Tööalase konkurentsivõime toetamineˮ muutmine

EELNÕU

03.04.2024

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 19. juuli 2023. a määruse nr 48 „Tööalase

konkurentsivõime toetamineˮ muutmine

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 19. juuli 2023. a määruses nr 48 „Tööalase

konkurentsivõime toetamineˮ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Lõikes 1 nimetatud mittetöötav isik on isik, kes ei ole hõivatud tööturumeetmete seaduse

§ 8 lõike 4 punktides 3−9 nimetatud tegevusega, töötab ajutiselt sama seaduse §-s 11 sätestatud

tingimustel või on ema-, isa-, lapsendaja- või vanemapuhkusel.ˮ;

2) paragrahvi 5 lõikes 17 asendatakse tekstiosa „tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 35

aluselˮ tekstiosaga „Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90

„Tööhõiveprogramm 2024–2029ˮ §-s 44ˮ;

3) paragrahvi 5 lõike 18 punktis 1 asendatakse tekstiosa „tööturuteenuste ja -toetuste seaduse

§ 37 lõikele 5ˮ tekstiosaga „Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90

„Tööhõiveprogramm 2024–2029ˮ § 45 lõikele 6ˮ;

4) paragrahvi 5 lõigetes 21 ja 22 asendatakse sõna „Projektisˮ tekstiosaga „Paragrahvi 4 lõike

1 punktides 1−4 sätestatud tegevusesˮ;

5) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 23 järgmises sõnastuses:

„(23) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 5 sätestatud tegevuses osalejal, kes asub õppima või tööle

projektis osalemise ajal, on õigus osaleda ja jätkata osalemist koolitusel, psühholoogilisel

nõustamisel ja võlanõustamisel või kasutada tugiisikuteenust projekti abikõlblikkuse perioodi

lõpuni.ˮ;

6) paragrahvi 8 lõike 2 punktis 1 asendatakse arv „850 000ˮ arvuga „500 000ˮ;

7) paragrahvi 10 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõna „asutus“ sõnaga „ametiasutus“;

8) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„(4) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuseks on kohaliku omavalitsuse üksusel või

selle ametiasutusel võimalik taotlejana toetust saada või elluviimisel partnerina osaleda ühel

korral.

(5) Kohalik omavalitsus võib tegevuste elluviimisesse kaasata hallatavaid asutusi.“.

9) paragrahvi 17 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Rakendusasutus koostab lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumide alusel valikumetoodika,

mille rakendusüksus avalikustab oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise teate

avaldamise päeval.“;

10) paragrahvi 17 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Projekti hindab kaks erapooletut, sõltumatut ja usaldusväärset valdkonna eksperti.

Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevust elluviivat projekti hindab kolm erapooletut,

sõltumatut ja usaldusväärset valdkonna eksperti. Eksperdid peavad vastama ÜSS2021_2027

§ 11 lõikes 2 sätestatule. Rakendusüksus korraldab ekspertide valimise. Rakendusasutus

kinnitab ekspertide nimekirja.ˮ;

11) paragrahvi 17 lõike 10 kolmandas lauses asendatakse tekstiosa „14 kalendripäevaˮ

tekstiosaga „kümme tööpäevaˮ;

12) paragrahvi 17 lõige 11 sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Rakendusüksus annab taotlejale kuni kümme tööpäeva Sotsiaalkindlustusameti

küsimustele vastamiseks ja vajadusel taotluse muutmiseks ning edastab vastused ja muudetud

taotluse Sotsiaalkindlustusametile.“;

13) määrust täiendatakse 11. peatükiga järgmises sõnastuses:

„11. peatükk.

Määruse rakendamine

§ 30. Määruse rakendamine

2024. a aprillis §-des 4 ja 5 vastu võetud muudatusi kohaldatakse tagasiulatuvalt alates

1. jaanuarist 2024. a.“;

14) määruse lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

Lisa 1 Hindamisleht

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

03.04.2024

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 19. juuli 2023. a määruse nr 48 „Tööalase

konkurentsivõime toetamine“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga muudetakse majandus- ja infotehnoloogiaministri 19. juuli 2023. a määrust nr 48

„Tööalase konkurentsivõime toetamineˮ.

