Riigikogu maaelukomisjoni

istungi protokoll nr 176

Tallinn, Toompea Teisipäev, 10. november 2026

Algus 14.00, lõpp 14.45

Juhataja: Urmas Kruuse (esimees)

Protokollija: Jaanika Lokk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Anti Allas, Andrus Seeme

Komisjoni ametnikud: Marin Daniel (nõunik-sekretariaadijuhataja), Merle Kruusimägi

(nõunik)

Puudusid: Siim Pohlak, Maido Ruusmann ja Kalev Stoicescu

Kutsutud: kollektiivse pöördumise algatajate esindajad Jaan Gentalen ja Liisa Gentalen

(MTÜ Tammiste Kassid); Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna

loomatervise- ja heaolu valdkonna juht Kadri Kaugerand ning sama osakonna peaspetsialist

Liisa Albova (1. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Kollektiivne pöördumine „Kasside heaolu ei saa tagada maagiliste arvude abil – uued

nõuded teaduspõhiseks!“

2. Info ja muud küsimused

1. Kollektiivne pöördumine „Kasside heaolu ei saa tagada maagiliste arvude abil – uued

nõuded teaduspõhiseks!“

Urmas Kruuse juhatas sisse päevakorrapunkti arutelu ning andis kollektiivse pöördumise

tutvustamiseks sõna külalisele.

Pöördumise algatajate esindajad andsid ülevaate kollektiivse pöördumise ajenditest ja

ettepanekutest (lisa). Liisa Gentalen selgitas, et kollektiivse pöördumise ajendiks oli

Riigikogus vastu võetud loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu

(899 SE) juurde lisatud määruse „Lemmikloomade pidamise nõuded“ kavand, millega

plaanitakse kehtestada ühes ruumis peetavate kasside ülempiiriks kuus kassi. Ta märkis, et

MTÜ Tammiste Kassid on koostöös veterinaararstidega välja töötanud alternatiivsed

ettepanekud. MTÜ suurimas ruumis ehk eestoas on praegu 21 kassi, kes saavad omavahel

hästi läbi ning kellel on piisavalt liivakaste, sh automaatseid liivakaste. Eestoas viibivad

terved, steriliseeritud, vaktsineeritud ja kodu ootavad kassid. Kollektiivsele pöördumisele

andsid oma allkirja 3000 inimest ning sellega on liitunud ka Saaremaa Lemmikloomade

Turvakodu.

Jaan Gentalen lisas, et kassituba asub loomakliiniku teisel korrusel, ühingul on oma

veterinaararst ning tagatud on bioturvalisus. Olemas on eraldi karantiiniruumid, mis

2

võimaldavad saabunud looma vajaduse korral teistest eraldada. Ta rõhutas, et pöördujad ei ole

vastuvõetud seaduse vastu ega vaidlusta loomade heaolu tagamise, järelevalve ega

bioturvalisuse vajadust, vaid eelkõige jäike arvulisi piiranguid. Kavandatavad nõuded peavad

olema sisuliselt põhjendatud ja kontrollitavad. Oluline on ühingutevaheline koostöö.

Külalised andsid ülevaate MTÜ Tammiste Kassid töökorraldusest.

Jaan Gentaleni sõnul võiks säilida senine nõue, mille kohaselt on ühe kassi kohta ette nähtud

üks ruutmeeter pinda, ning kasside arvu ülempiiri ei tuleks kehtestada. Kõneleja pidas

oluliseks hinnata lisaks asustustihedusele ruumilahendusi, ressursside kättesaadavust ja

kasside omavahelist sobivust. Ta leidis, et kuue kassi piirmäär vähendaks ühingute võimalusi

loomi vastu võtta ning suurendaks omavalitsuste rahalist koormust.Ta pidas vajalikuks

tõhustada kontrolli kasside paljundamise üle kodudes ning kaaluda paljundajate vastutusele

võtmist. Kontrollimatu paljundamise tagajärgedega peavad tegelema MTÜ-d ja

omavalitsused.

Liisa Gentalen selgitas, et suurema hulga kasside vastuvõtmine, karantiinis hoidmine ja

seejärel edasi paigutamine võimaldab abistada järgmisi loomi. Tema hinnangul aeglustaks

väikeste rühmade kaupa vastuvõtmine abi osutamist. Loomade ruumi paigutamisel tuleb

arvestada loomade terviseseisundi, stressi ja konfliktidega ning vajaduse korral tuleb kassid

eraldada.

Jaan Gentalen märkis, et igal MTÜ-l peab olema varuruum, kuhu saab paigutada

konfliktsema käitumisega loomad, kes ei sobi teistega kokku. MTÜ Tammiste Kassid kasutab

ka automaatseid liivakaste, mille kassid on omaks võtnud.

