| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.1-16/2581-2 |
| Registreeritud | 13.11.2026 |
| Sünkroonitud | 16.11.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine |
| Sari | 1.1-16 Statistika ja uuringutega seotud kirjavahetus, sh analüüsikomitee memod |
| Toimik | 1.1-16/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Andmekaitse Inspektsioon |
| Saabumis/saatmisviis | Andmekaitse Inspektsioon |
| Vastutaja | Margit Rannamets (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Innovatsiooni asekantsleri vastutusvaldkond, Analüüsiosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Andmekaitse Inspektsioon
Tatari 39
Tallinn 10134
_____________________ (taotluse esitaja)
TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS
Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada
Uuringu pealkiri Leibkonna abivajaduse andmebaaside-põhise hindamise võimalikkus
toimetulekutoetuse ja tervishoiu omaosaluskoormuse näidete alusel
Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah
uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik
eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)
Jah, kuid
otse eetikakomiteele
taotlust pole esitatud, kuna
IKS § 6 lg
5 1 järgi ei kohaldata
alates
01.10.2025 IKS § 6 lg 4
sätestatud
eetikakomitee
kontrollikohustust
lõikes 5 nimetatud
täidesaatva
riigivõimu analüüsidele ja
uuringutele, mis tehakse
poliitika
kujundamise eesmärgil. Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul
puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka
eetikakomitee otsuse lahter.
Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh
tema nimi ja kontaktandmed)?
Hede Sinisaar, Sihtasutus
Mõttekoda Praxis,
640 8000
Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.
Ei, on arutamisel
Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või
selle kavand.
Ei
1. Vastutava töötleja üldandmed2
1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud
ja asutused volitatud töötlejad.
1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,
aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon
Sotsiaalministeerium,
70001952
Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122
Kontaktisik: Kati Nõlvak, [email protected],
tel. 5804 5973
1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui
erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
-
2. Volitatud töötleja üldandmed3
2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,
aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber
Sihtasutus Mõttekoda Praxis
90005952
Ahtri 6A, 10151 Tallinn
Kontaktisik 1: Kelly Toim-Viirsalu,
[email protected]; 5554 8826
Kontaktisik 2: Katre Pall,
[email protected], 5220 992
2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui
erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
-
2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,
aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja
telefoninumber
Proud Engineers OÜ
14128146
Tallinn, Harju maakond, Viimsi vald,
Miiduranna küla, Kristjani tee 2, 74015
Kontaktisik: Kaspar Kala, 55581141,
2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui
erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
-
2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,
aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber
Kasecampers OÜ
14948109
Suureale, Tammistu 10489, Harju maakond
Kontaktisik: Kaija Kasekamp
5101562
2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui
erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
-
2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,
aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja
telefoninumber
Statistikaamet
70000332
Tatari tn 51, 10134 Tallinn
Kontaktisik: Ilona Reiljan,
[email protected], 53311740
2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui
erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
-
3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab
taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.
3. Mis on teadusuuringu
läbiviimise õiguslik alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse
teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest IKS § 6-
le. Poliitikakujundamise eesmärgil läbiviidava
uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest
nähtub, et asutus on selle valdkonna eest
vastutav. Akadeemilise uuringu korral võib see
olla näiteks Teadus- ja arendustegevuse
korralduse seadus või teadus- või arendusprojekti
avamise otsus, leping vms.
1. Tegemist on uurimisprojektiga, mille läbiviijaks on
Sotsiaalministeerium ning mis on kooskõlas
teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni
korralduse seaduse § 9 lõikega 1, mille kohaselt
ministeeriumid kavandavad ja viivad ellu oma
valitsemisalale tarvilikku teadus- ja
arendustegevust ning innovatsiooni, pidades silmas
teadmispõhise poliitika kujundamise põhimõtteid
ning arvestades riigi ja valitsemisala strateegilisi
sihte ning terviklikku toimimist.
2. Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna piiritleb
Vabariigi Valitsuse seadus (edaspidi VVS), mille §
67 lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi
valitsemisalasse sotsiaalse turvalisuse,
sotsiaalhoolekande ning pensionisüsteemi
kavandamine ja korraldamine,
sotsiaalkindlustussüsteemide piiriülene
koordineerimine, laste õiguste tagamine ja heaolu
edendamine, puudega inimeste elukvaliteedi
edendamine ja sellealase tegevuse
koordineerimine; rahva tervise kaitse, tervishoid ja
tervisesüsteemi arendamine, ravikindlustus,
ravimid ja meditsiiniseadmed ning vastavate
õigusaktide eelnõude koostamine.
3. Lisaks eeltoodule piiritleb Sotsiaalministeeriumi
tegevusvaldkonda Vabariigi Valitsuse 20.03.2014
määrus nr 42 „Sotsiaalministeeriumi
põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). Vastavalt
põhimääruse §-le 4 on ministeeriumi põhiülesanne
seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud
pädevuse piires korraldus-, arendus-, planeerimis-
ja järelevalvetoimingute tegemine oma
valitsemisalas, lähtudes valitsemisala arengukavas
esitatud ministeeriumi ja valitsemisala
strateegilistest eesmärkidest ning põhimääruse 4.
peatükis sätestatud osakondade põhiülesannetest.
4. Põhimääruse § 17 lõike 2 punkt 6 sätestab, et
analüüsiosakonna põhiülesanne on juhtida
valitsemisala üleselt infosüsteemide andmehalduse
poliitikat ja luua eeldused ministeeriumi
poliitikakujundamise protsessi
teadmistepõhisusele, et tagada objektiivne
ülevaade tervise- ja sotsiaalvaldkonna arengust ja
rakendatud või kavandatava poliitika mõjususest
ning võrdlus teiste riikide olukorra ja
rahvusvahelise praktikaga.
5. Isikuandmete töötlemise õiguslik alus tuleneb
isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõikest 5, mille
kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva
riigivõimu poliitikakujundamise eesmärgil
tehtavad analüüsid ja uuringud. Selliste uuringute
läbiviimiseks on täidesaatval riigivõimul õigus
teha päringuid teiste vastutavate või volitatud
töötlejate andmekogudesse ning töödelda saadud
isikuandmeid. Isikuandmeid töödeldakse üksnes
uuringu eesmärkide saavutamiseks vajalikus
ulatuses ning kooskõlas eesmärgipärasuse ja
minimaalsuse põhimõtetega.
4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk?
Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis
selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa
uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.
Sotsiaalministeeriumi tellitud uuringu „Leibkonna abivajaduse andmebaaside-põhise hindamise
võimalikkus toimetulekutoetuse ja tervishoiu omaosaluskoormuse näidete alusel“ eesmärk on välja
selgitada, kas, millises ulatuses ja millistel tingimustel on võimalik olemasolevate
andmekogude põhjal proaktiivselt määratleda leibkonna abivajadust. Uuringus hinnatakse
selle lähenemise usaldusväärsust, minimaalset vajalikku andmekoosseisu, andmete kättesaadavust
ja kvaliteeti ning õiguslikke ja andmekaitselisi piiranguid. Tulemuste rakendatavust analüüsitakse
toimetulekutoetuse (TTT) ja tervishoiu omaosaluskoormuse arvestamise näidetel.
Uuring on jaotatud viieks uurimisülesandeks (UÜ):
1. leibkonna defineerimine ja leibkonna andmete kättesaadavus (I UÜ);
2. leibkonna majandusliku toimetuleku välja selgitamine ja selle tarbeks andmete
kättesaadavus (II UÜ);
3. tervishoiu omaosaluskoormuse piir (III UÜ);
4. õiguslikud, sh andmekaitsealased väljakutsed ja lahendused (etapi elluviimine toimub jär-
jepidevalt paralleelselt eelnevate etappidega) (IV UÜ);
5. tuleviku lahenduste ettepanekud toimetulekutoetuse ja tervishoiu omaosaluskoormuse sihi-
tamise näidetel (V UÜ).
Andmekasutamise vaatest on läbivaks põhimõtteks andmete minimaalne kasutus, sh on aktsep-
teeritav, et uuringu tulemusel selgub, et siiski täies ulatuses ei ole võimalik andmepõhist määratlust
teha. Nt on nii I UÜ kui II UÜ oodatavate tulemuste seas lähteülesanne, et muude hulgas on välja
selgitatud:
1. milline on minimaalne andmekoosseis leibkonna koosseisu ja leibkonna majandusliku toi-
metuleku määramiseks, sh millised andmed on vajalikud, millised tarbetud või asendatavad
ning milline on aktsepteeritav veamäär;
2. kas ja mis ulatuses saab leibkonna koosseisu ja leibkonna majandusliku toimetuleku mää-
rata automaatselt olemasolevate andmekogude (sh registrite) põhjal, milliseid andmeid tu-
leb koguda inimeselt endalt ning millised andmed jäävad kättesaamatuks.
Minimaalse andmekoosseisu väljaselgitamine eeldab erinevate andmeallikate ja tunnuste kombi-
natsioonide empiirilist võrdlemist. Enne analüüsi ei ole võimalik piisava kindlusega otsustada, mil-
lised tunnused annavad leibkonna koosseisu ja majandusliku toimetuleku hindamiseks vajalikku
teavet, millised dubleerivad teisi tunnuseid ning millistest saab loobuda ilma hinnangu usaldus-
väärsust oluliselt vähendamata. Seetõttu võib meetodite väljatöötamiseks ja valideerimiseks vajalik
andmekoosseis olla laiem kui koosseis, mis osutub vajalikuks võimalikus tulevases rakenduslahen-
duses. Ka uurimiseks kasutatavate andmete vajadus peab olema seotud konkreetse uurimisküsimu-
sega: iga täiendava andmeallika või tunnuse puhul hinnatakse, millist seost, andmekvaliteedi prob-
leemi või alternatiivset hindamisviisi selle abil kontrollitakse.
Analüüsi tulemuste põhjal täpsustatakse andmekoosseisu järk-järgult ning järgnevates analüüsides
kasutatakse üksnes vastava uurimisülesande täitmiseks vajalikke andmeid. Seejuures võib mini-
maalne koosseis sõltuda kasutusotstarbest: leibkonna määratlemiseks, majandusliku toimetuleku
hindamiseks ja tervishoiu omaosaluskoormuse analüüsimiseks ei pruugi olla vajalikud samad tun-
nused. Näiteks tervishoiu omaosaluskulude andmeid kasutatakse omaosaluskoormuse ja selle või-
malike piirmäärade analüüsimiseks, kuid nende kasutamine ei tulene iseenesest leibkonna määrat-
lemise või toimetulekutoetuse analüüsi vajadusest. Seega ei tähenda uuringu jaoks taotletavate and-
mete kogukoosseis, et kõiki andmeid ühendatakse või kasutatakse läbivalt kõigis uurimisülesanne-
tes.
Kui valitud andmekoosseis ei võimalda mõnele uurimisküsimusele piisava usaldusväärsusega vas-
tata, analüüsitakse puudujäägi põhjust ning kaalutakse alternatiivseid tunnuseid, hindamismeeto-
deid või inimese enda esitatava teabe vajadust.
Uuringu lõpuks klassifitseeritakse vajalikud andmed vähemalt nelja kategooriasse:
a) olemas ja ligipääsetavad (piisava kvaliteediga),
b) olemas, kuid ligipääs puudub või on õiguslikult piiratud,
c) kogutakse, kuid kvaliteet on ebapiisav (nt ebatäielik, vananenud, vastuoluline),
d) ei koguta, vajab asendustunnuseid või inimese panust.
Iga kategooria puhul oodatakse soovitusi edasisteks sammudeks (avatavad muudatused, asendused,
loobumised).
Välja selgitatud leibkonna võimalikku tuvastamist ja leibkonna majandusliku toimetuleku kasuta-
mise võimalikkust abivajaduse hindamiseks katsetatakse TTT ja tervishoiu omaosaluskoor-
muse näidete peal. TTT on üks vähestest vajaduspõhistest riiklikest toetustest, lisaks on tegu kee-
rulise toetusskeemiga, seega on see väga hea näide, mille põhjal katsetada andmepõhise abivaja-
duse hindamise rakendamise võimalikkust ning selle põhjal välja tuua andmepõhise abivajaduse
hindamise võimalikud tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud. Kuna riiklikult suundutakse sot-
siaal- ja tervishoiuvaldkondade suurema integreerimise suunas, siis on oluline katsetada, kas ja mil
moel sobiks väljaselgitatud abivajaduse hindamise põhimõtteid rakendada ka tervishoius.
Toimetulekutoetus (TTT) on viimane turvavõrk puuduses elavatele leibkondadele. TTT taotlemisel
esitab taotleja igakuiselt kohalikule omavalitsusele (KOV-ile) suurel hulgal andmeid oma
leibkonna liikmete, nende staatuse, sissetulekute ning kulude kohta. Arenguseire Keskuse
hinnangul on potentsiaalseid TTT saajaid oluliselt enam, kui toetust reaalselt taotleb. Korduv
taotlemine ning igakordne ulatusliku info esitamine KOVidele on taotlejate hinnangul koormav,
stressirohke ja ka alandav. ESU 2024. aasta andmetele tuginedes on taotlemise määr 44,1%. Samuti
asetsevad paljud leibkonnad toimetulekupiiri ümbruses ning väiksedki muudatused toetuse, sh
eluasemekulude arvestuses võivad oluliselt mõjutada saajate arvu. TTT määramine on oma
olemuselt kompleksne, kuna eeldab kogu leibkonna tulude ja eluasemekulude arvestamist. Kuigi
leibkonnaliikmete staatuse ning tulude andmed on registrites, peavad taotlejad esitama
dubleerivaid andmeid ja pangakonto väljavõtteid. Samas on suure hulga dokumentide ja andmete
kontrollimise tõttu menetlus koormav ka KOV-idele.
Tervishoius rakendatakse juba praegu leibkonna sissetulekust sõltuvat abi hambaravi puhul.
Hambaravi hüvitis on kõrgem neile isikutele, kes saavad toimetulekutoetust ja vastav
andmevahetus on juba reguleeritud. Tervishoius on määratletud teatud haavatavad rühmad, kelle
omaosaluskoormust erinevate poliitikate mõjul vähendatakse (nt eriarstiabi visiiditasu on madalam
toimetulekutoetuse saajatele, registreeritud töötutele jt). Omaosaluspoliitika ei arvesta hetkel aga
tervikuna erinevate tervishoiuteenuste puhul omaosaluse akumuleerimist ning hambaravi on seni
olnud erand, mille kättesaadavuse parandamiseks kasutatakse toimetulekutoetuse andmeid. Seega
suure teenuse vajadusega ja madalama sissetulekuga leibkondadele võib olla tervishoiuteenustega
kaasnev omaosalus üle jõu käiv ning seeläbi halvendada kättesaadavust. Seetõttu on TTT kõrval
uuringu fookuses ka inimeste omaosaluskoormus tervishoiuteenuste eest tasumisel tervikuna
arvestades selle akumuleerimist üle erinevate tervishoiu teenuste ning võimalused omaosaluse
diferentseerimiseks majandusliku toimetuleku alusel.Tervishoiu omaosaluskoormus puudutab
retseptiravimite ja tervishoiuteenuste omaosalust ning visiiditasusid.
Eesmärk on muuta abi pakkumine kasutajakesksemaks, läbipaistvamaks ja võimaluse korral
proaktiivsemaks. Uuringus hinnatakse, millistes olukordades ja milliste piirangutega saab
registripõhine teave seda toetada. Võimalikke kasutusviise võrreldakse V uurimisülesande raames.
I UÜ-s analüüsitakse, milline on minimaalne andmete koosseis leibkonna välja selgitamiseks;
analüüsitakse, kas ja millises ulatuses saab leibkonna koosseisu välja selgitada andmekogude
põhjal, arvestades mh leibkonna koosseisudega mitme elukoha puhul, kärgperede jm keerulisemate
olukordade puhul; milliseid andmeid on jätkuvalt vaja lisada manuaalselt ning kuidas saab neid
edastada väikseima koormusega. Analüüsis määratletakse ja valideeritakse leibkond ning
klassifitseeritakse vajalikud andmeallikad ja andmeväljad. Leibkonna defineerimise ja selle
andmepõhise tuvastamise võimaluste ning piirangute analüüs on aluseks uuringu järgmistele
analüüsidele.
Esialgse nägemuse ja taotletava andmekoosseisu alusel analüüsitakse kahte leibkonna
määratlemise võimalust: a) leibkond määratletakse minimaalse andmekoosseisu põhjal ehk
aadressipõhiselt ning b) ühises elukohas elavate üksteise suhtes ülalpidamiskohustusega isikute
leibkonnad. Analüüsi tulemusena võidakse võimalike lahendustena esitada ka teisi alternatiive.
Analüüsi läbiviimiseks koostatakse varasemate uuringute, Statistikaameti konsultatsioonide jm
alusel parameetrite kirjeldus, mis võetakse aluseks juhtumite käsitlemisel, kus eri registrid annavad
sama isiku kohta vastuseks erinevad elukohad (nt lähtume rahvastikuregistri viimasest elukoha
registreeringust jne). Ühtlasi on analüüsi üheks eesmärgiks välja tuua võimalikud kitsaskohad või
piirangud, mis ühe või teise andmeallika kasutamisel ilmnevad, ning pakkuda järkjärgulisi
lahendusi (vt V UÜ).
II UÜ-s analüüsitakse, milline on minimaalne andmete koosseis, et välja selgitada leibkonna
majanduslik toimetulek TTT regulatsiooni alusel. Analüüsitakse TTT digitaliseerimise ja
automatiseerimise võimalusi, sh leibkonna tulude, varade ja eluasemekulude arvestamist ning
võimalusi tuvastada majanduslik toimetulek registriandmete alusel. Samuti analüüsitakse TTT
eluasemekulude piirmäärade süsteemi ajakohastamise võimalusi piirkondlike ebavõrdsuste
vähendamiseks.
