EELNÕU

11.11.2026

Avaliku teabe seaduse täiendamise seadus (agendikood)

Avalikuteabe seaduse 51. peatükki täiendatakse §-ga 4311 järgmises sõnastuses:

㤠4311. Agendikood

(1) Agendikood on püsiv ja kordumatu kood, mis seotakse füüsilise isikuga, et võimaldada

tarkvaralise lahenduse kaudu tehtava toimingu seostamist füüsilise isikuga. Agendikood ei ole

isikusamasuse tuvastamise ega autentimise vahend ning agendikood ei tõenda volituse

olemasolu tarkvaralise lahenduse kaudu toimingu tegemiseks.

(2) Tarkvaralise lahenduse kaudu agendikoodi kasutades tehtav toiming loetakse selle

agendikoodiga seotud füüsilise isiku toiminguks.

(3) Agendikood ja sellega seotud füüsiline isik peavad olema omavahel turvaliselt seotud.

Tarkvaralise lahenduse kaudu tehtava toimingu sidumiseks agendikoodiga tuleb tarkvaraline

lahendus turvaliselt autentida.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud turvalisuse tagamise täpsustatud nõuded riigi

infosüsteemile võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(5) Agendikoodi kasutamine ei anna õigust teenuseid kasutada ega kohusta teenuseosutajaid

agendikoodi aktsepteerima. Riigi infosüsteemis on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

tarkvaralise lahenduse kaudu toimingute tegemine lubatud üksnes juhul, kui kasutatakse

agendikoodi.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tarkvaralise lahenduse kasutamine peab olema

turvaline. Nimetatud turvalisust riigi infosüsteemis hindab Riigi Infosüsteemi Amet, kes

töötab riigi infosüsteemile välja tarkvaralise lahenduse turvalise kasutamise kriteeriumid.".

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, „…“ ……………2026. a

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus …………… 2026. a

(allkirjastatud digitaalselt)

11.11.2026

Avaliku teabe seaduse täiendamise seaduse eelnõu (agendikood)

seletuskiri

1. Sissejuhatus ja eelnõu eesmärk

Tehisaru kiire areng on muutnud tavapäraseks, et füüsiline isik kasutab oma toimingute

tegemiseks tarkvaralisi lahendusi, mis suhtlevad tema eest teenuseosutajate ja riigiga,

valmistavad ette ja sooritavad tehinguid ning haldavad andmeid. Teenuseosutajatel on

läbipaistvuse ja riskide maandamise huvides vaja eristada, kas toimingu teeb inimene ise või

tema kasutatav tarkvaraline lahendus, ning teada, millise füüsilise isikuga toiming on seotud.

Kehtivas õiguses puudub püsiv ja kordumatu kood, mis võimaldaks tarkvaralise lahenduse

kaudu tehtava toimingu seostamist konkreetse füüsilise isikuga. Eelnõu eesmärk on sätestada

selleks õiguslik alus ning võimaldada agendikoodi sidumist füüsilise isikuga, et tagada

agendikoodi kasutatavus erinevates avaliku ja erasektori teenustes. Lisaks sätestab eelnõu

toimingu omistamise reegli, agendikoodi ja füüsilise isiku turvalise seose nõude, tarkvaralise

lahenduse turvalise autentimise nõude, teenuseosutaja vabaduse otsustada agendikoodi

aktsepteerimise üle, nõude kasutada riigi infosüsteemis tarkvaralise lahenduse kaudu

toimingute tegemisel agendikoodi ning tarkvaralise lahenduse kasutamise turvalisuse nõude.

Tarkvaralise lahenduse kasutamise turvalisust riigi infosüsteemis hindab Riigi Infosüsteemi

Amet (RIA), kes töötab riigi infosüsteemile välja ka tarkvaralise lahenduse turvalise kasutamise

soovituslikud kriteeriumid. Eelnõu ei reguleeri agendi ülesandeid, õigusi, volituse ulatust,

toimingu õiguspärasust, konkreetsete teenuste kasutamise tingimusi ega tehisintellektisüsteemi

turule laskmist, kasutusele võtmist ja kasutamist.

Eelnõukohase seadusega täiendatakse avaliku teabe seadust (edaspidi ka AvTS), et sätestada

agendikoodi kasutamise õiguslikud alused uue §-ga 4311. Agendikood ei ole isikukood.

Agendikood ei ole isikusamasuse tuvastamise ega autentimise vahend ning agendikood ei

tõenda volituse olemasolu tarkvaralise lahenduse kaudu toimingu tegemiseks ega toimingu

õiguspärasust.

1.2. Eelnõu ettevalmistamine

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Oscar Õun (Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse e-

residentsuse õigus- ja riskijuht), Priit Lätt (vandeadvokaat, Advokaadibüroo TEGOS), Taivo

Liivak, PhD (vandeadvokaat, Advokaadibüroo TEGOS) ja Ruth Annus (Sisekaitseakadeemia

lektor ja e-residentsuse programmi kaasasutaja) ning Justiits- ja Digiministeerium.

Eelnõu ja seletuskirja on toimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse

talituse toimetaja Aili Sandre ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu kohta ei koostatud väljatöötamiskavatsust hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1

lõike 2 punkti 5 alusel, sest eelnõu regulatsioon on piiratud ulatusega ning teenuseosutajatel ei

2

teki kohustust agendikoodi oma teenuses võimaldada või aktsepteerida. Riigi infosüsteemis on

tarkvaralise lahenduse kaudu toimingute tegemine § 4311 lõike 5 kohaselt lubatud üksnes

agendikoodi kasutades, kuid see ei kohusta asutust tarkvaralise lahenduse kasutamist

võimaldama. Eelnõu rakendamisega tekib RIA-le § 4311 lõikest 6 tulenev tarkvaralise lahenduse

kasutamise turvalisuse hindamise ülesanne riigi infosüsteemis ning § 4311 lõike 4 alusel võib

minister vajaduse korral kehtestada riigi infosüsteemile lõikes 3 nimetatud turvalisuse tagamise

täpsustatud nõuded.

Eelnõu koostamisele eelnes õiguslik analüüs1, kus käsitleti lahendatava probleemi olemust ja

kaaluti alternatiivseid lahendusi.

Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

2.1. Kehtiv kord

Kehtivas õiguses puudub selge õiguslik alus füüsilise isiku andmete sidumiseks agendikoodiga.

Agendikood ei ole füüsiline ega juriidiline isik ega iseseisev õigussubjekt ega anna

tarkvaralisele lahendusele iseseisvaid õigusi või kohustusi. See on tehniline vahend, mille

eesmärk on turvaliselt siduda tarkvaralise lahenduse toiming konkreetse füüsilise isikuga.

Eelnõu ei muuda vastutuse jaotust füüsilise isiku, teenuseosutaja ja tarkvaralise lahenduse

pakkuja vahel. Vastutus määratakse kehtiva õiguse järgi.

2.2. Eelnõuga kavandatav kord

2.2.1. Avaliku teabe seaduse muutmine

Eelnõuga täiendatakse AvTSi 51. peatükki uue §-ga 4311. Paragrahvis sätestatakse

agendikoodi mõiste, tarkvaralise lahenduse kaudu tehtava toimingu omistamise reegel,

agendikoodi ja füüsilise isiku turvalise seose ning tarkvaralise lahenduse turvalise autentimise

nõue, ministri volitus kehtestada riigi infosüsteemile täpsustatud nõuded, teenuseosutaja õigus

otsustada agendikoodi aktsepteerimise üle, nõue kasutada riigi infosüsteemis tarkvaralise

lahenduse kaudu toimingute tegemisel agendikoodi ning tarkvaralise lahenduse kasutamise

turvalisuse nõue koos RIA ülesandega hinnata seda riigi infosüsteemis.

Paragrahvi 4311 lõike 1 kohaselt on agendikood püsiv ja kordumatu kood, mis seotakse

füüsilise isikuga, et võimaldada tarkvaralise lahenduse kaudu tehtava toimingu seostamist

füüsilise isikuga. Agendikood ei ole isikusamasuse tuvastamise ega autentimise vahend ning

agendikood ei tõenda volituse olemasolu tarkvaralise lahenduse kaudu toimingu tegemiseks.

Agendikoodi püsivus ja kordumatus võimaldavad tagada, et sama agendikoodi abil tehtud

toimingud oleksid seostatavad ühe ja sama füüsilise isikuga ning et ühte agendikoodi ei

kasutataks paralleelselt erinevate füüsiliste isikute tähistamiseks. See loob eelduse toimingute

jälgitavuseks ja selleks, et toimingut saaks lõike 2 alusel üheselt ühele isikule omistada.

Agendikood ei muuda tarkvaralist lahendust õigussubjektiks ning agendikoodi kasutamine ei

1 Õigusanalüüs kättesaadav: AI agendikood | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

3

tähenda iseenesest, et füüsiline isik on andnud tarkvaralisele lahendusele volituse konkreetse

toimingu tegemiseks.

