Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja digiminister 11.11.2026


Kirjalik küsimus postkvant-krüptograafia riikliku teekaardi elluviimise kohta


Austatud justiits- ja digiminister


Justiits- ja Digiministeerium viis 2025. aastal läbi riigihanke „Postkvant-krüptograafia riiklik teekaart“ (viitenumber 292945), mille eesmärk oli koostada Eestis postkvant-krüptograafia kasutuselevõtu teekaart, ülemineku kontseptsioon ja tegevuskava. Riigihanke tulemusena sõlmiti 31. juulil 2025 Cybernetica AS-iga töövõtuleping nr 4-7/25-142-1 maksumusega 108 585 eurot. Lepingu täitmine toimus ajavahemikul 31.07.2025 kuni 31.03.2026. Töö tulemusena valmis postkvant-krüptograafia riiklik teekaart, mis avaldati 30. aprillil 2026.

Teekaardis on ette nähtud mitmed tegevused aastateks 2026–2035, sealhulgas riikliku koordineerimismudeli loomine, kõrge prioriteediga asutuste määratlemine, pilootprojektide käivitamine, koolituste korraldamine ning järkjärguline üleminek postkvant-krüptograafiale avalikus sektoris. Euroopa Liidu soovituste kohaselt peavad kõrge riskiga süsteemid olema postkvant-krüptograafiale üle viidud hiljemalt 2030. aastaks.

Lähtudes eeltoodust on mul Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 147 alusel Teile järgmised küsimused:

1. Millised postkvant-krüptograafia riiklikus teekaardis 2026. aastaks kavandatud tegevused on käesolevaks ajaks reaalselt ellu viidud, millised 2026. aastaks kavandatud tegevused on jätkuvalt elluviimisel ning millal on nende lõpetamine kavandatud?

2. Kas Eesti on määranud postkvant-krüptograafiale ülemineku riikliku koordinaatori? Kui jah, siis milline asutus või ametnik vastutab selle teekaardi rakendamise seire ja koordineerimise eest?

3. Kas on määratletud kõrge ja väga kõrge prioriteediga asutused ning kriitilise taristu valdajad, kelle suhtes teekaardi meetmeid esmajärjekorras rakendatakse? Kui jah, siis kui palju selliseid organisatsioone on määratletud?

4. Millised postkvant-krüptograafia pilootprojektid on riigisektoris käivitatud või lõpule viidud alates teekaardi valmimisest?

5. Milliseid koolitus-, teavitus- või teadlikkuse tõstmise tegevusi on riik 2026. aasta jooksul läbi viinud seoses postkvant-krüptograafiale üleminekuga?

6. Millised rahalised vahendid on ette nähtud 2027. aasta riigieelarves ning riigi eelarvestrateegias aastateks 2028-2030 postkvant-krüptograafiale üleminekuga seotud tegevuste rahastamiseks ning milliste meetmete elluviimiseks neid kasutatakse?

7. Kuidas hindate Eesti valmisolekut saavutada Euroopa Liidu eesmärk viia kõrge riskiga süsteemid postkvant-krüptograafiale üle hiljemalt 2030. aastaks?




Lugupidamisega,

Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja digiminister 11.11.2026


Kirjalik küsimus postkvant-krüptograafia riikliku teekaardi elluviimise kohta


Austatud justiits- ja digiminister


Justiits- ja Digiministeerium viis 2025. aastal läbi riigihanke „Postkvant-krüptograafia riiklik teekaart“ (viitenumber 292945), mille eesmärk oli koostada Eestis postkvant-krüptograafia kasutuselevõtu teekaart, ülemineku kontseptsioon ja tegevuskava. Riigihanke tulemusena sõlmiti 31. juulil 2025 Cybernetica AS-iga töövõtuleping nr 4-7/25-142-1 maksumusega 108 585 eurot. Lepingu täitmine toimus ajavahemikul 31.07.2025 kuni 31.03.2026. Töö tulemusena valmis postkvant-krüptograafia riiklik teekaart, mis avaldati 30. aprillil 2026.

Teekaardis on ette nähtud mitmed tegevused aastateks 2026–2035, sealhulgas riikliku koordineerimismudeli loomine, kõrge prioriteediga asutuste määratlemine, pilootprojektide käivitamine, koolituste korraldamine ning järkjärguline üleminek postkvant-krüptograafiale avalikus sektoris. Euroopa Liidu soovituste kohaselt peavad kõrge riskiga süsteemid olema postkvant-krüptograafiale üle viidud hiljemalt 2030. aastaks.

