| Dokumendiregister | Riigikogu |
| Viit | |
| Registreeritud | 12.11.2026 |
| Sünkroonitud | 13.11.2026 |
| Liik | Protokoll |
| Funktsioon | |
| Sari | |
| Toimik | Komisjoni istung esmaspäev, 9.11.2026 kell 11.10 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Riigikogu maaelukomisjoni
istungi protokoll nr 175
Tallinn, Toompea Esmaspäev, 09. november 2026
Algus 11.10, lõpp 11.51
Juhataja: Urmas Kruuse (esimees)
Protokollija: Jaanika Lokk (konsultant)
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Anti Allas, Siim Pohlak, Maido Ruusmann, Andrus Seeme
Komisjoni ametnikud: Marin Daniel (nõunik-sekretariaadijuhataja), Merle Kruusimägi
(nõunik)
Puudus: Kalev Stoicescu
Kutsutud: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kantsler Triin Kõrgmaa (2. päevakorrapunkt)
Päevakord:
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Ülevaade "Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030" (PõKa 2030)
vahehindamisest ja uuendamisest
3. Info ja muud küsimused
1. Nädala töökava kinnitamine
Vaadati läbi 7. töönädala (9.-15.11.2026) töökava
Komisjoni istung esmaspäev, 9.11.2026 kell 11.10
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Ülevaade "Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030" (PõKa 2030)
vahehindamisest ja uuendamisest
3. Info ja muud küsimused
Komisjoni istung teisipäev, 10.11.2026 kell 14.00
1. Kollektiivne pöördumine "Kasside heaolu ei saa tagada maagiliste arvude abil – uued
nõuded teaduspõhiseks!"
2. Info ja muud küsimused
Otsustati:
1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Anti Allas, Urmas Kruuse, Maido Ruusmann,
2
Andrus Seeme).
2. Ülevaade "Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030"
(PõKa 2030) vahehindamisest ja uuendamisest
Urmas Kruuse juhatas sisse päevakorrapunkti arutelu ning andis sõna külalistele.
Hendrik Johannes Terras märkis, et PõKa 2030 muudatused ei ole väga ulatuslikud.
Olulisim neist on toidujulgeoleku valdkonna lisamine arengukavasse.
Triin Kõrgmaa andis ülevaate PõKa 2030 vahehindamisest ja ajakohastamisest (lisa). Ta
selgitas, et PõKa 2030 koostati praegusest oluliselt erinevas geopoliitilises olukorras.
Arengukava ajakohastamise aluseks on Maaelu Teadmuskeskuse (METK) 2025. aastal tehtud
vahehindamine, mis kinnitas seniste tegevussuundade asjakohasust, kuid tõi esile vajaduse
arvestada senisest enam julgeoleku-, kliima-, keskkonna- ja majandusoludega. Ta märkis, et
geopoliitilised pinged ja sõda Ukrainas on toonud esile toiduga varustatuse ja tarneahelate
kindluse olulisuse. Tarneahelate kitsaskohad ilmnesid veelgi selgemalt Hormuzi väinaga
seotud probleemide tõttu. Ta lisas, et võrreldes 2021. aastal kinnitatud arengukavaga on
rõhuasetus muutunud, nt rohepöörde asemel räägitakse rohkem äärmuslikest ilmaoludest
(liigniiskus või -kuivus). Majanduslikust vaatenurgast on oluline ka loomataudide
sagenemine. Nende asjaolude ja vahehindamise käigus saadud tagasiside põhjal ilmnes
vajadus arengukava ajakohastada. Arengukavas tehakse kolm peamist muudatust.
Toidujulgeolek lisatakse eraldi tegevussuunana. Toidujulgeoleku vaatenurgast käsitletakse
kestlikkust (sh konkurentsivõimet, kliimamuutustega kohanemist ja ettevõtluskeskkonda)
ning innovatsioonitegevusi. Lisaks ajakohastatakse mõõdikuid. Ta selgitas, et osa mõõdikute
sihttasemeid on saavutatud, kuid osa mõõdikuid ei ole enam ajakohased. Ta tutvustas
toidujulgeoleku kolme tasandit. Eesmärk on saavutada 2030. aastaks vähemalt 80%
isevarustatuse tase vähemalt kuues põhitoiduainete rühmas üheksast. Praegu ületab
isevarustatuse tase 80% neljas põhitoiduainete rühmas. Tugev tootmine tavaolukorras loob
aluse tugevale tootmisele ka kriisi ajal. Kriisikindluse, varude ja toimepidevuse tagamiseks on
oluline mõista ristsõltuvuste mõju. Mõõdikute ülevaatamise käigus korrastati ka arengukava
ülesehitust ja vähendati dubleerimist. Arengukava eesmärgid ja visioon viidi kooskõlla nii
programmide kui ka ministeeriumi visiooniga. Kõik muudatused on sektoriga läbi arutatud.
Ta andis ülevaate ajakohastatud PõKa 2030 visioonist. Üldeesmärk on, et Eesti toit on
eelistatud, sektori ettevõtted on edukad, keskkond ja elurikkus on hoitud ning maa- ja
rannakogukonnad on elujõulised.
Urmas Kruuse märkis, et küsimusi on tekitanud mõõdikute otstarbekus ja mõju. Näiteks ei
kajastu Eesti toidu eelistamine samal määral tarbijate tegelikes ostudes.
Triin Kõrgmaa vastas, et kõnealune mõõdik vaadati üle ja seda muudeti. Kodumaist toitu
eelistavate Eesti tarbijate osakaalu sihttase on endiselt 75%. Lisaks võeti kasutusele
põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi väärtuse suhe impordi väärtusesse.