Lõike 2 kohaselt loetakse tarkvaralise lahenduse kaudu agendikoodi kasutades tehtav toiming

selle agendikoodiga seotud füüsilise isiku toiminguks. Tegemist on toimingu omistamise

reegliga. Reegel määrab, kelle toiminguna käsitatakse tarkvaralise lahenduse kaudu tehtud

toimingut, kui kasutatud on konkreetse füüsilise isikuga seotud agendikoodi.

Lõike 3 kohaselt peavad agendikood ja sellega seotud füüsiline isik olema omavahel turvaliselt

seotud. Lisaks tuleb tarkvaraline lahendus turvaliselt autentida, et tarkvaralise lahenduse kaudu

tehtavat toimingut agendikoodiga siduda. Lõige hõlmab seega kahte seost: agendikoodi ja

füüsilise isiku vahelist seost ning tarkvaralise lahenduse ja agendikoodi vahelist seost.

Toimingut saab lõike 2 alusel füüsilisele isikule omistada siis, kui mõlemad seosed on

turvalised. Tarkvaralise lahenduse autentimine ei tähenda füüsilise isiku isikusamasuse

tuvastamist, sest lõike 1 kohaselt ei ole agendikood isikusamasuse tuvastamise ega autentimise

vahend.

Lõige 4 annab valdkonna eest vastutavale ministrile volituse kehtestada määrusega riigi

infosüsteemile lõikes 3 nimetatud turvalisuse tagamise täpsustatud nõuded. Riigi infosüsteemi

mõiste tuleneb AvTS §-st 432 ning § 4311 lõigetes 4–6 kasutatakse mõistet samas tähenduses.

Need võivad puudutada nii agendikoodi ja füüsilise isiku turvalist seost kui ka tarkvaralise

lahenduse turvalist autentimist. Volitust võib kasutada vajaduse korral pärast tehnilise lahenduse

täpsustumist ning määrusega ei saa kehtestada seaduses sätestatuga võrreldes uusi põhiõiguste

piiranguid. Volitus ei hõlma eraõiguslike teenuseosutajate infosüsteeme, mille turvanõuete üle

otsustab teenuseosutaja ise.

Lõike 5 kohaselt ei anna agendikoodi kasutamine õigust teenuseid kasutada ega kohusta

teenuseosutajaid agendikoodi aktsepteerima. Teenuseosutaja võib oma teenuses agendikoodi

kasutamist võimaldada ning otsustab kooskõlas kehtiva õiguse, teenuse olemuse ja

riskihinnanguga, kas ja millistel tingimustel seda teha.

Lõike 5 teise lause kohaselt on riigi infosüsteemis lõikes 1 nimetatud tarkvaralise lahenduse

kaudu toimingute tegemine lubatud üksnes juhul, kui kasutatakse agendikoodi. Nõude eesmärk

on tagada, et riigi infosüsteemis oleks tarkvaralise lahenduse kaudu tehtud toiming eristatav

isiku enda tehtud toimingust ja et seda saaks lõike 2 alusel omistada konkreetsele füüsilisele

isikule. Säte ei kohusta riigi infosüsteemi vastutavat töötlejat tarkvaraliste lahenduste

kasutamist võimaldama. Kui ta seda võimaldab, peab ta nõudma agendikoodi kasutamist.

Lõike 5 esimene lause välistab agendikoodi aktsepteerimise kohustuse, teine aga määrab,

millistel tingimustel tohib riigi infosüsteemis tarkvaralist lahendust kasutada, kui see on

lubatud. Nõue ei laiene eraõiguslike teenuseosutajate teenustele. Füüsiline isik saab riigi

infosüsteemis toimingu teha ka ise, ilma tarkvaralise lahenduseta.

Lõikes 6 sätestatakse nõue, et lõikes 1 nimetatud tarkvaralise lahenduse kasutamine peab olema

turvaline. Turvalisuse nõue tuleneb sellest, et lõike 2 järgi omistatakse agendikoodi kasutades

tehtud toiming füüsilisele isikule ning kui tarkvaraline lahendus on haavatav, võidakse isikule

omistada toiming, mida ta ei soovinud. Tarkvaralise lahenduse kasutamise turvalisust riigi

infosüsteemis hindab RIA, kes töötab riigi infosüsteemile välja tarkvaralise lahenduse turvalise

kasutamise kriteeriumid. Lähtudes RIA üldisest rollist ja senisest pädevusest, piirdub tema

hindamisülesanne kõnesoleva sätte alusel riigi infosüsteemiga. Esimeses etapis jäävad erasektor

4

tervikuna ja eraõiguslikud teenuseosutajad selle sätte alusel toimuva hindamise ulatusest välja.

Tegemist ei ole riigi infosüsteemi eelistamisega RIA tegevuse prioriteetide seadmisel, vaid

sättes määratletud pädevuse piiriga. See ei mõjuta RIA-le muudest seadustest tulenevaid

ülesandeid ega volitusi erasektoris.

RIA ülesandeid käsitlevas osas on tegemist üksnes pädevusnormiga, mitte volitusnormiga. Säte

määrab kindlaks RIA tegevusvaldkonna ja ülesanded, kuid ei anna iseseisvat õiguslikku alust

konkreetsete riikliku järelevalve meetmete kohaldamiseks ega siduvate ettekirjutuste

tegemiseks. Selliste meetmete rakendamine eeldab lisaks pädevusnormile ka vastavate

volitusnormide selget sätestamist seaduses.

Samalaadne piirang kehtib haldusesisestes suhetes. RIA on ühe ministri valitsemisalasse kuuluv

valitsusasutus Vabariigi Valitsuse seaduse tähenduses ning kõnesolev säte ei loo talle

alluvussuhet teiste ministrite ega nende valitsemisalasse kuuluvate riigiasutustega. Seetõttu ei

anna säte RIA-le õigust teha neile siduvaid korraldusi ega kohustada neid järgima RIA

väljatöötatud turvalise kasutamise kriteeriume. Selline õigus eeldaks eraldi seaduslikku alust

ega tulene pelgalt turvalisuse hindamise ja kriteeriumide väljatöötamise ülesande andmisest.

Kõnesoleva pädevusnormi alusel saab RIA anda riigiasutustele tarkvaraliste lahenduste

turvaliseks kasutamiseks riigi infosüsteemis soovitusi ja juhendeid. RIA väljatöötatavad

kriteeriumid on selle sätte alusel soovituslikud hindamis- ja juhendamisdokumendid, mitte

siduvad aktid. Nende avaldamine ei loo isikutele ega riigiasutustele uusi õiguslikke kohustusi.

See ei välista RIA-le muudest seadustest tulenevate volituste kasutamist, kui nende kohaldamise

eeldused on täidetud.

Riigi infosüsteemiga piiritletud ülesande täitmisel on RIA-l ulatuslik hindamis- ja

kaalumisruum hindamise korralduse, tehniliste üksikasjade ja turvalise kasutamise

kriteeriumide sisustamisel. RIA saab sätte eesmärki, turvariske ja olemasolevaid ressursse

arvestades määrata hindamise ulatuse ja tegevuste järjekorra riigi infosüsteemis. Muu hulgas

võib RIA avaldada nimekirja riigi infosüsteemidest, mis pakuvad agendikoodide turvalise

kasutamise võimalust, ning anda riigiasutustele juhiseid ja soovitusi agendikoodide turvaliseks

kasutuselevõtmiseks. Hindamis- ja kaalumisruum ei anna RIA-le õigust laiendada kõnesolevast

sättest tulenevat hindamisülesannet erasektorile ega vabasta teda muudest seadusest

tulenevatest kohustuslikest ülesannetest. Kui edaspidi ilmneb vajadus muuta kriteeriumid

kohustuslikuks või tagada nende järgimine siduvate meetmetega, tuleb selleks sätestada

seaduses eraldi õiguslik alus, sealhulgas vajalikud volitusnormid.

Erasektor hõlmab väga laia ja erineva tegevusala, suuruse ning riskiprofiiliga teenuseosutajate

ringi. Seetõttu eeldab RIA kõnesoleva pädevuse võimalik laiendamine erasektorile eelnevat

põhjalikku mõjuanalüüsi. Analüüsis tuleb hinnata muu hulgas hindamisülesande laiendamise

vajadust ja ulatust, mõju eraõiguslikele teenuseosutajatele, kaasnevat halduskoormust ja kulusid

ning RIA ressursivajadust. Samuti tuleb selgitada kavandatava ülesande seost RIA ja teiste

asutuste olemasolevate ülesannete ning volitustega. Alles mõjuanalüüsi tulemuste põhjal saab

otsustada, kas RIA peaks hakkama hindama tarkvaraliste lahenduste kasutamise turvalisust ka

eraõiguslike teenuseosutajate infosüsteemides ning milline peaks olema selleks vajalik pädevus

ja selle ulatus. Vajaduse korral tuleb selline pädevus ning võimalikud sekkumisvolitused

sätestada eraldi seadusemuudatusega. Käesolev eelnõu seda pädevuse laiendamist ette ei näe.

