXX XXXi poolt
ühekordse käitumisaktiga 51-aastase tööstaaži vältel, mida ta on kahetsenud ning mis maksis tallel
tema töökoha õpetajana.
Eeltoodust tulenevalt leiab prokurör, et kahtlustatava kriminaalkorras karistamine ei ole põhjendatud
ka üldpreventiivsetel eesmärkidel. Käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamine ei mõjuta negatiivselt
3
ühiskonna usku õiguse kehtivusse. Riik on isiku käitumisele üheseltmõistetavalt reageerinud. Seega
ei saada käesoleva kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse osas mingeid
negatiivseid signaale. Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu
ehk jääma isiku käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistust kohaldatakse üksnes siis,
kui selle järele on tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa.
XXX XXXile etteheidetava süüteo kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise
väärtusmastaabi riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on prokuröri
arvates võimalik saavutada ka muude vahenditega kui kriminaalkorras karistamisega. Samuti on
võimalik KarS § 56 lg 1 sätestatu üld- ja eripreventsiooni eesmärgid saavutada ka ilma isikut
kriminaalvastutusele võtmata. Avaliku menetlushuvi hindamisel tuleb märkida, et antud juhul juba
kriminaalmenetluse alustamine ja läbiviimine, milles XXX XXXi koheldi kahtlustatavana, oli tema
jaoks preventiivseks teguriks, mis aitab aru saada oma teo keelatusest ning vastavalt sellele
arusaamisele hoiduda süütegude toimepanemisest. Puudub alus arvata, et kahtlustatav jätkab edaspidi
kuritegude toimepanemist.
Prokuröri hinnangul on karistuse eesmärgid saavutatavad XXX XXXile kohustuste määramisega –
tasuma 500 eurot sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides ning hoiduma uute
vägivallakuritegude toimepanemisest. Nimetatud mõjutusvahendid koos kriminaalmenetlusele
allutamisega on prokuröri arvates piisavad XXX XXXile poolt toimepandud tegude suhtes riikliku
hukkamõistu väljendamiseks.
Seega, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub
avalik menetlushuvi, leiab prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks XXX
XXXi suhtes KrMS § 202 sätteid kohaldades.
Juhindudes KrMS § 202 lg 7 ja 206, abiprokurör määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 26263000522 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik:
Kohustada XXX XXX:
- tasuma 500 (viissada) eurot sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides (makseinfo
lisalehel). Tähtajaks määrata 5 (viis) kuud, s.t viimane täitmise tähtpäev on 12.04.2027
(k.a). Makse tasumisel märkida maksekorralduse selgitusse „sihtotstarbeline makse,
26263000522“. Maksekorraldus makse tegemise kohta edastada prokuratuurile meili
teel ([email protected]) või või aadressile Tallinna mnt 14, Rapla
linn.
- hoiduda uute vägivallakuritegude toimepanemisest. Nimetatud nõudest kinnipidamist
kontrollitakse käesoleva kriminaalasja menetluse raames 6 (kuue) kuu jooksul, s.o kuni
12.05.2027.
Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustust, võib prokuratuur
kriminaalmenetluse määrusega uuendada.
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: ei kohaldatud.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad.
4
5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi
Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: andmeid ei kogutud.
6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata
saata: kuriteoteate esitanud Rapla Vallavalitsuse laste heaolu juhtivspetsialistile Taidi Bluum,
kannatanu seaduslikule esindajale XXX XXX. Kahtlustatavale XXX XXX on määruse koopia koos
makseinfoga üle antud 12.11.2026 prokuratuuris.
8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse
lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva
jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist
emakeelde või keelde, mida ta valdab.
9. Kahtlustataval on õigus vastavalt KrMS § 341 lõikele 5 tutvuda lõpetatud kriminaalasja
kriminaaltoimiku materjalidega pärast seda, kui kannatanu ei ole menetluse lõpetamist tähtajaks
vaidlustanud, välja arvatud juhul, kui KrMS-s on kriminaaltoimiku materjalidega tutvumiseks
sätestatud varasem aeg.
Edasikaebamise kord
Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu esitada kaebuse Riigiprokuratuurile (Wismari
7, Tallinn 15188) põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest arvates
kümne päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui üks kuu pärast nimetatud määruse koopia saatmist
kannatanu aadressile või elektronposti aadressile, mille kannatanu on menetlejale avaldanud.
Carmee Lisette Pomerants
abiprokurör
Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle
pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse.
Allkirjaga kinnitan, et olen kriminaalasja lõpetamisega nõus, olen kriminaalmenetluse lõpetamise
määruse kätte saanud, mulle on selgitatud kohustuste mittetäitmise tagajärgi ning olen kohustustega
nõus:
XXX XXX