| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.4-1.4/2697-1 |
| Registreeritud | 13.11.2026 |
| Sünkroonitud | 16.11.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.4 EL otsustusprotsess ja rahvusvaheline koostöö |
| Sari | 1.4-1.4 Euroopa Liidu Kohtu eelotsused |
| Toimik | 1.4-1.4/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Välisministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Välisministeerium |
| Vastutaja | Merle Sumil-Laanemaa (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hüvitiste ja pensionipoliitika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Vastuvõtmise kuupäev : 13/11/2026
EUROOPA LIIDU KOHUS
Kantselei
12/11/26
Telefon : (352) 43031 Kirjad saata aadressile:
E-mail : [email protected] Euroopa Liidu Kohus
Internetiaadress : http://www.curia.europa.eu Kantselei
L - 2925 LUXEMBOURG
Välisministeerium
Islandi väljak 1
15049 Tallinn
EESTI/ESTONIA
1389723.6 IT
Eelotsuse asi C-1096/26
Paneschi 1
(Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Tribunale ordinario di Torino - Itaalia)
Eelotsusetaotluse kättetoimetamine
Euroopa Kohtu kohtusekretär edastab Teile käesolevaga eespool nimetatud kohtuasjas ELTL
artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotluse ärakirja.
Vastavalt protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artikli 23 teisele lõigule koostoimes
Euroopa Kohtu kodukorra artikliga 51 on liikmesriigi kohtu menetluses oleva kohtuasja pooltel,
liikmesriikidel, komisjonil ning juhul, kui nad leiavad, et neil on eelotsusetaotluses tõstatatud
küsimuste suhtes eriline huvi, Euroopa Parlamendil, nõukogul ja Euroopa Keskpangal ja vajaduse
korral ka liidu institutsioonil, organil või asutusel, mis on vastu võtnud õigusakti, mille kehtivus või
tõlgendamine on vaidlustatud, õigus esitada eelotsusetaotluse kohta Euroopa Kohtule kirjalikke
seisukohti või märkusi kahe kuu ja kümne päeva jooksul alatest käesoleva teate kättesaamisest,
kusjuures seda tähtaega ei pikendata.
Lisaks sellele võivad põhikirja artikli 23 kolmanda lõigu kohaselt teised Euroopa
Majanduspiirkonna lepingu osalisriigid, kes ei ole liikmesriigid, samuti EFTA järelevalveasutus
esitada juhul, kui küsimuse all on mõni kõnealuse lepingu reguleerimisaladest, Euroopa Kohtule
kirjalikke seisukohti samasuguse mittepikendatava kahe kuu ja kümne päeva pikkuse tähtaja
jooksul.
Kohtusekretär juhib Teie tähelepanu sellele, et kohtuasjaga seotud dokumendid tuleb toimikusse
lisamiseks esitada menetluse kirjaliku osa jooksul.
1 Käesoleva kohtuasja nimi on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetluspoole tegelikule nimele.
-2-
Juhime Teie tähelepanu ka menetlusdokumentide pikkust, vormi ja esitusviisi puudutavatele
juhistele, mis sisalduvad aktis Praktilised juhised pooltele seoses Euroopa Kohtule esitatavate
kohtuasjadega, mis on kättesaadav Euroopa Kohtu veebisaidil (www.curia.europa.eu) rubriigis
„Kohtuasjade menetlemine – Euroopa Kohus – Menetlust reguleerivad õigusaktid“, ning esitatud
kirjalike seisukohtade või märkuste avaldamisele Euroopa Kohtu kodukorra artikli 96 lõikes 3 ette
nähtud tingimustel. Kõigil põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikutel palutakse seega mitte
viidata oma seisukohtades või märkustes isikuandmetele või eelotsusetaotluses varjatud andmetele.
Sellised andmed tuleb ka kustutada esitatud seisukohtade ja märkuste metaandmetest.
Eleonora Sartori
Ametnik
Vastuvõtmise kuupäev : 13/11/2026
Anonüümseks muudetud versioon
Tõlge C-1096/26 - 1
Kohtuasi C-1096/26 [Paneschi]i
Eelotsusetaotlus
Saabumise kuupäev:
6. oktoober 2026
Eelotsusetaotluse esitanud kohus:
Tribunale ordinario di Torino (Torino esimese astme kohus, Itaalia)
Eelotsusetaotluse kuupäev:
5. oktoober 2026
Hageja:
UW
Kostjad:
Ministero dell’Istruzione e del Merito
Istituto nazionale della previdenza sociale (INPS)
[…]
TRIBUNALE ORDINARIO DI TORINO
SEZIONE LAVORO ((Torino esimese astme kohus, töövaidlusi lahendav
koda, Itaalia)
MENETLUS NR […]
[…]
Menetluses, mis algatati hagiavaldusega, mille on esitanud
i Kohtuasjal on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetlusosalise tegelikule nimele.
