Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu juhatus   Meie: 12.11.2026 nr 2-5/26-02004-3

      Eesti seisukoht Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise piiri- ja viisamenetlustega seotud teabevahetuse raamlepingu allkirjastamise kohta

  Austatud Riigikogu juhatus      Edastan Vabariigi  Valitsuse  12.  novembri  2026.  a  istungil  heaks  kiidetud  järgmised  Eesti  seisukohad  Euroopa  Liidu  Nõukogu  otsuse,  mis  käsitleb  Euroopa  Liidu  ja  Ameerika  Ühendriikide  vahelisele  raamlepingule  (mis  käsitleb  piirimenetluste  ning  reisiloa-  ja  viisataotlustega  seotud  isikusamasuse  kontrollimiseks  ning  tausta-  ja  julgeolekukontrolliks  vajalikku teabevahetust) allakirjutamist ja selle ajutist kohaldamist, eelnõu (COM(2026) 484)  kohta:   1.1. Eesti toetab Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise raamlepingu, mis käsitleb  piirimenetluste  ja  viisataotlustega  seotud  isikusamasuse  kontrollimiseks  ning  tausta-  ja  julgeolekukontrolliks vajalikku teabevahetust, allakirjutamist ja selle ajutist kohaldamist.     Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik     Lisad:  1. Seletuskiri 2. Seletuskirja lisa - Kaasamistabel  3. Nõukogu otsuse COM(2026) 484 4. Nõukogu otsuse COM(2026) 484 lisa      Teadmiseks:  Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon   Sandra Metste  

.

2 (2)

Sandra Metste [email protected]

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 10.9.2026 COM(2026) 484 final

2026/0279 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelisele raamlepingule (mis käsitleb

piirimenetluste ning reisiloa- ja viisataotlustega seotud isikusamasuse kontrollimiseks

ning tausta- ja julgeolekukontrolliks vajalikku teabevahetust) allakirjutamise ja selle

ajutise kohaldamise kohta

ET 1 ET

SELETUSKIRI

(1) ETTEPANEKU TAUST

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

2022. aastal kehtestasid Ameerika Ühendriigid (edaspidi ka „USA“) uue nõude kõigile

riikidele, kes on võetud vastu USA viisanõudest loobumise programmi või soovivad sellega

liituda. See programm võimaldab osalevate riikide kodanikel reisida USAsse viisavabalt kuni

90 päevaks turismi eesmärgil või töö asjus. Uue nõude kohaselt tuleb sõlmida USA

sisejulgeolekuministeeriumiga piirijulgeoleku tagamise tõhustatud partnerlus, mis on

viisanõudest loobumise programmi vastuvõtmise ja selles edasise osalemise eeltingimus ning

juba kehtiva reisijateabe vahetamise nõude osa.

Viisanõudest loobumise programmi partnerlused on USA piiri- ja sisserändejulgeoleku alases

rahvusvahelises koostöös kesksel kohal. Üks nende eesmärke on luua tugev kahepoolne

teabevahetus, et ametiasutused saaksid tulemuslikult kontrollida partnerriikidest pärit reisijate

isikusamasust ja teha kindlaks, kas nad kujutavad endast USA julgeolekule ohtu.

USA on oma viisanõudest loobumise programmi partnerluste raames sõlminud ELi

liikmesriikidega kahepoolsed lepingud, näiteks raskete kuritegude tõkestamisel ja nende vastu

võitlemisel tehtavat koostööd edendavad lepingud. Nende lepingutega on ette nähtud teabe,

sealhulgas biomeetriliste andmete vahetamine terroriaktides või rasketes kuritegudes

kahtlustatavate või süüdi mõistetud isikute kohta.

Piirijulgeoleku tagamise tõhustatud partnerluse raames vahetatakse teavet, sealhulgas

biomeetrilisi andmeid, mida säilitatakse liikmesriikide andmebaasides isikute kohta, kes

reisivad või kavatsevad reisida USAsse. Piirijulgeoleku tagamise tõhustatud partnerluse

lepingud sõlmitakse eeldatavasti 31. detsembriks 2026. Pärast seda hindab

sisejulgeolekuministeerium esmase ja jätkuva viisanõudest loobumise programmis osalemise

hindamise käigus iga riigi vastavust piirijulgeoleku tagamise tõhustatud partnerluse nõudele.

23. juulil 2025 võeti vastu komisjoni soovitus nõukogu otsuse kohta, millega antakse luba

alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise raamlepingu üle1.

16. detsembril 2026 võttis nõukogu vastu otsuse, millega antakse luba läbirääkimisi alustada.

16. detsembril 2025 võttis nõukogu vastu otsuse, millega antakse luba alustada läbirääkimisi

Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise raamlepingu üle, mis käsitleb

piirimenetluste ja viisataotlustega seotud julgeolekukontrolliks ja isikusamasuse

kontrollimiseks vajalikku vastastikust teabevahetust2. Komisjon nimetati liidu läbirääkijaks.

Nõukogu otsusel oli ka addendum, mis sisaldas sellise lepingu üle läbirääkimiste pidamise

juhiseid (edaspidi „läbirääkimisjuhised“).

Komisjon konsulteeris läbirääkimisi pidades põhjalikult nõukogu justiits- ja

siseküsimustealase teabevahetuse töörühmaga ning teavitas läbirääkimiste käigust Euroopa

1 Euroopa Komisjoni soovitus nõukogu otsuse kohta, millega antakse luba alustada läbirääkimisi

Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise raamlepingu üle, mis käsitleb piirimenetluste ja

viisataotlustega seotud julgeolekukontrolliks ja isikusamasuse kontrollimiseks vajalikku teabevahetust

(COM(2025)447, 23.7.2025). 2 Nõukogu 16. detsembri 2025. aasta otsus (EL) 2025/2640, millega antakse luba alustada läbirääkimisi

Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise raamlepingu üle, mis käsitleb piirimenetluste ja

viisataotlustega seotud julgeolekukontrolliks ja isikusamasuse kontrollimiseks vajalikku vastastikust

teabevahetust (ELT L, 19.12.2025).

ET 2 ET

Parlamenti (kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon). Läbirääkimised viidi lõpule

23. juulil 2026.

Raamlepingus määratakse kindlaks tingimused, mille alusel reguleeritakse ELi liikmesriikide

ja USA pädevate asutuste vastastikust teabevahetust, mis on vajalik piirikontrolli ning

reisiloa- ja viisataotluste kontekstis isikusamasuse kontrollimiseks ning tausta- ja

julgeolekukontrolliks, mille alusel teha kindlaks, kas reisija riiki sisenemine või seal viibimine

kujutaks endast tõsist ja tõelist ohtu avalikule julgeolekule või avalikule korrale.

Liikmesriikide ja USA vahelistes kahepoolsetes lepingutes on sätestatud liikmesriikide

infosüsteemides sisalduva teabe USAga vahetamise üksikasjad, võttes arvesse riigisiseseid

õiguslikke nõudeid, riiklike andmebaaside ülesehitust ning muid tehnilisi nõudeid või

piiranguid.

Raamlepingu üks peamisi eesmärke on tagada USAga toimuva teabevahetuse vastastikkus,

mis aitaks tõhustada kogu liidu piirikaitset ja -julgeolekut. Raamlepinguga kehtestatakse

vastastikuse teabevahetuse normid. Sellega nähakse ette kolmandate riikide kodanikke ning

ELi ja USA kodanikke käsitleva teabe vahetamine. ELi kodanikke käsitleva teabe jagamine

on võimalik range vastastikkuse põhimõtte alusel, mille kohaselt juhul, kui USA teeb oma

kodanike suhtes kategoorilise erandi, on liikmesriikidel õigus otsustada, et ka kõigi ELi

kodanike suhtes tehakse erand. Kooskõlas vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttega

nähakse raamlepinguga ette, et automaatselt vahetatakse üksnes andmeid, mis on vajalikud

isiku tuvastamiseks. Täiendavat teavet võib anda taotluse korral, tingimusel et tagatud on

inimjärelevalve; seejuures peab isikul olema võimalus sellise teabe esitamisest keelduda.

Raamlepingut kohaldatakse nende liikmesriikide suhtes, kellel on USAga viisavabadus või

kes soovivad viisanõudest loobumise programmiga ühineda. Kui liikmesriigi staatus

viisanõudest loobumise programmis muutub, on tal õigus raamlepinguga ette nähtud

teabevahetus peatada. Mis puudutab kahepoolseid lepinguid, mille liikmesriigid on USAga

sõlminud enne raamlepingu jõustumist, siis sisaldab käesolev raamleping tingimusi, mille

alusel jätkata selliste lepingute kohaldamist.

Raamlepingu ajutise kohaldamise alustamisega on kiire, arvestades viisanõudest loobumise

programmi läbivaatamist ja USA seatud tingimust, et piirijulgeoleku tagamise tõhustatud

partnerluse nõuet tuleb hakata rakendama 2026. aasta lõpus. Neid asjaolusid arvesse võttes on

komisjon teinud ettepaneku hakata raamlepingut ajutiselt kohaldama niipea kui võimalik ja

teha seda seni, kuni raamlepingu jõustumiseks vajalikud lepinguosaliste sisemenetlused on

lõpule viidud.

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Raamlepingu üle peetud läbirääkimistel võeti arvesse nõukogu poolt vastu võetud

läbirääkimisjuhiseid3. Raamleping on kooskõlas ka liidu tegevuspõhimõtetega, mida juba

kohaldatakse ühise viisapoliitika valdkonnas, ühise viisapoliitika eesmärgiga saavutada

vastastikune viisavabadus ja ELi andmekaitseraamistikuga.

Raamleping aitab saavutada liidu ühise viisapoliitika eesmärke. Liit on töötanud määruse

(EL) 2018/18064 alusel välja lühiajalist viibimist (kuni 90 päeva mis tahes 180päevase

ajavahemiku jooksul) puudutava ühise viisapoliitika. Viisamääruses on loetletud kolmandad

3 Vt joonealune märkus 2. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1806, milles loetletakse

kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid,

kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (kodifitseeritud) (ELT L 303, 28.11.2018, lk 39).

ET 3 ET

riigid, mille kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid,

mille kodanikud on sellest nõudest vabastatud. Praegu USA kodanikelt Schengeni alal

viibimiseks viisat ei nõuta. Samal ajal on liit sõlminud viisanõudest loobumise ja

viisalihtsustuslepingud ka mitme muu kolmanda riigiga5.

Üks kolmandate riikide suhtes kohaldatava liidu viisapoliitika aluseid on vastastikkuse

põhimõte. Vastastikkus tähendab, et kui liit on andnud kolmanda riigi kodanikele õiguse

siseneda Schengeni alale viisavabalt, eeldab ta, et kolmas riik vastab samaga, lubades liidu

kodanikel reisida sellesse kolmandasse riiki samuti ilma viisata. Liidu eesmärk on saavutada

nende kolmandate riikidega, mille kodanikud on Schengeni alale sisenemisel viisanõudest

vabastatud, täielik vastastikune viisavabadus. Täielik vastastikkus ongi saavutatud kõigi

viisavabade kolmandate riikidega peale USA. USA viisanõudest loobumise programmis

osalevad kõik liikmesriigid, välja arvatud Bulgaaria, Küpros ja Rumeenia. Täieliku

vastastikkuse saavutamine USAga on jätkuvalt poliitiline eesmärk, mida liit aktiivselt taotleb.

Käesoleva raamlepinguga tagatakse seega, et kõik viisanõudest loobumise programmis

osalevad liikmesriigid kohaldavad piirijulgeoleku tagamise tõhustatud partnerluse nõude

suhtes ühtset lähenemisviisi.

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Raamleping on kooskõlas ELi andmekaitsealastes õigusaktides sätestatud nõudega näha ette

kaitsemeetmed, mida rakendada isikuandmete edastamisel kolmandatele riikidele.

ELis on liikmesriikidepoolne isikuandmete töötlemine reguleeritud määrusega (EL)

2016/6796 (edaspidi „isikuandmete kaitse üldmäärus“), välja arvatud juhul, kui andmeid

töötlevad kriminaalõiguskaitseasutused süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende

eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil – sellist

töötlemist reguleeritakse direktiiviga (EL) 2016/6807. Kriminaalõiguskaitseasutuste vahel

süütegude, sealhulgas terroriaktide tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest

vastutusele võtmise eesmärgil toimuva andmeedastuse reguleerimiseks on ELi ja USA

raamlepinguga ette nähtud rahvusvaheline leping, millega tagatakse asjakohased

kaitsemeetmed8.

Võttes arvesse, et piirijulgeoleku tagamise tõhustatud partnerluse raames kavandatud

teabevahetusel on teistsugune ulatus ja eesmärk, ei kohaldata ELi ja USA vahelist

raamlepingut andmeedastuse suhtes, mida USA kavandab piirijulgeoleku tagamise tõhustatud

partnerluse raames; seetõttu on raamlepingusse lisatud andmekaitsemeetmed.

5 Riikide täielik loetelu on avaldatud järgmisel veebilehel: https://home-

affairs.ec.europa.eu/policies/schengen/visa-policy_en. 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse

kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks

tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 119, 4.5.2016, lk

1). 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste

isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise,

avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil

ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus

2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89). 8 Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vaheline süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja

nende eest vastutusele võtmisega seotud isikuandmete kaitse kokkulepe (ELT L 336, 10.12.2016).

ET 4 ET

Raamlepingu III osas nähakse kooskõlas põhiõiguste harta artikli 8 ja isikuandmete kaitse

üldmäärusega ette vajalikud kaitsemeetmed, sealhulgas sätted, millega määratakse kindlaks

mitu andmekaitsepõhimõtet ja -kohustust, mida mõlemad lepinguosalised peavad järgima.

Nende sätetega tagatakse kohtulikult kaitstavad individuaalsed õigused, sõltumatu järelevalve

ning tõhus haldus- ja õiguskaitse, kui käesolevas raamlepingus tunnustatud õigusi ja

kaitsemeetmeid on raamlepingu kohase isikuandmete töötlemisega rikutud. Komisjon on

taganud, et raamlepinguga kehtestatakse isikuandmete vahetamise normid ning nähakse samal

ajal ette piisavad kaitsemeetmed üksikisikute eraelu puutumatuse ning põhiõiguste ja -

vabaduste kaitseks.

(2) ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Materiaalõiguslik alus

Arvestades, et Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise raamlepingu (mis käsitleb

piirimenetluste ning reisiloa- ja viisataotlustega seotud isikusamasuse kontrollimiseks ning

tausta- ja julgeolekukontrolliks vajalikku vastastikust teabevahetust) peamine eesmärk ja

valdkond on näha ette tingimused ja kaitsemeetmed, mida rakendada isikuandmete

edastamisel piirimenetluste ning reisiloa- ja viisataotluste kontekstis, on materiaalõiguslik

alus ELi toimimise lepingu artikli 16 lõige 2 ja artikli 77 lõige 2.

Võttes arvesse kavandatava raamlepingu eset, on asjakohane, et komisjon esitab nõukogule

ettepaneku.

• Menetlusõiguslik alus

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikes 5 on sätestatud, et kui kavandatav leping ei ole

seotud eranditult või peamiselt ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, esitab komisjon

nõukogule ettepaneku. Nõukogu võtab vastu otsuse, millega antakse luba lepingule alla

kirjutada ja kohaldada seda enne jõustumist vajaduse korral ajutiselt.