5

2.2.2. Eelnõu kooskõla teiste õigusaktidega

Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega (RT I, 11.04.2025, 3). Eelnõuga

kavandatavate muudatuste suhtes on asjassepuutuvad põhiseaduse §-s 19 sätestatud õigus

vabale eneseteostusele ja §-s 26 sätestatud õigus eraelu puutumatusele.

Põhiseaduse § 19 kaitseb isiku vabadust ise otsustada, kuidas ta tegutseb, ning sellest tuleneb

ka informatsiooniline enesemääramisõigus. 2 Põhiseaduse § 26 kaitseb eraelu puutumatust.

Füüsilise isiku ja agendikoodi seose loomine, säilitamine ja kasutamine hõlmab isikuandmete

töötlemist ning riivab seetõttu neid põhiõigusi. Eelnõu eesmärk on luua õiguspärane alus ja

turvalised tingimused selle seose loomiseks. Meede on selle eesmärgi saavutamiseks sobiv,

vajalik ja mõõdukas. 3 Olulisuse põhimõttest tulenevalt peab seadus määrama kindlaks

töötlemise eesmärgi ja ulatuse ning ministri määrus võib § 4311 lõike 4 alusel täpsustada üksnes

riigi infosüsteemile lõikes 3 nimetatud turvalisuse nõudeid seaduses antud volituse piires. Lõige

6 põhiõigusi ei piira, sest see on pädevusnorm ega anna RIA-le volitust siduvate meetmete

rakendamiseks.

Lõike 5 teine lause piirab põhiseaduse §-s 19 sätestatud vaba eneseteostuse õigust, sest riigi

infosüsteemis ei või isik teha toiminguid tarkvaralise lahenduse kaudu ilma agendikoodita.

Piirangu eesmärk on tagada, et riigi infosüsteemis tarkvaralise lahenduse kaudu tehtud toiming

oleks eristatav isiku enda tehtud toimingust ja omistatav lõike 2 alusel konkreetsele füüsilisele

isikule. Sellega kaitstakse nii isikut ennast talle soovimatu toimingu omistamise eest kui ka riigi

infosüsteemi ja selles töödeldavaid andmeid. Piirang on eesmärgi saavutamiseks sobiv, sest

agendikoodi kasutamine võimaldab toimingu isikuga siduda. Piirang on ka vajalik, sest sama

tõhusat ja isikut vähem koormavat abinõu, mis tagaks tarkvaralise lahenduse kaudu tehtud

toimingute eristatavuse ja omistatavuse kõigis riigi infosüsteemides ühtsetel alustel, ei ole.

Piirang on mõõdukas, sest see puudutab üksnes riigi infosüsteemi ja üksnes tarkvaralise

lahenduse kaudu tehtavaid toiminguid. Isik saab toimingu teha ka ise ning agendikoodi

kasutamine on isikule vabatahtlik.

Eelnõu ei mõjuta teistes seadustes, Euroopa Liidu õiguses ja Eesti Vabariigi jõustunud

välislepingutes sätestatut.

3. Eelnõu terminoloogia

Eelnõukohase seadusega võetakse kasutusele mõiste agendikood. Agendikood on püsiv ja

kordumatu kood, mis seotakse füüsilise isikuga, et võimaldada tarkvaralise lahenduse kaudu

tehtava toimingu seostamist füüsilise isikuga. Agendikood ei ole isikusamasuse tuvastamise ega

autentimise vahend ning agendikood ei tõenda volituse olemasolu tarkvaralise lahenduse kaudu

toimingu tegemiseks.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

2 Vallikivi, H. Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Viies, parandatud ja täiendatud väljaanne

(2020) § 19/4. Arvutivõrgus: https://pohiseadus.ee/sisu/3490/paragrahv_19 (24.10.2026). 3 RKPJKo 5-19-40/36 p 52; RKPJKo 3-4-1-16-08, p-d 26-29.

6

Eelnõus on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679, 27. aprill

2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise

ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi ka IKÜM) tulenevate nõuetega.

Agendikood ei ole e-identimise vahend ega usaldusteenus Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta

siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73),

muudetud määrusega (EL) 2024/1183, tähenduses, mistõttu ei kohaldu agendikoodile nimetatud

määruses sätestatud nõuded.

Eelnõu ei reguleeri tehisintellektisüsteemide turule laskmist, kasutusele võtmist ega kasutamist

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1689, millega nähakse ette tehisintellekti

käsitlevad ühtlustatud õigusnormid (ELT L, 2024/1689, 12.7.2024), tähenduses.

Paragrahvi 4311 lõike 4 alusel kehtestatavad täpsustatud nõuded võivad puudutada riigi

infosüsteemis agendikoodi ja füüsilise isiku turvalise seose ning tarkvaralise lahenduse turvalise

autentimise tehnilist korraldust. Eelnõu ei kehtesta eraõiguslikele teenuseosutajatele tehnilisi

nõudeid ega kohusta neid oma teenuseid agendikoodi kasutamiseks muutma. Lõike 5 teisest

lausest tulenev agendikoodi kasutamise nõue ja lõike 4 alusel kehtestatavad nõuded puudutavad

üksnes riigi infosüsteemi kasutamise tingimusi. RIA lõike 6 alusel väljatöötatavad kriteeriumid

puudutavad üksnes riigi infosüsteemi, on soovituslikud ega loo eraõiguslikele

teenuseosutajatele õiguslikke kohustusi. Seetõttu ei ole eelnõu ise Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi (EL) 2015/1535 tähenduses tehniline eeskiri ning eelnõust ei ole vaja

Euroopa Komisjoni teavitada.

5. Seaduse mõjud

Eelnõu sihtrühm on füüsilised isikud, kes soovivad kasutada tarkvaralisi lahendusi, ning

teenuseosutajad, kes võivad agendikoodi oma teenuses võimaldada. Mõju riigiasutuste

korraldusele on seotud RIA ülesandega hinnata tarkvaralise lahenduse kasutamise turvalisust

riigi infosüsteemis, § 4311 lõike 5 teisest lausest tuleneva agendikoodi kasutamise nõudega riigi

infosüsteemis ning ministri võimalusega kehtestada lõike 4 alusel riigi infosüsteemile

täpsustatud nõuded. Riigi infosüsteemi vastutav töötleja, kes võimaldab toimingute tegemist

tarkvaralise lahenduse kaudu, peab tagama, et seda saab teha üksnes agendikoodi kasutades.

Selleks võib olla vaja infosüsteemi kohandada. Eraõiguslikele teenuseosutajatele RIA

hindamisülesanne ega agendikoodi kasutamise nõue ei laiene. Eelnõu mõju ulatus sõltub

tehnilise lahenduse täpsustumisest ja teenuseosutajate otsustest, sest eelnõu ei kohusta riiki,

omavalitsusüksusi ega teisi teenuseosutajaid agendikoodi aktsepteerima ega tarkvaraliste

lahenduste kasutamist võimaldama.

Eelnõu rakendamisega seotud kulude täpne suurus ei ole eelnõu koostamise ajal teada. RIA

täidab lõikest 6 tulenevat riigi infosüsteemiga piiratud ülesannet olemasolevate ressursside

piires ning määrab hindamise ulatuse ja tegevuste järjekorra ise. Ministri määruse

ettevalmistamisega võivad vajaduse korral kaasneda täiendavad kulud. Riigi infosüsteemide

vastutavatele töötlejatele võivad tekkida kulud agendikoodi kasutamise võimaldamiseks ja

agendikoodita tarkvaralise kasutuse välistamiseks. Nende kulude suurus sõltub tehnilisest

lahendusest ja sellest, kas ja millises ulatuses infosüsteem tarkvaralise lahenduse kaudu

toimingute tegemist võimaldab.

7

6. Rakendusakti kavand

Seaduse rakendamiseks võib valdkonna eest vastutav minister § 4311 lõike 4 alusel vajaduse

korral kehtestada määruse, mis sätestab riigi infosüsteemile agendikoodi ja füüsilise isiku

turvalise seose ning tarkvaralise lahenduse turvalise autentimise täpsustatud nõuded.

Rakendusakti kavandit eelnõule ei lisata, sest volitust kasutatakse vajaduse korral pärast

tehnilise lahenduse täpsustumist.

