| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 1.1-11/4564-1 |
| Registreeritud | 13.11.2026 |
| Sünkroonitud | 16.11.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE |
| Sari | 1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 1.1-11/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
| Vastutaja | Sven Kirsipuu (Rahandusministeerium, Eelarvepoliitika valdkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
Rahandusministeerium
Sotsiaalministeerium
Meie: (kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/749
Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Austatud minister
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaal- ja
põllumajandusministri määruse „Põllumajandusministri 8. oktoobri 2014. a määruse nr 84
„Põllumajandustootja asendamise toetus” muutmine eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Hendrik Johannes Terras
Regionaal- ja põllumajandusminister
Lisad:
1. Eelnõu, EN_asendus_muutmine_nov_2026.pdf;
2. Seletuskiri, SK_asendus_muutmine_nov_2026.pdf.
Arvamuse avaldamiseks: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet ja Eestimaa
Talupidajate Keskliit
Kai Kruusamäe
5662 7932
1
MÄÄRUS
(kuupäev digiallkirjas) nr …..
Põllumajandusministri 8. oktoobri 2014. a määruse nr 84
„Põllumajandustootja asendamise toetus“ muutmine
Määrus kehtestatakse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 11 lõike 1 alusel.
Põllumajandusministri 8. oktoobri 2014. a määruses nr 84 „Põllumajandustootja asendamise
toetus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 4 lõikes 6 asendatakse sõnad „lammaste või kitsede“ tekstiosaga „lammaste,
kitsede, alpakade või kodulindude“;
2) paragrahvi 4 lõiget 7 täiendatakse punktidega 7–11 järgmises sõnastuses:
„7) alpaka – 0,8 lü;
8) munakana – 0,014 lü;
9) broiler – 0,007 lü;
10) vutt, kääbuskana – 0,004 lü;
11) muu kodulind – 0,03 lü.“;
3) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Ühte kontserni kuuluvatele põllumajandustootjatele või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4
tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud põllumajandustootjatele ei hüvitata
asendusteenuse kasutamise kulusid rohkem kui lõikes 2 sätestatud ulatuses.“;
4) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Kui lõikes 3 sätestatud füüsilise isiku asendamiseks ettenähtud kalendripäevad ei ole
jooksva kalendriaasta jooksul ära kasutatud, võib põllumajandustootja taotleda samal
kalendriaastal toetust asendamiseks selle kalendriaasta kasutamata päevade ulatuses.“;
5) paragrahvi 5 lõikes 4 asendatakse arv „140“ arvuga „160“;
6) paragrahvi 5 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Toetuse päevatasu määra on õigus suurendada, kui asendusteenust osutatakse eritingimustes,
eelkõige ööajal, riigipühadel või ületunnitööna põllumajandustootja vältimatu ja ootamatu
abivajaduse tõttu.“;
EELNÕU
06.11.2026
2
7) paragrahvi 5 lõike 6 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „töötuskindlustusmaksega“ tekstiosaga
„, mis võivad moodustada kuni kolm protsenti § 5 lõikes 4 sätestatud päevatasu määrast.“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Hendrik Johannes Terras
Regionaal- ja põllumajandusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Triin Kõrgmaa
Kantsler
SELETUSKIRI
regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Põllumajandusministri 8. oktoobri 2014. a
määruse nr 84 „Põllumajandustootja asendamise toetus” muutmine“ eelnõu juurde
1. Sissejuhatus
Regionaal- ja põllumajandusministri määrus „Põllumajandusministri 8. oktoobri 2014. a määruse
nr 84 „Põllumajandustootja asendamise toetus“ muutmine” (edaspidi eelnõu) kehtestatakse
maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 11 lõike 1 alusel.
Eelnõuga muudetakse põllumajandusministri 8. oktoobri 2014. a määrust nr 84
„Põllumajandustootja asendamise toetus” eesmärgiga täpsustada toetuse saajate sihtrühma,
täpsustada kontserni ja valitseva mõju alla kuuluvate ettevõtjate toetamise tingimusi, suurendada
toetuse päevatasu määra kuni 160 euroni koos diferentseerimise õigusega ning fikseerida
asendusteenust korraldava koordinaatori kulude maksimaalne määr.
