| Dokumendiregister | Riigiprokuratuur |
| Viit | RP-6-15/26/10527 |
| Registreeritud | 13.11.2026 |
| Sünkroonitud | 16.11.2026 |
| Liik | Oportuniteedimäärus |
| Funktsioon | RP-6 Prokuratuuri põhitegevus |
| Sari | RP-6-15 Oportuniteedimäärused |
| Toimik | RP-6-15/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Anna-Maria Rahamägi (Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur, Majandus- ja Korruptsioonikuritegude RP I osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
1 (4)
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 13.11.2026, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Anna-Maria Rahamägi
Ametiasutuse nimi: Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 26930000093
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 931 lg 1 - § 25 lg 2
Kahtlustatava nimi: XXX (s XXX)
Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr
26930000093, milles oli 27.05.2026 XXX esitatud kahtlustus Karistusseadustik (edaspidi KarS) §
931 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o rahvusvahelist sanktsiooni
rakendavas õigusaktis sätestatud keelu rikkumise katses, mis seisnes alljärgnevas käitumises: XXX,
olles isikuks, kes on varasemalt, s.o 27.08.2025 toime pannud Rahvusvahelise sanktsiooni seadus
(edaspidi RSanS) § 361 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteorikkumise, s.o rahvusvahelise
sanktsiooni ja Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rikkumise katse väheses ulatuses, taaskord teadvalt
rikkus rahvusvahelist sanktsiooni rakendavates õigusaktides sätestatud keeldu, kui 30.01.2026 kell
12:40 üritas Narva tollipunkti jalakäijate terminali kaudu toimetada viis vasest (kaubakood 7418 10
10) ja ühe tinast kööginõu (kaubakood 8007 00 80) Eesti Vabariigist Euroopa Liidu välisesse riiki,
s.o Vene Föderatsiooni. Enne tollikontrolli algust ei soovinud XXX tollile suuliselt ega kirjalikult
midagi deklareerida.
Kaup tinast kööginõu (kaubakood 8007) kuulub Nõukogu määruse (EL) nr 833/2014, 31. juuli 2014,
mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, artikli 3k lisasse XXIII loetletud
kaupade nimekirja. Kaup vasest kööginõu kaubakoodiga 7418 kuulus Nõukogu määruse (EL) nr
833/2014 kohaselt artiklis 3k nimetatud XXIIIE lisas loetletud kaupade hulka. 23.04.2026 määrusega
2026/506 määrati vasktoodetele uus kaubakood Ex 74, mis kuulub määruse artikli 3k lisasse XXIII
loetletud kaupade nimekirja. Artikli 3k lg 1 järgi on keelatud otse või kaudselt müüa, tarnida, üle
anda või eksportida Venemaa füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele või
Venemaal kasutamiseks liidust või väljastpoolt liitu pärit, XXIII lisas loetletud kaupu, mis võivad
aidata suurendada eelkõige Venemaa tööstussuutlikkust. XXX kaasas olnud kaup peeti Maksu- ja
Tolliameti poolt kinni.
Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (edaspidi RSanS) § 3 lg 1 kohaselt on rahvusvaheline sanktsioon
välispoliitika meede, mille eesmärk on toetada rahu säilitamist või taastamist, rahvusvahelist
julgeolekut, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse järgimist või
muude Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja või Euroopa Liidu ühise välis- ja
julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamist. RSanS § 6 kohaselt on rahvusvahelise sanktsiooni
rikkumine rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmine või
keelu rikkumine. Rahvusvahelist sanktsiooni rakendav õigusakt on RSanS § 9 lg 1 tähenduses
rahvusvaheline leping, Euroopa Liidu Nõukogu määrus või Eesti Vabariigi seadus, mille alusel
kohaldatakse rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas õigusaktis ettenähtud kohustusi ja keelde. Seega
2 (4)
on Euroopa Liidu Nõukogu määrus nr 833/2014 koos hiljem tehtud muudatustega rahvusvaheline
sanktsioon.