Komisjon teeb ettepaneku anda luba kirjutada alla Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide

vahelisele raamlepingule, mis käsitleb piirimenetluste ning reisiloa- ja viisataotlustega seotud

isikusamasuse kontrollimiseks ning tausta- ja julgeolekukontrolliks vajalikku vastastikust

teabevahetust, eeldusel et nimetatud raamleping hiljem sõlmitakse, ning seda ajutiselt

kohaldada.

Lepingule allakirjutamise lubamist käsitleva kavandatava otsuse menetlusõiguslik alus on ELi

toimimise lepingu artikli 218 lõige 5.

• Liidu pädevus ja proportsionaalsus

Kõik käesoleva raamlepingu sätted kuuluvad liidu pädevusse. Isikuandmete

liikmesriikidepoolne edastamine, mille suhtes kohaldatakse õiguslikult siduvas ja täitmisele

pööratavas dokumendis sätestatud asjakohaseid kaitsemeetmeid, on ette nähtud isikuandmete

kaitse üldmääruse artikli 46 lõike 2 punktiga a. Lisaks võib liit sõlmida rahvusvahelisi

lepinguid, mis käsitlevad välispiire ületavate isikute suhtes teostatavaid kontrolle ning ühist

viisapoliitikat (ELi toimimise lepingu artikli 77 lõige 2). Liit on seega pädev sõlmima USAga

käesoleva ELi ja USA vahelise raamlepingu, mis käsitleb teabevahetust seoses välispiiri

ületamisega, sealhulgas piirimenetlusi ning viisa- ja reisiloataotlusi.

ELi ja USA vahel sõlmitav raamleping on vajalik selleks, et tagada vastastikuse viisavabaduse

kui ühise viisapoliitika eesmärgi saavutamine ja ELi andmekaitseraamistiku kaitsemeetmed.

Lisaks tuleb raamlepinguga määrata kindlaks ELi ja USA vahelise teabevahetuse piisav tase,

ET 5 ET

mis ei tohiks ületada kahepoolses või ELi kontekstis toimuva liikmesriikidevahelise andmete

jagamise taset, võttes arvesse ka proportsionaalsuse ja vajalikkuse põhimõtet.

• Vahendi valik

Käesolev nõukogu otsuse ettepanek esitatakse kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 218

lõikega 5, milles on sätestatud, et nõukogu võtab vastu otsuse, millega antakse luba

raamlepingule alla kirjutada ja seda ajutiselt kohaldada. Käesolevas ettepanekus esitatud

eesmärgi saavutamiseks ei ole võimalik kasutada muud õiguslikku vahendit.

• Põhiõigused

Käesoleva raamlepingu alusel teabe vahetamine ja selle töötlemine kolmanda riigi

ametiasutuste poolt kujutab endast selliste põhiõiguste nagu eraelu puutumatus ja

isikuandmete kaitse riivet. Selline riive on aga põhjendatav, eelkõige sellega, et raamlepingul

on õiguspärane eesmärk, st tõhustada piirijulgeolekut. Raamleping sisaldab asjakohaseid

andmekaitsemeetmeid, mida kohaldatakse edastatavate ja töödeldavate isikuandmete suhtes

kooskõlas ELi õiguse, eelkõige ELi põhiõiguste harta artiklitega 7, 8, 47 ja 52.

(3) MUU TEAVE

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Raamlepinguga nähakse ette teabevahetuse raamistik ja asjakohased kaitsemeetmed, millega

kaitsta isikuandmeid, kui neid edastatakse USA ja liikmesriikide vahel koostöö raames, mida

tehakse piirimenetluste ning reisiloa- ja viisataotlustega seotud piirijulgeoleku tagamise

tõhustatud partnerluse kontekstis.

Raamleping koosneb viiest osast.

1. osa „Ühissätted“ sisaldab sätteid, millega määratakse kindlaks raamlepingu eesmärk ja

kohaldamisala ning lepingus kasutatavad põhimõisted. Käesolevas raamlepingus käsitletakse

teabe vahetamist isikute kohta, kes ületavad USA ja liikmesriikide välispiire või taotlevad

reisiluba või viisat liikmesriikide või USA territooriumile sisenemiseks või seal viibimiseks.

Teabevahetuses juhindutakse vastastikkuse põhimõttest, mis eelkõige tähendab seda, et

vahetatava teabe mahu suhtes peab kehtima sarnane ülempiir, võttes arvesse pädevate asutuste

suutlikkust ja tehnilisi piiranguid. Selles osas käsitletakse täiendavalt seoseid käesoleva

raamlepingu ning USA ja teatavate liikmesriikide vahel juba sõlmitud piirijulgeoleku

tagamise tõhustatud partnerluste vahel, mille raames käsitletakse raamlepingu

kohaldamisalasse kuuluvaid küsimusi. Käesolev raamleping täiendab vajaduse korral

isikuandmete kaitset käsitlevaid sätteid, mis sisalduvad juba sõlmitud piirijulgeoleku tagamise

tõhustatud partnerluse lepingutes. USA kohandab juba sõlmitud piirijulgeoleku tagamise

tõhustatud partnerluse lepinguid, et tagada käesoleva raamlepingu järgimine. Käesolev

raamleping ei mõjuta muid koostöökanaleid ega teabevahetust, mida käsitletakse muudes

USA ja ELi ning USA ja liikmesriikide vahelistes lepingutes (nt ELi ja USA vastastikuse

õigusabi leping, kahepoolsed vastastikuse õigusabi lepingud, kahepoolsed raskete kuritegude

tõkestamisel ja nende vastu võitlemisel tehtavat koostööd edendavad lepingud). Selles osas

selgitatakse ka, et käesolev raamleping iseenesest ei ole isikuandmete edastamise õiguslik

alus.

2. osa „Teabevahetuse põhimõtted ja tingimused“ sisaldab sätteid, millega kehtestatakse

teabevahetuseks vajalikud tingimused. Selles nähakse ette, et käesoleva raamlepingu kohane

teabevahetus võib toimuda üksnes ulatuses, mis on lubatud ja täpsustatud liikmesriikide ja

USA vahelistes kahepoolsetes lepingutes. Sellised kahepoolsed lepingud peavad vastama

raamlepingus sätestatud tingimustele ja kaitsemeetmetele. Liikmesriik võib kahepoolse

lepingu kohaldamise peatada, eelkõige viisavaba reisimise peatamise korral. Selles osas

ET 6 ET

nähakse ette ka normid, millega reguleeritakse reisiloa- või viisataotluse hindamise või

piirikontrolli ajal isiku tuvastamiseks vajalike piiratud isikuandmete automaatselt vahetamist.

Kui sellise hindamise käigus on põhjust arvata, et isiku riiki sisenemine või seal viibimine

võib kujutada endast tõsist ja tõelist ohtu avalikule julgeolekule või avalikule korrale, võib

tema kohta esitada päringu. Kui on olemas teave, mis võib piirijulgeoleku tagamise tõhustatud

partnerluste kontekstis tehtava koostöö seisukohast huvi pakkuda (st mis näitab, et isiku riiki

sisenemine või seal viibimine kujutaks endast tõsist ja tõelist ohtu avalikule julgeolekule või

avalikule korrale), teatatakse ohu kinnitamise korral sellest viivitamata päringu esitanud

asutusele, kui kooskõlas riigisisese õigusega ja vastavalt päringu saanud asutuse tehnilisele

suutlikkusele on hinnatud kõiki asjakohaseid tegureid. Asjaomase isiku kohta võib anda

täiendavat teavet pärast seda, kui raamlepingus ja kahepoolsetes lepingutes sätestatud

tingimuste täitmist on hinnanud inimene. Teabevahetus peab toimuma ühtsete

kontaktpunktide vahel. Selles osas nähakse ette ka teabe vahetamisest keeldumise põhjused,

mida võib kasutada teabevahetuse mis tahes etapis.

3. osas „Isikuandmete kaitse“ nähakse ette raamlepingu kohaldamisalasse kuuluva

isikuandmete töötlemise eesmärgi piiritlemine (st isikute isikusamasuse kontrollimine ning

tausta- ja julgeolekukontroll, mis on vajalikud selleks, et teha kindlaks, kas nende riiki

sisenemine või seal viibimine kujutaks endast tõsist ja tõelist ohtu avalikule julgeolekule või

avalikule korrale). Isikuandmete edasine töötlemine võib toimuda üksnes eesmärkidel, mis ei

ole vastuolus algse eesmärgiga. Eristatakse andmete edasijagamist (samas riigis kooskõlas

raamlepingus sätestatud andmekaitsemeetmetega) ja andmete edasisaatmist (kolmandatele

riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele üksnes päringu saanud pädeva asutuse

eelneval nõusolekul, mis on antud pärast seda, kui on hinnatud tagatava andmekaitse taset).

Nii andmete edasijagamine kui ka edasisaatmine on piiratud avaliku sektori asutustega.

Isikuandmeid säilitatakse ainult nii kaua, kui see on vajalik ja asjakohane, võttes arvesse

raamlepingus loetletud konkreetseid tegureid, ning nende säilitamistähtaeg vaadatakse

vähemalt kord aastas läbi. Selles osas nähakse ette andmete eriliikide töötlemisel

kohaldatavad kaitsemeetmed ning see sisaldab läbipaistvus- ja teavitamiskohustust seoses

üksikisikute õigusega oma andmetele juurde pääseda ja neid parandada. Lepinguosalistel

peavad olema tõhusad haldus- ja õiguskaitsevahendid, et pakkuda üksikisikutele õiguskaitset,

ning sõltumatud järelevalvemehhanismid.

4. osa „Institutsiooniline raamistik“ sisaldab ühtainsat sätet ühiskomitee loomise kohta.

Ühiskomitee on raamlepingu osaliste ühine organ, kelle ülesanne on jälgida, kas raamlepingut

rakendatakse tulemuslikult, sealhulgas vaadata käesoleva raamlepingu rakendamine üheskoos

korrapäraselt läbi.

5. osa „Lõppsätted“ käsitleb konsultatsioone, mida peetakse raamlepingu tõlgendamist või

kohaldamist käsitlevate vaidluste korral; võimalust raamlepingu kohaldamine peatada, kui

teine lepinguosaline on lepingut oluliselt rikkunud; raamlepingu territoriaalset kohaldamist,

võttes arvesse Iirimaa ja Taani eriolukorda; lepingu kehtivusaega ja muutmist; kummagi

lepinguosalise võimalust lepingu kohaldamine lõpetada; samal ajal täpsustatakse, et enne

lepingu kohaldamise lõpetamist edastatud isikuandmete töötlemist jätkatakse käesoleva

raamlepingu kohaselt; lepingu jõustumist ja keeleklauslit.

• Raamlepingule allakirjutamine ja selle tekst

Raamlepingu tekst esitatakse nõukogule koos käesoleva ettepanekuga.

Aluslepingute kohaselt peab komisjon tagama raamlepingule allakirjutamise, eeldusel et see

hiljem sõlmitakse.

ET 7 ET

Samuti peab komisjon aluslepingute kohaselt teatama Ameerika Ühendriikidele liidu

kavatsusest kohaldada raamlepingut ajutiselt alates sellele allakirjutamise kuupäevast kuni

jõustumiseni. Ettepanek raamlepingu ajutise kohaldamise kohta tehakse arvestades

viisanõudest loobumise programmi läbivaatamist ja USA seatud tingimust, et piirijulgeoleku

tagamise tõhustatud partnerluse nõuet tuleb hakata rakendama 2026. aasta lõpus. Pärast

ajutise kohaldamise algust saavad liikmesriigid alustada läbirääkimisi piirijulgeoleku

tagamise tõhustatud partnerlust käsitlevate kahepoolsete lepingute üle ja need sõlmida.

ET 8 ET

2026/0279 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelisele raamlepingule (mis käsitleb

piirimenetluste ning reisiloa- ja viisataotlustega seotud isikusamasuse kontrollimiseks

ning tausta- ja julgeolekukontrolliks vajalikku teabevahetust) allakirjutamise ja selle

ajutise kohaldamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõiget 2 ja artikli 16

lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõigetega 5 ja 7,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1) Ameerika Ühendriigid on kehtestanud uue nõude, mis käsitleb ühinemist USA

viisanõudest loobumise programmiga ja edasist osalemist selles; tegemist on

programmiga, mis võimaldab osalevate riikide kodanikel reisida Ameerika

Ühendriikidesse viisavabalt kuni 90 päevaks turismi eesmärgil või töö asjus. Uue

nõude kohaselt tuleb USA sisejulgeolekuministeeriumiga sõlmida piirijulgeoleku

tagamise tõhustatud partnerlus.

(2) 16. detsembril 2025 andis nõukogu komisjonile loa alustada Ameerika Ühendriikidega

läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise raamlepingu üle, mis

käsitleb piirimenetluste ja viisataotlustega seotud julgeolekukontrolliks ja

isikusamasuse kontrollimiseks vajalikku vastastikust teabevahetust.

(3) Komisjon on Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise raamlepingu üle, mis

käsitleb piirimenetluste ja viisataotlustega seotud isikusamasuse kontrollimiseks ning

tausta- ja julgeolekukontrolliks vajalikku teabevahetust (edaspidi „raamleping“),

läbirääkimisi pidanud.

(4) Käesoleva raamlepinguga kehtestatakse liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise

piirijulgeoleku tagamise tõhustatud partnerluse kontekstis toimuva teabevahetuse

ühine raamistik.

(5) Raamleping võimaldab sõlmida Ameerika Ühendriikide ja liikmesriikide vahel

raamlepingu kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes kahepoolseid lepinguid. Sellised

kahepoolsed lepingud peavad olema kooskõlas raamlepingu ja liidu õigusega.

(6) Juhul kui käesoleva raamlepingu kohaldamine lõpetatakse või peatatakse, tuleks täiel

määral lojaalse koostöö põhimõtet järgides olenevalt asjaoludest kas lõpetada või

peatada ka liikmesriikide ja Ameerika Ühendriikide vahelised kahepoolsed lepingud,

mis käsitlevad raamlepingu kohaldamisalasse kuuluvaid küsimusi. Liikmesriigid

peaksid komisjoni kõnealuste kahepoolsete lepingute kohaldamise lõpetamisest või

peatamisest teavitama.

(7) Arvestades viisanõudest loobumise programmi läbivaatamist ja USA seatud tingimust,

et piirijulgeoleku tagamise tõhustatud partnerluse nõuet tuleb hakata rakendama 2026.

ET 9 ET

aasta lõpus, tuleks raamlepingut kooskõlas selle artikliga 32 ajutiselt kohaldada alates

sellele allakirjutamisest kuni selle jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni.

(8) Euroopa Liidu lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani

seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel

ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Võttes arvesse, et käesolev otsus

põhineb Schengeni acquis’l, peab Taani Kuningriik kõnealuse protokolli artikli 4

kohaselt kuue kuu jooksul pärast seda, kui nõukogu on käesoleva otsuse vastu võtnud,

otsustama, kas ta rakendab seda oma õiguses.