Liisa Gentalen rõhutas, et liivakastide arvust olulisemad on nende puhtus, paiknemine ja

juurdepääs. Arvestada tuleb ka kastide suuruse, kasutuskoormuse, puhastussageduse ning

kasutatava tehnoloogiaga. Ta pidas oluliseks liivakastides liiva vahetamist ja kastide

desinfitseerimist. Ta juhtis tähelepanu kassidele ligipääsetavale vertikaalsele ruumile, sh

kratsimispuudele ja ronimispindadele ning võimalusele peituda, puhata ja teistest eemalduda.

Ettekandjad palusid avaldada arvuliste piirmäärade aluseks olevad uuringud ning põhjendada

piirangute vajalikkust ja proportsionaalsust. Heaolu hindamisel tuleks lähtuda loomade

tervisest, käitumisest, stressist ja konfliktidest ning kontrollida hügieeni, ruumi kvaliteeti ja

ressursside kättesaadavust.

Jaan Gentalen rõhutas, et järelevalve (sh hügieeninõuete täitmise kontroll) peab hõlmama

kõiki loomadega tegelevaid ühinguid (sh hoiukodusid).

Liisa Gentalen märkis, et kassituba on lihtsam kontrollida kui eraisiku kodus tegutsevat

hoiukodu. Ettekandjad pakkusid MTÜ Tammiste Kassid eestuba praktiliseks juhtumiks, kus

spetsialistid saaksid hinnata loomade heaolu ning võrrelda arvulisi nõudeid tegelike

heaolunäitajatega. Nad märkisid, et MTÜ Tammiste Kassid kassitoast on avalik otseülekanne

(YouTube). Ka Eesti Loomaarstide Koda on rõhutanud ruumi, ressursside ja loomade

sotsiaalsete suhete tähtsust ning liivakastide puhul on olulised nende puhtus ja

juurdepääsetavus. Ministeeriumilt soovisid ettekandjad selgitust vaidlusaluste piirmäärade

teadusliku põhjenduse kohta, teavet selle kohta, milliseid nende kuuest ettepanekust on uues

määrusekavandis arvestatud, ning selget ülevaadet poolte edasisest kaasamisest.

Maaelukomisjonilt palusid nad suunata kollektiivne pöördumine pädevale ministeeriumile

lahendamiseks, edastada kõik kuus ettepanekut koos põhjendustega ning paluda

ministeeriumilt sisulist vastust ja läbipaistvat järelkaasamist. Ettekandjad rõhutasid, et nõuete

keskmes peab olema loomade tegelik heaolu, mitte üksnes arvuliste piiride järgimine.

Liisa Albova andis ülevaate Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi seisukohtadest MTÜ

Tammiste Kassid ettepanekute kohta. Ta märkis, et mitut mittetulundusühingu ettepanekut on

määruse koostamisel juba arvesse võetud. Eelnõu 899 SE juurde lisatud määruse kavand

koostati enam kui pool aastat tagasi ning seda on vahepeal oluliselt muudetud. Kasside rühma

suuruse ülempiir on kavandist välja võetud ning ruuminõuete puhul võetakse aluseks Euroopa

Liidu (EL) jälgitavuse määruses sätestatud ruuminõuded, mille järgi tuleb esimesele kassile

3

tagada kolm ruutmeetrit ja igale järgmisele kassile kaks ruutmeetrit põrandapinda. Samuti on

muudetud liivakastide arvu nõuet. Praeguses määruse kavandis on ette nähtud vähemalt üks

liivakast kolme kassi kohta ning konfliktide tekkimisel tuleb liivakastide arvu suurendada.

Kõneleja selgitas, et järelevalveametnikud vajavad nõuete täitmise hindamiseks objektiivseid

arvväärtusi. Üksnes loomade heaolust lähtuv nõue jääks tema hinnangul liiga ebamääraseks

ning raskendaks võimalike vaidluste lahendamist. Vertikaalselt kasutatavat ruumi ei saa

arvestada nõutava pindala hulka, sest aluseks võetav ELi määrus käsitleb põrandapinda. Ta

selgitas, et riiulite ja muude tasapindade arvestamine ruumi pindala hulka võimaldaks pidada

kasse liiga väikeses ruumis, paigutades nad eri kõrgustel asuvatele riiulitele. Nii saaks ruumi

suuruse nõuetest kõrvale hoida. Arvuliste piirangute teaduslikku alust puudutavale märkusele

vastas ta, et kasside rühma suuruse ja liivakastide arvu kohta ei ole teaduslikke uuringuid

tehtud, kuid liivakastide kasutamist on käsitletud loomaomanike küsitlustes. Küsitluste

tulemused näitavad, et liivakastide arv on oluline kassidevaheliste konfliktide vähendamiseks

ning kassid eelistavad 86-sentimeetrist liivakasti 56-sentimeetrisele. Liivakasti täpset suurust

ei ole siiski kavas määruses sätestada. Ta rõhutas ka liivakastide puhtuse tähtsust ning

loomapidaja vastutust tagada loomadele võimalikult head tingimused, eriti kui varem vabalt

elanud kassid paigutatakse teiste loomadega ühisesse ruumi. Kasside tegeliku heaolu

hindamise metoodika väljatöötamine on keeruline, sest kasside vajadused ja stressi

väljendamise viisid on erinevad. Ta märkis, et mõned organisatsioonid ei suuda täita ka

praegust ühe ruutmeetri nõuet kassi kohta. Tema hinnangul on seetõttu vaja ühtseid

miinimumnõudeid ja objektiivselt hinnatavaid näitajaid. Loomadele võib alati tagada nõutust

rohkem ruumi ja paremad tingimused. Järelevalve ei saa tugineda üksnes loomapidaja

selgitustele, sest kõik loomapidajad ei pruugi olla heatahtlikud, nende selgituste

usaldusväärsus võib erineda ning loomapidamiskeskkonnad on erinevad.

