1/2

Lisa 1

12.11.2026 lepingu nr 2-2/1060 juurde

Tehniline kirjeldus „Porivaipade vahetus“ (viitenumber 314788) 1. ÜLDTINGIMUSED

1.1. Riigihanke tulemusena soovitakse leida teenusepakkuja (edaspidi ka täitja) porivaipade

(edaspidi ka vaip) vahetusteenuse tellimiseks (edaspidi ka teenus). 1.2. Teenuse tellija on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, erandjuhtudel võib olla ka Kaitsevägi

(edaspidi ka kui tellija). 1.3. Porivaipade vahetamise teenus tähendab täitja poolt puhta vaiba transportimist tellija

määratud asukohta ja musta (kasutatud) vaiba äraviimist kokkulepitud sagedusega. 1.4. Hanke eesmärk on tagada tellija poolt määratud hoonete siseruumides puhtam ja ohutum

keskkond. 1.5. Hange on jaotatud piirkonniti neljaks osaks (täpsem objektide jaotus on toodud tehnilise

kirjelduse lisas 1.1). 1.5.1. Osa 1 - Põhi (Harjumaa (välja arvatud Lääne-Harju, Saue ja Kuusalu vallas asuvad

objektid) ja vajadusel lisanduvate objektide korral ka Raplamaa ja Järvamaa). 1.5.2. Osa 2 - Lääs (Lääne-Harju ja Saue vallas asuvad objektid, Saaremaa, vajadusel

lisanduvate objektide korral ka Pärnumaa, Hiiumaa ja Läänemaa). 1.5.3. Osa 3 - Kirre (Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa ja Kuusalu vallas asuvad objektid). 1.5.4. Osa 4 - Lõuna (Tartumaa, Valgamaa, Võrumaa, vajadusel lisanduvate objektide korral

ka Jõgevamaa, Viljandimaa ja Põlvamaa).

1.6. Tehnilise kirjelduse lisas 1.1 „Pakkumuse vorm“ toodud mahud on orienteeruvad ja võivad muutuda. Tellijal on õigus muuta objekte (lisades juurde ning vajadusel jättes välja), porivaiba mõõte, koguseid ja sagedusi (vähendada või suurendada). Muudatused fikseeritakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kontaktisikute poolt.

2. NÕUDED TEENUSELE 2.1. Porivaipade vahetusteenuse tellimine toimub tehnilise kirjelduse lisas 1.1 „Pakkumuse vorm“

nimetatud objektide, vaipade koguste, mõõtude ja sageduste alusel, kui tellija kontaktisik ei ole täitja kontaktisikut muudatusest ette teavitanud vähemalt 3 tööpäeva enne graafikujärgse vahetuse toimumist.

2.2. Tellimused (sh mahtude, sageduste vähendamine, suurendamine) esitatakse tellija kontaktisiku poolt e-kirja teel või läbi tellija haldustarkvara.

2.3. Vajadusel ja tellija nõudmisel kohustub täitja kasutama tööde planeerimisel ja teostamisel tellija haldustarkvara vastavaid liideseid (sh tellimuste/töötaotluste kinnitamine, nendele vastamine, täidetuks märkimine, aktide koostamine, menetlemine ja allkirjastamine, hankelepingus hinnastamata teenuste osas pakkumuste esitamine, kontaktandmete haldamine jms) vastavalt tellija poolt antud juhistele.

2.4. Täitja peab teenust osutama tööpäevadel tööajal, s.o E–N kell 08.30–16.30 ja R kell 08.30–15.00, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

2.5. Lepingu esemeks olevad porivaibad peavad olema tumedat värvi (st must, tumehall vm tume värv), kootud nailonkiust ja sulatatud kummipõhjale, hooldatud, puhastatud, korrektse väljanägemisega ja vastama ettenähtud kasutusotstarbele. Porivaipade ääred ei tohi lainetada, vaiba karv ei tohi olla lamandunud ega luitunud.

2.6. Ühte hoonesse paigaldatavad porivaibad peavad olema ühte ja sama värvi.

2/2

2.7. Täitja peab vajaduse korral tagama kõrvuti asetsevate porivaipade ühendamise omavahel (näiteks takjakinnitusega) ja kinnitamise põrandale viisil, mis ei takista vaipade sihipärast kasutamist.

2.8. Tehnilise kirjelduse lisas 1.1 „Pakkumuse vorm“ toodud porivaipade mõõdud on toodud sentimeetrites (cm). Täitja poolt pakutavad porivaipade mõõdud võivad erineda kuni ± 5%.

2.9. Teenuse osutamine toimub vastavalt iga objekti kohta koostatud ning tellijaga eelnevalt kooskõlastatud ajagraafikule. Nimetatud ajagraafiku koostab ja esitab täitja lähtuvalt lisas 1.1 „Pakkumuse vorm“ sisalduvatest andmetest hiljemalt 30 päeva jooksul peale lepingu sõlmimist. Edaspidi toimub teenuse osutamine vastavalt kooskõlastatud ajagraafikule ning vastava objekti kontaktisiku kaudu.

3. NÕUDED TÄITJALE

3.1. Täitja kohustub määrama objektide lõikes porivaipade vahetusmeeskonna. Vahetusmeeskonnal on kohustus kanda äratuntavat vormiriietust koos nimesildiga.

3.2. Täitja kohustub tagama lepingu täitmiseks kindla kontaktisiku (kliendihaldur, projektijuht vm) ning tema eesti keele oskus peab olema vähemal tasemel B2. Müüja esitab kontaktisiku nime ja kontaktandmed (telefon, e-posti aadress) enne lepingu sõlmimist.

3.3. Täitja peab arvestama dokumendis „Julgeolekutingimused“ sätestatud nõuete ja tingimustega. 4. TEENUSE MAKSUMUS

4.1. Teenuse hind peab sisaldama porivaipade transporti objektile ja äravedu, renti, vahetust ning puhastust (mustad/kasutatud vaibad asendatakse puhastega) tellija poolt määratud sagedustega. Pakkumus peab olema tellija jaoks lõplik ning selles peavad sisalduma kõik võimalikud kulud, mis on seotud sellise teenuse osutamisega (sh transport tellija asukohta ja äravedu, rent, vahetus, puhastus, ringlusest eemaldamine jm).

4.2. Täitja peab pakkumuse koostamisel võtma arvesse kõik käesoleva hanke teostamiseks ja lepingu eesmärgi saavutamiseks vajalikud tööd, teenused, tegevused ja toimingud, kaasa arvatud need, mis ei ole otseselt kirjeldatud riigihanke alusdokumentides, kuid mis on tavapäraselt vajalikud nõuetekohase tulemuse saavutamiseks arvestades lepingu eesmärki. Tööde, mille vajadust pakkuja pidi lähtuvalt oma professionaalsusest teadma, kuid ei arvestanud edukas pakkumuses, maksumus ei kuulu tasumisele.

4.3. Lepinguga fikseeritakse ühikuhinnad lepingus määratud perioodiks.

4.3.1. Tehnilise kirjelduse lisas 1.1 „Pakkumuse vorm“ fikseeritakse 1 tk porivaiba vahetuskorra ühikuhind (km-ta), sõltumata sellest, kas objektide, vaipade kogused lepinguperioodil suurenevad või vähenevad.

4.3.2. Kui objekt ei ole lisas 1.1 nimetatud, siis on ühikuhinna määramise aluseks selle piirkonna samasuguse vaiba vahetuskorra ühikuhind.

4.4. Tellijal on õigus lepingu alusel tellida vajadusel ka teistsuguste porivaipade või muude vaipade

(nt ergonoomiliste vaipade) vahetamise teenust, mis on täitja tootevalikus, kuid mis ei sisaldu tehnilises kirjelduses ega „Pakkumuse vormil“. Sel juhul lepitakse hind kokku tellimuse esitamise käigus. Tellijal on õigus tellida nimetatud teenuseid ka lepinguväliselt.

5. LISA 5.1. AK_Lisa 1.1. Pakkumuse vorm (asutusesiseks kasutamiseks mõeldud teave KORKS § 130 lg 1 p 3

alusel).