Põllumajandustootja asendamise toetus on riigiabi komisjoni määruse (EL) nr 2022/24721 artikli
23 tähenduses.
Tegevuspõhise riigieelarvega seonduvalt panustab toetus „Põllumajanduse ja kalanduse
valdkonna arengukava aastani 20302“ tegevussuunda 5 „Põllumajandussaaduste tootmine,
väärindamine ja turustamine“ eesmärgi – Eesti toidusektor on konkurentsivõimeline nii sise- kui
ka välisturul –, saavutamisse, mida viiakse ellu programmi „Biomajanduse programm 2025–
20283“ tegevuse „Põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime tõstmine“ kaudu.
Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi
põllumajanduspoliitika osakonna valdkonnajuht Janeli Tikk (625 6299, [email protected]) ning
sama osakonna nõunik Kai Kruusamäe (5662 7932, [email protected]). Juriidilise
ekspertiisi määruse eelnõule tegi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna
peaspetsialist Maarika Arro (5697 0723, [email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (5685
3519, [email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määruse muudetakse järgmiselt.
Eelnõu punktiga 1 täiendatakse määruse § 4 lõiget 6, lisades loomühikute arvestusse alpakad ja
kodulinnud. Muudatusega laieneb toetuse saajate ring, sest edaspidi saavad asendusteenust
kasutada ka need põllumajandustootjad, kes peavad kodulinde (munakana, broiler, vutt,
kääbuskana või muu kodulind, nagu part, faasan, hani, kalkun) või alpakasid ning vastavad
määruse § 4 lõikes 3 toodud nõuetele. Ka lisanduvate loomade osas on arvestamise aluseks PRIA
põllumajandusloomade registri andmed.
Eelnõu punktiga 2 täiendatakse määruse § 4 lõiget 7 punktidega 7–11 tulenevalt eelnõu punktis
1 tehtavast muudatusest. See tähendab, et loomühikute loetellu lisatakse alpaka ja kodulinnu
loomühikud. Täpsemalt on selgitatud alpakade ja kodulindude lisamist seletuskirjas eelnõu punkti
1 selgitava osa juures. Loomade arvu määramisel lähtutakse PRIA põllumajandusloomade
registri andmetest asendusteenuse osutamise aastale eelnenud aasta 31. detsembri seisuga.
1 Komisjoni määrus (EL) nr 2022/2472 , millega tunnistatakse teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris
ja maapiirkondades Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks
(ELT L 327, 21.12.2022, lk 1–81). 2 Kättesaadav: https://www.agri.ee/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030. 3 Kättesaadav: https://agri.ee/sites/default/files/documents/2025-02/programm-2025-2028-biomajandus.pdf.
2
Eelnõu punktiga 3 täiendatakse määruse § 5 lõikega 21, mille kohaselt võetakse asendusteenuse
võimaldamisel arvesse asendusteenust kasutavate põllumajandustootjate omavahelist seotust. See
tähendab, et ühte kontserni kuuluvaid või konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) § 2 lõike 4
tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud põllumajandustootjaid käsitatakse
asendusteenuse kasutamisel ühiselt ning nendel võetakse toetuse suuruse arvutamise aluseks
põllumajandustootja või tema töötaja asendamiseks kulunud päevade arv kokku. Näiteks kui
kontserni A (emaettevõtja) kuuluvad ettevõtjad B (tütarettevõtja) ja C (tütarettevõtja) ning nad
mõlemad soovivad kasutada asendusteenust, siis toetuse suuruse arvutamisel võetakse arvesse
asendamiseks kulunud päevade arv kontserni peale kokku, mitte igale juriidilisele isikule
eraldiseisvalt. Olenemata sellest, kas asendusteenust taotleb üks või mitu sama kontserni liiget,
ei tohi nende asendamise kestus kokku ületada määruse § 5 lõikes 3 sätestatud kalendripäevi.
Ühte kontserni kuuluvate ettevõtjate osas kohaldatakse äriseadustiku (ÄS) §-i 6, mille kohaselt,
kui üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust,
nimetatakse osalevat ühingut emaettevõtjaks ja ühingut, kus ta osaleb, tütarettevõtjaks.