7. Seaduse jõustumine

Seadus on planeeritud jõustuma üldises korras. Seaduse jõustumiseks ei ole vaja anda

üleminekuaega, sest eelnõu ei kohusta teenuseosutajaid agendikoodi kasutusele võtma ega oma

teenuseid selleks ümber korraldama. Lõike 5 teisest lausest tulenev nõue ei kohusta riigi

infosüsteemi vastutavat töötlejat tarkvaraliste lahenduste kasutamist võimaldama, vaid määrab

tingimuse, mille korral seda tohib teha. Riigi infosüsteemis tehakse toiminguid ka edaspidi isiku

enda autentimise alusel. Agendikoodi saamine ja kasutamine saavad alata pärast vajaliku

tehnilise lahenduse valmimist ning vajaduse korral § 4311 lõike 4 alusel määruse kehtestamist.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele, Riigi

Infosüsteemi Ametile, Andmekaitse Inspektsioonile ja Riigikantseleile. Arvamuse esitasid ka

huvirühmad. Kooskõlastamise tagasiside põhjal loobuti terminist „digitaalidentiteet“, jäeti välja

teovõime piiramise andmed ning töötati lahendus ümber eraldi agendikoodi sätteks, §-ks 4311.

Justiits- ja Digiministeeriumi ettepanekul piirati RIA pädevus tarkvaralise lahenduse kasutamise

turvalisuse hindamisel riigi infosüsteemiga ning lisati nõue, et riigi infosüsteemis on tarkvaralise

lahenduse kaudu toimingute tegemine lubatud üksnes agendikoodi kasutades. Esitatud

arvamused ja nendega arvestamine on kajastatud seletuskirja lisas olevas kooskõlastustabelis.

1

Avaliku teabe seaduse täiendamise seaduse eelnõu

(agendikood) seletuskiri

Lisa

Kooskõlastustabel

Esitaja Märkus, ettepanek või

kommentaar

Arvestamine (arvestatud,

arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, selgitatud või

teadmiseks võetud)

V OÜ V OÜ toetab eelnõu lähenemist

(agendikood kui tehniline

vahend, mille toimingud

loetakse registreerinud isiku

omaks). Märkused puudutavad

peamiselt andmekogu

põhimäärust ja valdkonnaõigust.

Eelnõu sätestab seaduse tasandil

agendikoodi mõiste ja

kasutamise põhialused.

Täpsemad tehnilised lahendused

ja rakenduskord kujundatakse

rakendamisel.

1. Teenuseosutaja kontroll:

lisada § 4310 lõike 1 punkti 3

päringuõigus, mis tagastab

üksnes selle, kas tunnus on

registreeritud, kas registreering

kehtib ja kas see kuulub

kõnealusele isikule; pakkuda

päringut olemasolevate kanalite

või X-tee kaudu.

1. Teadmiseks võetud. Eraldi

päringuõigust eelnõusse ei lisata.

Eelnõu on ümber töötatud ja

agendikoodi ei lisata

andmenõusoleku ja volituste

haldamise andmekogu

andmestikuna. Paragrahv 4311

sätestab agendikoodi ja isiku

turvalise seose nõude, kuid

andmete väljastamise korda

eelnõuga ei reguleerita.

2. Andmekoosseis: lisada

andmekogusse agendikood ise,

registreeringu algus- ja lõppaeg

ning lõppemise alus; täpsustada

teovõime piiramise andmete

tähendus.

2. Teadmiseks võetud. Eelnõu on

ümber töötatud ja agendikoodi ei

lisata andmenõusoleku ja

volituste haldamise andmekogu

andmestikuna. Paragrahv 4311 lg

3 sätestab agendikoodi ja

füüsilise isiku turvalise seose

nõude ning lg 4 kohaselt võib

täpsustatud nõuded kehtestada

minister määrusega.

3. Lõppenud registreering:

sätestada, millal registreering

näib lõppenuna, salvestada

lõppemise hetk ning anda

teenuseosutajale võimalus pärida

staatust või saada teade.

3. Teadmiseks võetud. Eelnõu on

ümber töötatud ja agendikoodi

registreeringu lõppemise ning

teavituse mudelit uues § 4311

sättes ei ole. Paragrahv 4311

sätestab agendikoodi kasutamise

põhialused, sealhulgas turvalise

seose nõude.

4. Üks tunnus, mitu tarkvaralist

lahendust: täpsustada, kas isik

võib omada mitut samaaegset

4. Teadmiseks võetud. Eelnõu ei

reguleeri agendikoodide ega

tarkvaraliste lahenduste arvu.

2

registreeringut (näiteks üks

lahenduse või kasutusjuhu

kohta).

Kasutamise tingimused sõltuvad

konkreetsest teenusest ja

teenuseosutaja otsusest.

5. Autentimine ja toimingute

logi: tunnuse nähtavus ei tõenda

volitust; Riigi Infosüsteemi

Amet võiks avaldada

liidestamisjuhise selle kohta,

kuidas päring seotakse kehtiva

registreeringuga ja mida

teenuseosutaja säilitab; isik

võiks saada oma toimingute logi.

5. Teadmiseks võetud. Paragrahv

4311 lg 1 kohaselt ei ole

agendikood isikusamasuse

tuvastamise ega autentimise

vahend ega tõenda volituse

olemasolu. Paragrahv 4311 lg 3

sätestab turvalise seose nõude ja

lg 6 kohaselt peab tarkvaralise

lahenduse kasutamine olema

turvaline ning turvalisust riigi

infosüsteemis hindab RIA.

6. Tegutsemise ulatus ja

isiklikult tehtavad toimingud:

täpsustada, kus piirangud (raha,

andmed) väljenduvad ja millised

toimingud nõuavad isikut

ennast.

6. Teadmiseks võetud. Paragrahv

4311 lg 5 kohaselt ei anna

agendikoodi kasutamine õigust

teenuseid kasutada ega kohusta

teenuseosutajaid agendikoodi

aktsepteerima. Volituse ulatust ja

konkreetse teenuse kasutamise

tingimusi eelnõu ei reguleeri.

7. Piiriülene tuginemine:

selgitada, millele võib välisriigi

teenuseosutaja registreeringu

kontrollimisel tugineda, ja

kaasata piiriülesed juhtumid

testimisse.

Lisaks soovib V OÜ olla

kaasatud andmekogu

põhimääruse koostamisse ja

süsteemi testimisse.

7. Teadmiseks võetud. Paragrahv

4311 ei loo piiriülest e-identimise

ega usaldusteenuse staatust.

Agendikood ei ole e-identimise

vahend ega usaldusteenus.

Kaasamise soov süsteemi

testimisse võetakse teadmiseks.

Konkurentsiameti

maksejõuetuse teenistus

Maksejõuetuse teenistus ei toeta

eelnõu, sest selle riske ja mõjusid

Eestile ei ole hinnatud; ei selgu,

mida reguleeritakse, kellele ja

milleks tunnus antakse ning kes

selle alusel tehtud toimingute

eest vastutab.

Pärast kooskõlastamist on

eelnõu ümber töötatud uueks §

4311 sätteks. See hõlmab

agendikoodi ja füüsilise isiku

seost, toimingu omistamise

lähtereeglit, turvalise seose

nõuet, teenuseosutaja

aktsepteerimisvabadust ning

RIA turvalisuse hindamist riigi

infosüsteemis. Teovõime

piiramise andmed ja eelnev

andmekogu mudel on välja

jäetud.

3

1. Mõjude hindamine ja kulud:

koostada ja avaldada mõjude

analüüsi aruanne (HÕNTE § 46

lõige 3) ning esitada kulud ja

katteallikad (HÕNTE § 7 lõige 2,

§ 47); väide, et mõjud ei ole

olulised, ei ole andmetega

põhjendatud.

1. Mittearvestatud. Seletuskiri

tugineb HÕNTE § 1 lõike 2

punkti 5 erandile. Eelnõu

sätestab agendikoodi kasutamise

põhialused ega pane

teenuseosutajatele kohustust

agendikoodi kasutada või

aktsepteerida, mistõttu mõju

hinnatakse väheseks. Riigi

infosüsteemis on § 4311 lg 5

kohaselt tarkvaralise lahenduse

kaudu toimingute tegemine

lubatud üksnes agendikoodi

kasutades, kuid see ei kohusta

asutust tarkvaralise lahenduse

kasutamist võimaldama.

2. Väljatöötamiskavatsus või

kontseptsioon (HÕNTE § 1) ja

põhjendus, miks regulatsioon

kuulub AvTS-i, mitte TsÜS-i ja

eriseadustesse.

2. Mittearvestatud. Sama erand.

AvTS on sobiv, sest eelnõu

sätestab § 4311 abil agendikoodi

kasutamise põhialused,

sealhulgas toimingu omistamise

lähtereegli, turvalise seose

nõude ning teenuseosutaja

aktsepteerimisvabaduse.

3. Vastutus ja toimingute

omistamine sätestada eelnõu

tekstis (mitte üksnes

seletuskirjas) ning selgitada

sobivust TsÜS § 31 lõike 6, § 115

lõike 2 ja ÄS §-de 180-187

vastutusega.