III UÜ-s analüüsitakse, kas eelnevates etappides välja pakutud leibkonna majandusliku
toimetuleku arvestamist saab kasutada tervishoius omaosaluse koormuse vähendamisel või
pakutakse välja alternatiivne metoodika. Analüüsitakse omaosaluskoormuse akumuleerimist üle
erinevate tervishoiuteenuste ning analüüsitakse vastavalt omaosaluskoormusele ning inimese
majanduslikule toimetulekule, kas ja millisedpiirmäärad on optimaalsed ja vähendavad suure
teenuse vajaduse ja madalamate sissetulekutega leibkondade omaosalust tervishoiuteenuste eest
tasumisel ning seeläbi parandavad tervishoiuteenuste kättesaadavust.
IV UÜ raames kaardistatakse andmekaitsealased riskid, nende maandamise võimalused ja
vajalikud õiguslikud muudatused. Samuti analüüsitakse vaiete esitamise ja andmete läbipaistvuse
küsimusi. Õiguslike ja andmekaitseliste aspektide analüüs on uuringus läbiv.
V UÜ eesmärk on analüüsida vähemalt kahte stsenaariumi nii TTT kui ka tervishoius omaosaluse
süsteemi arendamiseks ning teha soovitusi terviklahenduste loomiseks. Ainult tarkvaralahendusest
ei piisa kaitset vajava isiku jaoks tervikliku väärtuse loomiseks, mistõttu toome koos infosüsteemi
arhitektuuriga välja ka tulevase infosüsteemi organisatoorsed aspektid ja ressursivajadused,
hõlmates turvalisuse tagamist, jätkusuutlikku käitamist kui ka püsiva arenduse perspektiivi.
V UÜ välja pakutavatele lahendustele lähenetakse järkjärguliselt ning eristatakse kolme
võimalikku automatiseerituse suunda:
I suund – digiteeritud teenus: Toetuse määramiseks vajalikud andmed on kättesaadavad
registritest, taotlus täidetakse võimalikult suures ulatuses automaatselt ning andmete olemasolul
toimub hüvitise määramine samuti automaatselt. Vajaduse korral saab taotleja andmeid täiendada.
II suund – proaktiivne teenus: Riik teeb aktiivseid jõupingutusi, et jõuda potentsiaalsete toetuse
saajateni ja pakkuda teenust proaktiivselt. Mitme täisealise liikmega leibkonnas võib aga olla mitu
õigustatud isikut, mistõttu ei saa riik alati automaatselt otsustada, kellele toetus määrata. TTT va-
jadus võib tekkida väljaspool riigi teenuseid (nt õnnetusjuhtumi, peresuhete halvenemise tõttu).
Seetõttu võib vajadus jääda riigile alguses teadmata ning ilmneda alles mõne sündmuse- või muu
teenusprotsessi käigus.
III suund – personaliseeritud teenus: Koos TTT-ga pakutakse ka teisi asjakohaseid teenuseid
või teavet abivõimaluste kohta, millele inimene või leibkond võib kvalifitseeruda. Teenuste ring
võib ulatuda KOVide sotsiaalteenustest ja toiduabist kuni tööturu-, haridus- ja
tervishoiuteenusteni.
Teenuste personaliseerimine ei tähenda üksnes suuremat digiteeritust ja sissetulekute arvestamist
teenuste saamisel, vaid ka teenuste võimalikku ümberdisainimist. Uuringu tulemused aitavad
hinnata, millised muudatused teenuste korralduses oleksid andmepõhise abivajaduse hindamise
rakendamiseks vajalikud. Uuring on aluseks võimalikele järgmistele detailsematele analüüsidele
toetuste ja teenuste digitaliseerimisel.
Uuringus kasutatakse ühe meetodina kvantitatiivseid analüüsimeetodeid (osa sellest andmekaitse
taotlusest), mille täpsem kirjeldus ja eesmärk on selgitatud 5. küsimuse all.
Lisaks viiakse uuringu raames läbi ka intervjuud ja küsitlus (ei ole osa sellest andmekaitse
taotlusest). Järgnevalt on toodud nende lühike kirjeldus.
Uuringusse kaasatakse eksperdid Õiguskantsleri Kantseleist, Eesti Pangast ning Eesti Maksu- ja
Tolliametist, kellega viiakse läbi individuaalsed intervjuud. Õiguskantsleri kantselei eksperdilt
soovime teada saada, milliste kaebustega on toimetulekutoetust taotlevad leibkonnad pöördunud
õiguskantsleri poole, et lisada analüüsile inimese vaade ja tagada ebatüüpiliste, ebaselgete või
ebaõiglaselt tunduvate olukordade käsitlus. Eesti Panga eksperdiga käsitletakse varade võimalikku
arvestamist sotsiaalabi tagamisel, et see oleks Eesti kontekstis õiglane ning Eesti Maksu- ja
Tolliameti esindajaga mitteformaalse töötamise levimust ja mustreid.
Eksperdid kaasatakse uuringusse avaliku kontaktinfo kaudu, kasutades asutuste infomeile. Kutses
kirjeldatakse uuringu eesmärki, intervjuu korraldust, andmete konfidentsiaalsust, uuringus
osalemise vabatahtlikkust jm aspekte, et teha uuringus osalemise osas informeeritud
valik. Uuringusse kaasatakse eksperdid, kes vastavad kirjalikult e-kirjale ja annavad märku,
et on nõus uuringus osalemisega. Kui ekspert ei vasta kutsele ega saadetud meeldetuletusele,
tõlgendame seda uuringus osalemisest keeldumisena.
KOV ekspertidena kaasati uuringusse sotsiaaltöötajad, kelle tööülesandeks on toimetulekutoetuse
taotluste menetlemine. Viidi läbi 3 fookusrühma arutelu, kuhu olid kaasatud esindajad 15 KOV-ist.
KOV ekspertidega arutelu hõlmas KOVide praktilist vaadet ääre- ja keerukamatest juhtumitest
leibkonna määratlemisel ja toimetulekutoetuse menetluste kitsaskohti nii leibkonna liikmete kui
nende tulude ja kulude tuvastamisel. Andmepõhisele lähenemisele üleminekul on eriti oluline välja
tuua ja leida lahendused olukordadele, mis hõlmavad praegu KOV-i (ametniku) kaalutlusotsust.
KOV-ide esindajad kaasati uuringusse avaliku kontaktinfo kaudu, kasutades KOV-ide
veebilehtedel sisalduvaid avalikke andmeid.
Helisalvestatud intervjuud transkribeeritakse intervjuu läbiviija poolt. Intervjuud analüüsitakse,
kasutades temaatilist analüüsi. Fookusgruppide transkriptsioonides kasutatakse akronüümi, mis
koosneb KOV tüübi tähisest (linn/vald) ja maakonna tähisest. Helisalvestised kustutatakse pärast
aruande valmimist.
Sisendi saamiseks eluasemekulude ja piirmäärade kehtestamisest KOV-ide lõikes viiakse
läbi lühike elektrooniline ankeetküsitlus KOV-ide esindajate seas. Küsitluse eesmärgiks on
selgitada välja eluasemekulude piirmäärade kehtestamise ja kululiikide arvestamise praktikad
KOV-ides. Seame eesmärgiks 25%-lise vastamismäära. Küsitlusandmed
analüüsitakse analüüsiprogrammis (Stata, R vms).
Uuringu tulemusi valideeritakse seminaril ekspertidega. Uuringu tulemuste tutvustamise,
kommunikatsioonitegevuste (sh meediakajastused) sihtrühmaks on mh kogu elanikkond ehk
tarbijad. Uuringu kommunikatsioonitegevused eeldatavalt aitavad käivitada arutelu toetuste ja
teenuste automatiseerimise ning personaliseerimise üle. Enne kommunikatsioonitegevusi on vaja
analüüsida erinevaid võimalusi ja kitsaskohti, esitada lahendusettepanekud ning seejärel saab
arutada neid variante, mis uuringu tulemusena on teostatavad.
5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik
uuringu eesmärgi saavutamiseks.
Isikuandmete töötlemine on vajalik uurimisprojekti „Leibkonna abivajaduse andmebaaside-põhise
hindamise võimalikkus toimetulekutoetuse ja tervishoiu omaosaluskoormuse näidete alusel“ I, II,
III ja V ülesande raames (vt osas 4. toodud uurimisülesandeid). Uuringu eesmärk on välja selgitada,
kas, millises ulatuses ja millistel tingimustel on võimalik olemasolevate andmekogude põhjal
proaktiivselt määratleda leibkonna abivajadust. Uuringu käigus tuleb seega hinnata, kas üldse ja
milliste andmete põhjal on võimalik moodustada registriandmete põhjal leibkondi. Samuti tuleb
hinnata, kas olemasolevate registriandmete põhjal on võimalik saada ülevaadet leibkondade
toimetulekust. Selleks tuleb ühendada sama inimese kohta eri allikates sisalduvad elukoha-, suhte-,
tulu- ja kuluandmed ning seostada omavahel leibkonnaliikmete andmed. Ilma isikutasandi
seostamiseta ei ole võimalik hinnata, kuivõrd erineksid teoreetilised registripõhised leibkonna
määratlused muudes allikates nimetatud leibkondadest, millised tulud ja kulud kuuluvad leibkonna
arvestusse ega kuidas mõjutavad erinevad leibkonnamääratlused hinnangut abivajadusele.
Koondandmetest nende ülesannete täitmiseks ei piisa. Näiteks võivad kaks meetodit anda üksi
elavate inimeste kohta sama koguarvu, kuid määratleda üksi elavana erinevad inimesed. Seetõttu
võib ka leibkondade tulude, kulude ja abivajaduse hinnang erineda, kuigi leibkonnatüüpide
üldjaotus on sarnane. Samuti ei näita sissetulekute ja tervishoiukulude eraldi koondnäitajad, kas
suured kulud langevad väikese või suure sissetulekuga leibkondadele. Nende seoste hindamiseks
on vaja sama inimese ja leibkonna tunnuseid sisaldavaid mikroandmeid.
Isikutasandi andmeid vajatakse ka erinevate andmeallikate ja tunnuste kombinatsioonide
võrdlemiseks. Nii hinnatakse, milliste tunnuste lisamine või väljajätmine muudab leibkonna
koosseisu või majandusliku toimetuleku hinnangut ning milliseid leibkonnatüüpe need muutused
puudutavad. See võimaldab välja selgitada minimaalse andmekoosseisu ja olukorrad, kus
registriandmetest hindamiseks ei piisa.
Lisa 1 nimetab projekti tegemiseks päritavad andmestikud, mis on projektimeeskonna hinnangul
hädavajalikud projekti eesmärkide täitmiseks. Alusandmestikena kasutatakse EUROMODi
maksude ja toetuste simulatsioonimudeli valimiandmestikku ja kõikset sisendandmestikku.
EUROMODi andmestikes ei ole projekti eesmärkide täitmiseks piisavalt detailset teavet
leibkondade andmepõhiseks määratlemiseks (nt isikutevahelised suhted, sealhulgas lapse ja
vanema seosed, hooldusõigus ning ühine elukoha aadress) ega toimetulekutoetuse ja tervishoiu
omaosaluse analüüsimiseks vajalikke andmeid (nt raviarved ja retseptid omaosaluskoormuse
hindamiseks). Samuti põhinevad EUROMODi andmestikes elukohaandmed Statistikaameti
paiknemisindeksil, mida on võimalik kasutada vaid statistika tegemiseks või teaduslikeks
uuringuteks. Rahvastikuregistrisse registreeritud elukohad on aga üsna ebatäpsed. Seega on vajalik
juurde pärida erinevatest registritest andmeid isikute elukohtade kohta, mida oleks võimalik
teoreetiliselt ka muudel eesmärkidel peale teaduse tegemise kasutada. Seega vaid EUROMODi
andmestikele tuginedes uuringu eesmärke täita pole võimalik. Ka üksnes ESU ja HFCS
uuringuandmetele tuginedes ei ole võimalik analüüsida leibkonna abivajaduse andmebaaside
põhist hindamist, sest tegemist on küsitlusandmetega, kuid projekti eesmärk on leida võimalusi
hindamisel registriandmetele tuginemiseks. Seega päritakse lisaks neile andmestikele ka andmeid
erinevatest registritest, mida on projektimeeskonna hinnangul vaja, et hinnata, kas olemasolevad
tunnused võimaldavad leibkondi ja leibkondade abivajadust piisava täpsusega määratleda ning
milliste olukordade hindamiseks on vaja alternatiivseid tunnuseid või inimeselt saadavat lisateavet.
Registriandmete analüüsimise ja isikuandmete töötlemise vajadus uuringu eesmärkide täitmiseks
andmekoosseisude põhiselt on järgnev:
1) EUROMODi maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudel ja selle sisendandmete
analüüs: On vajalik uurimisülesannete I, II, III ja V (vt punkt 4 – mis on isikuandmete
töötlemise eesmärk) eesmärkide täitmiseks. I uurimisülesande käigus on andmestikku vaja,
et leida töö käigus moodustatud teoreetiliste andmepõhiste leibkondade veamäär. Selleks
võrreldakse registriandmete põhjal loodud leibkondi EUROMODi sisendandmestikuga,
mis sisaldab Statistikaameti paiknemisindeksi põhjal koostatud elukohti. II
uurimisülesande puhul on EUROMODi andmestik vajalik, et hinnata andmestikus
sisalduvate registripõhiste sissetulekute, varade ja kulude tunnuseid ja nende täielikkust
võrreldes toimetulekutoetuse saajate tegelike sissetulekute ja kuludega. See võimaldab
detailsemalt analüüsida toimetulekutoetuse saajate tegelikke leibkondi (UÜ I) ja nende
kuluinformatsiooni ning nende erinevusi potentsiaalsete registripõhiste andmetega.
EUROMODi andmestikud on vajalikud ka võimalike käitumuslike mõjude analüüsimiseks
(UÜ II). Samuti on andmed vajalikud tervishoiu omaosaluse koormuse (UÜ III) ja erinevate
poliitikastsenaariumide mõju hindamiseks leibkonna sissetulekute lõikes (UÜ V).
EUROMODi mudeli andmestike kasutamine on otstarbekas mitmel põhjusel. Esiteks on
EUROMOD andmestikud juba pseudonümiseeritud ning nende võti on ainult
Statistikaametil. Alternatiivsed andmeallikad, kus oleks kättesaadav selline andmekoosseis,
puuduvad ja seda tuleks hakata töö jaoks eraldi koostama, mis oleks kõigile osapooltele, sh
registripidajatele, väga ajamahukas ja olemasolevat dubleeriv protsess. EUROMOD
andmete puhul on tegemist aastaste andmetega - seega on andmed juba teatud määral
agregeeritud (leitud nt aastane keskmine toetuse summa indiviidi kohta), mis vähendab
samuti isiku tuvastamise riski. EUROMODi registripõhise andmestiku tunnuste
koosseisu ei ole võimalik muuta, kuna kõikide tunnuste olemasolu andmestikus on
vajalik mudeli jooksutamiseks (maksude arvestamiseks ja netotulude leidmiseks, mille
põhjal toimetulekutoetust määrata) ning kõigi sotsiaalmajanduslike tegurite arvesse
võtmiseks. Vastasel juhul on analüüsi tulemused ebatäpsemad, kuna arvutustest jäetakse
välja osa Eestis pakutatavatest toetustest/hüvitistest.
Uuringuprojektis kasutatav EUROMODi mudeli andmekoosseis on esitatud lisas 1.
2) Rahvastikuregistri andmed on vajalikud eelkõige selleks, et kontrollida, kas leibkonna
koosseisu on võimalik määratleda üksnes registrites olemasolevate tunnuste põhjal ning
milline tunnuste kombinatsioon annab selleks kõige usaldusväärsema tulemuse. Analüüsis
võrreldakse erinevaid leibkonna määratlemise võimalusi, kasutades muu hulgas isikute
elukoha-, sugulus-, hooldusõiguse ja eestkosteandmeid. Nii saab hinnata, kas näiteks ühise
elukoha andmetest piisab või on teatud leibkonnatüüpide õigeks määratlemiseks vajalik
arvestada ka isikutevahelisi suhteid ja muid erisusi. Andmeid on vaja, et leida koos elavad
inimesed (ühine elukoha aadress), isikute vahelised suhted (nt laps, vanem),
institutsioonides (nt vangla, hooldekodu) viibimine (viibimiskoht), kärgpered
(hooldusõiguse andmed), eestkostel inimesed (oluline toimetulekutoetuse maksmise
kontekstis). Sellised andmed EUROMODi andmestikust puuduvad. See on I
uurimisülesande aluseks, kuid uurimisülesande tulemusel loodud leibkondlikku jaotust
kasutatakse ka II, III ja V uurimisülesande käigus.
Nende andmete kasutamine võimaldab ka tuvastada leibkonnatüübid, mille puhul
registripõhine määratlus võib olla ebatäpne, ning hinnata, milliste täiendavate tunnuste
kasutamine parandab määratluse täpsust. See on oluline, kuna leibkonna koosseis mõjutab
otseselt nii arvesse võetavaid sissetulekuid ja kulusid kui ka hinnangut leibkonna
abivajadusele. Ebatäpne leibkonna määratlus võib kaasa tuua olukorra, kus inimene jääb
toetusest ilma või talle määratakse toetus vales suuruses.
3) Sotsiaaltoetuste ja -teenuste registri STAR andmed sisaldavad informatsiooni tegelike
toimetulekutoetuse saajate kohta. Need andmed on vajalikud UÜ I, II ja V täitmisel.