Muudatuse eesmärk on teha määruses tehnilised parandused, viia sisse täiendused ning viia

määruses sisalduvad viited kooskõlla 1. jaanuaril 2024. a jõustunud tööturumeetmete seadusega

(edaspidi TöMS) ning Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määrusega nr 90

„Tööhõiveprogramm 2024–2029ˮ (edaspidi THP).

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive

osakonna nõunikud Anna-Liina Väkram (tel 5911 5470, [email protected]) ja Heidi

Paabort (tel 5854 8258, [email protected]), sama osakonna tööturuteenuste juht Kristi

Suur (tel 5913 9212, [email protected]) ja õigusnõunik Ilona Säde (tel 5667 4014,

[email protected]), strateegiaosakonna välisvahendite nõunk Pille Penk (tel 5918 2214,

[email protected]) ja välisvahendite õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa (tel 631 3609,

[email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilise ekspertiisi on teinud Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus

([email protected])

Eelnõu on keeletoimetanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive osakonna

nõunik Heidi Paabort ([email protected]).

1.3 Märkused

Eelnõu on seotud 1. jaanuaril 2024. a jõustunud tööturumeetmete seadusega (RT I, 06.07.2023,

110) ja Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määrusega nr 90 „Tööhõiveprogramm

2024-2029“ (RT I, 03.10.2023, 21).

Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 13 punktist.

Eelnõu punktidega 1−3 asendatakse määruse § 5 lõikes 17, lõike 18 punktis 1 ning lõigetes 21

ja 22 viited kuni 31. detsembrini 2023 kehtinud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse sätetele

viidetega seda 1. jaanuarist 2024. a asendava TöMSi ja THP vastavatele sätetele. TöMSiga

kaasajastati ja korrastati tööturuteenuste osutamise õigusruum, kaotades dubleerimise ja muutes

õigusruumi selgemaks, kehtestades tööturuteenustega seonduva seaduses meetmete tasandil

ning viies teenuste täpsemad tingimused THPsse. Viidete muutmine ei too kaasa määrusega

kehtestatud tingimuste muutust, kuna viidatavate sätete sisu jääb samaks.

Eelnõu punktis 4 täpsustatakse määruse § 5 lõigete 21 ja 22 sõnastust, tuues välja, et

tööturustaatuse muutumisega seotud õigus teenusel osalemist jätkata on piiratud paragrahvi 4

lõike 1 punktides 1−4 nimetatud toetatud tegevustega. Täpsustus on vajalik õigusselguse

tagamiseks, kuna paragrahvi 4 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuses osalemist ei piirata

tööturustaatuse alusel, tegevuses on lubatud osaleda sihtrühma kuuluvatel isikutel olenemata

nende tööturustaatusest ja selle muutusest. Sama paragrahvi lõike 1 punktide 1−4 alusel on

projektis osalejatel õigus, tööle või õppima asumise, jätkata tööturukoolitusel osalemist kuni

selle lõppemiseni ning kasutada psühholoogilise nõustamise, võlanõustamise või

tugiisikuteenust kuni neli kuud pärast tööle või õppesse asumist.

Eelnõu punktiga 5 täiendatakse määruse §-i 5 lõikega 23, milles täpsustatakse paragrahv 4

lõike 1 punkti 5 alusel toetatud tegevuses osalemise õigust. Sätte kohaselt on projekti

sihtrühmal, olenemata tööturustaatusest ja selle muutumisest projekti vältel, õigus osaleda

projekti raames läbiviidaval koolitusel, osaleda vajaduspõhiselt osutataval psühholoogilisel

nõustamisel, võlanõustamisel või kasutada tugiisikuteenust. Täiendav säte on vajalik määruse

tingimuste täpsustamiseks, andmaks selge suunise paragrahv 4 lõike 1 punkti 5 alusel toetatud

tegevuses osaleja puhul, kellel erinevalt teistest toetatud tegevustest puuduvad

tööturustaatusega seotud piirangud projekti raames teenusele sisenemisel ja seal osalemisel,

ning neile ei laiene sama paragrahvi lõigetes 21 ja 22 toodud tingimused. Nii võib töötav naine

projekti sisenemisel alustada osalemist koolitusel ning töötuks jäädes jätkata sellel osalemist

samadel alusel. Samuti võib projekti sisenemisel hetkel töötu naine projekti vältel asuda tööle

ning jätkata projektis osalemist ning kasutada talle projekti raames osutatavaid teenuseid edasi

samadel alustel kui varem, st talle ei kohaldu lõikes 22 nimetatud piirang, mille kohaselt võib

tööle asunud inimene jätkata teenusel osalemist veel neli kuud.