Urmas Kruuse märkis, et ministeerium on osa MTÜ ettepanekuid juba arvestanud ning

määruse kavandit muutnud.

Kadri Kaugerand lisas, et määruste osas on korraldatud kaks kaasamisringi ning osapooltele

on tutvumiseks saadetud nii varjupaikade kui ka lemmikloomade pidamise nõudeid käsitlevad

sätted. Reedel, 13. novembril 2026 on kavas Teamsi koosolek, kus tutvustatakse

lemmikloomade pidamise nõuete määruse muudatusi. Lemmikloomade pidamise nõuete

väljatöötamisel on konsulteeritud ka kassidele spetsialiseerunud veterinaararstidega. Ta

rõhutas, et järelevalve jaoks on vaja sätestada arvulised näitajad. MTÜ Tammiste Kassid

loomapidamistingimused on head, kuid leidub ka loomapidajaid, kes ei täida kehtivast

määrusest tulenevaid nõudeid, sh nõuet tagada ühe kassi kohta üks ruutmeeter pinda.

Jaan Gentalen märkis, et sageli tekib olukord, kus järelevalveametnikud ei reageeri

teavitusele ning ühingutel endil puudub õigus ruumidesse siseneda. Ta tegi ettepaneku

kaaluda selgemat tööjaotust järelevalveasutuste, politsei ja loomakaitseühingute vahel, et

loomade abistamine oleks tõhusam.

Urmas Kruuse märkis, et loomade abistamisel on üks keskseid küsimusi kinnistule

sisenemise õiguslik alus. Ta selgitas, et Põllumajandus- ja Toiduamet peab järgima

sisenemisel kehtivaid nõudeid. Ta pidas vajalikuks leida üleriigilise registri kasutuselevõtu

raames võimalusi, kuidas kohalikud omavalitsused, politsei ja seadusandja saaksid koostöös

hätta sattunud loomi tõhusamalt aidata.

Anti Allas küsis, kas automaatsete liivakastide kasutamisel võiks teha erandi nõutava

liivakastide arvu suhtes. Ta soovis teada, kuidas arvestataks liivakastide arvu juhul, kui

kasutusel on nii tavalised kui ka automaatsed liivakastid.

Liisa Albova vastas, et automaatsete liivakastide kasutamisel ei ole kavas teha erandit. Tema

hinnangul ei oleks otstarbekas kehtestada iga varustus- või tarvikuliigi jaoks erisusi.

Jaan Gentalen märkis, et olemas on viiele kassile mõeldud suured (automaatsed)liivakastid, .

4

Liisa Albova juhtis tähelepanu, et kõik kassid ei soovi automaatset liivakasti kasutada. Ta

selgitas, et ainuüksi sellise liivakasti olemasolu ei taga, et see vastab kõigi kasside

vajadustele.

Jaan Gentalen täpsustas, et nende juures on kasutusel ka tavalised liivakastid. Ta kutsus

tutvuma kassitoa oludega YouTube’i otseülekande vahendusel.

Urmas Kruuse küsis, miks ei soovita määruses nimetada eri liiki liivakaste. Ta märkis, et nii

tavaliste kui ka automaatsete liivakastide puhul tuleb hinnata, kas kassid neid tegelikult

kasutavad.

Liisa Gentalen selgitas, et automaatne liivakast ei pruugi kõigile kassidele sobida näiteks

seadme müra tõttu. Sellisel juhul peavad kassidele olema kättesaadavad ka tavalised

liivakastid.

Jaan Gentalen lisas, et määruses peaks olema selgelt sätestatud, et lubatud on nii tavalised

kui ka automaatsed liivakastid, et vältida hilisemaid tõlgenduserinevusi järelevalve käigus.

Kadri Kaugerand leidis, et määruses ei ole otstarbekas liivakastide eriliike eraldi loetleda,

sest tehnoloogia areneb ja uued lahendused võivad loetelust välja jääda. Liiga üksikasjaliku

loetelu korral võidakse järelevalve käigus pidada selles nimetamata lahendusi lubamatuks.

Tema hinnangul võimaldab üldmõiste „liivakast“ erinevate liivakastilahenduste kasutamist.

Urmas Kruuse märkis, et loomapidaja peaks saama järelevalve käigus selgitada, miks on

kasutusel just selline arv ja valik liivakaste ning kuidas kassid neid kasutavad.