(9) Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles

Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ1; seetõttu ei osale Iirimaa

soovituse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(10) Läbirääkimiste käigus on jõutud ühisele arusaamisele Taani ja Iirimaa olukorrast

seoses Schengeni acquis’ga ning Euroopa Liidu ning Norra, Islandi, Šveitsi ja

Liechtensteini vahelistest tihedatest suhetest, mis tulenevad eelkõige 18. mai 1999.

aasta ja 26. oktoobri 2004. aasta lepingutest, mis käsitlevad nende riikide ühinemist

Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega.

(11) Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/17252 artiklile 42 on

konsulteeritud Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse [XX]

[XX].

(12) Seetõttu tuleks raamlepingule alla kirjutada.

(13) Kuni raamlepingu jõustumiseni tuleks seda kohaldada ajutiselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Piirimenetluste ja viisataotlustega seotud isikusamasuse kontrollimiseks ning tausta- ja

julgeolekukontrolliks vajalikku teabevahetust käsitlevale Euroopa Liidu ja Ameerika

Ühendriikide vahelisele raamlepingule3 antakse luba alla kirjutada, eeldusel et see sõlmitakse.

Artikkel 2

(1) Liidu otsused võtta meetmeid, mis on seotud suuniste andmisega artikli 27 lõike 4

punkti c kohaselt, teeb Euroopa Komisjon vastavalt raamlepingu vastavates sätetes

kindlaksmääratud tingimustele.

(2) Komisjon esitab nõukogule aegsasti teabe oma kavatsuse kohta võtta vastu lõikes 1

sätestatud kavandatud meetmed ning võtab arvesse võimalikke väljendatud

seisukohti. Komisjon teavitab asjakohasel juhul ka Euroopa Parlamenti.

Artikkel 3

(1) Lepingut kohaldatakse vastavalt selle artiklile 32 ajutiselt kuni lepingu jõustumiseni.

(2) Lepingu ajutise kohaldamise alguskuupäev avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

1 ELT L 64, 7.3.2002. 2 ELT L 295, 21.11.2018. 3 Lepingu tekst avaldatakse väljaandes ELT L, ..., ELI ….

ET 10 ET

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 10.9.2026 COM(2026) 484 final

ANNEX

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Nõukogu otsus

Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelisele raamlepingule (mis käsitleb

piirimenetluste ning reisiloa- ja viisataotlustega seotud isikusamasuse kontrollimiseks

ning tausta- ja julgeolekukontrolliks vajalikku teabevahetust) allakirjutamise ja selle

ajutise kohaldamise kohta

1

Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vaheline raamleping, mis käsitleb piirimenetluste ning

reisiloa- ja viisataotlustega seotud isikusamasuse kontrollimiseks ning tausta- ja julgeolekukontrolliks vajalikku teabevahetust

2

Sisukord

1. osa. Üldsätted

Artikkel 1. Raamlepingu eesmärk

Artikkel 2. Mõisted

Artikkel 3. Raamlepingu kohaldamisala

Artikkel 4. Raamlepingu mõju

2. osa. Teabevahetuse põhimõtted ja tingimused

Artikkel 5. Kahepoolsed lepingud

Artikkel 6. Teabevahetuse eesmärk

Artikkel 7. Teabevahetus automaatpäringu kaudu

Artikkel 8. Riski kinnitamine

Artikkel 9. Täiendava teabe vahetamise kord

Artikkel 10. Ühtsed kontaktpunktid

Artikkel 11. Erandite puudumine

3. osa. Isikuandmete kaitse

Artikkel 12. Eesmärgi ja kasutuse piiritlemine

Artikkel 13. Andmete edasijagamine

Artikkel 14. Andmete edasisaatmine

Artikkel 15. Andmete kvaliteet ja terviklus

Artikkel 16. Infoturve

Artikkel 17. Infoturbe intsidentidest teatamine

Artikkel 18. Andmete säilitamine

Artikkel 19. Säilitamistähtaeg

Artikkel 20. Isikuandmete eriliigid

Artikkel 21. Automatiseeritud otsused

Artikkel 22. Juurdepääs

Artikkel 23. Andmete parandamine

Artikkel 24. Haldus- ja õiguskaitse

Artikkel 25. Läbipaistvus

Artikkel 26. Tulemuslik järelevalve

4. Osa. Institutsiooniline raamistik

Artikkel 27. Ühiskomitee

5. osa. Lõppsätted

Artikkel 28. Konsulteerimine

Artikkel 29. Peatamine

Artikkel 30. Territoriaalne kohaldamine

Artikkel 31. Jõustumine, kestus, muutmine ja lõpetamine

Artikkel 32. Ajutine kohaldamine

Artikkel 33. Autentne tekst

3

EUROOPA LIIT, edaspidi ka „EL“,

ja

AMEERIKA ÜHENDRIIGID,

edaspidi koos „lepinguosalised“,

PÜÜDES ergutada ja tõhustada Atlandi-ülese partnerluse vaimus lepinguosaliste vahelist

koostööd;

KAVATSEDES luua õigusraamistiku, mis hõlbustaks isikusamasuse kontrollimiseks ning

tausta- ja julgeolekukontrolliks vajalikku vastastikust teabevahetust, mille eesmärk on

takistada, et nende territooriumile siseneksid või seal viibiksid isikud, kes kujutavad endast

tõsist ja tõelist ohtu avalikule julgeolekule või avalikule korrale, sealhulgas terrorismi või

kuritegevusega seotud põhjustel;

VÕTTES ARVESSE ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 1373 (2001), 1624 (2005), 2178

(2014), 2322 (2016) ja eelkõige resolutsiooni 2396 (2017), milles on nõutud, et ÜRO

liikmesriigid töötaksid välja biomeetriliste andmete kogumise süsteemid ja hakkaksid neid

rakendama, et tuvastada kooskõlas riigisisese õiguse ja rahvusvahelise inimõigustealase

õigusega vastutustundlikult ja nõuetekohaselt terroriste, ning millega ergutatakse ÜRO

liikmesriike selliseid andmeid vajaduse korral üksteisega vastutustundlikult jagama;

PIDADES MEELES, et Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit on võtnud kohustuse tagada

käesoleva raamlepingu kohaldamisel vahetatavate isikuandmete kaitse kõrge tase;

TÕDEDES, et Ameerika Ühendriigid on loonud teatavate ELi liikmesriikidega piirijulgeoleku

tagamise tõhustatud partnerlused, ning RÕHUTADES, et Ameerika Ühendriigid ja need

liikmesriigid kavatsevad tagada nende partnerluste kooskõla käesoleva raamlepinguga;

OLLES OTSUSTANUD tugevdada ELi liikmesriikide ja Ameerika Ühendriikide vahelise

teabevahetuse kaudu piirijulgeoleku tõhustamist käsitlevate kahepoolsete lepingute raames

isikuandmete vahetamist, tagamaks, et nende piire ületada ja nende territooriumil viibida

soovivad isikud ei kujutaks endast ohtu avalikule julgeolekule või avalikule korrale;

OLLES TEADLIKUD, et mõlemad lepinguosalised on võtnud kohustuse tagada tõhustatud

piirijulgeoleku partnerluse kaudu vastastikku kasulik teabevahetus, mis on vajalik viisavaba

Atlandi-ülese reisimise nõuetekohasuse ja turvalisuse tagamiseks, kuid tõdedes, et

teabevahetuse kaudu piirijulgeoleku tõhustamist käsitlevate kahepoolsete lepingute alusel

lubatud teabevahetuse võib teatavatel asjaoludel, sealhulgas viisavaba reisimise peatamise

korral, ajutiselt peatada;

TÕDEDES, et käesoleva raamlepinguga kehtestatakse käesoleva raamlepingu kohase

vastastikuse teabevahetuse ühised põhimõtted ja kaitsemeetmed ning et see ei takista ELi

liikmesriikidel ja Ameerika Ühendriikidel lisada kahepoolsetesse lepingutesse, mis käsitlevad

4

piirijulgeoleku tõhustamist teabevahetuse kaudu, täiendavaid andmete jagamise alase

koostöö liike;

MEENUTADES Euroopa Liidu eesmärki leida võimalusi, kuidas tõhustada strateegiliste

partneritega õiguskaitse ja piirihalduse eesmärgil peetavat teabevahetust, ning tunnistades

lepinguosaliste ühist eesmärki sellealast koostööd tulevikus laiendada;

TUNNISTADES proportsionaalsuse ja vajalikkuse, asjakohasuse ja mõistlikkuse põhimõtet,

mida lepinguosalised kohaldavad oma õigusraamistikes, ja VÕTTES ARVESSE ELi

liikmesriikide vahelise teabevahetuse taset;

RÕHUTADES, et kummalgi lepinguosalisel peaks olema õigusraamistik, mille alusel tagada

üksikisikutele tõhusad õiguskaitsevahendid ja muud kaitsemeetmed, mille abil selgitada välja

ja heastada juhtumid, kus nende isikuandmeid on töödeldud ja kasutatud viisil, mis ei ole

kooskõlas käesoleva raamlepingu 3. osaga, ning TUNNISTADES, et kumbki lepinguosaline

määrab ise kindlaks kohaldatavate õiguskaitsevahendite liigi ja et igat liiki

õiguskaitsevahendeid ei pruugi igal juhul kohaldada;

KINNITADES VEEL KORD lepinguosaliste pikaajalist kohustust kaitsta selliseid ühiseid

väärtusi ja põhimõtteid nagu demokraatia, õigusriik ning inimõiguste ja põhivabaduste

austamine, millele on rajatud nende sise- ja rahvusvaheline poliitika, ning kinnitades taas, et

nad peavad kinni inimõiguste ülddeklaratsioonist ja rahvusvahelistest inimõigustealastest

lepingutest, millega Ameerika Ühendriigid ja ELi liikmesriigid on ühinenud, sealhulgas

kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelisest paktist, mis sõlmiti 16. detsembril 1966 New

Yorgis, ning piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja

karistamise vastasest konventsioonist, mis sõlmiti 10. detsembril 1984 New Yorgis;

VÕTTES ARVESSE Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud

protokolli Taani seisukoha kohta ning KINNITADES, et käesolev raamleping ei ole Taani

Kuningriigi suhtes siduv ega kohaldatav;

VÕTTES ARVESSE Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’d käsitlevat

protokolli, mis on lisatud Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule,

ning KINNITADES, et käesoleva raamlepingu sätteid ei kohaldata Iirimaa suhtes,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

5

1. OSA. ÜHISSÄTTED

Artikkel 1

Raamlepingu eesmärk

1. Käesoleva raamlepingu eesmärk on tõhustada Ameerika Ühendriikide ja ELi

liikmesriikide vahelist koostööd teabe vahetamisel isikute kohta, kes ületavad nende

välispiire või taotlevad reisiluba või viisat ELi liikmesriigi või Ameerika

Ühendriikide territooriumile sisenemiseks või seal viibimiseks, ja tagada samal ajal

isikuandmete kõrgetasemeline kaitse.

2. Selle eesmärgi saavutamiseks nähakse käesoleva raamlepinguga ette teabevahetuse

raamistik ja asjakohased kaitsemeetmed, mille abil kaitsta isikuandmeid nende

edastamisel Ameerika Ühendriikide ja ELi liikmesriikide vahel.

3. Käesolev raamleping iseenesest ei ole isikuandmete edastamise õiguslik alus.

4. Käesolevas raamlepingus sätestatud teabevahetuses juhindutakse vastastikkuse

põhimõttest, mis tähendab eelkõige, et vahetatavate andmete mahu ülempiir ning

andmete liik ja kvaliteet peavad olema sarnased.

5. Artikli 7 kohase teabevahetuse alus on kontrollitavate isikute maksimaalne arv, võttes

arvesse pädevate asutuste suutlikkust ja tehnilisi piiranguid, reiside tegelikku arvu,

olemasolevaid riske ja vastastikkust, niivõrd kui see on kindlaks määratud

kahepoolsetes lepingutes, mis käsitlevad piirijulgeoleku tõhustamist teabevahetuse

kaudu.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas raamlepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. „liikmesriik“ – Euroopa Liidu liikmesriik;

2. „liidu kodanik“ – isik, kellel on mõne liikmesriigi kodakondsus;

3. „Ameerika Ühendriikide kodanik“ – isik, kellel on Ameerika Ühendriikide

kodakondsus;

4. „isikuandmed“ – teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta. Tuvastatav isik

on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige isikukoodi või ühe või

mitme füüsilise, füsioloogilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse

tunnuse põhjal;

5. „isikuandmete töötlemine“ – toiming või toimingute kogum, mis hõlmab andmete

kogumist, säilitamist, kasutamist, muutmist, korrastamist või struktureerimist,

avaldamist või levitamist või hävitamist;

6

6. „isikuandmete eriliigid“ – isikuandmed, millest ilmnevad rassiline või etniline

päritolu, poliitilised vaated, usulised või muud veendumused, ametiühingusse

kuulumine, geneetilised andmed, füüsilise isiku kordumatuks tuvastamiseks

kasutatavad biomeetrilised andmed ning terviseandmed või andmed seksuaalse

sättumuse kohta. Isiku nime, sünniaega, sünnikohta, kodakondsust või muid põhilisi

biograafilise identiteedi andmeid iseenesest ei käsitata isikuandmete eriliikidena;

7. „pädev asutus“ – Ameerika Ühendriikide või liikmesriigi ametiasutus, kes vastutab

käesoleva raamlepingu kohaldamisalasse kuuluva tegevuse eest ja kes on määratud

kooskõlas liikmesriikide ja Ameerika Ühendriikide vaheliste kahepoolsete

lepingutega, mis käsitlevad piirijulgeoleku tõhustamist teabevahetuse kaudu;

8. „päringu esitanud pädev asutus“ – pädev asutus, kes on algatanud päringu;

9. „päringu saanud pädev asutus“ – pädev asutus, kes on saanud päringu esitanud

pädevalt asutuselt päringu;

10. „reisiluba“ – luba reisida liikmesriigi või Ameerika Ühendriikide territooriumile ja

taotleda liikmesriigi või Ameerika Ühendriikide territooriumile sisenemist

lühiajaliseks või ajutiseks viibimiseks; reisiluba antakse isikule, kelle suhtes ei kehti

kohaldatava õiguse kohane viisanõue; ja

11. „viisa“ – kohaldatava õiguse kohane luba reisida liikmesriigi või Ameerika

Ühendriikide territooriumile või neid territooriume läbida ja taotleda liikmesriigi või

Ameerika Ühendriikide territooriumile sisenemist lühiajaliseks või ajutiseks

viibimiseks.

Artikkel 3

Raamlepingu kohaldamisala

1. Käesolevat raamlepingut kohaldatakse isikuandmete suhtes, mida edastatakse

Ameerika Ühendriikide ja liikmesriikide pädevate asutuste vahel artiklis 6 sätestatud

eesmärkidel.

2. Lepinguosalised näevad ette, et Ameerika Ühendriigid ja liikmesriigid vahetavad

teavet Ameerika Ühendriikide, liidu ja kolmandate riikide kodanike kohta. Kui kas

Ameerika Ühendriikidel või mõnel liikmesriigil ei ole võimalik oma kodanike kohta

kategooriliselt teavet vahetada, on teisel lepinguosalisel vastastikkuse alusel õigus

otsustada, et ta hoidub samuti vastavalt kas kõigi liidu või Ameerika Ühendriikide

kodanike kohta teabe vahetamisest.