Ministeeriumi struktuurimuudatuste käigus viiakse Eesti toidu valdkond
kommunikatsiooniosakonna haldusalasse, sest seda käsitletakse eelkõige kommunikatsiooni,
mitte niivõrd poliitikakujundamise vahendina.
Andrus Seeme märkis, et komisjon arutas Nutri-Score’i kasutuselevõttu oma istungil paar
nädalat tagasi. Ta avaldas kartust, et Nutri-Score’i märgistuse kasutuselevõtt võib vähendada
Eesti toidu tarbimist.
Triin Kõrgmaa ei nõustunud sellega. Ta selgitas, et Nutri-Score on vabatahtlik
märgistussüsteem nagu ka Eesti parima toiduaine märgis või pääsukesemärk. Ettevõtja
kasutab neid siis, kui näeb selles konkurentsieelist. Eesti ettevõtjad on omal algatusel
aktiivselt tegelenud toodete koostise muutmisega. Sektoris tuntakse huvi Nutri-Score’i
märgistuse vastu. Ta märkis, et Toiduliidu seisukohad on teada, kuid rõhutas, et süsteemi
kasutamine on ettevõtjatele vabatahtlik ja tasuta.
3
Hendrik Johannes Terras lisas, et Eesti toidu osakaalu suurendamiseks peab impordi
osakaal vähenema. Tema sõnul saavad Itaalia ja Prantsusmaa tooted suurtes
toidukategooriates (nt juustud ja vorstid) Nutri-Score’i süsteemis kehvemaid tulemusi kui
samade kategooriate Eesti tooted. Tema hinnangul võib märgistuse mõju Eesti toidu
tarbimisele olla pigem positiivne.
Maido Ruusmann küsis, kas Nutri-Score’i kasutuselevõtt võib minna vastuollu hangetel
lühikese tarneahela ja kodumaise toidu osakaalu eelistamisega. Samuti küsis ta, kas
märgistussüsteem võib anda kaubanduskettidele tootjate ees eelise ning nihutada fookuse
tootjatelt kaubandusele.
Triin Kõrgmaa vastas, et nii jaekaubanduskettidel kui ka suurtel tootjatel on eri taseme
brände. Brändistrateegias eristatakse üldjuhul madalama taseme, peavoolu ja kõrgema taseme
brände. Nutri-Score’i reeglite kohaselt tuleb märgistuse kasutuselevõtmisel märgistada kõik
sama brändi tooted. Näiteks võib tootja võtta kasutusele märgistuse Helluse brändi toodetel,
mille suurema lisandväärtuse saavutamiseks on panustatud teadus- ja arendustegevusse ning
koostisosade teadlikku valikusse, kuid jätta selle kasutamata Basic tootesarja puhul. Tema
hinnangul kardetakse Nutri-Score’i märgistust rohkem, kui selleks on põhjust.
Maido Ruusmann ei nõustunud, et tegemist on hirmuga. Ta märkis, et Nutri-Score’i puhul ei
ole tegemist üleeuroopalise märgistusega. Ka ministeeriumi esindajad on tunnistanud, et
märgistuse kasutuselevõtmise osas puudub sektoris üksmeel. Kaubanduskett saab oma brändi
tootevalikusse valida eri tootjate rohelise märgisega tooteid, samal ajal kui tootjal võib olla
keeruline saavutada sama tulemust kogu oma brändi tootevalikus. Tema hinnangul tugevdab
see kaubanduskettide positsiooni, sest neil on võimalik kujundada oma tootevalik suuremal
määral rohelise märgisega toodetest.
Triin Kõrgmaa vastas, et osaliselt võib see nii olla, kuid toodete tootmiskohad ja kasutatav
tooraine erinevad. Eesti kaubamärgi või brändinimega toode ei pruugi olla Eestis toodetud.
Arvestada tuleb ka rahvusvahelise turu mõjuga. Ta rõhutas tarbijate teadlikkuse tähtsust ning
märkis, et Eesti ettevõtjad on toodete koostise muutmisel teinud head tööd ja vähendanud
toodetes suhkru-, rasva- ja soolasisaldust. Probleem on aga selles, et muudetud koostisega
ning teadusasutustega koostöös väljatöötatud retseptidel põhinevad tooted ei saa piisavalt
tähelepanu ja tarbijad ei leia neid poest üles. Puudub ühine arusaam, kuidas neid paremini
esile tuua. Tema sõnul saab siin abiks olla Nutri-Score’i märgistus. Ta rõhutas, et
Nutri-Score’i märgistuse kasutamine on vabatahtlik ning seda ei ole kavas muuta
kohustuslikuks. Eesmärk on anda Eesti ettevõtjatele võrdsed konkurentsivõimalused, sest
Nutri-Score’i märgistusega tooted on juba kauplustes.
Anti Allas märkis, et arengukavas võiks käsitleda Eesti riiklike toidumärgiste loomist, et
soodustada kohaliku toidu (sh mahetoidu) eelistamist. Ta märkis, et Lätis on kasutusel
kaubamärgid, mis annavad võimaluse eelistada hangetes kohalikke tooteid .
Triin Kõrgmaa vastas, et riikliku märgistuse kasutamist on arutatud. Arvestada tuleb aga
Euroopa ühisturuga ning sellega, et paljud Eesti tootjad turustavad oma tooteid mitmel turul.