Emaettevõtja tütarettevõtjaks on ka ühing, kus häälteenamus on teisel tütarettevõtjal või
tütarettevõtjatel üksinda või koos emaettevõtjaga. Tütarettevõtjaks on ka ühing, kus teine ühing
(emaettevõtja) omab selle osaniku või aktsionärina lepingu alusel või ilma selleta valitsevat mõju.
Emaettevõtja koos tütarettevõtjatega moodustab kontserni. Kontsern ei ole piiratud Eesti
Vabariigi territooriumiga.
KonkS § 2 lõike 4 tähenduses valitsevat mõju omavateks ettevõtjateks on ettevõtjad, kus üks
omab teise suhtes KonkS § 2 lõike 4 mõistest valitsevat mõju. KonkS § 2 lõike 4 kohaselt on
valitsev mõju võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku
poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või
muul viisil otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses:
1) oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid või
2) kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest.
Varade, tootmisbaasi, tööjõu või juhtimise ühine ja põimunud kasutamine viitab olukorrale, kus
põllumajandustootjad tegutsevad formaalselt küll eraldiseisvate juriidiliste isikutena, kuid
moodustavad seeläbi sisuliselt ühtse majandusüksuse. Muudatuse eesmärk on tagada, et
asendusteenus ei koonduks erinevate juriidiliste isikute kaudu ühtede ja samade isikute (tegelike
kasusaajate) kätte.
Eelnõu punktiga 4 täiendatakse määruse § 5 lõikega 31, õigusselguse huvides, et oleks üheselt
arusaadav, millal võib toetusega hüvitada rohkem kui kahe füüsilise isiku asendamise kulud.
Rohkem kui kahe füüsilise isiku asendamise kulusid võib hüvitada üksnes juhul, kui määruse § 5
lõikes 3 nimetatud kahe füüsilise isiku asendamiseks ettenähtud kalendripäevad ei ole
kalendriaasta jooksul täielikult kasutatud. Sellisel juhul võib põllumajandustootja taotleda toetust
uue füüsilise isiku asendamiseks kasutamata päevade ulatuses.
Selline olukord võib tekkida näiteks siis, kui põllumajandustootja on aasta alguses kasutanud
asendusteenust osaliselt kuni kahe töötaja kohta, kuid aasta jooksul töötaja vahetub.
Eelnõu punktidega 5 ja 6 täiendataksemääruse § 5 lõiget 4 ning kehtestatakse kõrgem toetuse
päevatasu määr kuni 160 eurot ning antakse õigus toetuse päevatasu määra objektiivsetel alustel
diferentseerida.
Päevatasu määra tõstmine on põhjendatud üldise tööjõukulude kasvuga sektoris. Kuigi asendajad
töötavad paindlikkust võimaldava käsunduslepingu alusel, peab teenuse osutamise maht olema
piiritletud, et vältida ületöötamist; seetõttu on kuu brutotasu prognoosimisel lähtutud eesmärgist,
et asendaja ei töötaks rohkem kui tavapärane normtööaeg ehk 168 tundi kuus (vastab 21
kaheksatunnisele tööpäevale). Statistikaameti andmetel (tabel PA103) oli 2025. aastal tegevusalal
„Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad“ keskmine brutokuupalk 1
657 eurot. Arvestades nimetatud kuu normtööaega (168 tundi) ning asjaolu, et toetuse päevamäär
3
sisaldab ka tööandja sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakset, kujuneks asendaja brutokuutasu
päevatasu määra 160 euro korral ligikaudu 2 436 eurot. Need tasemed on kooskõlas sektoris
toimunud tööjõukulude tegeliku kasvuga ja tagavad asendusteenuse pakkujate
konkurentsivõimelise tasustamise.
Täiendavalt kehtestatakse õigus toetuse päevatasu määra objektiivsetel alustel suurendada.
Päevatasu määra suurendamise vajadus võib tuleneda asjaolust, et asendusteenuse osutamine
langeb ajale või tingimustele, mis nõuavad kõrgemat tasustamist. Objektiivseteks alusteks
päevatasu määra suurendamisel on näiteks teenuse osutamine ööajal, riigipühadel või ületundide
tegemise vajadus, mis on tingitud põllumajandustootja vältimatust ja ootamatust abivajadusest.
Päevatasu määra suurendamine tagab vajaliku paindlikkuse ja võimaldab õiglaselt hüvitada
asendaja panust eritingimustes töötamisel.