3. Lõike 2 kohaldamisel tuleks juhul, kui isikul on liidu või Ameerika Ühendriikide

kodakondsus või mõlemad, käsitada isikuandmete edastamist andmete edastamisena

liikmesriigi või Ameerika Ühendriikide kodaniku kohta, olenemata sellest, kas sellel

isikul on ka muid kodakondsusi.

7

Artikkel 4

Raamlepingu mõju

1. Käesolev raamleping täiendab vajaduse korral isikuandmete kaitset käsitlevaid

sätteid, mis on ette nähtud Ameerika Ühendriikide ja liikmesriikide vahel juba

sõlmitud piirijulgeoleku tagamise tõhustatud partnerluse lepingutega, milles

käsitletakse käesoleva raamlepingu kohaldamisalasse kuuluvaid küsimusi. Ameerika

Ühendriigid kohustuvad kohandama koostöös asjaomaste liikmesriikidega juba

sõlmitud piirijulgeoleku tagamise tõhustatud partnerlusi, et tagada nende kooskõla

käesoleva raamlepinguga.

2. Lepinguosalised võtavad kõik vajalikud meetmed, millega rakendada käesolevat

raamlepingut, sealhulgas eelkõige selles ettenähtud kohustusi, mis on seotud

juurdepääsuga isikuandmetele, andmete parandamisega ning üksikisikute haldus- ja

õiguskaitsega. Käesolevas raamlepingus sätestatud kaitset ja õiguskaitsevahendeid

kohaldatakse asjaomaste isikute suhtes viisil, mida rakendatakse kummagi

lepinguosalise õigusraamistikus. Ameerika Ühendriikides kohaldatakse riigi kohustusi

viisil, mis on kooskõlas föderalismi aluspõhimõtetega.

3. Lõike 2 kohaldamisel loetakse, et kui pädevad asutused töötlevad isikuandmeid

seoses küsimustega, mis kuuluvad käesoleva raamlepingu kohaldamisalasse, toimub

see kooskõlas nende vastavate andmekaitsealaste õigusaktidega, mis piiravad

isikuandmete rahvusvahelist edastamist või seavad sellele tingimusi, ja muud selliste

õigusaktide kohast luba ei nõuta.

4. Kui lõikes 1 ei ole sätestatud teisiti, ei tõlgendata ühtegi käesoleva raamlepingu sätet

nii, nagu see piiraks või mõjutaks muul viisil mis tahes lepingut või kokkulepet,

sealhulgas vastastikuse õigusabi lepinguid ja raskete kuritegude tõkestamisel ja nende

vastu võitlemisel tehtava koostöö tõhustamist käsitlevaid lepinguid, toimivaid

õiguskaitsesuhteid või Ameerika Ühendriikide ja liikmesriikide vahelist andmete

jagamist võimaldavaid riigisiseseid õigusakte.

2. OSA. TEABEVAHETUSE PÕHIMÕTTED JA TINGIMUSED

Artikkel 5

Kahepoolsed lepingud

Käesoleva raamlepingu kohane teabevahetus võib toimuda üksnes ulatuses, mis on lubatud ja

täpsustatud liikmesriikide ja Ameerika Ühendriikide vahelistes teabevahetuse kaudu

piirijulgeoleku tõhustamist käsitlevates kahepoolsetes lepingutes (edaspidi „kahepoolsed

lepingud“), ning üksnes ulatuses, milles need kahepoolsed lepingud:

a) sisaldavad sätteid, mis on vajalikud käesolevas raamlepingus sätestatud teabevahetuse

tingimuste täitmiseks;

b) käsitlevad spetsiifilisi riiklikke infosüsteeme, mis on olulised artiklis 1 kirjeldatud

eesmärgi ja artiklis 6 kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks ning milles sisalduvat

8

teavet tuleb vahetada käesoleva raamlepingu alusel ja kooskõlas kohaldatava

riigisisese õigusega (edaspidi „riiklikud infosüsteemid“), ja

c) sisaldavad sätteid, mis käsitlevad kahepoolsete lepingute kohaldamise peatamist

põhjustel, mis hõlmavad viisavaba reisimise peatamist.

Artikkel 6

Teabevahetuse eesmärk

Käesoleva raamlepingu alusel vahetatakse isikuandmeid üksnes isikute isikusamasuse

kontrollimiseks ning tausta- ja julgeolekukontrolliks, mis on vajalikud selleks, et teha

kindlaks, kas nende riiki sisenemine või seal viibimine kujutaks endast tõsist ja tõelist ohtu

avalikule julgeolekule või avalikule korrale.

Artikkel 7

Teabevahetus automaatpäringu kaudu (esimene etapp)

1. Reisiloa- või viisataotluse hindamise või piirikontrolli ajal võib päringut esitav pädev

asutus esitada isiku kohta automaatpäringu, kui hindamise või kontrolli käigus on

põhjust arvata, et selle isiku riiki sisenemine või seal viibimine võib kujutada endast

tõsist ja tõelist ohtu avalikule julgeolekule või avalikule korrale. Seda võib eelkõige

teha järgmistel juhtudel: kui esineb märke identiteedipettusest või identiteedi

kuritarvitamisest; kui on kahtlusi reisidokumentide ehtsuses ja kehtivuses; kui esineb

märke sellest, et viisataotlus sisaldab valeandmeid; kui on olemas riskihinnangud ja -

stsenaariumid, mis võimaldavad riski kindlaks teha kahtlase tegevuse, õiguskaitsega

seotud juhtumite või kriminaalteabe analüüsi alusel, või kui päringu esitanud pädeva

asutuse riiklikes infosüsteemides on asjaomase isiku kohta andmeid.

2. Lõikes 1 osutatud tegevuse käigus ei diskrimineeri pädevad asutused isikuid

meelevaldselt ega põhjendamatult, eelkõige soo, rassilise või etnilise päritolu,

usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.

3. Kui lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustest ei tulene teisiti, võib päringut esitav pädev

asutus esitada isiku kohta automaatpäringu, kui selle isiku ja selle pädeva asutuse riigi

vahel, kes päringu saab, on seos, sealhulgas juhul, kui see isik on selle pädeva asutuse

riigi kodanik, kes päringu saab.

4. Automaatpäringu võib algatada üksnes juhul, kui päringut esitav pädev asutus teeb

otsinguid ka oma riiklikes infosüsteemides.

5. Automaatpäringu esitamisel lisab päringut esitav pädev asutus kordumatu

viitenumbri, mis võimaldab isikut ja/või päringut kindlaks teha, ning märke selle

kohta, milline on päringut esitava pädeva asutuse kokkupuude asjaomase isikuga,

ning võib kasutada järgmisi isikuandmeid:

a) taotluses või reisidokumendis sisalduvad isikuandmed, nagu

perekonnanimi, eesnimi või -nimed, sünniaeg, riikliku isikutunnistuse

number ja/või

9

b) isiku sõrmejäljed.

6. Sõrmejälgede andmeid võib kasutada automaatpäringu tegemiseks üksnes juhul, kui

päringut esitav pädev asutus peab asjakohase kahepoolse lepingu kohaselt tagama, et

päringus kasutatud sõrmejälgede andmed on automaatseks võrdlemiseks piisava

kvaliteediga.

7. Kui saadakse kokkulangevus päringu saanud pädeva asutuse riiklikes infosüsteemides

hoitava teabega, edastab see asutus päringu esitanud pädevale asutusele automaatse

menetluse kaudu:

a) kinnituse kokkulangevuse kohta ja

b) isiku tuvastamiseks vajalikud tähtnumbrilised andmed, nagu eesnimi,

perekonnanimi ja sünniaeg.

8. Kui saadakse kokkulangevus päringu saanud pädeva asutuse riiklikes infosüsteemides

hoitava teabega, võib see asutus edastada päringu esitanud pädevale asutusele

automaatse menetluse kaudu fotosid, mis võimaldavad isikut tuvastada, kui selliseid

fotosid leidub ja kui nende jagamine on riigisisese õigusega lubatud.

9. Käesoleva artikli kohaselt võib päringu saanud pädev asutus edastada üksnes selliseid

isikuandmeid, mis on piisavad ja asjakohased ning piirduvad sellega, mis on vajalik

isiku tuvastamiseks.

Artikkel 8

Riski kinnitamine

1. Kui artiklis 7 kirjeldatud menetluse tulemusel on saadud kokkulangevus, hindab

päringu saanud pädev asutus niivõrd, kui see on asjaomases kahepoolses lepingus

lubatud ja täpsustatud, viivitamata kõigi asjakohaste tegurite põhjal, kas

kokkulangevus on seotud mõne artiklis 6 nimetatud ohuga. Selliste tegurite hulka

võivad kuuluda süüdimõistvad kohtuotsused, terrorismioht või sisserändega seotud

rikkumised, sealhulgas nende laad, raskusaste ja aeg.

2. Päringu saanud pädev asutus saadab viivitamata kinnituse selle kohta, kas leidub

mõne artiklis 6 nimetatud ohuga seotud võimalikku huvi pakkuvaid andmeid, mida

võib nõuda artiklis 9 sätestatud korras, ja täpsustab selliste andmete laadi, märkides

ära lõikes 1 osutatud asjakohase(d) teguri(d).

3. Käesoleva artikli kohane andmete jagamine võib toimuda üksnes ulatuses, milles

asjaomase kahepoolse lepinguga on kehtestatud andmete jagamise kord ja selle

eeldatav sisu kooskõlas kohaldatava riigisisese õigusega ning päringu saanud pädeva

asutuse tehnilise suutlikkusega.

10

Artikkel 9

Täiendava teabe vahetamise kord (teine etapp)

1. Kui artiklis 7 kirjeldatud menetluse tulemusel on saadud kokkulangevus ja artiklis 8

kirjeldatud menetlused on lõpule viidud, võib päringu esitanud pädev asutus nõuda

asjaomase isiku kohta artiklis 6 sätestatud eesmärkidel täiendavat teavet asjaomases

kahepoolses lepingus lubatud ulatuses.

2. Päringu saanud pädev asutus võib edastada päringu esitanud pädeva asutuse taotletud

täiendavat teavet, tingimusel et isikuandmete kaitse otstarbel kohaldatakse käesoleva

raamlepingu 3. osas sätestatud kaitsemeetmeid.

3. Täiendavat teavet võib kooskõlas kohaldatava riigisisese õigusega vahetada üksnes

niivõrd, kui asjaomase kahepoolse lepinguga on kindlaks määratud riiklikud

infosüsteemid, milles sisalduvat teavet võib vahetada, teabeliigid, mida päringu

saanud pädev asutus võib edastada, ning sellise edastamise kord.

4. Isikuandmete eriliike, välja arvatud füüsilise isiku kordumatuks tuvastamiseks

kasutatavad biomeetrilised andmed, võib käesoleva artikli alusel edastada üksnes

juhul, kui see on eriti oluline artiklis 6 sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

5. Täiendavat teavet võib vahetada kooskõlas kohaldatava riigisisese õigusega ja üksnes

niivõrd, kui asjaomase kahepoolse lepinguga on kindlaks määratud teabevahetuse

tingimused, ning üksnes pärast seda, kui seda, kas päringu saanud pädev asutus täidab

neid tingimusi, on hinnanud inimene.

6. Artiklis 7 kirjeldatud kokkulangevuse korral ja pärast artiklis 8 kirjeldatud menetluste

lõpuleviimist võib päringu saanud pädev asutus taotleda päringu esitanud pädevalt

asutuselt asjaomase isiku kohta kättesaadavaid tähtnumbrilisi ja taustandmeid üksnes

selleks, et tagada täpsus ja kontrollida asjaomase isiku kohta olemas olevaid andmeid.

Päringu esitanud pädev asutus vastab kooskõlas kahepoolsetes lepingutes sätestatud

asjakohaste menetlustega ja vastavalt kohaldatavale riigisisesele õigusele.

Artikkel 10

Ühtsed kontaktpunktid

Pädevad asutused määravad käesoleva raamlepingu alusel toimuvaks isikuandmete

vahetamiseks ühtse kontaktpunkti.

Artikkel 11

Erandite puudumine

Käesoleva raamlepingu kohane teabevahetus ei takista päringu saanud pädeval asutusel

tugineda päringule vastamisest keeldumise põhjustele, mis tulenevad kahepoolsest lepingust

või kokkuleppest, näiteks juhul, kui vastus võib ohustada käimasolevaid uurimisi, kahjustaks

päringu saanud pädeva asutuse riigi suveräänsust, julgeolekut või avalikku korda või oleks

vastuolus kohaldatava riigisisese õiguse või rahvusvaheliste kohustustega.

11

3. OSA. ISIKUANDMETE KAITSE

Artikkel 12

Eesmärgi ja kasutuse piiritlemine

1. Käesoleva raamlepingu alusel saadud isikuandmeid töödeldakse artiklis 6 sätestatud

eesmärkidel.

2. Käesoleva raamlepingu alusel võib isikuandmeid täiendavalt töödelda üksnes

eesmärgil, mis ei ole vastuolus nende eesmärkidega, mille jaoks andmed edastati.

3. Nõuetekohane töötlemine hõlmab edasist töötlemist, mille eesmärk on vältida

avalikku julgeolekut ähvardavat vahetut ja tõsist ohtu, ja edasist töötlemist, mille

eesmärk on teavitada artiklis 26 loetletud avaliku järelevalve asutusi, kui edasine

töötlemine on otseselt seotud käesoleva raamlepingu kohase teabevahetuse

eesmärkidega. Igasuguse edasise töötlemise puhul järgitakse käesoleva raamlepingu

muid sätteid, eelkõige selle artikleid 15 ja 19. Käesolev lõige ei piira artikli 4 lõikes 4

nimetatud lepingute või kokkulepete, nagu vastastikuse õigusabi lepingute

kohaldamist.

4. Käesolev artikkel ei piira päringu saanud pädeva asutuse õigust kehtestada teataval

juhul lisatingimusi, kui andmete edastamise suhtes kohaldatav õigusraamistik seda

lubab. Selliste tingimuste hulka ei kuulu üldised andmekaitsetingimused, see tähendab

sellised kehtestatud tingimused, mis ei ole seotud konkreetse juhtumi asjaoludega.

Kui andmete suhtes on sellised tingimused kehtestatud, peab päringut esitav pädev

asutus neid täitma. Päringu saanud pädev asutus võib nõuda päringu esitanud pädevalt

asutuselt ka teavet edastatud andmete kasutamise kohta.

5. Lepinguosalised tagavad kooskõlas oma õigusraamistikuga, et isikuandmeid

töödeldakse viisil, mis on otseselt seotud nende töötlemise eesmärgiga, ei lähe sellest

kaugemale ega ole liiga ulatuslik.

Artikkel 13

Andmete edasijagamine

1. Kui isikuandmeid töötlevad käesoleva raamlepingu alusel muud riiklikud

õiguskaitseasutused, reguleerivad asutused või haldusasutused, peavad nad järgima

käesoleva raamlepingu 3. osa muid sätteid.