Tegelike toimetulekutoetuse saajate andmed on vajalikud, et võrrelda projekti raames
määratletud andmepõhist leibkonda ja tegelikke leibkondi, kes on toimetulekutoetust
saanud. Seda on vaja, et analüüsida, kas on leibkondi, kes jääksid andmepõhiselt
määratletud leibkonna kasutamisel toimetulekutoetuse saajate ringist välja. Analüüs ei
keskendu konkreetsetele leibkondadele, vaid suurusjärkudele (nt kui suur osakaal
leibkondadest saaks toetust, kui paljud mitte). Võrdluse põhjal leitakse loodud andmepõhise
leibkonna veamäär. Samuti sisaldab STAR andmeid toimetulekutoetuse määramisel arvesse
võetud eluasemekulude ja KOV piirmäärade kohta, mis on vajalikud UÜ II tegevusteks ja
eesmärkide täitmiseks. II uurimisülesande raames on STAR andmed vajalikud, et
analüüsida eluasemekulude liikide täiendamist, grupeerimist ning ühtlasemate ja
võrdsemate eluasemekulude piirmäärade arvestuse potentsiaali. Analüüsi käigus
võrreldakse KOV-de kehtestatud piirmäärasid ja hinnatakse näiteks, kas teatud kululiikide
osas võiks rakendada ühtseid üleriigilisi piirmäärasid, mida KOVidel ei oleks vaja eraldi
üle vaadata. Eluasemekulude liikide täiendamise, grupeerimise ja eluasemekulude
piirmäärade ühtlustamise võimaliku mõju hindamiseks on vaja leibkonna andmete ja
sissetulekutega koos kasutada nii toimetulekutoetuse taotlemisel esitatud kulude (nn
üldkulud) kui ka määramisel arvesse võetud kulude (nn normkulud) andmeid kululiikide
lõikes. Lisaks on STARist pärinevad elukohaandmed vajalikud, et leida, kuivõrd on
võimalik Rahvastikuregistri järgseid registreeritud elukoha andmeid täiendada STARist
pärinevate tegelike elukoha andmetega. Päritakse andmeid isikute elukohtade kohta, kes on
uurimisperioodil saanud toimetulekutoetust või kellele on osutatud vältimatut sotsiaalabi.
Nimelt määratakse toimetulekutoetus ning vältimatu sotsiaalabi isiku tegeliku elukoha
järgi, mistõttu võivad kõnealused elukohaandmed olla täpsemad Rahvastikuregistris
olevatest.
4) Töötukassa andmekogust pärime elukoha informatsiooni nende isikute kohta, kes on
antud perioodil registreeritud töötuks. Töötukassa elukohaandmeid kasutatakse
alternatiivse andmeallikana Rahvastikuregistri elukohaandmete täpsuse kontrollimiseks.
Kuna registrijärgne elukoht ei pruugi vastata inimese tegelikule elukohale, on vaja hinnata,
kas teiste registrite andmete kaasamine võimaldab vähendada leibkonna koosseisu
määratlemisel tekkivaid vigu. Kui analüüs näitab, et nende andmete kasutamine ei paranda
leibkonna määratlemise täpsust, on võimalik Töötukassa andmete kasutamisest edasises
analüüsis loobuda.
5) Kinnistusraamatust pärime andmeid isikute poolt omatud kinnisvara kohta. Andmed on
vajalikud elukohaandmete analüüsiks ning võrdluseks teiste elukohaandmetega. Näiteks
võimaldab andmete võrdlemine teiste registritega kontrollida, kas kinnisvara omamisega
seotud tunnused aitavad tuvastada olukordi, kus isikute registrijärgne elukoht ei vasta nende
tegelikule elukohale, või annavad täiendavat teavet isikute võimalike leibkondlike seoste
kohta.
6) Tervisekassa andmekogu (nt raviarved) ja retseptikeskuse andmeid on vaja tervishoiu
omaosaluse koormuse hindamiseks isiku tasandil. Hilisemas etapis on võimalik eelneva
analüüsi baasil siduda isik konkreetse leibkonnaga, et hinnata inimese maksevõimet tervis-
hoiuteenuste eest tasumisel sõltuvalt tema leibkonna sissetulekust, koosseisust ja muudest
sotsiaalmajanduslikest tunnustest. Uuringu eesmärk on välja töötada metoodika tervishoiu-
teenuste omaosaluse piirmäära või summaarse ülempiiri rakendamise võimaluste hindami-
seks Eestis sõltuvalt isiku summaarsest omaosaluskoormusest ning maksevõimest ja ana-
lüüsida erinevate poliitikastsenaariumide mõju elanikkonnale ja riigieelarvele. WHO soo-
vitusel tuleb rakendada poliitikameetmeid, mis aitaks omaosaluskoormust tervishoius vä-
hendada eelkõige madala sissetulekuga või suure ravivajadusega inimestele, kuna vastasel
juhul võivad just need sihtgrupid sattuda suurtest tervishoiukuludest tingituna vaesusesse
või jäävad vajalikud teenused saamata.
Esmalt, Eestis kasutatakse juba praegu toimetulekutoetuse (TTT) saamise andmeid selleks,
et parandada madalama sissetulekuga inimeste ligipääsu teenustele (suurem hambaravi
hüvitis). Uuringus hinnatakse, kas I ja II uurimisülesandes väljatöötatud leibkonna
majandusliku toimetuleku hindamise metoodika võimaldaks täpsemalt tuvastada
majanduslikult haavatavaid inimesi ja leibkondi, kelle omaosalust oleks põhjendatud
vähendada. Seejuures ei ole terviseandmetega vaja siduda kõiki varasemates
uurimisülesannetes kasutatud leibkonna- ja sissetulekuandmeid, vaid üksnes teave selle
kohta, millised isikud või leibkonnad kuuluvad majanduslikult haavatavatesse
sihtrühmadesse, et selle abil paremini tagada ligipääs vajalikele tervishoiuteenustele.
Teiseks, isikupõhiselt tervishoiuteenuste eest tasutud omaosaluse hindamiseks on
omakorda vaja koondada erinevate tervishoiuteenuste raviarvete andmed. Praegu kehtivad
eri teenustele erinevad omaosaluse arvestamise põhimõtted ning teatud majanduslikult
haavatavatele rühmadele on ette nähtud täiendavad soodustused. Näiteks on
toimetulekutoetuse saajatel õigus suuremale hambaravihüvitisele ja soodsamale
visiiditasule ning vajaduse korral on võimalik taotleda kohalikult omavalitsuselt täiendavat
abi tervishoiuga seotud omaosaluskulude katmiseks. Lisaks on täna kasutusel täiendav
ravimihüvitis, mille raames arvestatakse inimese ravimitele tehtud kulutusi kumulatiivselt
ja summeeritakse iga ravimi pealt makstud omaosalus ning vastavalt sellele vähendatakse
kulusid suure ravimi kuluga inimestele. Uuringus hinnatakse võimalust laiendada sarnast
põhimõtet teistele tervishoiuteenustele, et arvestada inimese summaarset omaosalust ja
tuvastada isikud, kelle summaarne omaosalus on kõrge. Selleks on vaja Tervisekassa
andmekogu (nt raviarved) ja Retseptikeskuse isikupõhiseid andmeid, mis võimaldaksid
koondada inimese omaosaluse eri teenuste lõikes ning analüüsida erinevaid poliitika
stsenaariume, et vähendada majanduslikult haavatavate inimeste ja suure
teenusevajadusega isikute raviteenuste omaosaluskoormust raviteenuste eest tasumisel.
Seega on Tervisekassa raviarvete ja retseptide andmeid vaja detailsel tasemel, kuna uuringu
eesmärk ei ole üksnes kirjeldada leibkondade tervishoiukulude suurust, vaid analüüsida
kulude kujunemist vastavalt tervishoiuteenuste kasutusele, nende jaotust erinevate
elanikkonnarühmade vahel ning modelleerida võimalike poliitikamuudatuste mõju. Selleks
on vajalik eristada erinevaid tervishoiuteenuseid, nende kasutamise sagedust, ajastust ning
omaosaluse kujunemist teenuste lõikes. Ainult agregeeritud kuluandmete kasutamisel ei
oleks võimalik hinnata, millistest teenustest kulud tekivad, kuidas kulud on seotud
ravivajadusega ega inimese maksevõimega ning modelleerida erinevate poliitikameetmete
võimalikku mõju. Diagnoosikoode kasutatakse üksnes ravivajaduse kontrolltunnusena, et
eristada erineva ravivajadusega elanikkonnarühmi, sh näiteks kroonilisi haigeid, kelle
ravivajadus on suurem ja seetõttu on ka nende omaosaluskoormus kõrgem. Ka ravimite
puhul on täna juba tervishoius omaosaluskoormus eristatud vastavalt inimese diagnoosile,
st teatud diagnooside puhul on omaosaluskoormus madalam. Diagnoosi andmed on seega
vajalikud, et eristada isikud, kelle haigusseisund võib kaasa tuua suurema omaosaluse.
Võimaliku tulevikulahenduse puhul piisaks sellest, et Tervisekassale edastatakse teave
inimese õiguse kohta väiksemale omaosalusele või suuremale hüvitisele, ilma et selleks
oleks vaja edastada kõiki tema leibkonna- ja sissetulekuandmeid. Tervishoiuteenuste
kasutamise ja omaosaluse detailandmed jääksid Tervisekassa andmekogudesse.
Ka on uuringu üheks ülesandeks analüüsida rahvusvahelisi praktikaid, mida on kasutatud
tervishoiukulude hüvitamisel, ning hinnata nende näidete võimalikku rakendatavust ja mõju
Eestis. Rahvusvahelised praktikad näitavad, et leibkondade kaitsmiseks suure tervishoiu
omaosaluse eest kasutatakse nii sissetulekust sõltuvaid piirmäärasid kui ka eri
tervishoiuteenuste omaosaluste summeerimist. Selliste lahenduste võimalikkuse
hindamiseks Eestis on vaja siduda leibkonna sissetulekuandmed isikupõhiste
tervishoiukuludega ning eristada eri teenuste eest tasutud omaosalust. See võimaldab
analüüsida, milliste leibkondade omaosaluskoormus on suurim, kuidas rakenduksid
erinevad omaosaluse piirmäärad ning milline oleks nende mõju leibkondadele ja
riigieelarvele.
Täiendavalt kasutatakse analüüsis ka uuringuandmeid (Statistikaameti Eesti Sotsiaaluuring (ESU)
ja Eesti Panga Household Finance and Consumption Survey (HFCS)). ESU andmeid on vaja töö
käigus loodud leibkondadest koosnevate andmestike võrdluseks ja loodud andmepõhise leibkonna
veamäärade leidmiseks ning HFCSi andmeid on vaja, et saada ülevaade erinevate leibkonnatüüpide
varadest (ei ühendata ülejäänud andmestikega).
Nagu varasemalt mainitud, siis leibkondade koosseisu Rahvastikuregistris mõjutab oluliselt
inimeste vale elukoha informatsioon. 2021. aasta EUROMODi registriandmete ja 2022. aasta Eesti
Sotsiaaluuringu (ESU) küsitlusandmete võrdlus näitab, et registriandmetes on oluliselt vähem üksi
elavaid täisealisi, vanaduspensioniealisi inimesi, ühe täiskasvanu ja lastega leibkondi. See
tähendab, et ühelt poolt võivad tegelikud leibkonnad olla suuremad, kui registriandmed näitavad,
aga teiselt poolt võib osa inimesi elada tegelikult üksi või üksikvanemana, kuid registri järgi
kuuluda suuremasse leibkonda. Viimasel juhul võib vale registriteave vähendada võimalusi saada
toetusi (nt toimetulekutoetus, üksi elava pensionäri toetus) ning seeläbi võib halvendada
vaesusriskis olevate inimeste olukorda (üksi elavad inimesed; üksikvanemad). Seega
Rahvastikuregistri ja analüüsis loodud leibkonna määratlemisel kasutatud andmete kvaliteedi
analüüsimiseks kasutatakse täiendavalt kvantitatiivseid analüüsimeetodeid, sh veapiiride
kindlakstegemiseks. Selleks võrreldakse leibkonna andmeid ja koosseise eri andmestike vahel: a)
Rahvastikuregistri põhine määratlus; b) EUROMOD (leibkonna määratlus lähtuvalt
paiknemisindeksist); c) ESU küsitlusandmed; d) sotsiaaltoetuste ja -teenuste registri STAR
andmed, mis sisaldab tegelikke toimetulekutoetuse saajaid. Andmestike võrdlus võimaldab
analüüsida taustatunnuseid ja leibkonna tüüpe nii kogu rahvastiku hulgas kui täpsemalt
toimetulekutoetuse saajate seas, aga ka veapiiride suurust eri andmete kasutamisel.
6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.
Uuringu tulemusel selgub, kas ja millised on võimalused toimetulekutoetuse ja tervishoiu
omaosaluse digitaliseerimiseks, automatiseerimiseks ja personaliseerimiseks. Uuringu tellijaks on
Sotsiaalministeerium. Uuringu läbiviijaks on SA Mõttekoda Praxis (edaspidi Praxis) ja Proud
Engineers OÜ. Tervisevaldkonna eksperdina panustab projektis Kaija Kasekamp. Uuringu
tulemused aitavad luua sihtrühmale selgema ja lihtsama hindamise ning toetuste süsteemi. Nt
enamik EL riike rakendavad poliitikameetmeid, et kaitsta leibkondi liiga suurte tervishoiu
omaosaluskulude eest. Sealhulgas seitsmes liikmesriigis (Belgia, Leedu, Hispaania, Küpros jt)
rakendatakse omaosaluse vähendamist automaatselt. Selleks, et taolisi poliitikaid välja töötada, on
vajalik, et tervishoiuteenustele rakendatavat omaosalust oleks võimalik akumuleerida üle erinevate
teenuste (ambulatoorne ravi, statsionaarne ravi, hambaravi, ravimid jne). Seeläbi on võimalik
tuvastada leibkonnad, kelle omaosalus on tulenevalt suurest teenusekasutusest kõrgem ja on
võimalik neid leibkondi suurte kulude eest kaitsta.
Uuringu tulemused on poliitikakujundajatele aluseks vastavasisulistele õigusloome muudatustele
ning võimaldavad andmetele tuginevalt välja tuua, milline mõju võimalike lahendusettepanekutega
võib kaasneda (nii sihtrühmale kui riigile).
Uuring on kooskõlas Eesti 2035 riigi pikaajalise arengustrateegia põhimõttega: Eesti on
uuendusmeelne, teadmiste loomist ning kasutamist väärtustav riik, kus ühiskonnaelu korraldatakse
uute, inimesekesksete ja tõhusate tehnoloogiate abil. Avalikud teenused on taustal toimivad ja
etteaimavad ning andmeruum kaitstud. Selle raames mh uuendame sotsiaalkaitse korraldust,
arvestades ühiskondlikke muutusi.
Uuring on kooskõlas Heaolu arengukava 2023-2030 üldeesmärgiga: Eesti on riik, kus inimesed on
hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu.
Uuring on seotud koalitsioonileppe (54. valitsus) punktidega „Jõudmaks nendeni, kes abi rohkem
vajavad, töötame välja põhimõtted personaliseeritud ja vajaduspõhiste toetuste maksmiseks.“ ning
„Arendame välja personaalse riigi andmete ristkasutusel tuginevaid teenuseid, alustades
automatiseeritud andmepõhisest toimetulekutoetuse maksmisest.“ Vastavad Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammi 2025-2027 tegevused on: „Toimetulekutoetuse määramise (uudse) metoodika
väljatöötamine ja koondatud andmete põhjal abivajaduse tuvastamine ja vajaduspõhise toetuse
maksmine analüüs ja ettepanekud“ ja „Leibkonna andmebaasidepõhise abivajaduse hindamise
võimalikkus toimetulekutoetuse ja tervishoiu omaosaluskoormuse näidete alusel automatiseeritud
andmepõhiste toetuste maksmiseks põhimõtete ja soovituste kujundamine“.
Uuring on kooskõlas Justiits- ja Digiministeeriumi teadus-arendusprojekti „Tulevikukindla
andmemajanduse ökosüsteemi mudel ja taristulised lahendused andmete turvaliseks haldamiseks,
käitlemiseks ja väärindamiseks“ eesmärkidega, toetades laiema riigiülese andmemajanduse
ökosüsteemi arendamist. Projekti kontekstis mõistetakse tulevikukindla andmemajanduse
ökosüsteemi kui üleriigilist terviklikku arhitektuuri- ja toimimismudelit, mis toetab andmetest
väärtuse loomist.
Uuring on kooskõlas Rahvastiku tervise arengukava 2020 – 2030 inimkeskse tervishoiuprogrammi
eesmärgiga vähendada teenuste kasutamisel rahalisi ja mitterahalisi barjääre, et vältida eelkõige
haavatavamate elanikerühmade poolt tervisesekkumiste edasilükkamist ja ravimite kasutamisest
loobumist.
7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt
andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.
Sotsiaalministeerium uuringu tellijana on teadus- ja arendustegevuse erandi alusel läbi viinud
avaliku konkursi ning sõlminud lepingu eduka pakkujaga (Sihtasutus Mõttekoda Praxis ja Proud
Engineers OÜ). Uuringu sisuliseks läbiviijaks ja volitatud töötlejaks on Praxis ja Proud Engineers
OÜ. Tiimi on eksperdina kaasatud ka Kaija Kasekamp. Volitatud töötlejate andmed on esitatud osas
2. Pseudonümiseeritud andmetele on uurimisgrupist ligipääs Praxise analüütikutel Merilen
Laurimäel, Kelly Toim-Viirsalul, Hede Sinisaarel, Markus Nopasonil, Elisabeth Kelneril ja
Elisabeth Võrgul, tervishoiueksperdil Kaija Kasekampil ja Proud Engineers eksperdil Andres
Küttil.
Uuringus on registriandmete analüüsiga seotud andmeandjateks (registripidajad) Statistikaamet,
Siseministeerium, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tartu Maakohus ning Tervisekassa.
Selleks, et isikuandmete analüüsiga võimalikult vähe rikkuda isikute privaatsust, otsustati kasutada
minimaalsuse põhimõtet. Uurimisprojekti jaoks kasutatakse isikuandmeid võimalikult
minimaalselt, sh kasutatakse juba pseudonümiseeritud andmeid ja varasemalt kokku pandud
andmestikke (EUROMOD, ESU, HFCS). Samuti viiakse esmane andmeanalüüs läbi EUROMODi
valimiandmestikul. Kui valimipõhine analüüs kinnitab, et registriandmetel põhinev lähenemine
toimib, rakendatakse väljatöötatud metoodikat kõiksele andmestikule. Kõikse andmestiku puhul
kasutatakse seejuures valimipõhise analüüsi tulemusel välja selgitatud minimaalset vajalikku
tunnuste koosseisu. Valimil alustamine esmaste arvutuste puhul võimaldab vältida kogu rahvastiku
kohta selliste isikuandmete töötlemist, mille vajalikkus uuringu eesmärkide saavutamiseks ei ole
eelnevalt kinnitust leidnud. Samuti seotakse andmeid uurimisküsimuste kaupa ning iga analüüsi
jaoks ühendatakse üksnes sellele uurimisküsimusele vastamiseks vajalikud andmed. Uuringu
käigus ei koostata ühte kõiki taotletavaid andmeid hõlmavat ühendandmestikku.