Eelnõu punktiga 7 täpsustatakse määruse § 5 lõike 6 punkti 5 sõnastust selliselt, et edaspidi
maakonnas asendusteenust korraldava töötaja personalikulu võib katta kuni 3 protsendi ulatuses
määruse § 5 lõikes 4 sätestatud asendaja päevatasu määrast, mis on vajalik, et tagada kulude
proportsionaalne ja läbipaistev arvestamine ning samuti vähendada halduskoormust.
Asendusteenuse korraldamine maakondlikul tasandil eeldab koordinaatori tööd, mis hõlmab
asendajate töökorralduse planeerimist, suhtlust põllumajandustootjatega, dokumentide kontrolli
ja teenuse üldist haldamist. Need personalikulud on vältimatud, kuid nende osakaal peab jääma
mõistlikuks ega tohi vähendada asendaja tasu ebaproportsionaalselt. Piirmäära kehtestamine kuni
3 protsendi ulatuses tagab, et koordinaatori kulud on selgelt piiritletud.
Samuti väldib piirmäära sätestamine olukorda, kus koordinaatori kulud kasvaksid
ebaproportsionaalselt. Piirmäär loob läbipaistvuse, ühtlustab kulude arvestust ning tagab, et
valdav osa päevamäärast suunatakse asendaja tasustamiseks, mis on toetuse peamine eesmärk.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks komisjoni määrus (EL) nr 2022/2472 , millega tunnistatakse
teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades Euroopa Liidu
toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT L 327,
21.12.2022, lk 1–81).
Eelnõus nimetatud Euroopa Liidu õigusakt on kättesaadav Euroopa Liidu Teataja veebilehel
http://eur-lex.europa.eu.
4. Määruse mõjud
Määruse muudatused toetavad toetuse andmise eesmärki, tagades asendusteenuse senisest
tõhusama, paindlikuma ja töömahule vastavama korralduse. Täiendav loomaliikide lisamine
suurendab sihtgruppi ja võimaldab ka nendel põllumajandustootjatel kasutada asendusteenust.
Päevamäärade diferentseerimine aitab senisest enam arvesse võtta tehtava töö intensiivsust ja
ajakriitilisust. Samuti tagab koordinaatori personalikulude piirmäära kehtestamine kulude
proportsionaalsuse ja läbipaistvuse.
Arvestades määruses tehtavad muudatused tagavad taotlejate võrdse kohtlemise ja loovad
suurema õigusselguse, ei ole tegemist olulise mõjuga.
Eelnõuga ei kaasne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale ega
regionaalarengule, samuti ei kaasne sotsiaalset ja demograafilist mõju.
4
Toetus hõlmab kogu Eesti territooriumi ning tagab võimalused ja toetuse kõikidele Eesti
piirkondadele, kuid võttes arvesse, et põllumajandustootjad paiknevad eelkõige
maapiirkondades, panustab see maapiirkondade mahajäämuse vähendamisse.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega suureneb toetuse eelarve 50 000 euro võrra, ulatudes 600 000 euroni.
Eelarve suurenemine on vajalik päevamäärade tõusust tuleneva lisakulu katmiseks ning
asendusteenuse kättesaadavuse tagamiseks. Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid
administreerimise kulusid ega muudatusi senises menetluskorras. Päevatasu määra tõstmine ja
diferentseerimise selgem sätestamine tagavad teenuse finantsilise jätkusuutlikkuse ja
paindlikkuse eelarve raames.
Määruse rakendamisega ei kaasne otsest tulu. Toetuse päevatasu määra ajakohastamine ja
võimalus arvestada töö intensiivsust ning ajakriitilisust toetavad asendusteenuse
konkurentsivõimelist ja stabiilset toimimist, mis aitab saavutada toetuse andmisega soovitud
eesmärki.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile
ja Sotsiaalministeeriumile. Eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks PRIA-le ja Eestimaa
Talupidajate Keskliidule.
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/26-1275 - Põllumajandusministri 8. oktoobri 2014. a määruse nr 84 „Põllumajandustootja asendamise toetus“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 27.11.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d29e24e8-e042-433c-89bd-029a6b07a5b7 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d29e24e8-e042-433c-89bd-029a6b07a5b7?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main