Sotsiaaldemokraatliku Eralconna

RIIOIKOGU

Riigikogu kultuurikomisjon

tralctsioon

VOLITUS

26.10.2026

Sotsiaaldernokraatliku Erakonna fraktsioon maarab 26.1 0.2026.a. toimuval kultuurikornisj oni istungil komisjoni Iiikrne ivtadis Kallase asendusliikmeks Reili Ranna

iemets

Fraktsiooni esimees

RIIGIKOGU Lossi pLats Ia, T. +372 63L 6331 riigikotee

15165, lalIinn F. +372 631 6334

Riigikogu kultuurikomisjoni

istungi protokoll nr 175

Tallinn, Toompea ja videosild Esmaspäev, 26. oktoober 2026

Algus 11.10, lõpp 12.45

Juhataja: Liina Kersna (esimees)

Protokollija: Merje Noorlind (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vadim Belobrovtsev, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Reili Rand (Madis Kallas

asendusliige), Margit Sutrop, Kadri Tali

Komisjoni ametnikud: Carina Rikart (nõunik-sekretariaadijuhataja), Helena Pihlakas (nõunik)

Puudus: Helle-Moonika Helme

Kutsutud: Haridus- ja Teaduministeeriumi õigusnõunik Indrek Kilk (2. päevakorrapunkt);

Haridus- ja Teadusministeeriumi noortepoliitika osakonna juhataja Heili Griffith,

huvihariduse ja noorsootöö juht Tormi Kotkas (3. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre

Hanimäe, Züleyxa Izmailova algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning

kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (969 SE) esimese lugemise

ettevalmistamine

3. Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi

Valitsusele noorte huvitegevuse toetuse suurendamiseks“ eelnõu (945 OE) esimese lugemise

ettevalmistamine

4. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Riigikogu kultuurikomisjoni nädala (26.10.2026-01.11.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäev, 26.10.2026 kell 11.10

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre

Hanimäe, Züleyxa Izmailova algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning

kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (969 SE) esimese lugemise

ettevalmistamine

3. Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi

Valitsusele noorte huvitegevuse toetuse suurendamiseks" eelnõu (945 OE) esimese lugemise

ettevalmistamine

2

5. Info ja muud küsimused

Komisjoni istung teisipäev, 27.10.2026 kell 14.00

1. Vabariigi Valitsuse algatatud rahvaraamatukogu seaduse eelnõu (877 SE) teise lugemise

ettevalmistamine

2. Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi

Valitsusele taastada noorte koolispordi toetus" eelnõu (944 OE) esimese lugemise

ettevalmistamine

3. Isamaa fraktsiooni algatatud keeleseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (964

SE) esimese lugemise ettevalmistamine

4. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Vadim Belobrovtsev, Liina Kersna, Tõnis Lukas,

Reili Rand).

2. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige,

Andre Hanimäe, Züleyxa Izmailova algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning

kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (969 SE) esimese lugemise

ettevalmistamine

Liina Kersna avas päevakorrapunkti arutelu ning andis eelnõu tutvustamiseks sõna algatajate

esindajale.

Reili Rand tutvustas eelnõu, mille eesmärk on suurendada alates 2018. aastast muutumatuna

püsinud koolitoidutoetust ühelt eurolt kahele eurole. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses

(PGS) on küll antud Vabariigi Valitsusele volitus koolitoidutoetuse kehtestamiseks, kuid

puuduvad selleks vajalikud rakendusaktid. Vaatamata sellele, et kohalike omavalitsuste

finantsautonoomiat on suurendatud mitme toetuse tulumaksuarvestusse üleviimisega, peaks

riik koolitoidu puhul looma eeldused laste võimalikult võrdseks kohtlemiseks kõigis Eesti

piirkondades ning tasuta koolitoidu pakkumiseks. Tervise Arengu Instituudi maakondlikke

erinevusi käsitlev koolitoidu uuring on välja toonud, et koolitoiduga rahulolu ja laste söömise

mõjutajaid on erinevaid, nt toitlustamisnõuded, kokkade olemasolu või toitlustuskorraldus,

kuid üldise järeldusena on rahastus jäänud tervisliku ja täisväärtusliku koolitoidu

pakkumiseks ning muutustega kohanemiseks ebapiisavaks. Esitatud eelnõus ei ole esitatud

konkreetseid katteallikaid, kuna toetuse suurendamist ja selle rahastamist on võimalik

käsitleda käimasoleva riigieelarve menetluse raames.

Indrek Kilk tutvustas Vabariigi Valitsuse seisukohta.

I. Kilk selgitas, et Vabariigi Valitsuse hinnangul ei ole PGS-i ning kutseõppeasutuse seaduse

muutmine koolilõunatoetuse suurendamiseks sobiv viis. Rahaliste katteallikate olemasolul

tuleks vastavad kulud kavandada iga-aastases riigieelarves. Koolilõunatoetuse suurus on

kehtestatud Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. aasta määruses nr 16.

Esitatud eelnõu §-s 1 antakse valitsusele volitus kehtestada koolilõunatoetus õpilase kohta,

kuid samal ajal piiratakse seda volitust seaduses sätestatava kindla alammääraga. Valitsuse

hinnangul on selline lahendus vastuoluline ega vasta kõnealustes seadustes teiste

hariduskulude toetuste puhul kasutatud regulatsioonile. Lisaks juhtis I. Kilk tähelepanu, et

eelnõus on toetuse summa ette nähtud ööpäeva, mitte õppepäeva kohta, kuigi koolilõunat

pakutakse õppepäevadel. Selline sõnastus võimaldaks arvestada toetust ka nädalavahetuste

3

eest ega vastaks eelnõu eesmärgile.

Reili Rand sõnas, eteelnõus kasutatud sõna „ööpäevas“ on varasemast eelnõust üle kandunud

eksimus, mida saab menetluse käigus parandada. Eelnõu algatajate eesmärk ei ole maksta

toetust nädalavahetuste eest.

R. Rand lisas, et koolitoidutoetuse puhul on algatajad lähtunud sotsiaaltoetuste, mitte

haridusvaldkonna toetuste reguleerimise praktikast. Näiteks on peretoetuste konkreetsed

määrad sätestatud seaduses. Koolitoidutoetuse määra seaduses sätestamise eesmärk on tagada

laste ühtne kohtlemine kõigis Eesti piirkondades.

Vadim Belobrovtsev sõnas, et Eesti Keskerakonna fraktsioon toetab eelnõu. Fraktsioon tegi

2022. aasta septembris ettepaneku suurendada koolitoidutoetust pooleteise euroni ning on ka

järgnevatel aastatel esitanud ettepanekuid tõsta toetus ühelt eurolt kahele eurole. V.

Belobrovtsev lisas, et kaheksa aastaga on ühe euro ostujõud vähenenud ning senise toetusega

on koolitoidu pakkumine muutunud keeruliseks. Käimasolev riigieelarve menetlus annab

võimaluse kavandada toetuse suurendamiseks vajalikud vahendid ning näidata, et riik peab

laste toitumist oluliseks.

Liina Kersna küsis, kas koolilõunatoetuse kehtestamiseks vajalikud rakendusaktid on puudu.

Indrek Kilk vastas, et PGS § 42 lõike 4 kohaselt kehtestab koolilõunatoetuse suuruse õpilase

kohta ja toetuse jaotamise korra Vabariigi Valitsus. Toetuse määr on kehtestatud Vabariigi

Valitsuse 6. veebruari 2015. aasta määruses nr 16 ehk toetusfondi määruses.. I. Kilgi sõnul ei

ole tegemist rakendusakti puudumisega, vaid sellega, et Riigi Teatajas puudub seadusesätte

juures viide vastavale määrusele, mistõttu ei ole määrust selle sätte juurest võimalik avada.

Liina Kersna viitas eelnõu materjalides esitatud Statistikaameti andmetele, mille kohaselt

elas 2024. aastal 4,6% lastest absoluutses ja 16,2% suhtelises vaesuses. L. Kersna rõhutas, et

abi tuleks tagada eelkõige vaesuses elavatele lastele, vajaduse korral lisaks koolilõunale ka

hommikusöögi pakkumiseks.

L. Kersna küsis, kas kõigile lastele koolitoidutoetuse suurendamise asemel oleks võimalik

toetust suunata sihitumalt, et abi jõuaks kindlasti seda vajavate lasteni. Käesoleva muudatuse

lisakulu on 32 miljonit eurot, kuid kõige suurem mure on just vaesuses elavate lastega. L.

Kersna palus selgitada, kuidas näevad algatajad riigi, kohaliku omavalitsuse, koolipidaja ja

lapsevanemate rolli koolitoidu rahastamisel, märkides, et riigipoolne toetus ei ole olnud

mõeldud kõigi kulude katmiseks.

Reili Rand vastas, et koolitoit on laste baasvajadus, mille tagamine toetab nende osalemist

õppetöös ja õppimisele keskendumist. Kõigile lastele tuleks luua ühtne alus, mida saab

täiendada sihitud abimeetmetega. R. Rand viitas eri riikides tehtud uuringutele vaesuses ja

vaesusriskis laste toetamise kohta ning lubas esitada täpsed viited täiskogu ettekandes. Üksnes

vajaduspõhise koolitoidutoetuse rakendamine on keeruline, sest sissetulekupiiri kehtestamine

ei kajasta alati perede tegelikke toimetulekuerinevusi. R. Rand nõustus, et riik ei pea tagama

koolitoidu rahastamist üksi ning rõhutas kohalike omavalitsuste jätkuvat panust. Väiksemates

koolides on mastaabiefekti puudumise tõttu kulud õpilase kohta suuremad ning omavalitsused

panustavad juba märkimisväärselt haridusvõrgu ja koolitoidu rahastamisse. Kohalike tootjate

eelistamine ja kohaliku majanduse toetamine peaks jääma omavalitsuste valikuks. Laste

võimalus saada tervislikku ja täisväärtuslikku koolitoitu ei tohiks aga sõltuda üksnes

omavalitsuse rahalistest võimalustest.

Liina Kersna sõnas, et üldise koolitoidutoetuse suurendamise korral toetaks riik ka nende

laste koolitoitu, kelle pered ei ole vaesusriskis ning kelle vanematel on võimalik toitlustamisse

4

panustada. L. Kersna lisas, et haridusasutustes (sh lasteaedades) on mahetoidu pakkumiseks

eraldi toetus. Näiteks Võrus on mahetoidu pakkumisele üle mindud praktiliselt kogu

maakonnas. Koolitoidu kvaliteet on riigi, kohalike omavalitsuste ja osades koolides ka

lapsevanemate ühise panuse tulemus.