Eelnõu punktiga 6 muudetakse määruse § 8 lõike 2 punktis 1 kehtestatud tegevuse toetuse

maksimaalset summat, vähendades seda 850 000 eurolt 500 000 eurole. Muudatus kehtib

taotlusvoorudele, mis avatakse pärast määruse jõustumist. Esimene taotlusvoor oli avatud

3.09.2023-17.11.2023 ja selle raames oli võimalik taotleda toetust projektidele kogueelarvega

kuni 850 000 eurot, taotlusvooruga võeti kohustused üles kogu eelarve ulatuses, mis meetme

raames avatud taotlusvoorude kaudu vastavale tegevusele oli kavandatud. Toetuse maksimaalse

summa vähendamine on kavandatud eesmärgiga, et kui tegevusele on tulevikus võimalik

suunata täiendavaid eelarvevahendeid näiteks vabanevate vahendite arvelt, on võimalik

kuulutada välja täiendavaid taotlusvoore ja rahastada täiendavaid projekte. Kuna täiendavaid

vahendeid ei pruugi olla piisavalt, et avada voor suurtele projektidele, siis eesmärk on toetada

täiendavalt rohkemal arvul, aga väiksemamahulisi projekte.

Eelnõu punktiga 7 täpsustatakse määruse § 10 lõike 1 punkti 3, sätestades, et taotlejaks ja

partneriks võib lisaks kohaliku omavalitsuse üksusele olla ka selle ametiasutus. Muudatus

tehakse õigusselguse huvides, selgitamaks, et silmas on peetud ametiasutust ja mitte näiteks

hallatavat asutust.

Eelnõu punktiga 8 lisatakse määruse §-le 10 lõiked 4 ja 5.

Lõige 4 sätestab, et § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuseks esitatud taotluse korral on

kohaliku omavalitsuse üksusel või selle ametiasutusel võimalik taotleja või partnerina toetust

saada ühel korral. Täiendav säte välistab juba toetuse saanud kohalikud omavalitsused ja nende

ametiasutused, et võimaldada uute kohalike omavalitsuste toetamise kaudu teenuste ühtlasem

kättesaadavus üle Eesti. Samade kohalike omavalitsuste uuesti toetamine ei ole eesmärgipärane,

kuna on juba vastava tegevuse elluviimiseks saanud varasemat tuge.

Lõikega 5 täpsustatakse, et kohalik omavalitsus võib projekti tegevuste elluviimisesse kaasata

hallatavaid asutusi. Täpsustus on vajalik õigusselguse huvides, et tagada õigus hüvitada

vajadusel ka hallatava asutuse poolt tegevuste elluviimiseks tehtud kulusid.

Eelnõu punktiga 9 muudetakse määruse § 17 lõikes 2 sõnastust. Muudatusega viiakse määruse

tekst kooskõlla praktikaga, kuna praktikas koostab valikumetoodika rakendusasutuse

sisuosakond. Projektide valimine ja selleks asjakohase valikumetoodika kujundamine on

poliitikakujundamise oluline osa, kuna selle kaudu saab tagada, et toetust saavad need projektid

kes panustavad kõige rohkem poliitikaeesmärkide saavutamisse.

Eelnõu punktiga 10 muudetakse määruse § 17 lõiget 3. Muudatusega täpsustatakse projekti

hindamisse kaasatud ekspertide koguarvu. Algses määruses kehtestatud nõude kohaselt hindas

iga projekti kolm erapooletut, usaldusväärset valdkonna eksperti. Regulatsiooni muudatusega

pöördutakse tagasi varasema Euroopa Sotsiaalfondi vahendite perioodi avatud taotlusvoorude

praktika juurde, kus projektide hindamisse oli kaasatud kaks valdkonna eksperti. Kahe eksperdi

kasutamine on varasemale praktikale tuginedes optimaalne ning võimaldab ressursse paremini

kasutada. Erandina hindavad kolm eksperti projekti § 4 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuse

elluviimiseks, mille hindamisse on kaasatud ka edaspidi kolm eksperti. Projektide hindamisse

kaasatud ekspertide erisus kehtestatakse tulenevalt taotlusvoorude avamisest ning muudatuse

jõustumisest.