Üksnes Eesti turule suunatud tooteid on pigem väiketootjatel. Seni on riikliku toidumärgise
ülesannet täitnud Põllumajandus-Kaubanduskoja välja töötatud pääsukesemärk ja Eesti
parima toiduaine märgis. Neid märgiseid on seni käsitletud pigem esindusorganisatsioonide
märgisüsteemide osana.
Hendrik Johannes Terras kahtles, kas riiklikud märgised saavad anda hangetel eelise, sest
see oleks vastuolus Euroopa ühisturu reeglitega.
Triin Kõrgmaa vastas, et üksnes Eesti päritolu alusel ei saa hankel eelist anda. Tema sõnul
võib hankes kasutada näiteks nõuet, et toit pärineks nt 300 km raadiusest.
Anti Allas tegi ettepaneku anda komisjonile ülevaade riiklikest toidumärgistest. Ta märkis, et
sektori esindajate sõnul kasutavad nende kolleegid teistes riikides riiklikke toidumärgiseid
4
ning nende alusel on lubatud tooteid eelistada. Tema hinnangul peaksid Eesti tootjatel olema
oma turu kaitsmiseks samasugused võimalused nagu lähiriikide tootjatel.
Hendrik Johannes Terras vastas, et ministeerium võtab teema endaga kaasa. Kui Läti sellist
võimalust kasutab, on oluline uurida, kuidas seda tehakse ja kas see on õiguslikult lubatud.
Siim Pohlak märkis, et Läti on kehtestanud käibemaksuerisuse kohalike tootjate toetamiseks.
Ta küsis, kas Eestis on arutatud toiduainete käibemaksu langetamist.
Hendrik Johannes Terras vastas, et analüüsitud on Läti käibemaksuerisuse mõju ning Rootsi
ja Poola kogemusi. Ta märkis, et maksuerisus on küll kajastunud toidu lõpphindades, kuigi
mitte täiel määral. Kui Eestis käibemaksuerisust kaaluda, tuleks tema hinnangul lähtuda
samast põhimõttest: eelistada kodumaist toorainet ja valida toidukategooriad, milles Eesti
tootmismahud on suuremad. Ta selgitas, et tegemist on eelkõige maksu- ja
riigirahanduspoliitilise küsimusega. Kõigi toiduainete käibemaksumäära langetamine 13%-le
läheks hinnanguliselt maksma 250–300 mln €. Läti eeskujul üksnes valitud
toidukategooriatele kehtestatud erisuse kulu võiks olla 60–80 mln €.
Urmas Kruuse täpsustas, et üksnes kodumaisele toodangule ei saa kehtestada teistsugust
käibemaksumäära.
Hendrik Johannes Terras vastas, et käibemaksuerisust saab rakendada toidukategooriate
kaupa. Tema hinnangul tuleks valida kiiresti riknevate toodete kategooriad, milles Eesti
tootmismahud on suuremad. Erisusega hõlmatud toodangust võiks olla ligikaudu 80% pärit
Eestist. Selline lähenemine toetaks kodumaist toidutootmist. Ta rõhutas, et ei poolda
käibemaksu langetamist kõigile toiduainetele.
Triin Kõrgmaa lisas, et iga maksumuudatuse puhul on oluline hinnata selle mõju ja tagada
järelevalve. Tema sõnul on viimaste maksumuudatuste puhul nähtud, et 2%
maksumuudatusega on mitmes toidukategoorias kaasnenud 8–10% hinnamuutus. Seetõttu
tuleb küsida, kas muudatus aitab optimeerida jaekaubanduse kasumit või suurendada Eesti
tootjate müügimahtu. Ta rõhutas, et kui otsustatakse makse muuta, peavad Konkurentsiamet ja
teised järelevalveasutused jälgima, et muudatus kajastuks ka hindades.
Urmas Kruuse märkis, et tema teada on Eestis elaniku kohta kõige rohkem kaubanduspinda.
Ta meenutas komisjonis hiljuti toimunud ebaausate kaubandustavade tõkestamisega seotud
arutelu ning juhtis tähelepanu, et kaubandus räägib üldjuhul kasumist, mitte juurdehindlusest.
Tema hinnangul on selline käsitlus kaubandusele kasulik, sest METK-i uuringute järgi on
keskmine juurdehindlus kasvanud. Ta märkis, et keskmine näitaja ei pruugi anda objektiivset
pilti tootjate ja nende toodangu olukorrast.
Siim Pohlak märkis, et kaupmehed on selgelt lubanud toiduainete käibemaksuerisusega kaasa
tulla. Tema hinnangul tähendab kaubanduspindade rohkus ka tugevat konkurentsi.
Urmas Kruuse märkis, et statistika järgi on käibemaksuerisusel olnud esimestel kuudel
positiivne mõju, kuid hiljem on see taandunud ja hinnatase ühtlustunud. Tema sõnul tuleb
välja tuua ka maksud, millega korvatakse käibemaksu langetamisest tingitud tulude
vähenemine. Ta küsis, miks on valitud just Nutri-Score’i märgistussüsteem ning miks ei
kaaluta näiteks südamemärgi kasutuselevõttu. Millist mõju oodatakse Nutri-Score’ilt
rahvatervisele? Ta lisas, et kuigi Nutri-Score’i arvutusmetoodikat ehk algoritmi muudeti 2024.
aastal, tekitab endiselt küsimusi toidu töötlemise ulatuse ning soola- ja suhkrusisalduse
arvestamine. Näiteks võivad kaks sarnast toodet saada sama märgise, kuigi ühes on rohkem
suhkrut ja teises soola. Tema hinnangul ei kajasta märgis neid erinevusi piisavalt selgelt ning
võib anda eksitava mulje. Ta tõi näiteks või, mis võib foorisüsteemis saada punase märgise,
kuid mille puhul on oluline eelkõige tarbitav kogus. Ta avaldas kahtlust, kas Nutri-Score’i
saab pidada imelahenduseks.