Kadri Tali tunnustas Eesti koolitoidu kvaliteeti, tuues esile riigi ja kohalike omavalitsuste

ühise panuse. K. Tali kritiseeris eelnõu katteallikate puudumist ja korduvat sõnastusviga

„ööpäevas“, pidades selliste ettepanekute esitamist pingelise riigieelarve tingimustes

populistlikuks ja vastutustundetuks. Ühine eesmärk peaks olema vajaduspõhise abi suunamine

seda vajavatele lastele ja väikestele koolidele.

Reili Rand sõnas, et vabandas juba eelnõu sõnastusvea pärast ning ei nõustunud koolitoidu

rahastamise probleemi pisendamisega. Eelnõu esitati pärast uute koolitoidunõuete

rakendamist. Nii toitlustajate, ekspertide ja kui ka ministeeriumide aruteludes rõhutati

vajadust suurendada nõuete täitmiseks ka rahalisi vahendeid.

R. Rand lisas, et riigieelarve muudatusettepanekuid saab esitada 4. novembrini ning eelnõu

algatajad kavatsevad nende raames pakkuda lahendusi koos katteallikatega. Riigieelarveliste

toetus- ja muude rahastamisotsuste üksikasjalik reguleerimine PGS-is ei ole vajalik.

Liina Kersna küsis, kas koolilõunatoetuse tõstmiseks ühelt eurolt kahele eurole on vaja

muuta seadust või saab seda teha riigieelarve muudatusega, milles on ette nähtud vajalikud

vahendid ja katteallikad.

Indrek Kilk vastas, et ei oska täpselt kommenteerida, kuidas koolilõunatoetuse summa on

iga-aastastes riigieelarvetes kajastatud. Toetuse konkreetne määr on kehtestatud vaid

Vabariigi Valitsuse toetusfondi määruses.

I. Kilk kinnitas, et koolilõunatoetuse suurendamiseks ei ole vaja seadust muuta. Toetusfondi

määruses on toetuse suuruseks sätestatud 175 eurot õpilase kohta õppeaastas, mitte summa

päeva kohta. Tema selgituse kohaselt tähendab see ühe euro suurust toetust õppepäeva kohta,

sest PGS-is on ette nähtud 175 õppepäeva.

Reili Rand sõnul on eelnõu algatajate tahe, et konkreetne fikseeritud summa õpilase kohta

oleks seadusega reguleeritud.

Tõnis Lukas küsis, miks on valitsus vastu koolilõunatoetuse määra sätestamisele seaduses,

kuigi alushariduse seaduse muudatusega sätestatakse riikliku toetuse kohalikele

omavalitsustele jaotamise alused seaduse tasandil. Valitsus põhjendas alushariduse seaduse

muutmist vajadusega sätestada toetuse jagamise põhimõtted seaduses, et nende alusel saaks

kehtestada valitsuse määruse. T. Lukas küsis, mille poolest need kaks lähenemist erinevad.

Indrek Kilk vastas, et ei ole alushariduse seaduse eelnõu ettevalmistamises osalenud ega saa

seetõttu kahe lähenemise erinevust üksikasjalikult põhjendada. I. Kilk selgitas, et koolilõuna

toetuse kohta hinnangu andmisel lähtus ta muudetavates seadustes seni kasutatud praktikast.

Toetuse andmise põhimõtete ja määruse andmiseks vajaliku volitusnormi seaduses

sätestamine erineb konkreetse toetussumma seaduses nimetamisest. Koolilõunatoetuse puhul

soovitakse eelnõuga tuua seaduse tasandile konkreetne summa, muutmata muus osas kehtivat

regulatsiooni.

Liina Kersna nõustus, et kui riik kehtestab koolitoidule senisest kulukamad nõuded, peaks

sellega kaasnema ka toetuse suurenemine. Kuigi soola ja suhkru koguse vähendamine võib

kulusid vähendada, võivad muud nõuded neid suurendada.

L. Kersna küsis, kas töörühmades on hinnatud uute koolitoidunõuete rakendamisega

5

kaasnevat lisarahavajadust ning kas selle kohta on tehtud arvutusi.

Reili Rand vastas, et uute koolitoidunõuete rakendamisega kaasneva lisarahavajaduse kohta

ei ole ühtset summat. Ta selgitas, et määrus jätab köökidele ja kokkadele valikutes

paindlikkuse, mistõttu oleks konkreetse summa nimetamine meelevaldne.

Liina Kersna tegi ettepaneku määrata juhtivkomisjoni esindajaks komisjoni esimees, võtta

eelnõu täiskogu päevakorda 11. novembril ning eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.

Otsustati:

2.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 11.11.2026 (konsensus: Vadim

Belobrovtsev, Liina Kersna, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Reili Rand, Margit Sutrop, Kadri Tali).

2.2. Teha ettepanek eelnõu tagasi lükata (poolt 4: Liina Kersna, Signe Kivi, Margit Sutrop,

Kadri Tali; vastu 2: Vadim Belobrovtsev, Reili Rand; erapooletuid 1: Tõnis Lukas).

2.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Liina Kersna (konsensus: Vadim Belobrovtsev, Liina

Kersna, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Reili Rand, Margit Sutrop, Kadri Tali).

3. Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine

Vabariigi Valitsusele noorte huvitegevuse toetuse suurendamiseks“ eelnõu (945 OE)

esimese lugemise ettevalmistamine

Liina Kersna avas päevakorrapunkti arutelu ning andis eelnõu tutvustamiseks sõna eelnõu

esitajate poolsele esindajale.

Vadim Belobrovtsev tutvustas eelnõu, millega tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanek

suurendada kohalikele omavalitsustele antavat noorte huvitegevuse toetust. Riiklikku toetust

hakati eraldama 2017. aastal ning aastatel 2018-2021 jäi selle maht 14-15 miljoni euro vahele.

2022. aastal kavandati toetuse vähendamist 7 miljoni euroni, kuid vastuseisu järel eraldati 10

miljonit eurot. 2025. aastal vähendati toetust veel ning selle praegune maht on 9,2 miljonit

eurot.

V. Belobrovtsev lisas, et toetuse vähenemine ning kaupade ja teenuste, sealhulgas

huvihariduse kallinemine, piiravad omavalitsuste võimalusi pakkuda lastele ja noortele

huviharidust. Toetuse suurendamine on igati põhjendatud ning eelnõuga kutsutakse valitsust

üles taastama aastatel 2018-2021 kehtinud rahastamise tase.

Liina Kersna küsis, millal soovitakse noorte huvitegevuse toetust suurendada ning kas seda

kavandatakse järgmise aasta riigieelarves.

Vadim Belobrovtsev vastas, et toetust tuleks suurendada esimesel võimalusel, eelistatult

järgmise aasta riigieelarves.

Liina Kersna sõnas, et järgmise aasta riigieelarve on Riigikogule juba üle antud ning ees

seisavad Riigikogu valimised. Praegusel valitsusel oleks keeruline täita toetuse suurendamise

ülesannet. L. Kersna pidas otstarbekamaks esitada riigieelarve muudatusettepanek ning küsis,

kas eelnõu esitaja nõustub selle lähenemisega.

Vadim Belobrovtsev sõnas, et soovi korral ontoetuse suurendamine võimalik. V.

Belobrovtsev kinnitas, et järgmise aasta riigieelarvesse kavatsetakse esitada vastav

muudatusettepanek.

Liina Kersna selgitas, et tegi haridus- ja teadusministrina 2022. aastal otsuse vähendada

huvitegevuse toetust selleks, et tõsta õpetajate palku ning säilitada vähemalt senine suhe riigi

keskmise palgaga. Kuna valitsus eraldas lisavahendeid vaid 3% palgatõusuks, tuli ülejäänud

6

raha leida haridusvaldkonna seest. Otsuse tegemisel lähtuti riigi ja kohalike omavalitsuste

ülesannete jaotusest. L. Kersna märkis, et haridusvaldkonnas raha ümberjagamine on alati

keeruline, kuid toonane olukord oli kriitiline. Eesti Keskerakond kuulus samuti sel ajal

koalitsiooni.

Kadri Tali arvamuse kohaselt peaks omavalitsuste kaudu huviharidusse suunatav 200

miljonit jõudma lasteni senisest vahetumalt. K. Tali pooldab koostöös Haridus- ja

Teadusministeeriumiga (HTM) Islandi mudelil põhineva huvihariduskonto või vautšeri

väljatöötamist, mille puhul raha liiguks lapsega kaasa ka üle omavalitsuste piiride.

K. Tali lisas, et vastavas seaduses ei ole sätestatud omavalitsuste kohustust tagada igale

lapsele huvihariduses osalemise võimalus ning kõik omavalitsused ei suuda pakkuda lapse

huvidele ja võimetele vastavaid tegevusi. Näiteks 550 euro suurust toetust saaks kasutada

huvihariduskonto või vautšeri kaudu kümne kuu jooksul, suvekuud välja arvatud, ning üksnes

tegevuses osalemise korral. K. Tali hinnangul võimaldaks selline lahendus lastel proovida

erinevaid huvialasid ning aitaks tagada raha sihipärase jõudmise lasteni.

Reili Ranna sõnul on erinevaderakonnad esitanud oma nägemuse huvihariduskontost või

-kaardist ning ministeerium on Islandi näitel lahendust ette valmistanud. Kontopõhine

lahendus aga ei taga iga lapse ligipääsu huviharidusele, kui riik ja kohalikud omavalitsused

samal ajal valdkonna rahastamist vähendavad. R. Ranna hinnangul on riigi ja omavalitsuste

jätkuv panus hädavajalik, et huvihariduse võimalused oleksid olemas ka hajaasustuses ja

kaugemates piirkondades.

Heili Griffith selgitas, et HTM peab oluliseks noorte huvihariduses ja huvitegevuses

osalemist ning otsib võimalusi parandada selle kättesaadavust. Huvihariduse ja huvitegevuse

täiendava toetuse omavalitsuste tulubaasi viimise eelnõu ettevalmistamine hetkel seisab.

HTM on arutanud ministriga toetuse senisel kujul säilitamist, kuni uue noortevaldkonna

seaduse valmimiseni. Seaduse väljatöötamiskavatsus on ministri allkirja saanud ning läheb

avalikule kooskõlastamisele. Uue seadusega oleks võimalik täpsustada riigi ja omavalitsuste

kohustusi. Omavalitsustele lisaülesannete andmiseks aga puuduvad praegu vajalikud

lisavahendid.

HTM näeb Islandi eeskujul kontopõhises rahastamises võimalikku arengusuunda, kuid selle

rakendamine eeldab kokkulepet riigi ja omavalitsuste panuse ning rahastustingimuste kohta.

HTM arvestuse kohaselt nõuaks noortele 550 euro suuruse toetuse võimaldamine 106 miljonit

eurot, samal ajal kui omavalitsused panustavad valdkonda juba üle 200 miljoni euro. HTM on

tellinud omavalitsuste huvihariduse rahastusmudelite ja vajaduste analüüsi. Paljud

omavalitsused on kontopõhisest lahendusest huvitatud, kuid platvormi väljatöötamine ja

süsteemi kasutuselevõtt vajavad rahastust ning võimalikku riigipoolset lisapanust. Oleme

mõelnud ka Stebbyga ühendust võtta, et arutada, millised võimalused on noortele sellise

lahenduse väljatöötamiseks.

