| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 1.4-1/4156-2 |
| Registreeritud | 13.11.2026 |
| Sünkroonitud | 16.11.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 1.4 TEABE AVALIKUSTAMINE JA SUHTEKORRALDUS |
| Sari | 1.4-1 Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad |
| Toimik | 1.4-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Tallinna Linnakantselei |
| Saabumis/saatmisviis | Tallinna Linnakantselei |
| Vastutaja | Demis Voss (Rahandusministeerium, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Välisvahendite talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee
Registrikood 70000272
Tallinna Linnakantselei
Teie 15.10.2026 nr 1-12/996-1
Meie 13.11.2026 nr 1.4-1/4156-2
Vastus ühispöördumisele
Lugupeetud linnapead
Täname Teid ettepanekute eest Euroopa Liidu 2028–2034 eelarveperioodi partnerluskava
(riigiplaan) ettevalmistamisel. Nõustume, et suurematel linnadel on oluline roll Eesti
konkurentsivõime, kestliku liikuvuse, digi- ja rohepöörde, kriisikindluse ning avalike teenuste
arendamisel. Pöördumises nimetatud valdkonnad kattuvad suurel määral ka partnerluskava
esmases jaotusettepanekus kavandatud prioriteetidega.
Valitsus leppis 15. septembril 2026 kokku partnerluskava peamised prioriteedid ja esmase
rahajaotuse, mille alusel toimuvad läbirääkimised Euroopa Komisjoniga. Valitsuse otsustatud
jaotus määrab peamised prioriteedid ja rahastamise raamistiku. Meetmete täpsem sisu, toetuse
saajate ring, valikukriteeriumid ja muud rakendustingimused kujundatakse
valdkonnaministeeriumide eestvedamisel, arvestades läbirääkimiste tulemusi. See töö jätkub
kogu 2027. aasta jooksul.
ELi pikaajalise eelarve läbirääkimised on samuti pooleli ning Eesti lõplik eraldis ja toetuste
kasutamise tingimused ei ole veel kokku lepitud. Euroopa Komisjoni ettepanek näeb praegu
ette 40% riikliku kaasfinantseeringu määra. Eesti seisab läbirääkimistel 30%
kaasfinantseeringu määra eest. Seetõttu ei ole praeguses etapis võimalik lõplikult määratleda
ka kohalike omavalitsuste meetmete omafinantseeringu tingimusi. Need kujundatakse järgmise
aasta jooksul pärast EL tasandil eelarve kokkulepete tegemist.
Mõistame pöördumises väljendatud soovi saada selgem ülevaade kohalikele omavalitsustele
avanevatest rahastamisvõimalustest. Pea kõik ministeeriumid on kavandanud tegevusi, kus
kohalik omavalitsus võib olla toetuse saaja või partner. Jaotusettepaneku koostamisel on püütud
eri valdkondade tegevusi senisest paremini ministeeriumide üleselt tervikuks siduda ning see
töö jätkub. Näiteks on liikuvuse ja transpordi valdkonnas kavandatud laiem tervikmeede, mis
võimaldab käsitleda erinevaid liikumisviise ja investeeringuid ühtse tervikuna, eristades
seejuures linnapiirkondade ja muu Eesti vajadusi. Samuti on kohalikel omavalitsustel võimalik
roll hariduse, tervise- ja sotsiaalteenuste, kliimakindluse, veemajanduse, kriisivalmiduse,
digitaliseerimise ning avalike teenuste arendamisega seotud tegevustes. Ent detailseid
taotlemistingimusi ei ole praeguses etapis veel väljatöötatud- selleni jõutakse järgmise aasta
jooksul valdkondlike ministeeriumide eestvedamisel ja koostöös partneritega.
2
Valitsus on andnud suunise, et riigieelarvelisi ja välisvahendeid tuleb suunata regionaalselt
tasakaalustatumalt väljapoole Harjumaad, pöörates eraldi tähelepanu idapiirialadele. See ei
tähenda Tallinna, Tartu, Pärnu ega teiste suuremate linnade kõrvalejätmist kavandatavatest
meetmetest. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile on antud ülesanne sõnastada 2027.a.
sügiseks koostöös teiste ministeeriumidega partnerluskava regionaalse tasakaalustatuse
eesmärk, töötada välja selle mõõdikud ja rakendusmehhanism ning määratleda meetmed, millel
on suurim regionaalse mõju potentsiaal. Selle töö üheks lähtekohaks on üleriigiline planeering
2050, mis käsitleb Eesti ruumilist arengut tervikuna ning hõlmab nii suuremaid linnapiirkondi,
väikelinnu kui ka maapiirkondi. Seetõttu ei ole praeguses etapis veel määratletud, millistes
valdkondades ja millises ulatuses toetusi territoriaalselt suunatakse ega millised piirkonnad või
linnad on konkreetsete meetmete sihtrühmad. Need valikud tehakse meetmete eesmärkidest ja
piirkondlikest vajadustest lähtudes. Sõltuvalt meetmest võib regionaalset mõju arvestada
näiteks territoriaalse sihistamise, diferentseeritud toetusmäärade, piirkondlike taotlusvoorude
või hindamiseelistuste kaudu.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium vastutab regionaalpoliitika ning kohaliku ja
piirkondliku tasandi kaasamise eest, kuid regionaalse mõjuga meetmeid kujundavad ka teised
valdkonnaministeeriumid. Meetmete sisu eest vastutavad asjaomased ministeeriumid.
Rahandusministeerium on partnerluskava ettevalmistamisel korduvalt rõhutanud
ministeeriumidele valdkondliku kaasamise olulisust ja nende vastutust oma valdkonna
partnerite kaasamisel. Rahandusministeeriumi korraldatav keskne kaasamine keskendub
eelkõige üleriigilistele katusorganisatsioonidele ja partneritele ega asenda
valdkonnaministeeriumide korraldatavat sisulist kaasamist konkreetsete meetmete
kujundamisel. Seetõttu peame oluliseks, et Tallinn, Tartu ja Pärnu osaleksid aktiivselt nii
regionaalse tasakaalustatuse põhimõtete kui ka konkreetsete valdkondlike meetmete
kujundamisel. Suurematel linnadel on võrreldes paljude väiksemate omavalitsustega paremad
võimalused kasutada oma valdkondlikku kompetentsi ja personaliressurssi ning osaleda
aktiivselt eri ministeeriumide meetmete ettevalmistamises. Nende arutelude käigus täpsustuvad
ka meetmete territoriaalne ulatus, kohalike omavalitsuste roll, omafinantseeringu tingimused ja
muud rakenduslahendused.
Täname Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapeasid konstruktiivsete ettepanekute eest. Peame
oluliseks, et järgmise rahastusperioodi ettevalmistamisel oleksid arvestatud Eesti piirkondliku
tasakaalustatuse eesmärk ning suuremate linnade panus riigi konkurentsivõimesse ja avalike
teenuste kättesaadavusse. Linnade esitatud ettepanekud on oluliseks sisendiks partnerluskava
edasisel sisustamisel ning asjakohaste meetmete kujundamisel valdkondlike ministeeriumide
eestvedamisel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Sven Kirsipuu
eelarvepoliitika asekantsler
Demis Voss
3
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|