Kadri Kaugerand vastas, et järelevalveametnikud arvestavad tehnoloogia arenguga ning

uute lahenduste kasutamine ei tohiks saada takistuseks.

Anti Allas väljendas muret, et ametnik võib lähtuda jäigalt üksnes liivakastide arvust,

arvestamata uuemaid tehnoloogilisi lahendusi. Ta pidas vajalikuks mõistlikku lähenemist.

Kadri Kaugerand märkis, et ministeeriumi roll on suunata järelevalveametnikke, et nõudeid

ei rakendataks liiga kitsalt. Ta selgitas, et ministeerium teeb Põllumajandus- ja Toiduametiga

tihedat koostööd ning reageeriks, kui ministeeriumini jõuaks teave automaatse liivakasti

kasutamise tõttu tehtud ettekirjutusest.

Liisa Albova lisas, et liivakastina käsitatakse nii tavalist kui ka automaatset liivakasti. Ta

rõhutas, et määrav on liivakasti otstarve, mitte selle tehnilised lisafunktsioonid.

Andrus Seeme palus kinnitada, et määruses ei ole sätestatud eelnõu menetlemisel arutatud

kuue kassi ülempiiri.

Kadri Kaugerand kinnitas, et määrus sellist piirangut ei sisalda.

Arutati kollektiivse pöördumise edasist menetlemist.

Urmas Kruuse tegi ettepaneku edastada kollektiivses pöördumises esitatud ettepanekud

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile seisukoha kujundamiseks ja lahendamiseks.

Komisjoniliikmed nõustusid ettepanekuga. Sellega on kollektiivse pöördumise menetlus

Riigikogus lõppenud ning töö määrusega jätkub Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis.

Otsustati:

1.1. Edastada kollektiivses pöördumises tehtud ettepanekud Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile seisukoha kujundamiseks ja lahendamiseks (konsensus: Urmas

Kruuse, Andrus Seeme).

2. Info ja muud küsimused

Päevakorrapunkti ei arutatud.

5

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmas Kruuse

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Jaanika Lokk

protokollija

Kasside heaolu ei saa tagada maagiliste arvudega

Teaduspõhised ja kontrollitavad

pidamisnõuded

Kuus ettepanekut ministri rakendusmääruste täpsustamiseks

MTÜ TAMMISTE KASSID · MAAELUKOMISJON · 10.11.2026 01 / 16

Millest pöördumine lähtub?

Looma tegelik heaolu ei võrdu üksnes loomade ja esemete arvuga.

Eesmärk: tugevad nõuded, mida saab sisuliselt põhjendada ja kontrollida.

MTÜ TAMMISTE KASSID · MAAELUKOMISJON · 10.11.2026 02 / 16

Mida me ei vaidlusta?

Vajadust kaitsta loomi stressi, haiguste ja ülerahvastatuse eest.

Järelevalvet, bioohutust ja loomade jälgitavust.

Piisava ruumi ja sobivate ressursside tagamist.

MTÜ TAMMISTE KASSID · MAAELUKOMISJON · 10.11.2026 03 / 16

Kuus ettepanekut

Rühma suurus · liivakastid · vertikaalne ruum

Teaduslik alus · heaoluhindamine · praktiline mõju

Iga ettepaneku keskmes on kontrollitav tulemus.

MTÜ TAMMISTE KASSID · MAAELUKOMISJON · 10.11.2026 04 / 16

1. Kasside rühma suurus

Loobuda absoluutsest kuue kassi ülempiirist.

Hinnata asustustihedust, ruumi kvaliteeti ja sotsiaalset sobivust.

Arvestada stressi, konflikte ja grupi stabiilsust.

MTÜ TAMMISTE KASSID · MAAELUKOMISJON · 10.11.2026 05 / 16

Arv ei kirjelda kogu olukorda

Kuus sobimatut kassi ei ole automaatselt parem kui seitse sobivat.

Kuidas mõõdame heaolu, mitte ainult grupi suurust?

MTÜ TAMMISTE KASSID · MAAELUKOMISJON · 10.11.2026 06 / 16

2. Liivakastid

Asendada jäik 1 : 1 suhtarv funktsionaalse heaolunõudega.

Hinnata puhtust, suurust, paiknemist ja takistamatut ligipääsu.

Arvestada kasutuskoormust, puhastussagedust ja tehnoloogiat.

MTÜ TAMMISTE KASSID · MAAELUKOMISJON · 10.11.2026 07 / 16

3. Kasutatav vertikaalne ruum

Arvestada kassidele reaalselt ligipääsetavaid tasapindu.

Hinnata võimalusi peituda, puhata ja teistest eemalduda.

Vertikaalne ruum täiendab, kuid ei asenda piisavat põrandapinda.

MTÜ TAMMISTE KASSID · MAAELUKOMISJON · 10.11.2026 08 / 16

4. Teaduslik põhjendus

Avaldada konkreetsete arvuliste piiride aluseks olevad uuringud.