1/4

Lisa 2

12.11.2026 lepingu

nr 2-2/1060 juurde

Julgeolekutingimused

Seoses teenuse osutamisega Kaitseväele teavitatakse lepingupartnerit alljärgnevatest tingimustest,

õigustest ja kohustustest eesmärgiga selgitada lepingupartnerile poolte õigusi ja kohustusi Kaitseväe

kehtestatud julgeolekualaste nõuete täitmisel.

1. MÕISTED

1.1 Julgeolekualased nõuded - Kaitseväe julgeolekualale sisenemisel ja viibimisel kehtestatud

üldised julgeolekunõuded (lisa 5) ning muudest õigusaktidest tulenevad Kaitseväe julgeoleku

tagamiseks kehtestatud nõuded.

1.2 Julgeoleku eest vastutav isik - konkreetsel Kaitseväe julgeolekualal asuva riigihanke objekti

ja/või tööpiirkonna julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav Kaitseväe allüksus või

teenistuja.

1.3 Kaitseväe julgeolekuala -Kaitseväe valduses olev territoorium, Kaitseväe laevad, lennuvahendid

ja sõidukid.

1.4 Lepingupartneri kontaktisik - hankelepingu (edaspidi ka leping) täitmise nõuete ja

julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav lepingupartneri ja/või tema alltöövõtja määratud

isik.

1.5 Nõusolek - taustakontrolli tegemiseks vajalik eelnev kirjalik nõusolek, millega isik lubab

Kaitseväel koguda enda kohta andmeid ja teha päringuid nõusoleku andmisest viie aasta jooksul

(Kaitseväe korralduse seadus (edaspidi KKS) § 416) (lisa 2 eesti keeles ja lisa 3 inglise keeles).

1.6 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (edaspidi RKIK) kontaktisik - lepingujärgne isik, kelle kaudu

toimub lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete,

nõuete ja teiste dokumentide edastamine.

1.7 Riigihanke objekt - Kaitseväe julgeolekualal paiknev objekt, kus teenust osutatakse.

1.8 Sissepääsutaotlus (e-kiri) - lepingupartneri kontaktisiku poolt esitatav taotlus teenuseosutaja

Kaitseväe julgeolekualale lubamiseks (lisa 4).

1.9 Sissepääsuõigus - isiku õigus viibida Kaitseväe julgeolekualal asuval riigihanke objektil ja/või

tööpiirkonnas seoses lepingu täitmisega.

1.10 Sissepääsuõigust omav isik - taustakontrolli läbinud isik, kelle sissepääs Kaitseväe julgeolekualal

asuvale riigihanke objektile ja/või tööpiirkonnale on otsustatud ning kellel on õigus saatjata

siseneda ja viibida Kaitseväe julgeolekualal seoses lepingu täitmisega.

1.11 Taustakontroll - Kaitseväele teenuse osutamisega seotud isiku (edaspidi teenuseosutaja)

sobivuse otsustamiseks läbiviidav kontroll KKS § 413 alusel ja KKS §-s 41⁵ viisil.

1.12 Taustakontrolli taotlus (e-kiri) -lepingupartneri kontaktisiku poolt esitatav taotlus

teenuseosutaja suhtes läbi viidava taustakontrolli tegemise algatamiseks (lisa 1).

1.13 Teenus - hankelepingu täitmiseks osutatav teenus kas Kaitseväe julgeolekualal paikneval

riigihanke objektil ja/või tööpiirkonnas või kokkulepitud muus asukohas.

1.14 Teenust osutav isik (edaspidi ka teenuseosutaja) - lepingupartneri ja/või tema alltöövõtja

töötaja, kelle suhtes teostatakse taustakontrolli tema eelneval kirjalikul nõusolekul, et hinnata

tema sobivust osutada teenust Kaitseväele.

2/4

1.15 Turvaala -konfidentsiaalse, salajase või täiesti salajase taseme riigisaladuse või salastatud

välisteabe ja seda sisaldava salastatud teabekandja töötlemiseks lubatav ala.

1.16 Tööpiirkond - Kaitseväe julgeolekualal paiknev ala, kus teenust osutatakse.

2. LEPINGUPARTNERI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

2.1 Lepingupartneril, sh teenuseosutajal ja lepingupartneri kontaktisikul on õigus saada

Kaitseväelt julgeolekualaste nõuete täitmiseks vajalikku informatsiooni teenuse osutamise

õiguse ja Kaitseväe julgeolekulalale sissepääsuõiguse saamise kohta. Konkreetse riigihanke

objekti ja/või tööpiirkonna julgeoleku eest vastutava isiku kontaktid edastab lepingupartnerile

esimesel võimalusel RKIK-i kontaktisik.

2.2 Lepingupartner kohustub:

2.2.1 mitte planeerima Kaitseväele teenust osutama teatamiskohustusega välisriikide

kodanikke. Teatamiskohustusega riikideks on lepingu sõlmimise hetkel siseministri

29.09.2023 käskkirja nr 1-3/112 alusel1:

Armeenia Vabariik;

Aserbaidžaani Vabariik;

Hiina Rahvavabariik (sh Hongkongi ja Macau erihalduspiirkonnad);

Iraani Islamivabariik;

Kasahstani Vabariik;

Kirgiisi Vabariik;

Korea Rahvademokraatlik Vabariik;

Tadžikistani Vabariik;

Türkmenistan;

Usbekistani Vabariik;

Valgevene Vabariik;

Venemaa Föderatsioon.

Juhul kui nimetatud siseministri käskkirjas tehakse muudatusi, siis teavitatakse sellest

lepingupartnerit ning vajadusel muudetakse käesolevaid julgeolekutingimusi;

2.2.2 tagama, et teenuste puhul, kus Kaitsevägi on hinnanud taustakontrolli tegemise

põhjendatuks, osutavad teenust vaid taustakontrolli läbinud ning teenuse osutamiseks

sobivaks hinnatud isikud, eelnevalt kokkulepitud asukohas, mis ei tohi olla punktis

2.2.1 nimetatud riikides;

2.2.3 omama ülevaadet Kaitseväele teenuse osutamise tegelikust asukohast (tegelikest

asukohtadest) ja vastava nõude saamisel selle teabe Kaitseväele esitama;

2.2.4 tagama, et Kaitseväele teenust osutav isik ei avalda talle teatavaks saanud

juurdepääsupiiranguga teavet (salastatud teave, asutusesiseseks kasutamiseks

mõeldud teave, sh ärisaladus), Kaitseväe teenistujate isikuandmeid ega muud

Kaitseväega seotud teavet ilma Kaitseväe eelneva kirjaliku loata;

2.2.5 tagama, et lepingupartneri kontaktisik esitab nõuetekohase taustakontrolli taotluse

(lisa 1 koos lisadega 2 ja/või 3) esimesel võimalusel, arvestades lepingus kokkulepitud

töö teostamise alguskuupäeva ning taustakontrollile kuluvat aega (kuni 14

kalendripäeva), e-posti aadressile [email protected];

1https://kapo.ee/sites/default/files/content_page_attachments/Teatamiskohustusega%20v%C3%A4lisriikideni mekirja%20kehtestamine_0.pdf

3/4

2.2.6 tagama, et lepingupartneri kontaktisik lisab välismaalasele taustakontrolli algatamise

taotlusele juurde:

2.2.6.1 koopia isikut tõendava dokumendi pildiga leheküljest, sh viisast vm Eestis

viibimise seaduslikku alust kinnitavast dokumendist;

2.2.6.2 isiku kodukohariigi karistusregistri väljavõtte;

2.2.7 tagama, et lepingupartneri kontaktisik esitab sissepääsutaotluse Kaitseväe

julgeolekualale (lisa 4) esimesel võimalusel, arvestades lepingus kokkulepitud teenuse

osutamise alguskuupäeva ning sissepääsutaotluse menetlemiseks kuluda võivat

mõistlikku aega, RKIK kontaktisiku või tema määratud isiku e-posti aadressile, kes

tagab taotluse jõudmise vastavale julgeoleku eest vastutavale isikule;

2.2.8 teavitama viivitamatult RKIK kontaktisikut või tema määratud isikut ja Kaitseväe

taustakontrolli ([email protected]) teenuseosutaja ennetähtaegselt teenuse

osutamise lõpetamisest, viidates konkreetsele lepingule;

2.2.9 teavitama viivitamatult RKIK kontaktisikut või tema määratud isikut teenuseosutaja

sissepääsuvajaduse lõppemisest Kaitseväe julgeolekualale, viidates konkreetsele

lepingule. RKIK kontaktisik või tema määratud isik tagab teabe jõudmise vastavale

julgeoleku eest vastutavale isikule;

2.2.10 täitma ja tagama teenuseosutaja julgeolekualaste nõuete järgimise Kaitseväe

kehtestatud tingimustel ning tagama nende täitmise alltöövõtja poolt.