Projektis tehakse andmeanalüüse uurimisülesannete kaupa jaotatud tööetappides, mis võivad
osaliselt kattuda. Nimetatud uurimismeeskonna liikmetel on kogu uuringu vältel juurdepääs kõigi
etappide jaoks kooskõlastatud andmetele Statistikaameti turvalises teadlaste keskkonnas.
Tööetappide eristamine ei ole seega tehniline juurdepääsupiirang. Iga analüüsi jaoks ühendatakse
üksnes konkreetsele uurimisküsimusele vastamiseks vajalikud andmed. Andmete kasutamine
teistes tööetappides peab jääma taotluses kirjeldatud kasutusotstarbe piiresse; täiendava
andmevajaduse või kasutusotstarbe muutumise korral esitatakse enne vastava töötlemise alustamist
lisataotlus.
Järgnevalt on kirjeldatud minimaalsuse printsiibi rakendamine uurimisülesannete lõikes:
I ja II uurimisülesande esmane andmeanalüüs viiakse läbi 100 000 leibkonnast koosneval valimil.
Valimipõhise analüüsi eesmärk on esmalt kontrollida, kas kavandatud registripõhine lähenemine
võimaldab leibkonda ja selle majanduslikku toimetulekut piisava täpsusega hinnata, ning selgitada
välja, millised andmeallikad ja tunnused on selleks vältimatult vajalikud. Analüüsi käigus
hinnatakse muu hulgas, millistest tunnustest on võimalik loobuda, milliseid tunnuseid saab
asendada vähem detailsete või alternatiivsete näitajatega ning millised andmed on registripõhise
hindamise toimimiseks vältimatud.
III uurimisülesanne viiakse läbi pärast I ja II uurimisülesande vastavate tulemuste selgumist ning
see tugineb neis etappides välja töötatud leibkonna määratlusele ja leibkonna majandusliku
toimetuleku hindamise metoodikale. III uurimisülesandes hinnatakse tervishoiu
omaosaluskoormust isiku ja leibkonna tasandil ning analüüsitakse võimalusi siduda omaosaluse
piir või summaarne ülempiir leibkonna tegeliku majandusliku olukorraga. Seetõttu ei ole III
uurimisülesande jaoks vaja eraldiseisvalt uuesti koguda kogu I ja II etapis analüüsitud tunnuste
koosseisu, vaid raviarvete andmetega seotakse üksnes I ja II uurimisülesande tulemuste põhjal
tuvastatud majanduslikult haavatavaid isikuid ja leibkondi kirjeldavad vajalikud tunnused.
Eesmärk on hinnata, millistele sihtrühmadele võiks suuremast hüvitisest või väiksemast
omaosalusest kõige enam kasu olla, ilma et selleks oleks vaja raviarvete andmeidühendada kõigi
leibkonna-, tulu- ja sotsiaalmajanduslike andmetega.
Tervisekassa andmekogu ja Retseptikeskuse andmetest kasutatakse üksnes sellist isiku- ja
sündmuspõhist detailsust, mis on vajalik tegeliku omaosaluse suuruse määramiseks, erinevate
tervishoiukulude eristamiseks, omaosaluse koormuse hindamiseks ning erinevate omaosaluse piiri
ja summaarse ülempiiri stsenaariumide modelleerimiseks. Kuna eri tervishoiuteenustele kehtivad
erinevad omaosaluse arvestamise põhimõtted, on vaja koondada ühe inimese omaosaluskulud
erinevate teenuste lõikes, et hinnata võimalusi rakendada ravimite puhul juba kasutusel oleva
kumulatiivse arvestusega sarnast lahendust ka teistele tervishoiuteenustele. Analüüsi käigus
hinnatakse samuti, millistest detailandmetest on võimalik loobuda või milliseid andmeid on
võimalik kasutada vähem detailsel kujul.
V uurimisülesande eesmärk on pakkuda välja tulevikulahendused andmepõhiseks
toimetulekutoetuse menetlemiseks ja tervishoiu omaosaluse kulude piirmäärade arvestamiseks ja
hüvitamiseks, analüüsides nende mõju inimese ja riigi vaatest ning automatiseerimise praktilisi
eeldusi, riske ja maandamisviise. Ülesanne tugineb I, II ja III uurimisülesande tulemustele ning
isikuandmeid kasutatakse stsenaariumide mõju hindamiseks toetuste ja hüvitiste saajate ringile,
leibkondade sissetulekutele, vaesusele, ebavõrdsusele ja riigieelarvele. Minimaalsuse põhimõttest
lähtudes kasutatakse üksnes konkreetsete stsenaariumide analüüsimiseks vajalikke andmeid.
Lisas 1 nimetatud andmekoosseis on kooskõlastatud Statistikaametiga ja registripidajatega.
Isikuandmete töötlemine on vajalik andmete koondamiseks, leibkondade määratlemiseks
andmepõhiselt ning leibkondade toimetuleku ja sissetulekust sõltuva omaosaluskoormuse
analüüsiks (kvantitatiivne analüüs). Registriandmed seotakse igale isikukoodile genereeritud
umbisikustatud unikaalse koodiga (andmekoosseis on esitatud lisas 1). Seega algul hõivatakse kõik
andmed isikukoodidega. Seejärel need pseudonümiseeritakse (andmestikku luuakse tunnus
SA_ISIK_ID) ja analüütikuteni jõuavad andmed, kus isikud ei ole enam otseselt tuvastatavad.
Tunnuse SA_ISIK_ID abil saab erinevate registrite ja uuringute andmeid omavahel linkida, aga
majast välja (nt registripidajatele) seda tunnust ei saadeta. Isikuandmete sidumine ja andmete
töötlemine toimub järgides põhimõtteid, mis tagavad selle, et isiku kohustuste mahtu ei suurendata
ning tema õigusi ei kahjustata.
Volitatud töötlejatele tehakse andmed kättesaadavaks turvalisel viisil Statistikaameti RDP-
keskkonnas üle VPNi. Statistikaameti teadlaste keskkonnale juurdepääsuks on nõutav
kaheetapiline autentimine – autentimine ID-kaardi abil läbi VPN-ühenduse ning täiendav
autentimine teadlaste keskkonna kasutajatunnuse ja parooliga. See tagab, et andmetele pääseb ligi
vaid konkreetne isik, kellele on luba antud. Uuringuandmete ja kasutajakataloogide salvestus
toimub turvatud ketastel, mis asuvad Statistikaameti hallatavas serverikeskkonnas. Andmete
eksportimine või kopeerimine keskkonnast on tehniliselt piiratud – virtuaalmasinas puudub
internetiühendus, USB kasutus on keelatud ning clipboard on RDP kaudu blokeeritud.
Mikroandmed üheski uuringu etapis Statistikaameti teadlaste keskkonnast välja ei liigu.
Statistikaameti RDP-põhisele teadlaste töökeskkonnale on ligipääs tagatud üksnes konkreetse
uuringu meeskonnale, kellele on määratud vastavad kasutajaõigused. Kolmandatel isikutel puudub
juurdepääs uuringus kasutatavasse teadlaste töökeskkonda. Ligipääs on tagatud Statistikaameti
analüütikutele, kes andmestikke koostavad ja keskkonda lisavad ning spetsialistidele, kes
koordineerivad lepingujärgset õiguste andmist kasutajatele.
Statistikaameti RDP-põhisest teadlaste töökeskkonnast on andmete väljastamine lubatud üksnes
sellisel kujul, mis ei võimalda andmesubjektide tuvastamist. Andmeid võib keskkonnast välja viia
vaid agregeeritud kujul, näiteks tabelite, jooniste või mudelite koefitsientide näol. Üksikandmete
eksportimine on välistatud. Enne tulemuste väljastamist rakendab Statistikaamet statistilise
aimatavuse kontrolli, mille eesmärk on hinnata ja tagada, et väljund ei võimalda otseselt ega
kaudselt isikuandmete tuvastamist. Kõik väljundandmed vaadatakse üle Statistikaameti vastava
töötaja poolt enne teadlastele edastamist.
Isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu,
kuna kasutatakse üksnes registrites ja riikliku statistikatöö käigus kogutud juba olemasolevaid
andmeid. Andmesubjektide poole ei pöörduta täiendavate andmete kogumiseks ega üksikisikute
õiguste piiramiseks. Täiendavate kaitsemeetmetena rakendatakse uuringus andmete
pseudonümiseerimist, andmete minimaalsuse põhimõtet, ligipääsu piiramist üksnes uuringu
läbiviimiseks vajalikele isikutele ning töötlemist turvalises kontrollitud keskkonnas. Uuringu
käigus ei tehta üksikisikuid puudutavaid otsuseid, millel oleks andmesubjektidele õiguslik või muu
oluline mõju. Andmeid kasutatakse üksnes statistilistel ja teaduslikel eesmärkidel ning tulemusi
avaldatakse ainult agregeeritud kujul. Andmesubjektide õiguste kaitseks töödeldakse üksnes neid
andmeid, mis on vajalikud uuringu eesmärkide saavutamiseks. Andmete liikumine uuringus on
kavandatud nii, et oleks võimalikult lühike andmete liikumise tee ja andmeid töötleks minimaalselt
vajalik hulk inimesi. Päring analüüsiks vajalike andmete osas tehakse vaid vajaliku minimaalse
andmekoosseisu kohta (eesmärgipärasus ja minimaalsus, isikuandmete kaitse üldmääruse art 5 (1)
b) ja c)).
Uuringus kasutatakse peamise andmeallikana EUROMODi maksude- ja toetuste
mikrosimulatsioonimudelit, mille sisendandmetena kasutatavaid registriandmeid haldab ja
väljastab Statistikaamet. Andmete ühendamine on juba EUROMODi arendustegevuse käigus
Statistikaameti poolt tehtud ning ei vaja täiendavaid päringuid. EUROMOD andmestik (vt uuringu
raames kasutatav andmekoosseis lisa 1) on juba varasemalt kokku pandud riikliku statistikatööde
programmi raames (statistikatöö avaliku huvi esindajad on Rahandusministeerium ja
Sotsiaalministeerium). Uuringu raames kasutame EUROMODi sel määral ja selle kohta, mis on
vajalik uuringu eesmärkide täitmiseks ja uurimisküsimustele vastamiseks. EUROMODi
andmeanalüüsi viivad läbi andmete ja EUROMODiga varasemalt kokku puutunud volitatud
töötlejad (Merilen Laurimäe, Kelly Toim-Viirsalu, Markus Nopason ja Hede Sinisaar). Samuti on
Merilen Laurimäe, Kelly Toim-Viirsalu ja Hede Sinisaar konsultandina panustanud EUROMODi
registripõhise sisendandmestiku koostamise juures ning aidanud Statistikaametil kontrollida
andmete valiidsust ning võimalikke puudujääke.
Ka Eesti Sotsiaaluuringu (ESU) ja Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste
uuringu (HFCS) andmed on juba varasemate statistikatööde raames kogutud. Mõlemal juhul on
tegemist järjepidevalt läbiviidavate uuringutega. Analüüsis lähtutakse minimaalsuse aspektist ehk
küsitakse üksnes nende aastate andmed, mida on analüüsi kontekstis tarvis (viimased kättesaadavad
andmed). ESU mikroandmeid haldab ja väljastab Statistikaamet. Andmete pseudonümiseerimine
on juba Statistikaameti poolt tehtud riikliku statistikatööde programmi raames ning ei vaja
täiendavaid päringuid (statistikatöö avaliku huvi esindaja on Sotsiaalministeerium). ESU
küsimustik ja metaandmed (sh uuringu metoodika) on kirjeldatud Statistikaameti lehel. HFCS
uuringu andmeid haldab Eesti Pank. Uuringu raames kasutatakse HFCS ja ESU andmestikku sel
määral ja selle kohta, mis on vajalik uuringu eesmärkide täitmiseks ja uurimisküsimustele
vastamiseks. Lisades 3 ja 4 on kirjeldatud uuringu raames kasutatavate andmete koosseis.
Lisaks kasutatakse uuringus Rahvastikuregistri, STAR-i, Kinnistusraamatu, Töötukassa
andmekogu ja Tervisekassa registriandmeid (täpsem andmekoosseis on esitatud lisas 1). Nendest
registritest päritavaid tunnuseid ei ole eelnevalt loetletud andmestikes (EUROMOD, ESU, HFCS)
analüüsi eesmärkide saavutamiseks piisava detailsusega saadaval. Seega päritakse vastavad
andmed vajadusel registripidajatelt. Kui andmed on statistika tegemise eesmärgil juba
Statistikaametis olemas, siis uuesti neid andmeid registripidajatelt ei pärita, vaid neid andmeid
taaskasutatakse4. Ühekordse päringuga hõivatakse juurde ainult need andmed, mida veel vajalikul
kujul Statistikaametil pole. Nagu juba eespool mainitud, siis päritakse üksnes selliseid andmeid,
mis on juba registrites kogutud. Täiendavaid andmeid koguma ei hakata (andmesubjektide poole
täiendavate andmete kogumiseks ei pöörduta). Registriandmed seotakse Statistikaameti turvalises
teadlaste keskkonnas teiste uuringu läbiviimiseks vajalike andmetega (andmete liikumine on
kirjeldatud ka lisas 1). Andmeid kasutatakse üksnes statistiliseks analüüsiks ja
mikrosimulatsioonide läbiviimiseks.
Andmeanalüüsi viivad läbi registriandmetega varasemalt kokku puutunud volitatud töötlejad. Tänu
sellele on volitatud töötlejad juba tuttavad nii andmestike kui nende võimalike puudustega, aga ka
andmete konfidentsiaalsuse tingimuste ja nõuetega. Volitatud töötlejad on varasemalt ka eriliigilisi
4 Statistikaameti esialgse hinnangu kohaselt ei ole vaja uuesti hõivata Töötukassa andmekogu (andmestik 4) ja
Rahvastikuregistri (andmestik 5) andmeid. Samuti on Statistikaametil olemas osad toimetulekutoetust puudutavad
tunnused (andmestik 3) ja Tervisekassa andmekogu ja Retseptikeskus tunnused (andmestik 7).
andmeid analüüsinud. Samuti on volitatud töötlejad kursis Statistikaameti turvalise keskkonnaga.
Volitatud töötlejate pikaajaline kogemus registriandmete analüüsimisel ja andmete ühendamisel
tagab selle, et andmete põhjal ei tehta valesid järeldusi ja andmeid kasutatakse asjakohaselt.
Seega on volitatud töötlejad juba tuttavad nii andmestiku kui mudeli eripäradega, võimalike
puudustega, aga ka andmete konfidentsiaalsuse tingimuste ja nõuetega.
Andmetöötleja lähtub andmete töötlemisel isikuandmete töötleja üldjuhendis toodud andmete
töötlemise põhimõtetest. Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduspunkt 157 rõhutab, et
registritest teabe sidumise teel saab uusi väärtuslikke teadmisi. Registrite alusel saadud
uuringutulemused annavad usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi, mis võivad olla aluseks
teadmispõhise poliitika sõnastamisele ja rakendamisele, parandada paljude inimeste elukvaliteeti
ja suurendada sotsiaaltoetuste ja -teenuste tõhusust. Seda eesmärki kannab ka antud uuringuprojekt.
Käesolevas uuringus võimaldab registriandmete kasutamine analüüsida erinevaid leibkonna
määratlusi toimetulekutoetuse ja tervishoiu omaosaluskoormuse kontekstis, pakkuda analüüsi
põhjal välja võimalusi leibkondade abivajaduse andmebaasi-põhiseks hindamiseks ning
toimetulekutoetuse ja tervishoiu omaosaluskoormuse personaliseerimiseks ja hinnata võimalike
lahenduste mõju erinevatele elanikkonnarühmadele. Saadud teadmised toetavad tõenduspõhist
poliitikakujundamist ning sotsiaal- ja tervishoiuteenuste paremat sihistamist ning võimaldavad
leibkonna abivajaduse andmebaasi-põhist hindamist detailsemalt edasi uurida.
Info kõigi sotsiaalministeeriumi poolt läbiviidavate uuringute ja analüüside kohta avaldatakse
ministeeriumi lehel. Lehte ja sellel kajastuvat infot hoitakse ajakohasena. Inimestel on võimalik
lehel tutvuda uuringute ja analüüside eesmärkide, andmekoosseisude ja analüüsi kokkuvõtliku
teabega.
Uuringu raames on koostatud ka andmekaitsealane mõjuhinnang (lisa 5).
8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?
Registriandmete analüüsi läbiviimisesse on hõlmatud järgmised registrid ja registripidajad:
Statistikaameti kokku pandud EUROMOD sisendandmestik (riikliku statistika
programmis, avaliku huvi esindajad on Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium);
Sotsiaalkindlustusamet: Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR);
Töötukassa: Töötukassa andmekogu;
Tartu Maakohus: Kinnistusraamat;
Siseministeerium: Rahvastikuregister;
Tervisekassa: Tervisekassa andmekogu ja Retseptikeskus.
Andmete komplekteerimine ning edastamine toimub järgmise skeemi alusel:
Kesksel kohal on EUROMOD maksude ja toetuste mikrosimulatsioonimudeli jaoks kasutatav
sisendandmestik (andmestik 1), mis sisaldab Eesti residentide andmeid inimeste ja leibkondade
aastaste tulude, maksude ja vähesel määral ka kulude (üürikulu) kohta. EUROMODi mudeli
sisendiks olev andmestik on juba varasema projekti raames5 Statistikaameti poolt kokku pandud
ning pseudonümiseeritud (andmetega kokku puutuvate inimeste arv on minimaalne). EUROMODi
andmestik on koostatud kasutades andmeid erinevatest registritest, mille kirjeldus on esitatud
punktis 9.3. Kõiki EUROMODis kasutatavaid registriandmeid haldab Statistikaamet.