3. Teadmiseks võetud. Eelnõu §

4311 lg 2 sätestab üksnes

agendikoodi kasutamisega

seotud toimingu omistamise

lähtereegli. Eelnõu ei reguleeri

volituse ulatust, konkreetse

toimingu õiguspärasust, teenuse

kasutamise tingimusi ega

vastutuse jaotust, mis

lahendatakse kehtiva õiguse

alusel.

4. Kehtestada registreeringute

arvu piirang ühe isiku kohta,

järelevalveasutus ja sanktsioonid

ning nõue Eestis kättesaadavast

kontaktisikust, kui registreerija

viibib välismaal (vrd ÄS § 24

lõige 2).

4. Teadmiseks võetud.

Registreeringute arvu piirangut,

järelevalvet ega kontaktisiku

nõuet ei kehtestata.

Väärkasutuse riski maandab see,

et agendikood ei ole tuvastamis-

ega autentimisvahend ja

ainuüksi kood ise ei anna õigust

toiminguid teha.

5. Hinnata, kas ühingute

mahajätmise ja vastutuse

vältimise probleemi saab

5. Teadmiseks võetud. Eelnõu §

4311 sätestab agendikoodi ja

füüsilise isiku seose, toimingu

4

lahendada olemasolevate

vahenditega enne uue tehnilise

vahendi loomist.

omistamise lähtereegli, turvalise

seose nõude, teenuseosutaja

aktsepteerimisvabaduse ja RIA

turvalisuse hindamise riigi

infosüsteemis. Ühingute

mahajätmise ja vastutuse

küsimused jäävad kehtiva õiguse

ja järelevalve pädevusse.

6. Tagada registri andmetele

juurdepääs kõigile

järelevalveorganitele (RAB,

PPA, TTJA, kohtud, Töötukassa,

Andmekaitse Inspektsioon,

pankrotihaldurid, MJT,

maksuhaldur).

6. Teadmiseks võetud. Eelnõu

on ümber töötatud ja

agendikoodi ei lisata enam

andmenõusoleku ja volituste

haldamise andmekogu

andmestikuna. Paragrahv 43¹¹ lg

3 sätestab turvalise seose nõude,

kuid juurdepääsu ja andmete

väljastamise kord ei tulene

sellest sättest.

7. Parandada eelnõu ja

seletuskirja vastuolud (kirja lisa

1), kaasata kooskõlastusringi

kõik järelevalveorganid ning

anda mõistlik kooskõlastusaeg.

7. Arvestatud osaliselt. Mitu

eelnõu ja seletuskirja vastuolu

on parandatud. Lahendus on

ümber töötatud uueks § 4311

sätteks, eelnev andmekogu

mudel ja teovõime piiramise

andmed on välja jäetud.

Eraisik (A. Sokolov) 1. Registreeringu kehtivuse

kontroll: täiendada § 4310 lõike 1

punkti 3 nii, et teenuseosutaja ja

isik, kellega toiming tehakse,

saaksid kontrollida, kas

registreering toimingu tegemise

ajal kehtib; täpsustada, milliseid

andmeid väljastatakse, ja piirata

väljastus toiminguks vajalikuga.

1. Teadmiseks võetud. Eelnõu

on ümber töötatud ja

agendikoodi ei lisata enam

andmenõusoleku ja volituste

haldamise andmekogu

andmestikuna. Paragrahv 4311 lg

3 sätestab agendikoodi ja

füüsilise isiku turvalise seose

nõude. Päringu ja andmete

väljastamise täpne kord ei tulene

§ 4311 sättest.

2. Tegutsemise piirangud:

selgitada, kellele on suunatud

keeld, et isiklikult tehtavat

toimingut agendikood ei tee, ja

kuidas teenuseosutaja isiku

seatud piiridest teada saab.

2. Teadmiseks võetud.

Paragrahv 4311 lg 5 kohaselt ei

anna agendikoodi kasutamine

õigust teenuseid kasutada ega

kohusta teenuseosutajaid

agendikoodi aktsepteerima.

Eelnõu ei reguleeri volituse

ulatust ega teenuse kasutamise

5

muid tingimusi. Agendikood ei

ole õigussubjekt.

3. Normitehnika: lõige 13 loetleb

kuus lõppemise juhtu, kuid

ülevaade ja kümneaastane

säilitustähtaeg on seotud üksnes

registreeringu lõpetamisega;

näiteks surma korral jääb

säilitustähtaja algus ebaselgeks.

Sõnastada sätted nii, et need

hõlmaksid kõiki lõppemise juhte.

3. Teadmiseks võetud. Eelnõu

on ümber töötatud ja

agendikoodi ei lisata enam

andmenõusoleku ja volituste

haldamise andmekogu

andmestikuna. Uus § 4311 ei

sätesta registreeringu lõppemist

ega kümneaastast

säilitustähtaega.

4. Parandada vale viide:

seletuskirjas on viidatud AvTS §

43 lõikele 6, õige on § 4310 lõige

6.

4. Arvestatud. Seletuskirjas on

viide parandatud ja eelneva

andmekogu sätte asemel

kajastatakse uus § 4311 lahendus.

5. Lõike 13 selgituses puudub

punktis 4 sätestatud

kolmekuuline tähtaeg.

5. Teadmiseks võetud. Eelnõu

on ümber töötatud uueks § 4311

sätteks, milles registreeringu

lõppemise ja kolmekuulise

tähtaja regulatsiooni enam ei ole.

Cybernetica AS Cybernetica AS soovitab eelnõu

sellisel kujul mitte kooskõlastada

ja viia esmalt läbi lahenduste,

autentimise ning turva- ja

ohutusanalüüsi.

Eelnõu on ümber töötatud uueks

§ 4311 sätteks ja termin on

muudetud. Paragrahv 4311 lg 3

sätestab agendikoodi ja isiku

turvalise seose ning tarkvaralise

lahenduse turvalise autentimise

nõude ning lg 4 võimaldab

täpsustatud nõuded kehtestada

määrusega. Paragrahv 4311 lg 6

kohaselt peab tarkvaralise

lahenduse kasutamine olema

turvaline. Riigi infosüsteemis

hindab turvalisust RIA, kes

töötab riigi infosüsteemile välja

turvalise kasutamise

kriteeriumid.

1. Terminoloogia: sõnade

identiteet ja digitaalidentiteet

kasutamine pakutud tähenduses

on eksitav ja vastuolus senise e-

riigi mõistekasutusega;

korrektsem oleks rääkida

tarkvaraagendi tunnusest.

1. Arvestatud. Termin

„digitaalidentiteet” asendati

terminiga „agendikood“.

Paragrahv 4311 lg 1 kohaselt on

agendikood püsiv ja kordumatu

kood, mis seotakse füüsilise

isikuga. Agendikood ei ole

isikusamasuse tuvastamise ega

autentimise vahend.

2. Lahendus ja

autentimisprotokoll on

2. Teadmiseks võetud ja

selgitatud. Paragrahv 4311 lg 3

6

kirjeldamata ja valimata. Ilma

terviklahenduseta ei saa vajadust

hinnata.

sätestab turvalise seose ja

tarkvaralise lahenduse turvalise

autentimise nõude, lg 4

määrusandluse võimaluse ning

lg 6 turvalisuse nõude ja RIA

turvalisuse hindamise riigi

infosüsteemis. Täpne tehniline

lahendus ei tulene seadusest.

3. Autentimata agendid: sõnastus

lubab mõista, et toimingu teeb

pelga tunnuse esitamine. Seadus

ei tohi lubada toiminguid ilma

turvalise autentimiseta.

3. Arvestatud. Paragrahv 4311 lg

3 näeb ette, et toimingu

sidumiseks agendikoodiga tuleb

tarkvaraline lahendus turvaliselt

autentida. Seega ei piisa pelgast

koodi esitamisest. Paragrahv

4311 lg 1 kohaselt ei ole

agendikood isikusamasuse

tuvastamise ega autentimise

vahend ega tõenda volituse

olemasolu. Paragrahv 43Lg 3

nõuab ka koodi ja isiku turvalist

seost ning lg 6 tarkvaralise

lahenduse turvalist kasutamist.

4. Üks või mitu agenti: iga isik

peaks saama registreerida mitu

agenti ja anda igaühele erineva

komplekti õigusi.

4. Teadmiseks võetud. Agentide

arvu ja õiguste jaotust eelnõu ei

reguleeri.

5. Täiendavad riskid

(identiteedivargus, privaatsus,

teenuseosutaja keerukus, ekslik

juurdepääs) on hindamata; vaja

on laiapõhjalist riskianalüüsi.

5. Teadmiseks võetud ja

selgitatud. Paragrahv 4311 lg 6

kohaselt peab tarkvaralise

lahenduse kasutamine olema

turvaline. RIA hindab seda riigi

infosüsteemis ja töötab riigi

infosüsteemile välja

soovituslikud kriteeriumid.

Erasektoris jääb teenusepõhine

riskikontroll teenuseosutajale,

kes otsustab lõike 5 alusel

agendikoodi aktsepteerimise üle.