3. KAITSEVÄE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

3.1 Kaitseväel on õigus:

3.1.1 hinnata taustakontrolli tegemise põhjendatust Kaitseväele teenust osutavale isikule;

3.1.2 teha taustakontrolli Kaitseväele teenuse osutamisega seotud isikule;

3.1.3 anda või piirata taustakontrolli käigus ilmnenud asjaoludele tuginedes teenuseosutaja

õigust Kaitseväele teenust osutada;

3.1.4 jätta taustakontrolli taotlus läbi vaatamata haldusmenetluse seaduses sätestatud

korras2;

3.1.5 keelduda julgeolekukaalutlustel Kaitseväe julgeolekualale sissepääsuõiguse andmisest

isikule, kellele ei ole taustakontrolli tehtud, kes ei läbinud taustakontrolli või kellele ei

ole võimalik seda teha;

3.1.6 piirata või keelduda Kaitseväe julgeolekualale sissepääsuõiguse andmisest

kodakondsuseta või välisriigi kodakondsusega isikutele, lähtudes julgeolekukaalutlusest;

3.1.7 kontrollida riigihanke objektil kehtestatud julgeolekualastest nõuetest kinni pidamist

sissepääsuõigust omava teenuseosutaja suhtes ning julgeolekualaste nõuete

mittejärgimisel või nende rikkumisel keelata teenuseosutajal viibimine Kaitseväe

julgeolekualal;

3.1.8 kontrollida, kas Kaitseväele teenust osutav isik on avaldanud talle teatavaks saanud

juurdepääsupiiranguga teavet (salastatud teave, asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud

teave ja ärisaladus), Kaitseväe teenistujate isikuandmeid või muud Kaitseväega seotud

teavet ilma Kaitseväe eelneva kirjaliku loata. Nõude rikkumisel keelata teenuse

osutamine Kaitseväele;

3.1.9 kontrollida, kas teenuste puhul, kus Kaitsevägi on hinnanud taustakontrolli tegemise

põhjendatuks, osutavad teenust vaid taustakontrolli läbinud ning teenuse osutamiseks

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023031#para14

4/4

sobivaks hinnatud isikud, eelnevalt kokkulepitud asukohas. Nõude rikkumisel keelata

teenuse osutamine Kaitseväele.

3.2 Kaitsevägi kohustub:

3.2.1 teavitama taustakontrolli taotluse esitanud isikut kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis teenuseosutaja taustakontrolli tulemusest;

3.2.2 teavitama Kaitseväe julgeolekulalele sissepääsutaotluse esitanud isikut kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis teenuseosutajale sissepääsuõiguse andmisest, sh

sellekohastest piirangutest;

3.2.3 tutvustama teenuseosutajale Kaitseväe, sh julgeolekualal paikneval riigihanke objektil

ja/või tööpiirkonnas kehtivaid julgeolekualaseid nõudeid;

3.2.4 teavitama RKIKi, kui teenuseosutaja ja/või lepingupartner rikub käesolevaid

julgeolekutingimusi või ei järgi Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud julgeolekualaseid

nõudeid;

3.2.5 teavitama vastavalt punktile 3.1.4 taotluse läbi vaatamata jätmisest kirjalikult.

4. LÕPPSÄTTED

4.1 Julgeolekutingimustes nimetatud kontaktisikud määratakse kindlaks hankelepingu

sõlmimisel ja nende muutumisest teavitatakse pooli e-kirja teel.

4.2 Isikuandmete töötlemisel lähtutakse kehtivate õigusaktide nõuetest.

1/1

LISA 1: Näidis Taustakontrolli taotlus (e-kiri)

Taustakontrolli taotluse esitamiseks vajalik teave ja dokumendid, sh elektrooniliselt täidetavad vormid, on

kättesaadavad RKIK-i veebilehel: https://www.kaitseinvesteeringud.ee/hanked/kaitsevaele-teenust-

osutavate-isikute-taustakontroll/

Taotlus saata e-posti [email protected]

PEALKIRI: Taustakontrolli taotlus

TEKST:

Tere

Seoses RKIK (lepingu nimi) lepinguga nr xxxxxxxxx, sõlmitud pp.kk.aaaa, edastan Kaitseväele taustakontrolli

tegemiseks allolevate isikute andmed.

Taustakontrolli dokumendid on lisatud e-kirja manusesse.

Lisainfo on tabelis:

Eesnimi Perenimi Isikukood Ettevõte Osutatav

teenus

Teenuse

osutamise tegelik

asukoht (aadress)

Teenuse

osutamise

perioodi algus

pp.kk.aaaa

Teenuse

osutamise

perioodi lõpp

pp.kk.aaaa

Teenuse

osutamine

turvaalal JAH/EI

Olen teadlik, et taustakontroll võib võtta nõuetekohase taotluse esitamisest aega kuni 14 kalendripäeva.

Lugupidamisega

Taotluse esitaja ees- ja perenimi

Ametikoht

Ettevõtte nimi

Kontakttelefon, e-posti aadress

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Teabevaldaja: Kaitsevägi

Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse

möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Teabevaldaja: Kaitsevägi

Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi

koostamise kuupäevast kuni vajaduse

möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12

1/2

Kinnitatud Kaitseväe juhataja 23.03.2026 käskkirjaga nr 0.1-3.1/26/63 Lisa 2

Taustakontrolli elektrooniliselt täidetav nõusolekuvorm on kättesaadav RKIK-i

veebilehel: https://www.kaitseinvesteeringud.ee/hanked/kaitsevaele-teenust-osutavate-isikute-

taustakontroll/

LISA 2: NÕUSOLEKUVORM (eesti keeles)

ISIKU NÕUSOLEK TAUSTAKONTROLLI TEOSTAMISEKS

(ees- ja perekonnanimi) Isikukood:

Luban Kaitseväel teostada minu suhtes taustakontrolli Kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 413 alusel ning KKS § 41⁵ sätestatud viisil käesoleva nõusoleku andmisest viie aasta jooksul. Olen teadlik, et:

1. mul on õigus keelduda nõusoleku andmisest (KKS 416 lg 2 p 1);

2. mul on õigus keelduda selliste andmete esitamisest, mis võivad põhjustada minu teenistusest või ametikohalt vabastamise või töölepingu ülesütlemise või minu või minu lähedase või elukaaslase suhtes süüteo- või distsiplinaarmenetluse (KKS 416 lg 2 p 2);

3. mul on õigus taotleda minu kohta andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist (KKS 416 lg 2 p 3);

4. mul on õigus esitada minu kohta kogutud andmete kohta selgitusi (KKS 416 lg 2 p 4);

5. mul on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks ja § 415 alusel kogutud andmete põhjal tehtud otsuse vaidlustamiseks kohtu, õiguskantsleri, Andmekaitse Inspektsiooni või töövaidluskomisjoni poole, et kontrollida, kas minu põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava on järgitud (KKS 416 lg 2 p 5).