Lisaks on HTM teinud ettepaneku töötada loodus- ja täppisteaduste valdkonna huvihariduse

edendamiseks välja riigi, omavalitsuste ja erasektori ühisel panusel põhinev rahastusmudel.

Kadri Tali sõnul tuleks lähtuda kümnest kuust ja 7–12-aastastest, st 160 000 noorest.

Huvihariduskonto rakendamine ei tohiks takerduda omavalitsuste vähese valmisoleku taha.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas on väljendanud soovi selle lahendusega edasi

liikuda. Toetus peaks võimaldama lapsel ise aktiivselt huvihariduses osaleda ning olema

kasutatav ka teises omavalitsuses vastavalt lapse huvidele. Lapsele sobivate võimaluste

7

tagamine üle omavalitsuspiiride aitaks peredel jätkata elamist ja säilitada elukoha

registreeringu oma senises omavalitsuses, mistõttu peaks selliste võimaluste loomine olema

ka omavalitsuste huvides.

Tormi Kotkas sõnas, et 106 miljoni euro suuruse rahavajaduse prognoosimisel lähtuti

7–19-aastastest noortest, mistõttu võis erinev arusaam sihtrühmast põhjustada lahknevuse

arvutustes.

Margit Sutrop küsis, kas huvihariduse rahastamisest ning kättesaadavusest puudub praegu

terviklik ülevaade ning selle koostamist alles alustatakse.

Tormi Kotkas sõnul puudub ka Eesti Linnade ja Valdade Liidul omavalitsuste huvihariduse

ja huvitegevuse rahastusmudelitest terviklik ülevaade. HTM poolt tellitud käimasolev uuring

kaardistab omavalitsuste rahastusmudelid ning valmisoleku rakendada Islandi mudelit.

Uuringu ja omavalitsustega tehtava koostöö kaudu soovitakse ühtlasi suurendada teadlikkust

Islandi lahendusest kui võimalusest parandada huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavust.

Margit Sutrop sõnul on huvihariduse rahastamise muutmiseks esmalt vaja terviklikku

ülevaadet senisest korraldusest. M. Sutrop juhtis tähelepanu huvirühmade liitude murele, et

toetuse omavalitsuste tulubaasi viimise korral ei pruugi raha enam huviharidusse jõuda ning

vajalik oleks tagada toetuse sihtotstarbeline kasutamine.

M. Sutropi sõnul võiks ühekordse HTM uuringu asemel rakendada pidevat seiret ja

avalikustada omavalitsuste rahastamisandmed, et peredel oleks võimalik võrrelda

huvihariduse võimalusi.

Üldhariduskoolid ei ole alati valmis huvihariduses tehtud tööd arvestama, kuigi formaal- ja

mitteformaalõppe lõimimine aitaks piiratud ressursse paremini kasutada ning vähendada

õpilaste koormust ja koolistressi. M. Sutrop küsis, milliseid meetmeid pakub HTM

üldhariduse ja huvihariduse koostöö parandamiseks ning formaal- ja mitteformaalõppe

vaheliste takistuste kõrvaldamiseks.

Tormi Kotkas vastas, et 2025. aastal muudeti põhikooli- ja gümnaasiumiseadust ning

mitteformaalõppe arvestamine muutus üldhariduskoolidele kohustuslikuks, olles varem

vabatahtlik. Koolid vastutavad riiklikus õppekavas ette nähtud õpitulemuste saavutamise eest,

mistõttu on formaal- ja mitteformaalõppe lõimimine keerukas protsess, millele ei ole üht

lihtsat lahendust.

T. Kotkas pidas oluliseks koolijuhtide teadlikkuse suurendamist ning omavalitsuste

koordineerivat rolli koolide ja koolivälise õppe pakkujate koostöö korraldamisel.

Ministeerium toetab omavalitsusi ühiste arutelude ja kirjalike koostöökokkulepete sõlmimise

soodustamiseks. Koos Haridus- ja Noorteametiga (HARNO) viiakse ellu lõimimist toetavaid

tegevusi. T. Kotkas väljendas lootust, et edaspidi arvestatakse ka informaalset õpet. Kuigi

lõimimise rakendamine on alles algusjärgus ja esineb raskusi, on juba ka positiivseid

tulemusi.

Liina Kersna küsis, millist toetust antakse kohalikele omavalitsustele formaal- ja

mitteformaalõppe lõimimise rakendamiseks.

Tormi Kotkas vastas, et toetus on mõeldud kõigile kohalikele omavalitsustele formaal- ja

mitteformaalõppe lõimimise rakendustegevusteks ning selle suurus sõltub omavalitsuses

tegutsevate üldhariduskoolide arvust. Toetusega soodustatakse haridusasutuste vaheliste

koostöökokkulepete sõlmimist, koostöövõrgustiku loomist ja selle koostöömudeli

väljatöötamist. Mitteformaalõppe arvestamise kord peaks kajastuma ka koolide õppekavades.

Heili Griffith lisas, et uus noortevaldkonna seadus peaks ajakohastama valdkonna toimimist

8

ning toetama ka formaal- ja mitteformaalõppe lõimimist. Huvihariduse õpetajate arvamuse

kohaselt suurendaks kvalifikatsiooninõuete kehtestamine koolide usaldust koolivälise õppe

vastu. Samuti võiks kontopõhine rahastamine hõlbustada huvihariduses osalemise arvestamist

kooliõppes, kui selle kaudu rahastatavad tegevused vastaksid kindlatele kvaliteedinõuetele.

Reili Ranna arvamuse kohaselt peaks riik Islandi mudelil põhineva huvihariduskonto või

-kaardi välja töötama keskselt ning pakkuma seda kohalikele omavalitsustele. Ühtne lahendus

võimaldaks kehtestada kvaliteedinõuded, parandada ligipääsu ning arvestada laste liikumisega

üle omavalitsuspiiride, vältides süsteemi killustumist. Samas, kontopõhine rahastamine üksi ei

lahenda huvihariduse ja huvitegevuse pakkumise probleeme. R. Rand pidas vajalikuks

sätestada noorsootöö seaduses riigi ja omavalitsuste vastutus ning kompenseerida vähemalt

senised rahastuskärped, arvestades vahepealset hinnatõusu.

Kadri Tali sõnas, et on huvihariduskonto väljatöötamisega tegelenud ligikaudu aasta ning

saanud ministrilt kinnituse, et lahenduse kaardistamine ja ettevalmistamine on töös. Vajalik on

tagada huvihariduseks eraldatud raha sihtotstarbeline kasutamine ja läbipaistev arvestus.

Süsteem peab hõlmama ka erateenusepakkujaid ja võimaldama osalemist üle

omavalitsuspiiride. K. Tali küsis, kas huvihariduskonto rakendamist saaks alustada

pilootprojektina ühes omavalitsuses ja hinnata selle mõju või tuleb enne lõpetada üleriigiline

kaardistus ning valmistada lahendus ette kõigile omavalitsustele.

Heili Griffith vastas, et huvihariduskonto ja seda toetava platvormi arendamine eeldab

rahalisi vahendeid, mida noortevaldkonnas praegu ei ole. Edasiliikumiseks tuleks, kas leida

lisarahastus või suunata vahendeid ümber teiste tegevuste arvelt. H. Griffith kinnitas, et

omavalitsuste rahastusmudelite kaardistus on ministriga kooskõlastatud ning ministeerium on

motiveeritud kontopõhise lahendusega edasi liikuma ka uue noortevaldkonna seaduse

ettevalmistamise raames. Noortevaldkonnale on taotletud lisarahastust kuni 6 miljonit eurot.

Raha kasutamise eesmärgid on ministriga kooskõlastatud, kuid raha eraldamine ei ole veel

kindel. HTM valmisolekust üksi ei piisa ning lahenduse elluviimiseks on vaja rahastust.

Kadri Tali küsis, kas leidub omavalitsusi, kes oleksid valmis koostöös ministeeriumiga

kaardistama huvihariduskonto rakendamise võimalused ning alustama selle katsetamist

pilootprojektina, arvestades, et omavalitsustele huvihariduseks eraldatavad summad on teada.

Heili Griffith vastas, et HTM-is on arutatud võimalust kasutada senist 9,2 miljoni euro

suurust huvihariduse ja huvitegevuse toetust kontopõhise lahenduse rakendamiseks. Samal

ajal on koalitsioonileppe alusel ette valmistatud eelnõu, toetuse viimiseks koos teiste

toetustega omavalitsuste tulubaasi. Sellisel juhul ei ole raha enam sihtotstarbeline ning

omavalitsused saaksid ise otsustada selle kasutamise üle. Tulubaasi viimise põhjendusena on

esile toodud riikliku toetuse suhteliselt väikest mahtu võrreldes omavalitsuste enam kui 200

miljoni euro suuruse panusega valdkonda. Huvihariduse valdkonna esindajad on seevastu

pidanud oluliseks toetuse sihtotstarbe säilitamist, kartes raha suunamist muudeks

omavalitsuse kuludeks.

Kadri Tali küsis, kuidas saaks koostöös omavalitsustega korraldada huvihariduse rahastamise

ümber nii, et raha liiguks lapse kaudu tema valitud õppesse, mitte otse teenusepakkujale. Ta

palus selgitada, kas pilootprojektiga saaks alustada huviharidusse juba suunatava 200 miljoni

euro kasutamist ümber korraldades ja sellele mõningaid lisavahendeid kaasates, selle asemel

et rahastada uut süsteemi täielikult lisarahast.

Heili Griffith vastas, et noorsootöö ja huvihariduse korraldamine on praegu kohalike

9

omavalitsuste vastutusel ning nad otsustavad ise, milliseid võimalusi ja kuidas kohalikul

tasandil pakutakse. Omavalitsuste raha kasutamisele riiklike nõuete seadmine eeldaks

valdkonna seaduse muutmist. Uue seaduseelnõu ettevalmistamisel tuleb arutada, kas ja

millises ulatuses saab riik omavalitsustele nende vahendite kasutamist ette kirjutada.

Liina Kersna arvamuse kohaselt ei tohiks huvihariduse toetust viia kohalike omavalitsuste

tulubaasi enne uue valdkondliku seaduse jõustumist ning riigi ja omavalitsuste rollide selgeks

rääkimist. Selline lähenemine on üldjoontes kokku lepitud ning seetõttu on toetuse tulubaasi

viimine seni peatunud.

Signe Kivi toetas mõtet, et uuringute ja arutelude kõrval tuleb kiiremini jõuda praktiliste

tulemusteni. Oluline on tagada igale lapsele mitmekesised huvihariduse võimalused, eelkõige

hajaasustusega ja äärepiirkondades, kus nende korraldamine on keerulisem kui linnades. S.