Lähtudes eeltoodust on mul Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 147 alusel Teile järgmised küsimused:

1. Millised postkvant-krüptograafia riiklikus teekaardis 2026. aastaks kavandatud tegevused on käesolevaks ajaks reaalselt ellu viidud, millised 2026. aastaks kavandatud tegevused on jätkuvalt elluviimisel ning millal on nende lõpetamine kavandatud?

2. Kas Eesti on määranud postkvant-krüptograafiale ülemineku riikliku koordinaatori? Kui jah, siis milline asutus või ametnik vastutab selle teekaardi rakendamise seire ja koordineerimise eest?

3. Kas on määratletud kõrge ja väga kõrge prioriteediga asutused ning kriitilise taristu valdajad, kelle suhtes teekaardi meetmeid esmajärjekorras rakendatakse? Kui jah, siis kui palju selliseid organisatsioone on määratletud?

4. Millised postkvant-krüptograafia pilootprojektid on riigisektoris käivitatud või lõpule viidud alates teekaardi valmimisest?

5. Milliseid koolitus-, teavitus- või teadlikkuse tõstmise tegevusi on riik 2026. aasta jooksul läbi viinud seoses postkvant-krüptograafiale üleminekuga?

6. Millised rahalised vahendid on ette nähtud 2027. aasta riigieelarves ning riigi eelarvestrateegias aastateks 2028-2030 postkvant-krüptograafiale üleminekuga seotud tegevuste rahastamiseks ning milliste meetmete elluviimiseks neid kasutatakse?

7. Kuidas hindate Eesti valmisolekut saavutada Euroopa Liidu eesmärk viia kõrge riskiga süsteemid postkvant-krüptograafiale üle hiljemalt 2030. aastaks?




Lugupidamisega,

Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja digiminister 11.11.2026


Kirjalik küsimus postkvant-krüptograafia riikliku teekaardi elluviimise kohta


Austatud justiits- ja digiminister


Justiits- ja Digiministeerium viis 2025. aastal läbi riigihanke „Postkvant-krüptograafia riiklik teekaart“ (viitenumber 292945), mille eesmärk oli koostada Eestis postkvant-krüptograafia kasutuselevõtu teekaart, ülemineku kontseptsioon ja tegevuskava. Riigihanke tulemusena sõlmiti 31. juulil 2025 Cybernetica AS-iga töövõtuleping nr 4-7/25-142-1 maksumusega 108 585 eurot. Lepingu täitmine toimus ajavahemikul 31.07.2025 kuni 31.03.2026. Töö tulemusena valmis postkvant-krüptograafia riiklik teekaart, mis avaldati 30. aprillil 2026.

Teekaardis on ette nähtud mitmed tegevused aastateks 2026–2035, sealhulgas riikliku koordineerimismudeli loomine, kõrge prioriteediga asutuste määratlemine, pilootprojektide käivitamine, koolituste korraldamine ning järkjärguline üleminek postkvant-krüptograafiale avalikus sektoris. Euroopa Liidu soovituste kohaselt peavad kõrge riskiga süsteemid olema postkvant-krüptograafiale üle viidud hiljemalt 2030. aastaks.

Lähtudes eeltoodust on mul Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 147 alusel Teile järgmised küsimused:

1. Millised postkvant-krüptograafia riiklikus teekaardis 2026. aastaks kavandatud tegevused on käesolevaks ajaks reaalselt ellu viidud, millised 2026. aastaks kavandatud tegevused on jätkuvalt elluviimisel ning millal on nende lõpetamine kavandatud?

2. Kas Eesti on määranud postkvant-krüptograafiale ülemineku riikliku koordinaatori? Kui jah, siis milline asutus või ametnik vastutab selle teekaardi rakendamise seire ja koordineerimise eest?

3. Kas on määratletud kõrge ja väga kõrge prioriteediga asutused ning kriitilise taristu valdajad, kelle suhtes teekaardi meetmeid esmajärjekorras rakendatakse? Kui jah, siis kui palju selliseid organisatsioone on määratletud?

4. Millised postkvant-krüptograafia pilootprojektid on riigisektoris käivitatud või lõpule viidud alates teekaardi valmimisest?

5. Milliseid koolitus-, teavitus- või teadlikkuse tõstmise tegevusi on riik 2026. aasta jooksul läbi viinud seoses postkvant-krüptograafiale üleminekuga?

6. Millised rahalised vahendid on ette nähtud 2027. aasta riigieelarves ning riigi eelarvestrateegias aastateks 2028-2030 postkvant-krüptograafiale üleminekuga seotud tegevuste rahastamiseks ning milliste meetmete elluviimiseks neid kasutatakse?

7. Kuidas hindate Eesti valmisolekut saavutada Euroopa Liidu eesmärk viia kõrge riskiga süsteemid postkvant-krüptograafiale üle hiljemalt 2030. aastaks?




Lugupidamisega,