6. kui ma keeldun nõusoleku andmisest või taotlen andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist (KKS § 417), siis on see minu taustakontrolli lõpetamise aluseks (KKS § 413);

7. Kaitsevägi võib piirata minu õigusi töödeldavate isikuandmete suhtes (KKS § 41¹⁰ lg 3 ja lg 4).

Olen teadlik, et Kaitseväe julgeolekualal(e) (s.o. Kaitseväe laevad, lennuvahendid, sõidukid ja Kaitseväe territoorium): 1. ei tohi viibida ilma Kaitseväe loata (KKS § 52 lg 1);

2. peab täitma Kaitseväes kehtivat korda ja Kaitseväe esindaja korraldusi (KKS § 52 lg 2);

3. ei tohi pilti või kujutist salvestada ja edastada (KKS § 563);

4. ei tohi kasutada osaliselt või täielikult automaatset või kaugjuhitavat sõidukit (KKS § 52 lg2, KKS § 562);

5. ei tohi kasutada agressioonisümboleid (KarS § 1511);

6. on Kaitseväel õigus teostada minu, minuga kaasas oleva eseme ja sõiduki turvakontrolli (KKS § 56);

7. peab sõiduki pardakaamera olema kaetud ja video-ja helisalvestus välja lülitatud (KKS § 52 lg 2);

8. ei tohi tuua kolmandaid isikuid ega lemmikloomi (KKS § 52 lg 2);

9. ei tohi tuua ega tarvitada alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet ega viibida julgeolekualal selle tarvitamise kahtlusega või joobes (KKS § 52 lg 2);

10. ei tohi tuua relva, drooni, lõhke- ja süüteainet või -seadeldist või seda sisaldavat eset ja muud vahendit, mis võib ohustada alal viibivaid isikuid, tehnikat ja seadmeid. Loetelu ei ole lõplik, Kaitseväel on õigus hinnata kaasatoodu ohtlikkust ja seda julgeolekualale mitte lubada (KKS § 52 lg 2);

2/2

Olen teadlik, et ma ei tohi avaldada mulle teatavaks saanud juurdepääsupiiranguga teavet (salastatud teave, asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave ja ärisaladust), Kaitseväe teenistujate isikuandmeid ega muud Kaitseväega seotud teavet ilma Kaitseväe eelneva kirjaliku loata (KKS § 52 lg 2).

(päev, kuu, aasta) [ allkirjastatud digitaalselt ]3

3 lubatud allkirjastada ka paberkandjal

1/3

ANNEX 3: CONSENT FORM (EN)

The electronically fillable background check consent form is available on the RKIK

website: https://www.kaitseinvesteeringud.ee/hanked/kaitsevaele-teenust-osutavate-isikute-

taustakontroll/

FOR OFFICIAL USE ONLY Information owner: ESTONIAN DEFENCE FORCES

Restrictions on access to information were enforced when this document was created and are valid as long as

necessary but no longer than 75 years Legal grounds: Public Information Act clause 35 (1) 12)

Annex 3 APPROVED With the 23.03.2026 Directive of the Commander of the Estonian Defence Forces No 0.1-3.1/26/63

AUTHORISATION FOR BACKGROUND CHECK

(first and last name)

Personal identification code:

I hereby authorise the Estonian Defence Forces to perform a background check on me in accordance with section 413 of the Estonian Defence Forces Organisation Act and in the manner specified in section 415 of the Estonian Defence Forces Organisation Act during five years as of my authorisation.

I am aware of the following conditions.

1. I have the right to refuse authorisation (clause 416 (2) 1) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

2. I have the right to refuse to disclose information that might cause me being released from service or my position, or my employment contract being terminated, or that might lead to an offence or disciplinary proceeding for my loved ones or partner (clause 416 (2) 2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

3. I have the right to request the termination of data collection and inquiries about me (clause 416 (2) 3) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

4. I have the right to provide explanations about the information collected about me (clause 416 (2) 4) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

5. I have the right to turn to the court, the Chancellor of Justice, the Data Protection Inspectorate, and the labour dispute committee to protect my rights and dispute the decision made about me based on the information collected on the grounds of section 415 to confirm whether the principles of protecting my basic rights and freedoms, and the code of good administration behaviour were followed (clause 416 (2) 5) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

6. If I refuse authorisation or request that data collection and inquiries were terminated (section 417 of the Estonian Defence Forces Organisation Act), it serves as the basis to end my background check (section 413 of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

2/3

7. The Estonian Defence Forces may restrict my rights to the personal data being processed (subsections 4110 (3) and (4) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

3/3

I am aware of the following rules that apply on the restricted area of the Estonian Defence Forces (including vessels, aircraft, vehicles, and the territory of the Estonian Defence Forces).

1. Staying on the restricted area is not allowed without the permission of the Estonian Defence Forces (EDF) (subsection 52 (1) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

2. Each person on the restricted area must follow the procedures in force in the Estonian Defence Forces and the orders given by a representative of the EDF (subsection 52 (2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

3. It is not allowed to take pictures or other images on the restricted area, or forward such pictures or images (section 563 of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

4. It is not allowed to use partially or entirely automatic or remote-controlled devices on the restricted area (section 562 of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

5. It is not allowed to display symbols of aggression on the restricted area (section 1511 of the Penal Code).

6. The Estonian Defence Forces has a right to perform a security check on any person, personal item or vehicle on the restricted area (section 56 of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

7. The board camera of a vehicle must be covered and any video and sound recording devices shut off on the restricted area (subsection 52 (2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

8. It is not allowed to bring third persons or pets to the restricted area (subsection 52 (2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

9. It is not allowed to bring or use alcohol, narcotic or psychotropic substances, nor be under the influence of such substances on the restricted area (subsection 52 (2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

10. It is not allowed to bring a weapon, a drone, explosives, fuels or ignitions or anything that contains such substances, or any equipment that might endanger the people, technology and devices on the restricted area. This list is not conclusive, and the Estonian Defence Forces has the right to evaluate the hazards of any personal items and prevent any person from entering with a potentially dangerous item (subsection 52 (2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

11. It is not allowed to disclose to any third persons the information made available to a person on the restricted area (subsection 52 (2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

(day, month, year) [ signed digitally ]4

4 Could also be signed on paper.

1/1

LISA 4: Näidis Sissepääsutaotlus (e-kiri)

Taotlus saata lepingus määratud RKIK kontaktisiku või tema poolt määratud isiku e-posti aadressile.

PEALKIRI: Sissepääsutaotlus (linnaku ja objekti nimetus)

TEKST:

Tere

Seoses RKIK (lepingu nimi) lepinguga nr xxxxxxxxx,

sõlmitud pp.kk.aaaa, edastan sissepääsutaotluse Kaitseväe julgeolekualale.

Lisainfo on manuses (NB! kasutada MS Exceli formaati):

Eesnimi Perenimi Isikukood Ettevõte Osutatav

teenus

Teenuse

osutamise

objekt/tööpiir

kond

Kaitseväe

julgeolekualal

Teenuse

osutamise

perioodi algus

pp.kk.aaaa

Teenuse

osutamise

perioodi lõpp

pp.kk.aaaa

Sõiduki mark ja reg

number

Taotluse esitaja on teadlik, et:

1. taustakontrolli läbimine ei taga automaatset sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale;

2. Kaitseväel on õigus piirata isikute sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale.

Lugupidamisega

Taotluse esitaja ees- ja perenimi

Ametikoht

Ettevõtte nimi

Kontakttelefon, e-posti aadress

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Teabevaldaja: Kaitsevägi

Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse

möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12

1/1

LISA 5: Kaitseväe julgeolekualale sisenemisel ja viibimisel kehtestatud üldised julgeolekunõuded.