Kivi rõhutas omavalitsuste koostöö vajadust ning leidis, et lisaraha taotlemise kõrval on

veelgi olulisemad huvihariduse sisu ja hea korraldus. Ta avaldas soovi, et lahenduste

elluviimisega liigutaks kiiremini edasi.

Liina Kersna tunnustas Eesti muusikakoolide võrgustikku ja õppe kvaliteeti, märkides, et ka

väiksemates kohtades pakuvad kvalifitseeritud õpetajad individuaalõpet ning

professionaalseks muusikaõppeks ettevalmistust. L. Kersna tõi esile ka spordikoolide rohkuse

ja sporditaristu hea taseme.

Huvihariduse olukorra hindamisel tuleks arvestada olemasolevate tugevustega ning

täpsustada, milles seisnevad lahendamist vajavad probleemid. Näiteks Arenguseire Keskuse

huvihariduse raporti arutelul ei osatud vastata küsimusele, kui ulatuslik on Eesti huvihariduse

kättesaadavuse probleem võrreldes näiteks Soome, Rootsi ja Taaniga.

L. Kersna rõhutas, et huvihariduse kättesaadavus on äärmiselt oluline, kuid meetmete

kavandamiseks tuleb täpsemalt välja selgitada, kus ligipääsuprobleemid tegelikult esinevad ja

kui suured need on. L. Kersna juhtis tähelepanu laste erinevatele osalemisvõimalustele. Osa

lapsi käib nädalas neljas-viies huviringis. Samal ajal kui teistel ei pruugi olla võimalik üheski

huviringis osaleda. See viitab hariduslikule ebavõrdsusele ning riik peaks aitama neid

erinevusi tasandada, et huviharidus oleks kättesaadav ka seni osalemisvõimaluseta lastele.

Signe Kivi meenutas varasemat pikapäevarühmade korraldust, kus lapsed olid pärast tunde

hoitud, said õpiabi ning võimaluse osaleda huviringides, kas kooli juures või mujal. Ta tegi

ettepaneku kaaluda selle kogemuse ajakohastamist.

Liina Kersna vastas, et sarnaseid lahendusi rakendatakse Eestis ka praegu kogupäevakooli

vormis, kus huviharidus ning formaal- ja mitteformaalõpe on lõimitud koolipäeva sisse.

Reili Rand sõnas, et omavalitsuste aastane panus valdkonda on sõltuvalt arvestuse ulatusest

ligikaudu 160–200 miljonit eurot ning riik eraldab omavalitsustele huvihariduse toetuseks

veidi üle 9 miljoni euro. R. Rand küsis, kas riikliku toetuse omavalitsuste tulubaasi viimise

edasilükkamine kuni seadusemuudatuseni tähendab toetuse maksmise jätkumist senisel kujul,

mitte selle peatamist uuest aastast.

Liina Kersna vastas, et 9,2 miljoni euro suurust huvihariduse toetust ei tuleks viia kohalike

omavalitsuste tulubaasi enne uue noorsootöö- ja huvihariduse seaduse jõustumist. Seni võiks

toetuse maksmine jätkuda senise süsteemi alusel.

Reili Rand pidas otstarbekaks katsetada uut pearahapõhist huvihariduse rahastamissüsteemi

võimaluse korral lisavahenditega, mitte niigi piiratud olemasolevat rahastust ümber suunates.

10

R. Rand küsis, kas jätkuvalt on kavas kaasata süsteemi käivitamiseks Euroopa raha ning

milline on selle plaani praegune seis.

Heili Griffith vastas, et pearahapõhise huvihariduse rahastamissüsteemi käivitamine Euroopa

raha abil ei ole praegu enam kavandamisel. Alles on jäänud 6 miljonit eurot, mis on

planeeritud kõige haavatavamate noorte toetamiseks ja õppimiskohustuse täitmise toetamiseks

mobiilse noorsootöö ning koolide ja noorsootöö koostöö kaudu. Eesmärk on jõuda koolist

väljalangemise ohus või juba välja langenud noorteni, samuti nendeni, kes koolis ei käi,

kodust välja ei tule või kellel on vaimse tervise mured.

Margit Sutropi sõnul tuleksuute andmete kogumise kõrval kasutada sihipärasemalt

olemasolevaid andmeid. Ka Eesti inimarengu aruande arutelul kõlas tähelepanek andmete

vähese kasutamise kohta. M. Sutrop eristas huvihariduse kättesaadavuses kaht liiki takistusi.

Esiteks, piirkondlikku tegevuste ja valikuvõimaluste nappust, eelkõige hajaasustuses. Teiseks,

osalemise hinda ja perede rahaliste võimaluste, teadlikkuse või lapse huviharidusse suunamise

huvi vähesusega seotud takistusi. Viimased võivad tema hinnangul piirata osalemist ka

Tallinnas ja Tartus, kus võimalusi on palju. Enne lahendusmeetmete valimist on oluline selgelt

määratleda probleemid ja nende ulatus.

M. Sutrop küsis, kas on olemas selge ülevaade huvihariduse piirkondliku kättesaadavuse ning

osalemise hinna, perede võimaluste ja teadlikkusega seotud probleemide ulatusest ning

milliste meetmetega tuleks neid erinevaid takistusi lahendada.

Liina Kersna sõnul oli huvihariduse toetuseks eraldatud 14 miljoni euro eesmärk

mitmekesistada huvitegevuse võimalusi eelkõige hajaasustuspiirkondades ja soodustada uute

huviringide loomist. 2022. aasta kärpe ajaks oli see eesmärk saavutatud ning tegevuste valik

eri piirkondades laienenud. Arenguseire Keskuse analüüs tõi esile, et tegelikult on just nimelt

ebavõrdsuse küsimus olulisem, mistõttu tuleks tegevuste pakkumise kõrval pöörata rohkem

tähelepanu laste tegelikele osalemisvõimalustele ja neid piiravate takistuste vähendamisele.

Tormi Kotkas selgitas, et riigi tasandil on olemas üldised andmed omavalitsuste spordi-,

noorsootöö- ja huvihariduskulude kohta, kuid puudub üksikasjalik ülevaade nende kulude

kujunemisest ning kasutatavatest rahastusmudelitest. Detailsete andmete kogumisel tuleb

arvestada ka omavalitsuste õigusega oma eelarve üle otsustada. Rahastusmudelitest ülevaate

saamiseks on vaja uut uuringut, mis käsitleb ka toetuste jagamise korraldust ja elanike

teavitamist. Osalemist võib takistada mitte toetuse puudumine, vaid see, et pered ei leia

toetuse kohta infot.

T. Kotkas tõi Islandi mudelil põhineva kontopõhise rahastamise eelisena esile võimaluse luua

kõigile noortele ühtne alus huvihariduses ja huvitegevuses osalemiseks, säilitades perede

väärikuse ning vähendades abi küsimisega kaasnevat ebamugavust. Kontol olevaid vahendeid

saaks kasutada tegevuses osalemise eest tasumiseks ning väiksemate majanduslike

võimalustega perede puhul täiendada muude toetustega, et katta ka kallimate huvialade

kulusid. T. Kotkas nõustus, et perede teadlikkus on erinev, kuid riigi toetatud konto aitaks

ühtlustada osalemisvõimalusi.

Kadri Tali hinnangul ei ole tänane mure see, et huvihariduses ei ole raha, vaid see, et raha ei

jõua lasteni. K. Tali tõi näiteks oma kogemuse Neeme külas, kus ta alustas 2011. aastal

lasteaias eelkooliealiste laste muusikaõpet. Tema sõnul läks 15 osalenud lapsest kuus hiljem

muusikakooli ning huvi muusika vastu on säilinud ka noorte täiskasvanutena. K. Tali viitas

Kultuuriministeeriumi spordi koolidesse viimise projektidele ning leidis, et sarnast lähenemist

võiks kasutada ka muusika, teatri ja kunsti tutvustamisel. K. Tali tegi ettepaneku lahendusega

11

edasi liikuda ja luua lastele konto, mis annaks neile võimaluse valida. Esmalt tuleks lastele

võimalus luua ning küll seejärel tekib ka treenereid, professionaalseid muusikuid ja

kunstnikke, kes lastega töötama hakkavad, ilma et selleks peaks tingimata olema juba

huviring loodud.

Liina Kersna leidis, et huvihariduskonto rakendamise mõju tuleb esmalt katsetada ja

mudeldada, sest omavalitsused kasutavad praegust ligikaudu 200 miljoni euro suurust

rahastust muu hulgas muusikakoolide hoonete ülalpidamiseks ja õpetajate palkadeks.

Kontopõhise rahastamise korral jõuaks osa rahast laste kaudu tagasi samadesse koolidesse,

kuid mitmes huviringis osalemisel jaguneks see eri teenusepakkujate vahel. L. Kersna

hinnangul eeldab muudatus seaduslikku alust ning selgemat ülevaadet omavalitsuste

olukorrast ja valmisolekust uut mudelit rakendada.

L. Kersna pidas vajalikuks jätta huvihariduse toetus omavalitsuste tulubaasi viidavate toetuste

hulgast välja kuni uue valdkondliku seaduse vastuvõtmiseni, mistõttu ei tuleks seda

muudatust teha Riigikogu praeguse koosseisu ajal. Teiste toetuste tulubaasi viimist pidas L.

Kersna vastuvõetavaks.

L. Kersna avaldas lootust, et Islandi mudeli arendamisega liigutakse edasi ning formaal- ja

mitteformaalõppe lõimimist hakatakse ministeeriumi toel senisest rohkem kasutama,

märkides, et selle rakendamine on alles esimeses aastas.

L. Kersna teavitas komisjoni, et õigus- ja analüüsiosakonna hinnangul on eelnõu Riigikogu

otsusena vastuvõtmiseks nõutav Riigikogu koosseisu häälteenamus.

L. Kersna tegi ettepaneku määrata juhtivkomisjoni esindajaks Kadri Tali, teha ettepanek võtta

eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 11.11.2026.

Otsustati:

3.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 11.11.2026

(konsensus: Vadim Belobrovtsev, Liina Kersna, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Reili Rand, Margit

Sutrop, Kadri Tali).

3.2. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Kadri Tali (konsensus: Vadim Belobrovtsev, Liina

Kersna, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Reili Rand, Margit Sutrop, Kadri Tali).

4. Info ja muud küsimused

4.1 Kultuuriministrit nõustav Muinsuskaitse Nõukogu soovib 10. novembril kell 13.00-14.00

Komandandi majas (Toompea 1) tutvustada valminud valdkondlikku visiooni.

Kohtumise eesmärk on tutvustada nõukogu nägemust sellest, kuidas tagada Eesti

kultuuripärandi säilimine ja aktiivne kasutamine ning tugevdada pärandivaldkonna rolli

riiklikes otsustusprotsessides.