2. Lepinguosalised kehtestavad meetmed, millega tugevdada käesoleva raamlepingu

kohaldamisalasse kuuluvaid isikuandmeid töötlevate pädevate asutuste

vastutuskohustust, samuti muude selliste asutuste vastutuskohustust, kellele

isikuandmeid on edastatud. Selliste meetmete hulka kuulub teatamine käesoleva

raamlepingu kohaselt edastatavate isikuandmete suhtes kohaldatavatest

kaitsemeetmetest ja tingimustest, mille pädev asutus, kes päringu saab, võib olla

artikli 12 lõike 4 kohaselt kehtestanud. Tõsise üleastumise puhul kohaldatakse

asjakohaseid ja hoiatavaid kriminaal-, tsiviil- või halduskaristusi. Selliste meetmete

raames võib vajaduse korral lõpetada isikuandmete edastamise sellistele

12

lepinguosaliste koosseisu kuuluvate territoriaalsete üksuste asutustele, keda käesolev

raamleping ei puuduta ja kes ei ole isikuandmeid tõhusalt kaitsnud, võttes arvesse

käesoleva raamlepingu eesmärki ning eelkõige selle sätteid, mis käsitlevad eesmärgi

ja kasutuse piiritlemist ja andmete edasisaatmist.

Artikkel 14

Andmete edasisaatmine

1. Käesoleva raamlepingu kohaselt päringu saanud pädevalt asutuselt saadud

isikuandmeid võib edastada kolmandate riikide ametiasutustele või rahvusvahelistele

organisatsioonidele üksnes juhul, kui pärigu saanud pädev asutus on andnud selleks

eelneva nõusoleku.

2. Isikuandmete edasisaatmiseks nõusoleku andmisel võtab päringu saanud pädev asutus

nõuetekohaselt arvesse kõiki asjakohaseid tegureid, sealhulgas isikuandmete algse

edastamise eesmärki ning seda, kas kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon,

kellega kavatsetakse andmeid jagada, tagab isikuandmete kaitse asjakohase taseme.

Artikkel 15

Andmete kvaliteet ja terviklus

Lepinguosalised võtavad mõistlikke meetmeid, tagamaks, et isikuandmeid säilitatakse

andmete õiguspäraseks töötlemiseks vajaliku ja piisava täpsuse, asjakohasuse,

ajakohasuse ja terviklikkusega. Selleks kehtestavad pädevad asutused menetlused,

mille eesmärk on tagada isikuandmete kvaliteet ja terviklus, sealhulgas:

a) artiklis 23 osutatud meetmed;

b) kui päringu saanud pädev asutus saab teada tõsistest kahtlustest seoses

edastatud isikuandmete asjakohasuse, ajakohasuse, terviklikkuse või

täpsusega, teatab ta sellest võimaluse korral päringu esitanud pädevale

asutusele, ja

c) kui päringu esitanud pädev asutus saab teada tõsistest kahtlustest seoses

saadud isikuandmete asjakohasuse, ajakohasuse, terviklikkuse või täpsusega,

teatab ta sellest võimaluse korral päringu saanud pädevale asutusele.

Artikkel 16

Infoturve

1. Lepinguosalised tagavad, et neil on asjakohased tehnilised, turva- ja

organisatsioonilised menetlused isikuandmete kaitseks järgmise eest:

a) juhuslik või ebaseaduslik hävitamine;

b) juhuslik kadu ja

c) loata avaldamine, muutmine, juurdepääs või muu töötlemine.

2. Sellised menetlused peavad hõlmama asjakohaseid kaitsemeetmeid, mis on seotud

isikuandmetele juurdepääsuks loa saamisega.

13

Artikkel 17

Infoturbe intsidentidest teatamine

1. Kui avastatakse selline intsident, millega kaasneb isikuandmete juhuslik kadu või

hävitamine või neile loata juurdepääs või nende loata avaldamine, muutmine või muul

viisil töötlemine, mille puhul esineb märkimisväärse kahju oht, hindab päringu

esitanud pädev asutus kohe üksikisikutele kahju tekkimise tõenäosust ja ulatust ning

võtab kohe asjakohased meetmed sellise kahju leevendamiseks.

2. Kahju leevendamise meetmete hulka kuulub päringu saanud pädeva asutuse

teavitamine. Sellega seoses tuleks arvestada järgmist:

a) teavitamisel võib lisada asjakohaseid piiranguid teate edasisaatmisele;

b) teavitamisega võib viivitada või teate võib jätta esitamata, kui see võib

ohustada riigi julgeolekut;

c) teavitamisega võib viivitada, kui see võib ohustada avaliku julgeolekuga

seotud operatsioone.

3. Kahju leevendamise meetmed hõlmavad ka üksikisiku teavitamist, kui see on

intsidendi asjaolusid arvesse võttes asjakohane, välja arvatud juhul, kui üksikisiku

teavitamine võib ohustada:

a) avalikku või riigi julgeolekut;

b) ametlikke järelepärimisi, uurimisi või menetlusi;

c) süütegude tõkestamist, avastamist, uurimist või nende eest vastutusele võtmist;

d) teiste isikute õigusi ja vabadusi, eelkõige ohvrite ja tunnistajate kaitset.

4. Isikuandmete edastamisega seotud pädevad asutused võivad üksteisega konsulteerida

intsidendi üle ja selle üle, kuidas intsidendile reageerida.

Artikkel 18

Andmete säilitamine

1. Pädevatel asutustel peavad olema tõhusad meetodid, mille abil tõendada isikuandmete

töötlemise seaduslikkust; muu hulgas võivad nad kasutada logisid, mis sisaldavad iga

päringu selget ja konkreetset eesmärki, logida teabevahetusega seotud

töötlemistoiminguid ning andmeid muus vormis talletada.

2. Pädev asutus võib kasutada selliseid logisid või kirjeid asjaomaste riiklike

infosüsteemide või failide nõuetekohase toimimise ning andmete tervikluse ja

turvalisuse tagamiseks, auditeerimistoimingute tegemiseks ning vajaduse korral

varundusmenetluste kohaldamiseks.

14

Artikkel 19

Säilitamistähtaeg

Lepinguosalised näevad oma kohaldatavas õigusraamistikus isikuandmeid sisaldava teabe

jaoks ette konkreetsed säilitamistähtajad, tagamaks, et isikuandmeid ei säilitata kauem kui

vajalik ja asjakohane. Säilitamistähtaegade kehtestamisel võetakse arvesse isikuandmete

töötlemise eesmärke, andmete ja neid töötleva asutuse liiki, mõju mõjutatud isikute

asjaomastele õigustele ja huvidele ning muid kohaldatavaid õiguslikke kaalutlusi.

Lepinguosalised näevad ette korra, mille kohaselt säilitamistähtaeg vaadatakse vähemalt kord

aastas läbi, et otsustada, kas kohaldatavat tähtaega on vaja muutunud asjaolude tõttu muuta.

Artikkel 20

Isikuandmete eriliigid

1. Isikuandmete eriliike töödeldakse üksnes asjakohaseid kaitsemeetmeid rakendades

kooskõlas kohaldatava õigusega.

2. Lõikes 1 osutatud asjakohased kaitsemeetmed võivad hõlmata järgmist:

a) isikuandmete töötlemise eesmärkide piiramine, näiteks andmete töötlemise

lubamine ainult igal üksikjuhul eraldi;

b) isikuandmete maskimine, kustutamine või blokeerimine pärast seda, kui

andmete töötlemise eesmärk on saavutatud;

c) isikuandmetele juurdepääsu omavate töötajate arvu piiramine;

d) isikuandmetele juurdepääsu omavatele töötajatele erikoolituse läbimise

kohustuse seadmine;

e) isikuandmetele juurdepääsu saamiseks järelevalveasustuse heakskiidu

nõudmine.

3. Kaitsemeetmete kehtestamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse isikuandmete liiki,

andmete erilist tundlikkust ja andmete töötlemise eesmärki.

Artikkel 21

Automatiseeritud otsused

Otsused, mis avaldavad üksikisiku asjaomastele huvidele märkimisväärset negatiivset mõju,

ei või põhineda üksnes isikuandmete automatiseeritud, ilma inimese osaluseta toimuval

töötlemisel, välja arvatud juhul, kui see on lepinguosaliste õigusraamistike kohaselt lubatud

ja selle suhtes kehtivad asjakohased kaitsemeetmed, mille hulka kuulub võimalus taotleda

inimese sekkumist.

Artikkel 22

Juurdepääs

1. Lepinguosalised tagavad, et üksikisikul on õigus taotleda juurdepääsu oma

isikuandmetele ja see saada, võttes arvesse lõikes 2 sätestatud piiranguid. Juurdepääsu

15

isikuandmetele taotletakse ja see saadakse pädevalt asutuselt selles riigis kohaldatava

õigusraamistiku kohaselt, kus taotlus esitatakse.

2. Konkreetsel juhul isikuandmetele juurdepääsu saamise suhtes võib kohaldada

riigisiseses õiguses sätestatud mõistlikke piiranguid, võttes arvesse asjaomase isiku

õigustatud huvisid, et:

a) kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi, sealhulgas nende eraelu puutumatust;

b) kaitsta avalikku ja riigi julgeolekut;

c) kaitsta õiguskaitse seisukohast tundlikku teavet;

d) hoida ära ametlike või õiguslike järelepärimiste, uurimiste või menetluste

takistamist;

e) mitte segada süütegude tõkestamist, avastamist või uurimist või nende eest

süüdistuste esitamist või kriminaalkaristuste täitmisele pööramist või

f) muul viisil kaitsta huvisid, millele on osutatud õigusaktides, mis käsitlevad

teabevabadust ja üldsuse juurdepääsu dokumentidele.

3. Üksikisikult ei saa nõuda teda puudutavatele isikuandmetele juurdepääsu eest

ülemääraste kulude tasumist.

4. Üksikisikul on õigus volitada järelevalveasutus või muu esindaja tema nimel

isikuandmetele juurdepääsu taotlema, kui see on riigisisese õiguse kohaselt lubatud.

5. Kui isikuandmetele juurdepääsu andmisest keeldutakse või seda piiratakse, esitab

päringu saanud pädev asutus asjaomasele isikule või tema lõike 4 kohaselt volitatud

esindajale põhjendamatu viivituseta juurdepääsu andmisest keeldumise või selle

piiramise põhjused.

Artikkel 23

Andmete parandamine

1. Lepinguosalised tagavad, et igal isikul on õigus taotleda oma isikuandmete

korrigeerimist või parandamist, kui ta väidab, et need andmed on ebaõiged või neid ei

ole töödeldud nõuetekohaselt. Andmete korrigeerimine või parandamine võib hõlmata

andmete täiendamist, kustutamist, blokeerimist või muid meetmeid või meetodeid

ebaõigete andmete või nõuetevastase töötlemise käsitlemiseks. Isikuandmete

korrigeerimist või parandamist taotletakse ja asjakohane luba saadakse pädevalt

asutuselt selles riigis kohaldatava õigusraamistiku kohaselt, kus taotlus esitatakse.

2. Kui päringu esitanud pädev asutus, olles

a) saanud lõike 1 kohase päringu;

b) saanud päringu saanud pädevalt asutuselt teate või

c) viinud läbi uurimise või järelepärimise,

16

jõuab järeldusele, et käesoleva raamlepingu kohaselt saadud isikuandmed on ebaõiged

või neid ei ole töödeldud nõuetekohaselt, laseb ta vastavalt vajadusele andmeid

täiendada, need kustutada või blokeerida või kasutab muid andmete korrigeerimise

või parandamise meetodeid.

3. Kui see on riigisisese õiguse kohaselt lubatud, on isikul õigus volitada

järelevalveasutus või muu esindaja tema nimel isikuandmete korrigeerimist või

parandamist taotlema.

4. Kui isikuandmete korrigeerimist või parandamist ei võimaldata või seda piiratakse,

esitab päringu saanud pädev asutus asjaomasele isikule või tema lõike 3 kohaselt

volitatud esindajale põhjendamatu viivituseta andmete korrigeerimise või

parandamise keelamise või piiramise põhjused.

Artikkel 24

Haldus- ja õiguskaitse

Lepinguosalised kehtestavad vastavalt kummagi lepinguosalise õigusraamistikule ja

kooskõlas artikli 4 lõikega 2 tõhusad haldus- ja õiguskaitsevahendid, et tagada õiguskaitse

isikutele, kelle isikuandmeid on töödeldud ja kasutatud viisil, mis ei ole kooskõlas käesoleva

raamlepingu 3. osaga.

Artikkel 25

Läbipaistvus

1. Lepinguosalised tagavad, et isikule esitatakse tema isikuandmete kohta teade, mis võib

olla pädeva asutuse avaldatud üldine teade või konkreetne teade, mille esitamise vorm ja

aeg on ette nähtud teadet esitava asutuse suhtes kohaldatava õiguse kohaselt ja mis

käsitleb järgmist:

a) kõnealuse asutuse poolse isikuandmete töötlemise eesmärgid;

b) eesmärgid, millel isikuandmeid võib muude asutustega jagada;

c) isikuandmete töötlemist reguleerivad õigusnormid;

d) kolmandad isikud, kellele isikuandmeid avaldatakse, ja

e) isikuandmetele juurdepääsu, nende korrigeerimise või parandamise ja

õiguskaitse võimalused.

2. Artikli 22 lõike 2 punktides a–f sätestatud eesmärkidel kohaldatakse teatamise nõude

suhtes riigisiseses õiguses sätestatud mõistlikke piiranguid.

Artikkel 26

Tulemuslik järelevalve

1. Lepinguosalised tagavad, et neil on vähemalt üks avaliku järelevalve asutus,

a) kes teostab, vajaduse korral omal algatusel, sõltumatu järelevalve

funktsioone ja volitusi, nagu läbivaatamine, uurimine ja sekkumine;

17

b) kellel on õigus võtta vastu üksikisikute kaebusi seoses käesoleva

raamlepingu 3. osa rakendamise meetmetega ja neid kaebusi menetleda, ja

c) kellel on õigus algatada vajaduse korral käesoleva raamlepingu 3. osaga

seotud õigusrikkumiste eest süüdistuse esitamine või

distsiplinaarmeetmete rakendamine.

2. Euroopa Liit näeb käesoleva artikli kohase järelevalve ette liikmesriikide

andmekaitseasutuste kaudu.

3. Ameerika Ühendriigid näevad käesoleva artikli kohase järelevalve ette kumulatiivselt

mitme asutuse kaudu, kelle hulka võivad muu hulgas kuuluda peainspektorid, eraelu

puutumatuse valdkonna juhtivad ametnikud, valitsuse aruandluse eest vastutavad

ametid, eraelu puutumatuse ja põhivabaduste järelevalve komisjonid ning muud

asjakohased valitsus- või seadusandlikud asutused, kes tegelevad eraelu kaitse ja

kodanikuvabaduste tagamise järelevalvega.

4. OSA. INSTITUTSIOONILINE RAAMISTIK

Artikkel 27

Ühiskomitee

1. Ühiskomitee koosneb lepinguosaliste esindajatest ja tuleb kokku vähemalt üks kord

aastas, et pidada käesoleva raamlepinguga seotud konsultatsioone ja vaadata läbi selle

rakendamine.

2. Ühiskomitee kaasesimeesteks on Euroopa Liidu esindaja ja Ameerika Ühendriikide

esindaja.

3. Kumbki lepinguosaline võib samuti taotleda ühiskomitee kohtumist, et arutada

käesoleva raamlepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud küsimusi.