Triin Kõrgmaa selgitas, et Nutri-Score ei ole imelahendus ning tervisenäitajate parandamine
on pikaajaline protsess. Tema sõnul seisab riik tegevusetuse korral 10–20 aasta pärast silmitsi
suure rahalise koormusega, sest juba praegu on iga neljas alla kümneaastane laps ülekaaluline.
5
Selles vanuses on laste toitumisharjumused suure tõenäosusega koduses keskkonnas juba
suures osas välja kujunenud. Ta rõhutas, et kõigi probleemide lahendamiseks Nutri-Score’ist
üksi ei piisa. Vaja on mitme meetme koosmõju: teadlikkuse suurendamist, haridussüsteemi
panust, teabe lihtsamat esitamist ja võimaluse korral ka maksumuudatusi. Rahvusvahelised
uuringud on näidanud maksumuudatuste suurt mõju. Ta selgitas, et Nutri-Score’i algoritmi
muudeti selleks, et võrrelda tooteid kategooriate kaupa. Kõneleja lisas, et kui Eesti ettevõte
soovib eksportida oma brändi tooteid näiteks Hollandi turule, kus Nutri-Score on kasutusel,
peab ta ise hankima litsentsi. Tema sõnul ei ole Eesti õigusruumis tegutseval ettevõttel praegu
õigust kasutada Nutri-Score’i märgist oma brändi toodetel välisturgudel. Kavandatava
muudatusega täidetakse see õiguslik lünk ja luuakse soovijatele alus märgistuse kasutamiseks
nii Eesti turul kui ka ekspordis.
Urmas Kruuse märkis, et märgistuse kasutusõigust tuleb selgitada. Ta viitas väitele, et pärast
vajalike toimingute tegemist võib ettevõtja kasutada märgist ekspordi sihtriigis, kus süsteem
on kasutusel, isegi kui lähteriigis ei ole märgistuse kasutamine riiklikult reguleeritud.
Triin Kõrgmaa selgitas Lidli näitel, et litsentsiomanikule allhanget tegevad ettevõtted võivad
märgist kasutada. Kui ettevõtja müüb toodet otse, ei saa ta aga märgist samal alusel kasutada.
Märgistuse kasutusõiguse peab andma litsentsiomanik.
Urmas Kruuse märkis, et komisjoni istungil Nutri-Score’i arutelu käigus võrreldi samas
tootekategoorias väga erinevaid tooteid (alates naturaalsest lihast kuni vorstini).
Triin Kõrgmaa vastas, et tõenäoliselt olid tooted rühmitatud selle järgi, kuidas neid
kaubanduses esitletakse. Ta selgitas, et naturaalset liha ja töödeldud tooteid hinnatakse
erinevate kriteeriumide alusel ning võrdlemisel lähtutakse tootekategooriatest.
Urmas Kruuse märkis, et Nutri-Score’i kasutuselevõttu reguleeritakse ministri määrusega.
Vastuseta jäi küsimus, miks ei kaaluta näiteks südamemärgi kasutuselevõttu. Tema hinnangul
ei pruugi märgise hinnang anda inimesele teavet sõltuvalt tema toitumise vajadustele.
Triin Kõrgmaa vastas, et personaalmeditsiin on eraldi valdkond ning toidumärgis ei saa
arvestada iga inimese vajadustega. Ta teatas, et homme toimub ministeeriumide ühishoone
Tamme saalis seminar, kus tutvustatakse Nutri-Score’i ja selle kohta tehtud uuringuid. Tartu
Ülikool tutvustab sotsiaalmajanduslikku uuringut ning LABRIS uuringut Nutri-Score’i
kooskõla kohta riiklike toitumissoovitustega.
Arutati PõKa 2030 vahehindamise ja uuenduste käsitlemist Riigikogu täiskogu istungil.
3. Info ja muud küsimused
Infot ja muid küsimusi ei olnud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Kruuse
juhataja
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaanika Lokk
protokollija
Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 vahehindamine ja ajakohastamine
Hendrik Johannes Terras
Triin Kõrgmaa
Arengukava vahehindamine ja ajakohastamine
PõKa 2030 põhisuunad on jätkuvalt asjakohased, kuid strateegilisi rõhuasetusi tuleb täpsustada.
Julgeolekukeskkond
Geopoliitilised pinged ja sõda Ukrainas on toonud esile toiduga varustatuse strateegilise mõõtme.
Tarneahelad ja sisendid
Tarneahelate haavatavus ning energia ja tootmissisendite hinnakõikumine suurendavad sõltuvusriske.
Kliima ja majandus
Kliimamuutused ja majanduskeskkonna ebakindlus nõuavad vastupidavamat ning konkurentsivõimelist toidusüsteemi.
Eesmärk: anda toidujulgeolekule selge strateegiline alus valitsuse kinnitatavas arengukavas.
Arengukava vahehindamise järeldused
Arengukava elluviimisel tuleb siduda julgeolek, kestlikkus ja tootlikkus.
Eesmärk: anda toidujulgeolekule selge strateegiline alus valitsuse kinnitatavas arengukavas.
01 Toidujulgeolek Põllumajandus- ja toidusektori ettevõtted toetavad nii elanike toiduga varustatust kui ka territoriaalset julgeolekut.
