Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi seaduse täiendamise seaduse eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
Eelnõuga täiendatakse Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) rahastamise regulatsiooni, nähes ette täiendava riigieelarvelise tegevustoetuse andmise KBFI seadusest tulenevate ülesannete järjepideva täitmise toetamiseks. Toetuse eraldamiseks sõlmib valdkonna eest vastutav minister KBFI-ga nelja-aastase halduslepingu, milles määratakse kindlaks toetuse suurus iga lepinguaasta kohta.
Eelnõu algatab Riigikogu kultuurikomisjon. Eelnõuga täiendatakse Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 12.07.2025, 15.
Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.
2. Seaduse eesmärk
KBFI on seaduse alusel avalikes huvides loodud avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle seaduses sätestatud ülesanded teenivad avalikke huve. KBFI seaduse §-s 3 sätestatud ülesanded hõlmavad alus- ja rakendusuuringuid, arendustegevust, teadlaste järelkasvu ettevalmistamist ning osalemist riigisiseses ja rahvusvahelises teadustöös. Nende ülesannete järjepidev täitmine eeldab vajaliku teaduspersonali ja taristu säilitamist ning selleks sobivat rahastamiskorraldust.
Kehtiva seaduse § 12 lõige 1 näeb ette KBFI rahastamise riigieelarvest ja muudest allikatest, kuid ei täpsusta, millisel õiguslikul alusel ja viisil saab KBFI-le eraldada riigieelarvest täiendavat toetust väljaspool teistes seadustes sätestatud rahastamismeetmeid.
Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus (TAIKS) reguleerib teadus- ja arendustegevuse rahastamist, sealhulgas § 23 alusel sihttoetuste andmist. Eelnõu eesmärk on luua KBFI eriseaduses selgesõnaline alus täiendava riigieelarvelise toetuse andmiseks lisaks TAIKSi alusel antavatele toetustele. Toetuse eraldamiseks nähakse ette nelja-aastase halduslepingu sõlmimine, milles määratakse kindlaks toetuse suurus iga lepinguaasta kohta ning selle kasutamise tingimused. Selline lahendus suurendab rahastamise prognoositavust ning toetab KBFI seadusest tulenevate ülesannete järjepidevat täitmist ja instituudi pikaajalist jätkusuutlikkust, muutmata teadus- ja arendustegevuse rahastamise üldist korda.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõuga täiendatakse KBFI seaduse § 12 lõikega 1¹, millega nähakse ette täiendava riigieelarvelise tegevustoetuse andmine KBFI seadusest tulenevate ülesannete järjepideva täitmise toetamiseks. Täiendav tegevustoetus lisandub teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse (TAIKS) alusel antavatele toetustele. Väljend „täiendav tegevustoetus“ eristab kavandatavat rahastamist TAIKSi alusel antavast asutuse teadus- ja arendustegevuse toetusest.
Erinevate teadus- ja arendusasutuste rahastamise korraldus sõltub muu hulgas nende õiguslikust seisundist. Kõrgkoolidele nähakse kõrgharidusseaduses ette tegevustoetus ning avalik-õiguslike ülikoolide ülesannete ja rahastamise kokkuleppimisel kasutatakse halduslepingut ja rahastamiskokkulepet. Riigi teadusasutuste rahastamine toimub riigiasutuste eelarvestamise raames. KBFI kui iseseisev avalik-õiguslik juriidiline isik ei kuulu nimetatud rahastamiskorralduste alla. Kavandatav muudatus võimaldab täpsustada KBFI rahastamist tema eriseaduses, arvestades instituudi õiguslikku seisundit ja seadusest tulenevaid ülesandeid.
Eelnõu kohaselt sõlmib valdkonna eest vastutav minister KBFI-ga nelja-aastase halduslepingu, milles määratakse kindlaks täiendava toetuse suurus iga lepinguaasta kohta, selle kasutamise eesmärgid ja tingimused ning aruandlus. Nelja-aastane lepinguperiood vastab riigi eelarvestrateegia nelja-aastasele planeerimisperioodile ning võimaldab KBFI-l kavandada oma ülesannete täitmist ja selleks vajalikke kulusid pikemaajaliselt.