Otsustati:

4.1.1. Toetada ürituse toimumist Riigikogu poolse partnerina (konsensus: Vadim

Belobrovtsev, Liina Kersna, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Reili Rand, Margit Sutrop, Kadri Tali).

12

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Kersna

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Merje Noorlind

protokollija

Riigikogu kultuurikomisjoni

istungi protokoll nr 175

Tallinn, Toompea ja videosild Esmaspäev, 26. oktoober 2026

Algus 11.10, lõpp 12.45

Juhataja: Liina Kersna (esimees)

Protokollija: Merje Noorlind (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vadim Belobrovtsev, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Reili Rand (Madis Kallas

asendusliige), Margit Sutrop, Kadri Tali

Komisjoni ametnikud: Carina Rikart (nõunik-sekretariaadijuhataja), Helena Pihlakas (nõunik)

Puudus: Helle-Moonika Helme

Kutsutud: Haridus- ja Teaduministeeriumi õigusnõunik Indrek Kilk (2. päevakorrapunkt);

Haridus- ja Teadusministeeriumi noortepoliitika osakonna juhataja Heili Griffith,

huvihariduse ja noorsootöö juht Tormi Kotkas (3. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre

Hanimäe, Züleyxa Izmailova algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning

kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (969 SE) esimese lugemise

ettevalmistamine

3. Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi

Valitsusele noorte huvitegevuse toetuse suurendamiseks“ eelnõu (945 OE) esimese lugemise

ettevalmistamine

4. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Riigikogu kultuurikomisjoni nädala (26.10.2026-01.11.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäev, 26.10.2026 kell 11.10

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre

Hanimäe, Züleyxa Izmailova algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning

kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (969 SE) esimese lugemise

ettevalmistamine

3. Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi

Valitsusele noorte huvitegevuse toetuse suurendamiseks" eelnõu (945 OE) esimese lugemise

ettevalmistamine

2

5. Info ja muud küsimused

Komisjoni istung teisipäev, 27.10.2026 kell 14.00

1. Vabariigi Valitsuse algatatud rahvaraamatukogu seaduse eelnõu (877 SE) teise lugemise

ettevalmistamine

2. Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi

Valitsusele taastada noorte koolispordi toetus" eelnõu (944 OE) esimese lugemise

ettevalmistamine

3. Isamaa fraktsiooni algatatud keeleseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (964

SE) esimese lugemise ettevalmistamine

4. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Vadim Belobrovtsev, Liina Kersna, Tõnis Lukas,

Reili Rand).

2. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige,

Andre Hanimäe, Züleyxa Izmailova algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning

kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (969 SE) esimese lugemise

ettevalmistamine

Liina Kersna avas päevakorrapunkti arutelu ning andis eelnõu tutvustamiseks sõna algatajate

esindajale.

Reili Rand tutvustas eelnõu, mille eesmärk on suurendada alates 2018. aastast muutumatuna

püsinud koolitoidutoetust ühelt eurolt kahele eurole. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses

(PGS) on küll antud Vabariigi Valitsusele volitus koolitoidutoetuse kehtestamiseks, kuid

puuduvad selleks vajalikud rakendusaktid. Vaatamata sellele, et kohalike omavalitsuste

finantsautonoomiat on suurendatud mitme toetuse tulumaksuarvestusse üleviimisega, peaks

riik koolitoidu puhul looma eeldused laste võimalikult võrdseks kohtlemiseks kõigis Eesti

piirkondades ning tasuta koolitoidu pakkumiseks. Tervise Arengu Instituudi maakondlikke

erinevusi käsitlev koolitoidu uuring on välja toonud, et koolitoiduga rahulolu ja laste söömise

mõjutajaid on erinevaid, nt toitlustamisnõuded, kokkade olemasolu või toitlustuskorraldus,

kuid üldise järeldusena on rahastus jäänud tervisliku ja täisväärtusliku koolitoidu

pakkumiseks ning muutustega kohanemiseks ebapiisavaks. Esitatud eelnõus ei ole esitatud

konkreetseid katteallikaid, kuna toetuse suurendamist ja selle rahastamist on võimalik

käsitleda käimasoleva riigieelarve menetluse raames.

Indrek Kilk tutvustas Vabariigi Valitsuse seisukohta.

I. Kilk selgitas, et Vabariigi Valitsuse hinnangul ei ole PGS-i ning kutseõppeasutuse seaduse

muutmine koolilõunatoetuse suurendamiseks sobiv viis. Rahaliste katteallikate olemasolul

tuleks vastavad kulud kavandada iga-aastases riigieelarves. Koolilõunatoetuse suurus on

kehtestatud Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. aasta määruses nr 16.

Esitatud eelnõu §-s 1 antakse valitsusele volitus kehtestada koolilõunatoetus õpilase kohta,

kuid samal ajal piiratakse seda volitust seaduses sätestatava kindla alammääraga. Valitsuse

hinnangul on selline lahendus vastuoluline ega vasta kõnealustes seadustes teiste

hariduskulude toetuste puhul kasutatud regulatsioonile. Lisaks juhtis I. Kilk tähelepanu, et

eelnõus on toetuse summa ette nähtud ööpäeva, mitte õppepäeva kohta, kuigi koolilõunat

pakutakse õppepäevadel. Selline sõnastus võimaldaks arvestada toetust ka nädalavahetuste

3

eest ega vastaks eelnõu eesmärgile.

Reili Rand sõnas, eteelnõus kasutatud sõna „ööpäevas“ on varasemast eelnõust üle kandunud

eksimus, mida saab menetluse käigus parandada. Eelnõu algatajate eesmärk ei ole maksta

toetust nädalavahetuste eest.

R. Rand lisas, et koolitoidutoetuse puhul on algatajad lähtunud sotsiaaltoetuste, mitte

haridusvaldkonna toetuste reguleerimise praktikast. Näiteks on peretoetuste konkreetsed

määrad sätestatud seaduses. Koolitoidutoetuse määra seaduses sätestamise eesmärk on tagada

laste ühtne kohtlemine kõigis Eesti piirkondades.

Vadim Belobrovtsev sõnas, et Eesti Keskerakonna fraktsioon toetab eelnõu. Fraktsioon tegi

2022. aasta septembris ettepaneku suurendada koolitoidutoetust pooleteise euroni ning on ka

järgnevatel aastatel esitanud ettepanekuid tõsta toetus ühelt eurolt kahele eurole. V.

Belobrovtsev lisas, et kaheksa aastaga on ühe euro ostujõud vähenenud ning senise toetusega

on koolitoidu pakkumine muutunud keeruliseks. Käimasolev riigieelarve menetlus annab

võimaluse kavandada toetuse suurendamiseks vajalikud vahendid ning näidata, et riik peab

laste toitumist oluliseks.

Liina Kersna küsis, kas koolilõunatoetuse kehtestamiseks vajalikud rakendusaktid on puudu.

Indrek Kilk vastas, et PGS § 42 lõike 4 kohaselt kehtestab koolilõunatoetuse suuruse õpilase

kohta ja toetuse jaotamise korra Vabariigi Valitsus. Toetuse määr on kehtestatud Vabariigi

Valitsuse 6. veebruari 2015. aasta määruses nr 16 ehk toetusfondi määruses.. I. Kilgi sõnul ei

ole tegemist rakendusakti puudumisega, vaid sellega, et Riigi Teatajas puudub seadusesätte

juures viide vastavale määrusele, mistõttu ei ole määrust selle sätte juurest võimalik avada.

Liina Kersna viitas eelnõu materjalides esitatud Statistikaameti andmetele, mille kohaselt

elas 2024. aastal 4,6% lastest absoluutses ja 16,2% suhtelises vaesuses. L. Kersna rõhutas, et

abi tuleks tagada eelkõige vaesuses elavatele lastele, vajaduse korral lisaks koolilõunale ka

hommikusöögi pakkumiseks.

L. Kersna küsis, kas kõigile lastele koolitoidutoetuse suurendamise asemel oleks võimalik

toetust suunata sihitumalt, et abi jõuaks kindlasti seda vajavate lasteni. Käesoleva muudatuse

lisakulu on 32 miljonit eurot, kuid kõige suurem mure on just vaesuses elavate lastega. L.

Kersna palus selgitada, kuidas näevad algatajad riigi, kohaliku omavalitsuse, koolipidaja ja

lapsevanemate rolli koolitoidu rahastamisel, märkides, et riigipoolne toetus ei ole olnud

mõeldud kõigi kulude katmiseks.

Reili Rand vastas, et koolitoit on laste baasvajadus, mille tagamine toetab nende osalemist

õppetöös ja õppimisele keskendumist. Kõigile lastele tuleks luua ühtne alus, mida saab

täiendada sihitud abimeetmetega. R. Rand viitas eri riikides tehtud uuringutele vaesuses ja

vaesusriskis laste toetamise kohta ning lubas esitada täpsed viited täiskogu ettekandes. Üksnes

vajaduspõhise koolitoidutoetuse rakendamine on keeruline, sest sissetulekupiiri kehtestamine

ei kajasta alati perede tegelikke toimetulekuerinevusi. R. Rand nõustus, et riik ei pea tagama

koolitoidu rahastamist üksi ning rõhutas kohalike omavalitsuste jätkuvat panust. Väiksemates

koolides on mastaabiefekti puudumise tõttu kulud õpilase kohta suuremad ning omavalitsused

panustavad juba märkimisväärselt haridusvõrgu ja koolitoidu rahastamisse. Kohalike tootjate

eelistamine ja kohaliku majanduse toetamine peaks jääma omavalitsuste valikuks. Laste

võimalus saada tervislikku ja täisväärtuslikku koolitoitu ei tohiks aga sõltuda üksnes

omavalitsuse rahalistest võimalustest.

Liina Kersna sõnas, et üldise koolitoidutoetuse suurendamise korral toetaks riik ka nende

laste koolitoitu, kelle pered ei ole vaesusriskis ning kelle vanematel on võimalik toitlustamisse

4

panustada. L. Kersna lisas, et haridusasutustes (sh lasteaedades) on mahetoidu pakkumiseks

eraldi toetus. Näiteks Võrus on mahetoidu pakkumisele üle mindud praktiliselt kogu

maakonnas. Koolitoidu kvaliteet on riigi, kohalike omavalitsuste ja osades koolides ka

lapsevanemate ühise panuse tulemus.

Kadri Tali tunnustas Eesti koolitoidu kvaliteeti, tuues esile riigi ja kohalike omavalitsuste

ühise panuse. K. Tali kritiseeris eelnõu katteallikate puudumist ja korduvat sõnastusviga

„ööpäevas“, pidades selliste ettepanekute esitamist pingelise riigieelarve tingimustes

populistlikuks ja vastutustundetuks. Ühine eesmärk peaks olema vajaduspõhise abi suunamine

seda vajavatele lastele ja väikestele koolidele.

