Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Saku Vallavalitsus

[email protected]

Teie 13.10.2026 nr 7-1/34-50

Meie 12.11.2026 nr 9.3-1/26/7887-2

Tähesära maaüksuse ja lähiala

detailplaneering

Tulenevalt planeerimisseaduse § 127 lõikest 1, § 133 lõikest 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015

määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute

kooskõlastamise alused“ esitasite Terviseametile (edaspidi amet) kooskõlastamiseks Saku valla

Juuliku küla (praegu Saku alevik) Tähesära maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu (edaspidi

detailplaneering). Amet on 18.08.2023 kirjaga nr 9.3-4/23/5199-2 esitanud arvamuse

detailplaneeringu koostamise algatamise, lähteseisukohtade andmise ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmise korralduse eelnõule.

Detailplaneeringuga kavandatakse Tähesära ja Tähemaa kinnistute ümberkruntimine ning

moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse ja kasutamise tingimuste määramine üksikelamute,

paariselamute ja ridaelamute ehitamiseks. Kokku kavandatakse 50 elamukrunti, viis

transpordimaa krunti ja neli üldkasutatava maa krunti. Vastavalt Saku valla üldplaneeringule

asuvad Tähesära ja Tähemaa kinnistud pere- ja ridaelamute maa-alal ning planeeringuala

hõlmab osaliselt haljasala ja parkmetsa maa-ala.

Planeeringumaterjalid sisaldavad LEMMA OÜ 30.11.2025 poolt koostatud mürahinnang, kus

liiklusmüra on hinnatud 2021. aasta olemasoleva ning 2027. ja 2032. aasta prognoosi alusel.

Tallinna ringtee (tee nr 11) 2021. aasta keskmiseks ööpäevaseks liiklussageduseks (edaspidi

AKÖL) on mürahinnangus märgitud 17 907 sõidukit. 2032. aasta prognoositavaks

liiklussageduseks on arvestatud 23 076 sõidukit ööpäevas. Transpordiameti teeregistri 2025.

aasta andmete kohaselt on Tallinna ringtee km 24,354–26,150 lõigu AKÖL aga juba 24 262

sõidukit ööpäevas. Seega ületab 2025. aasta tegelik liiklussagedus oluliselt mürahinnangus

käsitletud olemasolevat liiklussagedust ning ka mürahinnangus 2032. aastaks

prognoositud liiklussagedust, mistõttu ei kirjeldata planeeringu olemasolevat ja

perspektiivset müraolukorda asjakohaselt. Lisaks on Tallinna ringtee, Saku–Laagri maantee

ja Juuliku ühendusteede liiklusmüra modelleerimisel kasutatud sõidukiirusena 90 km/h. Ametile

teadaolevalt kehtivad Tallinna ringtee käsitletavatel lõikudel ka sõidukiirused 100 km/h ja 110

km/h. Mürahinnangust ei selgu, millisel alusel on Tallinna ringtee puhul kasutatud läbivalt

kiirust 90 km/h ega kas kasutatud väärtus iseloomustab piisavalt olemasolevat ja

prognoositavat liiklusolukorda. Kuna nii liiklussagedus kui ka sõidukiirus mõjutavad

liiklusmüra modelleerimise tulemust, vajavad mürahinnangus kasutatud lähteandmed

ajakohastamist või täiendavat põhjendamist. Lähteandmete muutumisel tuleb hinnata ka

nende mõju arvutustulemustele ning sellest tulenevalt müraleevendusmeetmete

piisavusele.

2(3)

Detailplaneeringu seletuskirjas on kirjutatud: „Arvestada tuleb müra tõkestava elemendi

rajamise võimalikkusega elamuala ja Juuliku-Tabasalu tee vahele. Elemendi olemus (vall, sein)

täpsustatakse edasisel projekteerimisel.“. Detailplaneeringu põhijoonisel on näidatud

müratõkke võimalik asukoht, kuid planeeringumaterjalides ei ole üheselt määratud, millisel

juhul on müratõkke rajamine vajalik ega millistele tingimustele peab see vastama.

Lisaks on seletuskirjas märgitud, et põhja poole Tähevälja kinnistule kavandatavad äri- ja

tootmishooned toimivad müratõkkena ning vähendavad Tallinna ringteelt ja Saku–Laagri teelt

Tähesära elamualale levivat liiklusmüra. Tähevälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering on

31.03.2026 Saku Vallavalitsuse korraldusega nr 180 vastu võetud ning selle põhijoonisel on

näidatud müratõkete võimalikud asukohad. Tähesära detailplaneeringu mürahinnangus on

müraolukorra hindamisel arvestatud Tähevälja alale kavandatava hoonestuse varjestava mõjuga.

