| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 4-9/26/1126-1 |
| Registreeritud | 13.11.2026 |
| Sünkroonitud | 16.11.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 4 JÄRELEVALVE KORRALDAMINE |
| Sari | 4-9 Üldine kirjavahetus järelevalve teemal |
| Toimik | 4-9/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Eesti Puuetega Inimeste Koda |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Puuetega Inimeste Koda |
| Vastutaja | Karl Tiitson (Users, Strateegilise planeerimise teenistus, Veonduse järelevalve osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Toompuiestee 10, Tallinn 10137
registrikood 80014660
a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank
tel. 6616629
e-post: [email protected]
Kodulehekülg: www.epikoda.ee
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Meie: 13.11.2026 nr 100
Eesti Puuetega Inimeste Koja selgitustaotlus sõitjateveoteenuse ligipääsetavusnõuete
kohaldamise ja vastutuse jaotuse osas
Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) on sõltumatu ja professionaalne puude ja krooniliste
haiguste valdkonna poliitika ning ühiskonna arvamuse kujundaja, koondades
katusorganisatsioonina enam kui 50 ühingut ja liitu üle Eesti. Meie missiooniks on puudega
inimeste ja krooniliste haigete elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse võimaluste
tõstmine läbi huvikaitse ja koostöö.
Pöördume selgituse saamiseks majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 45 „Toote ja
teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele“ kohta.
Määruse § 18 lõike 2 punkti 1 kohaselt tuleb lennu-, bussi-, raudtee- ja veeliikluse kaugliini
sõitjateveoteenuse osutamisel esitada teave sõiduki, ümbritseva taristu ja tehiskeskkonna
ligipääsetavuse ning puudega kasutajale pakutava abi kohta. Sama paragrahvi lõige 1 viitab ka
määruse §-des 9 ja 10 sätestatud nõuetele, mis käsitlevad teabe esitamist ja teenuse osutamist.
Sel aastal on toimunud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni variraporti koostamise
raames mitmeid kohtumisi, kus puuetega inimesed on esile toonud probleeme füüsilise keskkonna,
saatmise, veeremite ja piletimüügi ligipääsetavusega. Näiteks on kasutajad kirjeldanud olukordi,
kus Tpilet.ee teenus on arvutis ekraanilugejaga kasutatav, kuid mobiilirakenduses tekivad
takistused. Ühel konkreetsel juhul peab pime reisija pileti esitamiseks Voice Overi välja lülitama
ning paluma teisel inimesel kontrollida, kas pilet on ekraanil nähtav ja bussijuhile esitatav. Ka ei
jõua ta ise õige peatuseni ega saa bussi sisenemisel bussijuhilt tuge. Nii oleme endiselt kaugel
ligipääsetavast kasutajateekonnast, isegi kui pileti ostmine veebist võib tehniliselt võimalik olla.
Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) on korduvalt pöördunud AS Eesti Liinirongide ning
bussijaamade haldajate poole, viinud läbi kohapealseid ligipääsetavuse teemalisi nõustamisi,
2
teinud küsitlusi ja ettepanekuid ligipääsetava kasutajateekonna saavutamiseks. Paljudes peatustes,
sealhulgas suuremates jaamades, puuduvad aga endiselt katkematud taktiilsed juhtteed ning nende
puudumist ei kompenseeri ka muud lahendused. Samuti ei ole alati kättesaadav piisav teave
veeremi ligipääsetavuse, sealhulgas tualettruumi paiknemise, sisustuse, juhtnuppude ja muude
kasutamiseks oluliste elementide kohta.
Meie jaoks on oluline ja vajalik teada, milline osapool vastutab tervikliku ja ligipääsetava
kasutajateekonna tagamise eest olukorras, kus üksikud teenuse osad kuuluvad erinevate ettevõtjate
või asutuste vastutusalasse. Palume selgitada milliste õigusaktide alusel on võimalik nõuda
puuduste kõrvaldamist ning kuidas jaguneb vastutus vedaja, jaama või peatuse haldaja ning
taristu omaniku vahel? Näiteks, kas määruse § 18 lõike 2 punktist 1 tulenevat kohustust anda
teavet ümbritseva taristu ja tehiskeskkonna ligipääsetavuse kohta tõlgendatakse kohustusena
kirjeldada olemasolevat keskkonda või tuleb tagada puudega reisijale praktiliselt kasutatav info,
mis võimaldab teenust iseseisvalt kasutada. Selleks võib olla ligipääsetav teekonnakirjeldus ehk
liikumisjuhis või mõni helipõhine navigeerimislahendus, mida toetavad muud füüsilise keskkonna
lahendused teekonnal, nagu esiukseni viivad juhtteed või info peatuste kohta taktiilselt, teenuse
kirjeldus lihtsas keeles ja eesti viipekeeles.