KarS § 931 lg 1 kohaselt karistatakse rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas või Vabariigi Valitsuse
sanktsiooni kehtestavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmise või keelu rikkumise eest
rahalise karistusega või kuni viie aastase vangistusega.
Prokurör, olles tutvunud kriminaalasjas kogutud tõenditega, on seisukohal, et XXX esitatud
kahtlustus on põhjendatud. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse esitada isikule süüdistus
KarS § 931 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.
Samas näeb KrMS § 202 lg 1 ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles
kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju
ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui
kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või
süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse otstarbekuse kaalutlustel lõpetaks.
KrMS § 202 lg 7 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest
karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult
rahalise karistuse, võib nimetatud paragrahvi lg-tes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse
lõpetada prokuratuur.
Eeltoodu tähendab, et seadusandja on jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel
ka oportuniteediprintsiipi. See võimaldab isiku suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist eeldusel, et
isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine ei ole
tingimata vajalik. Oportuniteediprintsiip on viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida kokku
alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu pöörata
kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhimõttest
tulenevalt kasutada menetluslikke ressursse võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigushüvede
võimalikult ulatuslik kaitse. Menetlusökonoomia kui oportuniteediprintsiibi üks aspekt viitab
vajadusele viia kohtueelne kriminaalmenetlus läbi võimalikult lihtsalt. Pigem tuleb igal konkreetsel
juhul kaaluda, kas arvestades teo toimepanija süü suurust ning eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi on
võimalik loobuda kriminaalmenetluse jätkamisest.
KrMS § 202 lg-st 1 tulenevalt on oportuniteediprintsiibi kohaldamise esimeseks eelduseks asjaolu, et
kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu. KarS § 4 lg 3 kohaselt on teise astme kuritegu
süütegu, mille eest on nimetatud seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis
aastat või rahaline karistus. Käesolevas kriminaalasjas on XXX etteheidetav tegu kvalifitseeritav
KarS § 931 lg 1 - § 25 lg 2 järgi, mille eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni
viieaastane vangistus. Seega on tegu teise astme kuriteoga, mille toimepanemise eest ei ole nähtud
ette vangistuse alammäära. Järelikult võib antud juhul kriminaalasjas menetluse lõpetada prokuratuur.
Kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel on vajalik tuvastada avaliku menetlushuvi
puudumine. Praktikast lähtuvalt hinnatakse nimetatud kriteeriumi täidetust läbi eri- ja
üldpreventiivsete kaalutluste.
Kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustest nähtuvalt kirjeldab XXX enda käitumist. Tegu, milles
XXX kahtlustatakse, on seadusandja poolt kehtestatud sanktsioonimäärast lähtuvalt käsitletav teise
astme kuriteona. Samuti tuleb ka arvestada, et tegu jäi katse staadiumisse. XXX on kriminaalkorras
3 (4)
karistamata, tal on üks kehtiv väärteokaristus, samas ei ole tema suhtes menetluses teisi kriminaalasju.
Nimetatud asjaolud viitavad, et kuritegude toimepanemine ei ole kujunenud tema elustiiliks ega
sagedaseks käitumismustriks. Karistuse eesmärk on mõjutada inimest tulevikus seaduskuulekalt
käituma. Avalik huvi käesoleva kahtlustatava menetlemise osas puudub ka kaalutlusel, et tema suhtes
ei ole oodatav avalikkuse eriline usaldus. Samuti ei esine eripreventiivseid kaalutlusi, mis tingiksid
vajaduse isiku karistamise järele. Puudub alus arvata, et XXX jätkab kuritegude toimepanemist.
Lisaks annavad prokuröri hinnangul kriminaalmenetlusele allutamise fakt, sellest tingitud vajadus
osaleda kahtlustatavana menetlustoimingutel avalikkusele piisavalt mõjusa signaali, et sellistele
rikkumistele järgneb riigi reaktsioon isikute põhivabadusi enim piiravate vahendite ehk
kriminaalmenetluse näol. Seega on XXX puhul üld- ja eripreventsiooni eesmärkide saavutamine
tagatud piisaval määral.