5 EUROMODi mudel on üks riikliku statistikatöödest. EUROMOD andmestik on juba varasemalt kokku pandud
Rahandusministeeriumi tellimusel (Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi soovil).
Samas ei ole EUROMODi andmestikus projekti eesmärkide täitmiseks piisavalt detailset teavet
leibkondade määratlemiseks ega toimetulekutoetuse ja tervishoiu omaosaluse hindamiseks vaja-
likke andmeid. Seega päritakse lisaks EUROMOD sisendandmestikule tunnused Sotsiaalteenuste
ja -toetuste andmeregistrist STAR, Töötukassa andmekogust, Rahvastikuregistrist, Kinnistusraa-
matust ning Tervisekassa andmekogust ja Retseptikeskusest.
Kuivõrd osaliselt haldab ja väljastab registriandmeid Statistikaamet ning osaliselt vajavad Statisti-
kaametis olemasolevad registriandmed täiendavaid päringuid vastavatest registritest, toimub and-
mete pseudonümiseerimine Statistikaametis ning seejärel edastatakse andmed uurimisgrupile (vt
punkt 7), sh Praxisele Statistikaameti teadlaste turvalises keskkonnas kasutamiseks. Andmete lii-
kumise protsess on järgmine:
Uuringu läbiviija (SA Mõttekoda Praxis) teeb koostöös tellijaga (Sotsiaalministeerium)
andmepäringu Statistikaametile.
Statistikaamet pärib registripidajatelt andmed vastavalt uuringu läbiviija andmepäringule
(need, mida Statistikaametil endal ei ole).
Registripidajad edastavad turvalist kanalit pidi kõiksed andmed koos isikukoodiga
Statistikaametile.
Statistikaametisse jõudes andmed pseudonümiseeritakse (st isikukoodid analüütikuni ei
jõua), lisades tunnuse SA_ISIK_ID.
Lisatud SA_ISIK_ID tunnuse alusel tehakse väljavõte EUROMODi registripõhise
andmestiku baasis olevatest isikutest.
Statistikaametis olemasolevad tunnused paneb Statistikaamet volitatud töötlejatele analüü-
siks kasutatavasse kausta Statistikaameti analüüsi keskkonnas. Registritest saadud tunnu-
sed lisab Statistikaamet volitatud töötlejatele analüüsiks kasutatavasse kausta Statistikaa-
meti analüüsi turvalises keskkonnas juba varasemate andmete juurde.
Registrid üksteisega andmeid ei vaheta.
Täiendavalt lisatakse uuringukausta Eesti Sotsiaaluuringu andmed. Eesti Sotsiaaluuringu 2024–
2025 mikroandmestik on juba varasemalt Statistikaameti poolt kokku pandud ning pseudonümi-
seeritud. Eesti Sotsiaaluuring on üks riiklikest statistikatöödest. Eesti Sotsiaaluuringu andmestik
koosneb nii Eesti elanikelt küsitlusega kogutud andmetest kui registriandmetest. Eesti Sotsiaaluu-
ringu täpsem kirjeldus on esitatud Statistikaameti lehel. Samuti lisatakse uuringukausta HFCS-i
küsitlusuuringu pseudonümiseeritud andmed (HFCS andmed ei ole teiste andmetega ühendatavad).
Pseudonümiseeritud andmestikud tehakse kättesaadavaks üksnes volitatud töötlejatele Statistikaa-
meti teadlaste keskkonnas.
Andmeid analüüsitakse Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Analüüsi tulemid (tabelid, joonised
jms) läbivad enne konfidentsiaalsuse kontrolli, mille teeb Statistikaameti töötaja. Seega väljasta-
takse Statistikaameti teadlaste keskkonnast analüüsi tulemusena valminud tulemid (tabelid ja joo-
nised) alles pärast Statistikaameti töötaja üle kontrollimist (tabelid on kõrge agregeerituse tasemega
ning ei sisalda konfidentsiaalseid andmeid).
Lõpparuandes esitatakse kõik tulemused statistiliselt üldistatud kujul, tagades, et üksikisikuid ei
ole võimalik tuvastada.
9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus.
Analüüsi on kaasatud kõik Eesti residendid, kuid analüüsi eri etappides (uurimisülesannetes) valimi
suurused ja sihtrühmad, kellele detailsemalt keskendutakse, mõnevõrra varieeruvad. Analüüsis
EUROMODi kasutamisel ja mõju hindamisel kogu Eesti elanikkonna seas on ka uuringu
sihtrühmaks terve Eesti elanikkond (residendid), valimi suurusega ligikaudu 1,3 miljonit.
Rahvastikuregistrist ja Kinnistusraamatust (leibkondade moodustamiseks) kaasatakse samad
inimesed, kes on olemas ka EUROMOD andmestikus. Seega on valimi suurus samuti ligikaudu
1,3 miljonit. Kuna tegu on pilootuuringuga, siis esialgsed arvutused ja võrdlused andmepõhiste
leibkondade määramiseks tehakse EUROMOD valimiandmestikku kuuluvate inimeste hulgas.
Valimiandmestikku kuulub 100 000 leibkonda.
STAR andmete analüüs keskendub 2024-2025. aastatel toimetulekutoetuse saajatele.
Sotsiaalministeeriumi statistika kohaselt oli 2024. aastal toimetulekutoetuse saajaid 15 562
leibkonda, 27 844 leibkonna liiget ja 2025. aastal vastavalt 12 845 ja 22 050.
Töötukassa andmekogust kaasatakse isikud, kes on olnud 2024. ja 2025. aastatel registreeritud
töötuks. 2025. aastal oli registreeritud töötute arv 45 845, 2024. aastal 50 281.
Tervishoiu omaosaluse analüüsi kaasatakse kõik perioodil 1. jaanuar kuni 31. detsember 2025
Eestis elavad residendid, kelle kohta on olemas uuringu läbiviimiseks vajalikud Tervisekassa
registriandmed (Tervisekassa andmekogu ja Retseptikeskus). Kuna tervishoiu omaosaluse
koormuse hindamise eesmärk on analüüsida omaosaluse jaotust kogu elanikkonnas ning selle seost
leibkonna sissetulekute, koosseisu ja muude sotsiaal-majanduslike tunnustega, on sihtrühmaks
kogu EUROMODi valim ning Eesti rahvastik. Seetõttu on tervishoiu omaosaluse analüüsi valimi
suurus ligikaudu 1,3 miljonit inimest.
ESU valimi suuruseks on ligikaudu 8200 leibkonda. ESU üldkogumisse kuuluvad kõik Eestis
elavad tavaleibkonnad, kelle põhielukoht on Eestis, ja nende liikmed, kes ei viibi institutsioonis
(laste- või hooldekodu, klooster, vangla jms). ESU uuringu valim saadakse süstemaatilise juhusliku
kihtvalikuga.
HFCS valimi suuruseks 2024. aastal oli 3925 leibkonda. HFCS üldkogumi (leibkondade)
moodustamise loogika on sama, mis ESU puhul.6
9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.
Registriandmete analüüsi andmete perioodiks on 2024–2025. aasta, v.a Tervisekassa andmed, mida
päritakse üksnes 2025. aasta kohta (vt lisa 1).
EUROMOD sisendandmestik on aastased andmed perioodi 1.01.2024–31.12.2025 kohta (vt lisa
1).
Statistikaameti ESU andmed on viimaste kättesaadavate andmete (2025) (uuringuaasta, kuivõrd
uuringut viiakse läbi tagasiulatuvalt, siis sissetulekuaastad on 2024) kohta.
Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu andmed pärinevad aastast 2024.
9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete koosseis.
Registriandmete analüüsi andmete koosseis on andmeandjate lõikes esitatud lisas 1. Isikuandmed
(sh isiku elukoht, isikute vahelised suhted, hooldusõiguse ja eestkoste informatsioon) on vajalikud,
et andmepõhiselt leibkonda määratleda, sh võimaldaks ka eristada institutsioonides elavaid inimesi
ja kärgperesid ning eri registritest päritava elukoha informatsiooni põhjal vajadusel korrigeerida
Rahvastikuregistri informatsiooni.
Statistikaameti EUROMOD andmete koosseis 1.01.2024–31.12.2025 perioodi kohta on esitatud
lisas 1. EUROMODi andmed on juba Statistikaameti poolt pseudonümiseeritud. EUROMOD
andmed sisaldavad informatsiooni inimeste ja leibkondade tulude kohta, mis on vajalikud nii
toimetulekutoetuse määramisel kui ka sissetulekust sõltuva omaosaluskoormuse hindamisel.
ESU 2025 metaandmed, uuringu metoodika jm on avaldatud Statistikaameti lehel. Andmekoosseis
on esitatud lisas 3. Uuringu andmed on juba Statistikaameti poolt pseudonümiseeritud. ESU
6 Eesti Panga statistika (2026). Eesti leibkondade ja finantskäitumise tarbimisharjumuste uuring, metoodika, 2026.
Kättesaadav: https://statistika.eestipank.ee/failid/mbo/HFCS%202024%20EST.pdf
andmed sisaldavad informatsiooni küsitlusel põhinevate leibkondade kohta (mis on eelduslikult
täpsem) ja võimaldavad seega analüüsida küsitluse ja registriandmete erinevusi leibkondade
koosseisudes.
HFCS (vastutavad Eesti Pank ja Statistikaamet) andmekoosseis on esitatud lisas 4. Analüüsitakse
varade olemasolu ja tähtsust toimetulekutoetuse kontekstis.
Registriandmete analüüsimise ja isikuandmete töötlemise vajadus uuringu eesmärkide täitmiseks
andmekoosseisude põhiselt on esitatud põhjalikumalt ka punktis 5.
Uuringu aja- ja tegevuskava näeb ette ka AKI lisataotluse tegemist, et analüüsida leibkondade
majanduslikku toimetulekut ja selleks vajalikke andmeid ning stsenaariume (uurimisülesanne II,
uurimisülesanne V). Detailne sisend selleks vajalike andmete osas tekib kirjanduse analüüsist ja
uurimisülesandest I.
9.3. Loetlege isikuandmete allikad.
Registriandmete analüüs tugineb Sotsiaalkindlustusameti Sotsiaalteenuste ja -toetuste
andmeregistrile (STAR), Siseministeeriumi Rahvastikuregistri andmetele, Töötukassa
andmekogule, Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakonna Kinnistusraamatu andmetele ning
Tervisekassa andmekogule ja Retseptikeskuse andmetele (vt detailne andmekoosseis lisa 1).
EUROMODi maksude ja toetuste mudeli sisendandmestik on koostatud kasutades andmeid järg-
nevatest registritest (vt ka lisa 1):
Statistikaametis hoitavad Maksu- ja Tolliameti andmed (töötamise register, maksukohus-
laste register);
Statistikaametis hoitavad Sotsiaalkindlustusameti andmed (sotsiaalkaitse infosüsteemi and-
med, sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister);
Statistikaametis hoitavad Eesti Töötukassa andmed (töövõime hindamise ja töövõimetoe-
tuse andmekogu, töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise
register, töötuskindlustuse andmekogu);
Statistikaametis hoitavad Haridus- ja Teadusministeeriumi andmed (Eesti hariduse infosüs-
teemi andmed);
Statistikaametis hoitavad Siseministeeriumi andmed (Eesti Rahvastikuregister);
Statistikaametis hoitavad Tervisekassa andmed (Tervisekassa andmekogu, Retseptikes-
kus);
Statistikaametis hoitavad Justiitsministeeriumi ja Tartu Maakohtu andmed (kinnistusraa-
mat, E-Toimiku süsteemi andmed, äriregister);
Statistikaametis hoitavad Maa-ameti andmed (Aadressiandmete süsteem).
Statistikaameti Eesti Sotsiaaluuringu andmete ja metoodika kirjeldus on avaldatud Statistikaameti
lehel. Andmekoosseis on esitatud lisas 3. HFCS (vastutavad Eesti Pank ja Statistikaamet)
andmekoosseis on esitatud lisas 4.
Uuringu aja- ja tegevuskava näeb ette ka AKI lisataotluse tegemist, et analüüsida leibkondade
majanduslikku toimetulekut ja selleks vajalikke andmeid ning stsenaariume (uurimisülesanne II,
uurimisülesanne V). Detailne sisend selleks vajalike andmete osas tekib kirjanduse analüüsist ja
uurimisülesandest I.
9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on
valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?
Jah, andmeandjatega (andmekogude vastutavate töötlejatega) on konsulteeritud ning nad on valmis
uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikke andmeid väljastama. HFCS uuringu andmete osas esitati
Eesti Pangale taotlus andmete teaduslikul eesmärgil kasutamise osas, see sai positiivse vastuse.
10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda
tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud
töötleja, andmeandja vms)?
Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.
Registriandmete päringu andmed pseudonümiseeritakse. Registripidajad edastavad turvalist
kanalit pidi kõiksed andmed koos isikukoodiga Statistikaametile vastavalt andmepäringule.
Andmed pseudonümiseerib Statistikaamet koheselt pärast registripidajatelt andmete saamist oma
võtme alusel (SA_ISIK_ID). Uuringu läbiviija ei saa võtmele üheski töö etapis juurdepääsu.
Registripidajad omavahel andmeid ei vaheta.
EUROMODi sisendandmed ja Eesti Sotsiaaluuringu andmed on juba pseudonümiseeritud.
Pseudonümiseerimise on läbi viinud Statistikaamet. Pseudonümiseerimise võtit uuringu läbiviivale
uurimisgrupile (sh SA Mõttekoda Praxis) kättesaadavaks ei tehta.
10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.
Registriandmete analüüsi andmepäringu koosseis on toodud lisas 1.
EUROMODi pseudonümiseeritud andmete koosseis, mida uuringus kasutatakse, on toodud lisas 1
(EUROMODi maksude ja toetuste mudeli andmepäringu kirjeldus). ESU andmed on kirjeldatud
Statistikaameti lehel ning uuringus kasutatava ESU andmepäringu andmekoosseis on esitatud lisas
3. HFCS uuringus kasutatava andmepäringu andmekoosseis on esitatud lisas 4.
10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.
Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.
Registriandmete analüüsis isikukoode ei säilitata (vt ka osa 8). Andmed pseudonümiseerib
Statistikaamet oma võtme alusel (SA_ISIK_ID). Võtit säilitatakse tähtajatult, aga uuringu läbiviija
ei saa sellele üheski töö etapis juurdepääsu. Volitatud töötlejatele Statistikaameti turvalises
keskkonnas kättesaadavaks tehtud andmestikud peavad olema hävitatud hiljemalt 2028. aasta II
kvartali lõpus.
EUROMODi sisendandmed ja Eesti Sotsiaaluuringu andmed on juba pseudonümiseeritud.
Pseudonümiseerimise on läbi viinud Statistikaamet. Pseudonümiseerimise võtit uuringu läbiviivale
uurimisgrupile (sh SA Mõttekoda Praxis) kättesaadavaks ei tehta.
10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.
Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.
Kõik volitatud töötlejate poolt Statistikaameti teadlaste keskkonnas kasutatavad registriandmete
andmestikud peavad olema hävitatud hiljemalt 2028. a II kvartali lõpuks. Vt ka osa 10.2.
Projekti (aruande) esialgne lõputähtaeg on 3.10.2027, millele järgneb tulemuste esitlus jm
kommunikatsioonitegevused kahe kuu jooksul pärast lõppraportit. Projekti aruande lõpptähtaeg
praktikas võib lükkuda edasi, kui andmekasutuse loa saamine võtab kavandatust (30 tööpäeva)
olulisel määral rohkem aega.
Etappide algus- ja lõpukuupäevad täpsustatakse Statistikaametiga töö käigus. Paindlikkus on
siinkohal oluline, kuna projektisisesed tähtajad võivad väikese etteteatamisega hilineda erinevatel
põhjustel, nt andmekasutuslubade hilinemine.
Andmete kasutamiseks lõpeb volitatud töötlejal (uurimisgrupil, sh SA Mõttekoda Praxis) ligipääs
Statistikaameti keskkonnale vastavalt lepingule.
Statistikaameti keskkonnas andmete säilitamise kord on reguleeritud vastavalt Statistikaameti
konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel kasutamise korrale. Samas on oluline mainida,
et töös kasutatava EUROMODi sisendandmestiku, ESU ja HFCS andmete säilitamine ei sõltu
antud uuringust, kuna andmestikud on loodud teise projekti raames (osa riikliku statistika töödest).
Säilitamise kuupäev puudutab seega vaid praeguse uuringu raames loodud analüüsitabeleid ja muid
kokkuvõtvaid andmeid, kuid mitte EUROMODi, ESU ja HFCS sisendandmestikku ennast.
Projektikaustade säilitamise periood lepitakse Statistikaameti ja töö tegijate vahel kokku andmete
kasutuslepingus.
11. Kas andmesubjekti teavitatakse
isikuandmete töötlemisest? Jah/ei
Jah, teavitatakse üldiselt (vt punkt 11.2.).
11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage7 Andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti
huve, sest väljund on teaduslik üldistus.
Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli
14 lõike 5 punkt b sätestab, et isikute andmetööt-
lusest teavitamata jätmine tuleb kõne alla juhul,
kui „isikuandmeid töödeldakse avalikes huvides
toimuvaarhiveerimise, teadus- või ajaloouurin-
gute või statistilisel eesmärgil, eeldusel, et ar-
tikli 89 lõikes 1 osutatud tingimused on täidetud
ja kaitsemeetmed kehtestatud“ või kui teavita-
mise kohustus „tõenäoliselt muudab sellise
isikuandmete töötlemise eesmärgi saavutamise
võimatuks või häirib seda suurel määral“.