Reili Rand sõnas, et vabandas juba eelnõu sõnastusvea pärast ning ei nõustunud koolitoidu

rahastamise probleemi pisendamisega. Eelnõu esitati pärast uute koolitoidunõuete

rakendamist. Nii toitlustajate, ekspertide ja kui ka ministeeriumide aruteludes rõhutati

vajadust suurendada nõuete täitmiseks ka rahalisi vahendeid.

R. Rand lisas, et riigieelarve muudatusettepanekuid saab esitada 4. novembrini ning eelnõu

algatajad kavatsevad nende raames pakkuda lahendusi koos katteallikatega. Riigieelarveliste

toetus- ja muude rahastamisotsuste üksikasjalik reguleerimine PGS-is ei ole vajalik.

Liina Kersna küsis, kas koolilõunatoetuse tõstmiseks ühelt eurolt kahele eurole on vaja

muuta seadust või saab seda teha riigieelarve muudatusega, milles on ette nähtud vajalikud

vahendid ja katteallikad.

Indrek Kilk vastas, et ei oska täpselt kommenteerida, kuidas koolilõunatoetuse summa on

iga-aastastes riigieelarvetes kajastatud. Toetuse konkreetne määr on kehtestatud vaid

Vabariigi Valitsuse toetusfondi määruses.

I. Kilk kinnitas, et koolilõunatoetuse suurendamiseks ei ole vaja seadust muuta. Toetusfondi

määruses on toetuse suuruseks sätestatud 175 eurot õpilase kohta õppeaastas, mitte summa

päeva kohta. Tema selgituse kohaselt tähendab see ühe euro suurust toetust õppepäeva kohta,

sest PGS-is on ette nähtud 175 õppepäeva.

Reili Rand sõnul on eelnõu algatajate tahe, et konkreetne fikseeritud summa õpilase kohta

oleks seadusega reguleeritud.

Tõnis Lukas küsis, miks on valitsus vastu koolilõunatoetuse määra sätestamisele seaduses,

kuigi alushariduse seaduse muudatusega sätestatakse riikliku toetuse kohalikele

omavalitsustele jaotamise alused seaduse tasandil. Valitsus põhjendas alushariduse seaduse

muutmist vajadusega sätestada toetuse jagamise põhimõtted seaduses, et nende alusel saaks

kehtestada valitsuse määruse. T. Lukas küsis, mille poolest need kaks lähenemist erinevad.

Indrek Kilk vastas, et ei ole alushariduse seaduse eelnõu ettevalmistamises osalenud ega saa

seetõttu kahe lähenemise erinevust üksikasjalikult põhjendada. I. Kilk selgitas, et koolilõuna

toetuse kohta hinnangu andmisel lähtus ta muudetavates seadustes seni kasutatud praktikast.

Toetuse andmise põhimõtete ja määruse andmiseks vajaliku volitusnormi seaduses

sätestamine erineb konkreetse toetussumma seaduses nimetamisest. Koolilõunatoetuse puhul

soovitakse eelnõuga tuua seaduse tasandile konkreetne summa, muutmata muus osas kehtivat

regulatsiooni.

Liina Kersna nõustus, et kui riik kehtestab koolitoidule senisest kulukamad nõuded, peaks

sellega kaasnema ka toetuse suurenemine. Kuigi soola ja suhkru koguse vähendamine võib

kulusid vähendada, võivad muud nõuded neid suurendada.

L. Kersna küsis, kas töörühmades on hinnatud uute koolitoidunõuete rakendamisega

5

kaasnevat lisarahavajadust ning kas selle kohta on tehtud arvutusi.

Reili Rand vastas, et uute koolitoidunõuete rakendamisega kaasneva lisarahavajaduse kohta

ei ole ühtset summat. Ta selgitas, et määrus jätab köökidele ja kokkadele valikutes

paindlikkuse, mistõttu oleks konkreetse summa nimetamine meelevaldne.

Liina Kersna tegi ettepaneku määrata juhtivkomisjoni esindajaks komisjoni esimees, võtta

eelnõu täiskogu päevakorda 11. novembril ning eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.

Otsustati:

2.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 11.11.2026 (konsensus: Vadim

Belobrovtsev, Liina Kersna, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Reili Rand, Margit Sutrop, Kadri Tali).

2.2. Teha ettepanek eelnõu tagasi lükata (poolt 4: Liina Kersna, Signe Kivi, Margit Sutrop,

Kadri Tali; vastu 2: Vadim Belobrovtsev, Reili Rand; erapooletuid 1: Tõnis Lukas).

2.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Liina Kersna (konsensus: Vadim Belobrovtsev, Liina

Kersna, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Reili Rand, Margit Sutrop, Kadri Tali).

3. Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine

Vabariigi Valitsusele noorte huvitegevuse toetuse suurendamiseks“ eelnõu (945 OE)

esimese lugemise ettevalmistamine

Liina Kersna avas päevakorrapunkti arutelu ning andis eelnõu tutvustamiseks sõna eelnõu

esitajate poolsele esindajale.

Vadim Belobrovtsev tutvustas eelnõu, millega tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanek

suurendada kohalikele omavalitsustele antavat noorte huvitegevuse toetust. Riiklikku toetust

hakati eraldama 2017. aastal ning aastatel 2018-2021 jäi selle maht 14-15 miljoni euro vahele.

2022. aastal kavandati toetuse vähendamist 7 miljoni euroni, kuid vastuseisu järel eraldati 10

miljonit eurot. 2025. aastal vähendati toetust veel ning selle praegune maht on 9,2 miljonit

eurot.

V. Belobrovtsev lisas, et toetuse vähenemine ning kaupade ja teenuste, sealhulgas

huvihariduse kallinemine, piiravad omavalitsuste võimalusi pakkuda lastele ja noortele

huviharidust. Toetuse suurendamine on igati põhjendatud ning eelnõuga kutsutakse valitsust

üles taastama aastatel 2018-2021 kehtinud rahastamise tase.

Liina Kersna küsis, millal soovitakse noorte huvitegevuse toetust suurendada ning kas seda

kavandatakse järgmise aasta riigieelarves.

Vadim Belobrovtsev vastas, et toetust tuleks suurendada esimesel võimalusel, eelistatult

järgmise aasta riigieelarves.

Liina Kersna sõnas, et järgmise aasta riigieelarve on Riigikogule juba üle antud ning ees

seisavad Riigikogu valimised. Praegusel valitsusel oleks keeruline täita toetuse suurendamise

ülesannet. L. Kersna pidas otstarbekamaks esitada riigieelarve muudatusettepanek ning küsis,

kas eelnõu esitaja nõustub selle lähenemisega.

Vadim Belobrovtsev sõnas, et soovi korral ontoetuse suurendamine võimalik. V.

Belobrovtsev kinnitas, et järgmise aasta riigieelarvesse kavatsetakse esitada vastav

muudatusettepanek.

Liina Kersna selgitas, et tegi haridus- ja teadusministrina 2022. aastal otsuse vähendada

huvitegevuse toetust selleks, et tõsta õpetajate palku ning säilitada vähemalt senine suhe riigi

keskmise palgaga. Kuna valitsus eraldas lisavahendeid vaid 3% palgatõusuks, tuli ülejäänud

6

raha leida haridusvaldkonna seest. Otsuse tegemisel lähtuti riigi ja kohalike omavalitsuste

ülesannete jaotusest. L. Kersna märkis, et haridusvaldkonnas raha ümberjagamine on alati

keeruline, kuid toonane olukord oli kriitiline. Eesti Keskerakond kuulus samuti sel ajal

koalitsiooni.

Kadri Tali arvamuse kohaselt peaks omavalitsuste kaudu huviharidusse suunatav 200

miljonit jõudma lasteni senisest vahetumalt. K. Tali pooldab koostöös Haridus- ja

Teadusministeeriumiga (HTM) Islandi mudelil põhineva huvihariduskonto või vautšeri

väljatöötamist, mille puhul raha liiguks lapsega kaasa ka üle omavalitsuste piiride.

K. Tali lisas, et vastavas seaduses ei ole sätestatud omavalitsuste kohustust tagada igale

lapsele huvihariduses osalemise võimalus ning kõik omavalitsused ei suuda pakkuda lapse

huvidele ja võimetele vastavaid tegevusi. Näiteks 550 euro suurust toetust saaks kasutada

huvihariduskonto või vautšeri kaudu kümne kuu jooksul, suvekuud välja arvatud, ning üksnes

tegevuses osalemise korral. K. Tali hinnangul võimaldaks selline lahendus lastel proovida

erinevaid huvialasid ning aitaks tagada raha sihipärase jõudmise lasteni.

Reili Ranna sõnul on erinevaderakonnad esitanud oma nägemuse huvihariduskontost või

-kaardist ning ministeerium on Islandi näitel lahendust ette valmistanud. Kontopõhine

lahendus aga ei taga iga lapse ligipääsu huviharidusele, kui riik ja kohalikud omavalitsused

samal ajal valdkonna rahastamist vähendavad. R. Ranna hinnangul on riigi ja omavalitsuste

jätkuv panus hädavajalik, et huvihariduse võimalused oleksid olemas ka hajaasustuses ja

kaugemates piirkondades.

Heili Griffith selgitas, et HTM peab oluliseks noorte huvihariduses ja huvitegevuses

osalemist ning otsib võimalusi parandada selle kättesaadavust. Huvihariduse ja huvitegevuse

täiendava toetuse omavalitsuste tulubaasi viimise eelnõu ettevalmistamine hetkel seisab.

HTM on arutanud ministriga toetuse senisel kujul säilitamist, kuni uue noortevaldkonna

seaduse valmimiseni. Seaduse väljatöötamiskavatsus on ministri allkirja saanud ning läheb

avalikule kooskõlastamisele. Uue seadusega oleks võimalik täpsustada riigi ja omavalitsuste

kohustusi. Omavalitsustele lisaülesannete andmiseks aga puuduvad praegu vajalikud

lisavahendid.

HTM näeb Islandi eeskujul kontopõhises rahastamises võimalikku arengusuunda, kuid selle

rakendamine eeldab kokkulepet riigi ja omavalitsuste panuse ning rahastustingimuste kohta.

HTM arvestuse kohaselt nõuaks noortele 550 euro suuruse toetuse võimaldamine 106 miljonit

eurot, samal ajal kui omavalitsused panustavad valdkonda juba üle 200 miljoni euro. HTM on

tellinud omavalitsuste huvihariduse rahastusmudelite ja vajaduste analüüsi. Paljud

omavalitsused on kontopõhisest lahendusest huvitatud, kuid platvormi väljatöötamine ja

süsteemi kasutuselevõtt vajavad rahastust ning võimalikku riigipoolset lisapanust. Oleme

mõelnud ka Stebbyga ühendust võtta, et arutada, millised võimalused on noortele sellise

lahenduse väljatöötamiseks.