ET
EELOTSUSETAOTLUS 5.10.2026 – KOHTUASI C-1096/26
2
Anonüümseks muudetud versioon
UW, […],
hageja
versus
MINISTERO DELL’ISTRUZIONE E DEL MERITO, (Itaalia
haridusministeerium) […],
I.N.P.S., (Itaalia sotsiaalkindlustusamet) […],
kostjad
KOHTUMÄÄRUS EUROOPA LIIDU KOHTULE EELOTSUSE
KÜSIMUSE ESITAMISE KOHTA
1. PÕHIKOHTUASI
I. Menetluse lühiülevaade
1 UW esitas 24. mail 2024 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (codice di procedura
civile) artikli 414 alusel Tribunale di Torino, Sezione lavorole (Torino esimese
astme kohus, töövaidlusi lahendav koda, Itaalia) hagi Ministero dell’Istruzione e
del Merito (Itaalia haridusministeerium) vastu, paludes tuvastada, et tal on õigus
saada iga tähtajalises töösuhtes töötatud päeva eest 30. detsembri 2023. aasta
seaduse nr 213 (legge 30 dicembre 2023, n. 213) artikli 1 lõigetes 180 ja 181 ette
nähtud vabastus sotsiaalkindlustusmaksetest, ning mõista sellest tulenevalt
ministeeriumilt välja asjaomane töövõimetus-, vanadus- ja toitjakaotuskindlustuse
maksete summa, mis on tema töötasult kinni peetud, ning seda maksimaalses
seadusega ette nähtud ulatuses.
2 Nõude alus on väidetav asjaolu, et selle soodustuse kohaldamine ainult tähtajatus
töösuhtes töötajatele on vastuolus direktiivi 1999/70/EÜ lisas esitatud tähtajalise
töö raamkokkuleppe klausli 4 punktiga 1 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta
artiklites 20 ja 21 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtte ja
diskrimineerimiskeelu põhimõttega. Esimese võimalusena on hageja palunud jätta
riigisisesed õigusnormid kohaldamata; teise võimalusena on ta palunud esitada
Euroopa Liidu Kohtule ELTL artikli 267 alusel eelotsuse küsimused tõlgendamise
kohta.
II. Faktiliste asjaolude ülevaade
3 Hageja on algkooli- ja lasteaiaõpetaja, kes töötas 2023/2024. õppeaastal
haridusministeeriumi alluvuses tähtajalise lepingu alusel 1. septembrist 2023 kuni
30. juunini 2024 Istituto comprensive Pacinotti di Torinos 24 tundi nädalas.
PANESCHI
3
Anonüümseks muudetud versioon
4 Hageja on kahe lapse ema, kelle mõlemad lapsed olid asjaomasel ajavahemikul
alla kümne aasta vanad, ning tema töötasult peeti kinni sotsiaalkindlustusmakseid;
tema aprillikuu töötasulehe kohaselt oli kinni peetud 245,01 eurot.
5 30. detsembri 2023. aasta seaduse nr 213 artikli 1 lõikes 180 on ette nähtud, et kui
töötaja on kolme või enama lapse ema ning tähtajatus töösuhtes, vabastatakse ta
1. jaanuari 2024. aasta kuni 31. detsembri 2026. aasta tasustamisperioodideks
tema töötasult kinni peetavatest töövõimetus-, vanadus- ja toitjakaotuskindlustuse
maksetest 100% ulatuses kuni 3000 eurose aastase ülempiirini, mida arvestatakse
kuude kaupa.
6 Lõikega 181 anti sama vabastus katseliselt 1. jaanuari 2024. aasta kuni
31. detsembri 2024. aasta tasustamisperioodideks ka tähtajatus töösuhtes
töötavatele kahe lapse emadele; vabastust kohaldati kuni kuuni, mil noorim laps
saab kümneaastaseks.
7 Nende sätete kohaselt on see soodustus ette nähtud üksnes tähtajatus töösuhtes
töötajatele ning see seisneb töötaja sotsiaalkindlustusmaksete sajaprotsendilises
vähendamises kuni 3000 euro võrra ühe aasta kohta.