Käesolev uuring on avalikes huvides tehtav tea-
dusuuring, mille tellijaks on Sotsiaalministee-
rium. Uuringuga hõlmatakse paljusid andme-
subjekte, kelle kõigi teavitamine on komplitsee-
ritud, sest kõigi andmesubjektide kontaktand-
meid eraldi ei koguta, kõigi kontaktandmed ei
ole teada või need ei ole (enam) kehtivad. Eel-
nevat arvesse võttes teavitatakse andmesubjekte
isikuandmete töötlemisest üldiselt.
Järgitakse IKÜM-i artikli 89 lõikes 1 sätestatud
kaitsemeetmeid – kogutavad andmed pseu-
donümiseeritakse ning andmeid töödeldakse
selliselt, et andmesubjektid ei ole tuvastatavad.
Uuringu väljund on üldistus, mis ei viita kuidagi
tagasi konkreetsetele andmesubjektidele.
Uuringu tulemused (üldistatud kujul) tehakse
uuringu lõppedes kõigile avalikult kättesaada-
vaks.
Kõik Sotsiaalministeeriumi tellimusel või osalu-
sel läbi viidud uuringud avaldatakse Sotsiaalmi-
nisteeriumi kodulehel.
11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas
teavitatakse.
Info uuringu läbiviimisest ja uuringus
töödeldavatest andmetest avaldatakse
7 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.
Sotsiaalministeeriumi kodulehel. Inimestel on
võimalik lehel tutvuda uuringu eesmärkide,
andmekoosseisude ja analüüsi kokkuvõtliku
teabega.
11.3. Kust on leitavad
andmekaitsetingimused8?
-
12. Kas isikuandmeid edastatakse
kolmandatesse riikidesse? Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.
Ei
12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid
edastatakse.
-
12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid
kasutatakse?
-
Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.
_____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)9 (allkiri ja kuupäev)
Taotluse lisad:
Lisa 1: Andmepäringu kirjeldus
Lisa 2: Hankeleping
Lisa 3: ESU ankeet
Lisa 4: HFCS ankeet
Lisa 5: Andmekaitsealane mõjuhinnang
8 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule. 9 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud
taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms).
Lisa 1. Andmepäringu kirjeldus
Andmete liikumine registrite vahel Kesksel kohal on EUROMOD maksude ja toetuste mikrosimulatsioonimudeli jaoks kasutatav
sisendandmestik (andmestik 1), mis sisaldab Eesti residentide andmeid inimeste ja leibkondade aastaste
tulude, maksude ja vähesel määra ka kulude (üürikulu) kohta. Samas ei ole EUROMOD andmestikus
detailset infot selle projekti raames vajalike leibkondade määratlemiseks või toimetulekutoetuse ja
terviseandmetega seoses projekti eesmärkide täitmiseks. Seega ühendatakse EUROMOD
sisendandmestik Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistriga STAR (andmestik 3 ja 4), Töötukassa
andmekogu (andmestik 5), Rahvastikuregistri (andmestik 6), Kinnistusraamatu (andmestik 7) ning
Tervisekassa andmekogu ja Retseptikeskuse andmetega (andmestik 10). Registriandmetele ühendatakse
juurde ka Eesti Sotsiaaluuringu (ESU) andmed (andmestik 8), et küsitlus- ja registripõhist leibkonna
informatsiooni võrrelda. Täiendavalt soovitakse juurdepääsu ka Eesti leibkondade finantskäitumise ja
tarbimisharjumuste uuringule (HFCS) (andmestik 9), et analüüsida toimetulekutoetuse saajate varade
olulisust toimetulekutoetuse maksmise kontekstis.
Etapiviisiline lähenemine
Projektis tehakse andmeanalüüse uurimisülesannete kaupa jaotatud tööetappides, mis võivad osaliselt
kattuda. Võimaluse korral kasutatakse Statistikaametis juba olemasolevaid andmeid; täiendavad
registripäringud tehakse üksnes puuduvate andmete saamiseks.
Koostöös Statistikaametiga kaaluti ka rangelt etapiviisilise juurdepääsu korraldamist, mille puhul oleks
uurimismeeskonnal korraga ligipääs üksnes ühe tööetapi andmetele. Arutelu tulemusel leiti, et selline
korraldus ei sobi käesoleva uuringu läbiviimiseks. Tööetapid on sisuliselt tihedalt seotud: hilisemates
etappides kasutatakse varasemate etappide tulemusi ja analüüsiandmestikke ning võib tekkida vajadus
varasemaid arvutusi täpsustada või korrata. Samuti selgub varasemate analüüside käigus, milliseid
kooskõlastatud andmeid ja tunnuseid vajatakse järgnevates analüüsides. Uuringu ajakava eeldab
osaliselt paralleelset tööd eri uurimisülesannetega ning etappide tegelikud algus- ja lõpuajad võivad töö
käigus muutuda. Üksnes ühe etapi andmetele juurdepääsu võimaldamine takistaks seetõttu seotud
analüüside paralleelset tegemist ja varasemate tulemuste juurde tagasipöördumist.
Nimetatud uurimismeeskonna liikmetel on kogu uuringu vältel juurdepääs kõigi etappide jaoks
kooskõlastatud andmetele Statistikaameti turvalises teadlaste keskkonnas. Tööetappide eristamine
kirjeldab analüüsi sisulist korraldust ega tähenda tehnilist juurdepääsupiirangut ühe etapi andmetele.
Andmete minimaalsuse põhimõtet rakendatakse iga analüüsi puhul eraldi: ühendatakse ja kasutatakse
üksnes konkreetsele uurimisküsimusele vastamiseks vajalikke andmeid. Varasemate või teiste
tööetappide andmete kasutamine peab jääma taotluses kirjeldatud kasutusotstarbe piiresse. Täiendava
andmevajaduse või kasutusotstarbe muutumise korral esitatakse enne vastava töötlemise alustamist
lisataotlus.
Etapid on jaotatud uurimis- ja arendusülesannete kaupa järgmiselt:
Etapp I: uurimis- ja arendusülesanded I ja II.
Etapp II: uurimis- ja arendusülesanne III.
Etapp III: uurimis- ja arendusülesanne V.
ETAPP I - Leibkonna defineerimine ja leibkonna majandusliku toimetuleku
väljaselgitamine (koosneb uurimis- ja arendusülesannetest I ja II)
Uurimis- ja arendusülesanne I – Leibkonna defineerimine ja leibkonna
andmete kättesaadavus
Esimese uurimis- ja arendusülesande eesmärk on määratleda leibkonna definitsioon, selgitada välja
defineerimiseks vajalike andmete minimaalne koosseis ja kättesaadavus ning klassifitseerida need
kvaliteedi ja kättesaadavuse alusel nelja kategooriasse. Uurimisülesande täitmiseks kombineeritakse
erinevaid analüüsimeetodeid ja andmeallikaid, sh dokumendianalüüs, intervjuud, arutelud ning
andmeanalüüs. Päritavaid andmeid on vaja järgmistele küsimustele vastamiseks:
1. Kas ja millises ulatuses saab leibkonna koosseisu välja selgitada andmekogude (sh registrite)
põhjal?
2. Kas kõiki dokumendianalüüsi, intervjuude ja arutelude käigus välja toodud andmeid on
võimalik saada andmekogudest (sh registritest)? Milliseid andmeid ei olegi võimalik
automaatselt kätte saada?
3. Kas mitte kuidagi kättesaadavatest andmetest on midagi, mida saaks/võiks üldse ära jätta või
asendada mõne muu näitajaga?
4. Millistest andmekogudest (sh registritest) andmeid saaks, sh kes on nende omanikud ning
millisel moel käib nendest andmete pärimine ja jagamine?
5. Millistes andmekogudes (sh registrites) ja milliseid muudatusi oleks vaja teha, et andmed
oleksid kättesaadavad?
6. Kui siiski jääb andmeid, mida ei ole võimalik andmekogudest (sh registritest) kätte saada, siis
milliseid andmeid oleks vaja manuaalselt juurde küsida ning kuidas saaks manuaalselt
edastatavaid andmeid kõige väiksema töökoormusega edasi anda ja töödelda nii esitaja kui
andmetöötleja vaatest?
7. Milliseid erandeid tuleks kasutada leibkondade osas (nt abielupaar, kus üks on eestkostetav)?
8. Kas, kuidas (sh kelle poolt) ja mis hetkel peaks toimuma andmete valideerimine?
9. Kuidas erinevad leibkonna koosseis ja toimetulekutoetust taotlenud leibkonna tüübid ESU,
STAR ja Rahvastikuregistri (EUROMOD) andmete võrdluses?
Uurimis- ja arendusülesanne II – Leibkonna majandusliku toimetuleku välja
selgitamine ja selle tarbeks andmete kättesaadavus
Teise uurimis- ja arendusülesande eesmärk on luua raamistik leibkondade majandusliku olukorra
hindamiseks. Selle jaoks selgitatakse välja, milliseid andmeid on vaja leibkondade majandusliku
toimetuleku (sh elamiskulude) teada saamiseks toimetulekutoetuse maksmise kontekstis ning millised
andmed on kättesaadavad registritest ning analüüsitakse nende andmete kvaliteeti ja kasutatavust.
Uurimisülesandele vastamiseks kombineeritakse järgnevaid uurimismeetodeid: dokumendianalüüs,
KOVi spetsialistide seas läbiviidud küsitlus, intervjuud KOVi esindajatega, arutelu Statistikaameti
ekspertidega ning andmeanalüüs. Andmeanalüüsi kasutame järgnevatele küsimustele vastamiseks:
1. Kas ja kuidas oleks võimalik leibkonna majandusliku toimetuleku hindamiseks vajalikke
andmeid automaatselt kokku saada erinevate andmekogude (sh registrite) põhiselt?
2. Kas kõiki majandusliku toimetuleku välja selgitamiseks vajalikke andmeid on võimalik
andmekogudest (sh registritest) kätte saada? Milliseid andmeid ei olegi võimalik automaatselt
kätte saada?
3. Kas mitte kuidagi kätte saadavatest andmetest on midagi, mida saaks/võiks üldse ära jätta või
asendada mõne muu näitajaga?
4. Millistest andmekogudest (sh registritest) andmeid saaks, sh kes on nende omanikud ning
millisel moel käib nendest andmete pärimine ja jagamine?
5. Millistes andmekogudes (sh registrites) ja milliseid muudatusi oleks vaja teha, et andmed
oleksid kättesaadavad? Kui siiski jääb andmeid, mida ei ole võimalik andmekogudest (sh
registritest) kätte saada, siis milliseid andmeid oleks vaja manuaalselt juurde küsida?
6. Kuidas arvestada kuludes eluasemekulusid sh kas ja mis osas on neid võimalik saada erinevatest
andmekogude (sh registritest)?
7. Kas kõik toimetulekutoetuse regulatsioonis küsitavad eluasemekulude andmed on vajalikud, et
eluasemekulusid hinnata? Milliseid andmeid ei ole vaja küsida, kuid praegu küsitakse? Milliseid
andmeid peaks veel küsima? Milliseid kulusid peaks sisse ja välja arvestama ja miks ning kas
mingeid kulusid saaks grupeerida?
8. Kuidas arvestada eluasemekulusid selliselt, et ei tekiks piirkonniti ebavõrdsust, samas oleks
arvestatud piirkondliku eripäraga? Kas on võimalik eluasemekulude piirmäärade kehtestamise
asemel välja pakkuda valem või koefitsient, mis arvestaks piirkondlikku eripära? Millised
eluasemekulude piirmäärad/koefitsiendid on võimalik kehtestada riigis ühtsetena? Milliseid
eluasemekulude piirmäärasid/koefitsiente kasutades tuleb piirkondlikku eripära arvestada? Kas
ja kuidas on võimalik välja töötada eluasemekulude piirmäärade kehtestamise metoodika?
9. Milliseid andmeid oleks võimalik kätte saada andmekogudest (sh registritest) ning milliseid
mitte? Kas mitte kuidagi kätte saadavatest andmetest on midagi, mida saaks/võiks üldse ära jätta
või asendada mõne muu näitajaga? Millistest andmekogudest (sh registritest) andmeid saaks sh
kes on nende omanikud ning millisel moel käib nendest andmete pärimine ja jagamine?
Millistes andmekogudes (sh registrites) ja milliseid muudatusi oleks vaja teha, et andmed
oleksid kättesaadavad? Kui siiski jääb andmeid, mida ei ole võimalik andmekogudest (sh
registritest) kätte saada, siis milliseid andmeid oleks vaja manuaalselt juurde küsida? Kuidas
saaks manuaalselt edastatavaid andmeid kõige väiksema töökoormusega edasi anda ja töödelda
nii esitaja kui andmetöötleja vaatest?
10. Millised on registripõhise andmekasutuse käitumuslikud riskid (andmete varjamine,
moonutamine või „optimeerimise“? Millised on sobivaimad metoodilised ja tehnilised
maandamismeetmed (nt andmeallikate kombineerimine, ristkontrolli mehhanismid, juhupõhine
kontroll, läbipaistev infovahetus) ning kuidas need mõjutavad andmekogude kasutatavust
automaatses arvestuses?
11. Kas ja milliseid varasid on vaja toimetulekutoetuse määramisel arvestada, et see oleks Eesti
kontekstis õiglane?
ETAPP I uurimis- ja arendusülesandele vastamiseks vajalikud andmed:
1. EUROMODi maksude ja toetuste mudeli andmepäringu kirjeldus (andmestik 1 ja 2)
Ajaperiood: 1.01.2024–31.12.2025
Valikukriteerium: Eesti residendid 2024. ja 2025. aastal, kõikne andmestik (andmestik 1) ja 100 000
leibkonda sisaldav valimiandmestik (andmestik 2)
Agregeerituse tase: indiviidi tasemel, aastased andmed
Statistikaameti poolt koostatud tunnused on arvutatud järgmiste registrite põhjal: töötamise register
(TÖR), maksukohuslaste register (MKR), sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed (SKAIS), sotsiaalteenuste
ja -toetuste andmeregister (STAR), töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu (TETRIS),
töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register (EMPIS),
töötuskindlustuse andmekogu (TKIS), Eesti hariduse infosüsteem (EHIS), Eesti rahvastikuregister
(RR), Tervisekassa andmekogu (KIRST), kinnistusraamat (KR), e-Toimiku süsteem (E-Toimik),
äriregister (ARIREG), aadressiandmete süsteem (ADS), Kaitseväekohustuslaste register (KVKR).
Lisaks kasutatakse Statistikaameti tavapäraste tööprotsesside käigus eri andmeallikate põhjal koostatud
tunnuseid (Statreg1).
Kõik andmestikus olevad tunnused ei ole arvutatud vaid ühe andmeallika põhjal, vaid nende
kokkupanekuks on kasutatud mitmeid erinevaid allikaid. Seetõttu on tunnuste arvutamisel allikad
väljatoodud pärast andmevälja kirjeldust lühendina sulgudes. Samuti on osad tunnused agregeeritud
teiste EUROMODi andmestikus olevate tunnuste põhjal. Kõik tunnused on aastases lõikes.