Eristada praktilist soovitust ja kohustuslikku miinimumnõuet.

Põhjendada piirangute vajalikkust ja proportsionaalsust.

MTÜ TAMMISTE KASSID · MAAELUKOMISJON · 10.11.2026 09 / 16

5. Heaolu hindamise metoodika

Hinnata loomade tervist, käitumist, stressi ja konflikte.

Kontrollida hügieeni, ruumi kvaliteeti ja ressursside kättesaadavust.

Rakendada kõigile pidajatele läbipaistvaid hindamiskriteeriume.

MTÜ TAMMISTE KASSID · MAAELUKOMISJON · 10.11.2026 10 / 16

6. Mõju tegelikus pidamiskeskkonnas

Võrrelda arvulisi nõudeid loomade tegelike heaolunäitajatega.

Pakkuda Tammiste Kasside 21 kassiga eestuba praktiliseks juhtumiks.

Võimaldada pädevatel spetsialistidel teha sõltumatu hindamine.

MTÜ TAMMISTE KASSID · MAAELUKOMISJON · 10.11.2026 11 / 16

Meie praktiline näide

21 kassi ühes struktureeritud eestoas

Avalik otseülekanne lisab läbipaistvust, kuid ei asenda sõltumatut heaoluhindamist.

MTÜ TAMMISTE KASSID · MAAELUKOMISJON · 10.11.2026 12 / 16

Erialased seisukohad

ELK 19.10.2026 kirjas rõhutatakse ruumi, ressursside ja sotsiaalsete suhete tähtsust.

Liivakastide puhul on olulised ligipääs, puhtus ja paiknemine.

ELK toetab seadust; see ei tähenda toetust kõigile meie ettepanekutele.

MTÜ TAMMISTE KASSID · MAAELUKOMISJON · 10.11.2026 13 / 16

Mida soovime ministeeriumilt?

Milline on vaidlusaluste piirmäärade konkreetne teaduslik põhjendus?

Milliseid meie kuuest ettepanekust on uues määrusekavandis arvestatud?

Kuidas ja millal kaasatakse osapooled lõpliku sõnastuse kujundamisse?

MTÜ TAMMISTE KASSID · MAAELUKOMISJON · 10.11.2026 14 / 16

Mida palume maaelukomisjonilt?

Suunata kollektiivne pöördumine pädevale ministeeriumile lahendamiseks.

Edastada kõik kuus ettepanekut koos põhjendustega.

Paluda ministeeriumilt sisulist vastust ja läbipaistvat järelkaasamist.

MTÜ TAMMISTE KASSID · MAAELUKOMISJON · 10.11.2026 15 / 16

Kaitseme looma, mitte numbrit

Teaduspõhisus. Proportsionaalsus. Tegelik heaolu.

MTÜ Tammiste Kassid · 3000 pöördumise toetajat

MTÜ TAMMISTE KASSID · MAAELUKOMISJON · 10.11.2026 16 / 16

Riigikogu maaelukomisjoni

istungi protokoll nr 176

Tallinn, Toompea Teisipäev, 10. november 2026

Algus 14.00, lõpp 14.45

Juhataja: Urmas Kruuse (esimees)

Protokollija: Jaanika Lokk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Anti Allas, Andrus Seeme

Komisjoni ametnikud: Marin Daniel (nõunik-sekretariaadijuhataja), Merle Kruusimägi

(nõunik)

Puudusid: Siim Pohlak, Maido Ruusmann ja Kalev Stoicescu

Kutsutud: kollektiivse pöördumise algatajate esindajad Jaan Gentalen ja Liisa Gentalen

(MTÜ Tammiste Kassid); Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna

loomatervise- ja heaolu valdkonna juht Kadri Kaugerand ning sama osakonna peaspetsialist

Liisa Albova (1. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Kollektiivne pöördumine „Kasside heaolu ei saa tagada maagiliste arvude abil – uued

nõuded teaduspõhiseks!“

2. Info ja muud küsimused

1. Kollektiivne pöördumine „Kasside heaolu ei saa tagada maagiliste arvude abil – uued

nõuded teaduspõhiseks!“

Urmas Kruuse juhatas sisse päevakorrapunkti arutelu ning andis kollektiivse pöördumise

tutvustamiseks sõna külalisele.

Pöördumise algatajate esindajad andsid ülevaate kollektiivse pöördumise ajenditest ja

ettepanekutest (lisa). Liisa Gentalen selgitas, et kollektiivse pöördumise ajendiks oli

Riigikogus vastu võetud loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu

(899 SE) juurde lisatud määruse „Lemmikloomade pidamise nõuded“ kavand, millega

plaanitakse kehtestada ühes ruumis peetavate kasside ülempiiriks kuus kassi. Ta märkis, et

MTÜ Tammiste Kassid on koostöös veterinaararstidega välja töötanud alternatiivsed

ettepanekud. MTÜ suurimas ruumis ehk eestoas on praegu 21 kassi, kes saavad omavahel

hästi läbi ning kellel on piisavalt liivakaste, sh automaatseid liivakaste. Eestoas viibivad

terved, steriliseeritud, vaktsineeritud ja kodu ootavad kassid. Kollektiivsele pöördumisele

andsid oma allkirja 3000 inimest ning sellega on liitunud ka Saaremaa Lemmikloomade

Turvakodu.