8 I.N.P.S. (Itaalia sotsiaalkindlustusamet) täpsustas 31. jaanuari 2024. aasta
ringkirjas nr 27, et seda soodustust kohaldatakse tähtajatutele avaliku ja erasektori
töösuhetele ning et kui tähtajaline töösuhe muudetakse tähtajatuks, hakatakse seda
vabastust arvestama tähtajatuks muutmise kuust alates.
9 Samas ringkirjas määrati vabastuse ulatuseks 100% töötaja töötasult kinni
peetavatest sotsiaalkindlustusmaksetest kuni 3000 euro piires aasta kohta, mis
vastab kuni 250 eurole kuu kohta, ning kui töösuhe on alanud või lõppenud kuu
kestel, siis 8,06 eurot iga päeva kohta, mil vabastust saab kasutada; selliseid
künniseid kohaldatakse ka osalise tööajaga töösuhetele ilma muude
ümberarvestusteta.
10 Kuigi hageja vastas 2024. aastaks ette nähtud perekonnanõudele, ei saanud ta
vabastust kasutada, kuna tema töösuhe ministeeriumiga oli tähtajaline.
11 Hageja ei saanud ministeeriumi e-platvormil vabastuse saamiseks soovi avaldada,
kuna selle rakenduse […] kasutamine ei olnud tähtajaliselt tööle võetud õpetajatel
võimalik.
12 Et aegumistähtaeg ei mööduks, esitas hageja siiski ministeeriumile õigeks ajaks
taotluse, paludes 2023. aasta seaduse nr 213 artikli 1 lõigetes 180–182 ette nähtud
vabastust sotsiaalkindlustusmaksetest ning esitades oma kahe lapse isikuandmed.
2. RIIGISISENE ÕIGUS
13 Seaduse 213/2023 artiklis 1 on järgmised lõiked:
EELOTSUSETAOTLUS 5.10.2026 – KOHTUASI C-1096/26
4
Anonüümseks muudetud versioon
„15. Töölepingu alusel – välja arvatud koduteenindajana – töötavad
töötajad on töötasult kinni peetavatest töövõimetus-, vanadus- ja
toitjakaotuskindlustuse maksetest 1. jaanuari 2024. aasta kuni 31. detsembri
2024. aasta tasustamisperioodideks erandkorras 6 protsendipunkti ulatuses
vabastatud, ilma et see mõjutaks nn kolmeteistkümnenda kuupalga arvestuse
alust, ning vabastust kohaldatakse tingimusel, et maksustatav töötasu, mida
hinnatakse kuupõhiselt 13 kuu töötasu põhjal, ei ületaks 2692 eurot kuus,
võtmata arvesse nn kolmeteistkümnendat kuupalka. Esimeses lauses
osutatud vabastust suurendatakse veel ühe protsendipunkti võrra, ilma et see
mõjutaks nn kolmeteistkümnenda kuupalga arvestuse alust, tingimusel et
maksustatav töötasu, mida hinnatakse kuupõhiselt 13 kuu töötasu põhjal, ei
ületaks 1923 eurot kuus, võtmata arvesse nn kolmeteistkümnendat kuupalka.
Kuna käesolevas lõikes ette nähtud meede on erandlik, jääb
pensionihüvitiste arvestusmäär muutmata.
180. Piiramata lõikes 15 sätestatu kohaldamist, on töötaja, kes on kolme või
enama lapse ema ning tähtajatus töösuhtes – välja arvatud
koduteenindajana –, tema töötasult kinni peetavatest töövõimetus-, vanadus-
ja toitjakaotuskindlustuse maksetest 1. jaanuari 2024. aasta kuni
31. detsembri 2026. aasta tasustamisperioodideks 100% ulatuses vabastatud
kuni kuuni, mil noorim laps saab kaheksateistkümne aastaseks, ning kuni
3000 euro piires aastas, mida arvestatakse kuude kaupa.
181. Lõikes 180 osutatud vabastus antakse katseliselt 1. jaanuari
2024. aasta kuni 31. detsembri 2024. aasta tasustamisperioodideks ka
tähtajatus töösuhtes – välja arvatud koduteenindajana – töötavatele kahe
lapse emadele kuni kuuni, mil noorim laps saab kümneaastaseks.