02 Kolmemõõtmeline kestlikkus
Ettevõtted peavad olema konkurentsivõimelised, kohanema kliimamuutustega ja pakkuma atraktiivseid töö- ning ettevõtlusvõimalusi.
03 Innovatsioon ja mõõdikud Teadmiste rakendamine on kestlikkuse võti; mõõdikute sihttasemed, asjakohasus ja seire vajavad korrastamist.
Arengukava ajakohastamisel tehtud muudatused
Eesmärk: anda toidujulgeolekule selge strateegiline alus valitsuse kinnitatavas arengukavas.
01
02
03
SISULINE MUUDATUS
9. tegevussuund: Toidujulgeolek
Isevarustatus ja tarneahelate terviklikkus
Kohalik tootmisvõimekus ja konkurentsivõime
Kriisikindlus, varud ja toimepidevus
Eesmärgid ja visioon
Visioon ühtlustati ministeeriumi visiooniga; alaeesmärgid viidi kooskõlla programmidega.
Lihtsam ülesehitus
Välja jäeti programmidega dubleerivad olukorrakirjeldused, sekkumised ja mõõdikud.
Mõõdikute revisjon
Lisati põhitoiduainetega isevarustatuse ja kimalaste mitmekesisuse näitajad; ajakohastati teisi mõõdikuid.
Ajakohastatud PõKa 2030 struktuur
Eesmärk: anda toidujulgeolekule selge strateegiline alus valitsuse kinnitatavas arengukavas.
01
03
9. tegevussuund: Toidujulgeolek
Isevarustatus ja tarneahelate terviklikkus
Kohalik tootmisvõimekus ja konkurentsivõime
Kriisikindlus, varud ja toimepidevus
Aitäh!
Riigikogu maaelukomisjoni
istungi protokoll nr 175
Tallinn, Toompea Esmaspäev, 09. november 2026
Algus 11.10, lõpp 11.51
Juhataja: Urmas Kruuse (esimees)
Protokollija: Jaanika Lokk (konsultant)
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Anti Allas, Siim Pohlak, Maido Ruusmann, Andrus Seeme
Komisjoni ametnikud: Marin Daniel (nõunik-sekretariaadijuhataja), Merle Kruusimägi
(nõunik)
Puudus: Kalev Stoicescu
Kutsutud: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kantsler Triin Kõrgmaa (2. päevakorrapunkt)
Päevakord:
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Ülevaade "Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030" (PõKa 2030)
vahehindamisest ja uuendamisest
3. Info ja muud küsimused
1. Nädala töökava kinnitamine
Vaadati läbi 7. töönädala (9.-15.11.2026) töökava
Komisjoni istung esmaspäev, 9.11.2026 kell 11.10
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Ülevaade "Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030" (PõKa 2030)
vahehindamisest ja uuendamisest
3. Info ja muud küsimused
Komisjoni istung teisipäev, 10.11.2026 kell 14.00
1. Kollektiivne pöördumine "Kasside heaolu ei saa tagada maagiliste arvude abil – uued
nõuded teaduspõhiseks!"
2. Info ja muud küsimused
Otsustati:
1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Anti Allas, Urmas Kruuse, Maido Ruusmann,
2
Andrus Seeme).
2. Ülevaade "Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030"
(PõKa 2030) vahehindamisest ja uuendamisest
Urmas Kruuse juhatas sisse päevakorrapunkti arutelu ning andis sõna külalistele.
Hendrik Johannes Terras märkis, et PõKa 2030 muudatused ei ole väga ulatuslikud.
Olulisim neist on toidujulgeoleku valdkonna lisamine arengukavasse.
Triin Kõrgmaa andis ülevaate PõKa 2030 vahehindamisest ja ajakohastamisest (lisa). Ta
selgitas, et PõKa 2030 koostati praegusest oluliselt erinevas geopoliitilises olukorras.
Arengukava ajakohastamise aluseks on Maaelu Teadmuskeskuse (METK) 2025. aastal tehtud
vahehindamine, mis kinnitas seniste tegevussuundade asjakohasust, kuid tõi esile vajaduse
arvestada senisest enam julgeoleku-, kliima-, keskkonna- ja majandusoludega. Ta märkis, et
geopoliitilised pinged ja sõda Ukrainas on toonud esile toiduga varustatuse ja tarneahelate
kindluse olulisuse. Tarneahelate kitsaskohad ilmnesid veelgi selgemalt Hormuzi väinaga
seotud probleemide tõttu. Ta lisas, et võrreldes 2021. aastal kinnitatud arengukavaga on
rõhuasetus muutunud, nt rohepöörde asemel räägitakse rohkem äärmuslikest ilmaoludest
(liigniiskus või -kuivus). Majanduslikust vaatenurgast on oluline ka loomataudide
sagenemine. Nende asjaolude ja vahehindamise käigus saadud tagasiside põhjal ilmnes
vajadus arengukava ajakohastada. Arengukavas tehakse kolm peamist muudatust.