Soovime täpsustust, kas nimetatud nõude alusel peab vedaja avaldama üldises reisijateabes infot
asendusbussi ligipääsetavuse kohta, sealhulgas selle kohta, kas bussi saab iseseisvalt ratastooli või
muu liikumisabivahendiga siseneda. Meie hinnangul ei tohi info saamine sõltuda reisija tehtud
päringust, sest üldinfo reisi kohta määrab otseselt, kas inimesel on üldse võimalik reisi
planeerimine ette võtta. Analoogselt tekib küsimus piletiautomaatide kohta: kas info esitamise
kohustus tähendab teabe esitamist ka juhul, kui piletiautomaat ei oma kõneväljundit või puudub
kõrvaklappide ühendamise võimalus, ning kuidas ja kus peab vedaja selle kohta info avaldama?
EPIKoja soovitused
- Koostada nägemispuudega inimestele liikumisjuhised, mis võimaldavad iseseisvalt ja
ohutult liikuda terminalides või jaamades sissepääsust õigele perroonile või
väljumisplatvormile, või võtta koostöös puuetega inimeste organisatsioonidega kasutusele
alternatiivsed lahendused. Ekraanilugeja võib ette lugeda PDF-dokumendis sisalduva
peatuse numbri, kuid sellest pole kasu, kui reisija ei saa iseseisvalt õige perrooni või
peatusepostini liikuda, sest puuduvad taktiilsed juhtteed ja muud liikumist toetavad
ligipääsetavad suunised.
3
- Vastavalt ehitusseadustiku määrusele viia jaamahooned, perroonid ja sõlmpunktid
vastavusse ehitusseadustiku määrusega number 54 „Nõuded ehitise ligipääsetavusele“, mis
sätestab juhtteede olemasolu ja mitme meelega tajutava info andmise.
- Kaaluda terminalitöötajate ülesannetes lühemat etteteatamise aega, et saatmist vajavad
inimesed saaksid võimaldada endale spontaansust ka lühema, nt sama päeva etteteatamise
ajaga ning koolitada töötajaid arvestama suhtlemisel erivajadustega.
- Pakkuda igasuguse avaliku info, sh sõidumuudatuste kohta alati teavet veeremite ja
asendustranspordi ligipääsetavuse kohta. Näiteks tuli puuetega inimeste eluolu käsitlevale
temaatilisele kohtumisele ratastooliga inimene, kes pidi organiseerima iseseisvalt endale
Liiva peatusest ligipääsetava transpordi, kuna rong sealt edasi ei sõitnud ning asendusbuss
ei olnud ligipääsetav.
Palume võimalusel eristada õigusaktidest tulenevaid kohustuslikke nõudeid, täitmiseks sobivaid
alternatiivseid lahendusi ning ligipääsetavuse edendavaid meetmeid, mis on soovituslikud. Oleme
valmis koos oma võrgustikuliikmetega kohtuma ning täiendavalt väljatoodud teemasid ja küsimusi
selgitama.
Lugupidamisega
Maarja Krais-Leosk
tegevjuht
(allkirjastatud digitaalselt)
Sama:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Transpordiamet
Mari Tuulik
Eesti Puuetega Inimeste Koja nõunik
tel +372 5401 0437
Tere
Edastame ametliku Eesti Puuetega Inimeste Koja selgitustaotluse, millele ootame peatset vastust.
E-kirja kujul on pöördumine juba tarbijakaitseni jõudnud ning meid on ka teavitatud, et vastamine võtab veel aega, suur tänu selle eest. Ootame vastust ka teistelt osapooltelt.