Jaan Gentalen lisas, et kassituba asub loomakliiniku teisel korrusel, ühingul on oma

veterinaararst ning tagatud on bioturvalisus. Olemas on eraldi karantiiniruumid, mis

2

võimaldavad saabunud looma vajaduse korral teistest eraldada. Ta rõhutas, et pöördujad ei ole

vastuvõetud seaduse vastu ega vaidlusta loomade heaolu tagamise, järelevalve ega

bioturvalisuse vajadust, vaid eelkõige jäike arvulisi piiranguid. Kavandatavad nõuded peavad

olema sisuliselt põhjendatud ja kontrollitavad. Oluline on ühingutevaheline koostöö.

Külalised andsid ülevaate MTÜ Tammiste Kassid töökorraldusest.

Jaan Gentaleni sõnul võiks säilida senine nõue, mille kohaselt on ühe kassi kohta ette nähtud

üks ruutmeeter pinda, ning kasside arvu ülempiiri ei tuleks kehtestada. Kõneleja pidas

oluliseks hinnata lisaks asustustihedusele ruumilahendusi, ressursside kättesaadavust ja

kasside omavahelist sobivust. Ta leidis, et kuue kassi piirmäär vähendaks ühingute võimalusi

loomi vastu võtta ning suurendaks omavalitsuste rahalist koormust.Ta pidas vajalikuks

tõhustada kontrolli kasside paljundamise üle kodudes ning kaaluda paljundajate vastutusele

võtmist. Kontrollimatu paljundamise tagajärgedega peavad tegelema MTÜ-d ja

omavalitsused.

Liisa Gentalen selgitas, et suurema hulga kasside vastuvõtmine, karantiinis hoidmine ja

seejärel edasi paigutamine võimaldab abistada järgmisi loomi. Tema hinnangul aeglustaks

väikeste rühmade kaupa vastuvõtmine abi osutamist. Loomade ruumi paigutamisel tuleb

arvestada loomade terviseseisundi, stressi ja konfliktidega ning vajaduse korral tuleb kassid

eraldada.

Jaan Gentalen märkis, et igal MTÜ-l peab olema varuruum, kuhu saab paigutada

konfliktsema käitumisega loomad, kes ei sobi teistega kokku. MTÜ Tammiste Kassid kasutab

ka automaatseid liivakaste, mille kassid on omaks võtnud.

Liisa Gentalen rõhutas, et liivakastide arvust olulisemad on nende puhtus, paiknemine ja

juurdepääs. Arvestada tuleb ka kastide suuruse, kasutuskoormuse, puhastussageduse ning

kasutatava tehnoloogiaga. Ta pidas oluliseks liivakastides liiva vahetamist ja kastide

desinfitseerimist. Ta juhtis tähelepanu kassidele ligipääsetavale vertikaalsele ruumile, sh

kratsimispuudele ja ronimispindadele ning võimalusele peituda, puhata ja teistest eemalduda.

Ettekandjad palusid avaldada arvuliste piirmäärade aluseks olevad uuringud ning põhjendada

piirangute vajalikkust ja proportsionaalsust. Heaolu hindamisel tuleks lähtuda loomade

tervisest, käitumisest, stressist ja konfliktidest ning kontrollida hügieeni, ruumi kvaliteeti ja

ressursside kättesaadavust.

Jaan Gentalen rõhutas, et järelevalve (sh hügieeninõuete täitmise kontroll) peab hõlmama

kõiki loomadega tegelevaid ühinguid (sh hoiukodusid).

Liisa Gentalen märkis, et kassituba on lihtsam kontrollida kui eraisiku kodus tegutsevat

hoiukodu. Ettekandjad pakkusid MTÜ Tammiste Kassid eestuba praktiliseks juhtumiks, kus

spetsialistid saaksid hinnata loomade heaolu ning võrrelda arvulisi nõudeid tegelike

heaolunäitajatega. Nad märkisid, et MTÜ Tammiste Kassid kassitoast on avalik otseülekanne

(YouTube). Ka Eesti Loomaarstide Koda on rõhutanud ruumi, ressursside ja loomade

sotsiaalsete suhete tähtsust ning liivakastide puhul on olulised nende puhtus ja

juurdepääsetavus. Ministeeriumilt soovisid ettekandjad selgitust vaidlusaluste piirmäärade

teadusliku põhjenduse kohta, teavet selle kohta, milliseid nende kuuest ettepanekust on uues

määrusekavandis arvestatud, ning selget ülevaadet poolte edasisest kaasamisest.