Toidujulgeolek lisatakse eraldi tegevussuunana. Toidujulgeoleku vaatenurgast käsitletakse
kestlikkust (sh konkurentsivõimet, kliimamuutustega kohanemist ja ettevõtluskeskkonda)
ning innovatsioonitegevusi. Lisaks ajakohastatakse mõõdikuid. Ta selgitas, et osa mõõdikute
sihttasemeid on saavutatud, kuid osa mõõdikuid ei ole enam ajakohased. Ta tutvustas
toidujulgeoleku kolme tasandit. Eesmärk on saavutada 2030. aastaks vähemalt 80%
isevarustatuse tase vähemalt kuues põhitoiduainete rühmas üheksast. Praegu ületab
isevarustatuse tase 80% neljas põhitoiduainete rühmas. Tugev tootmine tavaolukorras loob
aluse tugevale tootmisele ka kriisi ajal. Kriisikindluse, varude ja toimepidevuse tagamiseks on
oluline mõista ristsõltuvuste mõju. Mõõdikute ülevaatamise käigus korrastati ka arengukava
ülesehitust ja vähendati dubleerimist. Arengukava eesmärgid ja visioon viidi kooskõlla nii
programmide kui ka ministeeriumi visiooniga. Kõik muudatused on sektoriga läbi arutatud.
Ta andis ülevaate ajakohastatud PõKa 2030 visioonist. Üldeesmärk on, et Eesti toit on
eelistatud, sektori ettevõtted on edukad, keskkond ja elurikkus on hoitud ning maa- ja
rannakogukonnad on elujõulised.
Urmas Kruuse märkis, et küsimusi on tekitanud mõõdikute otstarbekus ja mõju. Näiteks ei
kajastu Eesti toidu eelistamine samal määral tarbijate tegelikes ostudes.
Triin Kõrgmaa vastas, et kõnealune mõõdik vaadati üle ja seda muudeti. Kodumaist toitu
eelistavate Eesti tarbijate osakaalu sihttase on endiselt 75%. Lisaks võeti kasutusele
põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi väärtuse suhe impordi väärtusesse.
Ministeeriumi struktuurimuudatuste käigus viiakse Eesti toidu valdkond
kommunikatsiooniosakonna haldusalasse, sest seda käsitletakse eelkõige kommunikatsiooni,
mitte niivõrd poliitikakujundamise vahendina.
Andrus Seeme märkis, et komisjon arutas Nutri-Score’i kasutuselevõttu oma istungil paar
nädalat tagasi. Ta avaldas kartust, et Nutri-Score’i märgistuse kasutuselevõtt võib vähendada
Eesti toidu tarbimist.
Triin Kõrgmaa ei nõustunud sellega. Ta selgitas, et Nutri-Score on vabatahtlik
märgistussüsteem nagu ka Eesti parima toiduaine märgis või pääsukesemärk. Ettevõtja
kasutab neid siis, kui näeb selles konkurentsieelist. Eesti ettevõtjad on omal algatusel
aktiivselt tegelenud toodete koostise muutmisega. Sektoris tuntakse huvi Nutri-Score’i
märgistuse vastu. Ta märkis, et Toiduliidu seisukohad on teada, kuid rõhutas, et süsteemi
kasutamine on ettevõtjatele vabatahtlik ja tasuta.
3
Hendrik Johannes Terras lisas, et Eesti toidu osakaalu suurendamiseks peab impordi
osakaal vähenema. Tema sõnul saavad Itaalia ja Prantsusmaa tooted suurtes
toidukategooriates (nt juustud ja vorstid) Nutri-Score’i süsteemis kehvemaid tulemusi kui
samade kategooriate Eesti tooted. Tema hinnangul võib märgistuse mõju Eesti toidu
tarbimisele olla pigem positiivne.
Maido Ruusmann küsis, kas Nutri-Score’i kasutuselevõtt võib minna vastuollu hangetel
lühikese tarneahela ja kodumaise toidu osakaalu eelistamisega. Samuti küsis ta, kas
märgistussüsteem võib anda kaubanduskettidele tootjate ees eelise ning nihutada fookuse
tootjatelt kaubandusele.
Triin Kõrgmaa vastas, et nii jaekaubanduskettidel kui ka suurtel tootjatel on eri taseme
brände. Brändistrateegias eristatakse üldjuhul madalama taseme, peavoolu ja kõrgema taseme
brände. Nutri-Score’i reeglite kohaselt tuleb märgistuse kasutuselevõtmisel märgistada kõik
sama brändi tooted. Näiteks võib tootja võtta kasutusele märgistuse Helluse brändi toodetel,
mille suurema lisandväärtuse saavutamiseks on panustatud teadus- ja arendustegevusse ning
koostisosade teadlikku valikusse, kuid jätta selle kasutamata Basic tootesarja puhul. Tema
hinnangul kardetakse Nutri-Score’i märgistust rohkem, kui selleks on põhjust.
Maido Ruusmann ei nõustunud, et tegemist on hirmuga. Ta märkis, et Nutri-Score’i puhul ei
ole tegemist üleeuroopalise märgistusega. Ka ministeeriumi esindajad on tunnistanud, et
märgistuse kasutuselevõtmise osas puudub sektoris üksmeel. Kaubanduskett saab oma brändi
tootevalikusse valida eri tootjate rohelise märgisega tooteid, samal ajal kui tootjal võib olla
keeruline saavutada sama tulemust kogu oma brändi tootevalikus. Tema hinnangul tugevdab
see kaubanduskettide positsiooni, sest neil on võimalik kujundada oma tootevalik suuremal
määral rohelise märgisega toodetest.
Triin Kõrgmaa vastas, et osaliselt võib see nii olla, kuid toodete tootmiskohad ja kasutatav
tooraine erinevad. Eesti kaubamärgi või brändinimega toode ei pruugi olla Eestis toodetud.