182. Lõigetes 180 ja 181 osutatud vabastuste puhul jääb pensionihüvitiste
arvestusmäär muutmata.“
[…] [Euroopa Kohtu otsuse tegemiseks asjassepuutumatu aspekt]
3. EUROOPA LIIDU ÕIGUSNORMID
14 Tööandjate ja töövõtjate vaheliste üldorganisatsioonide (ETUC, CEEP ja UNICE)
vahel 18. märtsil 1999 sõlmitud raamkokkuleppes, mis rakendati
direktiiviga 1999/70/EÜ, väljendab klausel 4 mittediskrimineerimise põhimõtet,
mille kohaselt:
„1. Töötingimuste osas ei kohelda tähtajalisi töötajaid vähem soodsalt kui
võrreldavaid alatisi töötajaid seetõttu, et neil on tähtajaline tööleping või
töösuhe, välja arvatud juhtudel, kui erinevaks kohtlemiseks on objektiivsed
põhjused. […]“.
PANESCHI
5
Anonüümseks muudetud versioon
4. EELOTSUSETAOTLUSE PÕHJENDUSTE LÜHIKOKKUVÕTE
15 Itaalia riigi seadusega 213/2023 kehtestati kaks meedet, mis vähendavad töötajate
tasustamisel kinni peetavaid sotsiaalkindlustusmakseid: esimene puudutab
töölepinguga töötajaid üldiselt (artikli 1 lõige 15), samas kui teine puudutab
üksnes töötavaid emasid, kellel on kas kolm või rohkem last või kaks või rohkem
last, olenevalt sellest, mis aastaga on tegemist (lõiked 180 ja 181).
16 Sellistel meetmetel on kaks ühist omadust – esiteks suurendavad need faktiliselt
töötaja saadavat netotasu: töötasu brutosumma on sama suur, kuid mahaarvamisi
(see tähendab kinni peetavaid sotsiaalkindlustusmakseid) vähendades
suurendatakse vahet ehk mees- või naistöötaja saadavat netosummat, mida nad
tegelikult käsutada saavad.
17 Teine ühine omadus on see, et kumbki kahest [meetmest] ei mõjuta töötajate
pensioni: tegemist on vabastusega sotsiaalkindlustusmaksetest, mis vähendab küll
summat, mille töötaja maksab sotsiaalkindlustusasutusele (I.N.P.S.), kuid ei
muuda pensionihüvitist. See on eespool osundatud lõike 15 viimases lauses ja
lõikes 182 sõnaselgelt sätestatud.
18 Kaks sama seadusega kehtestatud meedet on märkimisväärselt erineva ulatusega.
Üldmeetmega (lõikega 15) ette nähtud vabastus on 6%
sotsiaalkindlustusmaksetest, pealegi ainult juhuks, kui ühe kuu sissetulek ei ületa
2692 eurot; vabastus suureneb 7%-le, kui ühe kuu sissetulek ei ületa 1923 eurot.
19 Seevastu lõigetes 180 ja 181 sätestatu on palju soodsam, sest vabastus on täielik
(seega ei peeta töötaja tasult üldse sotsiaalkindlustusmakseid kinni ning seda kuni
3000 euro suuruse aastase ülempiiri ulatuses) ja ei ole sissetuleku ülempiiri, vaid
ainult kaks tingimust:
- töötaja on kolme või enama lapse ema (2025. ja 2026. aasta puhul) või
kahe või enama lapse ema (2024. aasta puhul: käesoleva kohtuasja hageja on
selles olukorras);
- tema töösuhe on tähtajatu.
20 Hagejal, kes töötas Itaalia haridusministeeriumi alluvuses 1. septembrist 2023
kuni 30. juunini 2024 ning on kahe lapse ema, oli võimalik saada
seaduse 213/2023 artikli 1 lõikes 15 ette nähtud osaline vabastus, kuid mitte
lõikes 181 ette nähtud soodsamat vabastust; täpsemalt seisneb takistus asjaolus, et
UW tööleping on tähtajaline.
21 Seega seisnevad eelotsusetaotluse esitamise põhjused vajaduses paluda Euroopa
Kohtul avaldada seisukohta kahe õigusliku aspekti kohta:
kas eespool osundatud lõigetes 180 ja 181 ette nähtud vabastus kinnipeetavatest
sotsiaalkindlustusmaksetest on eespool viidatud raamkokkuleppe tähenduses
EELOTSUSETAOTLUS 5.10.2026 – KOHTUASI C-1096/26
6
Anonüümseks muudetud versioon
töötingimus, arvestades, et see vabastus suurendab töötasu netosummat,
mõjutamata pensioni;
kas asjaolu, et sellist vabastust kohaldatakse ainult tähtajatus töösuhtes töötavatele
emadele, on Euroopa Liidu õigusega kooskõlas või ega see ei põhjusta
raamkokkuleppe klausliga 4 keelatud diskrimineerimist?