Statistikaameti registripõhiste EUROMODi sisendandmete koosseis, millele päringuga ligipääsu
taotleme on järgmine:
indiviidi pseudo-ID (RR)
isa pseudo-ID (RR)
leibkonna pseudo-ID (RR)
ema pseudo-ID (RR)
partneri pseudo-ID (RR)
omandatav haridustase – ISCED (EHIS, Statreg)
omandatav haridustase – detailne (EHIS, Statreg)
kõrgeim haridustase – ISCED (EHIS, RR, STAR, Statreg)
kõrgeim haridustase – detailne (EHIS, RR, STAR, Statreg)
kõrgeima haridustaseme omandamise aasta (EHIS, RR, STAR, Statreg)
hariduse omandamise kestus (aasta täpsusega) (EHIS, RR, STAR, Statreg)
sugu (Statreg)
vanus (sissetulekute kalendriaasta lõpus) (Statreg)
kodakondsus (Statreg)
kodakondsus detailne (Statreg)
maalises piirkonnas elamine (Statreg)
linnalises piirkonnas elamine (Statreg)
perekonnaseis (RR)
rahvus (Statreg)
1 Statreg ei tähista eraldi alusregistrit, vaid Statistikaameti koostatud tunnuseid, mille alusallikad
sõltuvad konkreetsest tunnusest. Kõikide tunnuste alusallikate detailselt väljatoomine vajaks erakordselt
suurt töömahtu. Statistikaametis olevate andmestike metoodikakirjeldused on väljatoodud siin:
https://stat.ee/et/avasta-statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/metaandmed
olemasolu rahvastikus eelmisel sissetulekuaastal (RR, Statreg)
maakond (RR, Statreg)
kohalik omavalitsus (RR, Statreg)
väikelinn (Statreg)
eluaseme eest vastutav isik (RR, KR, MKR, EHR, ADS)
avalik teenistuja olemine (TÖR, Statreg)
sotsiaalmajanduslik seisund (TÖR, Skais, EHIS, Statreg, MKR)
eraisiku liisitud liiklusvahendid (ARIS, ARIREG, TÖR, Statreg)
eraisiku omanduses olevate liiklusvahendite arv (ARIS)
finantsvarad – agregeeritud tunnus
aktsiad ja osakud (ARIREG, Statreg)
isiku maa (sh põllud, metsad jne) suurus (m2) (KR)
isiku eluruumi suurus (m2) (EH, KR, ADS, Statreg)
kas konkreetne inimene on kinnisvara omanik, millel ta elab (KR, EHR, ADS)
eluruumi tubade arv (EHR, Statreg)
eluruumi kasutamise alus (RR, KR, EHR, ADS, ARIREG, MKR, STAR)
eluruumi tüüp ehk kas korter või eramu (Statreg, RR)
muu kinnisvara ruutmeetrite arv (sh mitteeluruumid) (KR)
aasta jooksul saadud lapsehooldustasu kogusumma (SKAIS, Statreg)
aasta jooksul saadud lasterikka pere toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)
aasta jooksul saadud lapsetoetused kokku – agregeeritud tunnus
aasta jooksul saadud lapsetoetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)
aasta jooksul saadud elatisabi kogusumma (SKAIS, Statreg)
aasta jooksul saadud sünnitoetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)
aasta jooksul saadud üksikvanema lapse toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)
aasta jooksul saadud muude lapsetoetuste kogusumma (SKAIS, Statreg)
aasta jooksul saadud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste kogusumma (SKAIS, Statreg)
aasta jooksul saadud töövõimetoetuse kogusumma (EMPIS)
aasta jooksul saadud õppimisega seotud hüvitiste kogusumma (EHIS, MKR)
aasta jooksul saadud doktoranditoetuse kogusumma (EHIS)
aasta jooksul saadud muude õppimisega seotud hüvitiste kogusumma (EHIS)
aasta jooksul saadud pere- ja lastega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus
aasta jooksul saadud haigusega seotud hüvitiste kogusumma – haigushüvitis, tööõnnetus- ja
kutsehaiguskindlustus) (KIRST, SKAIS, Statreg)
aasta jooksul saadud Kredex toetused (Kredex)
aasta jooksul saadud energiahüvitise kogusumma (KOV, STAR)
aasta jooksul saadud vanemahüvitise (v.a ema vanemahüvitis) kogusumma (MKR)
aasta jooksul saadud ema vanemahüvitise kogusumma (SKAIS)
kuud aastas, mil on saadud ema vanemahüvitist (SKAIS, MKR)
kuud aastas, mil on saadud jagatavat vanemahüvitist (SKAIS, MKR)
aasta jooksul saadud rasedus- ja sünnitushüvitise kogusumma (KIRST)
aasta jooksul saadud sotsiaaltoetused ja eluasemega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus
aasta jooksul saadud toimetulekutoetuse kogusumma (STAR)
aasta jooksul saadud muude sotsiaaltoetuste kogusumma (SKAIS, MKR, Statreg)
mitmel kalendrikuul sai sotsiaaltoetusi (SKAIS KRT, KIRST, STAR, EMPIS, Statreg)
aasta jooksul saadud üksi elava pensionäri toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)
hinnatõusu leevendamise toetuse kogusumma (EMPIS ja SKA)
aasta jooksul saadud töötusega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus
aasta jooksul saadud töötuskindlustushüvitise kogusumma (TKIS)
mitmel kalendrikuul sai töötuskindlustushüvitist (TKIS)
mitmel kalendrikuul sai töötusega seotud hüvitisi (EMPIS, TKIS)
aasta jooksul saadud töötutoetuse kogusumma (EMPIS)
mitmel kalendrikuul sai töötutoetust (EMPIS)
püsiv puue / töövõimetus (jah/ei) – agregeeritud tunnus
puue (jah/ei) (SKAIS, Statreg)
töövõimetus (jah (töövõime vähenenud rohkem või sama palju kui 40%)/ei) (SKAIS, Statreg)
töövõime (puuduv/osaline) (TETRIS)
institutsionaalne leibkond (Statreg)
sünnikuu (Statreg, RR)
leibkonna tüüp (agregeeritud)
ettevõtte töötajate arv (kohalikus üksuses), kus isik töötab (TÖR, Statreg)
tavapärane töötundide arv nädalas (MKR, Statreg)
tegevusala (detailne) (TÖR, MKR, Statreg)
tegevusala (detailne) (EMTAK)
mitmel kalendrikuul töötas täisajaga (MKR)
mitmel kalendrikuul töötas (MKR)
mitmel kalendrikuul töötas osaajaga (MKR)
kui kaua on töötanud (kuudes) (MKR)
Ametiala (TÖR, MKR, Statreg)
ettevõtte/asutuse omanditüüp (Statreg)
töötu ja otsib aktiivselt tööd (TÖR, EMPIS, MKR, EHIS, SKAIS, Statreg)
mitmel kalendrikuul oli pensionil (MKR)
kohustusliku kogumispensioniskeemiga liitunud (EMPIS, SKAIS, Statreg)
kohustusliku kogumispensioni maksete jätkamine 2010-2011 (EMPIS, SKAIS, Statreg)
kohustusliku kogumispensioni kõrgemad maksed 2014-2017 (EMPIS, SKAIS, Statreg)
töötamise vorm (TÖR, RR, MKR, Statreg)
kas isik on registreeritud FIE-na (MKR, Statreg)
kas isik vahetas aasta jooksul töökohta
mitmel kalendrikuul oli töötu (EMPIS)
registreeritud töötu (EMPIS)
töötamisega võrdsustatud tegevuse kuude arv viimase 3 aasta jooksul (sh töötamine) (TÖR, TSD, EHIS,
Kaitseväekohustuslaste register (KVKR))
töötamisega võrdsustatud tegevuse kuude arv viimase 3 aasta jooksul (v.a. töötamine) (EHIS,
Kaitseväekohustuslaste register (KVKR))
aasta jooksul saadud töövõimetusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg)
mitmel kalendrikuul aastast sai töövõimetusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg)
aasta jooksul saadud vanadusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg)
mitmel kalendrikuul sai vanadusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg)
aasta jooksul saadud toitjakaotusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg)
mitmel kalendrikuul sai toitjakaotusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg)
tulumaksu juurde-/tagasimaksed (MKR)
madala sissetulekuga töötava isiku iga-aastane tagasimakse (MKR)
milliselt vormilt andmed pärinevad (FIDEK või TSD) (MKR)
Eestis kinnipeetud tulumaks (MKR)
välisriigis kinnipeetud tulumaks (MKR)
töötaja kohustusliku kogumispensionimaksed (MKR)
III samba tööandja sissemaksed (MKR)
III sambaga liitumise aasta (MKR)
Maamaks (MKR)
töötaja töötuskindlustusmaksed (MKR)
tööandja sotsiaalmaks (MKR)
tööandja töötuskindlustusmaksed (MKR)
eluasemega seotud kogukulud – agregeeritud tunnus
kingitused ja annetused (MKR)
koolituskulud (MKR)
eluaseme intressid (MKR)
eluaseme üür (MKR)
maksed teistele leibkondadele – elatis (E-toimik)
maksed erapensioniskeemidesse (MKR)
rahaline palgatulu (bruto) (MKR)
rahaline palgatulu (neto) (MKR)
rahaline palgatulu Eestist (MKR)
rahaline palgatulu välismaalt (mittemaksustatav) (MKR)
rahaline palgatulu välismaalt (maksustatav) (MKR)
mitmel kalendrikuul sai rahalist palgatulu (MKR)
varasem rahaline palgatulu (MKR)
tunnipalk (MKR)
intressid, dividendid, kasum kapitaliinvesteeringutelt – agregeeritud tunnus
dividendid (MKR)
intressid (MKR)
intressid (neto) (MKR)
kasum kapitaliinvesteeringutelt (MKR)
muud sissetulekud (sh maksuvabad stipendiumid) (MKR)
erapensionid – agregeeritud tunnus
pensionid kohustuslikust kogumispensionist - II sammas (MKR)
pensionid erapensioniskeemidest - III sammas (MKR)
investeerimisriskiga elukindlustuslepingud (MKR)
II samba väljamaksed pensionieas (MKR)
III samba väljamaksed pensionieas (MKR)
II samba väljamaksed enne pensioniiga (MKR)
III samba väljamaksed enne pensioniiga (MKR)
kinnisvara või maa renditulu (MKR)
kinnisvara või maa renditulu (neto) (MKR)
eluruumi renditulu (MKR)
litsentsitasud (MKR)
muu renditulu (MKR)
siirded teistelt leibkondadelt (E-toimik)
siirded teistelt leibkondadelt – elatis (E-toimik)
puhaskasum/-kahjum indiv. Ettevõtlusest – agregeeritud tunnus
puhaskasum/-kahjum indiv. Ettevõtlusest välismaal (MKR)
tasu loomingulise tegevuse eest (bruto) (MKR)
tasu loomingulise tegevuse eest (neto) (MKR)
mitmel kalendrikuul sai tulu indiv. ettevõtluse eest (FIE) (MKR, Statreg)
tulu registreerimata indiv. ettevõtlusest (FIE) (MKR)
tulu registreeritud indiv. ettevõtlusest (FIE) (MKR)
koondamishüvitised - agregeeritud tunnus
koondamishüvitis (EMPIS)
tööandja maksejõuetuse hüvitis (EMPIS)
koondamisega seotud tulud (MKR)
üürikulu (FIDEKi üüritulu andmete põhjal)
mootorsõidukimaks/aastamaks (MKRi alamregister – mootorsõidukimaksu register)
auto registreerimistasu (Liiklusregistri põhjal)
automaksu soodustus (MKRi alamregister – mootorsõidukimaksu register)
kõikide sõidukite arv, mille pealt automaksu makstakse (MKRi alamregister – mootorsõidukimaksu
register)
sõidukite arv, mille pealt saadi automaksu soodustust (MKRi alamregister – mootorsõidukimaksu
register)
2. Sotsiaalkindlustusameti STAR andmed (andmestik 3)
Ajaperiood: 1.01.2024–31.12.2025
Valikukriteerium: sel perioodil toimetulekutoetust saanud isikud ja tema leibkonnaliikmed
Agregeerituse tase: indiviidi tasemel, kuised andmed
Pseudonüümiseeritud ID
Leibkonna ID
Liikmete arv
Taotletava toetuse periood (kuu ja aasta)
Toimetulekutoetuse kulu periood (kuu, aasta)
Toimetulekutoetuse saamise väljamakse kuu ja aasta
Toimetulekutoetuse summa
Toimetulekutoetuse taotlust menetlenud KOV (kood ja nimetus)
Toimetulekutoetust saanud leibkonna tegeliku elukoha pseudonüümitud ADS_OID kood
Toimetulekutoetuse taotlemisel arvesse võetud sissetulekud, sh:
o Sissetuleku liik;
o Sissetuleku saamise periood;
o Sissetuleku tegelik summa;
o Toimetulekutoetuse arvesse minev sissetuleku summa;
Perekonna arvestuslik toimetulekupiir;
Perekonnaliikmete sotsiaalne staatus (vajalik sissetuleku ja eluasemekulude erisusteks):
o Pensionär
o Osalise või puuduva töövõimega
o Alla 18a
o Alla 24a
o Õppiv
o Üliõpilane
KOV eluasemekulude piirmäär (eurodes) toimetulekutoetuse taotlemise arvesse võetavate
kululiikide lõikes (sh nt elekter, eluaseme üür, vee soojendamine, olmejäätmete veotasu, vesi ja
kanalisatsioon jne):
o Piirmäär eurodes
o Kulu liik
Eluruumiga seotud andmed toimetulekutoetuse arvestamisel:
o Eluaseme kasutamise alus;
o Tubade arv;
o Eluruumi üldpind (m2);
o Eluruumi kohta arvestatud normpind (m2);
o Täiendavate eluasemekuludega õppurite arv;
o Eraldi pinnal elavate üliõpilaste arv;
o Üksi elava pensionäri normpind (m2)
Toimetulekutoetuse taotlemisel aluseks võetud kulude tegelik suurus ning toetuse arvestamisel
arvesse minev kulu suurus (toimetulekutoetuse maksmisel arvestatud normkulu) kululiikide lõikes
(sh eluasemelaen ja täiendavate eluasemekuludega õppurite kulud, ühekordne toetus), sh:
o Kulu liik
o Kulu periood
o Kulu tegelik summa ja toetuse arvestamisel arvesse minev summa eraldi
Riigieelarvest makstava täiendava sotsiaaltoetuse saamine, eurot
3. Sotsiaalkindlustusameti STAR andmed (andmestik 4)
Ajaperiood: 1.01.2024–31.12.2025
Valikukriteerium: isikud, kellele maksti sellel perioodil kohalike omavalitsuste poolt
toimetulekutoetust või osutati vältimatut sotsiaalabi
Agregeerituse tase: indiviidi tasemel, kuised andmed
Pseudonümiseeritud ID
Isiku tegeliku elukoha pseudonüümitud ADS_OID kood
Isiku tegeliku elukoha KOV (kood ja nimetus)
Isiku tegeliku elukoha maakond (kood ja nimetus)
Isiku tegeliku elukoha muutmise aeg (aadressi kehtivuse alguse ja lõpu kuupäev)
4. Töötukassa andmekogu (andmestik 5)
Ajaperiood: 1.01.2024–31.12.2025
Valikukriteerium: isikud, kes olid sel perioodil töötuks registreeritud
Agregeerituse tase: indiviidi tasemel, kuised andmed
Pseudonümiseeritud ID
Isiku tegeliku elukoha pseudonüümitud ADS_OID kood
Isiku tegeliku elukoha KOV (kood ja nimetus)
Isiku tegeliku elukoha maakond (kood ja nimetus)
Isiku tegeliku elukoha muutmise aeg (aadressi kehtivuse alguse ja lõpu kuupäev)
5. RAHVASTIKUREGISTER (andmestik 6)
Ajaperiood: 1.01.2024–31.12.2025
Agregeerituse tase: indiviidi tasemel, kuised andmed
Pseudonümiseeritud ID
Isiku elukoha pseudonüümitud ADS_OID kood
Isiku elukoha KOV (kood ja nimetus)
Isiku elukoha maakond (kood ja nimetus)
Isiku elukoha muutmise aeg (aadressi kehtivuse alguse ja lõpu kuupäev)
Isiku lisa-aadressi pseudonüümitud ADS_OID kood
Isiku lisa-aadressi KOV (kood ja nimetus)
Isiku lisa-aadressi maakond (kood ja nimetus)
Isiku lisa-aadressi muutmise aeg (aadressi kehtivuse alguse ja lõpu kuupäev)
Isiku viibimiskoht
Isiku viibimiskoha muutmise aeg (aadressi kehtivuse alguse ja lõpu kuupäev)
Isiku viibimiskoha asutuse nimetus
Isiku viibimiskoha asutuse registrikood
Perekonnaseis
Isiku ema pseudonümiseeritud id
Isiku isa pseudonümiseeritud id
Isiku suhted
Isiku abikaasa pseudonümiseeritud id
Isiku registreeritud elukaaslase pseudonümiseeritud id
Isiku laste pseudonümiseeritud id-d
isiku endiste abikaasade pseudonümiseeritud id-d
isiku endiste registreeritud elukaaslaste pseudonümiseeritud id-d
Hooldusõiguse andmed
Isiku poolt hooldatavate ja eestkostetavate isikute pseudonümiseeritud id-d
Hooldusõiguse liik
6. KINNISTUSRAAMAT (andmestik 7)
Ajaperiood: 1.01.2024–31.12.2025
Agregeerituse tase: indiviidi tasemel, kvartaalsed andmed
Pseudonümiseeritud ID
Isiku poolt omatud kinnisvara aadressi pseudonüümitud ADS_OID kood
Isiku poolt omatud kinnisvara KOV (kood ja nimetus)
Isiku poolt omatud kinnisvara maakond (kood ja nimetus)
Kinnistu liik
7. EESTI SOTSIAALUURING (andmestik 8)
Ajaperiood: viimased kättesaadavad andmed (2025 uuringuaasta); aastased andmed
Valikukriteerium: valimiisikud
Andmekoosseis on esitatud eraldi Exceli failina Lisa 3.
8. EESTI LEIBKONDADE FINANTSKÄITUMISE JA TARBIMISHARJUMUSTE
UURING (HFCS) (andmestik 9) (kasutame üksnes uurimisülesanne II jaoks ja ei
ühenda ülejäänud andmestikega)
Ajaperiood: viimased kättesaadavad andmed (2024)
Valikukriteerium: valimiisikud
Andmekoosseis on esitatud eraldi Exceli failina Lisa 4.
Uurimis- ja arendusülesanne II vastamiseks vajalike andmete pärimiseks tehakse lisataotlus,
seega vajalike andmete nimekiri täieneb.
ETAPP II – Uurimis- ja arendusülesanne III – Tervishoiu
omaosaluskoormuse piir
Uurimisülesande eesmärk: välja töötada metoodika tervishoiuteenuste omaosaluse piirmäära või
summaarse ülempiiri rakendamise võimaluste hindamiseks Eestis sõltuvalt isiku summaarsest
omaosaluskoormusest ning maksevõimest ja analüüsida erinevate poliitikastsenaariumide mõju
elanikkonnale ja riigieelarvele.
Tervisekassa andmekogu ja Retseptikeskuse isikupõhiseid andmeid kasutatakse koos I ja II
uurimisülesande tulemusel välja selgitatud minimaalsete vajalike leibkonna majanduslikku olukorda
kirjeldavate tunnustega järgmiste uurimisküsimuste analüüsimiseks. Seejuures ei ole eesmärk siduda
Tervisekassa andmetega kõiki eelnevates etappides kasutatud leibkonna-, tulu- ja sotsiaalmajanduslikke
andmeid, vaid kasutada eelkõige teavet, mis võimaldab tuvastada majanduslikult haavatavad sihtrühmad
ning hinnata, kellele võiks omaosaluse vähendamisest või hüvitise suurendamisest kasu olla.
1. Kas ja millises ulatuses sobib tervishoiu omaosaluse piiri määramisel kasutada sama loogikat,
mis on välja töötatud toimetulekutoetuse jaoks? Eelkõige: kas toimetulekutoetuse kontekstis
defineeritud leibkonna määramise alus sobib ka tervishoiu omaosaluse arvestamiseks või on
vaja erisusi (nt kui osal pereliikmetel on väga erinev tervishoiuteenuste vajadus); kas
toimetulekutoetuse regulatsioonis kasutatav majandusliku olukorra hindamine (põhiliselt tulude
arvestamine ja vajadusel mõningate kulude arvestamine) sobib aluseks ka tervishoiukulude
piirmäära määramisel.
2. Kui selgub, et see loogika ei sobi või sobib ainult osaliselt, tuleb pakkujal töötada välja ja
põhjendada alternatiivne metoodika (nt pereliikme kohta mitte leibkonna kohta jne), mis oleks
tervishoiuvaldkonna jaoks asjakohane ja õiglane.
3. Millised tervishoiukulud peaksid minema arvesse omaosaluse piiri arvutamisel? Kas lähtuda
kõikidest kuludest (visiiditasud, ravimid, hambaravi, õendusabi jm) või eristada ainult
vältimatuid ja regulaarseid kulusid? Kuidas käsitleda ühekordseid või erakorralisi kulusid?