Kaitseväe julgeolekualal viibimisel (KKS § 52 lg 3) peab täitma Kaitseväes kehtivat korda (sh

tuleohutuse-, liiklemise- ja parkimise korda) ja Kaitseväe esindaja korraldusi (KKS § 52 lg 2), sealhulgas

1. Kaitseväe julgeolekualale on keelatud siseneda alkoholi, narkootiliste-või psühhotroopsete

ainetega, tulirelvaga, lõhkematerjaliga, osaliselt või täielikult automaatse või kaugjuhitava lendava

seadmega (droon, jmt), radioaktiivsete- ja kergesti süttivate ainetega või neid sisaldavate

esemetega ja muude vahenditega, mis võivad ohustada isikut ennast või objektil viibivaid isikuid,

tehnikat ja seadmeid;

2. Kaitseväe loata ei tohi Kaitseväe julgeolekualale tuua ega lubada kolmandaid isikuid;

3. Sõidukiga Kaitseväe julgeolekualale sisenedes on kohustuslik video- ja/või helisalvestavad

sõidukaamerad katta, välja lülitada või eemaldada;

4. Kaitseväel on õigus turvakontrolli läbiviimiseks pidada kinni isikut (sealhulgas sõidukit) sisenemisel

Kaitseväe julgeolekualale, viibimisel Kaitseväe julgeolekualal või väljumisel Kaitseväe

julgeolekualalt ning kontrollida isikut (sealhulgas tema riietust või temaga kaasas olevat asja

(sealhulgas sõidukit) vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi või väljaõppe saanud

teenistuskoera abil;

5. Kaitsevägi võib julgeoleku- või ohutuskaalutlustel ajutiselt keelata isikutele sissepääsu Kaitseväe

julgeolekualale ja anda korralduse Kaitseväe julgeolekualal viibivatele isikutele Kaitseväe

julgeolekualalt lahkuda või keelata sealt lahkumist;

6. Kaitseväe eelneva nõusolekuta on keelatud pildistamine, video- ja helisalvestamine Kaitseväe

julgeolekualal ja -hoonetes ning nimetatud materjali jagamine/üleslaadimine mis tahes kujul ja

keskkonnas;

7. Kaitseväe julgeolekualal on keelatud viibida alkoholi, narkootiliste- või psühhotroopsete ainete

tarvitamise kahtlusega, -tunnustega või -joobes;

8. Kaitseväe julgeolekualal on keelatud kasutada (sealhulgas sõidukites) agressioonisümboleid.

RAAMLEPING

12.11.2026 nr 2-2/1060

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, aadress Järve 34a, 11314 Tallinn) ja Kaitsevägi (registrikood 70008641, aadress Juhkentali 58, 15007 Tallinn), keda esindab direktori 07.12.2020 käskkirja nr 77 punkti 6.3² alusel hankebüroo juht Maia Prunt (edaspidi tellija), ja LINDSTRÖM OSAÜHING (registrikood 10333553, aadress Kuusiku tee 28, Loo alevik, Jõelähtme vald, 74201 Harju maakond), keda esindab prokurist Roland Raud põhikirja alusel (edaspidi täitja), eraldi pool ja ühiselt pooled, on sõlminud järgmise raamlepingu (edaspidi leping). 1. Lepingu sõlmimise alus ja ese

1.1. Leping on sõlmitud lähtudes riigihanke „Porivaipade vahetamine“ (viitenumber 314788) (edaspidi riigihange) alusdokumentidest ja selles riigihankes täitja esitatud pakkumusest. 1.1.1. Leping on sõlmitud järgneva(te)s hanke osa(de)s

Osa 1: Põhi (Harjumaa (välja arvatud Lääne-Harju, Saue ja Kuusalu vallas asuvad

objektid) ja vajadusel lisanduvate objektide korral ka Raplamaa ja Järvamaa).

Osa 2: Lääs (Lääne-Harju ja Saue vallas asuvad objektid, Saaremaa, vajadusel lisanduvate objektide korral ka Pärnumaa, Hiiumaa ja Läänemaa).

Osa 3: Kirre (Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa ja Kuusalu vallas asuvad objektid). Osa 4: Lõuna (Tartumaa, Valgamaa, Võrumaa, vajadusel lisanduvate objektide

korral ka Jõgevamaa, Viljandimaa ja Põlvamaa).

1.2. Lepingu alusel hangitakse lepingu esemeid nii kohustusliku kui vabatahtliku keskse hankimise raames, mis tähendab, et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kui keskse hankija sõlmitud raamlepingut võivad kooskõlas riigihangete seaduse § 30 lõikega 2 kasutada ka teised hankijad, kes kasutavad Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse keskse hankimise teenust.

1.3. Tellija on sõlminud lepingu täitjaga, tuginedes täitja pakkumusele, lepingus esitatud täitja avaldustele ja kinnitustele ning eeldades heas usus täitja professionaalsust ja võimekust lepingut nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb lepingu nõuetekohase täitmise eest tellija ees vastutavaks täitja.

1.4. Täitja avaldab ja kinnitab, et:

1.4.1. temal ja tema esindajal on lepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused; 1.4.2. ta on tutvunud lepinguga ja riigihanke alusdokumentidega ning mõistab täielikult

enesele võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes toodud tingimustega;

1.4.3. lepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ning puuduvad mistahes asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida leping ja seda nõuetekohaselt täita;

1.4.4. ta omab lepingu täitmiseks vajalikke kehtivaid lubasid, registreeringuid, esindusõigusi ja sertifikaate ning nende lõppemisel lepingu kehtivusperioodil kohustub neid pikendama/uuendama. Kui lubade, registreeringute, esindusõiguste

2/9

ja sertifikaatide pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel, on täitja kohustus tellijat sellest koheselt teavitada;

1.4.5. tellijale osutatava teenuse suhtes puuduvad kolmandatel isikutel mistahes nõuded või muud õigused, mida kolmandatel isikutel on teenuse suhtes maksma panna;

1.4.6. tema ja tema poolt pakutav teenus ega sellega seotud kaup ei ole rahvusvahelise sanktsiooni subjekt ega pärit sanktsiooni all olevast piirkonnast rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) mõttes.

1.5. Lepingu ese on porivaipade vahetusteenuse tellimine (edaspidi teenus), mis on kirjeldatud

riigihanke alusdokumentide tehnilises kirjelduses (lisa 1). 1.6. Lepingu ja selles sätestatud tingimuste alusel kohustub täitja tellijale osutama teenust ning

tellija kohustub tasuma täitjale teenuse ostuhinna rahas. 1.7. Teenuse osutamise tingimused, maksumus, tellija kontaktisik sätestatakse võimalusel

hankelepingutes. Juhul, kui kõik vajalikud tingimused ei ole sel hetkel teada, edastatakse vajalik info hankelepingu täitmise ajal e-posti teel.

1.8. Teenus peab vastama eelkõige riigihanke alusdokumentidele ja seejärel täitja esitatud pakkumusele. Osutatav teenus peab vastama lepingu tingimustele. Lepingu tingimustele peavad vastama ka teenuse juurde kuuluvad dokumendid ja pakend.

1.9. Dokumentide hierarhia on järgmine: riigihanke tehniline kirjeldus arvestades pakkumuse esitamise ettepanekus sätestatud erisustega, raamleping hankelepingus sätestatud erisustega ja seejärel täitja poolt esitatud pakkumus. Hankelepingutele kohalduvad raamlepingus sätestatud tingimused, välja arvatud kui ei ole hankelepingutes sätestatud teisiti. Täitja teenuse osutamist reguleerivad tüüptingimused saavad rakenduda ainult osas, mis ei ole vastuolus käesolevas lepingus sätestatud tingimustega.

2. Lepingu osad

Lepingu lahutamatud osad on riigihanke alusdokumendid, täitja riigihanke pakkumus ja selle lisad, riigihanke menetluse ajal antud selgitused, kinnituskirjad, lepingu alusel esitatud pakkumuse esitamise ettepanekud ja pakkumused, lepingu alusel sõlmitud hankelepingud, poolte vahel edastatud teated ning kõik sõlmitavad lepingu ja hankelepingu muudatused. Kui hankelepingut ei ole sõlmitud, on hankelepingutena käsitletavad ka tellimused, tellimuskirjad, ostutellimused või muu, millega võetakse rahaline kohustus.

3. Hankelepingute sõlmimine

3.1. Lepingu alusel sõlmitakse hankelepinguid tellija vajaduse põhiselt kas ühekordse tellimuse (edaspidi ühekordne soetus) tegemiseks ja/või fikseeritud perioodiks (edaspidi kestvusleping), mille kestel tehakse tellimusi. Kestvuslepingu täitmine toimub tellija esitatavate tellimuste alusel, milles täpsustatakse vajadusel nt ostetava teenuse osutamise aeg ja koht, kontaktisik jm. Leping ilma hankelepinguta ei kohusta tellijat täitjalt teenust tellima.

3.2. Esimene hankeleping tehnilises kirjelduses nimetatud ja riigihanke pakkumuses fikseeritud teenuse tellimiseks (tehnilise kirjelduse lisa 1.1 „Pakkumuse vorm“) sõlmitakse peale lepingu sõlmimist ja see kehtib 48 kuud või kuni raamlepingu punktis 6.1 maksimaalse maksumuse täitumiseni, sõltuvalt kumb tingimus täitub enne.