4. Ühiskomitee

a) jälgib, kas käesolevat raamlepingut rakendatakse tulemuslikult, sealhulgas

vaatab käesoleva raamlepingu rakendamise ühiselt läbi hiljemalt kolm aastat

pärast selle jõustumist ja seejärel korrapäraste vahemike tagant, et hinnata

käesoleva raamlepingu rakendamisega seotud teabevahetuse tulemuslikkust,

proportsionaalsust ja mõistlikkust selle mahu ja vastastikkuse aspektist.

Selleks tagavad lepinguosalised, et ühiskomitee saab liikmesriikide ja

Ameerika Ühendriikide kogutud statistilisi andmeid, muu hulgas päringute

arvu ja laadi, kokkulangevuste arvu ja osakaalu ning käesoleva raamlepingu

alusel töödeldavate vastuste õigeaegsuse kohta;

b) peab kooskõlas artikliga 28 konsultatsioone ja

c) annab vajaduse korral suuniseid selle kohta, kuidas raamlepingut tuleks

tõlgendada ja rakendada, ning hõlbustab käesoleval raamlepingul põhineva

koostöö konkreetseid aspekte.

18

5. Ühiskomitee tegutseb konsensuse alusel.

5. OSA. LÕPPSÄTTED

Artikkel 28

Konsulteerimine

Kõik käesoleva raamlepingu tõlgendamise ja rakendamisega seotud vaidlused lahendatakse

lepinguosaliste vaheliste konsultatsioonide, sealhulgas ühiskomitees peetavate

konsultatsioonide teel ning neid ei suunata lahendamiseks ühelegi riigisisesele või

rahvusvahelisele kohtule ega kolmandale isikule.

Artikkel 29

Peatamine

1. Käesoleva raamlepingu olulise rikkumise korral võib kumbki lepinguosaline

käesoleva raamlepingu kohaldamise täielikult või osaliselt peatada, teatades sellest

teisele lepingosalisele kirjalikult diplomaatiliste kanalite kaudu. Sellist kirjalikku

teadet ei esitata enne, kui lepinguosalised on mõistliku aja jooksul teineteisega

konsulteerinud, ent lahendust ei ole leitud; peatamine jõustub 20. päeval pärast teate

kättesaamist. Raamlepingu kohaldamise peatanud lepinguosaline võib hakata seda

uuesti kohaldama, teatades sellest teisele lepinguosalisele kirjalikult. Raamlepingut

hakatakse uuesti kohaldama kohe pärast asjaomase teate kättesaamist.

2. Olenemata käesoleva raamlepingu kohaldamise peatamisest jätkatakse selle

kohaldamisalasse kuuluvate ja enne selle peatamist edastatud isikuandmete kaitsmist

vastavalt käesolevas raamlepingus sätestatud kaitsemeetmetele.

3. Kui käesoleva raamlepingu kohaldamine peatatakse, tuleks kooskõlas kõnealuste

kahepoolsete lepingutega peatada ka sellest raamlepingust sõltuvate kahepoolsete

lepingute kohane koostöö Ameerika Ühendriikide ja liikmesriikide vahel.

Kahepoolsed lepingud peaksid sisaldama peatamist käsitlevat sätet, millega on ette

nähtud, et käesoleva raamlepingu kohaldamise peatamise korral peatatakse ka need

kahepoolsete lepingute osad, mis kuuluvad raamlepingu kohaldamisalasse.

Artikkel 30

Territoriaalne kohaldamine

1. Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, kohaldatakse käesolevat raamlepingut ühelt poolt

territooriumi suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu

toimimise lepingut, nimetatud aluslepingutes sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt

Ameerika Ühendriikide territooriumi suhtes.

2. Käesolevat raamlepingut kohaldatakse Iirimaa territooriumi suhtes ainult Euroopa

Liidu poolt Ameerika Ühendriikidele edastatud sellekohase teate alusel. Käesolevat

lepingut ei kohaldata Taani Kuningriigi territooriumi suhtes.

19

Artikkel 31

Jõustumine, kestus, muutmine ja lõpetamine

1. Käesolev raamleping jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil

lepinguosalised on üksteisele teatanud käesoleva raamlepingu jõustumiseks vajalike

sisemenetluste lõpuleviimisest.

2. Käesolev raamleping on tähtajatu.

3. Lepinguosalised võivad kirjalikult kokku leppida käesoleva raamlepingu muutmises.

4. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva raamlepingu kohaldamise lõpetada, teatades

sellest teisele lepinguosalisele kirjalikult diplomaatiliste kanalite kaudu. Selline

lõpetamine jõustub teatamise kuupäevale järgneva kuuenda kuu esimesel päeval.

5. Olenemata käesoleva raamlepingu kohaldamise lõpetamisest jätkatakse selle

kohaldamisalasse kuuluvate ja enne kohaldamise lõpetamist edastatud isikuandmete

töötlemist vastavalt käesolevale raamlepingule.

6. Kui käesoleva raamlepingu kohaldamine lõpetatakse, tuleks kooskõlas kõnealuste

kahepoolsete lepingutega lõpetada ka sellest raamlepingust sõltuvate kahepoolsete

lepingute kohane koostöö Ameerika Ühendriikide ja liikmesriikide vahel.

Kahepoolsed lepingud peaksid sisaldama lõpetamist käsitlevat sätet, millega on ette

nähtud, et käesoleva raamlepingu kohaldamise lõpetamise korral lõpetatakse ka need

kahepoolsete lepingute osad, mis kuuluvad raamlepingu kohaldamisalasse.

Artikkel 32

Ajutine kohaldamine

Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid võivad käesolevat raamlepingut ajutiselt kohaldada

alates sellele allakirjutamise kuupäevast.

Artikkel 33

Autentne tekst

Käesoleva raamlepingu autentne tekst on allakirjutatud ingliskeelne tekst. Euroopa Liit on

käesoleva raamlepingu koostanud ka bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri,

itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki,

sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles.

EUROOPA LIIDU NIMEL:

AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE NIMEL:

20

………………………………………

Koht: ……………………………….

Kuupäev: …………………………..

………….…………………………………

Koht: ………….………………………….

Kuupäev: ……….………………………..

1

SELETUSKIRI

Eesti seisukoht nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb EL-i ja USA vahelise piiri- ja

viisamenetluste alase andmevahetuse raamlepingut

Kokkuvõte

USA on seadnud viisavabastusprogrammis osalevatele riikidele uue nõude teha tihedamat koostööd

piirijulgeoleku valdkonnas. Selleks tuleb luua mehhanism, mis võimaldab EL-i liikmesriikidel ja

USA-l vahetada teavet isikute kohta, kelle puhul võib piiri- või viisamenetluses esineda julgeoleku-

või avaliku korra risk. Nõude täitmist hakatakse hindama alates 2027. aastast ning sellel on otsene

mõju riikide võimalusele jätkata osalemist USA viisavabastusprogrammis.

EL-i ja USA vahel kokku lepitud raamleping loob selle koostöö jaoks ühised reeglid. Raamlepinguga

nähakse ette piiratud ulatuses automaatne andmevahetus isiku tuvastamiseks ning võimalus

vahetada täiendavat teavet üksnes põhjendatud juhtudel. Samuti sätestatakse andmekaitse

põhimõtted, sealhulgas andmete kasutamise eesmärgid, säilitamise piirangud, isikute õigused ja

sõltumatu järelevalve nõuded. Konkreetne andmevahetus ning tehnilised lahendused lepitakse hiljem

kokku liikmesriikide ja USA vahel sõlmitavates kahepoolsetes rakenduslepingutes.

Eesti toetab raamlepingu allkirjastamist ja ajutist kohaldamist. Eesti hinnangul annab raamleping

vajaliku õigusliku aluse koostööks USA-ga ning tagab, et andmevahetus toimub selgete reeglite ja

piisavate andmekaitsemeetmete alusel. Arvestades, et USA alustab partnerluse nõude täitmise

hindamist juba 2027. aastal, on oluline raamleping kiiresti sõlmida, et Eesti saaks alustada

kahepoolse rakenduslepingu läbirääkimisi ning valmistuda partnerluse tehniliseks rakendamiseks.

See aitab tagada Eesti jätkuva osalemise USA viisavabastusprogrammis.

1. SISSEJUHATUS

Euroopa Komisjon esitas Nõukogu otsuse ettepaneku, mille raames taotleb liikmesriikidelt

mandaati Euroopa Liidu (edaspidi EL) ja Ameerika Ühendriikide (edaspidi USA) vahelise piiri-

ja viisamenetluste alase andmevahetuse raamlepingu (COM(2026)484) allkirjastamiseks ja

ajutiseks kohaldamiseks. Raamlepinguga sätestatakse üldised põhimõtted andmevahetuseks

liikmesriikide ja USA pädevate asutuste vahel piiri- ja viisamenetluses identiteedi

kontrollimiseks, sõelumiseks ja tasutakontrolli tegemiseks eesmärgiga selgitada välja reisijast

või taotlejast lähtuv võimalik oht riigi julgeolekule ja avalikule korrale. Andmevahetust

puudutavad spetsiifilised tingimused vastavalt liikmesriigi õigusruumile ja tehnilistele

võimalustele tuleb sätestada liikmesriikide kahepoolsetes lepingutes USA-ga. Arvestades, et

hoolimata läbirääkimistest EL raamistiku üle ei ole USA teinud järeleandmisi nõudest

rakendada uus partnerlus 2026. aasta lõpuks, on oluline võimalikult kiire raamlepingu

sõlmimine, et liikmesriigid sh Eesti saaksid alustada läbirääkimistega kahepoolsete lepete üle

ja tegevustega andmevahetuse rakendamiseks. Alates 2027. aastast hakkab USA pädev asutus

(USA sisejulgeolekuministeerium) esmase või jätkuva viisanõudest loobumise programmis

osalemise hindamise käigus kaaluma iga riigi vastavust piirijulgeoleku tagamise tõhustatud

partnerluse nõudele.

2

Raamleping sõlmitakse EL-i ja USA vahel ning liikmesriigid lepingut ei allkirjasta.

Liikmesriigid peavad selle lepingu tingimustega arvestama kui sõlmivad USA-ga partnerluse

kahepoolse rakenduslepingu.

Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Siseministeeriumi EL-i ja

välissuhete osakond ning piirivalve- ja rändeosakond ([email protected]). Valdkonna

eest vastutab sisejulgeoleku asekantsler Joosep Kaasik ([email protected]).

2. TAUST

2022. aastal kehtestas USA viisavabastusprogrammis osalevatele ja osalemist taotlevate

riikidele uue nõude sõlmida partnerlus piirijulgeoleku tagamise tõhustamiseks (Enhanced

Border Security Partnership, edaspidi Partnerlus). Tegemist on viisanõudest loobumise

programmis osalemise eeltingimusega, mille eesmärk on tugevdada kahepoolset teabevahetust

ning parandada reisijate taustakontrolli ja julgeolekuriskide hindamist. Partnerluse eesmärk on

rakendada reaalajas teabe, sealhulgas biomeetriliste andmete vahetamine isikute kohta, kes

reisivad või kavatsevad reisida USA-sse.

Kuna USA nõudmine puudutab otseselt EL-i pädevuses olevat ühtse viisapoliitika kujundamist

ja viisavabaduse vastastikkuse põhimõtet ning Schengeni ala piirimenetlusi ja on seotud EL-i

isikuandmete kaitse raamistikuga, siis ei ole liikmesriikidel võimalik sõlmida kahepoolset

partnerlust ilma EL-i ühtse õigusraamistikuta. Täna on EL-i õigusraamistik olemas raskete ja

terrorismi ennetamiseks ning tõkestamiseks (PCSC Umbrella Agreement1), kuid puudub piiri-

ja lühiajalise viibimise menetluste kontekstis. Seetõttu andsid liikmesriigid 16. detsembril 2025.

aastal Nõukogu otsusega2 Euroopa Komisjonile mandaadi alustada läbirääkimisi EL-USA

raamlepingu üle. Raamlepingu läbirääkimised lõppesid 23. juulil 2026. aastal ja 10. septembril

2026. aastal esitas Komisjon eelnõu nõukogu otsuse kohta.3

Partnerluse lepingud tuleb sõlmida hiljemalt 31. detsembriks 2026, mille järel hindab USA

sisejulgeolekuministeerium riikide vastavust sellele nõudele viisanõudest loobumise

programmi raames. Arvestades USA nõuet rakendada partnerlus alates 2026. aasta lõpust, teeb

komisjon ettepaneku kohaldada raamlepingut ajutiselt võimalikult kiiresti kuni ametliku

jõustumiseni.

1 Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vaheline süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest

vastutusele võtmisega seotud isikuandmete kaitse kokkulepe;

https://eurlex.europa.eu/eli/agree_internation/2016/2220/oj/eng. 2 Nõukogu 16. detsembri 2025. aasta otsus (EL) 2025/2640, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa

Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise raamlepingu üle, mis käsitleb piirimenetluste ja viisataotlustega seotud

julgeolekukontrolliks ja isikusamasuse kontrollimiseks vajalikku vastastikust teabevahetust (ELT L,

19.12.2025). 3 Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise raamlepingu (mis käsitleb piirimenetluste ja viisataotlustega

seotud isikusamasuse kontrollimiseks ning tausta- ja julgeolekukontrolliks vajalikku teabevahetust)

allakirjutamise ja selle ajutise kohaldamise kohta, COM(2026) 484.

3

3. NÕUKOGU OTSUSE SISU

Nõukogu otsuse ettepaneku preambulis märgib Euroopa Komisjon, et EL-i ja USA vahel on

peetud läbirääkimisi raamlepingu üle, mis käsitleb piirimenetluste ja viisataotlustega seotud

isikusamasuse kontrollimiseks ning tausta- ja julgeolekukontrolliks vajalikku teabevahetust.

Raamlepinguga luuakse EL-i ja USA vahelise piirijulgeoleku tagamise tõhustatud partnerluse

jaoks ühine teabevahetuse raamistik. Samuti võimaldatakse liikmesriikidel sõlmida USA-ga

kahepoolseid lepinguid raamlepingu kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes, tingimusel et

need on kooskõlas raamlepingu ja liidu õigusega.

Preambulis sätestatakse ühtlasi, et raamlepingu kohaldamise lõpetamisel või peatamisel tuleb

vastavalt lojaalse koostöö põhimõttele lõpetada või peatada ka liikmesriikide ja USA vahelised

asjaomased kahepoolsed lepingud. Lisaks nähakse ette raamlepingu ajutine kohaldamine alates

selle allkirjastamisest kuni jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni. Samuti

käsitletakse Taani ja Iirimaa osalemisega seotud erisusi ning märgitakse, et Euroopa

Andmekaitseinspektoriga on konsulteeritud.

Artikkel 1 annab loa kirjutada EL-i nimel alla EL-i ja USA vahelisele raamlepingule, mis

käsitleb piirimenetluse ja viisataotlustega seotud isikusamasuse kontrollimiseks ning tausta- ja

julgeolekukontrolliks vajalikku teabevahetust, eeldusel, et leping hiljem sõlmitakse.

Artikkel 2 sätestab, et raamlepingu artikli 27 lõige 4 punkti c kohaselt4 suuniste andmisega

seotud liidu meetmed võtab vastu Euroopa Komisjon. Enne selliste meetmete vastuvõtmist

peab komisjon nõukogu aegsasti teavitama ning arvestama liikmesriikide väljendatud

seisukohtadega. Vajaduse korral teavitatakse ka Euroopa Parlamenti.