RIA pädevuse võimalik

laiendamine erasektorile eeldab

eelnevat mõjuanalüüsi ja eraldi

seadusemuudatust.

6. Olemasolevat kogemust (X-

tee) ja määrusi eIDAS ning

eIDAS 2.0 ei ole arvestatud.

6. Teadmiseks võetud ja

selgitatud. Paragrahv 4311 lg 1

eristab agendikoodi e-identimise

vahenditest, lg 3 sätestab

turvalise seose nõude ning lg 6

7

turvalisuse nõude ja RIA

hindamise riigi infosüsteemis.

X-tee või muu tehnilise

lahenduse valik täpsustub

rakendamisel.

Third Rail Systems OÜ Third Rail Systems OÜ toetab

eesmärki siduda iga tunnus

tuvastatava ja vastutava isikuga,

kuid peab puuduseks, et tarkvara

tegutsemise piirid jäetakse

seadusest välja ja määratakse

praktikas teenuseosutaja

tüüptingimustega.

Märkused puudutavad peamiselt

tarkvaralise lahenduse

tegutsemise piiride ja vastutuse

reguleerimist. Eelnõu § 4311

sätestab toimingu omistamise

lähtereegli, kuid ei reguleeri

volituse ulatust, toimingu

õiguspärasust, teenuse

kasutamise tingimusi ega

vastutuse jaotust.

1. Eeskuju DORA (määrus (EL)

2022/2554) artikkel 30:

kehtestada lepingu kohustuslik

miinimumsisu, mida

teenuseosutaja tüüptingimused ei

saa tühistada.

1. Teadmiseks võetud. Seaduse

tasandil lepingu miinimumsisu

ei kehtestata. Paragrahv 4311 lg 5

ei anna õigust teenuseid

kasutada ega kohusta

teenuseosutajaid agendikoodi

aktsepteerima. Volituse ulatus ja

muud teenuse tingimused

lahendatakse kehtiva õiguse ja

kokkulepete alusel.

2. Põhitingimused: kirjeldus,

mida tarkvara isiku eest teha võib

ja kui kaua, õigus volitus

viivitamata tagasi võtta ning

isiku juurdepääs tema nimel

tehtud toimingute logile;

registreeringutel vaikimisi

kehtivusaeg, mitte püsivus.

2. Teadmiseks võetud. Paragrahv

4311 ei reguleeri volituse ulatust,

tähtajalisust ega toimingute logi.

Paragrahv 4311 lg 5 kohaselt ei

anna agendikoodi kasutamine

õigust teenuseid kasutada ega

kohusta teenuseosutajaid

agendikoodi aktsepteerima.

Need küsimused lahendatakse

kehtiva õiguse ja teenuse

tingimustega.

3. Rangemad tingimused, kui

tarkvara teeb makseid, võtab

õiguslikke kohustusi või töötleb

eriliigilisi andmeid:

selgesõnaline eelnev luba ning

juurdepääsu- ja

auditeerimisõigused.

3. Teadmiseks võetud. Eelnõu ei

sätesta maksete või eriliigiliste

andmete erirežiimi. Paragrahv

4311 lg 5 jätab teenuseosutajale

õiguse otsustada teenuse

kasutamise ja agendikoodi

aktsepteerimise üle. Erirežiimid

tulenevad valdkonnaõigusest.

4. Kehtetuks tunnistamine

turvalises suunas: kui kehtivust ei

saa kinnitada, tuleb tunnust

4. Teadmiseks võetud ja

selgitatud. Uus § 4311 ei sätesta

registreeringu lõppemise aluseid.

8

käsitada kehtetuna (EUDI

rahakoti lähenemine).

Agendikood ei ole

autentimisvahend ning pelk

kood ei anna õigust toiminguid

teha. Turvalise seose ja

turvalisuse nõuded tulenevad §

4311 lg-test 3 ja 6.

5. Andmekogu peaks näitama

volitust (väljaandja või võti, olek

ja ajalugu), mitte üksnes isikut, et

üksiku agendi saaks tagasi võtta

teisi puudutamata.

5. Teadmiseks võetud ja

selgitatud. Paragrahv 4311 lg 3

sätestab turvalise seose nõude

ning lg 6 turvalisuse nõude ja

RIA hindamise riigi

infosüsteemis. Täpse tehnilise

lahenduse ning volituse andmeid

eelnõu ei reguleeri.

6. Üks tunnus, palju teenuseid:

võimaldada eraldi tunnuseid iga

agendi või eesmärgi jaoks ilma

lisatasuta (IKÜM artikli 5 lõike 1

punkt c); täpsustada vastutus, kui

tarkvara tegutseb juriidilise isiku

nimel.

6. Teadmiseks võetud ja

selgitatud. Eelnõu ei reguleeri

agendikoodide arvu ega õiguste

jaotust. Paragrahv 4311 lg 2

sätestab agendikoodi

kasutamisega seotud toimingu

omistamise lähtereegli, kuid

vastutus juriidilise isiku nimel

tegutsemisel määratakse kehtiva

õiguse järgi.

7. Vastutus: agendi toimingute

käsitamine isiku toimingutena ei

mõjuta teenuseosutaja enda

vastutust, sealhulgas

tootevastutust (direktiiv (EL)

2024/2853).

7. Selgitatud. Paragrahv 4311 lg

2 sätestab agendikoodi

kasutamisel tehtava toimingu

omistamise lähtereegli, kuid ei

muuda vastutuse jaotust.

Teenuseosutaja ja tarkvaralise

lahenduse osutaja vastutus,

sealhulgas tootjavastutus,

määratakse kehtiva õiguse järgi.

Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liit

(ITL)

ITL tervitab eelnõu eesmärki,

kuid leiab, et ei ole piisavalt

põhjendatud, millist probleemi

kavandatav regulatsioon

lahendab, mistõttu ei saa ITL

eelnõu praegusel kujul toetada.

Eelnõu ulatust on täpsustatud ja

keskset terminit muudetud. Uus §

4311 sätestab seose, toimingu

omistamise lähtereegli, turvalise

seose nõude, teenuseosutaja

aktsepteerimisvabaduse ning

RIA turvalisuse hindamise riigi

infosüsteemis.

1. Tunnus ei tõenda agendi väidet

ega näita, milleks agent on

volitatud; eelnõust ei selgu,

kuidas agent autenditakse, kuidas

1. Selgitatud. Paragrahv 4311 lg 1

kohaselt ei ole agendikood

isikusamasuse tuvastamise ega

autentimise vahend ega tõenda

9

volitusi kontrollitakse ja kuidas

konkreetne toiming

usaldusväärselt füüsilise isikuga

seotakse.

volituse olemasolu. Paragrahv

4311 lg 2 sätestab agendikoodi

kasutamisel tehtava toimingu

omistamise lähtereegli, lg 3

turvalise seose nõude ning lg 6

turvalisuse nõude ja RIA

hindamise riigi infosüsteemis.

2. Enne keskse registreerimise

loomist tuleb hinnata

olemasoleva eID ökosüsteemi,

X-tee, sertifikaadihalduse ning

teenusepõhiste kasutaja- ja

volitusmudelite kasutamist;

sõltuvalt valitud lahendusest ei

pruugi keskne registreerimine

või püsiv riiklik tunnus vajalik

olla.

2. Teadmiseks võetud ja

selgitatud. Eelnõu ei vali

konkreetset tehnilist lahendust.

Paragrahv 4311 lg 3 sätestab

turvalise seose nõude ja lg 4

võimaldab täpsustatud nõuded

kehtestada määrusega ning lg 6

sätestab turvalisuse nõude ja RIA

hindamise riigi infosüsteemis.

3. Ebaselge on vastutus, kui agent

ületab volitusi, kasutab aegunud

või tagasivõetud volitust või

tegutseb kompromiteeritud

tehnilise lahenduse kaudu;

teenuseosutajale ei tohiks panna

vastutust asjaolude eest, mida ta

ei saa usaldusväärselt

kontrollida.

3. Selgitatud. Paragrahv 4311 lg 2

sätestab üksnes agendikoodi

kasutamisel tehtava toimingu

omistamise lähtereegli. Eelnõu ei

reguleeri volituse ulatust ega

muuda vastutuse jaotust, mis

määratakse kehtiva õiguse järgi.

4. ITL nõustub Cybernetica AS

16.10.2026 põhimõttelise

lähenemisega: esmalt analüüsida

olemasolevaid autentimis- ja

pääsuhalduslahendusi, katsetada

prototüüpe ning seejärel hinnata

õiguslikke ja turvalisusega

seotud aspekte; kaaluda

katsetamist regulatiivses

liivakastis.