4. Milline on minimaalne andmekoosseis tervishoiu omaosaluse piiri hindamiseks? Kas piisab
ainult tulupõhisest arvestusest või on vajalik kaasata ka osa kulusid (nt eluasemekulud, mis
võivad vähendada leibkonna suutlikkust tervisekulusid katta)? Millised tulu- ja kuluandmed on
olulised tervishoiuvaldkonnale omaosaluse hüvitamisel ning millised sotsiaalvaldkonnale
toimetulekutoetuse maksmisel?
5. Kuidas määrata leibkonna tulu piirmäär, millest alates omaosaluse hüvitamine rakenduks?
Millised piirmäärad on võimalik kehtestada ja milline metoodika nende määramiseks sobib
(absoluutne, suhteline või kombineeritud)? Kuidas tagada, et piirmäärade kehtestamine ei
suurendaks ebavõrdsust ega nihutaks koormust majanduslikult kehvemal järjel olevatele
leibkondadele?
6. Kas ja kuidas kehtestada omaosalusmaksetele summaarne ülempiir? Milline metoodika oleks
sobiv ülempiiri rakendamiseks? Milliseid piirmäärasid on võimalik kehtestada ja mille alusel?
7. Millised metoodikad sobivad Eestis kõige paremini omaosaluse piiri ja ülempiiride
määramiseks? Kas kasutada absoluutseid piire (kindel summa eurodes kuus), suhtelisi piire
(teatud protsent leibkonna netosissetulekust) või kombineeritud lahendust?
8. Kuidas tagada, et omaosaluse piirmäär ja/või summaarne ülempiir ei suurendaks ebavõrdsust ja
ei muutuks haavatavatele rühmadele koormavaks? Milliseid erandeid või täiendavaid
sihtimismehhanisme tuleks rakendada, et arvestada krooniliste haigustega või erivajadustega
inimeste kulusid?
Uurimis- ja arendusülesande täitmisel tuginetakse eelnevas etapis koostatud andmestikele, mida
täiendatakse järgmiste andmetega:
TERVISEKASSA ANDMEKOGU JA RETSEPTIKESKUS (andmestik 10)
Ajaperiood: 1.01.2025–31.12.2025
Agregeerituse tase: indiviidi tasemel
pseudonüümitud isikukood
sünniaasta või vanus
sugu
surmakuupäev (vajadusel aasta ja kuu täpsusega)
Ravikindlustuse olemasolu
o ravikindlustuse olemasolu (jah/ei) kalendrikuu esimese kuupäeva seisuga:
o ravikindlustuse aluse liik kalendrikuu esimese kuupäeva seisuga
o ravikindlustatud päevade arv kokku kogu perioodil (1.01.2025–31.12.2025)
Isikupõhised omaosaluse andmed:
Retseptikeskuse andmekogust:
o Ravimitega seotud omaosalus retsepti kohta
Retsepti number
Retsepti realiseerimise kuupäev (valimis ainult realiseeritud retseptid)
Ravimi kogukulu ehk kogu retsepti summa (€)
Tervisekassa hüvitatud summa kokku (€)
Realiseeritud soodusmäär (%)
Patsiendi tasutud summa kokku (€)
Retseptitasu (€)
Täiendav ravimihüvitis (€)
Põhidiagnoosi kood (RHK-10, alagrupi tasemel, nt A2)
o Meditsiiniseadmete omaosalus retsepti/ostu kohta:
Retsepti number
Retsepti realiseerimise kuupäev (valimis ainult realiseeritud retseptid)
Hüvitatava meditsiiniseadme rühm/kood
Meditsiiniseadme kogukulu (€)
Tervisekassa hüvitatud summa (€)
Meditsiiniseadmete omaosaluse summa (€)
Meditsiiniseadme hüvitamise määr ehk soodusmäär (%)
Põhidiagnoosi kood (RHK-10 alagrupi tasemel, nt A2)
Tervisekassa andmekogust:
o Hambaraviteenuste raviarved (sh laste hambaravi, täiskasvanute hambaravi,
tasuta hambaravi, vältimatu hambaravi ja hambaproteesid)
Raviarve number
Raviarve kuupäev
Hambaraviteenuse osutamise kuupäev
Osutatud hambaraviteenuse kood (TTL)
Osutatud hambaraviteenuse hulk iga TTL koodi kohta
Raviarve kogusumma (€)
Tervisekassa hüvitatud summa (€)
Raviliik (laste hambaravi, tasuta hambaravi, vältimatu hambaravi,
proteesimine, muu hambaravi)
o Hambaravihüvitise kasutamise andmed:
Hüvitise liik (hambaproteesihüvitis, täiskasvanute hambaravihüvitis, jm)
Hüvitise aluseks olev periood
Hüvitise kasutamise kuupäev
Hüvitisena tasutud summa (€)
Hüvitise jääk (€)
o Tervishoiuteenuste hüvitise andmed (raviarved ja teenuste kasutamine)
ravijuhu/raviarve kohta:
Raviarve number
Raviarve alustamise kuupäev
Raviarve lõppkuupäev
Ravile saabumise liigi kood
Teenuse grupp
Ravi tüüp ja ravitüübi kood
Lepingueriala kood
Raviasutus (vendor kood)
Põhidiagnoosi kood (RHK-10, alagrupi tasemel, nt A2)
Kaasuva diagnoosi kood (RHK-10, alagrupi tasemel, nt A2)
Osutatud tervishoiuteenuse kood (sh TTL kood)
Osutatud tervishoiuteenuse hulk iga TTLi koodi kohta
Iga tervishoiuteenuse osutamise kuupäev
Raviarve kogusumma
Raviarve lõpetamise põhjus
ETAPP III – Uurimis ja arendusülesanne V – Tuleviku lahenduste
ettepanekud toimetulekutoetuse ja tervishoiu omaosaluskoormuse sihitamise
näidetel
Eesmärk: pakkuda välja tuleviku lahendused andmepõhiseks toimetulekutoetuse menetlemiseks ja
tervishoiu omaosaluse kulude piirmäärade arvestamiseks ja hüvitamiseks, sh analüüsides võimalike
lahenduste mõju inimese ja riigi vaatest, aga ka automatiseerimise praktilisi eeldusi ja riske ning nende
maandamisviise.
Uurimisülesande täitmisel kasutatakse eelnevate uurimis- ja arendusülesannete tulemusi ning
kombineeritakse erinevaid andmeallikaid ja analüüsimeetodeid. Analüüs on stsenaariumipõhine: nii
toimetulekutoetuse kui ka tervishoiu omaosaluse süsteemi arendamiseks modelleeritakse kaks
tulevikulahenduse stsenaariumi ning hinnatakse nende mõju. Stsenaariumide täpne sisu, modelleerimise
metoodika ja vajalik andmekoosseis selguvad eelnevate uurimis- ja arendusülesannete tulemuste põhjal.
Uurimis- ja arendusülesande V detailsemad uurimisküsimused on järgnevad:
1) Kuidas toimetulekutoetuse menetluse puhul saaks senisest rohkem kasutada automaatset
registripõhist andmete kogumist ja analüüsi? Kuidas tagada süsteemi vastupidavus võimalikele
strateegilistele käitumismustritele? Milliseid olemasolevaid süsteeme (nt STAR) saab laiendada
või täiustada nii, et vähendada käsitsi andmesisestust ja taotleja/menetleja töökoormust? Kuidas
võiks süsteem andmete põhjal automaatselt pakkuda otsust või otsuse eelnõud, jättes ametnikule
minimaalse manuaalse sekkumise rolli (nt vaid erandjuhtude kontroll)? Millised on võimalikud
kitsaskohad ja riskid (nt andmete kvaliteet, erijuhtumid, andmekaitse) ning millised nende
lahendamise põhimõtteid? Millised võiksid olla alternatiivid toimetulekutoetuse arvutamisel (nt
eluasemekulude eraldi käsitlemine, nende osaline kõrvaldamine süsteemist või mõne muu
näitaja kasutamine)?
2) Kuidas tervishoiu omaosaluse kulude piirmäärade arvestamist ja hüvitamist võiks tehniliselt
lahendada? Millises ulatuses saab kasutada olemasolevaid süsteeme (nt Tervisekassa
arveldusandmete kasutamine, sidumine STARi või muu lahendusega) ning milliseid muudatusi
oleks vaja? Kuidas süsteem võiks automaatselt arvestada kas inimese ja/või leibkonna
sissetulekuid ja tervishoiukulusid ning pakkuda lahendusi, kuidas piirmäärade ületamine saaks
automaatselt tuvastatud ja kuidas hüvitist teenuse osutamisel automaatselt arvestada? Kuidas
tehniliselt rakendada omaosaluse piirmäära (nt tulupõhine vs absoluutne vaesuspiir,
kombineeritud lahendus) ning millised oleksid nende plussid ja miinused? Kuidas tagada
süsteemi paindlikkus tulevikus uute regulatsioonide või metoodiliste muudatuste korral?
Millised on sisulised alternatiivid omaosaluse piirmäärade arvestamisel (nt teatud
elanikkonnagruppidele)?
3) Millistel hüvede puhul veel saaks kasutada leibkonna andmeid ja võtta aluseks siin uuringus
defineeritud majanduslikku toimetulekut (nt peretoetuste leibkonna- või vajaduspõhisus,
sotsiaalhoolehoolekande standardiseerimine, kus iga KOV teeb teenuste hindu oma meetodil,
aga sotsiaalkindlustuses jätkuvalt individuaalsed õigused
Uurimis- ja arendusülesande täitmiseks vajalikud andmed:
III etapis kasutatavate andmete koosseis selgub uuringu käigus, lähtudes eelnevate uurimis- ja
arendusülesannete tulemustest ning modelleeritavate stsenaariumide sisust. Eeldatavalt on vaja kasutada
järgnevaid andmestikke (andmestik 1 ja 2):
1. EUROMODi sisendandmestikud 1 ja 2 (kirjeldatud etapis I)
2. Varasemates etappides valminud andmestikud leibkonna koosseisu, majandusliku toimetuleku
hindamise ja sissetulekute põhjal tervishoiu omaosaluskoormuse hindamise kohta.
Täiendava andmevajaduse ilmnemisel esitatakse lisataotlus, milles täpsustatakse andmeallikad,
andmekoosseis ja andmete kasutamise eesmärk.
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
OTSUS
isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus
nr 2.2.-1/26/49-7
Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Anu Suviste
Otsuse tegemise aeg ja koht 13.11.2026 Tallinnas
Taotluse esitaja
Mart Uusjärv
Sotsiaalministeerium [email protected]
RESOLUTSIOON:
Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lg 5 alusel Andmekaitse Inspektsioon otsustab:
1. kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemine
teadusuuringus "Leibkonna abivajaduse andmebaaside-põhise hindamise
võimalikkus toimetulekutoetuse ja tervishoiu omaosaluskoormuse näidete alusel"
03.11.2026 taotluses ning käesoleva otsuse punktis 4 sätestatud tingimustel ja mahus;
2. Sotsiaalministeeriumil esitada algandmete hävitamisakt või kinnituskiri algandmete
kustutamise kohta vastavalt taotluse punktile 10.3 hiljemalt 30.06.2028.
VAIDLUSTAMISVIIDE:
Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seaduse § 71 lõikes 1
sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1
sätestatud korras.
TAOTLUSE ESITAJA SELETUS JA KINNITUSED:
Esitatud otsuse lisades „Lisa 1. Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus“ ja „Lisa 2.
Andmekoosseis“.
ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED JA SELGITUSED:
1. IKS § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja
uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval
riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning
töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud
isikuandmete töötlemise algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud
juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise
ulatus tulenevad õigusaktist.
2 (3)
2. IKS § 6 lõikes 3 on nimetatud tingimused, mida tuleb hinnata enne, kui hakatakse uuringus
andmesubjekti nõusolekuta tema isikuandmeid tuvastamist võimaldaval kujul töötlema. Üheks
tingimuseks on, et andmetöötluse eesmärgid ei ole saavutatavad peale tuvastamist
võimaldavate andmete eemaldamist. Inspektsioon nõustub, et pärast isikute tuvastamist
võimaldatavate andmete eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine
ebamõistlikult raske. Lisaks on taotluse esitaja hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku
huvi ning kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste mahtu
ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide õigusi.
3. IKS § 6 lõige 51 näeb ette, et kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, ei kohaldata IKS § 6 lõikes
4 sätestatud eetikakomitee kontrolli kohustust IKS § 6 lõikes 5 nimetatud täidesaatva
riigivõimu analüüsidele ja uuringutele, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil.
Andmekaitse Inspektsioon võib konsulteerida teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni
korralduse seaduse §-s 26 nimetatud eetikakomiteega, kui Andmekaitse Inspektsiooni
hinnangul vajab poliitika kujundamiseks tehtav uuring või analüüs eetilisuse hindamist.
Inspektsioon on käesoleva uuringu kooskõlastamisel konsulteerinud SA Eesti Teadusagentuur
teaduseetika komiteega ja arvestanud komitee 07.09.2026 Andmekaitse Inspektsioonile antud
arvamusega (AKI dokumendiregistris nr 2.2.-1/26/52-2).
4. Andmekaitse Inspektsioon juhib tähelepanu isikuandmete kaitse üldmääruse1 (IKÜM)
nõuetele, millega taotleja peab uuringu läbiviimisel arvestama:
4.1. IKÜM art 5 lg 1 punkt c minimaalsuse põhimõte
IKÜM artikli 5 lõike 1 punkti c kohaselt peab vastutav töötleja tagama, et töödeldavad
isikuandmed on asjakohased, olulised ja piiratud sellega, mis on vajalik nende töötlemise
eesmärgi seisukohalt. Teisisõnu, vastutav töötleja ei või koguda ega töödelda, sh edastada
isikuandmeid ulatuses, mis ületab eesmärgi täitmiseks mõistlikult vajaliku mahu, kui
töötlemise eesmärki saab täita väiksema hulga isikuandmetega. Minimaalsuse põhimõtte
rakendamiseks peab vastutav töötleja enne isikuandmete kogumist hindama töötlemise
eesmärgi olemust, ulatust ja vajalikkust, määratlema selgelt töödeldavate andmete
kategooriad ning välistama igasuguse liigse või ebaproportsionaalse andmetöötluse, võttes
arvesse ka alternatiive, mis võimaldavad sama eesmärgi saavutada väiksema hulga
isikuandmete või vähemate töötlustoimingute abil. Riigikohus2 on ka õigusliku aluse
kontekstis selgitanud, et lisaks IKÜM artiklis 5 sätestatud põhimõtetele, tuleb isikuandmete
töötlemisel arvestada vajalikkuse kriteeriumiga. See tähendab, et konkreetsete isikuandmete
töötlemine peab vastama IKÜM art 5 põhimõtetele ning olema vajalik püstitatud eesmärgil
töötlemiseks.
Inspektsioon võtab arvesse, et taotleja on teaduseetika komitee ja Andmekaitse Inspektsiooni
selgituste põhjal uuringu andmekoosseisu ja töötlemise korraldust minimaalsuse põhimõttest
lähtudes juba oluliselt täpsustanud. Samas on minimaalsuse põhimõtte järgimine kogu
uuringu vältel jätkuv kohustus ning seetõttu tuleb vastutaval töötlejal uuringu eri etappides
hinnata, millises ulatuses ja detailsuses on isikuandmete töötlemine konkreetses etapis
uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalik. Eelistada tuleks etapilist andmetöötlust ning
töödelda andmeid vaid sellisel juhul ja ulatuses, mil see on konkreetse uurimisküsimuse ja
eesmärgi saavutamiseks vajalik. Samuti tuleks võimaluse korral kasutada detailsete tunnuste
asemel üldistatud tunnuseid või kategooriaid, kui need võimaldavad uuringu eesmärki
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete
töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta 2 RKHKo 26.09.2022 nr 3-20-1449 p 24
3 (3)
samaväärselt saavutada. Näiteks juhul, kui konkreetse diagnoosikoodi asemel piisab
analüüsiks kroonilise haiguse olemasolu, ravivajaduse taseme või muu üldistatud tunnuse
kasutamisest, tuleks eelistada vähem detailset andmekoosseisu.
4.2. IKÜM art 5 lg 1 punkt a läbipaistvuse põhimõte
Andmekaitse Inspektsioon märgib, et vastutav töötleja on taotluse punktis 11.2. sätestanud:
„Info uuringu läbiviimisest ja uuringus töödeldavatest andmetest avaldatakse
Sotsiaalministeeriumi kodulehel. Inimestel on võimalik lehel tutvuda uuringu eesmärkide,
andmekoosseisude ja analüüsi kokkuvõtliku teabega.“. Andmekaitse Inspektsioon selgitab, et
isikuandmete kaitse üldmääruse üheks oluliseks põhimõtteks on läbipaistvuse põhimõte.
Läbipaistvuse tagamiseks tuleb andmesubjekte isikuandmete töötlemisest teavitada vastavalt
IKÜM artiklitele 12–14 konkreetselt selles uuringus toimuvast andmetöötlusest. Üldmäärus
küll kehtestab ka andmesubjektide teavitamata jätmise alused, kuid neid saab rakendada
pigem erandlikel asjaoludel, mida antud uuringu taotluses ei nähtu. Individuaalne teavitamine
ei ole alati põhjendatud, kuid teavitada on võimalik üldiselt läbi (sotsiaal)meedia, asutuse
kodulehe vms viisil. AKI juhib tähelepanu, et kui taotluses viidatud andmetöötleja üldine
teavitus ei kajasta kogu IKÜM artiklites 13-14 sätestatud teavet, tuleb vastutaval töötlejal
avaldada konkreetse uuringu andmekaitsetingimused.
5. Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastus isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise
uuringus kehtib tingimustel, mis on toodud 03.11.2026 inspektsioonile esitatud täiendatud
taotluses.
6. Kui uuringu taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest inspektsiooni teavitada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Anu Suviste
jurist
peadirektori volitusel
Lisad:
1. Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus
2. Andmekoosseis
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|