Arvestada tuleb ka rahvusvahelise turu mõjuga. Ta rõhutas tarbijate teadlikkuse tähtsust ning
märkis, et Eesti ettevõtjad on toodete koostise muutmisel teinud head tööd ja vähendanud
toodetes suhkru-, rasva- ja soolasisaldust. Probleem on aga selles, et muudetud koostisega
ning teadusasutustega koostöös väljatöötatud retseptidel põhinevad tooted ei saa piisavalt
tähelepanu ja tarbijad ei leia neid poest üles. Puudub ühine arusaam, kuidas neid paremini
esile tuua. Tema sõnul saab siin abiks olla Nutri-Score’i märgistus. Ta rõhutas, et
Nutri-Score’i märgistuse kasutamine on vabatahtlik ning seda ei ole kavas muuta
kohustuslikuks. Eesmärk on anda Eesti ettevõtjatele võrdsed konkurentsivõimalused, sest
Nutri-Score’i märgistusega tooted on juba kauplustes.
Anti Allas märkis, et arengukavas võiks käsitleda Eesti riiklike toidumärgiste loomist, et
soodustada kohaliku toidu (sh mahetoidu) eelistamist. Ta märkis, et Lätis on kasutusel
kaubamärgid, mis annavad võimaluse eelistada hangetes kohalikke tooteid .
Triin Kõrgmaa vastas, et riikliku märgistuse kasutamist on arutatud. Arvestada tuleb aga
Euroopa ühisturuga ning sellega, et paljud Eesti tootjad turustavad oma tooteid mitmel turul.
Üksnes Eesti turule suunatud tooteid on pigem väiketootjatel. Seni on riikliku toidumärgise
ülesannet täitnud Põllumajandus-Kaubanduskoja välja töötatud pääsukesemärk ja Eesti
parima toiduaine märgis. Neid märgiseid on seni käsitletud pigem esindusorganisatsioonide
märgisüsteemide osana.
Hendrik Johannes Terras kahtles, kas riiklikud märgised saavad anda hangetel eelise, sest
see oleks vastuolus Euroopa ühisturu reeglitega.
Triin Kõrgmaa vastas, et üksnes Eesti päritolu alusel ei saa hankel eelist anda. Tema sõnul
võib hankes kasutada näiteks nõuet, et toit pärineks nt 300 km raadiusest.
Anti Allas tegi ettepaneku anda komisjonile ülevaade riiklikest toidumärgistest. Ta märkis, et
sektori esindajate sõnul kasutavad nende kolleegid teistes riikides riiklikke toidumärgiseid
4
ning nende alusel on lubatud tooteid eelistada. Tema hinnangul peaksid Eesti tootjatel olema
oma turu kaitsmiseks samasugused võimalused nagu lähiriikide tootjatel.
Hendrik Johannes Terras vastas, et ministeerium võtab teema endaga kaasa. Kui Läti sellist
võimalust kasutab, on oluline uurida, kuidas seda tehakse ja kas see on õiguslikult lubatud.
Siim Pohlak märkis, et Läti on kehtestanud käibemaksuerisuse kohalike tootjate toetamiseks.
Ta küsis, kas Eestis on arutatud toiduainete käibemaksu langetamist.
Hendrik Johannes Terras vastas, et analüüsitud on Läti käibemaksuerisuse mõju ning Rootsi
ja Poola kogemusi. Ta märkis, et maksuerisus on küll kajastunud toidu lõpphindades, kuigi
mitte täiel määral. Kui Eestis käibemaksuerisust kaaluda, tuleks tema hinnangul lähtuda
samast põhimõttest: eelistada kodumaist toorainet ja valida toidukategooriad, milles Eesti
tootmismahud on suuremad. Ta selgitas, et tegemist on eelkõige maksu- ja
riigirahanduspoliitilise küsimusega. Kõigi toiduainete käibemaksumäära langetamine 13%-le
läheks hinnanguliselt maksma 250–300 mln €. Läti eeskujul üksnes valitud
toidukategooriatele kehtestatud erisuse kulu võiks olla 60–80 mln €.
Urmas Kruuse täpsustas, et üksnes kodumaisele toodangule ei saa kehtestada teistsugust
käibemaksumäära.
Hendrik Johannes Terras vastas, et käibemaksuerisust saab rakendada toidukategooriate
kaupa. Tema hinnangul tuleks valida kiiresti riknevate toodete kategooriad, milles Eesti
tootmismahud on suuremad. Erisusega hõlmatud toodangust võiks olla ligikaudu 80% pärit
Eestist. Selline lähenemine toetaks kodumaist toidutootmist. Ta rõhutas, et ei poolda
käibemaksu langetamist kõigile toiduainetele.
Triin Kõrgmaa lisas, et iga maksumuudatuse puhul on oluline hinnata selle mõju ja tagada
järelevalve. Tema sõnul on viimaste maksumuudatuste puhul nähtud, et 2%
maksumuudatusega on mitmes toidukategoorias kaasnenud 8–10% hinnamuutus. Seetõttu
tuleb küsida, kas muudatus aitab optimeerida jaekaubanduse kasumit või suurendada Eesti
tootjate müügimahtu. Ta rõhutas, et kui otsustatakse makse muuta, peavad Konkurentsiamet ja
teised järelevalveasutused jälgima, et muudatus kajastuks ka hindades.
Urmas Kruuse märkis, et tema teada on Eestis elaniku kohta kõige rohkem kaubanduspinda.
Ta meenutas komisjonis hiljuti toimunud ebaausate kaubandustavade tõkestamisega seotud
arutelu ning juhtis tähelepanu, et kaubandus räägib üldjuhul kasumist, mitte juurdehindlusest.
Tema hinnangul on selline käsitlus kaubandusele kasulik, sest METK-i uuringute järgi on
keskmine juurdehindlus kasvanud. Ta märkis, et keskmine näitaja ei pruugi anda objektiivset
pilti tootjate ja nende toodangu olukorrast.