Eelnõu punktiga 11 muudetakse § 17 lõike 10 kolmandat lauset, kehtestades sättes nimetatud

hindamise tulemuse rakendusüksusele edastamise tähtajaks 10 tööpäeva varasema 14

kalendripäeva asemel. Muudatusega viiakse tekst kooskõlla määruse § 16 lõikega 5 ja sisulist

muudatust ei ole.

Eelnõu punktiga 12 muudetakse § 17 lõike 11 sõnastust, eemaldades loetelust taotlusi

hindavad eksperdid, kes saavad vastavasisulised ettepanekud taotluse rahuldamiseks osalises

või taotletud mahus teha ekspertide hindamisvormis lisa 1 „Ekspertide hindamiselehe vorm“.

Muudetud regulatsiooniga jäetakse võimaluse küsimuste esitamiseks ja ettepanekute

tegemiseks taotluste vastavushindamist läbiviivatele Sotsiaalkindlustusameti ekspertidele.

Muudatusega täpsustub Sotsiaalkindlustusameti roll taotluse hindamisel, mis omakorda annab

taotlejatele selgema teadmise, mis võib olla küsimusele vastamise või vastamata jätmise tegelik

tagajärg.

Eelnõu punktiga 13 täiendatakse määrust 11. peatükiga, milles sätestatakse, et eelnõu

punktides 1−5 nimetatud sätete muudatusi rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist

2024. Tagasiulatuv rakendamine tuleneb muudatuse aluseks olevate TöMSi ja THP jõustumise

tähtajast. Ülejäänud muudatused jõustuvad üldises korras.

Eelnõu punktiga 14 muudetakse määruse lisa 1 „Ekspertide hindamislehe vorm“. Lahter

sisaldab hindajate tarbeks ettepanekut rahuldada taotlus kas osaliselt või taotletud mahus

võimaldades teha ettepanekuid tegevuste täpsustamiseks, vajalikeks muudatuseks ning

vajadusel ka eelarve korrigeerimiseks.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Määruse muudatused on pigem tehnilised ja olulisi mõjusid ei kaasne, va eelnõu § 1 punktis 6

vähendatud taotluse kogusumma ja § 1 punktis 7 nimetatud muudatus, kus kohaliku

omavalitsuse üksusel on määruse § 4 lõike 1 punktis 1 tegevusteks võimalik taotleja või

partnerina toetust saada ühel korral. Taotluse kogusumma vähendamine võib vähesel määral

toetuse taotlejatele mõju omada, sest võib vähendada planeeritavate tegevuste ulatust. Summa

vähendamine on tingitud asjaolust, et kuna uuesti avatava taotlusvooru jaoks ei pruugi

täiendavaid vahendeid olla piisavalt, siis eesmärk on toetada täiendavalt rohkemal arvul, aga

pigem väiksemamahulisi projekte. Ühe korra määruse § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud

tegevusteks tuge saamine mõjutab 62 kohalikku omavalitsust, mis on täna juba NEET-olukorras

noorte tugisüsteemi arendamiseks toetust saanud. Samade kohalike omavalitsuste uuesti

toetamine ei ole enam vajalik, kuna on juba vastava eesmärgi täitmiseks saanud samast

taotlusvoorust varasemat tuge.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõu rakendamisega ei kaasne riigieelarvele lisakulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras. 2024. a aprillis §-des 4 ja 5 vastu võetud muudatusi rakendatakse

tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2024 tulenevalt muudatuste seotusest muudatustega

seaduses.

7. Eelnõu muudatuse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määruse muudatuse eelnõu väljatöötamisse oli kaasatud Riigi Tugiteenuste Keskus. Eelnõu

esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile,

Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Kultuuriministeeriumile,

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele ja

Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskusele. Samuti edastatakse

eelnõu EISi kaudu arvamuse avaldamiseks ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava

seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile.