Lisaks on HTM teinud ettepaneku töötada loodus- ja täppisteaduste valdkonna huvihariduse

edendamiseks välja riigi, omavalitsuste ja erasektori ühisel panusel põhinev rahastusmudel.

Kadri Tali sõnul tuleks lähtuda kümnest kuust ja 7–12-aastastest, st 160 000 noorest.

Huvihariduskonto rakendamine ei tohiks takerduda omavalitsuste vähese valmisoleku taha.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas on väljendanud soovi selle lahendusega edasi

liikuda. Toetus peaks võimaldama lapsel ise aktiivselt huvihariduses osaleda ning olema

kasutatav ka teises omavalitsuses vastavalt lapse huvidele. Lapsele sobivate võimaluste

7

tagamine üle omavalitsuspiiride aitaks peredel jätkata elamist ja säilitada elukoha

registreeringu oma senises omavalitsuses, mistõttu peaks selliste võimaluste loomine olema

ka omavalitsuste huvides.

Tormi Kotkas sõnas, et 106 miljoni euro suuruse rahavajaduse prognoosimisel lähtuti

7–19-aastastest noortest, mistõttu võis erinev arusaam sihtrühmast põhjustada lahknevuse

arvutustes.

Margit Sutrop küsis, kas huvihariduse rahastamisest ning kättesaadavusest puudub praegu

terviklik ülevaade ning selle koostamist alles alustatakse.

Tormi Kotkas sõnul puudub ka Eesti Linnade ja Valdade Liidul omavalitsuste huvihariduse

ja huvitegevuse rahastusmudelitest terviklik ülevaade. HTM poolt tellitud käimasolev uuring

kaardistab omavalitsuste rahastusmudelid ning valmisoleku rakendada Islandi mudelit.

Uuringu ja omavalitsustega tehtava koostöö kaudu soovitakse ühtlasi suurendada teadlikkust

Islandi lahendusest kui võimalusest parandada huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavust.

Margit Sutrop sõnul on huvihariduse rahastamise muutmiseks esmalt vaja terviklikku

ülevaadet senisest korraldusest. M. Sutrop juhtis tähelepanu huvirühmade liitude murele, et

toetuse omavalitsuste tulubaasi viimise korral ei pruugi raha enam huviharidusse jõuda ning

vajalik oleks tagada toetuse sihtotstarbeline kasutamine.

M. Sutropi sõnul võiks ühekordse HTM uuringu asemel rakendada pidevat seiret ja

avalikustada omavalitsuste rahastamisandmed, et peredel oleks võimalik võrrelda

huvihariduse võimalusi.

Üldhariduskoolid ei ole alati valmis huvihariduses tehtud tööd arvestama, kuigi formaal- ja

mitteformaalõppe lõimimine aitaks piiratud ressursse paremini kasutada ning vähendada

õpilaste koormust ja koolistressi. M. Sutrop küsis, milliseid meetmeid pakub HTM

üldhariduse ja huvihariduse koostöö parandamiseks ning formaal- ja mitteformaalõppe

vaheliste takistuste kõrvaldamiseks.

Tormi Kotkas vastas, et 2025. aastal muudeti põhikooli- ja gümnaasiumiseadust ning

mitteformaalõppe arvestamine muutus üldhariduskoolidele kohustuslikuks, olles varem

vabatahtlik. Koolid vastutavad riiklikus õppekavas ette nähtud õpitulemuste saavutamise eest,

mistõttu on formaal- ja mitteformaalõppe lõimimine keerukas protsess, millele ei ole üht

lihtsat lahendust.

T. Kotkas pidas oluliseks koolijuhtide teadlikkuse suurendamist ning omavalitsuste

koordineerivat rolli koolide ja koolivälise õppe pakkujate koostöö korraldamisel.

Ministeerium toetab omavalitsusi ühiste arutelude ja kirjalike koostöökokkulepete sõlmimise

soodustamiseks. Koos Haridus- ja Noorteametiga (HARNO) viiakse ellu lõimimist toetavaid

tegevusi. T. Kotkas väljendas lootust, et edaspidi arvestatakse ka informaalset õpet. Kuigi

lõimimise rakendamine on alles algusjärgus ja esineb raskusi, on juba ka positiivseid

tulemusi.

Liina Kersna küsis, millist toetust antakse kohalikele omavalitsustele formaal- ja

mitteformaalõppe lõimimise rakendamiseks.

Tormi Kotkas vastas, et toetus on mõeldud kõigile kohalikele omavalitsustele formaal- ja

mitteformaalõppe lõimimise rakendustegevusteks ning selle suurus sõltub omavalitsuses

tegutsevate üldhariduskoolide arvust. Toetusega soodustatakse haridusasutuste vaheliste

koostöökokkulepete sõlmimist, koostöövõrgustiku loomist ja selle koostöömudeli

väljatöötamist. Mitteformaalõppe arvestamise kord peaks kajastuma ka koolide õppekavades.

Heili Griffith lisas, et uus noortevaldkonna seadus peaks ajakohastama valdkonna toimimist

8

ning toetama ka formaal- ja mitteformaalõppe lõimimist. Huvihariduse õpetajate arvamuse

kohaselt suurendaks kvalifikatsiooninõuete kehtestamine koolide usaldust koolivälise õppe

vastu. Samuti võiks kontopõhine rahastamine hõlbustada huvihariduses osalemise arvestamist

kooliõppes, kui selle kaudu rahastatavad tegevused vastaksid kindlatele kvaliteedinõuetele.

Reili Ranna arvamuse kohaselt peaks riik Islandi mudelil põhineva huvihariduskonto või

-kaardi välja töötama keskselt ning pakkuma seda kohalikele omavalitsustele. Ühtne lahendus

võimaldaks kehtestada kvaliteedinõuded, parandada ligipääsu ning arvestada laste liikumisega

üle omavalitsuspiiride, vältides süsteemi killustumist. Samas, kontopõhine rahastamine üksi ei

lahenda huvihariduse ja huvitegevuse pakkumise probleeme. R. Rand pidas vajalikuks

sätestada noorsootöö seaduses riigi ja omavalitsuste vastutus ning kompenseerida vähemalt

senised rahastuskärped, arvestades vahepealset hinnatõusu.

Kadri Tali sõnas, et on huvihariduskonto väljatöötamisega tegelenud ligikaudu aasta ning

saanud ministrilt kinnituse, et lahenduse kaardistamine ja ettevalmistamine on töös. Vajalik on

tagada huvihariduseks eraldatud raha sihtotstarbeline kasutamine ja läbipaistev arvestus.

Süsteem peab hõlmama ka erateenusepakkujaid ja võimaldama osalemist üle

omavalitsuspiiride. K. Tali küsis, kas huvihariduskonto rakendamist saaks alustada

pilootprojektina ühes omavalitsuses ja hinnata selle mõju või tuleb enne lõpetada üleriigiline

kaardistus ning valmistada lahendus ette kõigile omavalitsustele.

Heili Griffith vastas, et huvihariduskonto ja seda toetava platvormi arendamine eeldab

rahalisi vahendeid, mida noortevaldkonnas praegu ei ole. Edasiliikumiseks tuleks, kas leida

lisarahastus või suunata vahendeid ümber teiste tegevuste arvelt. H. Griffith kinnitas, et

omavalitsuste rahastusmudelite kaardistus on ministriga kooskõlastatud ning ministeerium on

motiveeritud kontopõhise lahendusega edasi liikuma ka uue noortevaldkonna seaduse

ettevalmistamise raames. Noortevaldkonnale on taotletud lisarahastust kuni 6 miljonit eurot.

Raha kasutamise eesmärgid on ministriga kooskõlastatud, kuid raha eraldamine ei ole veel

kindel. HTM valmisolekust üksi ei piisa ning lahenduse elluviimiseks on vaja rahastust.

Kadri Tali küsis, kas leidub omavalitsusi, kes oleksid valmis koostöös ministeeriumiga

kaardistama huvihariduskonto rakendamise võimalused ning alustama selle katsetamist

pilootprojektina, arvestades, et omavalitsustele huvihariduseks eraldatavad summad on teada.

Heili Griffith vastas, et HTM-is on arutatud võimalust kasutada senist 9,2 miljoni euro

suurust huvihariduse ja huvitegevuse toetust kontopõhise lahenduse rakendamiseks. Samal

ajal on koalitsioonileppe alusel ette valmistatud eelnõu, toetuse viimiseks koos teiste

toetustega omavalitsuste tulubaasi. Sellisel juhul ei ole raha enam sihtotstarbeline ning

omavalitsused saaksid ise otsustada selle kasutamise üle. Tulubaasi viimise põhjendusena on

esile toodud riikliku toetuse suhteliselt väikest mahtu võrreldes omavalitsuste enam kui 200

miljoni euro suuruse panusega valdkonda. Huvihariduse valdkonna esindajad on seevastu

pidanud oluliseks toetuse sihtotstarbe säilitamist, kartes raha suunamist muudeks

omavalitsuse kuludeks.

Kadri Tali küsis, kuidas saaks koostöös omavalitsustega korraldada huvihariduse rahastamise

ümber nii, et raha liiguks lapse kaudu tema valitud õppesse, mitte otse teenusepakkujale. Ta

palus selgitada, kas pilootprojektiga saaks alustada huviharidusse juba suunatava 200 miljoni

euro kasutamist ümber korraldades ja sellele mõningaid lisavahendeid kaasates, selle asemel

et rahastada uut süsteemi täielikult lisarahast.

Heili Griffith vastas, et noorsootöö ja huvihariduse korraldamine on praegu kohalike

9

omavalitsuste vastutusel ning nad otsustavad ise, milliseid võimalusi ja kuidas kohalikul

tasandil pakutakse. Omavalitsuste raha kasutamisele riiklike nõuete seadmine eeldaks

valdkonna seaduse muutmist. Uue seaduseelnõu ettevalmistamisel tuleb arutada, kas ja

millises ulatuses saab riik omavalitsustele nende vahendite kasutamist ette kirjutada.

Liina Kersna arvamuse kohaselt ei tohiks huvihariduse toetust viia kohalike omavalitsuste

tulubaasi enne uue valdkondliku seaduse jõustumist ning riigi ja omavalitsuste rollide selgeks

rääkimist. Selline lähenemine on üldjoontes kokku lepitud ning seetõttu on toetuse tulubaasi

viimine seni peatunud.

Signe Kivi toetas mõtet, et uuringute ja arutelude kõrval tuleb kiiremini jõuda praktiliste

tulemusteni. Oluline on tagada igale lapsele mitmekesised huvihariduse võimalused, eelkõige

hajaasustusega ja äärepiirkondades, kus nende korraldamine on keerulisem kui linnades. S.

Kivi rõhutas omavalitsuste koostöö vajadust ning leidis, et lisaraha taotlemise kõrval on

veelgi olulisemad huvihariduse sisu ja hea korraldus. Ta avaldas soovi, et lahenduste

elluviimisega liigutaks kiiremini edasi.

