Selgitustaotlus
2026. a märtsis avaldas Sotsiaalministeerium kodulehel järgneva teabe: „Vabariigi Valitsus kinnitas määruse, millega lisatakse tervise infosüsteemi geneetiline andmestik. See on vajalik samm, et uue seaduse alusel saaks hakata geeniandmeid tervishoius kasutama. hiljuti kuulutas Vabariigi President välja inimgeeniuuringute seaduse. Määrusega kehtestatakse reeglid geenivaramu andmete viimiseks tervise infosüsteemi. Üle kantud andmeid töödeldakse tervise infosüsteemi turvalises eraldatud keskkonnas, millest algandmeid välja ei anta. Andmed edastatakse turvaliselt ning alles pärast seda, kui inimene on esitanud Terviseportaalis vastava tahteavalduse.“
Saan õigusaktidest aru, et Eesti geenivaramu edastab Tervise infosüsteemi (TIS) isiku proovi andmed, sealhulgas proovi unikaalne kood, proovimaterjali tüüp, kasutatud analüüsivahend ja tulemus ning andmete edastamine toimub inimese tahteavalduse alusel.
Kuid ma ei ole kindel, kas saan õigesti aru sellest, kellel milleks on edaspidi TISst saaduna neile andmetele juurdepääs ning kas andmesubjektil on võimalik seda juurdepääsu keelata.
Nimelt sätestab TISi põhimääruse § 19, et andmesubjektil on võimalik keelata üksnes tervishoiuteenuse osutajate ja selles osalevate isikute juurdepääs, mitte aga muudele asutustele ja isikutele, kellele TTKS § 593 lõikes 6 abstraktselt viidatakse („muud isikud, kui see õigus tuleb seadusest“) või keda sama § lõikes 7 nimetatakse („teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajadusteks, süüteo- või kohtumenetluses tõe väljaselgitamiseks, Terviseametile ja Andmekaitse Inspektsioonile nende ülesannete täitmise tagamiseks, Kaitseministeeriumile kaitseväeteenistuse seaduses ja Kaitseliidu seaduses sätestatud terviseseisundi hindamise üle järelevalve tegemiseks ning muul juhul, kui tervise infosüsteemist andmete väljastamine või edastamine on seaduses sätestatud“).
Ei leia ei TTKSist ega TISi põhimäärusest sätteid, mis piiraksid selle määramatu loetelu juurdepääsu geeniandmetele. Üksnes kindlustusandjate osas on maandatud oht, et need saaks TISist geeniandmeid kasutama hakata kindlustusega seotud eesmärkidel, kindlustustegevuse seadusesse § 2161 lisamisega. Samas võib tekkida geeniandmete kasutamise soov ka põlvnemise tuvastamise ekspertiisides ning süüteomenetlustes läbiviidavates ekspertiisides. 1. Palungi selgitust, et kas sellistel eesmärkidel (ning laiemalt ka eespoolviidatud muudel asutustel) TISi edastatud geeniandmete kasutamist on õigusakti tasandil piiratud? Kui jah, siis palun viidet konkreetse õigusakti sättele. 2. Teiseks palun selgitust, kas andmesubjektil on võimalik keelata TISi edastatud geeniandmete kasutamine TTKS § 593 lõikes 6 ja 7 juhtudel? Kui jah, siis palun viidet konkreetse õigusakti sättele.
3. Samuti palun selgitada, kas SoM (või TEHIK) on kaardistanud kõik need asutused/isikute liigid, kellel siis võiks olla TTKS § 593 lg 6 ja 7 kohaselt õigus TISist andmeid saada? Kui jah, palun väljastage mulle see loetelu. Kui ei ole kaardistanud, siis kas on olemas ülevaade sellest, millistele asutustele/isikute liikidele on nende sätete alusel seni andmeid väljastatud? Kolmanda punkti küsimuste eesmärk on saada ülevaade sellest, kes kõik saavad olla praeguste kehtivate seaduste alusel need, kes võiksid saada andmeid TISist.