3.3. Hankelepingud sõlmitakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul, kui hankelepingu maksumus ilma käibemaksuta on 50 000 eurot või üle selle, sõlmivad pooled hankelepingu kahepoolselt allkirjastatud dokumendina.

3.4. Tellijal on õigus tellida täitjalt ka teisi tehnilise kirjelduse nõuetele vastavaid teenuseid (teenus, mille eesmärk on sama). Nimetatud teenuste tellimine toimub pakkumuse esitamise ettepanekute esitamisega, mille raames esitab tellija täitjale täpsed tehnilised kirjeldused ja teenuste hinnastamise tingimused.

3/9

4. Tellija õigused ja kohustused

4.1. Tellijal on õigus jooksvalt kontrollida lepingust tulenevate kohustuste täitmist ja teenuste tellimisega seotud dokumente ning nõuda igal ajal informatsiooni lepingu täitmise kohta.

4.2. Tellijal on õigus kontrollida täitja esitatud arvete, kalkulatsioonide ja muude kulutuste õigsust ja vastavust tegelikkusele. Vajadusel on õigus nõuda välja alltöövõtjate arveid.

4.3. Tellijal on õigus konsulteerida täitjaga teenusega seotud küsimustes, näiteks teenuse osutamisega seotud küsimustes.

4.4. Tellijal on õigus nõuda teenusel ilmnenud puuduste viivitamatut kõrvaldamist. 4.5. Tellijal on õigus nõuda täitja süül tekkinud kahjude hüvitamist. 4.6. Tellija jätab endale õiguse tellida teenust lisaks lepingule, kui: täitja ei esita pakumust; täitja

esitatud pakkumus ei vasta nõuetele; täitja ei ole võimeline hankelepingut täitma või lepingust või hankelepingust on taganetud; pakutud teenuse hind on võrreldes keskmise turuhinnaga põhjendamatult kõrge ja tellijale majanduslikult ebamõistlik.

4.7. Tellija kohustub tasuma täitjale lepingule vastavalt osutatud teenuse eest lepingus sätestatud tingimustel.

4.8. Tellija kohustub vastama mõistliku aja jooksul kõikidele täitja poolt esitatud taotlustele juhiste täpsustamiseks.

4.9. Tellija kohustub informeerima täitjat esimesel võimalusel probleemidest, mis on seotud hankelepingu täitmisega.

5. Täitja õigused ja kohustused

5.1. Täitja kohustub esitama tellija nõudmisel määratud perioodi osas koondväljavõtte täitjalt tellitud teenuse kohta (sh hankelepingu sõlmimise või ostutellimuse kuupäev, teenuse nimetus ja maksumus ilma käibemaksuta, hankelepingute/ostutellimuste maksumus kokku ilma käibemaksuta jms) MS Excel või tellijaga kokkuleppel muus vormingus minimaalselt üks kord aastas ja hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

5.2. Täitja kohustub tellija nõudmisel esitama informatsiooni (maht ja otstarve) alltöövõtjate kohta. Juhul, kui täitja on esitanud vastavasisulise informatsiooni enne lepingu sõlmimist, siis täitja peab tellijaga eelnevalt kooskõlastama varem nimetatud isikute vahetumise.

5.3. Täitja kohustub viivitamata teavitama tellijat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest. 5.4. Täitja kohustub viivitamata teavitama tellijat täitja vastu suunatud tellijaga seotud

küberründest ja küberintsidendist ning esitama tellija nõudmisel tellijale küberintsidendi raporti.

5.5. Täitja kohustub järgima lepingu täitmisel õiglase kaubanduse tingimusi, lähtuma keskkonnasäästlikest põhimõtetest, mitte kasutama orja- ja lapstööjõudu.

5.6. Täitja kohustub tellijat viivitamata teavitama, kui ta ei saa kokkulepitud tähtajaks teenust osutada.

5.7. Täitja kohustub osutama teenust tähtaegselt ja nõuetekohaselt kokkulepitud mahus ja sagedustega vastavalt lepingus ja ostutellimuse esitamise käigus sätestatud tingimustele, parimas praktikas rakendatavatele nõuetele, normidele ja standarditele.

5.8. Täitjal on õigus saada kokkulepitud tasu vastavalt osutatud teenuse eest lepingus sätestatud tingimustel.

5.9. Täitjal on õigus saada tellijalt juhiseid, selgitusi või muud teavet, mis mõjutab lepingu täitmist.

5.10. Täitjal on õigus teha ettepanekuid teenuse osutamisega seotud tegevuste parema organiseerimise osas.

6. Lepingu maksumus ja maksetingimused

6.1. Raamlepingu eeldatav maksimaalne kogumaksumus riigihankes on 600 000 eurot (sh osa 1 maksumus 200 000 EUR, osa 2 maksumus 200 000 EUR, osa 3 maksumus 200 000 EUR ja osa 4 maksumus 200 000 EUR), millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud juhul.

4/9

6.2. Lepinguga fikseeritakse maksimaalsed teenuse hinnad minimaalselt 2 aastaks ning igale konkreetsele ostule pakutav hind ei või ületada täitja pakkumuses (lisa) sätestatud või punkti 6.3 alusel muudetud hindu.

6.3. Täitjal on õigus taotleda üks kord pärast 2 aastat raamlepingus fikseeritud hindade korrigeerimist üksnes eelneval perioodil (raamlepingu sõlmimise kuust kuni hinnamuutustaotluse esitamise kuuni) toimunud Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinnaindeksi muutuse ulatuses või tingituna erandlikest asjaoludest, mis ei sõltu pooltest. Nendeks võivad olla näiteks õigusaktide muudatused, poliitilised otsused või teenuse turuhinna oluline muutus. Samuti on tellija õigustatud esitama ühepoolse tahtevalduse hindade langetamiseks üks kord kalendriaastas, kui Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinnaindeksi muutus on negatiivne või muudel käesolevas punktis nimetatud juhtudel.

6.3.1. Nimetatud hinna muutmise vajaduse tekkimisel esitatakse põhjendatud avaldus.

Tellijal on õigus hinnata muudatuse põhjendatust, sealhulgas võtta turult võrdlevaid pakkumusi ning küsida täitjalt tõendeid hinnatõusu põhjuste kohta. Tellija ei nõustu hinnatõusuga, kui selgub, et see ei ole põhjendatud ja/või tellijal puuduvad selleks eelarvelised vahendid. Põhjendatuks tunnistatud hinna muutmise korral vormistatakse uute hindade kohta lepingu lisa. Kui avaldust ei esitata või tellija ei nõustu hinnatõusu avaldusega, jäävad lepingus fikseerituks riigihanke pakkumuses esitatud maksimaalsed hinnad.

6.4. Teenuse ühikuhinnad sisaldavad kõiki lepingu täitmiseks vajalikke kulusid, sh tehnilises

kirjelduses loetletud tegevusi. Teenuse eest tasutakse vastavalt tellitud ja reaalselt osutatud teenusele.

6.5. Arve esitamise aluseks on täitja poolt koostatud ja kahepoolselt allkirjastatud teenuse üleandmise-vastuvõtmise akt või tellija poolt kinnitatud arve aluseks oleva perioodi jooksul osutatud teenuste lahtikirjutus/aruanne (sh on välja toodud osutatud teenus(t)e nimi, maht (kogused ja sagedused), objekti aadress, hoone jms). Tellija nõusolekul võib teenuste lahtikirjutus/aruanne sisalduda arvel ning sel juhul ei ole vaja eraldi lahtikirjutust/aruannet tellijale edastada. Akti ja lahtikirjutuse/aruande vorm ja täpne sisu kooskõlastatakse eelnevalt tellijaga.

6.6. Täitja esitab arved tellija poolt määratud objektide ja kontaktisikute lõikes hiljemalt 10 päeva jooksul peale teenuse osutamise perioodi (periood, mille osas esitatakse arve, on 4 nädalat), kui ei ole kokku lepitud teisiti. Tellija nõudmisel kohustub täitja esitama arved fikseeritud kuutasuna, mis arvutatakse järgnevalt: aasta tasu (52 nädalat)/12. 6.6.1. Tellijapõhine arvete alajaotus (nt objekti kontaktisikute, kontaktisikute gruppide,

objektide vm kaupa) lepitakse poolte vahel kokku peale hankelepingu sõlmimist.