Täiendava toetuse kavandamine toimub riigi eelarvestrateegia ja iga-aastase riigieelarve koostamise raames, arvestades kogu nelja-aastase lepinguperioodi rahastamisvajadust. Halduslepingus määratakse toetussummad kindlaks iga lepinguaasta kohta, järgides riigieelarve seaduses sätestatud mitmeaastaste rahaliste kohustuste võtmise nõudeid. Halduslepingus määratakse toetussummad kindlaks kogu lepinguperioodiks, mistõttu ei ole neid vaja igal aastal uuesti kokku leppida.
Võrdlusena näeb ka Riigikogu menetluses olev Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu 1041 SE ette avalik-õigusliku juriidilise isiku ülesannete rahastamise nelja-aastase raamlepingu alusel, milles määratakse toetussummad iga aasta kohta. Rahvusringhäälingu kavandatav rahastamismudel on ulatuslikum ning lähtub osaliselt Euroopa meediavabaduse nõuetest. KBFI puhul piirdutakse tema seadusest tulenevate ülesannete järjepidevaks täitmiseks vajaliku täiendava toetuse aluse ja lepingulise korralduse sätestamisega.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei kasutata uusi määratlemist vajavaid termineid. Väljendiga „täiendav toetus“ tähistatakse KBFI eriseaduse alusel antavat toetust, mis lisandub teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse alusel antavatele toetustele.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõuga ei võeta üle Euroopa Liidu õigusakte. Täiendava toetuse andmisel arvestatakse Euroopa Liidu riigiabiõiguse nõudeid. Teadusasutuse mittemajandustegevuse rahastamine ei kujuta endast Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses riigiabi, kui on tagatud, et toetusest ei rahastata majandustegevust. Kui KBFI tegeleb nii majandus- kui ka mittemajandustegevusega, tagatakse nende tegevuste kulude, rahastamise ja tulude eristatav arvestus, et vältida majandustegevuse ristsubsideerimist. Samade kulude rahastamisel mitmest allikast välditakse kulude tegelikku suurust ületavat rahastamist. Riigiabiõiguse nõudeid arvestatakse halduslepingu tingimuste kindlaksmääramisel.
6. Seaduse mõjud
Muudatus parandab KBFI rahastamise prognoositavust ning loob paremad eeldused instituudi seadusest tulenevate, avalikes huvides täidetavate teadusülesannete järjepidevaks ja kvaliteetseks täitmiseks. Mitmeaastane rahastamiskokkulepe võimaldab kavandada teaduspersonali, teadustaristu ja teadustegevuse kulusid pikemaajaliselt, toetades instituudi jätkusuutlikku toimimist.
Täiendava rahastamise korraldamine toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu ning hõlmab halduslepingu ettevalmistamist, sõlmimist ja selle täitmise jälgimist. Eelnõu ei muuda KBFI juhtimiskorraldust ega seadusest tulenevaid ülesandeid. Muudatuse täpsem rahaline mõju sõltub eraldatava toetuse suurusest.
7. Seaduse rakendamisega seotud tegevused, kulud ja tulud
Täiendavat toetust rahastatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest. Eelnõuga ei määrata kindlaks toetuse suurust, vaid nähakse ette selle eraldamise õiguslik alus ja lepinguline korraldus. Toetuse suurus määratakse nelja-aastases halduslepingus iga lepinguaasta kohta, arvestades KBFI seadusest tulenevate ülesannete täitmise rahastamisvajadust ja riigieelarvelisi võimalusi.
Täiendava toetuse kavandamine toimub riigi eelarvestrateegia ja iga-aastase riigieelarve koostamise raames. Mitmeaastase halduslepingu sõlmimisel järgitakse riigieelarve seaduses sätestatud rahaliste kohustuste võtmise nõudeid.
Eelnõu rakendamisega kaasneva kulu suurus ja selle katteallikas täpsustatakse eelarveplaneerimise käigus. Eelnõuga ei kavandata täiendavaid riigieelarvelisi tulusid.
8. Rakendusaktid
Eelnõu ei sisalda määrusandlikku volitust ega eelda uue rakendusmääruse kehtestamist. Toetuse kasutamise tingimused ja aruandlus lepitakse kokku halduslepingus seadusega lubatud ulatuses.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub üldkorras kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Eraldi jõustumistähtaja sätestamine ei ole vajalik, kuna halduslepingu ettevalmistamisel ja sõlmimisel saab arvestada riigieelarve planeerimise ajakava ning rahaliste kohustuste võtmise nõudeid.
________________________________________________________________
Algatab Riigikogu kultuurikomisjon 2026.a.
Liina Kersna
Kultuurikomisjoni esimees