Samuti tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise eeldusena KrMS § 202 lg-st 1 tulenevalt tuvastada, et
isiku süü ei ole suur. KrMS § 202 lg 1 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku mõttes, s.o
vaadatakse üksnes konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist ning erinevaid
preventsioone. Seega, süü suuruse hindamisel võetakse aluseks KarS-is toodud põhimõtted, eelkõige
§-s 57 sätestatu. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet,
tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja sätestatud
karistusraame. Arvestades seadusandja seisukohta, et isikut on võimalik karistada rahalise karistusega
viitab sellele, et seadusandja hinnangul ei ole sellise teo toimepanija rikkunud kaalukat kaitset
vajavaid ühiskondlikke norme ning tema süü sellist tegu toime pannes võrrelduna kuritegudega, mille
eest on ette nähtud raskemad karistused, on väike. Kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid
ning isiku käitumist hinnates on alust asuda seisukohale, et KarS § 56 lg-s 1 sätestatud üld- ja
eripreventiivseid eesmärke on võimalik saavutada käesoleval juhul isikut kriminaalvastutusele
võtmata.
XXX on nõus võtma endale seoses kriminaalmenetluse lõpetamisega kohustuse tasuda
kriminaalmenetluse kulud kogusummas 396,81 eurot 5 kuu jooksul. Täiendavate kohustuste
määramisel tuleb arvestada nende eesmärgipärasust, proportsionaalsust ja isiku tegelikke võimalusi
neid täita. XXX on pensionär ning tema majanduslikku olukorda arvestades kujutab juba 396,81 euro
suuruste kriminaalmenetluse kulude tasumine endast arvestatavat rahalist koormust. Seetõttu on talle
võimaldatud menetluskulude tasumine viie kuu jooksul. Täiendava rahalise kohustuse määramine
suurendaks kohustuste täitmata jäämise riski ega oleks tema maksevõimet arvestades põhjendatud.
Üldkasuliku töö kohustuse määramine ei ole käesoleval juhul võimalik, kuna isik elab väljaspool
Eesti Vabariiki. Arvestades määruses käsitletud üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi, peab prokuratuur
menetluskulude tasumise ning sanktsioonipiirangute järgimise kohustust piisavaks ega pea
täiendavate kohustuste määramist vajalikuks.
KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamine saab toimuda ainult kahtlustatava nõusolekul, mis
tähendab ühtlasi, et isik loobub talle inkrimineeritud kuritegudes kohtulahendi taotlemisest, seega ka
enda võimalikust õigeksmõistmisest. Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima
ratio iseloomu ehk jääma isiku käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks.
Kui XXX ei täida tähtajaks talle pandud kohustusi, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 7 alusel
kriminaalmenetluse.
Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, abiprokurör
4 (4)
m ä ä r a s :
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 26930000093 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: XXX kohustub
2.1. tasuma kriminaalmenetluse kulud (ekspertiisikulu) kogusummas 396,81 eurot tähtajaks
13.04.2027;
2.2. järgima kõiki Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 833/2014 ning selle muudatuste alusel
kehtestatud piiranguid, keelde ja kohustusi ning hoiduma nende rikkumisest kuni p-s
2.1 määratud kohustuse täitmiseni.
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: tõkendit ei kohaldatud.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: XXX juurest tollikontrollis
leitud ja ära võetud esemed hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel p-s 2 märgitud kohustuste täitmise
järgselt: viis vasest ja üks tinast kööginõu, mis on suletud tollitõkendiga nr ET0072631 ning
asuvad Narva piiripunkti hoiukohas.
5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi
Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: andmeid ei kogutud.
6. Kriminaalmenetluse kulud: ekspertiisikulu summas 396,81 eurot (vt p 2.1).
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata
saata: kahtlustatavale XXX.
(allkirjastatud digitaalselt)
Anna-Maria Rahamägi
XXX kinnitusel on ta kriminaalmenetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus ning on määruse
ja rekvisiidid kätte saanud.