6.7. Täitja esitab arve e-arvena (masintöödeldavas XML-formaadis). Juhul, kui väljaspool Eesti Vabariiki registreeritud täitjal ei ole tehnilistel põhjustel võimalik esitada e-arvet, siis ta esitab lepingus nimetatud e-posti aadressile PDF-formaadis arve juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud.

6.8. Täitja esitab arve järgmiste andmetega:

6.8.1. Maksja andmed (arve tasuja):

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, aadress Järve 34a, 11314 Tallinn); Kaitsevägi (registrikood 70008641, aadress Juhkentali 58, 15007 Tallinn).

6.8.2. Muud arvele märgitavad andmed:

tellija kontaktisiku nimi (täpsustatakse hankelepingus); raamlepingu number; hankelepingu (ostutellimuse) number;

5/9

riigihanke viitenumber 314788; teenuse liik ja osutamise aeg; riigihangete registris 15-kohaline lepinguosa viitenumber (olemasolul), mis on leitav riigihangete registrist riigihankes täitjaga sõlmitud lepingu andmetest.

6.8.3. Tellija pangarekvisiidid:

Saaja pank: AS SEB Pank Saaja pangakonto number: IBAN EE951010220279526224 SWIFT: EEUHEE2X

6.9. Tellija tasub vastuvõetud ja lepingu tingimustele vastava teenuse eest 28 päeva jooksul

pärast lepingu tingimustele vastava arve kättesaamist. Arve esitamise aluseks on poolte allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akt.

6.10. Tellija ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta lepingu tingimustele. Sellisel juhul täitja esitab uue arve seitsme päeva jooksul. Tasumine loetakse teostatuks tellija panga poolt maksekorralduse vastuvõtmisest.

6.11. Tellija kontrollib enne arve, mille maksumus on koos käibemaksuga 10 000 eurot või rohkem, tasumist täitja maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt 10 000-eurose maksuvõla olemasolu korral informeerib tellija tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit.

6.12. Täitja kohustub esitama vajadusel eraldi arve NATO relvajõudude tarbeks tehtud kulude kohta. 6.12.1. NATO relvajõudude tarbeks tellitud teenusele rakendub 0%-line käibemaksumäär

vastavalt käibemaksuseaduse §-le 15. 6.12.2. Maksusoodustuse rakendamise aluseks on täitjale tellija poolt esitatud

käibemaksuvabastuse tõend. 7. Vääramatu jõud

7.1. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, nt loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, sõjategevust, blokaadi. Pooled ei loe vääramatuks jõuks täitja kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust lepingut täita.

7.2. Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa lepingu mittetäitmise lepingus või selle lisades ettenähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on lepingust tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.

7.3. Vääramatu jõu esinemise tõttu lükatakse lepingulise kohustuse täitmise tähtaeg edasi vastavalt asjaolu mõjumise ajale, kuid mitte enamaks kui 90 päeva juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Vääramatu jõu esinemisel tehakse tarneaja osas vajadusel hankelepingu muudatus.

7.4. Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o vääramatu jõu esinemisele, ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise kohustuse rikkumise eest vastavalt lepingus sätestatule.

7.5. Juhul, kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita lepingulisi kohustusi täielikult või osaliselt, siis pooltel on õigus leping üles öelda või lepingust taganeda, tehes teisele poolele vastava lepingust ülesütlemis- või taganemisavalduse.

7.6. Vene Föderatsiooni ja Valgevenega seotud impordi piirangutest tulenevat mõju teenuse osutamise kohustuse täitmisele ei käsitle pooled vääramatu jõuna juhul, kui need asjaolud esinesid lepingu sõlmimise hetkel.

6/9

8. Konfidentsiaalsus- ja julgeolekutingimused

8.1. Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud teavet, isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumente ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada tellija huve. Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil.

8.2. Konfidentsiaalsusnõude kohaselt pool kohustub mitte avaldama lepingu kehtivuse ajal ega hiljem teise poole kirjaliku nõusolekuta teise poole konfidentsiaalset teavet. Pool kaitseb temale lepingu täitmise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust.

8.3. Täitja kohustub mitte kasutama tellija kirjaliku nõusolekuta lepingu juurde kuuluvat dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud lepingu täitmiseks. Kõik dokumendid peale lepingu ja selle lisade on tellija omand ning kui tellija nõuab, on täitja kohustatud tagastama need talle pärast lepingu lõppemist.

8.4. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe avaldamine mistahes kolmandatele isikutele on keelatud.

8.5. Täitja kohustub lepingu täitmisel järgima kehtivaid julgeolekutingimusi (käesolevale lepingule on lisatud lepingu sõlmimise hetkel kehtivad julgeolekutingimused). Alltöövõtjate kasutamine tuleb eelnevalt tellijaga kirjalikult kooskõlastada. Kõik lepingus sätestatud julgeolekutingimused kohalduvad ka alltöövõtjatele ning täitja vastutab nende nõuetekohase täitmise eest.

8.6. Avalikkusele suunatud lepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh pressiteated, tellijale viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud ainult tellija sõnaselgel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.

8.7. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu. 9. Vastutus

9.1. Pooled kannavad teineteise ees vastutust lepingujärgsete kohustuste mittenõuetekohase täitmise või täitmata jätmise korral vastavalt lepingu sätetele ja kehtivatele õigusaktidele.

9.2. Täitja vastutab teenuse lepingu tingimustele mittevastavuse (puuduste) eest, kui teenuse lepingu tingimustele mittevastavus avastatakse (st puuduseid ei olnud võimalik nende tavapärase ülevaatuse käigus avastada, nn varjatud puudused) pärast osutatud teenust.

9.3. Juhul, kui täitja täidab lepingut mittenõuetekohaselt, on tellijal õigus keelduda osutatud teenuse vastuvõtmisest ja ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest ning esitada täitjale lepingus sätestatud viisil kohustuse täitmise nõue pärast kohustuse rikkumisest teadasaamist, andes täitjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks. Nõuetekohase teenuse osutamiseni tellijale loetakse täitja teenuse osutamisega viivitanuks.

9.4. Teenus ei vasta lepingu tingimustele muu hulgas, kui teenust ei ole osutatud ootuspärasele kvaliteedile vastavalt, teenusel ei ole kokkulepitud omadusi, teenust ei ole osutatud kokkulepitud tähtajaks, kokkulepitud mahus, ettenähtud sagedusega, täitja ei esita teenuse osutamise kohta nõuetekohast dokumentatsiooni, jätab tellijale lepingu täitmise kohta informatsiooni esitamata vms.

9.5. Tellija on kohustatud teavitama täitjat vähemalt e-posti teel teenuse lepingu tingimustele mittevastavusest 30 päeva jooksul arvates sellest, kui tellija või tellija volitatud isik sai teada teenuse lepingu tingimustele mittevastavusest. Teates kohustub tellija nõudma täitjalt kohustuse täitmist, andes ühtlasi lepingu kohaseks täitmiseks täitjale mõistliku tähtaja, mis ei tohi olla üldjuhul pikem kui 5 päeva.

9.6. Juhul, kui tellija ei teata täitjale teenusel esinevast puudusest lepingus sätestatud tähtaja jooksul pärast puudusest teadasaamist, siis täitja vabaneb vastutusest teenuse puuduste eest, v.a juhul, kui puudustest teatamata jätmine oli mõistlikult vabandatav.

9.7. Juhul, kui osutatud teenus ei vasta lepingu tingimustele, siis tellijal on õigus nõuda täitjalt mittevastava teenuse teistkordset osutamist lepingu tingimustele vastava teenusega.

7/9

9.8. Juhul kui teenus ei vasta lepingu tingimustele ja tellija on nõus vastu võtma puudustega teenuse, on tellijal õigus alandada selle teenuse hinda puudustele vastava osa võrra, esitades selleks täitjale avalduse.