Artikkel 3 näeb ette raamlepingu ajutise kohaldamise kuni selle jõustumiseni. Lepingu ajutise

kohaldamise alguskuupäev avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4 sätestab, et otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Käesoleva Nõukogu otsuse ettepaneku juurde esitatud lisa 1 sisaldab EL-i ja USA vahelise

raamlepingu teksti, mis reguleerib piirimenetluste ning reisiloa- ja viisataotlustega seotud

isikusamasuse kontrollimiseks ning tausta- ja julgeolekukontrolliks vajalikku teabevahetust.

Raamlepingu I osa moodustavad üldsätted, kus on toodud lepingu eesmärk, olulisemate

mõistete definitsioonid, skoop ja mõju. Lepingu eesmärk on teabevahetus piiri- või lühiajalise

viibimise loa (viisa, reisiluba) menetlustes osalevate isikute kohta, arvestades isikuandmete

kaitse vajadusi. Seejuures on oluline vastastikkuse põhimõte järgimine andmevahetuse

mahtude, andmeliikide ja kvaliteedi osas. Andmevahetuse skoobis on nii liikmesriigi kui USA

kodanikud ja kolmandate riikide kodanikud, kellel on tuvastatud lepingupoolega side

(elamisluba, viisa) ja kelle suhtes on põhjendatud kahtlus, et ta võib kujutada tõsist ohtu

4 Raamlepingu artikkel 27 lõige 4 punkti c kohaselt annab lepingupoolte poolt moodustatud ühiskomitee

suuniseid raamlepingu tõlgendamise ja rakendamise kohta.

4

avalikule korrale või julgeolekule. Juhul kui USA teeb oma kodanike suhtes kategoorilise

erandi keelduda andmete esitamisest, on liikmesriikidel õigus otsustada, et ka kõigi EL-i

kodanike suhtes tehakse erand. Raamleping ei mõjuta muid koostöökanaleid ega teabevahetust,

mida käsitletakse muudes USA ja EL-i ning USA ja liikmesriikide vahelistes lepingutes.

Raamlepingu II osa sätestab teabevahetuse põhimõtted ja tingimused. Automaatne

andmevahetus piiri- või lühiajalise viibimise menetluses toimub vaid piiratud ulatuses.

Kooskõlas vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttega nähakse raamlepinguga ette, et

automaatselt vahetatakse üksnes andmeid, mis on vajalikud isiku tuvastamiseks. Kui piiri- või

viisamenetluses on alust arvata, et isik võib kujutada tõsist ohtu riigi julgeolekule või avalikule

korrale, võib lepingupool saata teisele automaatse sõrmejäljeinfo päringu, millele saadetakse

automaatne vastus tabamuse või selle puudumise kohta. Tabamuse korral lisatakse ilma

viivituseta info isikuga seotud riski taseme kohta arvestades seejuures riigi õigusruumi ja

tehnilist võimekust. Andmevahetuse täpsustamine (sh mis on ohutaseme indikaatorid,

vahetatavad sõnumid ning nende edastusaeg) toimub raamlepingu järgi kahepoolsetes

lepingutes arvestades poolte tehnilise võimekusega ja õigusruumiga. Igasuguse täiendava

informatsiooni vahetamine isiku kohta saab toimuda taotluse korral ja ainult inimese otsusel ja

vahendusel läbi kahepoolses lepingus kokku lepitava kontaktpunkti. Selles osas nähakse ette ka

teabe vahetamisest keeldumise põhjused (teabe edastamine võib takistada pooleliolevat

kriminaaluurimist, olla ohuks riigi suveräänsusele, julgeolekule, avalikule korrale või on

vastuolus seaduste või rahvusvaheliste kohustustega), mida võib kasutada teabevahetuse mis

tahes etapis.

Raamlepingu III osa sätestab isikuandmete kaitse põhimõtted. Isikuandmeid tohib töödelda

ainult raamlepingus sätestatud eesmärgil. Raamleping piiritleb tingimused andmete

edastamiseks partnerriigi ametiasutustele ja kolmandatele riikidele, kuhu tohib andmeid

edastada vaid ametiasutustele ja andmed andnud riigi nõusolekul. Isikuandmete edasine

töötlemine võib toimuda üksnes eesmärkidel, mis ei ole vastuolus algse eesmärgiga.

Isikuandmeid tohib säilitada vaid nii kaua kui see on vajalik ja asjakohane, kustutamise tähtajad

lepitakse kokku kahepoolsetes lepingutes ja andmete säilitamise vajadust hinnatakse

regulaarselt. Sätestatakse läbipaistvuse põhimõte, indiviidi õigus oma andmetele juurdepääsuks

ning nende parandamiseks. Lepingupooled peavad tagama, et kehtestatud oleksid tõhusad

haldus- ja õiguskaitsevahendid üksikisikutele õiguskaitse tagamiseks, samuti sõltumatud

järelevalvemehhanismid.

Raamlepingu IV osa sätestab kohustuse luua lepingupolte esindajatest koosnev

ühiskomitee eesmärgiga teha järelevalvet raamlepingu täitmise üle, lahendada poolte vahelisi

vaidlusi ja pakkuda juhiseid lepingu tõlgendamiseks ja rakendamiseks.

Raamlepingu V osa lõppsätted reguleerivad lepingu peatamise ja lõpetamise tingimusi,

samuti kehtivust ja jõustumist. Raamleping on tähtajatu. Lepingupool saab selle peatada või

lõpetada saates kirjaliku noodi diplomaatiliste kanalite kaudu. Raamlepingu peatumisel või

lõpetamisel peavad peatuma või lõppema ka selle alusel sõlmitud kahepoolsed lepingud. Kui

liikmesriigi staatus viisanõudest loobumise programmis muutub, on tal õigus raamlepinguga

5

ette nähtud teabevahetus peatada. Raamlepingu ajutise kohaldamise alustamisega on kiire,

arvestades USA seatud tingimust, et partnerluse nõuet tuleb rakendada 2026. aasta lõpus. Neid

asjaolusid arvesse võttes on komisjon teinud ettepaneku hakata raamlepingut ajutiselt

kohaldama niipea kui võimalik ja teha seda seni, kuni raamlepingu jõustumiseks vajalikud

lepinguosaliste sisemenetlused on lõpule viidud.

4. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUS

4.1. Õiguslik alus

Vastavalt EL toimimislepingu (ELTL)5 artikli 16 lõikele 2 kehtestavad Euroopa Parlament ja

nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt eeskirjad füüsiliste isikute kaitse kohta seoses

isikuandmete töötlemisega liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning liikmesriikides

liidu õiguse reguleerimisalasse kuuluva tegevuse puhul. Vastavalt ELTL artikkel 77 lõike 2

punktidele a ja b võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt

vastu meetmed, mis käsitlevad ühtset poliitikat viisade ja muude lühiajaliste elamislubade ja

välispiire ületavate isikute suhtes teostatavat kontrolli suhtes. Arvestades, et raamleping

sätestab andmevahetuse tingimused ja isikuandmete kaitse põhimõtted piiri- ja lühiajalise

viibimise menetluse kontekstis on Eesti hinnangul materiaalõiguslik alus raamlepingu

sõlmimiseks kohane.

Lepingule allakirjutamise lubamist käsitleva kavandatava otsuse menetlusõiguslik alus on

ELTL artikli 218 lõige 5.

4.2. Proportsionaalsus ja subsidiaarsus

Tulenevalt EL-i lepingu (ELL)6 artiklist 5 lõikest 3 võtab EL nendes valdkondades, mis ei kuulu

liidu ainupädevusse, kasutusele meetmeid ainult niisuguses ulatuses, mil liikmesriigid ei suuda

ise riigi, piirkonna või kohaliku tasandi puhul saavutada meetmega kavandatud eesmärke.

Isikuandmete töötlemist EL-is reguleerib liidu isikuandmete kaitse üldmäärus 2016/679

(edaspidi GDPR), välja arvatud juhul kui isikuandmete töötlemine toimub õiguskaitseasutuste

poolt. Viimasel juhul reguleerib isikuandmete töötlemist määrus 2016/680, mis käsitleb

füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude

tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste

täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist. GDPR artikli 46 lõike 2

punkt a reguleerib isikuandmete edastamist kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele

organisatsioonidele. See punkt sätestab, et asjakohase andmekaitse tagamiseks võib andmeid

edastada avaliku sektori asutuste või organite vahelise õiguslikult siduva ja täidetava

dokumendi (instrumendi) alusel. Kui õiguskaitseasutuste vahel toimuva andmevahetuse raames

on isikuandmete kaitse põhimõtted kokku lepitud EL-USA raamlepingus, siis piirikontrolli- ja

viisamenetluse kontekstis isikuandmete töötlemiseks ja edastamiseks sellist lepingut ei ole.

Tagamaks vajalikud meetmed isikuandmete kaitseks ei piisa ainult liikmesriikide tasandist,

5 Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon. 6 Euroopa Liidu lepingu konsolideeritud versioon.

6

vaid vajalik on raamlepinguga sätestada üldised ja GDPR-iga kooskõlas olevad põhimõtted,

millele liikmesriigid saavad tugineda kahepoolsete lepingute sõlmimisel.

Raamlepingus sätestatu on taotletavate õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks sobiv ja aitab

kaasa õiguspärase eesmärgi saavutamisele. Raamleping aitab tagada EL ühtse viisapoliitika

vastastikkuse põhimõtet ja loob isikuandmete kaitse raamistiku piiri- ja viisamenetluse

kontekstis. Raamleping on nende eesmärkide saavutamiseks möödapääsmatult vajalik ja on

vastavuses subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega.

5. MÕJUDE HINNANG

Raamlepingu allkirjastamine võimaldab Eestil alustada USA-ga läbirääkimisi kahepoolse

andmevahetuslepingu sõlmimiseks ja rakendamiseks. Raamlepingu mõjud saabuvad seega läbi

selle alusel sõlmitud kahepoolse lepingu.

5.1. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhtlusele

EL-USA raamleping sätestab põhimõtted ja alused andmevahetuseks USA pädeva asutusega,

mis võimaldab liikmesriigil sh Eestil kahepoolsetes lepingutes kokku lepitud andmevahetuse

kaudu ligipääsu USA Sisejulgeolekuministeeriumi andmebaasile ja seeläbi tuvastada välispiiril

ja viisamenetluses identiteedipettuseid ning ära hoida selliste isikute saabumist liikmesriiki, kes

võivad kujutada ohtu avalikule korrale või julgeolekule. 2008. aastal sõlmis Eesti USA-ga

kokkuleppe raskete kuritegudega võitlemise ja nende ennetamisel tehtava koostöö

tõhustamiseks.7 Koostöö viisa- ja piirimenetluses võimaldab veelgi tõhusamalt ära hoida

ebasoovitavate isikute Eestisse saabumist. Seega on raamlepingul ja selle alusel sõlmitavatel

kahepoolsetel lepingutel positiivne mõju julgeolekualase koostöö tugevdamisel USA-ga ning

rändega seotud ohtude ärahoidmisele.

Raamlepingu sõlmimine mõjutab läbi selle alusel sõlmitavate kahepoolsete lepingute

välissuhtlust. Kuna USA on seadnud viisavabadusprogrammis jätkuva osalemise tingimuseks

andmevahetuse rakendamise piiri- ja viisamenetluses, siis on EL-USA raamlepingu sõlmimine

oluline eeldus, et Eesti saaks asuda sõlmima selleks kahepoolset lepingut ning asuda seda

rakendama. Eesti osaleb USA viisavabadusprogrammis alates 2008. aastast. Eesti osalemine

viisavabadusprogrammis on olnud oluline tähis Eesti ja USA välispoliitilistes suhetes, mis

näitas Eesti lõimimist läänelikku julgeoleku- ja majandusruumi ning kinnitas riikidevahelist

sügavat usaldust. Eesti jätkuv osalemine viisavabadusprogrammis on üks tegureid, mis

kujundab Eesti rahvusvahelist mainet ning rahvusvahelisi suhteid.

5.2. Sotsiaalsed mõjud

Raamlepingu alusel sõlmitud kahepoolse lepingu rakendamine mõjutab Eesti kodanike

võimalust jätkuvalt viisavabalt reisida USA-sse. Täna saavad Eesti kodanikud reisida USA-sse

lühiajaliselt kuni 90ks päevaks ilma viisata kui neil on biomeetriline reisidokument ja nad on

eelnevalt saanud elektroonilise reisiloa (ESTA). Eesti Panga reisistatistika andmetel oli 2025.

7 Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vaheline raskete kuritegudega võitlemise ja nende

ennetamisel tehtava koostöö tõhustamise leping; https://www.riigiteataja.ee/et/akt/13064751.

7

aastal Eesti residentide (nii kodanikud kui ka elanikud) USA külastuste koguarv 22 563.8 Eesti

viisavabaduse programmist väljaarvamisel muutuks viisade taotlemise vajaduse tõttu reisimine

USA-sse Eesti kodanikele keerulisemaks ja kulukamaks.

Tagamaks ühetaolisuse ja vastastikkuse põhimõtte rakendamist isikuandmete töötlemisel ja

isikuandmete kaitseks vajalikud meetmed kooskõlas liidu isikuandmete kaitse üldmäärusega,

sätestab raamleping isikuandmete kaitse põhimõtted, piirab andmete töötlemis eesmärgi ja

edastamise tingimused partnerriigi ametiasutustele ja kolmandatele riikidele. Raamlepingus

sätestatud isikuandmete kaitse põhimõtted on järgimiseks nii liikmesriikidele kui ka USA-le

kahepoolsete rakenduslepingute sõlmimisel. Oluline on põhimõte, et automatiseeritud

andmevahetus võib toimuda vaid piiratud ulatuses turvalise andmevahetuskanali kaudu kui on

põhjendatud kahtlus, et teise lepingupoolega seost omav isik võib kujutada ohtu avalikule

korrale või julgeolekule. Täiendava informatsiooni edastamine saab toimuda vaid pädeva

asutuse töötaja otsusel. Raamleping ei ole iseenesest isikuandmete edastamise õiguslik alus.

Tegelik andmevahetus toimub liikmesriigi ja USA vastutava asutuse vahel sõlmitava

kahepoolse lepingu alusel. Seepärast on oluline kahepoolse lepingu ettevalmistamisel jälgida,

et kavandatav andmevahetus oleks eesmärgipärane ja proportsionaalne arvestades hõlmatavaid

andmekogusid, edastatavaid andmeid ja kohaldatavaid kaitsemeetmeid.

5.3. Mõju riigiasutuste korraldusele, infotehnoloogilisele arendustele ja avaliku sektori

kuludele

Raamlepingu allkirjastamise järgselt saab selle alusel alustada USA-ga kahepoolset suhtlust

viisavabaduse jätkumise tingimuseks seatud partnerluse rakendamise üle. Peamised partnerluse

kahepoolse rakendamisega seotud asutused on:

- Siseministeerium, kes vastutab raamlepingu alusel kahepoolse lepingu sõlmimise eest;

- Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA), kes vastutab viisamenetluste ja piirihalduse

eest;

- Välisministeerium, kes vastutab välislepingute menetlemise eest;

- Justiits- ja Digiministeerium, kes vastutab isikuandmete kaitse ja kriminaalõiguse

poliitika eest;

- Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (edaspidi EKEI), kes vastutab ekspertiisivaldkondade

andmekogude pidamise eest;

- Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK), kes vastutab IT-arenduste eest Justiits- ja

Digiministeeriumi haldusalas

- Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT), kes vastutab IT-

arenduste eest siseministeeriumi haldusalas.