Majandus- ja infotehnoloogiaministri

19.07.2023. a määrus nr 48

„Tööalase konkurentsivõime toetamine“

Lisa 1

(muudetud sõnastuses)

Hindamisleht

Hindamisleht Maksimum-

hinne Hinne

1. Projekti tegevuste mõju meetme eesmärkide

saavutamisele 6

1.1. Projekti panus meetme eesmärkide saavutamisse

(e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „projekti

eesmärk ja tulemused“ ning „näitajad“)

4

Selgitus punkti 1.1 hinnangute kohta:

1.2 Projekti panus meetme tulemusnäitaja saavutamisse

(e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „projekti

eesmärk ja tulemused“ ning „projekti tulemuste

jätkusuutlikkus“)

2

Selgitus punkti 1.2 hinnangute kohta:

2. Projekti põhjendatus 12

2.1. Projekti olemasoleva olukorra ja projekti vajaduse

põhjendatus olukorra analüüsist lähtuvalt.

(e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad

„olemasolev olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest“,

„näitajad“ ja „tegevused“)

4

Selgitus punkti 2.1 hinnangute kohta:

2.2. Projekti tegevuskava selgus, teostatavus ja mõistlikkus

(e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „olemasolev

olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest“, „näitajad“ ja

„tegevused“)

2

Selgitus punkti 2.2 hinnangute kohta:

2.3. Projekti riskianalüüs (välised ja sisemised riskid)

(e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad

„riskianalüüs“ ja „tegevused“)

2

Selgitus punkti 2.3 hinnangute kohta:

2.4. Projekti tegevuste elluviimiseks kaasatud partnerid ja

koostööpartnerid

(e-toetuse taotlusvormi alajaotus „partnerid“, „tegevused“ ja

taotlusvormi lisa 3 partneri kinnituskiri)

4

Selgitus punkti 2.4 hinnangute kohta:

3. Projekti kuluefektiivsus 8

3.1. Projekti üldine kuluefektiivsus

(e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „projekti

eesmärk ja tulemused“, „näitajad“ ja „eelarve“)

4

Selgitus punkti 3.1 hinnangute kohta:

3.2. Konkreetsete kavandatud kulutuste vajalikkus, põhjendatus

ja mõistlikkus projekti rakendamise seisukohast

(e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „olemasolev

olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest“, „tegevused“ ja

„eelarve“)

4

Selgitus punkti 3.2 hinnangute kohta:

4. Taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia 3

Taotleja ja partneri võimekus ja rollijaotus projekti elluviimisel.

(e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „Taotleja

kogemused taotluses toodud tegevustega analoogsete tegevuste

elluviimisel“, „tegevused“ ja „eelarve“ ning lisa 3 „Partneri

kinnituskiri“)

3

Selgitus punkti 4 hinnangute kohta:

5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia

aluspõhimõtete ja sihtidega 4

Hinnang lisaks projekti vahetutele eesmärkidele panustamine

Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega

seotud horisontaalsete põhimõtete (sooline võrdõiguslikkus,

võrdsed võimalused, ligipääsetavus, kestlik areng,

keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus ning täiendavalt

regionaalareng) eesmärkide saavutamisse ja panustamine seeläbi

vastavasse strateegia riigi pikaajalise arengustrateegia näitajasse.

(e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljas „valdkonna

ülesed näitajad“)

4

Selgitus punkti 5 hinnangute kohta:

Maksimaalne üldhinne 33

6. Ettepanek 1

rahuldada taotlus osalises mahus;

Ettepaneku põhjendus2:

rahuldada taotlus taotletud mahus.

Ettepaneku põhjendus3:

1 Lahter täidetakse juhul, kui maksimaalne üldhinne on 19 punkti või rohkem 2 Osalises mahus rahastamise põhjendus 3 Kasutatakse vajaduse täiendava ettepaneku tegemisel

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Rahandusministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium

Kliimaministeerium

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Kultuuriministeerium

Riigi Tugiteenuste Keskus

10.04.2024 nr 2-2/1021-1

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 19. juuli

2023. a määruse nr 48 „Tööalase

konkurentsivõime toetamineˮ muutmine

Esitame majandus- ja infotehnoloogiaministri 19. juuli 2023. a määruse nr 48 „Tööalase

konkurentsivõime toetamine“ muutmise eelnõu kooskõlastamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) eelnõu seletuskiri;

3) ekspertide hindamisleht.

Lisaadressaadid: Ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 rakenduskava seirekomisjon

Euroopa Komisjon

Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus

Pille Penk

5918 2214 [email protected]