Parimate soovidega
Mari Tuulik
|
|
Mari Tuulik
Ligipääsetavuse huvikaitse nõunik | Eesti Puuetega Inimeste Koda Accessibility policy officer | Estonian Chamber of People with Disabilities +372 5401 0437 |
|
Saatja: Maarja Krais-Leosk <[email protected]>
Saatmisaeg: Friday, November 13, 2026 1:58 PM
Adressaat: Mari Tuulik <[email protected]>
Teema: RE: 100.2026 selgitustaotlus sõitjateveoteenuse ligipääsetavusnõuete kohaldamise ja vastutuse jaotuse osas.asice
|
|
Maarja Krais-Leosk
Tegevjuht | Eesti Puuetega Inimeste Koda Managing Director | Estonian Chamber of People with Disabilities +372 54010441 |
|
Liitu Eesti Puuetega Inimeste Koja uudiskirjaga!
From: Mari
Tuulik <[email protected]>
Sent: 13 November 2026 10:11
To: Maarja Krais-Leosk <[email protected]>
Subject: 100.2026 selgitustaotlus sõitjateveoteenuse ligipääsetavusnõuete kohaldamise ja vastutuse jaotuse osas.asice
Toompuiestee 10, Tallinn 10137
registrikood 80014660
a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank
tel. 6616629
e-post: [email protected]
Kodulehekülg: www.epikoda.ee
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Meie: 13.11.2026 nr 100
Eesti Puuetega Inimeste Koja selgitustaotlus sõitjateveoteenuse ligipääsetavusnõuete
kohaldamise ja vastutuse jaotuse osas
Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) on sõltumatu ja professionaalne puude ja krooniliste
haiguste valdkonna poliitika ning ühiskonna arvamuse kujundaja, koondades
katusorganisatsioonina enam kui 50 ühingut ja liitu üle Eesti. Meie missiooniks on puudega
inimeste ja krooniliste haigete elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse võimaluste
tõstmine läbi huvikaitse ja koostöö.
Pöördume selgituse saamiseks majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 45 „Toote ja
teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele“ kohta.
Määruse § 18 lõike 2 punkti 1 kohaselt tuleb lennu-, bussi-, raudtee- ja veeliikluse kaugliini
sõitjateveoteenuse osutamisel esitada teave sõiduki, ümbritseva taristu ja tehiskeskkonna
ligipääsetavuse ning puudega kasutajale pakutava abi kohta. Sama paragrahvi lõige 1 viitab ka
määruse §-des 9 ja 10 sätestatud nõuetele, mis käsitlevad teabe esitamist ja teenuse osutamist.
Sel aastal on toimunud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni variraporti koostamise
raames mitmeid kohtumisi, kus puuetega inimesed on esile toonud probleeme füüsilise keskkonna,
saatmise, veeremite ja piletimüügi ligipääsetavusega. Näiteks on kasutajad kirjeldanud olukordi,
kus Tpilet.ee teenus on arvutis ekraanilugejaga kasutatav, kuid mobiilirakenduses tekivad
takistused. Ühel konkreetsel juhul peab pime reisija pileti esitamiseks Voice Overi välja lülitama
ning paluma teisel inimesel kontrollida, kas pilet on ekraanil nähtav ja bussijuhile esitatav. Ka ei
jõua ta ise õige peatuseni ega saa bussi sisenemisel bussijuhilt tuge. Nii oleme endiselt kaugel
ligipääsetavast kasutajateekonnast, isegi kui pileti ostmine veebist võib tehniliselt võimalik olla.
Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) on korduvalt pöördunud AS Eesti Liinirongide ning
bussijaamade haldajate poole, viinud läbi kohapealseid ligipääsetavuse teemalisi nõustamisi,
2
teinud küsitlusi ja ettepanekuid ligipääsetava kasutajateekonna saavutamiseks. Paljudes peatustes,
sealhulgas suuremates jaamades, puuduvad aga endiselt katkematud taktiilsed juhtteed ning nende
puudumist ei kompenseeri ka muud lahendused. Samuti ei ole alati kättesaadav piisav teave
veeremi ligipääsetavuse, sealhulgas tualettruumi paiknemise, sisustuse, juhtnuppude ja muude
kasutamiseks oluliste elementide kohta.