5. PÕHIKOHTUASJA POOLTE PEAMISED ARGUMENDID
22 Hageja väidab, et 2023. aasta seaduse nr 213 artikli 1 lõigetes 180 ja 181 ette
nähtud vabastus sotsiaalkindlustusmaksete tasumisest, mis mõjutab töötaja tasust
kinni peetavate sotsiaalkindlustusmaksete suurust, kujutab endast töösuhtega
seotud majanduslikku eelist ning kuulub seega tähtajalise töö raamkokkuleppe
klausli 4 punktis 1 silmas peetud töötingimuste hulka. Kui tähtajalises töösuhtes
töötajad jäetakse sellest soodustusest ilma, tähendab see nende ebasoodsamat
kohtlemist, võrreldes sarnaste töötajatega, kelle töösuhe on tähtajatu, ning selline
kohtlemine põhineb üksnes töösuhte kestusel.
23 Hageja väitel teevad tähtajalise töölepinguga õpetajad (nagu tema ise) sama tööd
ja neil on samad oskused nagu tähtajatu töölepinguga töötajatel; suhte ajutisus,
töölevõtmise tingimused või üldine ja abstraktne õigusnorm ei ole selle erinevuse
põhjendamiseks sobivad objektiivsed põhjused. Nende ilmajätmine sellest
vabastusest ei ole otstarbekas ka meetme väidetava eesmärgi saavutamiseks,
nimelt naiste tööhõive soodustamiseks ja perede toetamiseks.
24 Hageja väidab ka, et rikutud on Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 20 ja 21
sätestatud võrdsuse, võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtet.
25 […]. [viide riigisisesele kohtupraktikale, mis puutub asjasse üksnes riigisisesel
tasandil]
26 [Itaalia haridusministeerium] nõustub ühe varasema samal teemal tehtud
kohtulahendiga,1 milles leiti, et kõnealune vabastus sotsiaalkindlustusmaksetest ei
ole töötingimus, kuna vaidlusalused riigisisesed õigusnormid mõjutavad töötasu
ainult kaudselt. Nimelt on mõlemal töötavate emade kategoorial (tähtajalises ja
tähtajatus töösuhtes) töötasu brutosumma sama ning saadavate netosummade vahe
on seotud sotsiaalkindlustusega ega sõltu kuidagi tööandja tahtest. Ta tuletab
meelde, et Euroopa Kohus on riiklikust skeemist tuleneva pensionikindlustuse
aspektid töötingimuse mõiste alt juba välja jätnud.
27 INPS esitab kõigepealt vastuväite, et ta ei saa olla selles vaidluses kostja, kuna
avaliku sektori töötajate õigust sellele soodustusele tunnistab ning haldab
tööandjast avaliku sektori asutus. Sisulisest küljest toetab ta nõuet jätta hagi
rahuldamata, märkides, et seaduse sõnastuses on otsesõnu väljendatud, et selle
vabastuse saab anda ainult tähtajatute töösuhete korral, ning et see meede tuleb
1 […] [viidatud riigisisese kohtupraktika andmed]
PANESCHI
7
Anonüümseks muudetud versioon
kvalifitseerida sündivuse soodustamise eesmärgil võetud ning üldistest
maksutuludest rahastatavaks ajutiseks abimeetmeks, mitte
sotsiaalkindlustushüvitiseks või sotsiaalkindlustussüsteemi osaks.
28 Viimaks väidavad kostjate esindajad, et eelotsusetaotlust ei ole vaja esitada, sest
riigisisesed õigusnormid on selged ega vaja täiendavat tõlgendamist.
6. EELOTSUSETAOTLUSE ESITANUD KOHTU SEISUKOHT
29 [Eelotsusetaotluse esitanud kohtu] hinnangul on õigusnormid, mille ta soovib
Euroopa Kohtule analüüsimiseks esitada, Euroopa Liidu õigusega vastuolus, kuna
neis on soodsamad töötingimused ette nähtud üksnes tähtajatu lepinguga
töötajatele ning seega puudutab neid norme raamkokkuleppes sätestatud keeld,
mille kohaselt ei või tähtajalisi töötajaid alaliste töötajatega võrreldes
diskrimineerida. Lisaks on Euroopa Kohtu otsust vaja sellepärast, et küsimuses,
kas sellised õigusnormid on [Euroopa Liidu] õigusega kooskõlas, valitseb mitu
vastukäivat suundumust, kuna mõnes kohtuotsuses on riigisisesed õigusnormid
otse kohaldamata jäetud,2 leides, et need on raamkokkuleppe klausli 4 punktiga 1
vastuolus, samas kui teistes kohtuotsustes on leitud, et eespool viidatud lõiked 180
ja 181 ei ole Euroopa Liidu õigusega vastuolus3.