Siim Pohlak märkis, et kaupmehed on selgelt lubanud toiduainete käibemaksuerisusega kaasa
tulla. Tema hinnangul tähendab kaubanduspindade rohkus ka tugevat konkurentsi.
Urmas Kruuse märkis, et statistika järgi on käibemaksuerisusel olnud esimestel kuudel
positiivne mõju, kuid hiljem on see taandunud ja hinnatase ühtlustunud. Tema sõnul tuleb
välja tuua ka maksud, millega korvatakse käibemaksu langetamisest tingitud tulude
vähenemine. Ta küsis, miks on valitud just Nutri-Score’i märgistussüsteem ning miks ei
kaaluta näiteks südamemärgi kasutuselevõttu. Millist mõju oodatakse Nutri-Score’ilt
rahvatervisele? Ta lisas, et kuigi Nutri-Score’i arvutusmetoodikat ehk algoritmi muudeti 2024.
aastal, tekitab endiselt küsimusi toidu töötlemise ulatuse ning soola- ja suhkrusisalduse
arvestamine. Näiteks võivad kaks sarnast toodet saada sama märgise, kuigi ühes on rohkem
suhkrut ja teises soola. Tema hinnangul ei kajasta märgis neid erinevusi piisavalt selgelt ning
võib anda eksitava mulje. Ta tõi näiteks või, mis võib foorisüsteemis saada punase märgise,
kuid mille puhul on oluline eelkõige tarbitav kogus. Ta avaldas kahtlust, kas Nutri-Score’i
saab pidada imelahenduseks.
Triin Kõrgmaa selgitas, et Nutri-Score ei ole imelahendus ning tervisenäitajate parandamine
on pikaajaline protsess. Tema sõnul seisab riik tegevusetuse korral 10–20 aasta pärast silmitsi
suure rahalise koormusega, sest juba praegu on iga neljas alla kümneaastane laps ülekaaluline.
5
Selles vanuses on laste toitumisharjumused suure tõenäosusega koduses keskkonnas juba
suures osas välja kujunenud. Ta rõhutas, et kõigi probleemide lahendamiseks Nutri-Score’ist
üksi ei piisa. Vaja on mitme meetme koosmõju: teadlikkuse suurendamist, haridussüsteemi
panust, teabe lihtsamat esitamist ja võimaluse korral ka maksumuudatusi. Rahvusvahelised
uuringud on näidanud maksumuudatuste suurt mõju. Ta selgitas, et Nutri-Score’i algoritmi
muudeti selleks, et võrrelda tooteid kategooriate kaupa. Kõneleja lisas, et kui Eesti ettevõte
soovib eksportida oma brändi tooteid näiteks Hollandi turule, kus Nutri-Score on kasutusel,
peab ta ise hankima litsentsi. Tema sõnul ei ole Eesti õigusruumis tegutseval ettevõttel praegu
õigust kasutada Nutri-Score’i märgist oma brändi toodetel välisturgudel. Kavandatava
muudatusega täidetakse see õiguslik lünk ja luuakse soovijatele alus märgistuse kasutamiseks
nii Eesti turul kui ka ekspordis.
Urmas Kruuse märkis, et märgistuse kasutusõigust tuleb selgitada. Ta viitas väitele, et pärast
vajalike toimingute tegemist võib ettevõtja kasutada märgist ekspordi sihtriigis, kus süsteem
on kasutusel, isegi kui lähteriigis ei ole märgistuse kasutamine riiklikult reguleeritud.
Triin Kõrgmaa selgitas Lidli näitel, et litsentsiomanikule allhanget tegevad ettevõtted võivad
märgist kasutada. Kui ettevõtja müüb toodet otse, ei saa ta aga märgist samal alusel kasutada.
Märgistuse kasutusõiguse peab andma litsentsiomanik.
Urmas Kruuse märkis, et komisjoni istungil Nutri-Score’i arutelu käigus võrreldi samas
tootekategoorias väga erinevaid tooteid (alates naturaalsest lihast kuni vorstini).
Triin Kõrgmaa vastas, et tõenäoliselt olid tooted rühmitatud selle järgi, kuidas neid
kaubanduses esitletakse. Ta selgitas, et naturaalset liha ja töödeldud tooteid hinnatakse
erinevate kriteeriumide alusel ning võrdlemisel lähtutakse tootekategooriatest.
Urmas Kruuse märkis, et Nutri-Score’i kasutuselevõttu reguleeritakse ministri määrusega.
Vastuseta jäi küsimus, miks ei kaaluta näiteks südamemärgi kasutuselevõttu. Tema hinnangul
ei pruugi märgise hinnang anda inimesele teavet sõltuvalt tema toitumise vajadustele.
Triin Kõrgmaa vastas, et personaalmeditsiin on eraldi valdkond ning toidumärgis ei saa
arvestada iga inimese vajadustega. Ta teatas, et homme toimub ministeeriumide ühishoone
Tamme saalis seminar, kus tutvustatakse Nutri-Score’i ja selle kohta tehtud uuringuid. Tartu
Ülikool tutvustab sotsiaalmajanduslikku uuringut ning LABRIS uuringut Nutri-Score’i
kooskõla kohta riiklike toitumissoovitustega.
Arutati PõKa 2030 vahehindamise ja uuenduste käsitlemist Riigikogu täiskogu istungil.
3. Info ja muud küsimused
Infot ja muid küsimusi ei olnud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Kruuse
juhataja
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaanika Lokk
protokollija