9.9. Teenuse tähtaegselt osutamata jätmise korral on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi nelja nädala teenuse kogumaksumuse ulatuses selle objekti kohta, kus rikkumine toime pandi, kuid mitte vähem kui 200 eurot.

9.10. Pooltel on õigus lisaks lepingu ülesütlemisele või lepingust taganemisele nõuda lepingu olulise rikkumise eest leppetrahvi kuni 1000 eurot, kahju hüvitamist ja kasutada teisi õiguskaitsevahendeid.

9.11. Juhul, kui täitja rikub muud lepingujärgset kohustust kui tähtaegne teenuse osutamine, on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 200 eurot iga rikkumise eest.

9.12. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral on poolel õigus nõuda kohustust rikkunud poolelt leppetrahvi kuni 10 000 eurot iga vastava juhtumi korral.

9.13. Juhul, kui tellija viivitab arve tasumisega, on täitjal õigus nõuda tellijalt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni 0,25% päevas tingimusel, et viivitusest on tellijale teada antud 30 päeva jooksul selle tekkimisest. Viivise kogusuurus ei ületa 10% viivituses oleva summa suurusest.

9.14. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise asendamiseks. Leppetrahvi nõudmine ei võta tellijalt õigust nõuda täitjalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

9.15. Leppetrahvide nõudeõigus on 180 päeva alates vastava rikkumise avastamisest arvates. 9.16. Leppetrahvid ja viivised tasutakse 28 päeva jooksul vastava nõude saamisest arvates, kui

pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Tellijal on õigus arvestada tellija poolt esitatud leppetrahvi nõuete summad ja kahjuhüvitiste summad maha täitjale tasumisele kuuluvast tasust.

9.17. Pooltel on õigus kokkuleppel leppetrahv (ka osaliselt) asendada samas väärtuses lepingu esemega või lepingu esemega seotuga. Käesoleva punkti rakendamisel ei ole tegemist leppetrahvi määramisega, vaid eraldiseisva lepingust tuleneva õiguskaitsevahendiga.

10. Lepingu lõpetamise alused

10.1. Tellija annab lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel täitjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks, mis ei või üldjuhul olla pikem kui 30 päeva. Lepingu täitmiseks antav tähtaeg ei vabasta poolt vastutusest kohustuse rikkumise eest.

10.2. Tellija ei ole kohustatud lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel andma tähtaega lepingu täitmiseks olulise lepingurikkumise korral. Sel juhul tellija esitab täitjale kirjaliku lepingu ülesütlemis-/taganemisavalduse mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest teadasaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks, kui täitja on saanud ülesütlemis-/taganemisavalduse kätte.

10.3. Lepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisel tellija võib esitada täitjale kirjaliku lepingu(st) ülesütlemis-/või taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine või taganemine loetakse toimunuks ülesütlemis-/taganemisavalduse täitja poolt kättesaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemis-/taganemisavaldust ei ole vaja esitada, kui täiendava tähtaja andmisel on tellija eelnevalt kirjalikult selgitanud, et tähtaja jooksul lepingujärgse kohustuse täitmata jätmisel ütleb tellija lepingu üles/taganeb tellija lepingust. Sel juhul lõpeb leping tellija poolt lepingu täitmiseks määratud tähtaja möödumisel ja tingimusel, et täitja ei ole pakkunud tellijale kohast täitmist.

10.4. Poolel on õigus leping täiendava tähtajata üles öelda või lepingust taganeda, kui teine pool on lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Oluliste lepingurikkumistega on muu hulgas tegemist juhul, kui:

10.4.1. rikutakse lepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 10.4.2. täitja on jätnud tellija antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustused täitmata; 10.4.3. täitja edastab tellijale teate täitmisest keeldumise kohta; 10.4.4. täitja ei ole alustanud lepingu täitmist aja jooksul, mis võimaldaks lepingut

tähtaegselt täita; 10.4.5. esitatakse valeteavet või võltsitud andmeid;

8/9

10.4.6. rikutakse konfidentsiaalsuskohustust; 10.4.7. kohustuse rikkumine annab poolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine pool ei

täida kohustust ka edaspidi; 10.4.8. täitjal esineb lepingu kehtivuse ajal seadusrikkumisi lepingu esemeks oleva teenuse

osutamisega; 10.4.9. täitjal lõppevad lepingu täitmiseks vajalikud load ning täitja ei pikenda neid või

lubade pikendamine ei ole võimalik; 10.4.10. täitja on enam kui kolmel korral rikkunud lepingu tingimusi, mida ei ole nimetatud

punktides 10.4.1–10.4.9.

10.5. Tellijal on õigus leping erakorraliselt üles öelda juhul, kui täitja suhtes on tehtud pankrotiotsus või on algatatud likvideerimisprotsess.

10.6. Tellijal on õigus leping igal ajal üles öelda, teatades sellest täitjale vähemalt 90 kalendripäeva ette.

10.7. Pooltel on õigus leping igal ajal lõpetada poolte kokkuleppel. 10.8. Ülesütlemisel ei ole pooled kohustatud lepingut täitma. Pooled on lepingu ülesütlemisel või

taganemisel kohustatud tagastama teineteisele lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu võlaõigusseaduses sätestatud korras.

11. Kontaktisikud

11.1. Tellija kontaktisik on vastava valdkonna kategooriajuht ja tooteinsener, kes on lepingu sõlmimise hetkel taristu kategooriajuht Kristo Raud (tel +372 5388 3440, e-post [email protected]) ja tooteinsener Anu Arukaev (tel +372 5302 8795, e-post [email protected]).

11.2. Ostutellimuste esitaja on tellija ostu projektijuht või tellija kontaktisiku volitatud isikud. Volituse andmine ja tagasivõtmine toimub e-posti teel või täpsustatakse hankelepingus.

11.3. Täitja kontaktisik on võtmekliendijuht Liisi Ammussaar (tel +372 5749 4164, e-post [email protected]).

11.4. Kontaktisikud teenuse vastuvõtmiseks lepitakse kokku hankelepingus. 11.5. Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge, esitatakse e-posti teel ning peavad olema

adresseeritud lepingu kontaktisikutele juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud. 11.6. Pool teavitab teist poolt kontaktisiku või muude andmete muutumisest viivitamata e-posti

teel. Seda teadet ei loeta lepingu muudatuseks. 12. Lõppsätted

12.1. Leping jõustub, kui tellija on selle allkirjastanud. 12.2. Leping kehtib alates jõustumisest 48 kuud või punktis 6.1 sätestatud raamlepingu

maksimaalse maksumuseni, olenevalt sellest, milline tingimus saabub varem. 12.3. Lepingu täitmise keel on eesti keel, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Vastuolude

olemasolul eestikeelsete ja inglisekeelsete dokumentide korral prevaleerib eestikeelne versioon.

12.4. Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

12.5. Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus, v.a juhul, kui pooled on teisiti kokku leppinud.

12.6. Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust. 12.7. Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele

teise poole kirjaliku nõusolekuta. 12.8. Lepingu muutmises võib kokku leppida riigihangete seaduses toodud tingimustel. 12.9. Lepingu muudatused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult. Kirjaliku vorminõude

mittejärgimisel on lepingu muudatused tühised. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal.

9/9

12.10. Pooltevaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete edastamine peab toimuma kirjalikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse kättesaaduks ka juhul, kui see on edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava väljastusteatega lepingus tähendatud asukohta ja teate posti panemisest on möödunud 5 päeva. E-posti teel teate saatmise korral loetakse teade kättesaaduks järgmisel tööpäeval.

12.11. Leping on koostatud ühes eksemplaris ja allkirjastatud digitaalselt. 13. Lisad

13.1. Lisa 1. Tehniline kirjeldus; 13.2. Lisa 1.1. Pakkumuse vorm (asutusesiseks kasutamiseks mõeldud teave KORKS § 130 lg 1 p 3,

AvTS § 35 lg 1 p 17 alusel); 13.3. Lisa 2. Julgeolekutingimused; 13.4. Lisa 3. Konfidentsiaalsustingimused.

Tellija Täitja (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maia Prunt Roland Raud hankebüroo juht prokurist