4. Selgitatud. Paragrahv 4311 lg 3

sätestab turvalise seose ja

tarkvaralise lahenduse turvalise

autentimise nõude ning lg 4

võimaldab täpsustatud nõuded

kehtestada määrusega. Paragrahv

4311 lg 6 kohaselt hindab RIA

tarkvaralise lahenduse

kasutamise turvalisust riigi

infosüsteemis ning saab määrata

hindamise ulatuse ja tegevuste

järjekorra. RIA pädevuse

laiendamine erasektorile eeldab

eelnevat mõjuanalüüsi.

Eelanalüüsi, prototüüpimist ega

regulatiivset liivakasti eelnõu

eraldi ei sätesta.

Andmekaitse Inspektsioon Andmekaitse Inspektsioon esitas

22.10.2026 kirjaga nr 2.3-

4/26/4058-3 kuus tähelepanekut.

Pärast arvamuse saamist on

eelnõu ümber töötatud uueks §

4311 sätteks. Teovõime piiramise

andmed ja vana andmekogu

mudel on välja jäetud. Mõnede

10

tähelepanekutega on seetõttu

juba arvestatud, igaühele on

vastatud eraldi allpool.

1. Eesmärgipärasus: eelnõu

eesmärk (§ 4310 lõike 1 punkt 3)

on isikukeskne, kuid arvamuse

aluseks olnud varasemast

seletuskirjast nähtus laiem

kasutusala (teised isikud ja

asutused kontrollivad

registreeringut, teenuseosutajad

rakendavad riskimudeleid).

Töötlemise eesmärk ja ulatus

peavad tulenema seadusest, mitte

üksnes seletuskirjast või

põhimäärusest. Palutakse

eelnõus täpsustada, kas ja mil

määral on andmekogu ülesanne

võimaldada registreeringu

kehtivuse ning agendikoodi ja

isiku seose kontrollimist.

1. Arvestatud. Eelnõu eesmärk on

uue § 4311 kaudu sätestada

agendikoodi mõiste,

kasutamisega seotud toimingu

omistamise lähtereegel, turvalise

seose nõue, teenuseosutaja

aktsepteerimisvabadus ja RIA

turvalisuse hindamine. Eelnõu ei

loo eraldi agendikoodi

andmekogu mudelit ega anna

andmekogule eraldi kontrolli-

või otsustusfunktsiooni.

2. Registreeringu õiguslik ja

tõenduslik tähendus:

registreeringut kirjeldatakse

ühelt poolt informatiivse

kandena, teiselt poolt eeldatakse,

et agendikoodi kaudu tehtud

toiminguid saab käsitada isiku

toimingutena. Pelk seose

registreerimine ei tõenda

toimingu tegemise volitust ega

vastavust isiku tahtele. Palutakse

eelnõus määrata registreeringu

õiguslik ja tõenduslik tähendus

ning vältida tingimusteta

omistamise sõnastust.

2. Arvestatud. Paragrahv 4311 lg 1

sätestab, et agendikood ei ole

isikusamasuse tuvastamise ega

autentimise vahend ega tõenda

volituse olemasolu. Paragrahv

4311 lg 2 sätestab, et agendikoodi

kasutades tehtav toiming

loetakse seotud füüsilise isiku

toiminguks. See on üksnes

agendikoodi kasutamisega

seotud omistamise lähtereegel

ega reguleeri volituse ulatust,

toimingu õiguspärasust ega

vastutuse jaotust.

3. Teovõime piiramise andmed:

varasemas redaktsioonis oleks §

4310 lõike 3 punkti 3 kuulunud

ka teovõime piiramise andmed,

ilma et selguks nende koosseis,

päritolu, ajakohastamine ja

säilitamine. Palutakse määrata

nende andmete täpne koosseis,

päritolu, ajakohastamise kord ja

säilitamise vajadus; kui eesmärk

on üksnes kontrollida

registreerimisõigust, eelistada

lahendust, kus töödeldakse vaid

teavet, kas piirang välistab

3. Arvestatud. Teovõime

piiramise andmed ja eelnev

andmekogu lahendus on välja

jäetud. Uus § 4311 neid andmeid

ei reguleeri.

11

registreerimise (minimaalsuse

põhimõte).

4. Juurdepääs ja päringud:

seletuskirja järgi peab

registreeringuga saama tutvuda,

kuid ei selgu, kes ja mis

tingimustel andmeid näeb, mida

päringuvastus sisaldab, kas

päring eeldab autentimist ja kas

päringud logitakse. Piiritlemata

päring võib võimaldada

masspäringuid ja seoste

koondamist. Palutakse sätestada

seaduses või rakendusaktis

juurdepääsu saajad, eesmärk ja

andmete ulatus, autentimisnõue,

masspäringute piirangud ning

logimise kord, ja hinnata, kas §

4310 lõike 6 volitusnormi tuleb

täiendada.

4. Selgitatud. Uues mudelis ei

ole agendikoodi andmekogu ega

päringuteenust. Paragrahv 4311

lg 3 sätestab turvalise seose

nõude ning lg 4 kohaselt võib

täpsustatud nõuded kehtestada

määrusega. Paragrahv 4311 lg 6

on RIA pädevusnorm, mis

piirdub riigi infosüsteemiga ega

anna RIA-le õigust andmeid

pärida ega siduvaid meetmeid

rakendada. Päringute ja logimise

täpne kord ei tulene § 4311

sättest.

5. Säilitustähtaja põhjendus:

eelnõu näeb ette andmete

säilitamise kümme aastat

registreeringu lõppemisest (§

4310 lõige 5), kuid ei põhjenda

sisuliselt just kümneaastast

tähtaega; võrdlus isikut

tõendavate dokumentide

andmekoguga seda ei põhjenda,

kuna sellel on eraldi eesmärk ja

raamistik. Palutakse seletuskirja

täiendada sisulise põhjendusega,

siduda säilitamine konkreetsete

õiguslike ja

tõendamisvajadustega, kaaluda

eri andmeelementidele eri

tähtaegu ning selgitada, kuidas

võimaldab üksnes seose

säilitamine hiljem toimingut

tõendada, kui toimingute

andmeid ei säilitata.

5. Teadmiseks võetud. Eelnõu on

ümber töötatud ja agendikoodi ei

lisata enam andmenõusoleku ja

volituste haldamise andmekogu

andmestikuna. Uus § 4311 ei

sätesta agendikoodi

registreeringu kümneaastast

säilitustähtaega.

6. Mõjuanalüüs ja

järelevalvekoormus: varasemas

seletuskirjas märgiti, et

andmekogu täiendamine võib

suurendada inspektsiooni

töökoormust, kuid et inimeste

teadlikkus aitab kasvu ennetada,

ilma analüüsita. Koormust

mõjutavad ka kannete

Arvestatud. Andmekogu

täiendamist ei kavandata ning

põhjendamata väide

inspektsiooni töökoormuse

kohta on seletuskirjast välja

jäetud. Seletuskirjas käsitletakse

mõju riigiasutuste korraldusele §

4311 lg 6 kohase RIA turvalisuse

12

vaidlustamine, ekslik

omistamine, juurdepääs ja

rikkumised. IKS § 56 lõike 1 ja

IKÜM artikli 57 lõike 1 kohaselt

hõlmavad inspektsiooni

ülesanded järelevalvet, kaebusi

ja nõustamist. Palutakse

mõjuanalüüsi täiendada või

põhjendamata väide välja jätta.

hindamise riigi infosüsteemis, lg

5 teisest lausest tuleneva

agendikoodi kasutamise nõude

riigi infosüsteemis ja lg 4 kohase

ministri määrusandluse

võimaluse kaudu.

Eraisik (Ü. Välk) Küsimused puudutavad

valdavalt seda, mida eelnõu

teadlikult ei reguleeri:

tsiviilvastutus, kohustuslik

tehisaru vastutuskindlustus,

riiklik tagatisfond, tõendite

usaldusväärsus kohtus, riigi

vastutus Aruait taristu eest ja

piiriülene täitmine.

Teadmiseks võetud ja selgitatud.

Eelnõu on ümber töötatud uueks

§ 4311 sätteks. See sätestab

agendikoodi kasutamisega

seotud toimingu omistamise

lähtereegli, turvalise seose

nõude, teenuseosutaja

aktsepteerimisvabaduse ja RIA

turvalisuse hindamise riigi

infosüsteemis. Eelnõu ei

reguleeri tsiviilvastutust,

kindlustust, kohtus tõendamist

ega piiriülest täitmist. Vastutuse

jaotus määratakse kehtiva õiguse

järgi.

Sotsiaalministeerium

Sotsiaalministeerium

kooskõlastas eelnõu märkustega.

Märkused puudutavad peamiselt

digitaalidentiteedi varasema

redaktsiooni õiguslikku mõju,

toimingute omistamist ja

vastutust, isiklikult tehtavaid

toiminguid, haldusmenetluse

tagajärgi, teenuseosutaja õigust

kasutamist välistada või piirata,

registreeringu lõppemise mõju,

haavatavaid isikuid, jälgitavust,

terviseandmete ja muude

eriliigiliste isikuandmete riske

ning valitsemisala asutuste

võimalikke kulusid.