Meie jaoks on oluline ja vajalik teada, milline osapool vastutab tervikliku ja ligipääsetava
kasutajateekonna tagamise eest olukorras, kus üksikud teenuse osad kuuluvad erinevate ettevõtjate
või asutuste vastutusalasse. Palume selgitada milliste õigusaktide alusel on võimalik nõuda
puuduste kõrvaldamist ning kuidas jaguneb vastutus vedaja, jaama või peatuse haldaja ning
taristu omaniku vahel? Näiteks, kas määruse § 18 lõike 2 punktist 1 tulenevat kohustust anda
teavet ümbritseva taristu ja tehiskeskkonna ligipääsetavuse kohta tõlgendatakse kohustusena
kirjeldada olemasolevat keskkonda või tuleb tagada puudega reisijale praktiliselt kasutatav info,
mis võimaldab teenust iseseisvalt kasutada. Selleks võib olla ligipääsetav teekonnakirjeldus ehk
liikumisjuhis või mõni helipõhine navigeerimislahendus, mida toetavad muud füüsilise keskkonna
lahendused teekonnal, nagu esiukseni viivad juhtteed või info peatuste kohta taktiilselt, teenuse
kirjeldus lihtsas keeles ja eesti viipekeeles.
Soovime täpsustust, kas nimetatud nõude alusel peab vedaja avaldama üldises reisijateabes infot
asendusbussi ligipääsetavuse kohta, sealhulgas selle kohta, kas bussi saab iseseisvalt ratastooli või
muu liikumisabivahendiga siseneda. Meie hinnangul ei tohi info saamine sõltuda reisija tehtud
päringust, sest üldinfo reisi kohta määrab otseselt, kas inimesel on üldse võimalik reisi
planeerimine ette võtta. Analoogselt tekib küsimus piletiautomaatide kohta: kas info esitamise
kohustus tähendab teabe esitamist ka juhul, kui piletiautomaat ei oma kõneväljundit või puudub
kõrvaklappide ühendamise võimalus, ning kuidas ja kus peab vedaja selle kohta info avaldama?
EPIKoja soovitused
- Koostada nägemispuudega inimestele liikumisjuhised, mis võimaldavad iseseisvalt ja
ohutult liikuda terminalides või jaamades sissepääsust õigele perroonile või
väljumisplatvormile, või võtta koostöös puuetega inimeste organisatsioonidega kasutusele
alternatiivsed lahendused. Ekraanilugeja võib ette lugeda PDF-dokumendis sisalduva
peatuse numbri, kuid sellest pole kasu, kui reisija ei saa iseseisvalt õige perrooni või
peatusepostini liikuda, sest puuduvad taktiilsed juhtteed ja muud liikumist toetavad
ligipääsetavad suunised.
3
- Vastavalt ehitusseadustiku määrusele viia jaamahooned, perroonid ja sõlmpunktid
vastavusse ehitusseadustiku määrusega number 54 „Nõuded ehitise ligipääsetavusele“, mis
sätestab juhtteede olemasolu ja mitme meelega tajutava info andmise.
- Kaaluda terminalitöötajate ülesannetes lühemat etteteatamise aega, et saatmist vajavad
inimesed saaksid võimaldada endale spontaansust ka lühema, nt sama päeva etteteatamise
ajaga ning koolitada töötajaid arvestama suhtlemisel erivajadustega.
- Pakkuda igasuguse avaliku info, sh sõidumuudatuste kohta alati teavet veeremite ja
asendustranspordi ligipääsetavuse kohta. Näiteks tuli puuetega inimeste eluolu käsitlevale
temaatilisele kohtumisele ratastooliga inimene, kes pidi organiseerima iseseisvalt endale
Liiva peatusest ligipääsetava transpordi, kuna rong sealt edasi ei sõitnud ning asendusbuss
ei olnud ligipääsetav.
Palume võimalusel eristada õigusaktidest tulenevaid kohustuslikke nõudeid, täitmiseks sobivaid
alternatiivseid lahendusi ning ligipääsetavuse edendavaid meetmeid, mis on soovituslikud. Oleme
valmis koos oma võrgustikuliikmetega kohtuma ning täiendavalt väljatoodud teemasid ja küsimusi
selgitama.
Lugupidamisega
Maarja Krais-Leosk
tegevjuht
(allkirjastatud digitaalselt)
Sama:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Transpordiamet
Mari Tuulik
Eesti Puuetega Inimeste Koja nõunik
tel +372 5401 0437