Maaelukomisjonilt palusid nad suunata kollektiivne pöördumine pädevale ministeeriumile

lahendamiseks, edastada kõik kuus ettepanekut koos põhjendustega ning paluda

ministeeriumilt sisulist vastust ja läbipaistvat järelkaasamist. Ettekandjad rõhutasid, et nõuete

keskmes peab olema loomade tegelik heaolu, mitte üksnes arvuliste piiride järgimine.

Liisa Albova andis ülevaate Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi seisukohtadest MTÜ

Tammiste Kassid ettepanekute kohta. Ta märkis, et mitut mittetulundusühingu ettepanekut on

määruse koostamisel juba arvesse võetud. Eelnõu 899 SE juurde lisatud määruse kavand

koostati enam kui pool aastat tagasi ning seda on vahepeal oluliselt muudetud. Kasside rühma

suuruse ülempiir on kavandist välja võetud ning ruuminõuete puhul võetakse aluseks Euroopa

Liidu (EL) jälgitavuse määruses sätestatud ruuminõuded, mille järgi tuleb esimesele kassile

3

tagada kolm ruutmeetrit ja igale järgmisele kassile kaks ruutmeetrit põrandapinda. Samuti on

muudetud liivakastide arvu nõuet. Praeguses määruse kavandis on ette nähtud vähemalt üks

liivakast kolme kassi kohta ning konfliktide tekkimisel tuleb liivakastide arvu suurendada.

Kõneleja selgitas, et järelevalveametnikud vajavad nõuete täitmise hindamiseks objektiivseid

arvväärtusi. Üksnes loomade heaolust lähtuv nõue jääks tema hinnangul liiga ebamääraseks

ning raskendaks võimalike vaidluste lahendamist. Vertikaalselt kasutatavat ruumi ei saa

arvestada nõutava pindala hulka, sest aluseks võetav ELi määrus käsitleb põrandapinda. Ta

selgitas, et riiulite ja muude tasapindade arvestamine ruumi pindala hulka võimaldaks pidada

kasse liiga väikeses ruumis, paigutades nad eri kõrgustel asuvatele riiulitele. Nii saaks ruumi

suuruse nõuetest kõrvale hoida. Arvuliste piirangute teaduslikku alust puudutavale märkusele

vastas ta, et kasside rühma suuruse ja liivakastide arvu kohta ei ole teaduslikke uuringuid

tehtud, kuid liivakastide kasutamist on käsitletud loomaomanike küsitlustes. Küsitluste

tulemused näitavad, et liivakastide arv on oluline kassidevaheliste konfliktide vähendamiseks

ning kassid eelistavad 86-sentimeetrist liivakasti 56-sentimeetrisele. Liivakasti täpset suurust

ei ole siiski kavas määruses sätestada. Ta rõhutas ka liivakastide puhtuse tähtsust ning

loomapidaja vastutust tagada loomadele võimalikult head tingimused, eriti kui varem vabalt

elanud kassid paigutatakse teiste loomadega ühisesse ruumi. Kasside tegeliku heaolu

hindamise metoodika väljatöötamine on keeruline, sest kasside vajadused ja stressi

väljendamise viisid on erinevad. Ta märkis, et mõned organisatsioonid ei suuda täita ka

praegust ühe ruutmeetri nõuet kassi kohta. Tema hinnangul on seetõttu vaja ühtseid

miinimumnõudeid ja objektiivselt hinnatavaid näitajaid. Loomadele võib alati tagada nõutust

rohkem ruumi ja paremad tingimused. Järelevalve ei saa tugineda üksnes loomapidaja

selgitustele, sest kõik loomapidajad ei pruugi olla heatahtlikud, nende selgituste

usaldusväärsus võib erineda ning loomapidamiskeskkonnad on erinevad.

Urmas Kruuse märkis, et ministeerium on osa MTÜ ettepanekuid juba arvestanud ning

määruse kavandit muutnud.

Kadri Kaugerand lisas, et määruste osas on korraldatud kaks kaasamisringi ning osapooltele

on tutvumiseks saadetud nii varjupaikade kui ka lemmikloomade pidamise nõudeid käsitlevad

sätted. Reedel, 13. novembril 2026 on kavas Teamsi koosolek, kus tutvustatakse

lemmikloomade pidamise nõuete määruse muudatusi. Lemmikloomade pidamise nõuete

väljatöötamisel on konsulteeritud ka kassidele spetsialiseerunud veterinaararstidega. Ta

rõhutas, et järelevalve jaoks on vaja sätestada arvulised näitajad. MTÜ Tammiste Kassid

loomapidamistingimused on head, kuid leidub ka loomapidajaid, kes ei täida kehtivast

määrusest tulenevaid nõudeid, sh nõuet tagada ühe kassi kohta üks ruutmeeter pinda.

Jaan Gentalen märkis, et sageli tekib olukord, kus järelevalveametnikud ei reageeri

teavitusele ning ühingutel endil puudub õigus ruumidesse siseneda. Ta tegi ettepaneku

kaaluda selgemat tööjaotust järelevalveasutuste, politsei ja loomakaitseühingute vahel, et

loomade abistamine oleks tõhusam.