Liina Kersna tunnustas Eesti muusikakoolide võrgustikku ja õppe kvaliteeti, märkides, et ka

väiksemates kohtades pakuvad kvalifitseeritud õpetajad individuaalõpet ning

professionaalseks muusikaõppeks ettevalmistust. L. Kersna tõi esile ka spordikoolide rohkuse

ja sporditaristu hea taseme.

Huvihariduse olukorra hindamisel tuleks arvestada olemasolevate tugevustega ning

täpsustada, milles seisnevad lahendamist vajavad probleemid. Näiteks Arenguseire Keskuse

huvihariduse raporti arutelul ei osatud vastata küsimusele, kui ulatuslik on Eesti huvihariduse

kättesaadavuse probleem võrreldes näiteks Soome, Rootsi ja Taaniga.

L. Kersna rõhutas, et huvihariduse kättesaadavus on äärmiselt oluline, kuid meetmete

kavandamiseks tuleb täpsemalt välja selgitada, kus ligipääsuprobleemid tegelikult esinevad ja

kui suured need on. L. Kersna juhtis tähelepanu laste erinevatele osalemisvõimalustele. Osa

lapsi käib nädalas neljas-viies huviringis. Samal ajal kui teistel ei pruugi olla võimalik üheski

huviringis osaleda. See viitab hariduslikule ebavõrdsusele ning riik peaks aitama neid

erinevusi tasandada, et huviharidus oleks kättesaadav ka seni osalemisvõimaluseta lastele.

Signe Kivi meenutas varasemat pikapäevarühmade korraldust, kus lapsed olid pärast tunde

hoitud, said õpiabi ning võimaluse osaleda huviringides, kas kooli juures või mujal. Ta tegi

ettepaneku kaaluda selle kogemuse ajakohastamist.

Liina Kersna vastas, et sarnaseid lahendusi rakendatakse Eestis ka praegu kogupäevakooli

vormis, kus huviharidus ning formaal- ja mitteformaalõpe on lõimitud koolipäeva sisse.

Reili Rand sõnas, et omavalitsuste aastane panus valdkonda on sõltuvalt arvestuse ulatusest

ligikaudu 160–200 miljonit eurot ning riik eraldab omavalitsustele huvihariduse toetuseks

veidi üle 9 miljoni euro. R. Rand küsis, kas riikliku toetuse omavalitsuste tulubaasi viimise

edasilükkamine kuni seadusemuudatuseni tähendab toetuse maksmise jätkumist senisel kujul,

mitte selle peatamist uuest aastast.

Liina Kersna vastas, et 9,2 miljoni euro suurust huvihariduse toetust ei tuleks viia kohalike

omavalitsuste tulubaasi enne uue noorsootöö- ja huvihariduse seaduse jõustumist. Seni võiks

toetuse maksmine jätkuda senise süsteemi alusel.

Reili Rand pidas otstarbekaks katsetada uut pearahapõhist huvihariduse rahastamissüsteemi

võimaluse korral lisavahenditega, mitte niigi piiratud olemasolevat rahastust ümber suunates.

10

R. Rand küsis, kas jätkuvalt on kavas kaasata süsteemi käivitamiseks Euroopa raha ning

milline on selle plaani praegune seis.

Heili Griffith vastas, et pearahapõhise huvihariduse rahastamissüsteemi käivitamine Euroopa

raha abil ei ole praegu enam kavandamisel. Alles on jäänud 6 miljonit eurot, mis on

planeeritud kõige haavatavamate noorte toetamiseks ja õppimiskohustuse täitmise toetamiseks

mobiilse noorsootöö ning koolide ja noorsootöö koostöö kaudu. Eesmärk on jõuda koolist

väljalangemise ohus või juba välja langenud noorteni, samuti nendeni, kes koolis ei käi,

kodust välja ei tule või kellel on vaimse tervise mured.

Margit Sutropi sõnul tuleksuute andmete kogumise kõrval kasutada sihipärasemalt

olemasolevaid andmeid. Ka Eesti inimarengu aruande arutelul kõlas tähelepanek andmete

vähese kasutamise kohta. M. Sutrop eristas huvihariduse kättesaadavuses kaht liiki takistusi.

Esiteks, piirkondlikku tegevuste ja valikuvõimaluste nappust, eelkõige hajaasustuses. Teiseks,

osalemise hinda ja perede rahaliste võimaluste, teadlikkuse või lapse huviharidusse suunamise

huvi vähesusega seotud takistusi. Viimased võivad tema hinnangul piirata osalemist ka

Tallinnas ja Tartus, kus võimalusi on palju. Enne lahendusmeetmete valimist on oluline selgelt

määratleda probleemid ja nende ulatus.

M. Sutrop küsis, kas on olemas selge ülevaade huvihariduse piirkondliku kättesaadavuse ning

osalemise hinna, perede võimaluste ja teadlikkusega seotud probleemide ulatusest ning

milliste meetmetega tuleks neid erinevaid takistusi lahendada.

Liina Kersna sõnul oli huvihariduse toetuseks eraldatud 14 miljoni euro eesmärk

mitmekesistada huvitegevuse võimalusi eelkõige hajaasustuspiirkondades ja soodustada uute

huviringide loomist. 2022. aasta kärpe ajaks oli see eesmärk saavutatud ning tegevuste valik

eri piirkondades laienenud. Arenguseire Keskuse analüüs tõi esile, et tegelikult on just nimelt

ebavõrdsuse küsimus olulisem, mistõttu tuleks tegevuste pakkumise kõrval pöörata rohkem

tähelepanu laste tegelikele osalemisvõimalustele ja neid piiravate takistuste vähendamisele.

Tormi Kotkas selgitas, et riigi tasandil on olemas üldised andmed omavalitsuste spordi-,

noorsootöö- ja huvihariduskulude kohta, kuid puudub üksikasjalik ülevaade nende kulude

kujunemisest ning kasutatavatest rahastusmudelitest. Detailsete andmete kogumisel tuleb

arvestada ka omavalitsuste õigusega oma eelarve üle otsustada. Rahastusmudelitest ülevaate

saamiseks on vaja uut uuringut, mis käsitleb ka toetuste jagamise korraldust ja elanike

teavitamist. Osalemist võib takistada mitte toetuse puudumine, vaid see, et pered ei leia

toetuse kohta infot.

T. Kotkas tõi Islandi mudelil põhineva kontopõhise rahastamise eelisena esile võimaluse luua

kõigile noortele ühtne alus huvihariduses ja huvitegevuses osalemiseks, säilitades perede

väärikuse ning vähendades abi küsimisega kaasnevat ebamugavust. Kontol olevaid vahendeid

saaks kasutada tegevuses osalemise eest tasumiseks ning väiksemate majanduslike

võimalustega perede puhul täiendada muude toetustega, et katta ka kallimate huvialade

kulusid. T. Kotkas nõustus, et perede teadlikkus on erinev, kuid riigi toetatud konto aitaks

ühtlustada osalemisvõimalusi.

Kadri Tali hinnangul ei ole tänane mure see, et huvihariduses ei ole raha, vaid see, et raha ei

jõua lasteni. K. Tali tõi näiteks oma kogemuse Neeme külas, kus ta alustas 2011. aastal

lasteaias eelkooliealiste laste muusikaõpet. Tema sõnul läks 15 osalenud lapsest kuus hiljem

muusikakooli ning huvi muusika vastu on säilinud ka noorte täiskasvanutena. K. Tali viitas

Kultuuriministeeriumi spordi koolidesse viimise projektidele ning leidis, et sarnast lähenemist

võiks kasutada ka muusika, teatri ja kunsti tutvustamisel. K. Tali tegi ettepaneku lahendusega

11

edasi liikuda ja luua lastele konto, mis annaks neile võimaluse valida. Esmalt tuleks lastele

võimalus luua ning küll seejärel tekib ka treenereid, professionaalseid muusikuid ja

kunstnikke, kes lastega töötama hakkavad, ilma et selleks peaks tingimata olema juba

huviring loodud.

Liina Kersna leidis, et huvihariduskonto rakendamise mõju tuleb esmalt katsetada ja

mudeldada, sest omavalitsused kasutavad praegust ligikaudu 200 miljoni euro suurust

rahastust muu hulgas muusikakoolide hoonete ülalpidamiseks ja õpetajate palkadeks.

Kontopõhise rahastamise korral jõuaks osa rahast laste kaudu tagasi samadesse koolidesse,

kuid mitmes huviringis osalemisel jaguneks see eri teenusepakkujate vahel. L. Kersna

hinnangul eeldab muudatus seaduslikku alust ning selgemat ülevaadet omavalitsuste

olukorrast ja valmisolekust uut mudelit rakendada.

L. Kersna pidas vajalikuks jätta huvihariduse toetus omavalitsuste tulubaasi viidavate toetuste

hulgast välja kuni uue valdkondliku seaduse vastuvõtmiseni, mistõttu ei tuleks seda

muudatust teha Riigikogu praeguse koosseisu ajal. Teiste toetuste tulubaasi viimist pidas L.

Kersna vastuvõetavaks.

L. Kersna avaldas lootust, et Islandi mudeli arendamisega liigutakse edasi ning formaal- ja

mitteformaalõppe lõimimist hakatakse ministeeriumi toel senisest rohkem kasutama,

märkides, et selle rakendamine on alles esimeses aastas.

L. Kersna teavitas komisjoni, et õigus- ja analüüsiosakonna hinnangul on eelnõu Riigikogu

otsusena vastuvõtmiseks nõutav Riigikogu koosseisu häälteenamus.

L. Kersna tegi ettepaneku määrata juhtivkomisjoni esindajaks Kadri Tali, teha ettepanek võtta

eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 11.11.2026.

Otsustati:

3.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 11.11.2026

(konsensus: Vadim Belobrovtsev, Liina Kersna, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Reili Rand, Margit

Sutrop, Kadri Tali).

3.2. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Kadri Tali (konsensus: Vadim Belobrovtsev, Liina

Kersna, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Reili Rand, Margit Sutrop, Kadri Tali).

4. Info ja muud küsimused

4.1 Kultuuriministrit nõustav Muinsuskaitse Nõukogu soovib 10. novembril kell 13.00-14.00

Komandandi majas (Toompea 1) tutvustada valminud valdkondlikku visiooni.

Kohtumise eesmärk on tutvustada nõukogu nägemust sellest, kuidas tagada Eesti

kultuuripärandi säilimine ja aktiivne kasutamine ning tugevdada pärandivaldkonna rolli

riiklikes otsustusprotsessides.

Otsustati:

4.1.1. Toetada ürituse toimumist Riigikogu poolse partnerina (konsensus: Vadim

Belobrovtsev, Liina Kersna, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Reili Rand, Margit Sutrop, Kadri Tali).

12

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Kersna

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Merje Noorlind

protokollija