30 […] [viide riigisisesele kohtupraktikale, mis puutub asjasse üksnes riigisisesel
tasandil]
31 Raamkokkuleppe klausli 4 punktis 1 on sätestatud: „Töötingimuste osas ei
kohelda tähtajalisi töötajaid vähem soodsalt kui võrreldavaid alatisi töötajaid
seetõttu, et neil on tähtajaline tööleping või töösuhe, välja arvatud juhtudel, kui
erinevaks kohtlemiseks on objektiivsed põhjused“. Seega on tähtajaliste töötajate
diskrimineerimiskeelu ulatus piiratud nii positiivse (see peab olema seotud
töötingimustega) kui ka negatiivse tingimusega (objektiivsete põhjuste puudumine
ebavõrdseks kohtlemiseks).
32 Kõigepealt tuleb märkida, et praegu on tegemist ilmselgelt ebavõrdse
kohtlemisega, sest eespool korduvalt viidatud lõigetes 180 ja 181 ette nähtud
täieliku vabastuse majanduslikud tagajärjed on kindlasti soodsamad kui lõikes 15
ette nähtud vabastusel, mille määr on olenevalt sissetuleku suurusest 6 või 7%.
Selle protsendimäära erinevusest (vabastuse määr on 6/7% või 100%, olgugi et
3000 euro suuruse aastase ülempiiriga) selgelt ilmneva asjaolu üle ei ole pooltel
vaidlust.
33 Mis puudutab ebavõrdset kohtlemist põhjendada võivate objektiivsete põhjuste
puudumist, siis pole vaidlust, et tähtajalises töösuhtes õpetajad teevad selle
2 […] [viidatud riigisisese kohtupraktika andmed]
3 […] [viidatud riigisisese kohtupraktika andmed]
EELOTSUSETAOTLUS 5.10.2026 – KOHTUASI C-1096/26
8
Anonüümseks muudetud versioon
töösuhte vältel sama tööd nagu nende kolleegid, kes on tähtajatus töösuhtes;4 ka
seda asjaolu ei ole ministeerium sotsiaalkindlustusmaksete tasumise vabastuse
kohaldamise kontekstis kuidagi eitanud.
34 Sisulisest küljest tuleb märkida, et on küll tõsi, et töötasu brutosumma jääb
samaks, kuid pole mingit kahtlust, et töötajatele läheb korda selle töötasu
netosumma: enda ja oma pere eluga seotud kulusid ja projekte saab töötaja katta
just summaga, mille ta tegelikult kätte saab.
35 See tähendab, et tähtajalise lepinguga töötajat, kes konkreetsel juhul saab
väiksemat netotasu kui tähtajatu lepinguga kolleeg, koheldakse tasustamisel
faktiliselt halvemini. Isegi kui tööandja seisukohast on ettevõtte kulu ja seega ka
töötasu brutosumma sama suur, siis töötaja seisukohast tasustatakse teda
halvemini kui kolleegi, kes on töö ja pereelu poolest samas olukorras.
36 Kui eespool öelduga nõustuda, jääb vaid üle nentida, et vaidlusalustes sätetes ette
nähtud vabastus sotsiaalkindlustusmaksetest kujutab endast töötingimust: töötasu
maksmine on lausa tööandja põhikohustus ja see on põhiline eluline hüve, mida
töötaja soovib saada. Oleks raske väita, et kui kaks isikut saavad võrdsetel (tööaja,
palgaastme, tööstaaži) tingimustel eri suurusega netotasu, siis ei ole nende
töötingimused erinevad.
37 Argument, mille põhjal ministeeriumi esindajate viidatud sisulistes kohtuotsustes
leiti, et see vabastus ei kujuta endast töötingimust – nimelt et töötasu brutosumma
on sama, kuid sotsiaalkindlustusmaksed erinevad –, on ekslik.