Urmas Kruuse märkis, et loomade abistamisel on üks keskseid küsimusi kinnistule

sisenemise õiguslik alus. Ta selgitas, et Põllumajandus- ja Toiduamet peab järgima

sisenemisel kehtivaid nõudeid. Ta pidas vajalikuks leida üleriigilise registri kasutuselevõtu

raames võimalusi, kuidas kohalikud omavalitsused, politsei ja seadusandja saaksid koostöös

hätta sattunud loomi tõhusamalt aidata.

Anti Allas küsis, kas automaatsete liivakastide kasutamisel võiks teha erandi nõutava

liivakastide arvu suhtes. Ta soovis teada, kuidas arvestataks liivakastide arvu juhul, kui

kasutusel on nii tavalised kui ka automaatsed liivakastid.

Liisa Albova vastas, et automaatsete liivakastide kasutamisel ei ole kavas teha erandit. Tema

hinnangul ei oleks otstarbekas kehtestada iga varustus- või tarvikuliigi jaoks erisusi.

Jaan Gentalen märkis, et olemas on viiele kassile mõeldud suured (automaatsed)liivakastid, .

4

Liisa Albova juhtis tähelepanu, et kõik kassid ei soovi automaatset liivakasti kasutada. Ta

selgitas, et ainuüksi sellise liivakasti olemasolu ei taga, et see vastab kõigi kasside

vajadustele.

Jaan Gentalen täpsustas, et nende juures on kasutusel ka tavalised liivakastid. Ta kutsus

tutvuma kassitoa oludega YouTube’i otseülekande vahendusel.

Urmas Kruuse küsis, miks ei soovita määruses nimetada eri liiki liivakaste. Ta märkis, et nii

tavaliste kui ka automaatsete liivakastide puhul tuleb hinnata, kas kassid neid tegelikult

kasutavad.

Liisa Gentalen selgitas, et automaatne liivakast ei pruugi kõigile kassidele sobida näiteks

seadme müra tõttu. Sellisel juhul peavad kassidele olema kättesaadavad ka tavalised

liivakastid.

Jaan Gentalen lisas, et määruses peaks olema selgelt sätestatud, et lubatud on nii tavalised

kui ka automaatsed liivakastid, et vältida hilisemaid tõlgenduserinevusi järelevalve käigus.

Kadri Kaugerand leidis, et määruses ei ole otstarbekas liivakastide eriliike eraldi loetleda,

sest tehnoloogia areneb ja uued lahendused võivad loetelust välja jääda. Liiga üksikasjaliku

loetelu korral võidakse järelevalve käigus pidada selles nimetamata lahendusi lubamatuks.

Tema hinnangul võimaldab üldmõiste „liivakast“ erinevate liivakastilahenduste kasutamist.

Urmas Kruuse märkis, et loomapidaja peaks saama järelevalve käigus selgitada, miks on

kasutusel just selline arv ja valik liivakaste ning kuidas kassid neid kasutavad.

Kadri Kaugerand vastas, et järelevalveametnikud arvestavad tehnoloogia arenguga ning

uute lahenduste kasutamine ei tohiks saada takistuseks.

Anti Allas väljendas muret, et ametnik võib lähtuda jäigalt üksnes liivakastide arvust,

arvestamata uuemaid tehnoloogilisi lahendusi. Ta pidas vajalikuks mõistlikku lähenemist.

Kadri Kaugerand märkis, et ministeeriumi roll on suunata järelevalveametnikke, et nõudeid

ei rakendataks liiga kitsalt. Ta selgitas, et ministeerium teeb Põllumajandus- ja Toiduametiga

tihedat koostööd ning reageeriks, kui ministeeriumini jõuaks teave automaatse liivakasti

kasutamise tõttu tehtud ettekirjutusest.

Liisa Albova lisas, et liivakastina käsitatakse nii tavalist kui ka automaatset liivakasti. Ta

rõhutas, et määrav on liivakasti otstarve, mitte selle tehnilised lisafunktsioonid.

Andrus Seeme palus kinnitada, et määruses ei ole sätestatud eelnõu menetlemisel arutatud

kuue kassi ülempiiri.

Kadri Kaugerand kinnitas, et määrus sellist piirangut ei sisalda.

Arutati kollektiivse pöördumise edasist menetlemist.

Urmas Kruuse tegi ettepaneku edastada kollektiivses pöördumises esitatud ettepanekud

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile seisukoha kujundamiseks ja lahendamiseks.

Komisjoniliikmed nõustusid ettepanekuga. Sellega on kollektiivse pöördumise menetlus

Riigikogus lõppenud ning töö määrusega jätkub Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis.

Otsustati:

1.1. Edastada kollektiivses pöördumises tehtud ettepanekud Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile seisukoha kujundamiseks ja lahendamiseks (konsensus: Urmas

Kruuse, Andrus Seeme).

2. Info ja muud küsimused

Päevakorrapunkti ei arutatud.

5

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmas Kruuse

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Jaanika Lokk

protokollija