Partnerluse rakendamiseks tuleb Eestil USA-ga sõlmida kahepoolne andmevahetusleping ja

arendada riiklikke andmebaase. Kahepoolse lepingu ettevalmistamisel on vajalik Justiits- ja

Digiministeeriumi ning Välisministeeriumi osalus ja panus. Arendada tuleb lahendus

turvaliseks isikuandmeid sisaldavate andmevahetussõnumite vahetamiseks. Tõenäoliselt tuleb

arendada nii PPA kui ka EKEI ja Justiits- ja Digiministeeriumi andmebaase. Täpsemat mõju

8 Eesti residentide välisreisid, Eesti Pank, https://statistika.eestipank.ee/et/p/1410/r/2832/2621.

8

riigiasutuste korraldusele, infotehnoloogilistele arendustele ja avaliku sektori kuludele on

võimalik hinnata pärast partnerluse rakendamiseks vajaliku kahepoolse andmevahetuse

tingimustes (andmete ulatus ja maht, logimine, infoturbemeetmed, intsidentidest teavitamine,

statistika kogumine jm) kokkuleppimist.

6. EESTI SEISUKOHT JA PÕHJENDUS

Eesti toetab Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise raamlepingu, mis käsitleb

piirimenetluste ja viisataotlustega seotud isikusamasuse kontrollimiseks ning tausta- ja

julgeolekukontrolliks vajalikku teabevahetust, allakirjutamist ja selle ajutist

kohaldamist.

Põhjendus: Eesti jaoks on oluline, et EL-USA raamleping on kahepoolsete lepingute sõlmimisel

liikmesriigile õiguslikuks raamiks ja toeks, sest lepingu tingimused on siduvad nii liikmesriigi

kui ka USA vastutavale asutusele. Raamleping tagab piisavad ühised kaitsemeetmed ja

fikseerib olulised põhimõtted nagu andmevahetuse vastastikkuse printsiip, automaatse

andmevahetuse minimaalsuse põhimõte, täiendavate andmete edastamine üksnes pädeva

asutuse töötaja hinnangul ja otsusel ning isikuandmete töötlemise piirangud partnerluse

rakendamisel.

Arvestades, et hoolimata läbirääkimistest EL raamistiku üle, ei ole USA teinud järeleandmisi

nõudest rakendada uus partnerlus 2026. aasta lõpuks ja asub selle rakendamist hindama

viisavabaduse programmi raames 2027. aastast, on oluline võimalikult kiire raamlepingu

sõlmimine ja kohaldumine, et Eesti saaks alustada läbirääkimistega kahepoolsete lepete üle ja

tegevustega partnerluse rakendamiseks. Tegelik partnerluse rakendamine ja andmevahetus

toimub liikmesriigi ja USA vastutava asutuse vahel sõlmitava kahepoolse lepingu alusel. USA

hindab viisavabastusprogrammis osalevaid riike iga kahe aasta tagant. Eesti viimane

hindamistsükkel algas 2025. aasta sügisel ja lõppes positiivse tulemusega 2026. aasta märtsis.

Uus hindamistsükkel algab seega eelduslikult 2027. aasta sügisel, milleks peab olema mitte

ainult sõlmitud kahepoolne leping, vaid ka tehtud arendused partnerluse rakendamiseks.

7. KOOSKÕLASTAMINE

Eesti seisukohtade väljatöötamisse kaasati Välisministeerium ja Justiits- ja Digiministeerium..

Arvamuse andis Justiits- ja Digiministeerium ning sellega arvestamine kajastub seletuskirja

lisas 1 – Kaasamistabel.

Seletuskirja lisa 1 - Kaasamistabel

Eesti seisukoht nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb EL-i ja USA vahelise piiri- ja viisamenetluste alase andmevahetuse

raamlepingut

Seletuskirja lisa 1 – Kaasamistabel

Nr Asutus Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine

1. Justiits- ja Digiministeerium,

kriminaalpoliitika osakond

Kuna lepingu tekst on juba valmis, siis on praeguses faasis

võimalik avaldada arvamust, kas olla raamlepingu poolt või

vastu. KPO hinnangul raamleping ei tekita Eesti jaoks hetkel

otseseid sisulisi probleeme, kuna konkreetne andmevahetus

hakkab sõltuma hilisematest kahepoolsetest lepingutest.

Saame aru, et tegemist on olulise lepinguga ning

vastuargumente seega ei esita.

Arvestatud seletuskirja koostamisel

ja seisukoha kujundamisel.

2. Justiits- ja Digiministeerium,

õiguspoliitika osakond,

andmekaitseõiguse talitus

JDM peab oluliseks säilitada andmevahetuse kaheastmeline

ülesehitus ning eristada automatiseeritud päringut täiendava

teabe edastamisest.

1. Automaatpäring. Automatiseeritud päringu tegemine

peab olema seotud konkreetse isiku võimaliku julgeoleku- või

avaliku korra riskiga. Päringus kasutatavad andmed ning

positiivse vaste korral automaatselt edastatav teave peavad

piirduma eesmärgi saavutamiseks vajalikuga.

2. Täiendav andmevahetus. Positiivne vaste ei tohiks

iseenesest kaasa tuua täiendava teabe edastamist. Sellele peab

eelnema inimhinnang, kas andmed viitavad raamlepingu

tähenduses tõsisele ja tegelikule ohule avalikule julgeolekule

või avalikule korrale. Täiendavalt edastatavate andmete

kategooriad ja kasutatavad andmekogud tuleb täpsustada

kahepoolses lepingus.

Arvestatud seletuskirja koostamisel

ja seisukoha kujundamisel.

1. Andmete edasise kasutamise selge piiritlemine

JDM peab keskseks küsimuseks artiklis 12 ette nähtud

andmete edasise töötlemise ulatust. Üksnes tingimus, et

edasine töötlemine ei tohi olla algse eesmärgiga vastuolus,

Kuna USA ja EL vahelised

läbirääkimised lepingu üle on

lõppenud, siis raamlepingu

kontekstis pole võimalik arvestada.

Seletuskirja lisa 1 - Kaasamistabel

koos ühilduvate eesmärkide mitteammendava loeteluga ei

pruugi tagada piisavat ettenähtavust. JDM peab vajalikuks

täpsustada, millistel eesmärkidel ja tingimustel võib saadud

andmeid edasi kasutada ning kuidas tagatakse iga sellise

kasutuse vajalikkus ja proportsionaalsus. Andmete teisese

kasutamise lubatavus ja piirid peavad olema isikule piisavalt

selged ja ettenähtavad.

Andmete töötlemise ulatust saab

käsitleda kahepoolse lepingu

ettevalmistamisel.

2. Eriliiki isikuandmete edastamise rangemad tingimused

JDM peab vajalikuks tugevdada artikli 9 lõikes 4 sätestatud

eriliiki isikuandmete edastamise tingimusi. Pelgalt nõue, et

andmed oleksid raamlepingu eesmärgi saavutamiseks „eriti

asjakohased“ („particularly relevant“), ei taga piisavalt ranget

edastamislävendit. JDM eelistab tingimust, et selliste andmete

edastamine peab olema rangelt vajalik („strictly necessary“).

Eriliiki isikuandmete edastamine peaks olema üldjuhul

keelatud ning erandina lubatav üksnes rangelt vajalikel

juhtudel ja piisavate kaitsemeetmetega. Artiklis 20 esitatud

võimalike kaitsemeetmete loetelu ei asenda kohustuslikke

miinimumnõudeid. JDM peab vajalikuks täpsustada, millised

kaitsemeetmed peavad olema alati tagatud ning millised

lisameetmed valitakse konkreetse juhtumi riskide alusel.

Kaitsemeetmete kohaldamine ei tohiks jääda üksnes

võimaluseks, mille kasutamine sõltub täielikult vastuvõtva

poole kaalutlusest.

Kuna USA ja EL vahelised

läbirääkimised lepingu teksti üle on

lõppenud, siis raamlepingu

kontekstis pole võimalik arvestada.

Eriliiki isikuandmete täpsemaid

kaitsemeetmeid saab käsitleda

kahepoolse lepingu

ettevalmistamisel.

3. USA-sisese edastamise piirid ja kontrollitavus

JDM peab vajalikuks täpsustada artiklis 13 ette nähtud

võimalust edastada andmeid teistele USA õiguskaitse-,

regulatiiv- või haldusasutustele. Raamlepingu III osa

kaitsemeetmete järgimise kõrval peab olema piisavalt selge,

Kuna USA ja EL vahelised

läbirääkimised lepingu teksti üle on

lõppenud, siis raamlepingu

kontekstis pole võimalik arvestada.

USA ja Eestisisest andmete

Seletuskirja lisa 1 - Kaasamistabel

millised asutused võivad andmeid saada ning millistel

eesmärkidel ja tingimustel neid kasutada.

Andmekaitsetagatised peavad hõlmama kogu andmete

hilisemat kasutamist USA avalikus sektoris, mitte üksnes

esmast edastamist Eesti asutuselt USA asutusele.

JDM peab vajalikuks selgitada, mil määral võimaldab

raamleping Eesti–USA kahepoolses lepingus piiritleda

andmete edasiste saajate ringi, kehtestada andmete edasisele

kasutamisele piiranguid ja kontrollida nende piirangute

tegelikku järgimist.

JDM toetab artikli 12 lõikes 4 ette nähtud võimalust seada

konkreetsel juhul täiendavaid tingimusi ja saada teavet

andmete hilisema kasutamise kohta. Samas vajab selgitamist,

kuidas suhestub üldiste, juhtumi asjaoludega sidumata

andmekaitsetingimuste keeld võimalusega leppida

kahepoolses lepingus kokku piisavates püsivates

kaitsemeetmetes.

edastamist saab käsitleda kahepoolse

lepingu ettevalmistamisel.

4. Kolmandatele riikidele edastamise nõusolekunõude

säilitamine

JDM toetab nõuet, mille kohaselt võib saadud andmeid

edastada kolmanda riigi avalikule asutusele või

rahvusvahelisele organisatsioonile üksnes andmed algselt

edastanud asutuse eelneval nõusolekul. Nõusoleku andmisel

tuleb muu hulgas arvestada kolmandas riigis tagatud

andmekaitsetasemega. JDM peab seda oluliseks

kaitsemehhanismiks, mis tuleb raamlepingus säilitada.

Arvestatud seisukohtade seletuskirja

koostamisel ja seisukoha

kujundamisel.

5. Säilitamistähtaegade kohaldumine edasisele kasutamisele

JDM võib pidada sobivaks artikli 19 lähenemist, mille kohaselt

nähakse konkreetsed säilitamistähtajad ette kahepoolsetes

Arvestatud seisukohtade seletuskirja

koostamisel ja seisukoha

kujundamisel.

Seletuskirja lisa 1 - Kaasamistabel

lepingutes ja neid vaadatakse vähemalt kord aastas üle, ilma et

raamleping ise kehtestaks ühtsed tähtajad. Samas peab olema

selge, kas ja kuidas kohalduvad Eesti–USA kahepoolses

lepingus kokku lepitud säilitamistähtajad ka andmete teisesele

kasutamisele ja teistele asutustele edastamisele. JDM peab

oluliseks, et edasine kasutamine ei võimaldaks kokkulepitud

säilitamispiirangutest mööda minna.

6. Andmesubjekti õiguste ja õiguskaitse praktiline tõhusus

JDM peab oluliseks, et raamlepinguga tagatud õigused oleksid

ELi isikutele USA-s ka sisuliselt tõhusad ja praktiliselt

kasutatavad. See puudutab õigust küsida juurdepääsu oma

andmetele, nõuda parandamist, kustutamist/blokeerimist jm

ning kasutada halduslikke ja kohtulikke õiguskaitsevahendeid.

JDM palub täpsustada, kuidas on nende õiguste tegelik

kasutamine tagatud olukorras, kus menetlused lähtuvad

õiguskaitset pakkuva riigi õigusest ning juurdepääsu võib

piirata muu hulgas julgeoleku, uurimise, õiguskaitseteabe või

teiste isikute õiguste kaitseks. Õiguste sätestamise kõrval peab

olema selge, millised võimalused on isikul piiranguid

vaidlustada ja oma õiguste rikkumise korral tõhusat kaitset

saada.

Kuna USA ja EL vahelised

läbirääkimised lepingu teksti üle on

lõppenud, siis raamlepingu

kontekstis pole võimalik arvestada.

Õiguskaitset saab täpsemalt käsitleda

kahepoolse lepingu

ettevalmistamisel.

7. Sõltumatu ja tõhusa järelevalve tagamine

JDM peab oluliseks, et artiklis 26 ette nähtud järelevalve oleks

mõlemal poolel tegelikult sõltumatu ja tõhus.

Institutsionaalselt ühesugune mudel ei ole iseenesest vajalik,

kuid USA eri järelevalveinstitutsioonide ülesannete jaotus

peab tagama andmetöötluse tervikliku kontrolli. JDM palub

selgitada, kuidas on inspectors general’i, chief privacy

officers’i, accountability offices’i ning privacy/civil liberties

bodies’i vahel jaotatud pädevus, kuidas on tagatud nende

sõltumatus ning kuidas välditakse järelevalvelünki

Kuna USA ja EL vahelised

läbirääkimised lepingu teksti üle on

lõppenud, siis raamlepingu

kontekstis pole võimalik arvestada.

Järelevalve spetsiifikat saab käsitleda

kahepoolse lepingu

ettevalmistamisel.

Seletuskirja lisa 1 - Kaasamistabel

8. Automatiseeritud riskihindamise ja otsustamise

kaitsemeetmed

JDM peab oluliseks selgelt piiritleda kriteeriumid, mille alusel

otsustatakse konkreetse isiku kohta automaatpäringu

tegemine. Trendianalüüsil, õiguskaitsejuhtumitel või

kriminaalteabel põhinevate riskihinnangute ja stsenaariumide

kasutamisel tuleb tagada päringute vajalikkus ja

proportsionaalsus ning artiklis 7 sätestatud põhjendamatu

diskrimineerimise keelu järgimine. Üldiste riskiprofiilide

kasutamisega peavad kaasnema piisavad

kontrollimehhanismid. Samuti peab JDM vajalikuks

täpsustada artiklis 21 lubatud erandeid üksnes

automatiseeritud töötlemisel põhinevate olulise negatiivse

mõjuga otsuste piirangust. Kui sellised otsused on poole

õiguse alusel lubatud, peab isiku võimalus taotleda inimese

sekkumist olema sisuline ja praktiliselt kasutatav.

Kuna USA ja EL vahelised

läbirääkimised lepingu teksti üle on

lõppenud, siis raamlepingu

kontekstis pole võimalik arvestada.

Automaatpäringu tegemise

kriteeriumeid saab käsitleda

kahepoolse lepingu

ettevalmistamisel.