Teadmiseks võetud ja selgitatud.

Eelnõu on ümber töötatud uueks

§ 4311 sätteks. Agendikood ei ole

autentimisvahend ega volituse

tõend, kuid § 4311 lg 2 sätestab

agendikoodi kasutades tehtava

toimingu omistamise seotud

füüsilisele isikule. Paragrahv

4311 lg 5 ei anna õigust teenuseid

kasutada ega kohusta

teenuseosutajaid agendikoodi

aktsepteerima. Eelnõu ei

reguleeri vastutuse,

haldusmenetluse, terviseandmete

ega kahju hüvitamise küsimusi,

mis lahendatakse kehtiva õiguse

ja teenuse tingimuste alusel.

Haridus- ja

Teadusministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium

kooskõlastas eelnõu märkustega.

Ministeerium palus selgitada,

kas ja millistel tingimustel võib

inimese nimel tegutsevat

digitaalidentiteeti kasutada

avalikes teenustes, sealhulgas

haridusvaldkonna e-teenustes,

Selgitatud. Eelnõu on ümber

töötatud uueks § 43¹¹ sätteks.

Agendikood ei ole

autentimisvahend ega volituse

tõend, kuid § 4311 lg 2 sätestab

agendikoodi kasutades tehtava

toimingu omistamise seotud

13

kus toiming eeldab inimese

vahetut osalemist,

professionaalset kaalutlust või

õppijaga vahetut suhtlust.

füüsilisele isikule. Paragrahv

4311 lg 5 ei anna õigust teenuseid

kasutada ega kohusta

teenuseosutajaid agendikoodi

aktsepteerima. Teenuseosutaja

otsustab kehtiva õiguse ja

riskihinnangu alusel, kas ja

millistel tingimustel tarkvaralise

lahenduse kaudu toiminguid

teha. Kui riigi infosüsteemis,

sealhulgas haridusvaldkonna e-

teenuses, võimaldatakse

toiminguid teha tarkvaralise

lahenduse kaudu, on see lg 5

teise lause kohaselt lubatud

üksnes agendikoodi kasutades.

Toiminguid, mis eeldavad isiku

vahetut osalemist, tarkvaraline

lahendus teha ei saa.

Rahandusministeerium /

Maksu- ja Tolliamet

Rahandusministeerium ja

Maksu- ja Tolliamet esitasid

märkused eelnõu õigusliku

tähenduse, kohaldamisala,

autentimise, volituste, vastutuse,

riskide, kulude ja MTA teenuste

võimaliku mõju kohta.

Märkustes leiti, et eelnõu

varasem sõnastus ei selgitanud

piisavalt, kas digitaalidentiteedi

registreerimine loob volituse või

muu õigusliku aluse isiku nimel

tegutsemiseks, kas lahendus

hõlmab ka olemasolevaid

masinliideseid ning milliseid

arendusi ja kulusid see

asutustele kaasa tooks. Samuti

rõhutati, et pelk registrikanne ei

tõenda konkreetse toimingu

autentsust, volituse ulatust ega

toimingu õiguspärasust.

Teadmiseks võetud ja selgitatud.

Eelnõu on ümber töötatud uueks

§ 4311 sätteks. Agendikood ei ole

autentimisvahend ega volituse

tõend, kuid § 4311 lg 2 sätestab

agendikoodi kasutades tehtava

toimingu omistamise lähtereegli.

Eelnõu ei reguleeri volituse

ulatust, toimingu õiguspärasust,

vastutust ega teenuse kasutamise

tingimusi. Paragrahv 4311 lg 3

sätestab turvalise seose nõude ja

lg 6 turvalisuse nõude ning RIA

hindamise riigi infosüsteemis.

Paragrahv 4311 lg 5 ei kohusta

teenuseosutajaid agendikoodi

kasutama või aktsepteerima.

Riigi infosüsteemis, sealhulgas

MTA teenustes, on lg 5 teise

lause kohaselt tarkvaralise

lahenduse kaudu toimingute

tegemine lubatud üksnes

agendikoodi kasutades. Kui

olemasolevate masinliideste

kaudu tehakse toiminguid lg 1

tähenduses tarkvaralise

lahenduse kaudu, puudutab nõue

ka neid ning asutusele võivad

tekkida kohandamiskulud. Muus

osas sõltuvad rakendamise

14

võimalikud kulud teenuseosutaja

enda otsusest ja tehnilisest

lahendusest.

Siseministeerium Siseministeerium kooskõlastas

eelnõu märkustega.

Ministeerium leidis, et mõiste

“digitaalidentiteet” kasutamine

tekitab terminoloogilist

segadust, kuna see tähistab eID

ja eIDAS kontekstis füüsilise

isiku elektroonilist identiteeti.

Samuti paluti selgitada

kavandatava tunnuse õiguslikku

tähendust, toimingute

omistamist, volituse ulatust,

vastutust, tegevuslogisid,

teenuseosutajate

kontrollivõimalusi,

olemasolevate masinliideste

mõju, väärkasutusriske, kulusid

ning rahvastikuregistri andmete

kasutamist.

Arvestatud osaliselt ja

selgitatud. Eelnõu on ümber

töötatud uueks § 4311 sätteks.

Agendikood ei ole

autentimisvahend ega volituse

tõend, kuid § 4311 lg 2 sätestab

agendikoodi kasutades tehtava

toimingu omistamise lähtereegli.

Paragrahv 4311 lg 3 sätestab

turvalise seose nõude, lg 5

teenuseosutaja

aktsepteerimisvabaduse ja

agendikoodi kasutamise nõude

riigi infosüsteemis ning lg 6

turvalisuse nõude ja RIA

hindamise riigi infosüsteemis.

Eelnõu ei reguleeri volituse

ulatust, vastutust, konkreetsete

teenuste tingimusi ega

tegevuslogisid. Riigi

infosüsteemi masinliideste

kaudu tarkvaralise lahenduse

abil tehtavatele toimingutele

kohaldub lg 5 teise lause nõue.

Kultuuriministeerium Kultuuriministeerium

kooskõlastas eelnõu märkustega.

Ministeerium leidis, et

seletuskiri rõhutab Eesti digiriigi

kuvandit, kuid ei hinda piisavalt

kavandatava lahenduse riske,

kasutusjuhtumeid ega

väärkasutuse tagajärgi. Samuti

märgiti, et seletuskirjast ei selgu

piisavalt, millist probleemi

agendikoodi registreerimine

lahendab, kuidas tagatakse

läbipaistvus vabatahtliku

registreerimise korral ning kas

väärkasutuse korral tuleks ette

näha registreeringu lõpetamise

või peatamise alus. Lisaks juhiti

tähelepanu, et andmekogu

põhimääruse muutmise vajadus

Teadmiseks võetud ja selgitatud.

Eelnõu on ümber töötatud uueks

§ 4311 sätteks. Agendikood ei ole

autentimisvahend ega volituse

tõend, kuid § 4311 lg 2 sätestab

toimingu omistamise lähtereegli.

Paragrahv 4311 lg 3 sätestab

turvalise seose nõude ja lg 6

turvalisuse nõude ning RIA

hindamise riigi infosüsteemis.

Paragrahv 4311 lg 5 ei kohusta

teenuseosutajaid agendikoodi

võimaldama ega aktsepteerima,

kuid riigi infosüsteemis on

tarkvaralise lahenduse kaudu

toimingute tegemine lubatud

üksnes agendikoodi kasutades.

Eelnev andmekogu mudel on

välja jäetud.

15

peab olema seletuskirjas

kajastatud.

Justiits- ja Digiministeerium Ministeerium tegi ettepaneku

muuta terminoloogiat, sätestada

registreeringu kontrollimise

võimalus ja füüsilise isiku

vastutus, loobuda registreeringu

kehtivuse mõistest ning

täiendada seletuskirja mõjude,

kulude ja järelhindamise osas.

Märkustega on olulises osas

arvestatud, sest lahendus on

ümber töötatud uueks § 4311

sätteks, termin

„digitaalidentiteet“ on asendatud

terminiga „agendikood“,

agendikood ei ole

autentimisvahend ega volituse

tõend, § 4311 lg 2 sätestab

omistamise reegli, § 4311 lg 3

sätestab turvalise seose nõude ja

§ 4311 lg 6 RIA turvalisuse

hindamise riigi infosüsteemis.

Justiits- ja Digiministeeriumi

ettepanekul piirati RIA pädevus

riigi infosüsteemiga ning § 4311

lg 5 lisati nõue, et riigi

infosüsteemis on tarkvaralise

lahenduse kaudu toimingute

tegemine lubatud üksnes

agendikoodi kasutades.

Teovõime piiramise andmed ja

varasem andmekogu lahendus

on välja jäetud.