38 Esiteks unustatakse selliste argumentide puhul kõnealuses kohtuasjas
vaadeldavate töötajate konkreetne olukord, sest nagu eespool öeldud, läheb neile
korda neto-, mitte brutotasu: tähtajalises töösuhtes töötajad (nagu hageja) saavad
kätte konkreetselt väiksema summa kui tähtajatus töösuhtes töötajad.
39 Teiseks on väide, et tegemist on tööandja tahtest sõltumatu asjaoluga,
asjassepuutumatu. Eelotsuse küsimus ei keskendu sellele, kas tööandja on kedagi
diskrimineerivalt kohelnud või mitte, vaid sellega tahetakse paluda Euroopa
Kohtul otsustada, kas viidatud õigusnormid on ELi õigusega vastuolus. Oluline on
see eeltingimus, millest nende sätete kohaselt oleneb, kas töötajale antakse õigus
sotsiaalkindlustusmaksetest vabastus saada või mitte (kas töötavad emad on
tähtajatus või tähtajalises töösuhtes), ning küsimus, kas niisugune vabastus
kujutab endast töötingimust.
40 See, kas töötajate pensionisüsteem on õiguspärane või mitte, on kõrvaline. Tuleb
nimelt veel kord rõhutada, et töötaja sotsiaalkindlustus ja seega ka pension,
millele tal on õigus, ei muutu: see on seaduses sõnaselgelt sätestatud. See
tähendab, et kindlustusmaksete kinnipidamisest vabastamine ei puuduta pensioni,
sest meede ei mõjuta kaht töötajate kategooriat sellest aspektist; vastupidi, see
puudutab ainult töötasu netosummat.
4 […] [viidatud riigisisese kohtupraktika andmed]
PANESCHI
9
Anonüümseks muudetud versioon
41 Euroopa Kohus on neid põhimõtteid juba väljendanud, märkides, et „[s]iit
järeldub, et EÜ artikli 137 lõikes 5 sätestatud erandiga ei ole vastuolus see, kui
raamkokkuleppe klauslit 4 mõistetaks nii, et sellega kohustatakse liikmesriike
tagama diskrimineerimiskeelu põhimõtte kohaldamine tähtajaliste töötajate suhtes
ka töötasu küsimustes. Järelikult ei saa see erand takistada selliseid töötajaid
nagu põhikohtuasja hagejad klausli 4 lõike 1 vahetule õigusmõjule tuginedes
vaidlustamast juhtumit, kus neid on töötasuga seonduvalt ilma igasuguste
objektiivsete alusteta koheldud vähem soodsalt kui võrreldavaid alalisi töötajaid
(vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Del Cerro Alonso, punktid 42 ja 47).
[…] kuigi on tõsi – nagu nähtub eespool viidatud kohtuotsuse Del Cerro Alonso
punktidest 40 ja 46, ning nagu on meenutatud käesoleva kohtuotsuse
punktides 123 ja 124 –, et töötaja töötasu eri komponentide suuruse
kindlaksmääramine ei kuulu ühenduse seadusandja pädevusse, vaid on endiselt
vaieldamatult eri liikmesriikide pädevate ametiasutuste ülesanne, on siiski tõsi, et
ametiasutused peavad neis – ühenduse pädevusest väljapoole jäävates –
valdkondades oma pädevust kasutades järgima ühenduse õigust (vt selle kohta
11. detsembri 2007. aasta otsus kohtuasjas C-438/05: International Transport
Worker’s Federation ja Finnish Seamen’s Union, EKL 2007, lk I-10779, punkt 40,
ja 18. detsembri 2007. aasta otsus kohtuasjas C-341/05: Laval un Partneri,
EKL 2007, lk I-11767, punkt 87), eelkõige raamkokkuleppe klauslit 4.