Mürahinnangus on samas selgitatud, et arhitektuursetel, tuleohutusest ja omandist tulenevatel

põhjustel ei pruugi Tallinna ringtee äärde kujuneda katkematut äri- ja tootmishoonete fronti.

Sellisel juhul nähakse täiendava mürakaitsemeetmena ette hoonetevahelistesse

katkestuskohtadesse vähemalt 3 m kõrguse müratõkkeseina või -valli rajamine.

Mürahinnangus ei ole aga hinnatud olukorda, kus Tähevälja alale kavandatud

müravarjestav hoonestus ei ole realiseerunud. Seetõttu ei ole esitatud materjalide põhjal

võimalik üheselt veenduda, et Tähesära planeeringualal on liiklusmüra normtasemete järgimine

tagatud ka juhul, kui Tähevälja planeeringuala hoonestus ei ole Tähesära elamute kasutusele

võtmise ajaks välja ehitatud või realiseerub mürahinnangus eeldatust erineval kujul.

Planeeringulahenduses ei ole piisavalt selgelt määratud ka mürakaitsemeetmete

rakendamise vajadust, tingimusi ega minimaalseid parameetreid.

Eeltoodust tulenevalt ei kooskõlasta amet esitatud detailplaneeringu lahendust. Koostatud

mürahinnangu põhjal ei ole võimalik piisava kindlusega veenduda, et planeeringu

elluviimisel on liiklusmüra normtasemete järgimine tagatud. Mürahinnangus kasutatud

Tallinna ringtee liiklussageduse ei vasta enam teadaolevale liikluskoormusele ning

kasutatud sõidukiiruse valik ei ole piisavalt põhjendatud. Samuti põhineb hinnatud

müraolukord Tähevälja planeeringualale kavandatava hoonestuse müravarjestaval

mõjul, kuid käsitlemata on olukord, kus nimetatud hoonestus või muud eeldatud

müraleevendusmeetmed ei ole realiseerunud. Lisaks on pärast mürahinnangu koostamist

täpsustunud planeeritavate hoonete võimalikud asukohad. Planeeringumaterjalidest ei

selgu üheselt, kas põhijoonisel näidatud müratõke on müra normtasemete tagamiseks

vajalik leevendusmeede või üksnes võimalik lahendus. Samuti ei ole määratud tingimusi,

mille korral müratõke tuleb rajada. Seetõttu vajavad mürahinnangu lähteandmed ja

modelleeritud olukord ajakohastamist ning planeeringus tuleb üheselt kajastada müra

normtasemete tagamiseks vajalikud mürakaitsemeetmed ja nende rakendamise

tingimused.

Lisaks juhib amet tähelepanu järgnevale:

1. Tähelepanu tuleks pöörata ka maksimaalsetele liiklusmüra tasemetele, et oleks võimalik

paremini valida eluhoone heliisolatsiooni, arvestades, et sotsiaalministri 12.11.2025

määruses nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ (edaspidi SoM määrus

nr 61) lisas 1 on magamistubades ööseks sätestatud liiklusmüra normtase tingimusel, et öö

jooksul leiab aset vähemalt 5 liiklusjuhtumit, kus müra maksimaalne tase LpAmax on ületatud.

Seetõttu on asjakohane mürahinnangu täiendamisel käsitleda ka maksimaalseid liiklusmüra

tasemeid ning arvestada tulemustega hoonete välispiirete heliisolatsiooni määramisel.

2. Detailplaneeringu seletuskirjas viidatakse sotsiaalministri 04.03.2002 määrusele nr 42

„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid“. Nimetatud määrus on kehtetu. Praegu reguleerib

hoonesisest müra SoM määrus nr 61.

3(3)

3. Seletuskirjas viidatakse sotsiaalministri 17.05.2002 määrusele nr 78 „Vibratsiooni

piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“,

mis on samuti kehtetu. Praegu kehtib sotsiaalministri 01.10.2025 määrus nr 54 „Vibratsiooni

piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“.

4. Detailplaneeringu seletuskirjas viidatakse radoonikaitsemeetmete osas standardile EVS

840:2017. Hetkel kehtiv standard on EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete

kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Põld

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Põhja regionaalosakond

Karmen Põld

54840193 [email protected]