Järelikult peavad riigi pädevad ametiasutused nii töötasu komponentide kui ka
nende komponentide suuruse kindlaksmääramisel kohaldama tähtajalistele
töötajatele raamkokkuleppe klauslis 4 ette nähtud diskrimineerimiskeelu
põhimõtet.“5
42 Samamoodi on [Euroopa Kohtul] olnud võimalus täpsustada, et
„[k]ohtupraktikast tuleneb, et „tasu“ ELTL artikli 157 lõike 2 tähenduses kuulub
„töötingimuste“ alla 6. juunil 1997 sõlmitud osalist tööaega käsitleva
raamkokkuleppe, mis on lisatud nõukogu 15. detsembri 1997. aasta
direktiivile 97/81/EÜ Euroopa Tööandjate Föderatsiooni, Euroopa
Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni
poolt sõlmitud osalist tööaega käsitleva raamkokkuleppe kohta (EÜT 1998, L 14,
lk 9; ELT eriväljaanne 05/03, lk 267), mida on muudetud nõukogu 7. aprilli
1998. aasta direktiiviga 98/23/EÜ (EÜT 1998, L 131, lk 10; ELT
eriväljaanne 05/03, lk 278), klausli 4 punkti 1 tähenduses, ning 18. märtsil 1999
sõlmitud tähtajalist tööd käsitleva raamkokkuleppe, mis on lisatud nõukogu
28. juuni 1999. aasta direktiivile 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa
Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni
(UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud
raamkokkulepet tähtajalise töö kohta (EÜT 1999, L 175, lk 43; ELT
eriväljaanne 05/03, lk 368), klausli 4 punkti 1 tähenduses (vt selle kohta 15. aprilli
2008. aasta kohtuotsus Impact, C-268/06, EU:C:2008:223, punktid 131 ja 132,
5 Kohtuotsus C-268/06 (Impact versus Minister for Agriculture and Food jt), punktid 126–130.
EELOTSUSETAOTLUS 5.10.2026 – KOHTUASI C-1096/26
10
Anonüümseks muudetud versioon
ning 22. novembri 2012. aasta kohtuotsus Elbal Moreno, C-385/11,
EU:C:2012:746, punktid 20 ja 21)6.
43 Lõppkokkuvõttes tuleb eespool viidatud kohtupraktikat arvesse võttes asuda
seisukohale, et täielik vabastus sotsiaalkindlustusmaksete kinnipidamisest kujutab
endast töötingimust, kuna sellega kaasneb saadava netotasu suurenemine; asjaolu,
et selline soodustus on eraldatud ainult tähtajatus töösuhtes töötavatele emadele,
kujutab endast [eelotsusetaotluse esitanud kohtu] hinnangul
direktiiviga 1999/70/EÜ rakendatud raamkokkuleppe klauslis 4 sätestatud
diskrimineerimiskeelu rikkumist.
7. EELOTSUSE KÜSIMUSED
Neil põhjustel peab Tribunale di Torino, Sezione Lavoro (Torino esimese astme
kohtu töövaidlusi lahendav koda) […] ELTL artikli 267 teise lõigu alusel
vajalikuks esitada Euroopa Liidu Kohtule järgmised eelotsuse küsimused.
1. Kas mõistet „töötingimused“ tuleb tööandjate ja töövõtjate vaheliste
üldorganisatsioonide (ETUC, CEEP ja UNICE) vahel 18. märtsil 1999 sõlmitud
ning direktiiviga 1999/70/EÜ rakendatud raamkokkuleppe klausli 4 punkti 1
tähenduses tõlgendada nii, et see mõiste hõlmab ka töötajate saadava töötasu
netosummat, mis tuleneb brutotasult kinni peetavate sotsiaalkindlustusmaksete
vähendamisest nii, nagu on ette nähtud seaduse 213/2023 artikli 1 lõigetes 180
ja 181?
2. Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis kas liidu õigust – eelkõige
tööandjate ja töövõtjate vaheliste üldorganisatsioonide (ETUC, CEEP ja UNICE)
vahel 18. märtsil 1999 sõlmitud ja direktiiviga 1999/70/EÜ rakendatud
raamkokkuleppe klausli 4 punkti 1 – tuleb tõlgendada nii, et sellised liikmesriigi
õigusnormid, nagu on sätestatud seaduse 213/2023 artikli 1 lõigetes 180 ja 181, on
liidu õigusega vastuolus, kui nende normide kohaselt piirdub kõnealuse vabastuse
kohaldamisala tähtajatus töösuhtes töötavate emadega, kellel on kas kaks või
enam last või siis kolm või enam last (olenevalt kohaldamisajast), jättes
tähtajalises töösuhtes töötajad sellest soodustusest ilma?
ESITATUD PÕHJENDUSTEST LÄHTUDES
otsustab Tribunale di Torino, Sezione Lavoro (Torino esimese astme kohtu
töövaidlusi lahendav koda), […]
- esitada Euroopa Liidu Kohtule [eespool toodud] eelotsuse küsimuse […]:
[…]
Torinos, 05.10.2026
6 Kohtuotsus C-649/22 (XXX vs. Randstad Empleo ETT, SAU jt), punkt 46.
PANESCHI
11
Anonüümseks muudetud versioon
[…] [riigisisese kohtumenetluse peatamine ja juhised liikmesriigi kohtu
kantseleile]